ET

Brüssel 10.9.2007

KOM(2007) 510 lõplik

2007/0187 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(komisjoni esitatud)

{SEK(2007) 1136}

{SEK(2007) 1137}

SELETUSKIRI

Pärast laialdast konsulteerimist sidusrühmadega ja mõju hindamist teeb komisjon ettepaneku ajakohastada direktiivi 80/181/EMÜ, lisades selle reguleerimisalasse tarbijakaitse- ja keskkonnaküsimused ning lisades ametlike mõõtühikute hulka uue rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) ühiku „katal”, mida kasutatakse katalüütilise aktiivsuse mõõtmiseks, andes loa täiendavate suurusnäitude tähtajatuks kasutamiseks ning mitte enam nõudes Ühendkuningriigilt ja Iirimaalt pindi, miili ja troiuntsi kasutamist käsitlevate piiratud ulatusega kohalike erandite kaotamist valdkondades, kus need mõõtühikud on veel tarvitusel.

1. Taust

1.1. Kehtivad õigusaktid

Direktiivi on kohaldatud alates 1980. aastast ja ELis on selle abil standarditud ametlike mõõtühikute kasutamist vastavalt rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI), mille on kehtestanud pädev rahvusvaheline asutus Bureau International des Poids et Mesures (Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo).

1.2. Läbivaatamise vajadus

Direktiivi kehtivust piirav klausel (artikli 3 lõige 2) keelab täiendavate (meetermõõdustikku mittekuuluvate) suurusnäitude kasutamise pärast 2009. aastat. Nimetatud klausli kohaldamisel peaks EL nõudma märgistustel üksnes meetermõõdustiku kasutamist, mis võib tekitada probleeme ettevõtjatele ning kahjustada rahvusvahelist kaubandust ja konkurentsivõimet, sest USA nõuab märgistamisel suuruste väljendamist nii meetermõõdustiku ühikutes kui ka meetermõõdustikku mittekuuluvates ühikutes. Direktiivis (artikkel 6a) täpsustatakse, et selle rakendamisega seotud probleeme, eriti täiendavate suurusnäitude küsimust tuleks edaspidi veelgi käsitleda.

Samuti tuleks direktiivi ajakohastada tehnilisest arengust lähtudes, mis antud juhul tähendab, et kaasatakse uued meetermõõdustiku ühikud, mille kohta on sõlmitud rahvusvaheline leping. Vastasel juhul peaksid liikmesriigid seoses tehnilise arenguga rakendama uute meetermõõdustiku ühikute suhtes riiklikke seadusi, mis teatavatel juhtudel võivad nõuda ümbermärgistamist, eeskätt nimetatud siseriiklike seaduste erinevate jõustumisaegade tõttu.

Ühendkuningriik ja teatavatel juhtudel ka Iirimaa peaksid kindlaks määrama kuupäeva, mil kaotatakse viimased artikli 1 punktis b sätestatud erandid nendes valdkondades, kus neid veel kohaldatakse (pint korduvkasutatavas pudelis piima ning vaadiõlle ja -siidri puhul, miil teedel olevatel liiklusmärkidel ning kiiruse ja vahemaa mõõtmisel; troiunts väärismetallidega tehtavates äritehingutes). Kogemused näitavad, et tegemist on kohaliku kasutusega, mis ei takista piiriülest kaubandust.

Samas ei kohaldata enam siiski artikli 1 punktis b sätestatud erandit, mis lubab kasutada maa registreerimisel aakrit, sest mõlemas liikmesriigis on vastavat haldusmenetlust muudetud.

1.3. Poliitiliste valikuvõimaluste mõju hindamine

Parema õigusloome poliitika [1] raames hindas komisjon poliitiliste valikuvõimaluste mõju, [2] käsitledes kolme erinevat võimalust: meetmete võtmata jätmine, direktiivi tühistamine ja direktiivi ajakohastamine.

Mõju hindamine tõestas, et eelistada tuleks direktiivi ajakohastamist, sest sellega säilitataks olemasolev olukord, samuti ei nõuaks see uusi halduskulutusi, mis kõnealuses valdkonnas tähendaks peamiselt märgistamiskulusid. Selle võimaluse puhul tekib sünergia täiendavate suurusnäitude kasutusaja pikendamise ja jätkuvalt paindliku lähenemise vahel meetermõõdustikku mittekuuluvate ühikute kasutamisel vastavalt praegu kehtiva direktiivi jõustamissätetele, eelkõige neis sektorites, kus teostatakse mõõtmisi, mille tulemuste väljendamiseks puuduvad meetermõõdustiku ühikud, näiteks kahendsüsteemis mõõtmine andmetöötlusel (bitid, baidid). Kõnealune võimalus tagaks kehtivate tavade jätkuva järgimise, mis ei ole siiani üldjuhul suuri probleeme tekitanud. Lubades Ühendkuningriigil ja Iirimaal teatud erandeid kasutada (pint, miil, troiunts), tunnustatakse nimetatud erandite kohalikku iseloomu ja mõju, mis on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Meetmete mittevõtmise korral on peamisteks kuludeks peamiselt halduskulud, mis on märkimisväärsed ning väiksema mõjuala tõenäoliselt kõige suuremad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Et säilitada mõju hindamisel proportsionaalsust, ei viidud seda täies ulatuses läbi standardse kulude mudeli põhjal, vaid kasutati ka tööstussektori erinevatest allikatest pärinevaid samalaadseid kuluhinnanguid.

Direktiivi kehtetuks tunnistamise puhul on kulude kindlakstegemine väga keeruline, kuid tõenäoliselt on need suured ning tulenevad sellest, et liikmesriigid võivad rakendada rahvusvahelisi standardeid erinevalt, mis tekitab määramatust ja tõenäoliselt ka kaubandustõkkeid. Vääritimõistmise tõttu võivad tekkida ettenägematult kulukad kaod, näiteks purunes Marsil USA kosmoseaparaat Marslander talitlushäire tõttu, mis oli tingitud sellest, et tootmisetapis aeti tollid/naelad segi meetermõõdustiku ühikutega.

Täiendavate suurusnäitude kasutusaja pikendamine veel kümne aasta võrra (neljas tähtaeg pärast 1989., 1999. ja 2009. aastat) mõjutaks tulevikus oluliselt vähemalt kolme tegevusvaldkonda (in vitro diagnostika, toitumisalase teabega märgistus ja intellektuaalomandi õigused) ning seda ei peetaks positiivseks signaaliks ka USAle muudatuste tegemiseks. Kui USA lubaks märgistamisel kasutada üksnes meetermõõdustiku ühikuid, oleks ELi vastuseks kaubandustõke seoses täiendavate suurusnäitude kasutamisega märgistamisel.

2. Ettepaneku sihid ja eesmärgid

2.1. Lihtsustamine ja parem õigusloome

Eespool esitatud põhjustel on tehtud ettepanek säilitada olemasolev olukord, sest see ei nõua uusi halduskulutusi, mis kõnealuse valdkonna puhul koosnevad peamiselt märgistamiskuludest. Seda saab pidada lihtsustamiseks.

Ettepanek tekitab sünergia täiendavate suurusnäitude kasutusaja pikendamise ja jätkuva paindlikkuse vahel seoses meetermõõdustikku mittekuuluvate ühikute kasutamisega vastavalt kehtiva direktiivi jõustamissätetele, seda eelkõige neis sektorites, kus teostatakse mõõtmisi, mille tulemuste väljendamiseks puuduvad meetermõõdustiku ühikud, näiteks kahendsüsteemi mõõtühikud andmetöötlusel (bitid, baidid). See tagaks kehtivate tavade jätkuva järgimise, mis ei ole siiani üldjuhul suuri probleeme tekitanud ning seda võib lugeda paremaks õigusloomeks.

Ühendkuningriigile ja Iirimaale määramata ajaks erandite (pint, miil, troiunts) kasutamise loa andmine ei tekita kaubandustõkkeid ega nõua muudatuste tegemist ning seda võib pidada subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas olevaks.

2.2. Õiguslik alus

Kavandatud direktiivi õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikkel 95.

3. Kooskõla ühenduse põhimõtetega

3.1. Proportsionaalsus

Direktiivi eesmärk on tagada mõõtühikute ühtlustatud kasutamine vastavalt SI-mõõtühikute süsteemi käsitlevale rahvusvahelisele lepingule. Direktiiviga nähakse ette erandite kohandamine viisil, mis ei nõua nende edaspidist läbivaatamist ning tagab turul tegutsejatele püsiva ja kindla regulatiivse keskkonna.

Ajakohastamine on vajalik välismõjude tõttu, s.t USA jätkab oma õigussüsteemi järkjärgulist ümberkorraldamist, et kohandada see täielikult üksnes meetermõõdustiku ühikutes toimuvale märgistamisele, kuid samal ajal on tema tööstusel traditsioonide või meetermõõdustikuliste alternatiivide puudumise tõttu mugav kasutada meetermõõdustikku mittekuuluvaid ühikuid.

Täiendavate suurusnäitude jätkuva kasutamise loa andmine ei tähenda seda, et ühendus kiidab heaks need mittetariifsed tõkked, mis on kolmandates riikides kehtestatud SI-ühikutes märgistatud kaupade suhtes. Käesoleval juhul on tegemist ühenduse jaoks olulise probleemiga, mille käsitlemist peaks komisjon jätkama kõnealuste kolmandate riikidega loodud püsivate kahepoolsete suhete raames. Nendes kolmandates riikides on olukord viimase kümne aasta jooksul pidevalt paremaks muutunud, kuid seda tuleb veelgi parandada, enne kui saab väita, et need riigid kohaldavad praegu SI-ühikute kohta kehtivaid rahvusvahelisi standardeid täies mahus.

3.2. Subsidiaarsus

EL ei ole meetrikonventsiooni lepingut allkirjastanud, kuid kõik liikmesriigid on sellele alla kirjutanud ning lepingu kohaselt on nad kohustatud seda oma riiklike õigusaktide kaudu rakendama. Leping ei ole siduv, seetõttu võisid liikmesriigid oma õigusnorme lepinguga erineval viisil siduda, nagu seda enne 1980. aastat ka tehti, ning uute ühikute puhul võivad nad tehtut korrata. ELi meede on vajalik ühise lähenemisviisi tagamiseks.

Olemasolev direktiiv tagab asutamislepingu artiklil 95 põhineva ühise lähenemisviisi kasutamise, millega ühtlustatakse siseturu mõõtühikud. Seetõttu ei tekita rahvusvahelistele standarditele vastavate mõõtühikute kasutamine kaubandustõkkeid siseturul.

Seoses praegu kehtivate erandite (pint korduvkasutatavas pudelis piima ning vaadiõlle ja -siidri puhul; miil teedel liiklusmärkidel ning kiiruse ja vahemaa mõõtmisel; troiunts väärismetallidega tehtavates äritehingutes) lõpetamise kuupäeva kindlaksmääramisega tuleb märkida, et nimetatud erandid ei näi mõjutavat ühtset turgu ja on seetõttu kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

4. Kooskõla ühenduse poliitikavaldkondadega

4.1. Konkurentsivõime

Ettepanekuga säilitatakse olemasolev olukord, sest uusi halduskulutusi, s.t peamiselt märgistamisega seotud kulutusi, ei ole vaja teha ja ettepanekust saadav kasu nii ELi piires kui ka kogu maailmas on suhteliselt suur. Seda tänu halduskulude kokkuhoiule; kulud tekiksid ELi meetme võtmata jätmise korral.

4.2. Säästev areng

Täpsel ja korrektsel mõõtmisel on oluline osa säästvas arengus, mille jaoks on direktiiv vajalik abivahend. See peaks reguleerimisalas täielikult kajastatud olema (vt järgmist punkti).

4.3. Muud ühenduse poliitikavaldkonnad

Kehtiva direktiivi reguleerimisala on lai ning seda ei tohiks piirata vaid ühenduse tegevuse konkreetsete valdkondadega. Näiteks rakendatakse olemasolevaid mõõtühikuid tarbijakaitses ja keskkonnakaitses. Artikli 2 punkt a, milles sätestatakse direktiivi reguleerimisala, ei peaks sisaldama viiteid ühenduse eesmärkidele, sest need tulenevad juba õiguslikust alusest, s.t asutamislepingu artiklist 95. See muudatus on tehtud halduskaalutlustel ning sellega seoses ei eeldata mingite kulude tekkimist, kuni praegune soodne olukord ei muutu.

5. Viide tööprogrammile

Komisjoni tööprogrammis ei ole käesolevat ettepanekut mainitud, sest see tuli väljastpoolt ning selle esitamist oli raske ette näha.

6. Kohaldatavus EMPs

Käesolev ettepanek on hõlmatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga.

7. Väliskonsultatsioonid

Sidusrühmadega konsulteeriti 10-nädalase perioodi vältel kuni 1. märtsini 2007. Kõik vastused avaldati Euroopa veebisaidil aprilli keskpaigaks, välja arvatud need, mis olid konfidentsiaalsed ning mille olid saatnud üksikettevõtted, mille puhul oli olemas konfidentsiaalsuse rikkumise oht.

Avaliku arutelu käigus laekunud kaastööd saadi asjakohaste valdkondade, peamiselt tööstuses tegevatelt ekspertidelt (akadeemikud, õpetajad); väliseksperte ei kasutatud.

Komisjoni miinimumstandardid on täidetud ning kõiki vastuseid võeti arvesse.

Sidusrühmade panust avalikku arutelusse on arvesse võetud ja seda on käsitletud avaliku arutelu kohta koostatud aruandes. ELi tööstussektori reageering oli geograafiliselt tasakaalustatum ja üksmeelsem kui üksikisikute oma. Aruande põhijäreldus ühtib tööstussektori üksmeelse soovitusega jätta kõrvale kehtivust piirav klausel.

2007/0187 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Direktiivis 80/181/EMÜ [5] on kehtestatud nõue, et Ühendkuningriik ja Iirimaa määraks kindlaks erandite lõpetamise kuupäeva valdkondades, kus neid veel kohaldatakse: pint korduvkasutatavas pudelis piima ning vaadiõlle ja -siidri puhul; miil teedel liiklusmärkidel ning kiiruse ja vahemaa mõõtmisel; troiunts tehingutes väärismetallidega. Samas on kogemused näidanud, et kuna nimetatud erandid on kohaliku iseloomuga ja hõlmavad vaid piiratud arvu tooteid, ei põhjustaks nende säilitamine mittetariifsete tõkete kasutuselevõttu kaubanduses ning seetõttu ei ole nende erandite tegemist enam vaja lõpetada..

(2) On asjakohane täpsustada, et direktiivi 80/181/EMÜ reguleerimisala on kooskõlas asutamislepingu artiklis 95 osutatud eesmärkidega ega ole tingimata seotud ühenduse mis tahes konkreetse tegevusvaldkonnaga.

(3) Direktiivis 80/181/EMÜ lubatakse kuni 31. detsembrini 2009 kasutada täiendavaid suurusnäitusid lisaks nimetatud direktiivi lisa I peatükis sätestatud ametlikele ühikutele. Selleks, et mitte luua takistusi ühenduse ettevõtetele, kes ekspordivad teatavatesse kolmandatesse riikidesse, kus nõutakse toodete märgistamist muude kui I peatükis sätestatud mõõtühikutega, on asjakohane anda luba täiendavate suurusnäitude püsivaks kasutamiseks.

(4) Samas võimaldavad täiendavad suurusnäidud järkjärgult ja tõrgeteta võtta kasutusele võimalikke uusi rahvusvahelisel tasandil välja töötatud meetermõõdustiku ühikuid.

(5) 1999. aastal võttis kaalude ja mõõtude peakonverents rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) raames vastu otsuse lugeda „katal” (sümbol „kat”) SI-süsteemi katalüütilise aktiivsuse mõõtühikuks. See uus ühtlustatud SI-ühik tagaks mõõtühikute sidusa ja ühetaolise tähistamise meditsiinis ja biokeemias ning kõrvaldaks vääritimõistmise ohu, mis võib tekkida ühtlustamata mõõtühikute kasutamisel.

(6) Kuna maa kinnistamisel Ühendkuningriigis ja Iirimaal ei kasutata enam aakrit, ei ole sellekohast erandit enam vaja ette näha.

(7) Direktiivi 80/181/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 80/181/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1) Artikli 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) lisa II peatükis loetletud mõõtühikud ainult nendes liikmesriikides, kus nende kasutamiseks anti luba 21. aprillil 1973. aastal.”.

2) Artikli 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) Artiklist 1 tulenevad kohustused on seotud kasutatud mõõtevahenditega, tehtud mõõtmistega ja mõõtühikutes väljendatud suurusnäitudega.”.

3) Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Täiendavate suurusnäitude kasutamiseks peab olema luba.”.

4) Lisa muudetakse järgmiselt:

(a) I peatüki punktis 1.2.3 lisatakse järgmine rida:

Katalüütiline aktiivsus | katal | kat | | mol · sˉ¹ |

(b) II peatükist jäetakse välja järgmine rida:

Maa kinnistamine | aaker | 1 ac = 4047 m2 | ac |

(c) II peatüki viimane lause asendatakse järgmisega: „Liitühikute moodustamiseks võib käesolevas peatükis loetletud ühikuid kombineerida omavahel või I peatükis loetletud ühikutega.”

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [31. detsembriks 2009]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ning käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates [1. jaanuarist 2010].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondade kohta vastu võetud õigusaktide põhisätete teksti komisjonile.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub [20ndal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

[1] Paremat õigusloomet käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe, allkirjastatud 2003. aasta detsembris, ja Euroopa avalik haldus: parem õigusloome, KOM(2002) 275 lõplik, 5.6.2002.

[2] Poliitiliste valikuvõimaluste mõju, 28. mai 2003, avaldatud 2003. aasta juunis.

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […],lk […].

[5] EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/103/EÜ (EÜT L 34, 9.2.2000, lk 17).

--------------------------------------------------