[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 10.8.2007

KOM(2007)466 lõplik

2007/0167(CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

nõukogu otsus Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta

(komisjoni esitatud) {SEC(2007)1062}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust ja eesmärk

Juba 1994. aastal rõhutas Euroopa Komisjon oma esimeses teatises sisserände- ja varjupaigapoliitika kohta,[1] kuivõrd oluline on ulatusliku ja tervet ELi hõlmava rändevoogude jälgimiseks mõeldud mehhanismi loomine. Vastuseks sellele korraldati 1996. aastal teostatavusuuring[2].

Pärast Amsterdami lepingu jõustumist 1. mail 1999 ja pärast 1999. aasta oktoobril Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist kohustus Euroopa Liit töötama ELi suunduvate rändevoogude tõhusama haldamise tagamiseks välja ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika. Poliitika väljatöötamisel keskendutakse kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise põhimõttele, partnerlusele päritoluriikidega, tasakaalustatud lähenemisviisile rändehaldusele ning Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisele.

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 2001. aasta detsembri Laekeni kohtumise järeldustes komisjoni üles „looma süsteemi varjupaiga, rände ja päritoluriikidega seonduva teabe vahetamiseks”. Selleks et saada rände kohta rohkem ja täielikumat teavet, lisati Euroopa ühenduste 2002. aasta eelarvesse uus eelarverida (eelarverida 18 03 05 (ex B5-814)), et rahastada katseprojekti, mille eesmärgiks oli asutada Euroopa migratsiooni järelevalvekeskus ning tõhustada rännet ja varjupaika käsitlevat statistikat. Võrgustiku loomise edasilükkumise tõttu hakati 2002. aasta eelarvereast rahastatavaid meetmeid tegelikult rakendama 2003. aastal ja sellest ajast alates on eelarverea aasta ja rakendamise aasta vaheline erinevus üks aasta. Projekt, mis hiljem nimetati Euroopa rändevõrgustikuks („ERV”), jätkus 2003. aastast 2006. aastani (2005. aasta eelarverida) ettevalmistava meetmena.

Euroopa Ülemkogu 2003. aasta juunis toimunud Thessaloniki kohtumisel teadvustasid riigipead ja valitsusjuhid „mitmemõõtmelise rändefenomeni jälgimise ja analüüsimise tähtsust” ja kiitsid heaks Euroopa rändevõrgustiku loomise. Nad toetasid ka alalise üksuse loomise võimaluse uurimist tulevikus.

Euroopa Ülemkogu 2004. aasta novembri kohtumisel heaks kiidetud Haagi programm põhineb Tampere programmi raamistikul ja selle eesmärk on edendada uut tegevuskava vabaduse, turvalisuse ja õiguse kohta ELis. Euroopa sisserände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamist silmas pidades rõhutatakse Haagi programmis rände valdkonnas toimuvaga seotud asjakohase teabe ja andmete kogumise, edastamise, vahetamise ja tõhusa kasutamise edendamise tähtsust ning tuuakse esile andmete ja teabe liikmesriigi tasandil ühtlustamise vajadus.

Amsterdami lepingu jõustumisest alates toimunud pidevat arengut Euroopa ühise rände- ja varjupaigapoliitika valdkonnas tuleb riiklikul ja Euroopa tasandil toetada võrreldavate, usaldusväärsete ja objektiivsete andmete esitamise kaudu. Rände paremaks haldamiseks loodav ühine poliitika eeldab rändefenomeni ühist analüüsi. ELi ja liikmesriigi tasandi poliitikakujundajad tunnevad jätkuvalt tungivat vajadust rände ja varjupaiga valdkonna teabe järele; seda nenditi juba 1996. aasta teostatavusuuringus ja kinnitati taas ERV 2005. aasta hindamisaruandes[3]. ERV tulevane struktuur peaks aitama kaasa kõnealuse teabevajaduse rahuldamisele.

Esiteks pole ligipääs rahvusvahelise rändega seonduvale teabele selle suurele hulgale vaatamata kerge, kuna teave on killustatud ja pole kättesaadav tsentraliseerituna. Seega oleks nii ELi institutsioonide kui ka liikmesriikide, nii poliitikakujundajate kui ka laiema üldsuse jaoks väga kasulik ühtse, teavet filtreeriva ja sünteesiva ning seda vahendava keskse punkti olemasolu.

Teiseks pole ei riigi ega ELi tasandil toimuva varjupaiga ja rändega seonduva õigusliku ja poliitilise arengu kohta piisavalt usaldusväärset, võrreldavat ja ajakohast teavet ning arengut ei ole piisavalt analüüsitud. Puudulik on ka võrreldav teave ELi ja liikmesriikide kõnealuse valdkonna poliitika mõju kohta. Lisaks suureneb ELi ja liikmesriikide vajadus saada kiireid vastuseid konkreetsetes rände ja varjupaigaga seonduvates küsimustes. Selleks et neid teabelünki täita, oleks vaja kõigisse liikmesriikidesse ulatuvat võrgustikstruktuuri, mida kooskõlastatakse teataval tasemel tsentraliseeritult.

Kolmas põhiprobleem on rände ja varjupaiga valdkonna täpsete, ajakohaste ja võrreldavate statistiliste andmete puudumine. Hiljuti vastu võetud komisjoni ettepanekuga (määrus ühenduse rändestatistika ja rahvusvahelise kaitse kohta)[4] püütakse kõnealust probleemi lahendada, kuid vajadus statistilise teabe võrdleva analüüsi järele jääb siiski püsima.

ERV kui katseprojekti / ettevalmistava meetme käivitamise hõlbustamiseks otsustati tegutseda järk-järgult altpoolt ülespoole liikudes ning luua kõigepealt riiklikud kontaktpunktid. Liikmesriikide määratud kontaktpunktid moodustavad ERV tuuma ning neis toimub dokumenteerimis-, analüüsimis- ja teadustegevus. Eeldatakse, et riiklikud kontaktpunktid seavad sisse riiklikud partnerite võrgustikud, mis jagavad oma seisukohta ja eksperditeadmisi parasjagu käsilolevates küsimustes. Euroopa Komisjoni vabaduse, turvalisuse ja õiguse peadirektoraat on koos avatud pakkumismenetluse kaudu valitud teadusliku ja administratiivse kooskõlastamise rühmaga jälginud ERV üldist arengut.

ERV tegevuse jätkamiseks ja tõhustamiseks, eesmärgiga täita Haagi programmi nõue rände valdkonnas toimuvaga seotud ajakohase teabe ja andmete tõhusa edastamise kohta ning aidata kaasa teadlikumale poliitikakujundusele või otsuste tegemisele Euroopa ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamise protsessi raames, on tehtud ettepanek anda ERVle asjakohase õigusakti (EÜ asutamislepingu artiklil 66 põhinev nõukogu otsus) vastuvõtmise kaudu ametlik staatus. Ehkki ERV toimimise parandamiseks tehakse mõningaid olulisi muudatusi, soovitatakse paljud ERV olemasoleva struktuuri elemendid säilitada. Nõukogu otsuses määratletakse ERV tööks vajalikud peamised aspektid, eelkõige ERV eesmärk, ülesanded, struktuur, teabevahetussüsteem, rahastamistingimused ja suhted teiste organisatsioonidega.

2. Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Olemasolev ERV toimis alguses katseprojektina ja seejärel ettevalmistava meetmena, mille jaoks ei olnud tarvis asjakohast õiguslikku alust ja mida rahastati ühenduse eelarvest erirea alusel (eelarverida 18 03 05 (ex B5-814))[5]. Vastavalt NÕUKOGU 25. juuni 2002. aasta MÄÄRUSE (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[6] artikli 49 lõike 2 punktile b on ettevalmistavate meetmete kestus piiratud kolmele aastale. Seetõttu on ERV tegevuse jätkamiseks tarvis asjakohast õigusakti.

3. Konsulteerimine

Komisjon võttis asjaomaste sidusrühmadega ERV tuleviku üle konsulteerimiseks 28. novembril 2005 vastu dokumendi „Roheline raamat Euroopa rändevõrgustiku tuleviku kohta”[7], milles hinnati ERV toimimist ettevalmistava tegevuse perioodil ning käsitleti lisaks sellele ka ERV volituste ja edaspidise struktuuriga seotud küsimusi.

Rohelise raamatuga käivitati avalik arutelu, mis kestis kuni 28. jaanuarini 2006 ning mille käigus saadi 32 kaastööd ( ligikaudu pooled neist pärinesid liikmesriikidest ning ülejäänud saadeti ERV olemasolevatest riiklikest kontaktpunktidest, liikmesriikide föderaalsetest ja piirkondlikest ametiasutustest ning muudest institutsioonidest, peamiselt teadusasutustest.[8]

6. aprillil 2006 kuulati Brüsselis ära valitud ekspertide arvamus ERV tuleviku kohta. Ärakuulamise käigus esitas komisjon avaliku arutelu põhjal tehtud peamised järeldused ning mitmed eksperdid esinesid ettekandega ERV tulevaste volituste ja tulevase struktuuri kohta.

Avaliku arutelu ja ekspertide ärakuulamise põhjal täheldati laialdast üksmeelt selles, et ERV peaks oma tegevust jätkama olemasolevate volituste ja olemasoleva struktuuri alusel.

Lisaks sellele konsulteeris komisjon liikmesriikide ekspertidega ERV tuleviku küsimuses kahel korral (29. aprillil 2005 ja 20. juunil 2006) sisserände- ja varjupaigakomitee koosolekul. Liikmesriigid toetasid mõlemal korral komisjoni kavatsust anda ERVle ametlik staatus.

4. Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepaneku peamine eesmärk on anda ERVle ametlik staatus ja luua sellele asjakohane õiguslik alus, milles määratakse kindlaks ERV eesmärgid, ülesanded, struktuur ning muud ERV toimimiseks olulised aspektid, näiteks selle rahastamise kord ja üldsusele avatud teabevahetussüsteemi loomine.

Eesmärk

Ettepanekus kirjeldatakse ERV eesmärki järgmiselt: „rahuldada ühenduse institutsioonide, liikmesriikide ametiasutuste ja institutsioonide ning laiema üldsuse vajadus rände ja varjupaiga valdkonna teabe järele ajakohase, objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava rände- ja varjupaigaalase teabe esitamise kaudu, eesmärgiga toetada Euroopa Liidu poliitikakujundust ja otsuste tegemist kõnealuses valdkonnas”.

Tegevus

Eespool nimetatud eesmärgi saavutamiseks peaks ERV täitma artikli 2 lõikes 2 kirjeldatud ülesandeid . Ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist: olemasolevate ajakohaste andmete ja ajakohase teabe kogumine mitmetest allikatest ning andmete ja teabe vahetamine, nimetatud andmete ja teabe analüüsimine, aruannete avaldamine, Interneti-põhise teabevahetussüsteemi loomine ja haldamine, koostöö tegemine teiste asjaomaste Euroopa ja rahvusvahelise tasandi asutustega.

Struktuur

ERV koosneb liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni määratud riiklikest kontaktpunktidest .

Liikmesriikide aktiivse osaluse tagamiseks ja võrgustikule poliitiliste suuniste andmiseks asutatakse juhtorgan , milles on esindatud kõik liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Parlament.

Juhtorgan:

- osaleb ERV iga-aastase tegevuskava koostamisel;

- vaatab läbi ERV töös tehtud edusammud ja soovitab meetmeid, kui vaja;

- esitab vähemalt kord aastas kõikidele Euroopa institutsioonidele edastatava aruande ERV tegevuse ja tehtud uuringute peamiste tulemuste kohta;

- teeb kindlaks, milline strateegilise koostöö vorm on kõige asjakohasem suhetes teiste rände ja varjupaiga valdkonnas pädevate üksustega;

- nõustab ja abistab riiklikke kontaktpunkte nende tegevuse tõhustamisel.

Riiklikud kontaktpunktid peavad vastama teatavatele nõuetele: neil peavad olema varjupaiga ja rände valdkonnaga seotud teadmised ja kogemused, infotehnoloogilised oskused ja vahendid, võime luua koostöövõrgustik teiste riiklike organisatsioonide ja üksustega ning võime töötada ja kirjutada mõnes teises Euroopa institutsioonide ametlikus keeles.

Iga liikmesriik määrab üksuse, mis täidab riikliku kontaktpunkti ülesandeid. Riikliku kontaktpunkti koosseisu peavad kuuluma vähemalt kolm eksperti. Üks ekspert, kes on ühtlasi riikliku kontaktpunkti koordinaator, peab olema liikmesriigi määratud üksuse ametnik või töötaja. Ülejäänud eksperdid võivad olla kõnealuse üksuse või teiste asjaomases liikmesriigis asuvate avalik-õiguslike või eraõiguslike riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed.

Riiklikud kontaktpunktid valmistavad ette riiklikke aruandeid, lisavad ERV teabevahetussüsteemi asjaomase riigi andmeid, arendavad välja suutlikkuse koostada teistele riiklikele kontaktpunktidele saadetavaid taotlusi ja vastata kiiresti neilt saadud taotlustele ning loovad riikliku rändevõrgustiku, milles osalevad mitmesugused organisatsioonid ja üksikisikud, kes tegelevad rände- ja varjupaigaküsimustega, sealhulgas rändega seotud tööhõive-, haridus-, välissuhete ja arenguküsimustega, ning milles on esindatud kõik asjaomased sidusrühmad.

Komisjon :

- kooskõlastab ERV tegevust;

- võtab vastu ERV iga-aastase tegevuskava;

- saadab ühe esindaja ERV juhtorganisse ja volitab ta seda juhatama. Esindajat abistavad kaks komisjoni nimetatud teaduseksperti;

- tagab, et ERV töö kajastaks ühenduse rände ja varjupaiga valdkonna poliitilisi prioriteete;

- nimetab teenuse osutaja, kes abistab komisjoni ERV juhtimise, sealhulgas ERV teabevahetussüsteemi haldamisega seotud igapäevases töös. Komisjon jälgib tähelepanelikult teenuse osutaja tegevust ning määrab kindlaks tema konkreetsed kohustused ja töökorralduse; ta kaasab vajadusel riiklike kontaktpunktide töörühmad, kes teevad teenuse osutajaga teatavate ülesannete täitmisel tihedat koostööd;

- tagab riiklike kontaktpunktide suutlikkuse täita neile määratud ülesandeid. Ta kontrollib, kas liikmesriikide määratud riiklikud kontaktpunktid vastavad kõigile vajalikele nõuetele, ja teeb juhtorganile ettepaneku võtta vajalikke meetmeid, kui ta on mõne riikliku kontaktpunkti töös tuvastanud püsivaid puudusi, mis võivad ERV tööd negatiivselt mõjutada;

- annab tegevustoetust ja kaasrahastab seega nõuetele vastavate riiklike kontaktpunktide iga-aastaseid tegevuskavasid.

Teenuse osutaja määramist komisjoni abistamiseks põhjendatakse kooskõlastamistegevuse teatavate aspektide (infotehnoloogiasüsteemi sisseseadmine, veebilehe kujundamine ja koondaruannete ettevalmistamine) tehnilise iseloomuga ning 26 riikliku kontaktpunkti vahelise tõhusa koostöö tagamise keerukusega.

Teabevahetussüsteem ja uuringud

On oluline, et ERV levitaks töödeldud teavet uuringute ja aruannete kujul kõige ajakohasemate tehniliste vahendite, sealhulgas selleks otstarbeks loodud veebilehe kaudu. Teabevahetussüsteemi haldamisel abistab komisjoni teenuse osutaja, kes tegutseb komisjoni järelevalve all. Süsteem on üldsusele avatud ja selles sisalduv teave on harilikult kõigile kättesaadav; kõnealusest üldreeglist võib siiski teha erandi, kui ERV liikmed edastavad tundlikku või salastatud teavet.

Teabevahetussüsteem sisaldab muu hulgas ERVs ettevalmistatud uuringuid ja aruandeid, rände ja varjupaiga valdkonna sõnastikku ning rännet ja varjupaika käsitlevate riiklike ja ühenduse õigusaktide andmebaasi.

Rahastamine

ERV toimimiseks vajalikud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Nende vahenditega kaasrahastatakse (kuni 80% ulatuses) riiklike kontaktpunktide abikõlblikke kulusid ja kaetakse teenuse osutaja kulud ning samuti muud kulud, mis on seotud hindamise ja eriülesannetega ning äsja loodud riiklike kontaktpunktide toetamisega. Iga-aastased ettenähtud assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsraamistiku piires; finantsraamistiku kohaselt eraldatakse ERVle aastatel 2007(2013 vahendeid 59,7 miljoni euro ulatuses. 2007. aastaks ette nähtud 3 miljonit eurot siiski ei kasutata, kuna ERV alustab tööd tõenäoliselt alles 1. jaanuaril 2008. Seetõttu on aastateks 2008(2013 ettenähtud assigneeringute suurus 56,7 miljonit eurot. Eelarverea ja rakendamise aasta vaheline erinevus tühistub.

Komisjon annab nõuetele vastavatele riiklikele kontaktpunktidele rahalist toetust ning sõlmib teenuse osutajaga lepingulised suhted.

ERV rahastamise kohta leiab rohkem teavet mõjuhinnangust ja finantsselgitusest.

5. Õiguslik alus

Nõukogu otsus põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 66. Alates 1. maist 2004 tehakse otsuseid EÜ asutamislepingu artiklis 66 osutatud meetmete kohta vastavalt Nice'i lepingus sisalduvale protokollile asutamislepingu artikli 67 kohta nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ja konsulteerides Euroopa Parlamendiga.

EÜ asutamislepingu artiklis 66 käsitletakse liikmesriikide asjaomaste valitsusasutuste ning kõnealuste valitsusasutuste ja komisjoni vahelist halduskoostööd mitmes valdkonnas, sealhulgas ka sisserände ja varjupaiga valdkonnas. Liikmesriikide valitsusasutustel on täita oluline roll, kuna nemad määravad kindlaks riiklikud kontaktpunktid ja osalevad juhtorgani töös. ERV tegevusse kaasatakse suurel määral riigiasutused, kuna paljud riiklikud kontaktpunktid on tõenäoliselt valitsusasutused. Nimetatud põhjused õigustavad EÜ asutamislepingu artikli 66 valimist ettepaneku õiguslikuks aluseks.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotist ei kohaldata Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes, välja arvatud juhul, kui nimetatud liikmesriigid peaksid vastavalt aluslepingutele lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevas protokollis sätestatud menetlusele otsustama teistmoodi. IV jaotist ei kohaldata aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitlevast protokollist tulenevalt ka Taani suhtes.

6. Subsidiaarsus

Ettepanek kuulub vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise konteksti; kõnealuse ala loomisele kutsutakse üles aluslepingutes ja selle loomise ideed kinnitati veel kord Tamperes ja Haagis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumistel. Ettepaneku eesmärk on eelkõige ühendada liikmesriikide rände ja varjupaiga valdkonnas tegutsevad ameti- ja teadusasutused, teadlased ja muud asjaomased sidusrühmad, et nad saaksid edastada ühendusele, selle liikmesriikidele ja laiemale üldsusele objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat Euroopa ja liikmesriikide tasandi rände- ja varjupaigaalast olukorda käsitlevat teavet. Kuna koostöö parandamise ning Euroopa tasandil andmete ja analüüside esitamisega seotud eesmärki ei saa liikmesriigid üksi saavutada, on tarvis võtta meede ühenduse tasandil. Kavandatava otsusega püütakse saavutada eesmärk, mis on seotud rändefenomeni kõiki aspekte käsitlevate teabemehhanismide kooskõlastatud ja ühtse edendamisega kogu ühenduses.

7. Proportsionaalsus

Ettepanek piirdub riigiasutuste ning teiste rände ja varjupaiga valdkonnas tegutsevate organisatsioonide koostöö edendamisega. Koostöö eesmärk on edastada ühendusele, selle liikmesriikidele ja laiemale üldsusele objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat Euroopa ja liikmesriikide tasandi rände- ja varjupaigaalast olukorda käsitlevat teavet. Födereeritud struktuuri säilitamiseks ja kõikide liikmesriikide tasakaalustatud esindatuse tagamiseks eelistati koostöö struktuuriks võrgustikku.

Ettepanekus on kavandatavate eesmärkide saavutamiseks sätestatud miinimummeetmed ja see ei lähe eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Ettepanekuga ei piirata olemasolevate koostöömehhanismide ja -struktuuride kohaldamist.

8. ERV suhe teiste rände ja varjupaiga valdkonna teabevahetusinstrumentide/-struktuuridega

ERV kavandatav eesmärk on edastada ühendusele, selle liikmesriikidele ja laiemale üldsusele objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat Euroopa ja liikmesriikide tasandi rände- ja varjupaigaalast olukorda käsitlevat teavet, et toetada Euroopa Liidu poliitikakujundust ja otsuste tegemist kõnealuses valdkonnas. Kõnealune eesmärk on seotud teadusuuringute ja analüüsiga, rändefenomeni kõigi aspektide alase teadlikkuse arendamisega ning poliitikakujundajatele ja laiemale üldsusele selliste andmete, aruannete ja uuringute esitamisega, mida saab kasutada varjupaiga- ja rändeteemalise põhjalikult ettevalmistatud arutelu alusmaterjalina.

ERV ei ole ainus ühenduse instrument/struktuur rände- ja varjupaigaalase teabe kogumiseks ja vahetamiseks. Võrreldes teiste instrumentide/struktuuridega, näiteks ICONeti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (sealhulgas RAXEN-võrk), Eurostati, CIREFI, riiklike integratsiooni kontaktpunktide või vastastikuse teabemenetlusega, on ERVl hulk omadusi, millest moodustub tema ainulaadne profiil ja mille võib kokku võtta järgmise kolme aspekti abil:

- suur hulk erinevaid ülesandeid;

- keskendumine analüüsile ja sidemetele akadeemiliste ringkondadega;

- töö tulemuste lai kättesaadavus (nii üldsusele kui ka poliitikakujundajatele).

Komisjon kohustub nii palju kui võimalik tagama ERV ja teiste samalaadsete instrumentide ja struktuuride sünergia ning vältima nende tegevuse kattumist. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks kasutab komisjon artikli 4 lõike 2 punktist a tulenevat volitust esitada ERV iga-aastane tegevuskava.

Üksikasjalikum teave ERV ja teiste samalaadsete instrumentide ja struktuuride erinevuste kohta on esitatud mõjuhinnangu 1. lisas.

2007/0167(CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

nõukogu otsus Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[9]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[10]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[11]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[12]

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon käivitas 2003. aastal kolm aastat kestva ettevalmistava meetme Euroopa rändevõrgustiku[13] loomiseks, pidades silmas ühendusele ja selle liikmesriikidele objektiivsete, usaldusväärsete ja ajakohaste rände valdkonna andmete edastamist.

(2) Euroopa Ülemkogu 2003. aasta juuni Thessaloniki kohtumisel, kus võeti arvesse mitmemõõtmelise rändefenomeni jälgimise ja analüüsimise tähtsust, tervitati ERV loomist ning tehti ettepanek uurida võimalust luua tulevikus alaline üksus.[14]

(3) Euroopa Ülemkogu kinnitas 4. novembril 2004 mitmeaastase programmi[15], mida tuntakse Haagi programmi nime all ning mille eesmärk on tugevdada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala; programmis kutsutakse üles töötama alates 1. maist 2004 välja ühise varjupaiga-, rände-, viisa- ja piiripoliitika teine etapp, mis põhineb muu hulgas liikmesriikide vahelisel tihedamal koostööl ja paremal teabevahetusel. Haagi programmis teadvustatakse, et Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitika peaks põhinema rändefenomeni kõigi aspektide ühisanalüüsil. Olulise tähtsusega on rände valdkonnas toimuvaga seotud ajakohase teabe ja andmete kogumise, edastamise, vahetamise ja tõhusa kasutamise edendamine.

(4) Komisjon võttis asjaomaste sidusrühmadega ERV tuleviku üle konsulteerimiseks 28. novembril 2005 vastu dokumendi „Roheline raamat Euroopa rändevõrgustiku tuleviku kohta”[16], milles hinnati ERV toimimist ettevalmistava tegevuse perioodil ning käsitleti lisaks sellele ka ERV volituste ja edaspidise struktuuriga seotud küsimusi.

(5) Avaliku arutelu järel täheldati, et enamik sidusrühmi pooldab ERV tegevuse jätkamist ja selle elavdamist ning soovib säilitada ERV esialgse eesmärgi, milleks on ajakohase, objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava rände- ja varjupaigaalase teabe edastamine. Samuti selgus, et enamik sidusrühmi soovis säilitada ERV komisjoni haldusalas.

(6) ERV peaks hoiduma rände- ja varjupaigaalase teabe kogumise ja vahetamisega tegelevate olemasolevate ühenduse instrumentide või struktuuride töö kordamisest ning peaks nende kõrval pakkuma lisaväärtust eelkõige oma eritunnuste kaudu, milleks on ülesannete suur mitmekesisus, keskendumine analüüsile, sidemed akadeemiliste ringkondadega ja töö tulemuste kättesaadavus laiemale üldsusele.

(7) ERV eesmärkide saavutamist tuleb toetada riikliku kontaktpunkti loomisega igas liikmesriigis. Riiklike kontaktpunktide tegevust tuleks kooskõlastada ühenduse tasandil. Kooskõlastamise eest vastutaks komisjon, keda abistab teenuse osutaja, kellel on ERV igapäevase töö korraldamiseks ja teabevahetussüsteemi loomiseks vajalikud teadmised ja kogemused.

(8) Selleks et tagada riiklike kontaktpunktide vajalikud teadmised ja kogemused mitmetahuliste rände- ja varjupaigaküsimustega tegelemiseks, peavad kontaktpunktide koosseisu kuuluma vähemalt kolm eksperti, kellel on individuaalne või ühine pädevus poliitikakujunduse, õiguse, teadusuuringute ja statistika valdkonnas. Nimetatud eksperdid võivad olla liikmesriigi valitsusasutuste või mis tahes muude organisatsioonide töötajad.

(9) Iga riiklik kontaktpunkt peaks kõikide asjaomaste sidusrühmade arvamusega arvestamiseks looma riikliku rändevõrgustiku, milles osaleksid rände- ja varjupaigaküsimustega tegelevad organisatsioonid ja üksikisikud, aga ka näiteks ülikoolid, teadusasutused ja teadlased, valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid ning rahvusvahelised organisatsioonid.

(10) ERVle peaks poliitilisi suuniseid andma juhtorgan, kes osaleb ka ERV iga-aastase tegevuskava koostamisel.

(11) ERV uuringutes ja aruannetes sisalduva teabe võimalikult laia leviku kindlustamiseks tuleks tagada teabele juurdepääs kõige ajakohasemate tehniliste vahendite, sealhulgas selleks otstarbeks loodud veebilehe kaudu.

(12) ERV peaks oma eesmärkide saavutamiseks olema võimeline sõlmima vajadusel koostöösuhteid teiste rände ja varjupaiga valdkonnas tegutsevate üksustega. Selliste suhete sõlmimisel tuleks tähelepanu pöörata eelkõige hea koostöö tagamisele üksustega, mis asuvad Taanis, Norras, Islandil, Šveitsis, kandidaatriikides, Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides ja Venemaal.

(13) ERV tegevust tuleks kaasrahastada komisjoni antava rahalise toetuse kaudu kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[17].

(14) ERV teabevahetussüsteemi kontekstis tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[18] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[19].

(15) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning otsus ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevaga luuakse Euroopa rändevõrgustik (edaspidi „ERV”).

ERV eesmärk on rahuldada ühenduse institutsioonide, liikmesriikide ametiasutuste ja institutsioonide ning laiema üldsuse vajadus rände ja varjupaiga valdkonna teabe järele ajakohase, objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava rände- ja varjupaigaalase teabe esitamise kaudu, eesmärgiga toetada Euroopa Liidu poliitikakujundust ja otsuste tegemist kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 2

Ülesanded

Artiklis 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks täidab ERV järgmiseid ülesandeid:

a) ajakohaste andmete ja ajakohase teabe kogumine mitmetest allikatest, sealhulgas teadusasutustelt, ning andmete ja teabe vahetamine;

b) punktis a osutatud andmete ja teabe analüüsimine ning tulemuste esitamine kergesti ligipääsetavas formaadis;

c) andmete võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse parandamise ühenduse tasandi meetodite väljatöötamine selliste näitajate ja kriteeriumide kehtestamise kaudu, mis aitavad parandada teabe kvaliteeti ja arendada ühenduse rändestatistika alast tegevust;

d) korrapäraste aruannete avaldamine ühenduse ja liikmesriikide rände- ja varjupaigaalase olukorra kohta;

e) rände ja varjupaiga valdkonna asjakohastele dokumentidele ja üllitistele juurdepääsu võimaldava Interneti-põhise teabevahetussüsteemi loomine ja haldamine;

f) ERV olemasolu alase teadlikkuse arendamine kogutavale teabele juurdepääsu võimaldamise ja töö tulemuste levitamise kaudu;

g) teabe kooskõlastamine ja koostöö tegemine teiste asjaomaste Euroopa ja rahvusvahelise tasandi asutustega.

Artikkel 3

Koosseis

ERV koosseisu kuuluvad:

1. liikmesriikide määratud riiklikud kontaktpunktid;

2. komisjon.

Artikkel 4

Juhtorgan

1. ERV tegevust juhib juhtorgan, millesse kuulub iga liikmesriigi esindaja, Euroopa Parlamendi esindaja ja komisjoni esindaja ning esindajaid abistavad kaks teaduseksperti.

Komisjoni esindaja on ühtlasi juhtorgani eesistuja.

Igal juhtorgani liikmel, sealhulgas eesistujal, on üks hääl. Otsused võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.

2. Juhtorgan:

a) osaleb ERV iga-aastase tegevuskava koostamisel eesistuja esitatud kavandi alusel;

b) vaatab läbi ERV töös tehtud edusammud ja soovitab meetmeid, kui vaja;

c) esitab vähemalt kord aastas Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele kokkuvõtva aruande ERV tegevuse ja tehtud uuringute peamiste tulemuste kohta;

d) teeb kindlaks, milline strateegilise koostöö vorm on kõige asjakohasem suhetes teiste rände ja varjupaiga valdkonnas pädevate üksustega ning kiidab vajadusel heaks sellise koostöö tegemiseks vajaliku halduskorra, nagu on osutatud artiklis 10;

e) nõustab riiklikke kontaktpunkte nende tegevuse tõhustamise küsimuses ning aitab neil võtta vajalikke meetmeid, kui nende töös on tuvastatud puudusi, mis võivad negatiivselt mõjutada ERV tööd.

3. Juhtorgan tuleb eesistuja kutsel kokku vähemalt kaks korda aastas.

Järelevalvekomitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 5

Riiklikud kontaktpunktid

1. Iga liikmesriik määrab üksuse, mis täidab riikliku kontaktpunkti ülesandeid.

Riikliku kontaktpunkti koosseisu kuuluvad vähemalt kolm eksperti. Üks ekspert, kes on ühtlasi riikliku kontaktpunkti koordinaator, on liikmesriigi määratud üksuse ametnik või töötaja. Ülejäänud eksperdid võivad olla kõnealuse üksuse või teiste asjaomases liikmesriigis asuvate avalik-õiguslike või eraõiguslike riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed.

2. Igal riiklikul kontaktpunktil tervikuna on:

a) rände ja varjupaiga valdkonnaga seotud teadmised ja kogemused, mis hõlmavad ka kõnealuse valdkonna poliitikakujundust, õigust, teadusuuringuid ja statistikat;

b) infotehnoloogilised oskused ja vahendid;

c) võime luua koostöövõrgustik teiste riiklike organisatsioonide ja üksustega;

d) suutlikkus teha koostööd Euroopa tasandil ning

e) võime töötada ja kirjutada peale oma liikmesriigi keel(t)e mõnes teises Euroopa institutsioonide ametlikus keeles.

Liikmesriigid teatavad komisjonile oma riikliku kontaktpunkti ekspertide nimed ja nende täielikud aadressid ning selgitavad, kuidas nende riiklik kontaktpunkt vastab punktides ae sätestatud nõuetele.

3. Riiklikud kontaktpunktid täidavad ERV ülesandeid riiklikul tasandil. Nende ülesanded hõlmavad eelkõige järgmist:

a) riiklike aruannete, sealhulgas artiklis 9 osutatud aruannete ettevalmistamine;

b) riigi andmete lisamine artiklis 8 osutatud teabevahetussüsteemi;

c) suutlikkuse arendamine neile saadetud taotluste edastamiseks ja teistest riiklikest kontaktpunktidest saadud taotlustele kiireks vastamiseks;

d) rände- ja varjupaigaküsimustega tegelevate mitmesuguste organisatsioonide ja üksikisikute osalusega ning kõiki asjaomaseid sidusrühmi esindava riikliku rändevõrgustiku loomine. Riikliku rändevõrgustiku liikmeid võib kutsuda ERV tegevuses osalema, pidades eelkõige silmas artikleid 8 ja 9.

4. Riikliku kontaktpunkti eksperdid kohtuvad korrapäraselt kontaktpunkti töö arutamiseks ning käimasolevat ja kavandatavat tegevust käsitleva teabe vahetamiseks; nende kohtumisel osalevad vajadusel ka lõike 3 punktis d osutatud riikliku rändevõrgustiku liikmed.

Artikkel 6

Kooskõlastamine

1. Komisjon kooskõlastab ERV tööd ning tagab, et ERV töö kajastaks asjakohaselt ühenduse rände ja varjupaiga valdkonna poliitilisi prioriteete.

2. ERV töö korraldamisel abistab komisjoni teenuse osutaja, kes valitakse hankemenetluse korras. Teenuse osutaja vastab artikli 5 lõikes 2 kehtestatud nõuetele ja komisjoni kehtestatud mis tahes muudele nõuetele.

Teenuse osutaja, kes tegutseb komisjoni järelevalve all:

3. korraldab ERV igapäevast tööd;

4. loob artiklis 8 osutatud teabevahetussüsteemi ja haldab seda;

5. kooskõlastab riiklikelt kontaktpunktidelt saadud teavet;

6. valmistab ette artiklis 7 nimetatud koosolekuid;

7. valmistab ette artiklis 9 osutatud aruandeid ja uuringuid ning analüüsib tulemusi.

3. Komisjon võtab pärast juhtorgani ja riiklike kontaktpunktidega konsulteerimist ning artiklites 1 ja 2 määratletud üldise eesmärgi ja ülesannete piires vastu ERV iga-aastase tegevuskava. Tegevuskavas täpsustatakse eesmärgid ja esmatähtsad tegevusvaldkonnad. Komisjon jälgib iga-aastase tegevuskava täitmist ning annab juhtorganile korrapäraselt aru kava täitmise ja ERV arengu kohta.

4. Komisjon järgib juhtorgani nõuandeid, millele on osutatud artikli 4 lõike 2 punktis e, ning võtab käesoleva artikli lõikes 5 osutatud toetuskokkulepete alusel vajalikke meetmeid.

5. Komisjon määrab ERV iga-aastase tegevuskava alusel kindlaks nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 75 kohase rahastamisotsuse raames antavate toetuste ja sõlmitavate toetuskokkulepete soovituslikud summad.

Komisjon annab artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavatele riiklikele kontaktpunktidele tegevustoetust riiklike kontaktpunktide esitatud toetusetaotluste alusel. Ühenduse kaasrahastamise ülemmäär on 80% abikõlblikest kogukuludest.

Tegevustoetuse korduval andmisel selle suurust vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikele 2 järk-järgult ei vähendata.

Artikkel 7

Koosolekud

1. ERV tuleb kokku vähemalt viis korda aastas.

2. Iga riiklikku kontaktpunkti esindab ERV koosolekutel vähemalt üks ekspert. Koosolekutel osaleb igast riiklikust kontaktpunktist maksimaalselt kolm eksperti.

3. ERV koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab komisjoni esindaja.

4. ERV korraliste koosolekute eesmärk on:

a) võimaldada kontaktpunktidel vahetada ERV toimimise alaseid teadmisi ja kogemusi;

b) vaadata läbi ERV tööga, eriti artiklis 9 osutatud aruannete koostamise ja uuringute tegemisega seotud edusammud;

c) vahetada andmeid ja seisukohti, mis on eelkõige seotud artiklis 8 nimetatud kättesaadava teabe struktuuri, korralduse, sisu ning teabele juurdepääsuga;

d) luua platvorm aruteludele, millel käsitletakse praktilisi ja õigusalaseid probleeme, millega liikmesriikidel on tulnud rände ja varjupaiga valdkonnas kokku puutuda, ning eelkõige aruteludele, millel käsitletakse artikli 5 lõike 3 punktis c osutatud taotlusi;

e) konsulteerida artikli 6 lõikes 3 osutatud ERV iga-aastase tegevuskava väljatöötamisel riiklike kontaktpunktidega.

5. Vajaduse korral võib ERV koosolekutele kutsuda üksikisikuid ja üksusi, kes ei ole ERV liikmed. Korraldada võib ka ühiskoosolekuid teiste võrgustike või organisatsioonidega.

Artikkel 8

Teabevahetussüsteem

1. Kooskõlas käesoleva artikliga luuakse Interneti-põhine teabevahetussüsteem, millele võimaldatakse juurdepääs spetsiaalse veebilehe kaudu.

2. Teabevahetussüsteemi sisu harilikult avaldatakse.

Juurdepääsu salastatud teabele võib piirata nii, et see oleks kättesaadav ainult ERV liikmetele.

3. Teabevahetussüsteem hõlmab vähemalt järgmisi elemente:

a) juurdepääs ühenduse ja liikmesriikide rände ja varjupaiga valdkonna õigusaktidele, kohtupraktikale ja poliitikale, sealhulgas teatavatele rändajate kategooriatele ette nähtud eritingimustele;

b) programm taotluste käsitlemiseks vastavalt artikli 5 lõike 3 punktile c;

c) rände ja varjupaiga valdkonna sõnastik;

d) otsene juurdepääs ERV kõigile üllitistele, sealhulgas artiklis 9 nimetatud aruannetele ja uuringutele, ning korrapäraselt avaldatav infoleht;

e) ERV veebilehel asuv postkast, kuhu laiem üldsus võib saata oma rände ja varjupaigaalased küsimused, mis on seotud ERV tegevusega;

f) rände ja varjupaiga valdkonnas tegutsevate teadlaste ja teadusasutuste kataloog.

1. Lõikes 3 nimetatud teabele juurdepääsuks võib ERV vajadusel lisada linke teistele veebisaitidele, kust on võimalik saada algset teavet.

2. ERV veebileht hõlbustab juurdepääsu teistele samas valdkonnas avalikkuse teavitamiseks mõeldud algatustele ning liikmesriikide ja kolmandate riikide rände- ja varjupaigaalast olukorda kajastavat teavet sisaldavatele veebilehtedele.

Artikkel 9

Aruanded ja uuringud

1. Iga riiklik kontaktpunkt koostab igal aastal aruande, milles kirjeldatakse asjaomase liikmesriigi rände- ja varjupaigaalast olukorda, selgitatakse kõnealuse valdkonna poliitilist arengut ja esitatakse statistilisi andmeid.

2. Iga-aastane tegevuskava võib hõlmata konkreetseid rände- ja varjupaigaküsimusi käsitlevate ning valdkonna poliitikakujunduse ja otsuste tegemise toetuseks vajalike lisauuringute tegemist igas riiklikus kontaktpunktis.

Artikkel 10

Koostöö muude üksustega

1. ERV teeb koostööd liikmesriikide või kolmandate riikide üksustega, sealhulgas rände ja varjupaiga valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. Lõikes 1 osutatud koostöö (mille raames komisjon võib vajaduse korral sõlmida lepinguid ühenduse nimel) tegemiseks vajaliku halduskorra kiidab heaks juhtorgan.

Artikkel 11

Eelarvelised vahendid

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased ettenähtud assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsraamistiku piires.

Artikkel 12

Eelarve täitmine

Komisjon annab ühenduse rahalist toetust kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Komisjon esitab hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist ning seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, Regioonide Komiteele ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ERV arengut käsitleva aruande. Aruandele lisatakse vajaduse korral ettepanekud käesoleva otsuse muutmiseks.

Artikkel 14

ERV põhialuste kehtestamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist artikli 5 lõikes 2 osutatud teabe.

Artikkel 15

Kohaldamiskuupäev

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Käesolev otsus on vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

Eesistuja

FINANTSSELGITUS

Käesolev dokument on mõeldud seletuskirja juurde lisamiseks ja selle täiendamiseks. Seetõttu tuleks käesolevat finantsselgitust täites püüda vältida seletuskirjas esitatud teabe kordamist, ilma et see piiraks finantsselgituse loetavust. Enne käesoleva ankeedi täitmist lugege palun läbi spetsiaalsed juhised, mis on koostatud allpool esitatud punktide kohta juhtnööride ja selgituste andmiseks.

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

sisserände- ja varjupaigapoliitika

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised rubriigid:

18 03 05 Euroopa migratsiooni järelevalvekeskus

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

Meetme kestus: 2008 ja edaspidi. Finantsmõju hindamine hõlmas ainult 2008.(2013. aasta eelarveperioodi.

3.3. Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu):

Eelarve-rida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finants-perspektiivi rubriik |

18 03 05 | Mitte-kohustus-lik | Liigen-datud[20] | EI | EI | EI | Nr 3A |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

Tegevuskulud[21] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 6,500 | 8,800 | 10,100 | 10,300 | 10,500 | 10,500 | 56,700 |

Maksete assigneeringud | b | 2,790 | 8,110 | 9,450 | 10,200 | 10,400 | 10,500 | 51,450 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[22] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 6,500 | 8,800 | 10,100 | 10,300 | 10,500 | 10,500 | 56,700 |

Maksete assigneeringud | b+c | 2,790 | 8,110 | 9,450 | 10,200 | 10,400 | 10,500 | 51,450 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[23] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0,234 | 0,234 | 0,234 | 0,234 | 0,234 | 0,234 | 1,404 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 6,734 | 9,034 | 10,334 | 10,534 | 10,734 | 10,734 | 58,104 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 3,024 | 8,344 | 9,684 | 10,434 | 10,634 | 10,734 | 52,854 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

26 liikmesriiki (välja arvatud Taani). Summad hõlmavad kõigi 26 liikmesriigi kaasrahastamist | f | 1,175 | 1,669 | 1,944 | 1,986 | 1,986 | 1,986 | 10,751 |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | 7,909 | 10,703 | 12,278 | 12,520 | 12,720 | 12,720 | 68,850 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete[24] kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB: Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n –1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave:

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Rände kõigi asjakohaste arengutega seotud ajakohase teabe ja andmete kogumise, esitamise, vahetamise ja tõhusa kasutamise edendamine.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Kavandatava meetme eesmärk on luua liikmesriikide rände ja varjupaiga valdkonna asutuste, teadusasutuste, teadlaste ja teiste asjaomaste sidusrühmade võrgustik, mis edastaks ühendusele, selle liikmesriikidele ja laiemale üldsusele objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet rände- ja varjupaigaolukorra kohta nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Kuna koostöö tõhustamise ning Euroopa tasandil andmete esitamise ja uuringute tegemisega seotud eesmärki ei saa liikmesriigid üksi saavutada, on tarvis võtta meede ühenduse tasandil.

Meetme koostoimet ja seost teiste algatuste, võrgustike ja muude projektidega on selgitatud seletuskirjas ja mõjuhinnangus.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Ettepaneku eesmärk on luua struktuur, mis võiks edastada ühendusele, selle liikmesriikidele ja laiemale üldsusele objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet rände- ja varjupaigaolukorra kohta nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Seetõttu luuakse ettepanekuga võrgustik, mis koosneb komisjonist ja liikmesriikides asuvatest riiklikest kontaktpunktidest. Komisjon ja riiklikud kontaktpunktid täidavad ettepaneku artikli 2 lõikes 2 kirjeldatud ülesandeid ja vastutavad mõjuhinnangu 4. jaos loetletud tulemuste saavutamise eest.

Võrgustikule eraldatavaid vahendeid tuleb kasutada kahel peamisel rakenduslikul eesmärgil: riiklike kontaktpunktide vahetu toetamine ning võrgustiku sellise tegevuse toetamine, mis ei ole seotud riiklike kontaktpunktidega. Viimati nimetatud toetus hõlmab järgmist:

- komisjoni toetamine võrgustiku tegevuse kooskõlastamisel

- hindamiskulud

- Euroopa rändevõrgustiku („ERV”) tegevusvaldkonna raames toimuva eri-/erakorralise tegevuse toetamiseks ettenähtud varu

- suhted muude üksustega

- meetme rakendamise esimestel aastatel uutele riiklikele kontaktpunktidele antav eritoetus.

Eespool nimetatud eesmärkidega seotud finantskulud on ära toodud 8.1 jaos esitatud tabelis.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id).[26]

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

Võrgustiku toimimiseks vajalikud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Nende vahendite abil kaasrahastatakse riiklike kontaktpunktide kulud ja kaetakse võrgustiku tegevuse kooskõlastamisel abiks oleva valitud teenuse osutaja kulud ning samuti muud kulud, mis on seotud hindamise ja eriülesannetega ning äsja loodud riiklike kontaktpunktide toetamisega. Iga-aastased ettenähtud assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsraamistiku piires.

Komisjon võimaldab nõuetele vastavatele riiklikele kontaktpunktidele rahalist toetust ning sõlmib võrgustiku tegevuse kooskõlastamisel abiks oleva valitud teenuste osutajaga ja teiste teenuse osutajatega lepingulised suhted.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Juhtorgani üheks ülesandeks on „ vaadata läbi võrgustiku töös tehtud edusammud ” (artikli 4 lõike 5 punkt b). Selleks on tarvis pideva järelevalve süsteemi. Käesolevas kontekstis on oluline roll ka komisjonil, kelle ülesandeks on „ iga-aastase tegevuskava täitmise jälgimine ning korrapärane aruandmine juhtorganile kava täitmise ja ERV arengu kohta ” (artikli 6 lõige 3).

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Komisjoni õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat andis korralduse hinnata ERVd kui ettevalmistavat meedet ning teha eelhindamine ka tulevase ERV suhtes. Hindamise korraldas teenuse osutaja (GHK ( EPEC), kes edastas lõpliku hindamisaruande komisjoni talitustele 2005. aasta juulis.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Õigusliku aluse ettevalmistamisel on võetud arvesse ERV kui ettevalmistava meetme puhul saadud häid ja halbu kogemusi. Näited selle kohta on järgmised:

- Ettepanekuga tehakse liikmesriikidele riiklike kontaktpunktide loomine kohustuslikuks; nimetatud kohustuse eesmärk on vältida käesolevat olukorda, kus paljud liikmesriigid ERV töös ei osale, kuna nad ei ole riiklikku kontaktpunkti määranud (osalemine on praegu vabatahtlik).

- Ettepanekus kirjeldatakse arusaamatuste vältimiseks selgelt osalejate (riiklikud kontaktpunktid, komisjon) ülesandeid.

- Ettepanekuga tagatakse liikmesriikide poliitiline kaasatus, sest liikmesriigid osalevad juhtorgani töös. ERV (ettevalmistava meetme) tegevuse esimeses etapis olid liikmesriigid kaasatud vähesel määral.

- Riiklikud kontaktpunktid peavad järgima mitmeid nõudeid ja nende koosseisu peavad kuuluma mitmesuguste valdkondade eksperdid. Sellega tagatakse kõikide riiklike kontaktpunktide kaastöö kõrge kvaliteet.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Vastavalt õiguslikule alusele (artikkel 14) koostab komisjon ERV arengut käsitleva aruande hiljemalt kolm aastat pärast otsuse jõustumist ning seejärel iga kolme aasta tagant. Finantsplaneeringus on hindamiseks ette nähtud vajalikud vahendid.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Komisjon tagab, et käesoleva meetme alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetme kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

Käesoleva meetme raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul tähendab eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses ühenduse õiguse sätete mis tahes rikkumist või ettevõtja tegevusest või tegematajätmisest põhjustatud lepinguliste kohustuste täitmatajätmist, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ühenduste üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.

Meetme raames sõlmitavate lepingud ja kokkulepped sisaldavad sätteid komisjoni (või tema volitatud esindaja) teostatava järelevalve ja finantskontrolli ning kontrollikoja tehtava (vajadusel kohapealse) auditi kohta.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi[27]

Eesmärk | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | Kokku 2008-2013 |

1 Riiklike kontaktpunktidega mitteseotud eritegevuse toetamine | 1.600.000 | 1.825.000 | 2.125.000 | 2.150.000 | 2.450.000 | 2.450.000 | 12.600.000 |

Meede 1 Komisjoni abistamine võrgustiku tegevuse kooskõlastamisel | 1.000.000 | 1.100.000 | 1.500.000 | 1.500.000 | 1.600.000 | 1.700.000 | 8.400.000 |

Meede 4 Suhted muude üksustega | 100.000 | 125.000 | 125.000 | 150.000 | 150.000 | 150.000 | 800.000 |

KULUD KOKKU | 6.500.000 | 8.800.000 | 10.100.000 | 10.300.000 | 10.500.000 | 10.500.000 | 56.700.000 |

8.2. Halduskulud

8.2.1. Ametikohtade arv ja liigid

Ametikoha liik | Meetmete haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 |

Ametnikud või ajutine personal[28] (XX 01 01) | A*/AD | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |

B*, C*/AST | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[29] |

Artikli XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[30] |

KOKKU | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Võrgustiku töö kooskõlastamine, kooskõlastamisel abistava teenuse osutaja töö kontrollimine, riiklike kontaktpunktidega sidemete loomine, võrgustiku liikmetega sõlmitud lepingute nõuetekohase haldamine tagamine

8.2.3. Ametikohtade jaotus (kohustuslik)

Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga allika puhul

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja rubriik) | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj | KOK-KU |

Muu tehniline ja haldusabi |

( sisene |

( väline |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0.234 | 0.234 | 0.234 | 0.234 | 0.234 | 0.234 |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0.234 | 0.234 | 0.234 | 0.234 | 0.234 | 0.234 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

2 x 117 000 € = 234 000 €

Arvestus – Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

puudub

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj | KOK-KU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[32] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

puudub

[1] KOM(1994)23 ( Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile sisserände- ja varjupaigapoliitika kohta.

[2] 1996 Feasibility Study for a European Migration Observatory.

[3] Euroopa rändevõrgustiku tegevuse hindamine, 2005.

[4] KOM(2005)375.

[5] Vt 2003. aasta eelarve, jaotis B5-8: Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

[6] EÜT L 248, 16.9.2002.

[7] KOM(2005)606.

[8] Kõiki avaliku aruteluga seotud dokumente, sealhulgas sidusrühmade kaastöid saab lugeda veebilehel: http://ec.europa.eu/justice_home/news/consulting_public/emn/news_contributions_emn_en.htm

[9] ELT C […], […], lk […].

[10] ELT C […], […], lk […].

[11] ELT C […], […], lk […].

[12] ELT C […], […], lk […].

[13] Edaspidi „ERV”

[14] Nõukogu dokument 11638/03.

[15] Nõukogu dokument 14292/1/04 REV 1.

[16] KOM(2005) 606.

[17] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

[18] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[19] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[20] Liigendatud assigneeringud

[21] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[22] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[23] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[24] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[25] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[26] Kui on näidatud mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesolevas punktis „Asjakohaste märkuste” all.

[27] Mõjuhinnangu 2. lisas on selgitatud täiendavate vahendite kasutamist ning kirjeldatud riiklikele kontaktpunktidele toetussummade andmiseks vajalikke põhieeldusi.

[28] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[29] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[30] Ametikoha kulud sisalduvad võrdlussummas.

[31] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[32] [33]*GHVW£¸¼Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.