[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 12.4.2007

KOM(2007) 180 lõplik

2007/0062 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Euroopa Ühendus ja Kiribati Vabariik pidasid läbirääkimisi ja parafeerisid 19. juulil 2006. aastal kalandusalase partnerluslepingu, millega nähakse ette ühenduse kalurite kalapüügivõimalused Kiribati kalastusvööndis. Kõnealune partnerlusleping koos protokolli ja lisaga sõlmiti kestusega kuueks aastaks alates selle jõustumisest ning seda on võimalik pikendada. Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse jõustumise hetkest alates Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vaheline Kiribati rannikuvetes kalastamise kokkulepe, mis jõustus 16. septembril 2003. aastal.

Läbirääkimistel oma seisukohtade kujundamisel lähtus komisjon muu hulgas välisekspertide antud eel- ja järelhinnangute tulemustest.

Uue partnerluslepingu peamine eesmärk on tugevdada koostööd Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahel, et luua mõlema osapoole huvides partnerlusraamistik jätkusuutliku kalapüügi ja kalavarude vastutustundliku haldamise poliitika väljaarendamiseks Kiribati kalastusvööndis. Lepinguosalised astuvad poliitilisse dialoogi kalapüügiga seotud vastastikust huvi pakkuvates küsimustes. Käesolevas uues kalandusalases partnerluslepingus pööratakse erilist tähelepanu Kiribati kalanduspoliitika toetamisele. Lepinguosalised lepivad kokku prioriteetsetes suundades, mille toetamise kohta tuleb otsused langetada, ning määravad kindlaks eesmärgid, ühe- ja mitmeaastased programmid ning tulemuste hindamise kriteeriumid, pidades silmas sektori jätkusuutliku ja vastutustundliku juhtimise tagamist.

Rahalise toetuse suurus on 478 400 eurot aastas. Sellest rahalisest toetusest 30% eraldatakse esimesel aastal Kiribati valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames tehtud algatuste toetamiseks ja elluviimiseks. Teisel aastal on eraldatava osa suurus 40% ja järgmistel aastatel 60%.

Kalapüügivõimaluste kohaselt on lubatud kalastada 4 seineril ja 12 õngepüügilaeval. Ühenduse taotlusel ja sõltuvalt Palau lepingu osaliste juhtimisotsustest võidakse seinerite kalapüügilitsentside arvu suurendada. Protokollis on võrdlusaluseks määratud 6400 tonni tuunikala aastas. Protokollis on samuti ette nähtud, et Kiribati poolt EÜ laevadele antavad kalapüügivõimalused peavad olema kooskõlas Vaikse ookeani kesk- ja lääneosas paiknevate riikide poolt Vaikse ookeani lääneosa seinnoodapüüki käsitleva Palau lepingu raames piirkondlikult vastu võetavate haldusalaste otsustega. Lisaks sätestatakse, et EÜ püügikoormus Kiribati majandusvööndis peab olema kooskõlas asjakohaste tuunivarude hinnangutega, mis põhinevad teaduslikel kriteeriumidel, sealhulgas Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi poolt igal aastal tehtavad teaduslikud uuringud.

Partnerluslepinguga nähakse samuti ette majandus-, teadus- ja tehnikaalase koostöö soodustamine kalanduse valdkonnas ja sellega seotud valdkondades.

Komisjon teeb sellest lähtuvalt nõukogule ettepaneku Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelise uue kalandusalase partnerluslepingu sõlmimine määrusega heaks kiita.

2007/0062 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on pidanud Kiribati Vabariigiga läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu üle, millega nähakse ette ühenduse kalalaevadele kalapüügivõimalused Kiribati suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(2) Kõnealuste läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus kalandusalane partnerlusleping 19. juulil 2006.

(3) Kõnealuse lepingu heakskiitmine on kooskõlas ühenduse huvidega.

(4) Tuleks määratleda kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Lepingu protokollis sätestatud kalapüügivõimalused jaotuvad liikmesriikide vahel järgmiselt:

– seinerid | Prantsusmaa: Hispaania: | 27% litsentsidest 73% litsentsidest |

– õngepüügilaevad: | Hispaania: Portugal: | 6 laeva 6 laeva |

Kui kõnealuste liikmesriikide litsentsitaotlused ei ammenda neile protokolliga kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta mis tahes muu liikmesriigi litsentsitaotlusi.

Artikkel 3

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad)[3] sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala artiklis 1 osutatud lepingu alusel, teatama komisjonile kõik Kiribati kalastusvööndis püütud kogused.

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isiku, kellel on õigus lepingule alla kirjutada ja see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

KIRIBATI

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vaheline

KALANDUSALANE PARTNERLULEPING

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”, ja

Kiribati Vabariik, edaspidi „Kiribati”,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ja Kiribati vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kalavarude kokkulepet;

TUNNUSTADES asjaolu, et Kiribati suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuulub kuni 200 meremiilini ulatuv vöönd alates Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni kohasest lähtejoontest,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et kõnealune koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoog Kiribati valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika üle, selleks et määratleda asjaomased vahendid selle poliitika tõhusaks rakendamiseks ning kaasata sellesse protsessi majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond,

SOOVIDES leppida kokku Kiribati vetes kalastavate ühenduse laevade kalastustegevuse tingimustes ja ühenduse toetuses vastutustundliku kalapüügi rakendamisele kõnealustes vetes,

OLLES VEENDUNUD vajaduses teha tihedamat majanduslikku koostööd kalandustööstuses ja sellega seotud valdkondades, luues ja arendades selleks ühisettevõtteid, mis hõlmavad mõlema lepinguosalise äriühinguid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1– Reguleerimisala

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:

(a) majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostööd kalandussektoris, et rakendada kalavarude kaitse ja jätkusuutliku kasutamise eesmärgil Kiribati vetes vastutustundlikku kalapüüki ning arendada Kiribati kalandussektorit;

(b) tingimusi ühenduse kalalaevade juurdepääsu kohta Kiribati vetele;

(c) kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd Kiribati vetes, et tagada eespool nimetatud tingimuste järgimine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu;

(d) äriühingute koostööd kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades tehtava vastastikust huvi pakkuva majandustegevuse arendamisel.

Artikkel 2 – Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Kiribati ametiasutused – Kiribati valitsus;

b) ühenduse ametiasutused – Euroopa Komisjon;

c) Kiribati veed – veed, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad Kiribati suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

d) kalastamine – tegelik kalastamine või kalastamiskatse, kalapüük, kalade pardalevõtmine, tapmine või kogumine või selle katse ning mis tahes muu tegevus, mille puhul võib põhjendatult oodata, et selle tulemuseks on tegelik kalastamine või kalastamiskatse, kalapüük, kalade pardalevõtmine, tapmine või kogumine või selle katse ning igasugune tegevus nimetatud tegevuste ettevalmistamiseks või toetamiseks;

e) kalalaev – mis tahes laev, mida kasutatakse või mis on kohandatud tööstuslikuks kalapüügiks, sealhulgas paadid, abilaevad, helikopterid ja väikelennukid, mida kalapüügil kasutatakse;

f) ühenduse laev – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

g) ühisettevõte – äriühing, mille on Kiribatil kalapüügiks või sellega seotud tegevusteks asutanud laevaomanikud või lepinguosaliste ettevõtted;

h) ühiskomitee – ühenduse ja Kiribati esindajatest koosnev komitee, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 9.

i) ümberlaadimine – kalasaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamas ühelt kalapüügilaevalt teisele kalapüügilaevale;

j) laevaomanik –kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda juhtiv ja kontrolliv mis tahes isik;

k) AKV meremees – mis tahes meremees, kes pärineb väljaspool Euroopat asuvast riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on Kiribati meremees AKV meremees.

Artikkel 3 – Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Kiribati vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtetest ja kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest, ilma et see piiraks geograafilise piirkonna arengumaade vahel sõlmitud lepingute, sealhulgas vastastikuste kalanduslepingute kohaldamist.

2. Lepinguosalised teevad koostööd Kiribati valitsuse kinnitatud sektorisisese kalanduspoliitika üle järelevalve tagamiseks ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Lepinguosalised kohustuvad enne kõnealuse valdkonna meetmete vastuvõtmist teineteisega konsulteerima.

3. Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste hindamistel. Nende hindamiste tulemusi analüüsib artikli 9 alusel moodustatav ühiskomitee.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna heade valitsemistavade põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.

5. Kiribati ja/või AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust, kollektiivlepingute sõlmimise õiguse sisulist tunnustamist ja diskrimineerimisest hoidumist töölevõtmisel ning eriala valikul.

Artikkel 4 – Teaduskoostöö

1. Lepinguperioodi jooksul jälgivad ühendus ja Kiribati kalavarude seisundit Kiribati kalastusvööndis.

2. Tuginedes parimatele kättesaadavatele teadusandmetele, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

3. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega otse või asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide raames, et tagada piirkonnas siirdekalavarude majandamine ja kaitse ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5 – Ühenduse laevade juurdepääs Kiribati vete kalavarudele

1. Kiribati kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Kiribati kehtivatele õigusnormidele. Kiribati ametiasutused teatavad komisjonile kõigist kõnealuste õigusaktide muudatustest ja muude õigusaktide muudatustest, mis võivad kalandust reguleerivaid õigusnorme mõjutada.

3. Kiribati vastutab protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad Kiribati ametiasutustega koostööd kõnealuste kontrollide läbiviimiseks. Kiribati poolt kalavarude kaitse huvides võetavad kalapüüki reguleerivad meetmed põhinevad objektiivsetel ja teaduslikel kriteeriumidel ning ettevaatlikul lähenemisel. Neid kohaldatakse mittediskrimineerivalt nii ühenduse, Kiribati kui ka välisriikide laevade suhtes, ilma et see piiraks ühtse geograafilise piirkonna arenguriikide vahel sõlmitud lepingute, sealhulgas vastastikuste kalanduslepingute kohaldamist.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, milles käsitletakse kalapüüki Kiribati jurisdiktsiooni all olevates vetes.

Artikkel 6 – Litsentsid

1. Ühenduse laevad võivad Kiribati kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud kehtiv kalapüügilitsents.

2. Laevale püügilitsentsi saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7 – Rahaline toetus

1. Ühendus annab Kiribatile rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest omavahel seotud osast:

a) ühenduse laevade juurdepääs Kiribati kalastusvööndile ja

b) ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks Kiribati vetes.

2. Eelmises lõikes osutatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Kiribati valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames, ning vastavalt selle rakendamiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele.

3. Ühenduse antav rahaline toetus makstakse iga aasta välja vastavalt protokollile, võttes arvesse käesoleva lepingu ja protokolli sätteid, millega nähakse ette toetussumma võimalik muutmine järgmistel juhtudel:

a) erakorralised sündmused, mille korral ei ole tegemist loodusjõudude mõjuga ning mis takistavad kalapüüki Kiribati vetes;

b) kalapüügivõimaluste vähendamine ühenduse laevadele vastastikusel kokkuleppel, mille põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamismeetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

c) kalapüügivõimaluste suurendamine ühenduste laevadele, kui parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt kalavarude seisukord seda võimaldab;

d) Kiribati kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

e) käesoleva lepingu lõpetamine vastavalt artiklile 12;

f) käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 13.

Artikkel 8 – Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Nad peavad omavahel nõu, et kooskõlastada meetmed, mida sel eesmärgil võib võtta.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste territooriumidel asuvate ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkonnas, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised kohustuvad koostama Kiribati ja ühenduse ettevõtjate tegevuskava, mille eesmärk on välja arendada ühenduse laevade kohapealse lossimise võimalused.

5. Lepinguosalised kannustavad asutama eelkõige vastastikust huvi teenivaid ühisettevõtteid kooskõlas kehtivate Kiribati õigusaktidega ja ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 9 – Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a) lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 7 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste kavade koostamine ning nende elluviimise hindamine;

b) vajalike kontaktide loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

c) tegutsemine foorumina, kus lahendatakse rahumeelselt kõik käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivad vaidlused;

d) vajaduse korral kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse muutmine;

e) mis tahes muud ülesanded, mis lepinguosalised määravad kindlaks vastastikusel kokkuleppel.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Kiribatil või muus lepinguosaliste vahel kokkulepitud kohas ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 10 – Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Kiribati territooriumi suhtes.

Artikkel 11 – Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel saab seda täiendavalt pikendada kuue aasta kaupa, kui ei esitata kirjalikku lepingu lõpetamise teatist kooskõlas artikliga 12.

Artikkel 12 – Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4. Lepingu lõpetamise aastal makstavat artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 13 – Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste rahumeelseks lahendamiseks.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalise toetuse maksmist vähendatakse proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 14 – Protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 15 – Siseriiklik õigus

Ühenduse laevad teostavad Kiribati vetes kalapüüki kooskõlas Kiribati riiklike õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui lepingus, käesolevas protokollis koos lisaga või selle liidetes ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 16 – Läbivaatamisklausel

Lepingu kohaldamise kolmandal aastal võivad lepinguosalised selle läbi vaadata ja vajaduse korral selles muudatusi teha.

Artikkel 17 – Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva lepinguga tunnistatakse alates käesoleva lepingu jõustumiskuupäevast kehtetuks ja asendatakse Euroopa Majandusühenduse ja Kiribati Vabariigi vaheline Kiribati rannikuvetes kalastamise kokkulepe, mis jõustus 16. septembril 2003. aastal.

Artikkel 18 – Jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmismenetluste lõpuleviimisest.

Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelises Kiribati rannikuvetes kalastamise partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 16. september 2006 – 15. september 2012

Artikkel 1 Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Kiribati annab ühenduse tuunipüügilaevadele aastased kalapüügilitsentsid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 6 ja kooskõlas Vaikse ookeani lääneosas seinnoodapüügi korraldamist käsitleva Palau lepingu (edaspidi „Palau leping”) piirmääradega.

2. Lepingu artikli 5 kohased kalapüügivõimalused kuueks aastaks alates 16. septembrist 2006 on järgmised:

siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni 1. lisas):

– seinerid: 4 laeva;

– õngepüügilaevad: 12 laeva.

3. Alates protokolli teisest kohaldamisaastast ja ilma et see piiraks lepingu artikli 9 lõike 1 punkti d ning protokolli artikli 4 kohaldamist, võib ühenduse taotlusel protokolli artikli 1 lõikes 2 määratud seineritele antavate püügilitsentside arvu suurendada, kui kalavarud seda võimaldavad ja kooskõlas Palau lepingu aastaste piirmäärade ning asjakohase, objektiivsetel ja teaduslikel kriteeriumidel põhineva tuunivarude hinnanguga, sealhulgas Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi poolt igal aastal avaldatav „Vaikse ookeani lääne- ja keskosa tuunipüügi ülevaade ja kalavarude seisund”.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

5. Ühenduse laevad võivad Kiribati vetes kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva protokolli kohaselt väljastatud kehtiv, käesoleva protokolli lisale vastav kalapüügilitsents.

Artikkel 2Rahaline toetus – makseviisid

1. Käesoleva lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus koosneb artiklis 1 osutatud ajavahemiku jooksul iga-aastasest summast 416 000 eurot, mis vastab võrdlusalusele 6400 tonni aastas, ja erisummast 62 400 eurot aastas, mis on ette nähtud Kiribati kalandussektori sisese poliitika raames tehtud algatuste elluviimiseks. See erisumma on käesoleva lepingu artiklis 7 määratletud rahalise toetuse lahutamatu osa.

2. Lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 4, 5 ja 7.

3. Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava, lõikes 1 osutatud rahalise toetuse suurus on 478 400 eurot aastas.

4. Kui ühenduse laevad ületavad Kiribati vetes püügikoguse 6400 tonni aastas, mis on ette nähtud protokolli artikli 2 lõikega 1, suurendatakse protokolli artikli 2 lõikega 1 ettenähtud 416 000 euro suurust rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada lõikes 3 osutatud summat kahekordselt (956 800 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 30. juunil 2007. aastal ja järgmised 30. juunil 2008., 2009., 2010., 2011. ja 2012. aastal.

6. Vastavalt artiklile 7 on rahalise toetuse kasutamine Kiribati ametiasutuste ainupädevuses.

7. Käesoleva protokolli artikli 7 lõikes 1 osutatud rahalise toetuse osa makstakse Kiribati valitsuse arvele nr 4 (kalanduse arengufond), mille Kiribati valitsuse nimel on avanud rahandusministeerium pangas, mille rekvisiidid on ANZ Bank of Kiribati, Ltd, Betio, Tarawa. Rahalise toetuse ülejäänud osa makstakse Kiribati valitsuse arvele nr 1, mille Kiribati valitsuse nimel on avanud rahandusministeerium pangas, mille rekvisiidid on ANZ Bank of Kiribati, Ltd, Betio, Tarawa.

8. Eelmise protokolli artiklis 5 sätestatud meetmeid käsitlev rahaline toetus, mis eelmise protokolli kehtivusaja lõppedes on maksmata, makstakse vastavalt käesolevale protokollile.

Artikkel 3Koostöö vastutustundliku kalapüügi alal – iga-aastane teaduskohtumine

2. Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemiku jooksul jälgivad ühendus ja Kiribati kalavarude seisundit Kiribati kalastusvööndis.

3. Vastavalt lepingu artiklile 4 ning tuginedes Palau lepingu osaliste aastakoosoleku järeldustele ning Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi poolt igal aastal korraldatavale varude hindamisele konsulteerivad lepinguosalised artiklis 9 sätestatud ühiskomitee raames teineteisega vajaduse korral pärast teaduskohtumist. Kiribati võib ühendusega kokkuleppel võtta meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 4Kalapüügivõimaluste läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, kui Palau lepingu lepinguosaliste aastakoosoleku järeldused ja Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi koostatav iga-aastane kalavarude seisundi läbivaatus näitavad, et selline suurendamine ei ohusta Kiribati kalavarude säästvat majandamist. Sel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel. Euroopa ühenduse poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla rohkem kui kaks korda suurem artikli 2 lõikes 1 märgitud summast. Kui ühenduse laevade püügikogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku artikliga 1 ettenähtud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

3. Kalapüügivõimaluste jaotust eri laevakategooriate vahel võib samuti läbi vaadata kahepoolse kokkuleppe alusel, tingimusel et järgitakse artiklis 3 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

Artikkel 5Kala püügivõimalused muude liikide osas peale tuunikala

1. Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui artiklis 1 on osutatud, konsulteerivad lepinguosalised selles osas teineteisega enne Kiribati ametiasutuste poolt võimaliku vastava loa väljastamist. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajaduse korral protokollis ja selle lisas muudatusi.

2. Ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega nõu ja lepivad igal konkreetsel juhul eraldi kokku Kiribati vetes toimuva uurimusliku kalapüügi asjakohase liigi, tingimused ja muud parameetrid.

3. Lepinguosalised teostavad uurimuslikku kalapüüki vastavalt parameetritele, mis on lepinguosaliste vahel vajaduse korral halduskokkuleppega kindlaks määratud. Uurimusliku kalapüügi lube võib väljastada kestusega kuni kuus kuud.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et uurimusliku kalapüügi hooaeg on andnud positiivseid tulemusi, võib Kiribati valitsus kehtestada kuni käesoleva protokolli kehtivusaja lõpuni ühenduse laevadele uued kalapüügivõimalused. Sel juhul suurendatakse protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust.

Artikkel 6Rahalise toetuse peatamine ja läbivaatamine vääramatu jõu korral

1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Kiribati majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe lepinguosalise nõudel artikli 2 lõikega 1 ettenähtud rahalise toetuse maksmise, tingimusel et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

2. Rahalise toetuse maksmist jätkatakse niipea, kui lepinguosalised on pärast nõupidamist ühiselt leidnud, et kalastustegevust takistavad asjaolud on kõrvaldatud ning olukord võimaldab kalapüüki jätkata.

3. Ühenduse laevadele käesoleva lepingu artikli 6 alusel antud püügilitsentside kehtivust pikendatakse selle ajavahemiku võrra, mille jooksul kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 7Vastutustundliku kalapüügi edendamine Kiribati vetes

1. Käesoleva protokolli artikliga 2 kindlaksmääratud rahalisest toetusest 30% eraldatakse esimesel aastal Kiribati valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames tehtud algatuste toetamiseks ja rakendamiseks. Teisel aastal on eraldatava osa suurus 40% ja kolmandal 60%. Kiribati peab vastava summa haldamisel silmas lepinguosaliste ühisel kokkuleppel määratletud eesmärke ja nende saavutamiseks koostatud iga-aastaseid ja mitmeaastaseid kavasid.

2. Lõike 1 kohaldamiseks 1 lepivad ühendus ja Kiribati käesoleva lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases sektorisiseses programmis ja selle rakenduseeskirjades, eelkõige järgmises:

a) aastased ja mitmeaastased suunised, mille alusel lõikes 1 osutatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid 2007. aastal algatuste jaoks kasutatakse;

b) aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada säästlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada Kiribati riikliku kalanduspoliitika prioriteetide ja muude poliitikatega, millel on seos säästliku ja vastutustundliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

c) igal aastal saavutatud tulemuste hindamise kriteeriume ja menetlusi.

3. Mis tahes mitmeaastase sektorisisese programmi muudatusettepanek või erisummade kasutamine 2007. aasta algatuste jaoks peab ühiskomitees saama mõlema lepinguosalise heakskiidu.

4. Igal aastal otsustab Kiribati, kui suur summa lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest on vajalik mitmeaastase kava rakendamiseks. Protokolli kohaldamise esimesel aastal tuleb kõnealuse summa eraldamisest ühendusele teatada samal ajal, kui mitmeaastane sektorisisene programm ühiskomitees heaks kiidetakse. Iga järgmise aasta kohta peab Kiribati ühendusele eraldisest teatama hiljemalt asjaomase aasta 1. märtsiks.

5. Kui iga-aastane hinnang tegevuse tulemustele mitmeaastase sektorisisese programmi rakendamisel seda õigustab, võib Euroopa Ühendus nõuda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalise toetuse ümberjaotamist, et kohandada programmi rakendamiseks kasutatud summad programmi tulemustega.

Artikkel 8Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Kõiki lepinguosaliste vahel protokolli tõlgendamise või kohaldamise küsimustes tekkivaid vaidlusi lahendavad lepinguosalised käesoleva lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees, kutsudes vajaduse korral kokku komitee erakorralise koosoleku.

2. Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vaheline vaidlus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomitee nõupidamisel rahumeelset lahendust ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised nõupidamisi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9Protokolli kohaldamise peatamine maksete mittesooritamise tõttu

Kui ühendus ei soorita artikliga 2 ettenähtud makseid, võib vastavalt artiklile 6 peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:

a) Pädevad Kiribati ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Ühenduse ametiasutused teostavad vajalikud kontrollimised ja sooritavad vajaduse korral makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast.

b) Kui pädevad Kiribati ametiasutused ei ole käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 6 ettenähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Nad teatavad sellest viivitamata Euroopa Komisjonile.

c) Protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 10Siseriiklik õigus

Ühenduse laevad teostavad Kiribati vetes käesoleva protokolli alusel kalapüüki kooskõlas Kiribati kehtiva õigusega, välja arvatud juhul, kui lepingus, käesolevas protokollis koos lisaga või selle liidetes ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 11Muutmisklausel

Käesoleva protokolli, selle lisa ja liidete kohaldamise kolmandal aastal võivad lepinguosalised protokolli, lisa ja liidete sätted läbi vaadata, et teha neis vajaduse korral parandusi.

Artikkel 12Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Majandusühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelise Kiribati rannikuvetes kalastamise lepingu lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolliga.

Artikkel 13Jõustumine

1. Käesolev protokoll koos selle lisa ja liitega jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolevat protokolli kohaldatakse alates 16. septembrist 2006.

LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜKI REGULEERIVAD TINGIMUSED KIRIBATI KALASTUSVÖÖNDIS

I PEATÜKK – REGISTREERIMINE JA LITSENTSID

1 jaotis Registreerimine

1. Kiribati kalastusvööndis kalastavatel ühenduse laevadel peab olema Kiribati pädevate ametiasutuste poolt välja antud registreerimisnumber.

2. Registreerimistaotlused esitatakse vormil, mille on sel eesmärgil ette näinud Kiribati kalanduse eest vastutavad ametiasutused vastavalt I liites esitatud näidisele.

3. Registreerimise tingimuseks on registreeritava laeva 15 x 20 cm suuruse foto esitamine ning laeva eest 600 euro suuruse registreerimistasu, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, maksmine Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 1 kooskõlas käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 8.

2 jagu Litsentsid

1. Kiribati kalastusvööndis kalastamiseks võivad laevad litsentsi saada ainult vastavalt käesolevale protokollile, milles on sätestatud Euroopa Majandusühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelise Kiribati rannikuvetes kalastamise partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus alates lepingu jõustumisest kuni 15. septembrini 2012.

2. Laev vastab litsentsi saamise tingimustele juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud kalapüügikeeldu Kiribatil. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid Kiribati ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasematest Kiribati ja ühenduse vahelistest kalanduslepingutest tulenevad kohustused.

3. Iga ühenduse laeva, mis kalapüügilitsentsi taotleb, võib esindada Kiribatil asuv volitatud esindaja. Litsentsitaotlusele märgitakse esindaja nimi ja aadress. Seejuures peab kõikidel laevadel, mis taotlevad kalapüügilitsentsi, mille puhul nähakse ette ümberlaadimist või lossimist mõnes Kiribati sadamas, olema Kiribatil elav volitatud esindaja.

4. Ühenduse pädevad ametiasutused esitavad Kiribati kalandusministeeriumile litsentsitaotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda, vähemalt 15 päeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

5. Taotlused esitatakse Kiribati kalandusministeeriumile vormil, mis on koostatud vastavalt 1. liites esitatud näidisele.

6. Kõigi litsentsitaotluste juurde lisatakse järgmised dokumendid:

– litsentsi kehtivusaja eest litsentsitasu maksmist tõendav dokument;

– kõik muud asjaomase laevatüübi puhul käesoleva protokolli põhjal kohaldatavate erieeskirjade kohaselt nõutavad tõendid ja dokumendid.

7. Registreerimistasu, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, makstakse Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 1 kooskõlas käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 8.

8. Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse. Seejuures ei hõlma litsentsitasu sadamamakse, lossimismakse ja teenustasusid.

9. Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Kiribatil asuva delegatsiooni vahendusel 15 päeva jooksul alates punktis 6 osutatud dokumentide laekumisest Kiribati kalandusministeeriumile.

10. Kui Euroopa Komisjoni delegatsiooni asutused on litsentsi allkirjastamise hetkel suletud, võib vajaduse korral litsentsi saata otse laevaomaniku esindajale ning selle koopia saadetakse delegatsioonile.

11. Litsents antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

12. Tõendatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

13. Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel Kiribati pädevatele ametiasutustele.

14. Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi Kiribati kalandusministeeriumile. Euroopa Komisjoni delegatsiooni tuleb litsentsi asendamisest teavitada.

15. Litsents peab alati olema laeva pardal. Pärast seda, kui Euroopa Komisjoni poolt Kiribati ametiasutustele makstud ettemakse kohta on teatis esitatud, kantakse laev püügiloaga laevade loetellu mis saadetakse Kiribati ametiasutustele, kes vastutavad kalandustegevuse kontrollimise eest. Kuni tegeliku litsentsi kättesaamiseni võib faksi teel saada koopia kõnealusest loetelust, seda koopiat tuleb hoida laeva pardal.

3 jagu Kehtivus ja litsentsitasud

1. Litsentside kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

2. Litsentsitasu on 35 eurot iga Kiribati kalastusvööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade puhul.

3. Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

– 21 000 eurot iga tuunipüügiseineri kohta, mis vastab litsentsitasule 600 tonni siirdekalade ja nendega seotud liikide väljapüügi eest aastas;

– 4200 eurot iga triivõngejadaga püügilaeva kohta, mis vastab litsentsitasule 120 tonni siirdekalade liikide ja nendega seotud liikide väljapüügi eest aastas.

4. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse hiljemalt n+1 aasta 30. juuniks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning liikmesriikides püügiandmete kinnitamise eest vastutavate teadusasutuste poolt, nagu näiteks Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Investigação das Pescas e do Mar (IPIMAR) ja Vaikse ookeani ühenduse sekretariaat (SPC).

5. Kõnealune lõplik arvestus edastatakse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks samaaegselt Kiribati kalandusministeeriumile ja laevaomanikele. Kiribati ametiasutused võivad nõuetekohaselt põhjendatud seisukoha alusel kuni 30 päeva jooksul alates ülekandest arvestuse vaidlustada. Eriarvamuste korral pöördutakse ühiskomitee poole. Kui ettenähtud ajavahemiku jooksul ei esitata ühtegi vastuväidet, kiidetakse arvestus heaks.

6. Laevaomanikud teevad kõik täiendavad maksed, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, Kiribati pädevatele ametiasutustele hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 1 kooskõlas käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 8.

7. Kui aga lõpliku arvestuse summa on käesoleva jao punktis 3 nimetatust väiksem, siis enammakstud summat laevaomanikule tagasi ei maksta.

II PEATÜKK – KALASTUSVÖÖNDID

1. Laevadel on lubatud kalastada Kiribati kalastusvööndis, v.a kaardil 83005-FLC osutatud piirkondades, mis on vastavalt Kiribati valitsuse määrusele Fisheries Ordinance (Cap. 33) ja Marine Zone (Declaration) Act 'ile nimetatud suletud piirkondadeks. Kiribati teatab komisjonile kõikidest kõnealuste kalastusvööndite muutmistest vähemalt kahe kuu jooksul enne nende kohaldamist.

2. Kalastamine on igal juhul keelatud järgmistes piirkondades:

– kuni 12 meremiili kaugusel lähtejoontest.

– kuni kolme meremiili ulatuses ankrusse heitnud peibutuspüügivahendist, mille asukoht teatatakse geograafiliste koordinaatide abil.

3. Seineritel on keelatud kalastada kuni 60 meremiili kaugusel Tarawa, Kantoni ja Kiritimati saare lähtejoontest.

III PEATÜKK – PÜÜGITULEMUSTEST JA LOSSIMISEST TEATAMINE

1. Kaptenid esitavad kalandusjuhile teabe kellaaja, samuti litsentsi saanud laeva asukoha ja alusel oleva kalasaagi kohta IV liites kirjeldatud viisil faksi või e-postiga järgmistel juhtudel:

– vähemalt 24 tundi enne Kiribati kalastusvööndisse sisenemist ja kohe pärast kalastusvööndist lahkumist;

– igal teisipäeval pärast sisenemisaruannet või viimast nädalaaruannet, kui laev on endiselt Kiribati kalastusvööndis;

– vähemalt 48 tundi enne kavandatavat sisenemist mis tahes Kiribati sadamasse ja kohe pärast sadamast lahkumist;

– kohe pärast kalasaagi ümberlaadimist litsentsitud külmutuslaevale ja

– vähemalt 24 tundi enne tankimist litsentsitud punkerduslaevalt.

See teave tuleks esitada faksiga numbril (686) 211 20/222 87 või e-postiga järgmisel aadressil: flue@mfmrd.gov.ki

2. Laeva, mis tegeleb kalapüügiga, kuid ei ole sellest kalandusjuhile teatanud, käsitatakse Kiribati siseriiklikele õigusaktidele mittevastavana.

3. Litsentsi aastase kehtivusaja jooksul deklareeritakse laeva saak kõigilt Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (edaspidi „WCPFC”) piirkonda tehtud püügireisidelt. Uus püügireis algab pärast saagi iga ümberlaadimist või lossimist WCPFC piirkonnas.

3.1. Laevad deklareerivad oma saagi püügipäeviku vastaval lehel kooskõlas III A ja III B liite näidistega. Nimetatud püügipäevikusse kantakse sõnad „Väljaspool Kiribati majandusvööndit” või muu WCPFC piirkonna asjaomase riigi majandusvööndi nimi kõigi ajavahemike kohta, mil laev ei ole Kiribati vetes.

4. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab ühenduse laeva Kiribati vetes toimuva püügireisi kestus:

– ajavahemikku laeva Kiribati kalastusvööndisse sisenemisest kuni sellest lahkumiseni;

– ajavahemikku laeva Kiribati kalastusvööndisse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni;

– või ajavahemikku laeva Kiribati kalastusvööndisse sisenemisest kuni Kiribatil lossimiseni.

5. Kõik kaevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Kiribati vetes kalastada, on kohustatud saatma oma püügiaruanded Kiribati kalandusministeeriumile, et tal oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mille kinnitavad pädevad teadusinstituudid käesoleva lisa I peatüki 3. jao punktis 4 osutatud korras. Väljapüügist teatamise kord on järgmine.

– Püügipäeviku originaal esitatakse Kiribati kohalikele pädevatele ametiasutustele või saadetakse tähitud postiga või kulleriga Kiribati kalandusministeeriumile 45 päeva jooksul pärast litsentsi kehtivusajal sooritatud viimast püügireisi. Samal ajal saadetakse püügipäeviku koopiad elektroonilisel teel või faksiga lipuriigile ja Kiribati kalandusministeeriumile.

– Vormid tuleb täita loetavalt, trükitähtedega ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

6. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Kiribati valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Kiribatil kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistus.

7. Kalandusjuht ja laevaomanikud säilitavad faksikoopiad või e-postiga saadetud kirjad, kuni mõlemad lepinguosalised on 1. peatükis osutatud tasude lõplikus suuruses kokku leppinud.

8. Seinerite omanikud esitavad pärast iga kalapüügiretke, mis toimus täielikult või osaliselt Kiribati kalastusvööndis, koopia lossimistõendist. Kõnealuse sätte täitmata jätmise korral on kalandusjuhil õigus eeskirju rikkuva laeva litsents peatada, kuni need vorminõuded on täidetud, ning kohaldada Kiribati siseriiklike õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

IV PEATÜKK – MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1. Tuunipüügilaevade ja triivõngejadaga püügilaevade laevaomanikud kohustuvad kasutama AKV riikidest, sealhulgas Kiribatilt pärinevaid isikuid järgmistel tingimustel ja arvul:

– tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt kuus AKV meremeest tuunipüügihooaja jooksul Kiribati kalastusvööndis;

– triivõngejadaga püügilaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt neli AKV meremeest püügihooaja jooksul Kiribati kalastusvööndis.

2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt Kiribati meremehi.

3. Laevaomanikud valivad neile asjaomaste AKV riikide, sealhulgas Kiribati pädevate ametiasutuse poolt esitatud nimekirjast välja laevale võetavad meremehed.

4. Kiribatilt pärinevate isikute töölevõtmise korral edastab laevaomanik või tema esindaja Kiribati pädevale ametiasutusele oma laevale tööle võetud Kiribati meremeeste nimed koos märkega selle kohta, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

5. Ühenduse kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust, kollektiivlepingute sõlmimise õiguse sisulist tunnustamist ja diskrimineerimisest hoidumist töölevõtmisel ning eriala valikul.

6. Kiribati meremeeste töölepingud, mis vastavad käesoleva artikli punktile 1, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Kiribati pädevate merenduse valdkonna ametiasutusega. Allakirjutanud saavad lepingu eksemplari. Nimetatud lepingutega tagatakse meremeestele nende suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

7. Meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse enne litsentside väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste AKV riikide ametiasutuste vastastikusel kokkuleppel. Kohalike meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Kiribati laevameeskondade suhtes kohaldatavad tingimused ning palgad ei tohi ühelgi juhul olla ILO standarditest madalamad.

8. Kõik ühenduse laevadele tööle võetud meremehed kannavad ettenähtud laevaletuleku päeval oma saabumisest ette neile määratud laeva kaptenile. Kui mõni meremees kokkulepitud päevaks ja kellaajaks kohale ei ilmu, vabanevad laevaomanikud automaatselt selle meremehe laevalevõtmise kohustusest.

9. Kui AKV riikide meremehi ei palgata muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased ühenduse laevaomanikud kohustatud iga püügireisi päeva eest AKV riigi vetes maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot. Summa tasutakse hiljemalt käesoleva lisa I peatüki 2. jaotise punktis 6 sätestatud kuupäeval. Kiribati majandusvööndisse sisenemisel teatavad ühenduse laevaomanikud pardalolevate AKV riikide meremeeste arvu.

10. Seda summat kasutatakse kohalike meremeeste/kalameeste koolituseks ja see makstakse pangakontole, mille teevad teatavaks asjaomase AKV riigi ametiasutused.

V PEATÜKK – TEHNILISED MEETMED

Ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite puhul vastama WCPFC meetmetele ja soovitustele asjaomase vööndi kohta.

VI PEATÜKK – VAATLEJAD

1. Laeva registreerimisel teevad kõik ühenduse laevad 400 euro suuruse osamaksu, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, kalandusvaatlejate projekti rahastavasse fondi, mis tasutakse Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 4 kooskõlas käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 8.

2. Laevad, millel on lubatud Kiribati vetes käesoleva lepingu alusel kala püüda, võtavad pardale WCPFC määratud vaatlejad kooskõlas järgmiste tingimustega:

– WCPFC taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale ühe kõnealuse kalandusorganisatsiooni poolt määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida Kiribati vetes püütud kalasaaki.

– WCPFC koostab nimekirja laevadest, kes peavad vaatleja pardale võtma, ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Kõnealuseid nimekirju ajakohastatakse. Need edastatakse Euroopa Komisjonile kohe pärast koostamist ja edaspidi nende ajakohastamisel kord kolme kuu jooksul.

– Litsentsi väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab WCPFC asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

3. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. WCPFC selgelt väljendatud nõudmise korral võib kõnealust aega pikendada mitme reisi pikkuseni, olenevalt konkreetse laeva reisi keskmisest pikkusest. WCPFC esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

4. Laevaomanik või tema esindaja ja WCPFC lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

5. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Kiribati kalastusvööndis vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

6. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul kümnepäevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes asjaomase piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse.

7. Kui vaatleja võetakse pardale sadamas, mis asub asjaomasest piirkonnast väljaspool, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub piirkondlikust kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

8. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

9. Vaatlejaid koheldakse nagu laeva juhtkonda. Nad täidavad järgmisi ülesandeid:

– laevade kalastustegevuse jälgimine;

– püügiga tegelevate laevade asukoha kontrollimine;

– teadusprogrammide raames bioloogiliste proovide võtmine;

– kasutatavate püügivahendite ülesmärkimine;

– Kiribati kalastusvööndis püügipäevikusse kantud püügiandmete kontrollimine;

– kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguste kontrollimine;

– laeva Kiribati kalastusvööndis viibimise kestel mis tahes asjakohasel viisil üks kord nädalas kalapüügiandmete, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi koguste edastamine.

10. Kaptenid teevad kõik, et tagada vaatlejate kohustuste täitmise ajal nende füüsiline ohutus ja heaolu.

11. Vaatleja käsutusse antakse kõik tema kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten võimaldab vaatlejatele juurdepääsu nende kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, laeva kalapüügitegevusega vahetult seotud dokumentidele, sealhulgas eelkõige püügipäevikule ja logiraamatule, samuti sellistele laevaosadele, mis aitavad neil täita nende ülesandeid vaatlejana.

12. Pardal olev vaatleja peab:

– tegema kõik selleks, et tema pardale võtmine ja pardal viibimine ei katkestaks ega takistaks püügitegevust;

– suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

13. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle WCPFC-le, koopia sellest edastab ta laeva kaptenile.

14. Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

15. Vaatleja palga ja sotsiaaltagatised maksab WCPFC.

16. Lepinguosalised peavad võimalikult kiiresti nõu kolmandate asjaosaliste riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad Kiribati vetes püügilitsentsi omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Kiribati pädevate ametiasutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

VII PEATÜKK – JÄRELEVALVE

1. Euroopa Ühendus peab ajakohastatud nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli põhjal antud püügilitsents. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Kiribati ametiasutustele vahetult pärast koostamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2. Kalastusvööndisse sisenemine ja sealt lahkumine.

– Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Kiribati kalastusvööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Kiribati ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette kooskõlas IV liitega. Nad teavitavad samuti oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest.

– Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Sidepidamine toimub eeldatavalt faksi teel või kui laeval faks puudub, siis raadio või e-posti teel.

– Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks Kiribati pädevat ametiasutust teavitatud, käsitatakse seda püügiloata laevana.

– Laevadele teatatakse faksi- ja telefoninumber ning e-posti aadress püügilitsentsi väljaandmisel.

3. Kontrollimenetlused:

– Kiribati kalastusvööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Kiribati ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

– Nimetatud ametiisikud ei jää laevale kauemaks, kui on vajalik nende kohustuste täitmiseks.

– Kontrolli lõpetamisel väljastatakse laeva kaptenile vastav tõend.

4. Laevade märgistamine:

Ühenduse laevad peavad olema märgistatud vastavalt FAO eeskirjadele.

5. Laevaseire satelliitsüsteem:

Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse V liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil. Kõnealused sätted jõustuvad kümnendal päeval pärast seda, kui Kiribati valitsus on Euroopa Komisjoni Kiribatil asuvat delegatsiooni teavitanud kalalaevade satelliitsüsteemiga laevaseirekeskuse töölehakkamisest Kiribatil.

6. Laeva peatamine:

– Kiribati pädevad ametiasutused teatavad Euroopa Komisjonile ja laeva lipuriigile hiljemalt 24 tunni jooksul kõigist Kiribati kalastusvööndis ühenduse kalalaevade sooritatud rikkumistest ja nende suhtes sanktsioonide kohaldamisest.

– Lipuriigile ja Euroopa Komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise, mille käigus rikkumine kinnitust leidis, põhjuste kohta.

7. Laeva peatamise protokoll:

– Laeva kapten kirjutab Kiribati pädeva ametiasutuse koostatud protokollile alla.

– Kõnealune allkiri ei piira kapteni õigusi ega võimalusi nõuete rikkumise süüdistustele vastu vaielda.

– Kapten juhatab laeva Kiribati ametiasutuste osutatud sadamasse. Kui tegemist on kergekujulise rikkumisega, võib Kiribati pädev ametiasutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

8. Laeva peatamisele lahenduse leidmine:

– Enne kohtumenetluse algatamist püütakse eeldatava rikkumise küsimust lahendada kompromissmenetluse teel. See menetlus lõpetatakse hiljemalt viis tööpäeva pärast peatamise tõttu sadamasse sisenemist.

– Rahumeelse lahenduse korral määratakse trahvi suurus Kiribati õigusaktide alusel.

– Kui küsimuses ei saavutata rahumeelset kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis Kiribati pädevate ametiasutuste osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

– Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppemist. See vabastatakse juhul, kui kohtumenetlus ei lõpe süüdimõistva otsusega. Kui asjaomased isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Kiribati pädevad ametiasutused neile ülejäänud summa.

– Laev vabastatakse aresti alt ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

- kui rahumeelsest kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud või

- kui punktis c osutatud pangatagatis on makstud ja kui see on Kiribati pädevatele ametiasutustele vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

9. Ümberlaadimine:

– Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid Kiribati vetes ümber laadida, teevad seda Kiribati sadamates.

– Selliste laevade omanikud peavad sellekohase teabe Kiribati pädevatele ametiasutustele edastama IV liite kohaselt vähemalt 48 tundi ette.

– Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena kui lahkumist Kiribati kalastusvööndist. Seetõttu peavad laevad esitama püügipäevikud Kiribati pädevatele ametiasutustele ja teatama, kas nad kavatsevad kalastamist jätkata või Kiribati kalastusvööndist lahkuda, kooskõlas III A ja III B liitega.

– Igasugune saagi ümberlaadimine Kiribati kalastusvööndis, mis ei ole eespool sätestatuga hõlmatud, on keelatud. Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Kiribati kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

10. Kiribati sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Kiribati inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast inspektsiooni lõppu antakse aruande koopia laevakaptenile.

LIITED

I. Kiribati Vabariik – kalalaeva registreerimistaotluse vorm

II. Kalapüügilitsentsi taotluse vorm

III A. Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik seinnooda püügipäevik

III B. Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik õngepüügipäevik

IV. ÜKSIKASJAD ARUANNETE KOHTA

V. PROTOKOLL (LAEVASEIRESÜSTEEM (VMS))

I LIIDE

Kiribati Vabariik – kalalaeva registreerimistaotluse vorm

Kalapüügilitsentside ja järelevalve osakond,

PO. Box 64, Bairiki,

Kiribati Vabariik

Tel: (686) 21099

Faks: (686) 21120

E-post: flue@mfmrd.gov.ki

JUHISED:

- Perekonnanimi alla joonida.

- Aadress tähendab täielikku postiaadressi.

- Selgelt märkida õigesse kohta X, kui ei trükita, siis printida selgelt.

- Kõik arvud esitada meetermõõdustikus; muude süsteemide kasutamise korral täpsustada, milliseid ühikuid kasutati.

- Käesolevale taotlusele tuleb lisada registreeritava laeva foto külgvaates, mõõtudega 6 X 8 tolli.

- Lisada kalastamise eest vastutava kapteni uus värviline passipildimõõtmetes portreefoto.

Kalandusjuht

Taotlen laeva registreerimist riiklikus kalandusregistris.

Laeva nimi Taotluse kuupäev / /

(pp/kk/aa)

Kui laev on varem registreeritud, märkida:

Laeva varasem nimi Varasem kutsung

Varasem registreerimisnumber

Laeva omanik: Laeva kasutaja

Nimi Nimi

Aadress Aadress

________________________________________ __________________________

Tel Tel

Faks Faks

Registreerimisriik

Registreerimisnumber registreerimisriigis

Rahvusvaheline raadiokutsung

Telefoninumber pardal Teleksinumber pardal

Kodusadam Riik

Tegutsemiskoht (tegutsemiskohad):

Sadam 1 Riik 1

Sadam 2 Riik 2

Laeva kapten: Kalastamise eest vastutav kapten:

Nimi Nimi

Sünnikuupäev / /____ Sünnikuupäev / /

(pp/kk/aa) (pp/kk/aa)

Sotsiaalkindlustuse number Sotsiaalkindlustuse number

Kodakondsus Kodakondsus

Elukoht Elukoht

________________________________________ _____________________________

Laeva tüüp:

Üksi tegutsev seiner ( Seiner õngepüügilaev (

Rühmas tegutsev seiner ( Ritvõngelaev (

Seinnooda kandja ( Õngepüügi külmutuslaev (

Abilaev ( Punkerlaev (

Muude korral täpsustada_______________________________________________________

Meeskonnaliikmete arv harilikus olukorras____________

Lubatud tegevuspiirkonna riik (riigid) __________________________________

Kere materjal: Teras ( Puit ( FRP (Klaaskiuga sarrustatud polüester) ( Alumiinium (

Muude korral täpsustada_______________________________________________________

Ehitamise aasta Ehitamise koht

Kogumahutavus Kogupikkus

Peamootorite võimsus (näidata võimsusühik) ________________________________________

Maksimaalne kütusepunkrite maht ______________________________ kiloliitrites/gallonites

Külmutusvõimsus päevas (vajaduse korral näidata rohkem kui üks):

Meetod Suutlikkus Temperatuur

Tonni päevas (C)

Soolvesi (NaCl) Br ____________ ___________

Soolvesi (CaCl) CB ____________ ___________

Õhk (õhujuga) BF ____________ ___________

Õhk (keerised) RC ____________ ___________

Muude korral täpsustada: ________ ____________ ___________

Ladustamisvõimsus (vajaduse korral näidata rohkem kui üks):

Meetod Suutlikkus Temperatuur

Kuupmeetrid (C)

Jää IC _____________ ____________

Külmutatud merevesi RW _____________ ____________

Soolvesi (NaCl) BR _____________ ____________

Soolvesi (CaCl) CB _____________ ____________

Õhk (keerised) RC _____________ ____________

Täita vastavalt vajadusele kas A, B, või C.

A. Seinerite puhul:

Helikopteri registreerimisnumber Helikopteri mark

Võrgu kogupikkus (meetrid) Võrgu kõrgus (meetrid)

Tõsteploki tõmbejõud kilo

Vintsitrumli vaieri tõmbejõud meetrit minutis

Kas Doppleri voolumõõtja on olemas? Jah/Ei (õigele vastusele ring ümber)

Kas linnuradar on olemas? Jah/Ei (õigele vastusele ring ümber)

Sumpade arv:

Vöör________________ Ladustamisvõimsus _________ tk tonni

Ahter________________ Ladustamisvõimsus _________ tk tonni

Abilaev:

Skifi pikkus _______________ meetrit/jalga Mootori võimsus _________ hj/PS

Kiirpaat 1, pikkus ________ meetrit/jalga Mootori võimsus _________ hj/PS

Kiirpaat 2, pikkus ________ meetrit/jalga Mootori võimsus _________ hj/PS

Kiirpaat 3, pikkus ________ meetrit/jalga Mootori võimsus _________ hj/PS

B. Õngejadalaevade puhul:

Mõrdade maksimumarv _________________ Õngejada pikkus kilomeetrites

Õngekonksude maksimumarv _________________

Õngejada materjal __________________________

Kas õngenööri kerimisseade on olemas? Jah/Ei (õigele vastusele ring ümber)

C. Abisõidukite puhul:

Tegevused (vajaduse korral rohkem kui üks)

Tulelaev ( Luurelaev (

Ankrulaev ( Õhusõiduk (

Muude korral täpsustada

Abistatav(ad) kalalaev(ad)

Kinnitan, et eespool esitatud teave on tõene ja täielik. Olen teadlik sellest, et olen registreerimisperioodi ajal kohustatud 30 päeva jooksul teatama esitatud andmete mis tahes muutumisest, sh kapteni ja kalastamise eest vastutava kapteni vahetumisest. Mõistan, et teatamata jätmine võib mõjutada minu laeva staatust kalalaevade registris.

Taotleja:

Nimi Allkiri:

OMANIK ( PRAHTIJA ( VOLITATUD ESINDAJA (

Aadress

Tel Faks. E-post.

II LIIDE

KALAPÜÜGILITSENTSI TAOTLUSE VORM

1. Uus taotlus või pikendamine:

2. Laeva nimi ja lipuriik

3. Kehtivusaeg: alates kuni

4. Laevaomaniku nimi:

5. Laevaomaniku aadress:

6. Prahtija nimi ja aadress (kui ei kattu punktidega 4 ja 5)

7. Kiribatil oleva ametliku esindaja nimi ja aadress:

8. Laeva kapteni nimi:

9. Laeva tüüp:

10 Registrikood:

11. Laeva pardatähis:

12. Registreerimissadam ja -riik:

13. Laeva kogupikkus ja laius:

14. Bruto- ja netotonnaaž:

15. Peamasina võimsus ja mark:

16. Külmutusvõimsus (tonni päevas):

17. Trümmi mahutavus (m³):

18. Raadiokutsung ja -sagedus:

19. Muud sidevahendid (teleks, faks):

20. Püügivahendid:

21. Meeskond arvuliselt kodakondsuse lõikes:

22. Kalapüügilitsentsi number (pikendamise korral lisada litsents):

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et teave on õige ja mulle kohustuslik.

(Laevaomaniku pitsat ja allkiri) (Kuupäev)

III A LIIDE

VAIKSE OOKEANI LÕUNAOSA PIIRKONDLIK SEINNOODA PÜÜGIPÄEVIK

LEHEKÜLG _____________ / _____________

LAEVA NIMI | PÜÜGILOA VÕI LITSENTSI NUMBER (NUMBRID) | AASTA |

REGISTRINUMBER REGISTREERIMISRIIGIS | RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG | KÕIK KUUPÄEVAD JA KELLAAJAD PEAVAD OLEMA ESITATUD UTC/GMT SÜSTEEMIS KÕIK KAALUD PEAVAD OLEMA ESITATUD MEETERMÕÕDUSTIKU TONNIDES | KALA KOGUS PARDAL ENNE REISI ALGUST | KALA KOGUS PARDAL PÄRAST LOSSIMIST |

KAPTENI NIMI | KAPTENI ALLKIRI | KUUPÄEV |

III B LIIDE

VAIKSE OOKEANI LÕUNAOSA PIIRKONDLIK ÕNGEPÜÜGIPÄEVIK

LEHEKÜLG _____________ / _____________

LAEVA NIMI | PÜÜGILOA VÕI LITSENTSI NUMBER (NUMBRID) | AASTA |

REGISTREERIMISRIIK | FFA TÜÜBIKINNITUSEGA ALC (JAH/EI) ? | KÕIK KUUPÄEVAD JA KELLAAJAD PEAVAD OLEMA ESITATUD UTC/GMT SÜSTEEMIS KÕIK KAALUD PEAVAD OLEMA ESITATUD KILOGRAMMIDES | LOSSIMISSADAM | SADAMASSE SAABUMISE KUUPÄEV JA KELLAAEG |

REGISTRINUMBER REGISTREERIMISRIIGIS | RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG | PEAMINE SIHTLIIK | KONKSUDE ARV UJUKITE VAHEL |

KAPTENI NIMI | KAPTENI ALLKIRI | KUUPÄEV |

IV LIIDE

ÜKSIKASJAD ARUANNETE KOHTA

ARUANNE KALANDUSJUHILE

Tel: (686) 21099 Faks: (686) 21120 E-mail : flue@mfmrd.gov.ki

1 Vööndisse sisenemisest teatamine

24 tundi enne püügivööndisse sisenemist:

a) Teatamiskood (ZENT);

b) Registrinumber või litsentsi number;

c) Kutsung või kutsungitähed;

d) Sisenemise kuupäev (pp.kk.aa);

e) Sisenemise kellaaeg (GMT);

f) Sisenemise koht;

g) Saak pardal liikide koguste kaupa;

VÖÖTTUUN (SJ)___.__(t)

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t)

MUUD (OT)___.__(t)

näiteks ZENT/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.10.89/0635Z/0230N;17610E/SK-510:YF-120:OT-10

2. Vööndist lahkumisest teatamine

Kohe pärast kalastuspiirkonnast lahkumist:

a) Teatamiskood (ZDEP);

b) Registrinumber või litsentsi number;

c) Kutsung või kutsungitähed;

d) Lahkumiskuupäev;

e) Lahkumise kellaaeg (GMT);

f) Lahkumise koht;

g) Saak pardal liikide koguste kaupa;

VÖÖTTUUN (SJ)___.__(t)

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t)

MUUD (OT)___.__(t)

h) Vööndis püütud saak liikide koguste kaupa (sarnaselt pardalolevast saagist teatamisele)

i) Püügipäevad kokku (kalastusvööndis tegelikult kalastatud päevade arv)

näiteks ZDEP/89TKS-PS001TN/JJAP2/21.10.89/1045Z/0125S;16730E/SJ-450:YF-190:OT-4/SJ-42:BE-70:OT-1/14

3. Iganädalane asukoha ja kalasaagi teatamine püügivööndis olemise ajal

Kalastusvööndis olemise jooksul igal teisipäeval pärast sisenemisaruannet või pärast viimast nädalaaruannet:

a) Teatamiskood (WPCR);

b) Registrinumber või litsentsi number;

c) Kutsung või kutsungitähed;

d) Teatamise kuupäev (pp.kk.aa);

e) Asukoht;

f) Kalasaak pärast viimast teatamist

VÖÖTTUUN (SJ)___.__(t)

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t)

MUUD (OT)___.__(t)

g) Kalastatud päevi pärast viimast teatamist.

näiteks WPCR/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.12.89/0140N;16710W/SJ-23:YF-9:OT-2.0/7

4. Külastatud sadam, sh sisenemine ümberlaadimiseks, varude täiendamiseks, meeskonna vahetuseks või hädaolukorras

Vähemalt 48 tundi enne seda kui laev sadamasse siseneb:

a) Teatamiskood (PENT);

b) Registrinumber või litsentsi number;

c) Kutsung või kutsungitähed;

d) Teatamise kuupäev (PP:KK:AA);

e) Asukoht;

f) Sadama nimi;

g) Oletatav saabumise aeg (LST) PPKK:ttmm;

h) Saak pardal liikide koguste kaupa;

VÖÖTTUUN (SJ)___.__(t)

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t)

MUUD (OT)___.__(t)

i) Sadamasse sisenemise põhjus

näiteks PENT/89TKS-PS001TN/JJAP2/24.12.89/0130S;17010E/BETIO

/26.12:1600L/SJ-562:YF-150:OT-4/TRANSSHIPPING

5 Sadamast lahkumine

Kohe pärast sadamast lahkumist.

a) Teatamiskood (PDEP);

b) Registrinumber või litsentsi number;

c) Kutsung või kutsungitähed;

d) Teatamise kuupäev (PP-KK-AA);

e) Sadama nimi;

f) Lahkumise kuupäev ja kellaaeg (LST) PP-KK:ttmm

g) Saak pardal liikide koguste kaupa;

VÖÖTTUUN (SJ)___.__(t)

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t)

MUUD (OT)___.__(t)

h) Järgmine sihtkoht.

näiteks PDEP/89TKS-PS001TN/JJAP2/30.12.89/BETIO/29.12:1600L/SJ-0.0:YF-0.0:OT-

4/KALASTUSPIIRKOND

6. Suletud piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Vähemalt 12 tundi enne suletud piirkonda sisenemist ja vahetult pärast lahkumist:

a) Teatamiskood (ENCA – sisenemine, DECA - lahkumine)

b) Registrinumber või litsentsi number;

c) Kutsung või kutsungitähed;

d) ENCA või DECA kuupäev;

e) ENCA või DECA aeg (GMT) PP-KK-AA:ttmm

f) ENCA või DECA asukoht (kaareminuti täpsusega)

g) Kiirus ja kurss

h) ENCA põhjus

näiteks ENCA/89TKS-PS001TN/JJAP2/30.12.89:1645Z/0130S;17010E

/7:320/SADAMASSE SISENEMINE

7. Tankimisteade

Vähemalt 24 tundi enne tankimist litsentseeritud tankerilt:

a) Teatamiskood (FUEL);

b) Registrinumber või litsentsi number;

c) Kutsung või kutsungitähed;

d) Teatamise kuupäev (GMT);

e) Teatamise asukoht (kaareminuti täpsusega)

f) Kütuse kogus pardal (kiloliitrid);

g) Eeldatav punkerdamise kuupäev;

h) Eeldatav punkerdamise asukoht;

i) Tankeri nimi.

näiteks FUEL/89TKS-PS001TN/JJAP2/06.02.90/0130S;17010E/35/08.02.90

/0131S;17030E/CHEMSION

8. Punkerdamisteade

Kohe pärast tankimist litsentsitud tankerilt.

a) Teatamiskood (BUNK);

b) Registrinumber või litsentsi number;

c) Kutsung või kutsungitähed;

d) Punkerdamise alustamise kuupäev ja kellaaeg (GMT) pp.kk.aa:ttmm

e) Asukoht punkerdamise alustamisel

f) Võetud kütuse kogus kiloliitrites;

g) Punkerdamise lõpu kellaaeg (GMT);

h) Asukoht punkerdamise lõpetamisel

i) Tankeri nimi.

näiteks BUNK/89TKS-S001TN/JJAP2/08.02.90:1200Z/0131S;17030E/160/08.02.90:

1800Z/0131S;17035E/CRANE PHOENIX

9 Ümberlaadimisteade

Kohe pärast ümberlaadimist Kiribati heakskiidetud sadamas litsentsitud transpordilaevale.

a) Teatamiskood (TSHP);

b) Registrinumber või litsentsi number;

c) Kutsung või kutsungitähed;

d) Ümberlaadimise kuupäev (pp.kk.aa)

e) Ümberlaadimissadam;

f) Ümberlaaditud saak liikide koguste kaupa;

VÖÖTTUUN SJ) ___.__(t)

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t)

MUUD (OT)___.__(t)

g) Külmutuslaeva nimi;

h) Kalasaagi sihtkoht

näiteks TSHP/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.12.89/BETIO/SJ-450:YF-150:OT-0.0/JAPAN

STAR/PAGO PAGO

10. Lõpetamisteade

48 tunni jooksul pärast püügireisi lõpetamist ümberlaadimisega muudes sadamates (väljaspool Kiribatit), sh tegevussadam või kodusadam.

a) Teatamiskood (COMP);

b) Laeva nimi;

c) Litsentsi number;

d) Kutsung või kutsungitähed;

e) Mahalaadimise kuupäev (pp.kk.aa)

f) Mahalaaditud saak liikide kaupa

VÖÖTTUUN (SJ)___.__(t)

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t)

MUUD (OT)___.__(t)

g) Sadama nimi.

näiteks COMP/89TKS-PS001TN/JJAP2/26.12.89/SJ-670:YF-65:OT-0.0/BETIO

V LIIDE

Protokoll (laevaseiresüsteem (VMS))

Kiribati majandusvööndis ühenduse kalapüügilaevade satelliitseiret reguleerivad sätted

1. Käesoleva protokolli sätted täiendavad ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli, millega määratakse kindlaks Kiribati rannikuvetes kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 16. september 2006 – 15. september 2012, ning neid kohaldatakse vastavalt selle lisa VII peatüki – „Kontroll” punktile 5.

2. Kõiki üle 15 meetri pikkusi kalapüügilaevu, mis püüavad kala Euroopa Ühenduse ja Kiribati vahelise kalastamislepingu raames, jälgitakse satelliitsüsteemi abil nende viibimise ajal Kiribati majandusvööndis.

Satelliitseire võimaldamiseks edastavad Kiribati ametiasutused ühenduse lepinguosalisele Kiribati majandusvööndi koordinaadid (laius- ja pikkuskraadi).

Kiribati ametiasutused edastavad kõnealuse teabe, väljendatuna kümnendkraadides, elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemi.

3. Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikatsiooniga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel vastavalt punktidele 5–7. Teave hõlmab järgmisi andmeid, kui need on olemas: nimed, telefoni-, teleksi- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või X.400).

4. Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga alla 500 meetri ning usaldusvahemikus 99%.

5. Kui lepingu alusel kalastav laev, millele on ühenduse õigusaktide kohaselt paigaldatud satelliidipõhine seiresüsteem, siseneb Kiribati kalastusvööndisse, siis peab lipuliikmesriigi kontrollikeskus sisenemisele järgnevad asukohateated (laeva tunnusandmed, pikkuskraad, laiuskraad, kurss ja kiirus) saatma viivitamata, vähemalt kolmetunniste ajavahemike tagant, Kiribati kalapüügi seirekeskusele (FMC). Sõnumid peavad olema asukohateadetena identifitseeritavad.

6. Punktis 5 osutatud sõnumid edastatakse elektroonilisel kujul X.25 vormingus või mõnes muus turvatud vormingus. Sõnumid edastatakse reaalajas II tabelis ettenähtud vormingus.

7. Kui kalalaeva pardale paigaldatud pideva satelliitseiresüsteemi seadmetes tekib tehniline rike või need lakkavad töötamast, edastab laeva kapten punktis 5 kindlaksmääratud teabe mõistliku aja jooksul faksi teel lipuliikmesriigi kontrollikeskusele ja Kiribati kalapüügi seirekeskusele. Selliste asjaolude korral tuleb üldine asukohateade saata iga 8 tunni tagant. See üldine asukohateade hõlmab aruannet laeva asukoha kohta, nii nagu laeva kapten on selle registreerinud, kolme tunni jooksul vastavalt punktis 5 esitatud tingimustele.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Kiribati seirekeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja hiljemalt ühe kuu jooksul. Kui kõnealune laev selle aja jooksul seadet ei paranda või välja ei vaheta, peab ta lahkuma Kiribati majandusvööndist.

8. Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist Kiribati vetes. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata Kiribati seirekeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7.

9. Kui Kiribati seirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 täpsustatud teavet, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni pädevaid talitusi.

10. Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud andmeid kasutavad Kiribati ametiasutused üksnes Euroopa Ühenduse ja Kiribati vahel sõlmitud lepingu raames kalastavate ühenduse laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

11. Satelliitseiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada mingisugust asukoha võltsimist ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Keelatud on satelliitseiresüsteemi lõhkuda, kahjustada, muuta see töökõlbmatuks või tekitada häireid selle töös.

Laevakaptenid tagavad, et:

– andmeid ei muudeta;

– satelliitseireseadme antenni või antenne ei takistata;

– satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata;

– satelliitseireseade ei ole lahti ühendatud.

12. Lepinguosalised kohustuvad nõudmise korral teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma, eesmärgiga veenduda, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks.

13. Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees.

14. Lepinguosalised kohustuvad vajaduse korral kõnealused sätted läbi vaatama.

VMS -TEADETE EDASTAMINE KIRIBATILE

ASUKOHATEADE

Andmeelement | Kood | Kohustuslik (O)/ei ole kohustuslik(F) | Märkused |

Teate algus | SR | O | Süsteemiga seotud teave – märgib teate algust |

Saaja | AD | O | Teatega seotud teave – saaja. Riigi ISO Alpha 3 kood |

Saatja | FR | O | Teatega seotud teave – saatja. Riigi ISO Alpha 3 kood |

Lipuriik | FS | F |

Teate tüüp | TM | O | Teatega seotud teave – teate tüüp „POS” |

Raadiokutsung | RC | O | Laevaga seotud teave – laeva rahvusvaheline raadiokutsung |

Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber | IR | F | Laevaga seotud teave – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO3-kood, millele järgneb number) |

Pardatähis | XR | O | Laevaga seotud teave – laeva küljele kantud number |

Laius | LA | O | Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS -84) |

Pikkus | LO | O | Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS -84) |

Kurss | CO | O | Laeva suund 360° skaalal |

Pöörlemiskiirus | SP | O | Laeva kiirus kümnendiksõlmedes |

Kuupäevad | DA | O | Laeva asukohaga seotud teave – asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP) |

Aeg | TI | O | Laeva asukohaga seotud teave – asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM) |

Teate lõpp | ER | O | Süsteemiga seotud teave – märgib teate lõppu |

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

- topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad teate algust;

- kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „teate algus” ja „teate lõpp” vahel.

KIRIBATI MAJANDUSVÖÖNDI PIIRID

MAJANDUSVÖÖNDI KOORDINAADID

KIRIBATI SEIREKESKUSE ANDMED

SEIREKESKUSE nimi:

Laevaseiresüsteemi (VMS) telefon:

VMS faks:

VMS e-post:

DPSG tel:

DSPG faks:

X25 aadress =

Sisenemis-/väljumisteated:

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist kuueks aastaks alates lepingu jõustumisest.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

11. Kalandus

1103. Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

3. EELARVEREAD

3.1 Eelarveread:

110301: Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

11010404: Rahvusvahelised kalanduskokkulepped: halduskulud

3.2 Meetme kestus ja finantsmõju:

Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelise kalanduslepingu protokolli kehtivusaeg lõppes 15. septembril 2006. Uus protokoll kehtib kuus aastat alates 16. septembrist 2006.

Protokolliga määratakse kindlaks rahalise toetuse suurus ja ühenduse laevade kalapüügi kategooriad ning tingimused Kiribati kalastusvööndis.

3.3 Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu ):

11.0301 | Kohustuslik | Liigendatud[5] | EI | EI | EI | Nr 2 |

11.010404 | Kohustuslik | Liigendamata[6] | EI | EI | EI | Nr 2 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1 Rahalised vahendid

4.1.1 Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Personal kokku | 0,40 | 0,40 | 0,40 | 0,40 | 0,40 | 0,40 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1 Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelise kalanduslepingu eelmise protokolli kehtivusaeg lõppes 15. septembril 2006. Uus protokoll hõlmab ajavahemikku 16. september 2006 – 15. september 2012.

Uue partnerluslepingu peamine eesmärk on tugevdada koostööd Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik jätkusuutliku kalapüügi ja kalavarude vastutustundliku haldamise poliitika väljaarendamiseks Kiribati kalastusvööndis. Uus protokoll hõlmab peamiselt järgmisi valdkondi:

– kalapüügivõimalused : 4 tuunipüügiseinerit, 12 triivõngejadaga kalapüügilaeva, jaotus on järgmine (tuginedes eelmise protokolli kalapüügivõimaluste jaotamise meetodile, liikmesriikide taotlustele ja liikmesriikide poolt seniste võimaluste kasutamisele liikide kaupa), s.o:

( tuunipüügiseinerid: Prantsusmaa: 27%, Hispaania: 73%;

( triivõngejadaga kalapüügilaevad Hispaania: 6, Portugal: 6;

– aastane võrdlusalus : 6400 tonni tuunikala;

– aastase rahalise toetuse suurus : 478 400 eurot;

– laevaomanike makstavad ettemaksud ja tasud :[12] seinerite ja triivõngejadaga kalapüügilaevade eest 35 eurot ühe Kiribati kalastusvööndis püütud tuunikala tonni kohta. Aastase ettemaksu suuruseks on kinnitatud 4200 eurot tuunipüügiseinerilt ja 21 000 eurot triivõngejadaga kalapüügilaevalt.

5.2 Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Uue kalandusalase partnerluslepingu puhul asendub ühenduse mittesekkumine eraõiguslike lepingutega, mis ei taga jätkusuutliku püügi jätkumist. Komisjon on seepärast arvamusel, et tänu käesolevale kalandusalasele partnerluslepingule teeb Kiribati Vabariik ebaseadusliku kalastamise vastase võitluse ja siirdekala varude asjakohase haldamise nimel ühendusega tõhusat koostööd piirkondlikes organisatsioonides, näiteks WCPFCs. Kalanduslepinguga tagatakse samuti ressursside eraldamine Kiribati kalanduspoliitika teostamiseks.

5.3 Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Läbirääkimiste pidamine ja kalanduslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastavad üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta ühenduse kalalaevade, sh ka ookeanilaevastiku traditsioonilist kalapüügitegevust ja arendada vastastikuseid suhteid partnerluse vaimus, selleks et soodustada kalavarude jätkusuutlikku kasutamist ühenduse vetest väljaspool, võttes samas arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi.

Tegevuspõhise juhtimise kontekstis kasutatakse lepingu täitmise tagamiseks järgmiste näitajate jälgimist:

( kalapüügivõimaluste täitmise taseme jälgimine;

( püügiandmete ja lepingu kaubandusliku väärtusega seotud andmete kogumine ja analüüs;

( tööhõive parandamine ja lisaväärtuse suurendamine ühenduses;

( ühenduse turu stabiliseerumise toetamine;

( üldise eesmärgi – Kiribatil vaesuse vähendamise – saavutamise toetamine, mis hõlmab panustamist tööhõivesse ja infrastruktuuride väljaarendamisse ning toetust riigieelarvele;

( tehniliste koosolekute ja ühiskomitee koosolekute arv.

5.4 Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

6. SEIRE JA HINDAMINE

6.1 Järelevalvekord

Komisjon tagab käesoleva kalandus alase partnerluslepingu rakendamise üle regulaarse kontrolli, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ja püügiandmetega.

6.2 Hindamine

2006. aasta juulis viidi lõpule 2003.–2006. aasta protokolli põhjalik hindamine, milles osales sõltumatute konsultantide konsortsium, et võimaldada läbirääkimiste alustamist uue protokolli sõlmimiseks.

6.2.1 Eelhindamine

Hindamisel määratleti EÜ huvina järgmist:

– Arvestades, et kalandusalane partnerlusleping kehtib mitu aastat, võib praeguse protokolliga hõlmatud olukord väga tõenäoliselt muutuda ja võib juhtuda, et rohkem seinereid soovib taotleda litsentsi kalastamiseks Kiribati majandusvööndis. Võrdlusalus Saalomoni Saarte puhul on 6000 t ja Mikroneesia puhul 8600 t. Need kaks lepingut tähistavad ELi seinerite kavatsust kalastada kaugemal Vaikse ookeani lääne-ja keskosas. Normaaljuhul tähendaks see suurema püügisurve kandumist Kiribati vööndisse; lisaks sellele toimuks selline kalastamine tõenäoliselt kaugemal läänes, Gilberti saarte juures, kuhu on oma kalastustegevuse koondanud teiste riikide seinerid.

– Kuigi kalapüügivõimalused tuleks säilitada praegusel tasemel, s.o 4 seinerit ja 12 õngepüügilaeva, tuleks kalanduse partnerluslepingus ette näha võimalus laevade arvu suurendamiseks.

– Leping jätab võimaluse Euroopa Liidu laevade tegevuse edasiarendamiseks Vaikse ookeani lääne-ja keskosas. See on eriti tähtis juhul, kui kalastamine muudes piirkondades väheneb või tuunikalasaagi reaalne väärtus suureneb.

Seoses Kiribati huviga sõlmida leping olid hindamise peamised järeldused järgmised:

– Kiribati kalanduse areng koos sellest tuleneva suurema tööhõive, tulu ja toiduohutusega.

– Edusammud jätkusuutliku riikliku kalandussektori suunas, sh kalastamine ning sellega seotud tegevusalad, arvestades seejuures realistlikult riiklikke võimalusi.

Lisaks asjaomaste laevade püütud saagi otsesele kaubanduslikule väärtusele annab leping ilmset kasu veel järgmistes valdkondades:

– tööhõivetagatised kalalaevade pardal;

– tööhõive paranemine sadamates, oksjoniturgudel, töötlustehastes, laevaehitustehastes, teenindusettevõtetes jne;

– tööhõivevõimaluste tekitamine piirkondades, kus puuduvad muud töövõimalused;

– ühenduse kalaga varustamise parandamine.

Ühenduse lepingu olemasolu tagab pooli kohustava õigusliku raamistiku abil kalavarude nõuetekohase haldamise.

– Ohud ja alternatiivsed võimalused:

Kalandusprotokolli täitmine on seotud samas teatavate ohtudega, nagu näiteks võimalus, et kalandussektori sisese poliitika rahastamiseks antavaid summasid ei kasutata eesmärgipäraselt (alakasutamine). Nende ohtude vältimiseks on ette nähtud tugevdada dialoogi programmide koostamise ja kalanduspoliitika elluviimise üle.

6.2.2 Lepingu majandusliku väärtuse ja ühenduse rahalise toetuse eelhinnang

Uue kalandusalase partnerluslepinguga nähakse ette ühenduse eraldised, mis moodustavad 2006.–2012. aastate protokolli kehtivuse ajal aastase rahalise toetuse summas 478 400 eurot.

6.2.3 Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Hinnanguaruandes soovitatakse jätta võrdlusaluseks 6400 t, säilitades võrdlusaluse järjepidevuse teiste Vaikse ookeani piirkonna kalanduse partnerluslepingute võrdlusalustega: Saalomoni Saared (6000 t) ja Mikroneesia (8600 t). Kuigi kala püügivõimalused tuleks säilitada praegusel tasemel, s.o 4 seinerit ja 12 õngepüügilaeva, tuleks kalanduse partnerluslepingus ette näha võimalus laevade arvu suurendamiseks.

Uus leping hõlmab rahalist toetust Kiribati valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames tehtud algatuste rakendamiseks. Seoses rahalise toetusega peavad ühendus ja Kiribati valitsus kokku leppima mitmeaastaste programmide suhtes (30% rahalisest toetusest esimesel aastal, 40% teisel aastal ja 60% järgmistel aastatel). See kavade koostamine toimub intensiivse ja pideva lepinguosaliste vahelise dialoogi käigus.

6.2.4 Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Tuginedes 2006. aasta juulis lõpetatud uuringule (vt punkt 6.2) ja selleks, et tagada piirkonnas jätkusuutlik kalapüük, teostatakse enne protokolli iga järgmist uuendamist majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju hinnang. Punktis 5.3 loetletud näitajaid kasutatakse järelhinnangu andmiseks.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Lepingu raames ühenduse antud rahalise toetuse kasutamine on täielikult asjaomase kolmanda riigi vastutusalas.

Seejuures on komisjon võtnud kohustuse püüda algatada pidev poliitiline dialoog ja koostöö, et parandada protokolli pikendamise haldamist ja tugevdada ühenduse panust ressursside jätkusuutlikku majandamisse.

Kõikide komisjoni poolt kalanduslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. See võimaldab eeskätt selgitada täpselt välja kolmandate riikide pangakontod, kuhu ühenduse rahaline toetus makstakse.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1 Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

(Esitada eesmärkide, meetmete ja väljundite nimetused) | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | KOKKU |

Meede 1 |

Meede 2 |

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |

Ametnikud või ajutine personal[14] (11 01 01) | A*/AD | 0,25 | 0,25 | 0,25 | 0,25 | 0,25 | 0,25 |

B*, C*/AST | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,15 |

Artikli 11 01 02 kohaselt rahastatav personal[15] |

Artikli 11 01 04 04 kohaselt rahastatav muu personal [16] |

KOKKU | 0,40 | 0,40 | 0,40 | 0,40 | 0,40 | 0,40 |

8.2.2 Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

- Abistada läbirääkijat kalanduslepingu läbirääkimiste ettevalmistamisel ja pidamisel:

– osaleda kolmandate riikidega kalanduslepingu sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel;

– valmistada voliniku jaoks ette hinnanguaruanded ja läbirääkimiste strateegia;

– esitada ja kaitsta komisjoni seisukohta nõukogu väliskalanduse töörühmas;

– osaleda kompromisslahenduse otsingul koos lepingu lõplikus tekstis nimetatud liikmesriikidega;

- Lepingute rakendamise kontroll (järelevalve):

– kalanduslepingute igapäevane järelevalve;

– kohustuste ja rahalise hüvitise maksete ning sihtmeetmete või ka vastutustundliku kalapüügi arendamise rahastamise ettevalmistamine ja kontrollimine;

– kokkulepete täitmise kohta regulaarsete aruannete koostamine;

– lepingute hindamine: teaduslikud ja tehnilised küsimused;

– nõukogu määruse ja otsuse eelnõu ettevalmistamine ning lepingu teksti väljatöötamine;

– ülevõtmismenetluste käivitamine ja järelevalve.

- Tehniline tugitegevus:

– komisjoni seisukoha ettevalmistamineühiskomitee jaoks.

- Institutsioonidevahelised sidemed:

– komisjoni esindamine nõukogus, Euroopa Parlamendis ja liikmesriikides läbirääkimiste protsessi käsitlevates küsimustes;

– Euroopa Parlamendi suulistele ja kirjalikele küsimustele vastuste koostamine.

- Talitustevahelised konsultatsioonid ja koordineerimine:

– koostöö teiste peadirektoraatidega läbirääkimisi ja lepingute järelevalvet käsitlevates küsimustes;

– talitustevahelisi konsultatsioonide korraldamine ja nende käigus tekkinud küsimustele vastamine.

- Hinnang:

– mõjuhinnangute ajakohastamises osalemine;

– saavutatud eesmärkide ja hinnanguindikaatorite analüüsimine.

8.2.3 Ametikohtade jaotus (koossseisuline personal)

(Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga variandi puhul.)

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt 2006. aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4 Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud

(11 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

1. Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) |

Täitevasutused[17] |

Muu tehniline ja haldusabi |

– sise- |

– väli- (1) |

Tehniline ja haldusabi kokku |

(1) Kehtiva protokolli järelhinnang ja järgmise protokolli eelhinnang

8.2.5 Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

Ametikoha liik | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | KOKKU |

Ametnikud ja ajutised töötajad (11 01 01) | 43 200 | 43 200 | 43 200 | 43 200 | 43 200 | 43 200 | 259 200 |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 43 200 | 43 200 | 43 200 | 43 200 | 43 200 | 43 200 | 259 200 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

1A = 108 000 eurot *0,25 = 27 000 eurot

1B = 108 000 eurot *0,075 = 8100 eurot

1C = 108 000 eurot *0,075= 8100 eurot

Vahesumma: 43 200 eurot aastas (0,0432 miljonit eurot aastas)

Kokku: 43 200 eurot aastas (0,0432 miljonit eurot aastas)

Arvestus – Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | kokku |

11 01 02 11 01 – Lähetused | 15 000 | 15 000 | 15 000 | 15 000 | 15 000 | 15 000 | 90 000 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[18] | 10 000 | 10 000 | 10 000 | 10 000 | 10 000 | 10 000 | 60 000 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummadest välja) | 25 000 | 25 000 | 25 000 | 25 000 | 25 000 | 25 000 | 150 000 |

[1] ELT C

[2] ELT C

[3] EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

[4] Alates 16.9.2006 kuni 31.12.2006 on see nr 4.

[5] Liigendatud assigneeringud.

[6] Liigendamata assigneeringud.

[7] Kulud, mis ei kuulu asjaomase 11 jaotise peatüki 11 01 alla

[8] Vastavalt protokolli artiklitele 1 ja 2 võib kalapüügivõimalusi vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, et teadusalaste nõueannete järelduste kohaselt ei kahjusta see suurendamine Kiribati kalavarude säästlikku kasutamist. Sellisel juhul suurendatakse rahalist toetust proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada lõikes 3 osutatud summat kahekordselt (956 800 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal (sõltuvalt eelarveliste vahendite olemasolust).

[9] Kulud, mis kuuluvad 11 jaotise 11 01 04 peatüki alla.

[10] Kulud, mis kuuluvad 11 01 peatüki alla, välja arvatud artikkel 11 01 04.

[11] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[12] Laevaomanike makstavad ettemaksud ja tasud ei mõjuta ühenduse eelarvet

[13] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[14] Mille kulu EI OLE kaetud võrdlussummast.

[15] Mille kulu EI OLE kaetud võrdlussummast.

[16] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[17] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[18] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.

52007PC0180