P6_TA(2007)0202

Struktuuripoliitika ja Euroopa Liidu ühtekuuluvus

Euroopa Parlamendi 23. mai 2007. aasta resolutsioon struktuuripoliitika mõju ja tagajärgede kohta Euroopa Liidu ühtekuuluvusele (2006/2181(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse projekti Euroopa Liidu territoriaalse kava kohta seoses regionaalarenguga ning Euroopa jätkusuutlike linnade Leipzigi harta projekti;

- võttes arvesse pärast Hampton Courtis toimunud riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikku tippkohtumist koostatud uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sõltumatu ekspertrühma 20. jaanuari 2006. aasta aruannet pealkirjaga "Innovatiivse Euroopa loomine" (Aho aruanne);

- võttes arvesse komisjoni 12. juuni 2006. aasta teatist pealkirjaga "Majanduskasv ja tööhõive ning Euroopa ühtekuuluvuspoliitika reform. Neljas ühtekuuluvuse arenguaruanne" (KOM(2006)0281);

- võttes arvesse oma 7. veebruari 2002. aasta resolutsiooni komisjoni teise aruande kohta nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta [1];

- võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta resolutsiooni territoriaalse ühtekuuluvuse rolli kohta regionaalarengus [2];

- võttes arvesse oma 15. detsembri 2005. aasta resolutsiooni otsese riigiabi kui regionaalarengu edendamise vahendi kohta [3];

- võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond [4];

- võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta [5];

- võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni ettevõtete teise asukohta üleviimise kohta seoses regionaalarenguga [6];

- võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust 2006/702/EÜ ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta [7];

- võttes arvesse oma 18. mai 2006. aasta resolutsiooni 2007. aasta eelarve: komisjoni poliitilise strateegia aastaaruande kohta [8];

- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

- võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0150/2007),

A. arvestades, et struktuuripoliitikal on vaieldamatult positiivne mõju ühtekuuluvusele sotsiaalses, majanduslikus, territoriaalses valdkonnas ning juhtimise parandamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

B. arvestades, et kuna nimetatud uus positiivne mõju erineb piirkonniti, on käesoleva resolutsiooni eesmärgiks esitada soovitused mõju suurendamiseks uue programmiperioodi 2007-2013 jooksul;

C. arvestades, et eespool nimetatud ELi territoriaalse kava ja Leipzigi harta projektid on väljatöötamisel ning need võidakse vastu võtta linnaarendust ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleval ministrite mitteametlikul kohtumisel, mis leiab aset Leipzigis 24. ja 25. mail 2007;

D. arvestades, et struktuurifondide mõju parandamiseks Euroopa Liidu ühtekuuluvusele peavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad mängima olulisemat rolli teadus-, arendus- ja uuendustegevuses ning teadus-, arendus- ja uuendustegevuse teenustele juurdepääsu kindlustamisel uuringutega tegelevates avalikes asutustes;

E. arvestades, et vastavalt eespool nimetatud neljandale vahearuandele ühtekuuluvuse kohta oli aastatel 1995-2002 kolmeteistkümnes ühtekuuluvusriigis SKT kasv elaniku kohta kõrgem kui 15-liikmelises Euroopa Liidus ning selle aastane protsendimäär oli 3,6%, samal ajal kui Euroopa Liidu puhul oli see näitaja keskmiselt 2,2%;

F. arvestades, et iga ELis ühtekuuluvuspoliitika raames kulutatud euro viib täiendavate kulutusteni, mis on keskmiselt 0,90 eurot vähem arenenud piirkondades (eesmärk nr 1) ja 3 eurot piirkondades, kus viiakse läbi ümberkorraldusi (eesmärk nr 2);

G. arvestades, et turujõudude vabast toimimisest ei piisa Euroopa Liidu rajajate soovitud ühtekuuluvuse loomiseks ning see ühtekuuluvus nõuab kindlasti riiklikku sekkumist, mis võimaldaks uue tasakaalu saavutamist piirkondade vahel;

H. arvestades, et struktuuripoliitikal on oluline roll territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamises ning see peab kohanema uute territoriaalsete väljakutsetega ELis, näiteks demograafiline vananemine, põllumajandusturu muutused või sisserände, energia ja kliimamuutustega seotud küsimused;

I. arvestades, et nn polütsentrism on Euroopa territoriaalse strateegia juhtmotiiv, mida peaks võtma arvesse uue ühtekuuluvuspoliitika rakendamise etapil;

J. arvestades vajadust suurendada ühtekuuluvuspoliitika nähtavust,

K. arvestades, et tuleb tagada, et ühenduse rahastatavad ettevõtjad ei viiks oma tegevust üle pikaajalise ja kindlaksmääratud perioodi jooksul, ning et vastasel juhul jäetaks nad kaasrahastamisest välja ja oleksid sunnitud nõuetele mittevastava kasutamise korral saadud abi tagasi maksma;

1. rõhutab ühtekuuluvuspoliitika otsustavat rolli siseturu toetamisel kaubavoogude ja tööhõive kaudu, mis loodi Euroopa Liidu kaasrahastatavate projektide kavandamise ja rakendamisega;

2. rõhutab integreeritud ja jätkusuutliku struktuuripoliitika olulisust, mis ühendab sidusal moel nii struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondide kui ka ühenduse muu poliitika meetmed; nõuab, et integreeritud poliitika mõiste kuuluks teabevahetusse ja koolitusse, et seda tunneksid ja kasutaksid kõik asjaomased osalejad, eelkõige esmatasandi osalejad;

3. rõhutab, et komisjon, liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused peaksid pöörama erilist tähelepanu eesmärkidest kinnipidamisele, mis on uue ühtekuuluvuspoliitika rakendamise etapis lisatud läbivalt kogu poliitikasse ja tegevusesse sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks;

4. rõhutab veelkord, et ettevõtjatele, kes on riigiabi saanud ja tegevuse üle viinud mõnda teise ELi riiki, tuleks keelata abi saamine uues tegevuskohas ning nad tuleks struktuurifondi ja riiklikust toetusest ilma jätta seitsmeks aastaks alates üleviimise kuupäevast;

5. palub komisjonil analüüsida, milline riiklik ja piirkondlik poliitika soodustab lähenemist, ning koostada sellel teemal teatis, et uurida võimalust siduda vahendite suunamine tulevase ühtekuuluvuspoliitika raames hea riikliku arengupoliitikaga, mille peaksid kindlaks määrama mõõdetavad näitajad, et suurendada sel viisil ühtekuuluvuspoliitika tõhusust;

6. on seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid parandama Euroopa Sotsiaalfondi panust Euroopa tööhõive strateegia rakendamisele, tugevdades oma vastastikuseid suhteid, ning nimetatud parandamist tuleb seejärel tõestada asjaomaste näitajate abil, et edendada võrdseid võimalusi;

7. kutsub komisjoni üles otsima uusi viise struktuuripoliitika valdkondade ja vahendite kombineerimiseks ühenduse muu poliitika ja vahenditega, et suurendada sünergiat konkurentsivõime, jätkusuutlike teadusuuringute ja uuenduste valdkonnas, tuginedes antud valdkondadega tegelevate komisjoni talitustevaheliste rakkerühmade tööle;

8. soovitab liikmesriikidel ja piirkondadel kehtestada tegevuskavades koguselised eesmärgid teadus-, arendus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

9. kutsub nõukogu ja komisjoni üles selgitama välja, kas kohustus suunata alates programmiperioodist 2007-2013 vähemalt 20% struktuurifondidest teadus-, arendus- ja uuendustegevuse arendamiseks, nagu pakutakse välja eespool nimetatud Aho aruandes, on elujõuline, ning mitte keskenduma üksnes suurtele projektidele ja tippkeskustele, vaid tundma huvi ka ebasoodsate piirkondade väiksemate projektide vastu, eelkõige selliste projektide vastu, mis aitavad kaasa piirkondlikule säästvale arengule;

10. teeb nõukogule ja komisjonile ettepaneku edendada tehnoloogiliste korraldajate ameti loomist kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kasutades olemasolevaid ressursse, näiteks euroteabekeskuste ja uuendustegevuse levikeskuste võrgustikke, mida rahastaksid struktuurifondid ja mis oleksid kaasatud piirkondlikesse projektidesse, tehnoparkidesse, klastritesse ja võrgustikesse, mis käivitaks ettevõtjate uuendustegevuse, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, lihtsustades nende juurdepääsu Euroopa toetustele ja programmidele;

11. tervitab eespool nimetatud ELi territoriaalse kava ja Leipzigi harta projektide väljatöötamist, kuid rõhutab selles kontekstis, et need peavad sätestama täpsemalt, kuidas on määratletud nendes kahes strateegilises dokumendis mainitud eesmärkide rakendamisega seotud meetmed ning milline peaks olema liikmesriikide kaasatus; rõhutab eespool nimetatud 24.- 25. mail 2007. aastal Leipzigis toimunud ministrite mitteametliku kohtumise raames tungivalt, et liikmesriigid võtaksid ametliku kohustuse säästva linnaarengu soodustamiseks;

12. on seisukohal, et struktuurifondide kasutamise pikaajalise ja erinevatel tasanditel väljenduva mõju hindamine on vältimatu tulevaste õigusaktide ettevalmistamiseks ja usaldusväärseks eelarve haldamiseks antud valdkonnas;

13. teeb Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele ettepaneku edendada häid tavasid ja hinnata ühenduse poliitika mõju ühtekuuluvusele asjaomaste näitajate abil, varustades Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustikku (ESPON) vajalike vahendite ja funktsioonidega, et see tegutseks tõelise seirekeskusena struktuuripoliitika mõju hindamiseks ühtekuuluvusele;

14. palub komisjonil samuti kontrollida eelarveliste vahendite eraldamise territoriaalset mõju ning hinnata eelkõige, kas Euroopa vahendite suunamine Lissaboni eesmärkide täitmiseks aitab tegelikult kaasa tasakaalustatud ja ühtlasele regionaalsele arengule;

15. kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, eriti vastastikuse lähenemise sihtalasid, pidama esmatähtsaks meetmeid, mis on mõeldud territoriaalse tasakaalustamatuse vältimiseks, soodustades integreeritud arengut ja nn polütsentriliste alade loomist;

16. palub komisjonil, liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel analüüsida, millised on kõige sobivamad vahendid territoriaalse tasakaalu saavutamiseks linna- ja maapiirkondade vahel, tagades üksteist täiendava linna- ja maapiirkondade arengu, soodustades linnapiirkondade ja eeslinnade ning ümbritsevate maapiirkondade (haardealad) arengu integreeritud strateegilise lähenemise ning julgustades heade tavade vahetamist, eelkõige territoriaalsetes ja harupõhistes võrgustikes vahendite paremaks haldamiseks, muu hulgas Brüsselis toimuva "Euroopa piirkondade ja linnade nädala" raames;

17. kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi kasutama rohkem struktuurifonde, et stimuleerida väljarändega seotud piirkondade jätkusuutlikku ja iseseisvat arengut ning võidelda demograafiliste muutuste negatiivse mõju vastu;

18. kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi edendama ühtekuuluvuspoliitika panust uue strateegia elluviimisse jätkusuutliku arengu soodustamiseks, toimides suurel määral tänu taastuvatele energiaallikatele, omades transpordisüsteemi, mis kasutab tõhusamalt veoliikidevahelisi kombinatsioone ning põhineb taaskasutusel ja ringlussevõtul;

19. soovitab komisjonil, liikmesriikidel ning piirkondadel ja kohalikel ametiasutustel toetada ja edendada maapiirkondades uute tehnoloogiate arenguga seotud majandustegevust, mille puhul ei ole vajalik füüsiline lähedus suurlinnadele;

20. rõhutab territoriaalse koostöö olulisust ühtekuuluvuspoliitikas ning kutsub haldusasutusi üles julgustama riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erinevate territoriaalsete ja harupõhiste koostöövõrgustike loomisega ning kogemuste ja heade tavade vahetamist piirkondlikul ja kohalikul tasandil algatuse "Piirkonnad majandusmuutustes" raames;

21. palub ühtekuuluvuse taseme mõõtmiseks kasutada lisaks SKT-le elaniku kohta muid territoriaalseid näitajaid, näiteks tööhõive määra ja kvaliteeti, SKT erinevuste taset naaberpiirkondade vahel, kaugust keskustest ja ligipääsetavust, toetust infrastruktuurile ja transpordile, teadusuuringute, innovatsiooni, hariduse ja koolituse aktiivsuse taset ning tootmise mitmekesisust piirkonnas;

22. kutsub komisjoni üles kaaluma uute kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete ühtekuuluvusnäitajate kasutamist koos Eurostatiga uue ühtekuuluvuspoliitika vahehinnangu raames 2009. aastal;

23. julgustab komisjoni analüüsima struktuurifondide võimendavat mõju, et meelitada ligi erainvesteeringuid uue ühtekuuluvuspoliitika raames, ning rõhutama koostöö vajadust avaliku ja erasektori vahel;

24. soovitab komisjonil muretseda rohkem teavet struktuurifondide abil loodud töökohtade kvaliteedi ja jätkusuutliku iseloomu kohta;

25. juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et haldussuutlikkuse puudumine võib olla suureks takistuseks ühtekuuluvuspoliitika mõju suurendamisel, ning palub seetõttu komisjonil töötada välja kolmepoolsetel lepingutel tuginev vahend ning jätkata haldussuutlikkuse tugevdamise protsessi uue ühtekuuluvuspoliitika rakendamise etapil, muu hulgas volitatud koolitajate võrgustiku loomisega, et tagada koolitus- ja teavitusmeetmete ühtsus sama liikmesriigi haldusasutustes, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

26. rõhutab partnerluse põhimõtte olulisust ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel, kuna see nõuab, et partnerid saaksid kogu teabe, et nende positsioonid oleksid märgitud hindamisdokumentidesse ning et sätestataks vajalikud koolitusmeetmed, mis võimaldaksid neil oma kohuseid täita;

27. kutsub komisjoni üles kaaluma rakendusmääruse [9] raames meetmeid, millega parandatakse eraldiste nähtavust mitte üksnes suurte infrastruktuuriprojektide, vaid ka väikeste projektide puhul, teostama paremat kontrolli struktuurifondide toetust saavate projektidega seotud reklaami kohustuslike meetmete rakendamise kohta ning võtma meetmeid liikmesriikide suhtes, kes on neid eeskirju tõsiselt rikkunud; kutsub haldusasutusi üles kaasama Euroopa Parlamendi liikmeid struktuurifondidest rahastatud projektidega seotud teabevahetusse;

28. rõhutab piirkondlike ametiasutuste ja liikmesriikide vajadust, kuna Euroopa Liidu rahastatud projektid annavad tunnistust lähedase ja solidaarse Euroopa olemasolust, pidada kinni eespool nimetatud rakendusmääruses sätestatud meetmetest eraldiste nähtavuse suurendamiseks ning suurendada oma jõupingutusi, et teavitada kodanikke ühtekuuluvuspoliitika praktilistest tulemustest;

29. on veendunud, et uued uuringud tuleb viia läbi mitmete ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastamise tulevikuga seotud stsenaariumide arendamise eesmärgil; on seisukohal, et tuleks viia läbi võrdlus peamiste rahastamisvahendite (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, ühise põllumajanduspoliitika esimene sammas, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond) mõju kohta 27-liikmelise Euroopa Liidu arengule;

30. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

[1] EÜT C 284 E, 21.11.2002, lk 329.

[2] ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 509.

[3] ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 501.

[4] ELT L 210, 31.7.2006, lk 79.

[5] ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

[6] ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 123.

[7] ELT L 291, 21.10.2006, lk 11.

[8] ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 357.

[9] Komisjoni 8. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1).

--------------------------------------------------