P6_TA(2007)0160

Puuetega naiste olukord Euroopa Liidus

Euroopa Parlamendi 26. aprilli 2007. aasta resolutsioon puuetega naiste olukorra kohta Euroopa Liidus (2006/2277(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse 13. detsembril 2006 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee poolt vastu võetud konventsiooni puuetega inimeste õiguste kohta;

- võttes arvesse 22. veebruaril 1997 Euroopa puuetega inimeste foorumi poolt vastu võetud Euroopa puuetega naiste manifesti;

- võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat [1];

- võttes arvesse Euroopa aastat "Võrdsed võimalused kõigile" (2007);

- võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 13;

- võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Võrdsed võimalused puuetega inimestele - Euroopa tegevuskava" (KOM(2003)0650);

- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

- võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0075/2007),

A. arvestades, et eespool nimetatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis (edaspidi: konventsioon) tunnistatakse, et puuetega naisi ja tütarlapsi ohustab tihtipeale nii peresiseselt kui ka -väliselt enam vägivald, vigastamine või kuritarvitamine, hooletussejätmine või ebapiisav hooldamine, halb kohtlemine või ärakasutamine;

B. arvestades, et konventsioonis rõhutatakse ka vajadust lisada soolise võrdõiguslikkuse aspekt kõikidesse püüdlustesse edendada inimõiguste ja põhivabaduste täiel määral kasutamist puuetega inimeste poolt;

C. arvestades, et konventsioonis tunnistatakse kõigi puuetega ja abieluealiste inimeste õigust abielluda ja perekonnaelu alustada;

D. arvestades, et ligikaudu 80 protsenti puuetega naistest on psühholoogilise ja füüsilise vägivalla ohvrid ning nende puhul on seksuaalse kuritarvitamise oht suurem kui teiste naiste puhul; arvestades, et vägivald ei ole üksnes puuetega naiste elu ühiseks tunnusjooneks, vaid mõnikord ka nende puude põhjuseks;

E. arvestades, et puuetega inimesed moodustavad väga eripalgelise elanikerühma ja nende toetamiseks kavandatud tegevusega tuleb arvesse võtta nii kõnealust mitmepalgelisust kui ka asjaolu, et mõnda elanikerühma, näiteks puuetega naisi, ohustavad lisaraskused ja mitmekordne diskrimineerimine;

F. arvestades, et vastavalt liikmesriikide uurimustele on iseäranis puuetega laste emad need, kes astuvad samme (tervishoiu-, haridus- ja haldusalaseid jne) oma lapse puude kindlakstegemiseks ning sellega toimetulemise parimate lahenduste leidmiseks;

G. arvestades, et vastutuse puuetega ja sõltuvate inimeste eest võtavad tavaliselt naised ja see tähendab juhtudel, kus puuduvad asjakohased hooldusasutused, et naised peavad tööturult lahkuma;

H. arvestades, et nii ELi institutsioonid kui ka riiklikud ja piirkondlikud asutused peaksid julgustama meetmeid, mille eesmärgiks on muuta võrdõiguslikkus tõeliseks ning toimivaks, ning arvestades, et Euroopa aasta "Võrdsed võimalused kõigile" (2007) peaks sellega seoses katalüsaatorina toimima;

I. arvestades, et puuetega naised on sool, rassil, vaegusel ja puudel põhineva mitmekordse diskrimineerimise ohvrid ning neid ohustab rohkem vaesus ja sotsiaalne tõrjutus;

J. arvestades, et puuetega naiste ja puuetega laste emade võrdne kohtlemine on põhiõigus ja eetiline kohustus,

1. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama olemasolevate tõkete ja takistuste, sealhulgas ehituslike takistuste kaotamist, et luua võrdsed õigused ja võimalused puuetega naiste ja tütarlaste osavõtuks pereelust, poliitilisest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja ametialasest elust, eelkõige rakendades paremini võitlust diskrimineerimisega ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid ühenduse õigusakte ning kasutades tõhusamalt ühenduse asjaomaste programmide ja Euroopa Sotsiaalfondi võimalusi;

2. kutsub liikmesriike üles kogu riiklikus, piirkondlikus ja kohalikus poliitikas, eelkõige linnaplaneerimise, hariduse, tööhõive-, elamumajanduse, transpordi-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste poliitikas täielikult arvesse võtma puuetega inimeste ja naiste erivajadusi;

3. palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta vajalikud meetmed ja neid rakendada, et toetada puuetega naiste edendamist sotsiaalse, ametialase, kultuurialase ja poliitilise elu valdkondades, kus nad on siiani alaesindatud;

4. kutsub riiklikke ja piirkondlikke valitsusi edendama ja piisavate vahenditega rahastama sooaspekti ja puuet käsitlevaid uuenduslikke poliitikaid ning teenuseid, eelkõige isikliku abistamise, liikuvuse, tervishoiu, hariduse, koolituse, elukestva õppe, tööhõive, iseseisvalt elamise ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas;

5. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama naistele ja lastele suunatud tõhusaid õigusakte ja poliitikaid, mis tagaksid selle, et tuvastatakse ja uuritakse puuetega inimeste ekspluateerimise, vägivaldse kohtlemise ja seksuaalse kuritarvitamise juhtumeid nende elukohas kui ka väljaspool ning mis vajaduse korral viiksid vastutusele võtmiseni; teeb sellega seoses ettepaneku, et kõnealuses kontekstis tuleks erilist tähelepanu pöörata puuetega naistele, kelle puue ei võimalda neil end esindada ja võtta kasutusele ennetusmeetmed, et vältida mis tahes kõrvalekaldumist seoses naiste õigusega oma kehale ja seksuaalsusele, olenemata sellest, kas nad on puuetega või mitte;

6. mõistab hukka asjaolu, et puuetega naised langevad puudeta naistega võrreldes kolm korda sagedamini vägivalla ohvriks ning nõuab seetõttu ka Daphne programmi kasutamist kõnealust tüüpi vägivallaga võitlemiseks;

7. tuletab meelde, et vajalik on aktiivselt võidelda puuetega inimeste eraldamise vastu lapsepõlvest saadik;

8. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama integratsiooni võimaldavate asutuste katseprojekte ning kontrollitud menetlusi alates lasteaiast, koolist ja täiendõppest kuni ametialase eluni;

9. rõhutab vajadust, et Euroopa Liit võtaks kõik vajalikud meetmed, sealhulgas õigusloomega seotud meetmed, et muuta abisüsteem tõrgeteta toimivaks ja suurendada puuetega naiste ja tütarlaste jaoks saadaolevaid rahalisi vahendeid;

10. kutsub liikmesriike üles lahendama puuetega naiste puuduliku tervishoiuteenustega seotud probleeme, tagades erialase väljaõppe saanud meditsiinitöötajate ning asjakohase infrastruktuuri olemasolu;

11. kutsub komisjoni koostöös pädevate riiklike asutustega üles uurima tervishoiualaseid ja arstiabiga seotud konkreetseid probleeme, millega puuetega naised kokku puutuvad, keskendudes ennetamisele ja teavitamisele;

12. on seisukohal, et puude olemasolu ja saavutatud madalama haridustaseme vahel eksisteerib teatud seos, mis avaldab hiljem puudega inimeste tööhõive määradele;

13. väljendab muret asjaolu üle, et puuetega naiste haridustase on üks madalamatest, mis aga põhjustab neile omakorda suuri raskusi tööturule juurdepääsemisel, sinna püsima jäämisel ja ametialasel edutamisel; rõhutab, et kõigile puuetega inimestele tuleb anda ühesugused võimalused õppida ja neil peab olema juurdepääs tööturule, et nad võiksid saada iseseisvateks; on seisukohal, et puuetega naisi ja tütarlapsi tuleb julgustada haridust omandama ja tööd otsima pigem nende ressursside ja huvide kui nende puuduste alusel;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama elukeskkonnale, kaupadele ja teenustele universaalse juurdepääsu põhimõtte rakendamist, et puuetega naised saaksid olla nii iseseisvad kui võimalik;

15. arvestades, et paljudes olukordades on info- ja sidetehnoloogiavahendid puuetega inimeste integreerimisel fundamentaalse tähtsusega, palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta vastu asjakohaseid meetmeid soost tingitud infotehnoloogia alase erinevuse kõrvaldamiseks, et puuetega naistel oleks info- ja sidetehnoloogiavahenditele juurdepääs ning nende kasutamisvõimalus meestega võrdsetel tingimustel;

16. usub, et puuetega inimeste tööturule juurdepääsu parandamiseks ning nende aktiivsemaks muutumise ja võimete arendamise nimel tuleks kasutada kõiki võimalikke innustavaid meetmeid, sealhulgas maksusoodustusi, et julgustada tööandjaid puuetega inimesi palkama ja kohandama tööaega vastavalt puuetega last kasvatava vanemate vajadustele;

17. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles puuetega naiste tööhõive suurendamise nimel tehtavate jõupingutustega seoses hoidma ära tööandjapoolset diskrimineerimist puuetega naiste ametisse määramisel;

18. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kasutusele paindlikkuse põhimõtte puudega seotud valdkondades, pidades silmas asjaolu, et igal puudega inimesel on erinevad vajadused, et mitmekesisusel põhinevas kodanike kogukonnas oleks võimalik abi kohandada vastavalt igale individuaalsele olukorrale;

19. on seisukohal, et loodavad meetmed peaksid olema suunatud suuremale integratsioonile;

20. tuletab meelde, et enamasti hoolitsevad puuetega inimeste eest naised ning peab seetõttu vajalikuks arendada välja meetmed ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks, tagamaks, et ka mehed on puuetega inimeste eest hoolitsemisse kaasatud;

21. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles otsima võimalusi muuta puuetega inimeste eest hoolitsemine ja nende kaasatus pigem terve ühiskonna kui üksnes kõnealuste isikute perekonna kohustuseks ning võtma poliitika kavandamisel arvesse eelkõige puuetega inimeste eest vastutavate naiste pühendumust ja nende inimeste (tihti sugulaste) olukorda, kes vastutavad puuetega inimeste eest; peab tähtsaks rõhutada asjaolu, et kõnealust tööd teevad peamiselt naised ja avalike tervishoiuteenuste kärpimine puudutab seega eelkõige nii tasuliste hooldajate kui ka sugulaste rollis olevaid naisi;

22. palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta vastu vajalikud meetmed, et toetada puuetega inimesi ja nende lähedasi abistavaid perekondi ja organisatsioone nende töös;

23. on seisukohal, et tuleb võtta mitmesuguseid toetusmeetmeid, et puuetega inimesed ja nende perekonnad saaksid elada normaalset elu puudeta inimeste ja nende perekondadega võrreldes samadel tingimustel, ning meetmeid nende isikute (tihti sugulaste) toetamiseks, kes võtavad puuetega inimeste eest majandusliku ja sotsiaalse vastutuse, pühendades puudega inimesele end seeläbi isoleerides sageli kogu oma aja, ning mis tihtipeale nõuab toetust mitmel tasandil; märgib, et praeguses olukorras võtavad sellise vastutuse - nii tasuliselt kui ka tasuta - üldiselt naised; peab enesestmõistetavaks, et see pole eelkõige ühest või teisest soost isiku ülesanne, ning et arvamusega, mille kohaselt puuetega inimeste eest hoolitsemine on eelkõige naiste ülesanne, tuleb aktiivselt võidelda;

24. teeb ettepaneku, et liikmesriigid peaksid ühtlustama puuetega inimeste sõidukite parkimise kohalikke eeskirju ja kaaluma puuetega inimeste saatjate puhul sõiduhindade alandamist;

25. on seisukohal, et üks Euroopa Liidu põhieesmärke peaks olema puuetega inimeste ja nende perekondade elukvaliteedi parandamine ning nende täieliku ühiskonda integreerimise tagamine;

26. rõhutab vajadust suurendada puuetega naiste nähtavust ja parandada nende mainet massiteabevahendites, mis teeks üldsuse nende igapäevaelust teadlikumaks ja annaks puuetega naistele rohkem võimalusi enese väljendamiseks ning ühiskondlikus ja poliitilises elus osalemiseks;

27. rõhutab, kui tähtis on, et liikmesriigid tunnustaksid puuetega naiste põhiõigust oma seksuaalsusele ja õigust alustada pereelu;

28. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu õigusakte, mis tagaksid puuetega naistele ja meestele iseseisva elu, tunnistades, et see on põhiõigus, mida tuleb austada;

29. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama puuetega laste, noorukite ja täiskasvanute jaoks vajalikud tingimused iseseisvuseks ja enesemääramiseks ning pöörama seda tehes erilist tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse küsimustele;

30. tunnistab, et isegi olemasolevate iseseisva eluga seotud teenuste ja tervishoiuteenuste puhul kogevad puuetega naised juurdepääsuga seotud diskrimineerimist;

31. märgib poiste ja tütarlaste hariduse rolli tuleviku ühiskonna ehitamisel ning rõhutab, et tuleb teha jõupingutusi tagamaks, et puue ei saa takistuseks ühiskonnas osalemisel teistega samade võimaluste ja õiguste alusel, et saavutada koostöö- ja integratsioonikeskkond ja teadlikkuse suurendamine koolides seoses puuetega inimestega, mis on vältimatu vahend selle tõelisuseks muutmisel;

32. rõhutab puuetega naistega töötavate valitsusväliste organisatsioonide tähtsust ja kutsub komisjoni ja liikmesriike üles neid toetama;

33. rõhutab vajadust koguda puude valdkonnas värskeid, soo alusel jaotatud andmeid ja teostada soolise võrdõiguslikkuse näitajaid kasutades uuringuid, et teha kindlaks puuetega naiste ja tütarlaste tegelik olukord;

34. rõhutab vajadust tagada puuetega naiste reproduktiivtervise eest hoolitsemine, pöörates tähelepanu pereplaneerimisele, emadusega seotud tervishoiuteenustele ja teabele, et puuetega naistel oleks võimalik luua õiglasi, vastutusvõimelisi ja rahuldustpakkuvaid suhteid;

35. kinnitab, et ELi poliitika peaks rohkem julgustama tööandjate organisatsioone, ametiühinguid ja valitsusväliseid organisatsioone kavandama tõhusamaid vahendeid puuetega inimeste abistamiseks;

36. kutsub komisjoni üles hõlbustama kogu ELi ja kandidaatriike hõlmava puuetega naiste võrgustiku loomist, mis võimaldaks heade tavade vahetamist, suutlikkuse tõstmist ja õiguste suurendamist;

37. rõhutab, et puuetega naistel peab olema vaba juurdepääs uuele audiovisuaalmeediale;

38. tuletab komisjonile meelde, et ainult kõnealuse teema põhjalik tundmine ja puude sotsiaalne mudel, mis keskendub ühiskonna põhjustatud takistustele, mitte puude tervishoiualane mudel, mis tegeleb üksnes puude tervishoiualaste aspektidega, on nõuetekohane alus, mis võimaldab pakkuda lahendusi, teenuseid ja toetust poliitika kavandamisel, vahendite eraldamisel ja poliitikavaldkondade mõju hindamisel puuetega inimeste olukorrale;

39. tuletab liikmesriikidele meelde, et nende koostöö mis tahes puude all kannatavate naiste ja tütarlaste olukorra edendamisel ja parandamisel omab olulist tähtsust;

40. palub liikmesriikidel edendada kodanikualgatusi puuetega inimeste toetuseks;

41. tuletab meelde sotsiaalpartnerite, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna ning eelkõige puuetega naiste ja puuetega laste vanemate organisatsioonide olulist rolli puuetega inimeste võrdõiguslikkuse ja tööturule ning elukestvale õppele juurdepääsu edendamises, võttes nõuetekohaselt arvesse nende erivajadusi;

42. väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida on teinud tavaliselt puuetega laste emade poolt asutatud ja juhitud lapsevanemate liidud, mis koguvad oma organisatsioonidesse ja veebilehtedele teavet (eriarstiabikeskusi, haridust ja sotsiaalkindlustust käsitlevate sätete kohta, jms), aidates nii teisi lapsevanemaid ja suurendades ametivõimude teadlikkust;

43. kutsub liikmesriike üles esitama Euroopa Parlamendile ja komisjonile oma riigi aruannete põhjal aruande puuetega naiste ja tütarlaste olukorra kohta ning meetmete kohta, mida nad on võtnud, et järgida ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

44. on seisukohal, et puuet tuleks vaadelda kui igapäevaelu juurde kuuluvat loomulikku nähtust ja mitte kui kõrvalekallet, kuna puuetega kodanikke esineb alati ning seetõttu on iseenesestmõistetav, et puuded on ühiskonna juurde kuuluv osa;

45. on seisukohal, et tuleb suurendada tehnoloogia ja vahendite arendamist ja kasutamist, et kõrvaldada puuetega inimesi takistavad välistingimused, ning arendustöö peaks põhinema asjaolul, et naistel ja meestel on mõnikord erinevad vajadused;

46. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama puuetega tütarlaste ja poiste, naiste ja meeste võrdseid elutingimusi;

47. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule ja ÜRO peasekretärile.

[1] EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

--------------------------------------------------