20.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 168/1

A.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab otsuselangetajate kõrgendatud tähelepanu koos ELi ja riiklike interaktiivsete lähenemisviisidega väärtus- ja tarneahela arengu või pigem nn võrgustatud tööstuse ja ettevõtluse vastastikuse toime kontseptsioonile.

B.

Kõnealused dünaamilised protsessid nõuavad kohandamist ja kohanemist ettevõtte kõikide aspektide juhtimisel, sealhulgas tootemääratlus ja -kujundus, teenused, turustamine ning rahaliste ja inimressursside juhtimine. Nimetatud ülesannete puhul kasutatakse tihti allhanget. Võrgustike loomine tähendab, et ettevõtted põimuvad kogu maailmas üksteisega üha enam ning et tootmine ja teenused on järjest rohkem integreeritud.

C.

Selline olukord võib ettevõtteid mõjutada väga erinevalt sõltuvalt ettevõtete suurusest, nende positsioonist tarneahelates/-võrgustikes ning nende tegutsemisvaldkonnast. Suurtel rahvusvahelistel ettevõtetel on üldiselt hea positsioon võrgustamisprotsessi kõikides etappides. Seevastu suhteliselt väikesed ja keskmise suurusega tarnijad, kes sekkuvad alg- või vaheetappides (esimene, teine, kolmas… tarnija), seisavad sageli silmitsi tõketega, nagu on kirjeldatud II osas. Käesolevas dokumendis nimetatakse neid lähte-ja vaheettevõteteks (termin on loodud spetsiaalselt käesoleva arvamuse jaoks) (1).

D.

Ülekaalukas enamus erasektori töökohti on pigem väikestes kui suurtes ettevõtetes (vt punkt C). Kõige uuenduslikumad ja loovamad neist ettevõtetest on võrgustatud majanduses otsustava tähtsusega. Kõnealuse arengu ulatus on nii märkimisväärne, et lisaks suurele mõjule mikromajanduslikul tasandil, on see oluline ka makromajanduslikust seisukohast.

E.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab vajalikuks parandada lähte- ja vaheettevõtete tegutsemiskeskkonda. Käesolevas arvamuses (vt II osa jaotisi 3 ja 4) määratletakse peamised väljakutsed ja esitatakse mitmeid poliitikaettepanekuid, nagu:

F.

Lähte- ja vaheettevõtete määratluse puudumine raskendab nende kogu tähtsuse mõistmist tööstuse muutustes ja globaliseerumisprotsessides. Nende rolli suuremaks teadvustamiseks tuleks teha palju rohkem. Ükskõik millise või kõigi punktis E esitatud ettepanekute elluviimiseks tuleb nii ettevõtetel, poliitikakujundajatel kui ka mõlemal ühiselt täita suur hulk eeltingimusi. Igal juhul peab igasugune elluviimine toimuma tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Samuti peaksid Euroopa ja riiklikul tasandil tegutsevad valdkondliku dialoogi komiteed suutma pakkuda poliitikakujundajatele usaldusväärse ühise suuna.

1.1

Arusaam, et tarneahelate teke on kaasaegne nähtus, on ekslik, sest need on ühel või teisel kujul eksisteerinud organiseeritud tootmise algusest alates.

1.2

Siiski on õiglane märkida, et suur huvi tarneahelate vastu on tekkinud viimase paarikümne aasta karmis keskkonnas, mille on esile kutsunud tehnoloogia areng ja globaliseerumine ning kõik nendega seotud mõjud turgudele. Kõnealust teemat käsitletakse põhjalikult lugematutes väljaannetes ja konverentsidel üle maailma. Tavapärane lineaarne järjestus asendatakse keerukate võrgustike ja integreeritud tootmisprotsessidega, mis sageli hõlmavad paljusid ettevõtteid ja riike.

1.3

Tänapäeval on väärtus- ja tarneahelad järjest enam läbipõimunud ning paljudes valdkondades on olemas tõeliselt globaalne võrgustik. Seetõttu on õigem kasutada pigem mõistet „võrgustikud” kui „ahelad”, kuna esimene on kahtlemata vähem püsiv kui viimane.

1.4

Väärtuse loomise võrgustikud (või lihtsamalt — väärtusvõrgustikud) ise muutuvad üha globaalsemaks ja ulatuslikumaks. Osa sellest protsessist on üleeuroopaline väärtusvõrgustik, mis on ELi hiljutise laienemisega veelgi täienenud.

1.5

Nüüd mõistetakse, et enesetäiendamisest enam ettevõtete vajaduste rahuldamiseks ei piisa. Ettevõttesisesed introspektiivsed programmid on küll kasulikud ja soovitatavad, kuid ei võimalda neil haarata võimalustest, mida pakub tõeliselt globaalne äritegevuse süsteem. Kui ettevõtted tahavad kaasaegses maailmas ellu jääda, peavad nad pöörduma väljapoole.

1.6

Sellest tulenevalt on võrguhaldus ja logistika saavutanud väärika positsiooni, sest ettevõtted kulutavad järjest rohkem aega ja raha optimaalse kasumi tagamiseks, ratsionaliseerides ja kooskõlastades üha keerukamat tegevuste ja teenuste võrku, mis on äärmiselt oluline kaasaegseks tööstus- ja kaubandustegevuseks.

1.7

Juhtimisalase vastutuse ja tööjõu vajalike oskuste iseloom on kõikidel tasanditel oluliselt muutunud ning nõutakse otsuseid ja hoiakuid, mis tagavad optimaalse koostöö ostjate, tarnijate ja ettevõtete vahel.

1.8

See kehtib praegu kõikidele ettevõtete kategooriatele — suurtele, keskmise suurusega ja väikestele — hoolimata erinevustest ja valdkondade vastastikusest mõjust. Siiski näib, et suured rahvusvahelised ettevõtted on praegustes protsessides paremal positsioonil kui lähte- ja vaheettevõtted (2).

1.9

Kaks kolmandikku erasektori töötajatest töötab Euroopas väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Paljud neist on lähte- ja vaheettevõtted. Seetõttu on sellist liiki ettevõtete edul lisaks mikromajanduslikule mõõtmele ka makromajanduslik toime.

1.10

Kuigi käesoleva arvamuse teema on väärtus- ja tarneahela areng, keskendutakse peamiselt uuenduslikele (kõrgtehnoloogilistele ja kvaliteetsetele) lähte- ja vaheettevõtetele, millel on potentsiaal kasvada ja tegutseda rahvusvaheliselt või mis juba tegutsevad globaalsel turul (3).

1.11

Seetõttu tuleb arendada ja parandada viise ja vahendeid korraliku ja jätkusuutliku keskkonna loomiseks, et sellist liiki ettevõtted saaksid edukalt tegutseda ja oma potentsiaali maksimaalselt kasutada.

1.12

Kuigi tarneahelad/-võrgustikud on valdkonniti erinevad, on peetud asjakohaseks selgitada käesolevas dokumendis teostatud analüüsi, keskendudes ühele konkreetsele sektorile. Käesoleva arvamuse 2. lisa on seega pühendatud autotööstuse sektori juhtumiuuringule, mis illustreerib hästi mõningaid asjaomaseid aspekte. Nimetatud valdkond valiti sellepärast, et see torkab silma oma tarneahelate/-võrgustike keerukuse poolest, nagu on näidatud 1. lisas.

1.13

Euroopa ettevõtted otsustavad sageli tarneahelate ühe või mitme lüli puhul kasutada allhanget. Seejärel impordivad nad nende tulemuse ning lisavad sellele väärtust enne väärtusvõrku edastamist. On oluline luua tingimused, millega tagatakse kogu protsessi jooksul maksimaalse kasumi, tööhõive ja oskusteabe jäämine Euroopasse. See on äärmiselt oluline, kuna oskusteave on kujunemas järjest olulisemaks omaette tootmisteguriks kõigis väärtuse loomise võrgustikes peamiselt piirideta, mitte lihtsalt piiriülese rahastamise tõttu (4).

1.14

Käesolevas dokumendis käsitletakse küsimust, kuidas EL saab rohkem kaasa aidata sellele, et tarneahela olulised (lisaväärtusega) osad jääksid Euroopasse (5).

2.1

Tööstuse muutused on tihedalt seotud väärtuse loomisega võrgustikühiskonnas. Seejuures on oluline roll sellistel teenustel nagu konsulteerimine, inseneritöö, logistika või turustamine. Vertikaalse integratsiooni vähenedes nihkub väärtuse loomine töötlemisel sageli tarnijale. See protsess muutub veel mitmemõõtmelisemaks, sest paljud tarnijad kuuluvad ka globaalsetesse võrgustikesse, mis loob tarnijate vahel uusi vastastikuseid sõltuvussuhteid.

2.2

Kuid mida mõiste „globaalne” endas tegelikult sisaldab? Ilmselget rolli etendavate Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kõrval on viimastel aastakümnetel esile kerkinud muud piirkonnad nagu nn BRIC-riigid (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina). Siiski tuleb märkida, et rühmas võib eristada kaht kategooriat. Rühma mõjuavaldajad on eeskätt India ja Hiina, mis muudavad oluliselt kogu tarneahela ja väärtuse loomise geograafilist maastikku (6).

2.3

Seda silmas pidades peab Euroopa tugevdama oma konkurentsivõimet väärtuse lisamisega, sest üksnes kulupõhine konkurents ei ole realistlik ega vasta Euroopa Liidu sotsiaalsetele ja jätkusuutlikkuse väärtustele.

2.4

Tarneahelad ja -võrgustikud on laienemas, sest tööstusprotsesse iseloomustab üha enam tootmisliinide killustumine ja toodete spetsialiseerumine tehnoloogiate ja kliendi nõudmistele kohandamise abil. Tootjad võivad toodete põhiosi standardida ning jätta samas ruumi kliendi nõudmistele kohandamisele. Seda tuntakse individualiseeritud seeriatootmisena.

2.5

Nimetatud tegureid stimuleerib töötleva tööstuse ja teenuste vastastikune toime (7), mis viib sektoritevaheliste piiride hägustumiseni. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad annavad kõnealusesse olukorda oma panuse koostalitlusvõime suurendamise ja elektroonsete teenuste pakkumisega.

2.6

Euroopa ettevõtete eesmärk peaks olema luua tarnevõrgustikke, mis töötlevad nn laiendatud tooteid (toodete ja teenuste süsteemi), mille sihtrühm on suure lisaväärtusega nišiturud. Isegi tehased ise on muutunud kaubeldavateks kompleksseteks toodeteks.

2.7

Uued tehnoloogilised tsüklid asetavad veelgi suurema rõhu inimressursside haldamisele kõigil tasanditel ning rõhutavad elukestva õppe kui konkurentsivõime ja tööhõive äärmiselt olulise komponendi tähtsust.

2.8

Toodete olelustsükkel lüheneb ja muutub teenuste ja tootmise järjest suurema vastastikuse toime ning konkurentsivõime ja (konkurentsieelse) koostöö globaliseerumise tõttu paljudes valdkondades.

2.9

Nimetatud muutused mõjutavad tugevalt ettevõtete ülesehitust ja ettevõtetevahelist dünaamilist seost. Ettevõtted vajavad pidevat kohandamist ja ümberkorraldamist. Tootmisprotsesside spetsialiseerumine, kliendi nõudmistele kohandamine ning tootmisega seotud teenuste areng toovad kaasa üha enam allhankeid. Allhanked võivad omakorda tuua kaasa edasise spetsialiseerumise ja detsentraliseerimise.

2.10

Samaaegselt nimetatud protsessidega leiab aset koondumine ühinemiste ja ülevõtmiste kaudu; mida kaugemal ollakse tarbijast, seda suurem on koondumine ja konsolideerimine.

2.11

Allhankeid ja ümberpaigutamist teostatakse ülemaailmselt (8). Uute liikmesriikide ja Aasia arenevad majandused on kõnealusesse protsessi tugevalt kaasatud, pakkudes oma kulueeliseid ja oma turupotentsiaali. Aasiast on vaieldamatult saamas madalate kuludega tootmise ja teenuste pakkumise keskus. Hiinas ja Indias töötatakse välja sõltumatut tehnoloogiat. Sellised protsessid võivad kaasa tuua tegevuse ümberpaiknemise reaalse tööhõive vähenemisega. See võib tekitada töötajates ebakindlustunnet. Teisest küljest võib ümberpaiknemine suurendada Euroopas asuvate ettevõtete tööhõivet (9).

2.12

Loendamatutest üle maailma aset leidvatest tehingutest, ühinemistest ja ülevõtmistest tulenevad keerulised arengud näitavad, et ümberpaigutamine, mis tuleneb muutustest tootmis- ja teenusliinides, ei ole lineaarne ega ühesuunaline protsess. Tootmiskulud on üksnes osa eri aspektide laiemast spektrist. Võrrandisse tuleb sisse hulk teisi tegureid, mida käesolevas arvamuses ei käsitleta. Sinna hulka kuuluvad keeruline logistika, kõrged transpordikulud, keskkonnaprobleemid, õigusraamistikud, intellektuaalomandi kaitse, toormaterjali ja tehnoloogia kättesaadavus ning eriteadmised. Kui kõiki nimetatud aspekte arvesse võetakse, on mõnikord kasulik tuua tootmine ja teenused tagasi Euroopasse.

2.13

Teisest küljest võib ümberpaiknemine puudutada ka uuenduslikke tegevusi, mis tooksid Euroopa jaoks kaasa oskusteabe vähenemise. Kui ei tugevdata ELi teadmiste ja teadusuuringute baasi, võib ümberpaiknemine pikas perspektiivis nõrgendada Euroopa tööstuste uuendusvõimet. Siinkohal on ilmekas mainida inseneride arvu kasvu Indias ja Hiinas (45 % inseneridest kogu maailmas)

2.14

Lisaks võib asjaolu, et kõrge kvalifikatsiooniga noored lahkuvad Euroopast või eelistavad töötada suurtes ettevõtetes (10), tuua kaasa kvalifitseeritud inimeste puuduse Euroopa lähte- ja vaheettevõtetes.

2.15

Suured ettevõtted on eespool nimetatud väljakutsete lahendamisel sageli paremal positsioonil kui lähte- ja vaheettevõtted. Üldiselt on neil suhteliselt lihtne juurdepääs pankadele ja kapitaliturgudele, nad on kaasatud igasugusesse suhtlemisse ja koostalitlusse teiste ettevõtetega, neil on juurdepääs paljudele turgudele ning nad juhivad allhangete protsessi. Samas on nad vähem paindlikud kui väiksemad ettevõtted.

3.1

Kõik näitajad osutavad sellele, et tootmise killustumise, kliendi nõudmistele kohandamise ja globaalsete võrgustike loomise protsess jätkub. Enamikes valdkondades on strateegilisel juhipositsioonil suured rahvusvahelised ettevõtted, kuid suure osa tööst teeb järjest suurem arv lähte- ja vaheettevõtteid.

3.2

Hoolimata suurest potentsiaalist on lähte- ja vaheettevõtted mõnikord sunnitud rakendama lühiajalisemaid lähenemisviise, peavad uutele turgudele pääsemiseks kõvasti töötama, sõltuvad sageli kindlate suurte klientide regulaarsetest tellimustest, ei oma tihti nii head juurdepääsu kapitaliturgudele ning on suurel määral ohustatud tarneahela katkestuste riskist, millega kaasnevad suurte klientide pidevad nõudmised kulude vähendamiseks. Järgmistes punktides pööratakse tähelepanu nende ees seisvatele kõige olulisematele väljakutsetele.

3.3

Paljud edusammud suhteliselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete raamtingimustes sõltuvad lihtsalt ühiskonna ja ettevõttesisesest suhtumisest. Mõnedes liikmesriikides ja piirkondades on suhtumine sellist tüüpi ettevõtetesse positiivsem kui teistes. Seetõttu tuleks innustada parimate tavade levitamist.

3.4

Lähte- ja vaheettevõtteid peab julgustama olema avatud koostööle ja töötama koos välja ühisprojekte. Selline koostöö ja sellised projektid võivad tugevdada turupositsioone ja toetada tarnijate läbirääkimisi suurte klientidega. Samuti võivad nad aidata leevendada sisse- või väljalukustamise kahjulikke mõjusid.

3.5

Tuleks innustada avatud lähtekoodiga tarkvara (11) kasutamist ja vaba juurdepääsu inseneritehnoloogiatele ja standarditele. Väga oluline on tõhusate liideste loomine lähte- ja vaheettevõtete ja uurimisinstituutide vahel.

3.6

Sellele võib tublisti kaasa aidata klastrite ja võrgustike moodustamine juhtivate ettevõtete ja tööstuspiirkondade ümber väga industrialiseeritud ja kõrgtehnoloogilistes keskkondades (12), kuna need edendavad ettevõtete koostööskeeme. Avatud suhtumine naaberülikoolidesse ja tehnoloogiainstituutidesse ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asjakohane lähenemisviis on otsustava tähtsusega. Tehnoloogiakeskusi, teadusparke ja ülikoole ümbritsevad tööstuspiirkonnad võivad olla väga kasulikud väiksematele ettevõtetele.

3.7

Panku ja finantshuvirühmasid üldiselt tuleks julgustada positiivsemalt suhtuma riskide võtmisesse. Statistika näitab, et Ameerika Ühendriikide finantsmaailmas on positiivsem hoiak riskide suhtes, mis toovad suurt kasu. Vaba juurdepääs kapitaliturgudele Euroopas on igal juhul vajalik, seda enam seetõttu, et paljudel juhtudel kaldub tootmisprotsessides finantskoormus minema suurtelt ettevõtetelt üle väiksematele tarnijatele.

3.8

Näiteks autotööstuses on allhanked tekitanud paljudele ettevõtetele finantsprobleemi, sest nii väljatöötamisprotsess kui tasuvusaeg on pikad ning tähendavad sageli 3 kuni 5 aasta pikkust väljatöötamisprotsessi ja 5 kuni 7 aasta pikkust tasuvusaega. Ameerika Ühendriikides on kõnealune probleem osaliselt lahendatud lihtsama juurdepääsuga erakapitalile ning paljudes arengumaades väga soodsate maksueeskirjade ja riigiabiga. Kõnealuses valdkonnas on Euroopa tingimusi hädasti vaja parandada, eelkõige lähte- ja vaheettevõtete ja nende vajaduse osas rahastada teadus- ja arendustegevust tehnoloogilise uuendustegevuse jaoks. Lisaks valitsuste ja pankade — sealhulgas Euroopa Investeerimispank, mis teeb tihedat koostööd panganduspartneritega üle Euroopa — meetmetele peab oma osa olema ka erakapitalil.

3.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee suhtub suure huviga komisjoni teatises „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: VKEde arengu rahastamine — Euroopa lisandväärtuse lisamine” sisalduvatesse suundumustesse (13). On vaja sobivamat silda ühelt poolt finantsasutuste ja erakapitali ning teiselt poolt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel.

3.10

Sõltumine suurtest klientidest põhjustab muret eelkõige monotööstuslikes piirkondades, kui lähte- ja vaheettevõtted on tarneahelatesse sisse või neist välja lukustatud. Suurte ettevõtetega koostööd tehes peab tarnija sageli kasutama nõutud tehnoloogiat. Ühe suure kliendi varustamine võib tarnija lukustada kasutama ühte konkreetset tehnoloogiat.

3.11

Sama võib juhtuda tarnijatega, kes lukustatakse välja, kuna neil puuduvad vajalikud vahendid juurdepääsuks täiendavatele turgudele ja osalemiseks teistes tarneahelates või võrgustikes.

3.12

Suured ettevõtted ei taha siiski sõltuda täielikult ühest tarnijast, kuigi seda mõnikord juhtub. Paljudel juhtudel eelistavad suured autotootjad ühte tarnijat, eelkõige lõpptoote uute komponentide ja süsteemide teadusuuringuteks, arendamiseks ja tootmiseks. Tavaolukorras valitseb tarnijate vahel siiski tihe konkurents.

3.13

Mõnel juhul, peamiselt autotööstuses, on märgatud, et tehnilise arengu kulud on kantud üle tarnijale, kellel on palutud jagada teadmisi ka konkurentidega. See võib osutuda probleemiks eriti mittemonopolistlikele tarnijatele.

3.14

Sisse- ja väljalukustamise mõjud kalduvad kasvama koos info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste arvuga, kuigi sisse/väljalukustamine ei ole kindlasti üksnes infotehnoloogia küsimus. Litsentse on sageli raske saada. Investeeringuid takistavad standardimise ja koostalitlusvõime puudumine ning avatud lähtekoodiga tehnoloogia vähene kasutamine.

3.15

Ka siinkohal (vt punkt 3.6) võivad koostöö ja klastrite moodustamine aidata ületada eespool nimetatud protsessidest tulenevaid puudusi, seda eelkõige monotööstuslikes piirkondades.

3.16

Intellektuaalomand on võtmetegur (14). Intellektuaalomandi õiguste kaitse esitab eriti tõsise väljakutse lähte- ja vaheettevõtetele, millest paljud on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Probleemidele, millega kõnealused ettevõtted teadus- ja arendustegevuse rahastamisel üldiselt kokku puutuvad, on juba viidatud ning neid ei tohiks veelgi halvendada olukorra loomisega, millest lõikavad kasu nende konkurendid.

3.17

Äärmiselt oluline osa on patentidel. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on arvukates arvamustes väljendanud sügavat muret seoses korduvate tagasilöökidega ühenduse patendi kehtestamisel, mis on kahjustanud ELi teaduspoliitika usaldusväärsust ning millel ei ole õnnestunud innustada konkurentsivõime suurendamisele suunatud uuenduslikku teadustegevust (15). Kõnealuse olulise küsimuse hooletusse jätmine muudab uuendustegevuse kaitse väga kalliks (eriti võrreldes Ameerika Ühendriikide ja Jaapaniga), mida lähte- ja vaheettevõtted ei saa endale alati lubada.

3.18

Kuluka intellektuaalomandi õiguste kaitse korra probleemile lisandub veel ebatõhusus, mis tuleneb tihti jõustamise puudumisest. Kaubandussuhetes Hiinaga tuleks võltsimist käsitleda prioriteetse küsimusena. Võltsimise probleemi tulemusena ei soovi paljud kõrgtehnoloogiaettevõtted oma investeeringuid Hiinas suurendada või isegi lõpetavad need (16).

3.19

2. lisa annab ülevaate intellektuaalomandi õiguste kuritarvitamise ja võltsimise tõsidusest autoosade puhul.

3.20

Spetsialiseerunud lähte- ja vaheettevõtetel on omad eelised. Lülitudes ulatuslikelt toimingutelt ümber detsentraliseeritusele ja kohandatud lähenemisviisidele, tekivad uued võimalused tingimusel, et arendatakse ka vastavaid oskusi.

3.21

Muret tekitab see, et üle Euroopa eelistab enamik noori kõrgkoolilõpetajaid töötada suurtes ettevõtetes. On ilmselge, et inimesi tuleb julgustada töötama lähte- ja vaheettevõtetes karjäärivõimaluste edendamise abil. Lähte- ja vaheettevõtete probleem on eriti terav siis, kui ülikooli lõpetajaid ei ole piisavalt, nt insenerialadel.

3.22

Niinimetatud duaalse koolituse süsteem — õppimine ja töötamine -, mida kasutatakse mitmes liikmesriigis, nagu Saksamaal, Austrias ja Luksemburgis (duale Ausbildung), võib lähte- ja vaheettevõtetele väga väärtuslikuks osutuda.

3.23

Töötajate kvalifikatsiooni ja oskuste täiendamine on äärmiselt oluline, nii inimesed kui ettevõte saavad aidata kaasa standardite tõstmisele (17). Selles osas võib kasuks tulla töökeskkonna parandamine. Töökohti võib aidata luua kaasaegne inimressursside haldamise kontseptsioon, sealhulgas haridus- ja koolituskavade süstemaatiline läbivaatamine. Nimetatud küsimusi tuleb käsitleda sektoripõhiste lähenemisviiside raamistikus, sealhulgas sotsiaalpartnerite dialoogi raames.

3.24

Lisaks tõhusate haridussüsteemide ja töötajate oskuste kvaliteedi otsesele seosele ei ole võimalik ülehinnata hariduse/uuendustegevuse/uurimistegevuse kolmnurga tähtsust. Selles osas võib kõige rohkem abi pakkuda uus ELi algatus „Piirkonnad majandusmuutustes”, sest sellega rõhutatakse piirkondlikku mõõdet ning uurimistegevuse, tehnoloogiliste oskuste ja majandusklastrite mõju (18).

3.25

Et täielikult ära kasutada lähte- ja vaheettevõtete oskuste ja ettevõtlikkuse parandamise kaudu avanevaid võimalusi, ei tohi eirata territoriaalse mõõtme olulisust. Globaliseerumine, mis tähendab järjest rahvusvahelisemaks muutumist, toob kaasa vajaduse piirkondliku läheduse tugevdamise järele. Seda on võimalik saavutada järgmiselt:

3.26

Ettevõtlikkus on väga oluline, nagu ka loovus ja paindlikkus, st võime kohaneda kiiresti muutuvate oludega. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted suudavad sageli väljakutsetele paremini reageerida kui suured ettevõtted. Nimetatud tegurid võivad aidata esimestel saada kasu võrgustike killustumisest ja kohandamisest (19).

4.1

Väärtus- ja tarneahelate tõhususe parandamiseks on väga oluline luua lähte- ja vaheettevõtetele usaldusväärne ettevõtluskeskkond. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on arvamusel, et on kaks peamist vahendit, mis toetavad Euroopa lähte- ja vaheettevõtete kohalolu ülemaailmsetes võrgustikes: uus tööstuspoliitika (sealhulgas selle sektoripõhine lähenemisviis) ning seitsmes raamprogramm.

4.2

Lähte- ja vaheettevõtted tuleks tööstuspoliitika raames süsteemsemalt kaasata. Komisjon ja nõukogu peaksid eelnevalt ja täpsemalt hindama tehnilise arengu ja standardite kehtestamisega seotud tulevaste õigusaktide mõju kõrgtehno loogilistele ettevõtetele. Mõiste „tööstus” piirdub liiga sageli suurte ettevõtetega. Lähte- ja vaheettevõtetega, mis jäävad sageli tähelepanuta, tuleks konsulteerida eraldi.

4.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olulisust lähte- ja vaheettevõtete jaoks. Selles osas nõustub komitee täielikult komisjoni teatises „Ettevõtetevaheliste (B2B) e-turgude usaldusväärsuse suurendamine” määratletud eesmärkidega (20).

4.4

Samuti on komisjon rajanud Euroopa e-kaubanduse tugivõrgustiku VKEdele (eBSN). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub eBSNi peamise eesmärgiga, milleks on ühendada Euroopa e-kaubanduse eksperte ning jagada kogemusi ja häid tavasid.

4.5

ELi tööstuspoliitika äärmiselt oluline aspekt on avatud dialoog tulevikusuundade ja tehnoloogiate üle valdkondlikust seisukohast, nagu nähakse ette käimasolevates Euroopa tehnoloogiaplatvormides. Kuigi sektorite piirid on hägustumas, on sektoripõhine lähenemisviis kõnealuses valdkonnas siiski üsna asjakohane ning pakub lähte- ja vaheettevõtetele häid võimalusi.

4.6

Uuendustegevuse tähtsust ei ole võimalik üle hinnata. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni ettepanekut töötada välja uuendustesõbralikud turud, käivitades uue juhtiva turu algatuse, mille eesmärk on aidata kaasa uute uuenduslike toodete ja teenuste loomisele ja turustamisele paljutõotavates valdkondades (21).

4.7

On oluline, et lähte- ja vaheettevõtted osaleksid tehnoloogiaplatvormidel. Loodetavasti leitakse täiendavaid viise ja vahendeid tõkete kõrvaldamiseks kõnealuses valdkonnas. Luua tuleks lähte- ja vaheettevõtteid hõlmav strateegiline teadusuuringute kava. Siiski on kõnealuste platvormide igapäevastest kogemustest näha ka paljude selliste ettevõtete tavapärased nõrgad küljed, nagu vastastikuse usalduse, aja, kättesaadavate esindajate ning sageli strateegilise keskpunkti puudumine.

4.8

Strateegilise teadusuuringute kava väljatöötamiseks on Manufuture kõrgetasemeline töörühm (22) teostanud analüüsi, mis sisaldab sarnaseid ideid muutuste kohta seoses uute lisaväärtusega toodete ning tootmise ja teenuste kombinatsiooniga ning uuenduslike tootmisviisidega (23).

4.9

Lisaks sellele takistavad tarneahelat puudutavad sisse- ja väljalukustamine sageli tõhusat osalemist platvormides, kui isegi suure potentsiaaliga lähte- ja vaheettevõtted ei saa koostalitlussüsteemides osaleda.

4.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et lähte- ja vaheettevõtete jaoks tuleks välja töötada strateegiline visioon, mis võiks aidata ületada ebasoodsad tingimused, mis tekivad sisse- või väljalukustamise tagajärjel. Eesmärk peaks olema koostalitlusvõime. Seda on võimalik saavutada:

4.11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates võiks sama eesmärki edendada ELi lähte- vaheettevõtete koostööfoorumite loomisega, et ühendada loovus ja uuendustegevus üle Euroopa.

4.12

Peamine küsimus on finantsturgudele juurdepääsu lihtsustamine.

4.12.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et panku ja muid finantshuvirühmi, nagu riskikapitalifondid, tuleb julgustada positiivsemalt suhtuma riskide võtmisse, näiteks kõrgtehnoloogilistesse lähte- ja vaheettevõtetesse investeerimise abil.

4.12.2

Konkreetne näide on lähte- ja vaheettevõtetele lihtsama juurdepääsu andmine nii kapitaliturule kui erakapitalile, võttes arvesse pikkadest väljatöötamis- ja tasuvusperioodidest tulenevaid võimalikke viivitusi, mis võivad tekitada probleeme. Siinkohal tuleks tugevdada Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi rolli, et lihtsustada juurdepääsu riskilaenu vahenditele, riskikapitalile ja tagatissüsteemidele (26).

4.12.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et finantsasutustel, nagu Euroopa Investeerimispangal, võiks olla laiem toetav roll eelkõige konsortsiumides, kuhu kuuluvad kohalikud pangad, kes tunnevad hästi oma piirkonna ettevõtteid.

4.12.4

Pidades silmas uut tööstuspoliitikat ja tööstusuuringute partnerlusi, tegeleb Euroopa Investeerimispank koostöös teadusuuringute peadirektoraadiga uue ühise rahastamisvahendi väljatöötamisega, mida nimetatakse riskijagamisrahastuks (RSFF). Rahastu eesmärk on parandada juurdepääsu laenude finantseerimisele, eelkõige erasektori uurimistegevuseks ning sellega seonduvateks keskmisest kõrgema riskiprofiiliga tegevusteks, mida turg tavaliselt ei kata.

4.13

Maksupoliitika kuulub liikmesriikide vastutusalasse. Olenemata sellest oleks väga tervitatav soovitavate maksumeetmete käsitlemine ELi tasandil, mille eesmärk on Euroopa ettevõtete positsiooni tugevdamine ülemaailmsetes väärtus- ja tarneahelates.

4.14

EL peab oma kaubanduspoliitika eesmärkide hulka võtma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete intellektuaalomandi õiguste kaitse, arvestades uute (suurte) turgude sageli ebaõiglast ja ebausaldusväärset suhtumist Euroopa ettevõtetesse.

4.15

Inimressursid on otsustava tähtsusega. Rohkem kui kunagi varem on haridussüsteemid jätkusuutliku majanduskasvu asendamatu tugisammas. Haridus, kutseharidus ja elukestev õpe on inimeste, ettevõtete, sotsiaalpartnerite ja riigiasutuste ühine vastutus (27).

4.16

Sektoripõhised arutelud sotsiaalpartnerite vahel peaksid sisaldama inimressursside haldamisega kohandatud lähenemisviise, sealhulgas nõutavate kutsekvalifikatsioonide omistamiseks mõeldud koolituskavade väljatöötamist. Sektoripõhises dialoogis tuleks arvesse võtta ka tööstuse muutuste piirkondlikku mõõdet ning ELi algatust „Piirkonnad majandusmuutustes” (28).

4.17

Seitsmendas raamprogrammis, mis on seotud uue tööstuspoliitika eesmärkidega, peaks erilist tähelepanu pöörama seostele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, sealhulgas koos Euroopa Investeerimispangaga välja töötatud uue riskijagamisrahastu instrumendi (29) asjakohasele kasutamisele. Lähte- ja vaheettevõtete osalemine seitsmenda raamprogrammi raames rahastatavates info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ambitsioonikates projektides on otsustava tähtsusega, et võimaldada neil liituda arenenud võrgustikega ning hakata tegema koostööd.

4.18

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et seitsmenda raamprogrammiga saab anda panuse alalise innovatsioonipoliitika loomisele, kus teabekeskused (ülikoolid, tehnoloogiainstituudid, kutsekoolid) oleksid tihedalt seotud tööstustegevusega. Väärtus- ja tarneahelad või -võrgustikud on sellise poliitika jaoks väga olulised, sest programmi eesmärk on aidata kaasa uute laiendatud toodete (tooted/teenused või tootega seotud teenused) ja uute protsesside väljatöötamisele. Kõige selle eesmärk on luua Euroopas üks elujõuline võrgukeskkond, mis tooks kasu ka lähte- ja vaheettevõtetele.

4.19

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid on teadus- ja arendustegevuse programmidesse keeruline kaasata rohke bürokraatia tõttu. Vähemalt aasta kestev valimismenetlus on nende ettevõtete jaoks liiga pikk.

4.20

On äärmiselt soovitatav, et loodaks vajalikud tingimused läbipaistvate seotud struktuuridega tugevate võrguettevõtete arenguks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab seda, et seitsmes raamprogramm peaks aitama välja arendada süstemaatiliselt optimaalsed võrgukujundused ja -toimingud dünaamilises ja kompleksses tööstuskeskkonnas.

4.21

Samamoodi tuleks julgustada logistika ja tarneahela juhtimisstruktuuride loomist nii strateegilisel kui tegevuse tasandil.

4.22

Euroopaga füüsiliselt seotud vähemtehnoloogiliste tööstuste puhul võivad uurimisprogrammid aidata saavutada suuremat tootlikkust ja tõhusust, et säilitada konkurentsieelis.

4.23

Paljude aspektide seas, mida ettevõtetel tuleb arvesse võtta, et kasutada täielikult ELi uurimisprogramme, on asjakohaste võrgustike loomise tähtsus. Ehkki Euroopa lähte- ja vaheettevõtete suhtumine on praegu teistsugune, võib ettevõtete konkurentsieelne koostöö osutuda väga kasulikuks ning sama kehtib koostöösuhete edendamise kohta.

4.24

Sellest tulenevalt on seitsmenda raamprogrammi eesmärk aidata kaasa Euroopa standarditel põhineva teadmistepõhise võrgutööstuse arengule, mis on koostöö, sidususe ja koostalitlusvõime oluline element.

4.25

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et seitsmes raamprogramm pakub suurepärase võimaluse suurendada väärtus- ja tarnevõrgustike tõhusust ning kutsub asjaomaseid sidusrühmi üles tagama nende täieliku rakendamise. See kehtib nii võrgustike sidusust (peamiselt IKT) parandavate tehnoloogiate kui teiste võimalusi avardavate tehnoloogiate, nagu nanotehnoloogia, kohta.

4.26

Kõrvuti tööstuspoliitikas toimuvate arengutega on seitsmendas raamprogrammis olulisel kohal ka piirkondlik ja kohalik kontekst ja meetmed, eelkõige seoses lähte- ja vaheettevõtete ning suurte ettevõtete, naaberülikoolide, tehnoloogiainstituutide ja kutsehariduskeskuste koostööga (30).