ET

Brüssel 11.12.2007

KOM(2007) 804 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ettepanek ühenduse Lissaboni programmi kohta aastateks 2008 – 2010

SISUKORD

1. Sissejuhatus: Uue ühenduse Lissaboni programmi suunas (...)3

2. Ühenduse Lissaboni prorgrammi tõhustamine ja uuendamine (...)3

3. Uue ühenduse Lissaboni programmi 10 põhieesmärki neljas prioriteetses valdkonnas (...)4

3.1. Inimestesse investeerimine ja tööturgude ajakohastamine (...)6

3.2. Ettevõtjate, eelkõige VKEde, potentsiaali avamine (...)7

3.3. Investeerimine teadmistesse ja innovatsiooni (...)9

3.4. Energeetika ja kliimamuutus (...)11

4. Välistegevuse kava (...)13

5. Ühenduse Lissaboni programmi tulemuslikkuse tagamine (...)15

LISA 15

1. Sissejuhatus: Uue ühenduse Lissaboni programmi suunas

Liikmesriikide ja ühenduse vaheline tihe koostöö on majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia keskne osa. Liikmesriigid rakendavad meetmeid riiklike reformiprogrammide alusel, kuid riiklike meetmete täiendamiseks ja tugevdamiseks on vaja veel ka täiendavaid ühenduse tasandi poliitilisi meetmeid. Viimaste abil on võimalik koostada ühine õiguslik ja/või poliitiline raamistik ning lihtsustada meetmete kooskõlastamist liikmesriikidega. Peale selle osaleb ühendus otseselt vahendite eraldamisel ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele ning liikmesriikidele, näiteks ühtekuuluvuspoliitika programmide kaudu. Õiged raamtingimused tuleb luua nii liikmesriikide kui ka ühenduse tasandil, et märkimisväärselt kiirendada majanduskasvu ja suurendada tööhõivet ELis.

Käesoleva teatisega tehakse ettepanek ühenduse Lissaboni programmi kohta aastateks 2008–2010 ning sätestatakse sarnaselt liikmesriikide riiklike reformiprogrammidega ühenduse tasandi peamised meetmed. Uue ühenduse Lissaboni programmi ettepaneku aluseks on integreeritud suunised ning programm toetub 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul määratletud neljale prioriteetsele valdkonnale. Ettepanek sisaldab järgmises tsüklis ühenduse tasandil võetavaid meetmeid, mis esitatakse vastuvõtmiseks komisjoni strateegilises aruandes 2008. aasta kevadel kogunevale Euroopa Ülemkogule. Ettepanek hõlmab mitmeid ambitsioonikaid, kuid reaalselt teostatavaid meetmeid, mis tuleks saavutada ühenduse tasandil aastaks 2010. Kõnealuste meetmete osas kokkuleppele jõudmiseks on vaja ELi kõigi institutsioonide kooskõlastatud poliitilist tahet, et järgmise kolme aasta jooksul kiirendada majanduskasvu ja suurendada tööhõivet.

2. Ühenduse Lissaboni prorgrammi tõhustamine ja uuendamine

Esimese ühenduse Lissaboni programmiga aastateks 2005–2008 saavutati märkimisväärseid tulemusi. Edusamme on tehtud näiteks ühisturu õigusliku raamistiku tõhustamisel teenuste direktiivi vastuvõtmise ja finantsteenuseid käsitleva tegevuskava rakendamise kaudu. Komisjon on jätkanud ka parema õigusloome tegevuskava arendamist, mille eesmärk on tarbetute kulude vähendamine ja innovatsiooni takistavate tõkete kõrvaldamine. Majanduskasvu ja tööhõivet edendavatele meetmetele eraldatavate ühenduse vahendite hulk on märkimisväärselt kasvanud. Ühtekuuluvuspoliitika programmide uue õigusliku raamistikuga eraldatakse aastatel 2007–2013 majanduskasvu ja tööhõivet edendavatele meetmetele umbes 210 miljardit eurot, mis on 25% rohkem kui aastatel 2000–2006. Esialgse 2005. aasta ühenduse Lissaboni programmiga välja kuulutatud 102 meetmest oli 2007. aasta keskpaigaks teostatud üle 87. Ka nõukogu ja Euroopa Parlament on teinud ulatuslikke jõupingutusi institutsioonidevahelise otsustusprotsessi kiirendamiseks. 2006. aasta ühenduse Lissaboni programmi rakendusaruandes mainitud institutsioonidevahelise otsustusprotsessi 18 õiguslikust meetmest on nõukogu ja Euroopa Parlament vastu võtnud umbes 10 [1].

Mitmetest õnnestumistest hoolimata tuleb tõdeda, et aastateks 2005–2008 vastuvõetud ühenduse Lissaboni programm ei võimaldanud alati piisavalt selle raamesse kuuluvate meetmete täielikku prioritiseerimist ega nende vastuvõtmise ning rakendamise kiirendamist. Ühenduse Lissaboni programmi vaadeldi sageli kui ainult Euroopa Komisjoni reformikava, kuid programmi eesmärkide saavutamiseks on vaja ühenduse kõigi institutsioonide ja liikmesriikide täielikku kaasatust.

Aastateks 2008–2010 ettenähtud uue ühenduse Lissaboni programmi eesmärk on kõnealused vajakajäämised kõrvaldada. Komisjon paneb seetõttu ette märksa enam prioritiseeritud programmi, mis sisaldab vaid 10 peamist eesmärki, mille saavutamine jääb ajavahemikku 2008–2010. Kõnealused eesmärgid ja nendega kaasnevad meetmed peaksid:

· väljendama arvestatavat ühenduse tasandi lisandväärtust või märkimisväärset sünergiat liikmesriikide meetmetega ja/või muude ELi tasandil teostatud meetmetega;

· mõjutama märkimisväärselt majanduskasvu ja tööhõivet otseselt või ümberkorralduste ja kohandamiste lihtsustamise kaudu.

3. Uue ühenduse Lissaboni programmi 10 põhieesmärki neljas prioriteetses valdkonnas

Komisjon teeb ettepaneku, et ühenduse Lissaboni programm aastateks 2008–2010 hõlmaks kümmet põhieesmärki ning vastavaid meetmeid, mille aluseks on integreeritud suunised, mis toetuvad neljale prioriteetsele valdkonnale.

10 peaeesmärki, mis tuleb saavutada aastaks 2010

1. Komisjon esitab uuendatud sotsiaalmeetmete kava 2008. aasta keskpaigaks ning osaleb oskuste puuduse probleemi lahendamisel.

2. Komisjon esitab ühist sisserändepoliitikat käsitleva ettepaneku 2008. aastal.

3. Ühendus võtab vastu väikeettevõtete õigusakti, mille eesmärk on avada VKEde kasvupotentsiaal kogu nende elutsükli vältel.

4. Ühendus liigub eesmärgi suunas vähendada 2012. aastaks ELi halduskoormust 25% ning rakendada ambitsioonikat lihtsustamiskava.

5. Ühendus tugevdab ühtset turgu, suurendab konkurentsi teenuste valdkonnas ning võtab uusi meetmeid finantsteenuste turgude integreerimiseks.

6. Ühendus muudab „viienda vabaduse” (teadmiste vaba liikumine) reaalsuseks ning loob tõelise Euroopa teadusruumi.

7. Ühendus tõhustab innovatsiooni raamtingimusi.

8. Ühendus kujundab välja energeetika siseturu ning võtab vastu kliimamuutuste paketi.

9. Ühendus edendab säästlikule tootmisele ja tarbimisele suunatud tööstuspoliitikat.

10. Ühendus peab kahepoolseid läbirääkimisi peamiste kaubanduspartneritega, et avada rahvusvahelisele kaubandusele ja investeeringutele uusi võimalusi ning luua regulatiivsätete ja standardite ühtne ruum.

Lisas esitatakse meetmete üksikasjalik loetelu kolmes kategoorias:

· meetmed, mida peab vastu võtma Euroopa Komisjon

· meetmed, mida peavad prioriteetsetena vastu võtma teised institutsioonid

· meetmed, mis ootavad rakendamist.

Kõnealusest jaotusest järelduvad selgelt iga institutsiooni kohustused. Komisjon teeb ettepaneku, et kõik ELi institutsioonid asetavad kõnealused meetmed esikohale.

Komisjon on arvamusel, et ühenduse Lissaboni programmi täielik rakendamine annaks Lissaboni kasvu- ja tööhõivestrateegia edusse olulise panuse. Ühenduse Lissaboni programmis sisalduva meetmete pikaaegset mõju käsitleva analüüsi tulemused näitavad, et rakendamine võib märkimisväärselt mõjutada ELi reaalset SKT-d [2]. Kuna ühenduse Lissaboni programmi meetmete mõju avalduks tõhusama tootlikkuse, suurenenud konkurentsi ja paranenud kohanemisvõime näol, siis kujutaks see endast reaalse SKT ning töökohtade alalist ja jätkusuutlikku kasvu.

Toetamaks erinevaid allpool kirjeldatud nelja prioriteetse valdkonna hulka kuuluvaid ühenduse meetmeid, suunati ühenduse finantsvahendeid majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärkide toetuseks, kiirendamaks majanduskasvu ning majanduse kohandamist eelkõige uutes liikmesriikides ja teistes majanduslikult ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. Kõnealused vahendid hõlmavad Euroopa ühtekuuluvuspoliitika programme, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), elukestva õppe programmi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi. Ühtekuuluvuspoliitika raames kasutatavaid vahendeid on aastateks 2007–2013 ette nähtud 347 miljonit eurot, EAFRD jaoks on ette nähtud 91 miljonit eurot. Struktuurifondidest sihtotstarbeliste vahendite eraldamine on täiendanud oluliselt kasvu- ja tööhõivestrateegiat . Tõstmaks veelgi ühenduse rahastamise võimendavat mõju, tuleb Lissaboni programmi prioriteetide eesmärke tähelepanelikult jälgida ning vajadusel veelgi tõhustada ühtekuuluvuspoliitika programmide ja EAFRD 2010. aasta vahearuande raames täpsemat sihtotstarbeliste vahendite eraldamist kõige tulemuslikemates valdkondades. Prioriteetide hulka kuuluvad oskuste parandamine (sealhulgas e-oskused), haridus ja koolitus, esmatähtsasse infrastruktuuri tehtavad investeeringud, erainvesteeringute võimendamine ja osaluse suurendamine infoühiskonnas. Prognoositakse, et 2015. aastaks luuakse tänu struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide investeeringutele umbes 2 miljonit uut töökohta [3].

3.1. Inimestesse investeerimine ja tööturgude ajakohastamine

1. eesmärk. Komisjon esitab uuendatud sotsiaalmeetmete kava 2008. aasta keskpaigaks. See hõlmab eelkõige haridust, rännet ja demograafilisi arenguid ning sellega aidatakse kaasa oskuste puudusega tegelemisele, tõhustades tulevaste oskusvajaduste järelevalvet ja prognoosi.

Suuremad investeeringud haridusse ja oskustesse on inimeste iseseisva elu eeltingimuseks. See on oluline Euroopa edukuse seisukohast globaliseeruvas maailmas ning üks tõhusamaid vahendeid, millega tagada võrdsed võimalused ning võidelda ebavõrdsuse ja vaesuse vastu. Demograafilised suundumused suurendavad veelgi survet tööjõu pakkumisele, oskuste puudumisele ja sotsiaalvaldkonna eelarvele. Sellises olukorras on hariduse ja oskuste parandamine oluline nii tööhõive kui ka sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast. Tegelemaks kõnealuste küsimustega ühenduse perspektiivist, on vaja uuendatud sotsiaalmeetmete kava, mis keskenduks haridusele, rändele ja demograafilistele suundumustele.

Vastavalt algatusele „uued kutseoskused uute töökohtade jaoks” [4] võib ühendus omalt poolt parandada tööturu vajaduste kokkusobivust ning lahendada oskuste puuduse probleemi prognoosimisvahendite asjakohase kooskõlastamise abil nii, et ELi üleseid tööturgudel toimuvaid muutusi oleks võimalik paremini ennetada. Ühendus on juba algatanud mitu projekti tööturgude suundumuste ja oskustega seotud vajaduste ennetamiseks, kuid nüüd on vaja parandada kõnealuste erinevate meetmete kooskõlastamist, et nende mõju oleks võimalikult suur. Oskuste arendamist toetatakse ka koolituskavade kooskõlastamiseks mõeldud, kogu ELi hõlmava strateegilise raamistiku abil ning võttes erimeetmeid kutseõppe kvaliteedi tagamiseks.

Tööturu vajaduste rahuldamise tõhustamiseks ja oskuste puudumise probleemi lahendamiseks peab ühendus kõrvaldama märkimisväärsed regulatiivsed tõkked, mis praegu ühisel tööturul eksisteerivad. Olulisemateks takistusteks on muuhulgas kutseoskuste ebapiisav võrreldavus ja tunnustamine ning piirangud pensioniõiguste ja sotsiaalhüvitiste kaasaskantavusele. Kõnealuste takistuste kõrvaldamine täiendab liikmesriikide jõupingutusi, millega lihtsustatakse oskuste tõhusamat kasutamist ning kõrvaldatakse oskuste sobimatu kasutamise oht.

Meetmed:

· Tehakse ettepanek uuendatud sotsiaalmeetmete kava kohta 2008. aasta keskpaigaks.

· Parandatakse kutseoskuste läbipaistvust, tunnustamist ja võrreldavust ning suurendatakse pensioniõiguste ja muude sotsiaalhüvitiste kaasaskantavust üle kogu ELis.

· Parandatakse suutlikust ennetada kogu ELi hõlmavaid tööturu suundumusi ja oskustega seotud vajadusi.

2. eesmärk. Komisjon esitab ühist sisserändepoliitikat käsitleva ettepaneku 2008. aastal.

Ühendus peab arendama ka ühtset sisserändepoliitikat, et see vastaks paremini praegustele ja tulevastele tööjõuturu vajadustele. Kuigi ELi rändesaldo on üle 1,5 miljoni inimese aastas, kuulub enamik rändajatest vähekvalifitseeritud töötajate hulka. Rahuldamaks suurenevat nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud töötajate järele ning vältimaks liikmesriikide ebatõhusate ja konkureerivate kavade teket, on oluline arendada majandusrännet käsitlevat ühtset poliitikat. ELi rändavate töötajate oskuste pagasi parandamine tõstab nende panust ELi tööturu vajaduste rahuldamisel ning aitab vähendada oskuste puudusest tulenevaid puudujääke. Komisjon on juba teinud esialgseid ettepanekuid ja esitanud muuhulgas „sinise kaardi” kava ettepaneku, mis hõlmaks kõrgelt kvalifitseeritud rändajaid. Komisjon esitab ühist sisserändepoliitikat käsitlevad põhjalikud ettepanekud 2008. aastal.

Meede:

· Liikuda sellise ühise sisserändepoliitika vastuvõtmise suunas, mis vastab ELi tööturu vajadustele ning mis muuhulgas hõlmab „sinise kaardi” kava, meelitamaks kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid.

3.2. Ettevõtjate, eelkõige VKEde, potentsiaali avamine

3. eesmärk. Ühendus võtab vastu väikeettevõtete akti, mille eesmärk on avada VKEde kasvupotentsiaal kogu nende elutsükli vältel.

Ühendus peaks 2010. aastaks avama VKEde kasvu- ja tööhõivepotentsiaali. VKEd moodustavad 99% ELi ettevõtjatest ning nendes töötab 67% ELi tööealisest elanikkonnast. Mitmete ühenduse Lissaboni programmi meetmetega toetatakse ka VKEsid, kuid siiski on oluline võtta meetmeid, millega kõrvaldatakse nende suhteliselt kehvem positsioon juurdepääsul sise- ja eksporditurgudele ning vähendatakse halduskoormust. Ühendus koostab ja rakendab seetõttu „väikeettevõtete akti“, millega sätestatakse põhimõtted ja konkreetsed meetmed ning toetatakse VKEsid kogu nende tegutsemistsükli vältel. Meetmete hulka kuuluvad muuhulgas VKEde vajadustele kohandatud ettevõtja statuut; vabastamine keerulistest juriidilistest nõuetest (nt statistiliste andmete kogumisest, käibemaksust ja raamatupidamisnõuetest); kergem juurdepääs riskikapitalile; ideede kaitse; personali värbamise ja ümberõppe toetamine; pakkumismenetlustes ning teadus- ja arendustegevuse programmides osalemise lihtsustamine; tihedamad sidemed ülikoolide ja teaduskeskustega; ettevõtjate ülekandmise lihtsustamine ja pankroti korral uute võimaluste pakkumine.

Meetmed:

· Võetakse vastu Euroopa väikeettevõtete akt, millega sätestatakse põhimõtted ja konkreetsed meetmed ning toetatakse VKEsid kogu nende elutsükli vältel.

· Ühenduse õigustik vaadatakse VKEde seisukohast läbi ja VKEd vabastatakse võimalusel ELi õigusaktidest tulenevatest haldusnõuetest.

4. eesmärk. Ühendus liigub eesmärgi suunas, mille kohaselt vähendatakse 2012. aastaks ELi halduskoormust 25% ning rakendatakse ambitsioonikat lihtsustamiskava.

Ühendus viib lõpule ühenduse õigustiku ulatusliku läbivaatamise, et õigustikku lihtsustada ja kaotada ettevõtjatele suunatud tarbetud nõuded, säilitades samal ajal õigusaktide algsed eesmärgid. Kõnealune töö täiendab liikmesriikide jõupingutusi täita võetud kohustus vähendada halduskoormust 2012. aastaks 25%. Halduskoormuse vähendamine võimaldab ettevõtjatel ja eelkõige VKEdel suurendada investeeringuteks ette nähtud sisemisi vahendeid ning tõhustab kohanemisvõimet ja innovatsiooni. Lihtsustusmeetmeid võttes järgib ühendus täielikult subsidiaarsuspõhimõtet ning põhimõtet „esmalt mõtle väikestele”.

Meetmed:

· Tagatakse, et kehtivate ühenduse õigusaktide jooksvat lihtsustamisprogrammi rakendatakse täielikult, et oleks võimalik kaotada ettevõtjatele suunatud tarbetud koormavad nõuded.

· Tagatakse ELi õigusaktidega seotud halduskoormust vähendava tegevuskava täielik rakendamine. Kõik 2007. aastaks ettenähtud kiireloomulised meetmed tuleks lõpule viia 2008. aasta kevadiseks Euroopa Ülemkoguks.

5. eesmärk. Ühendus tugevdab ühtset turgu, suurendab konkurentsi teenuste valdkonnas ning võtab uusi meetmeid finantsteenuste turgude integreerimiseks.

On selge, et konkurents teenusteturul on väiksem kui ELi kaubaturul. Ühendus peab konkurentsi elavdama ning tõhustama, et tagada teenustesektori ühtse turu toimimine ka tegelikkuses. On oluline, et liikmesriigid rakendaksid koos komisjoni abiga teenuste direktiivi täieulatuslikult ja õigeaegselt. See lihtsustaks märkimisväärselt teenuseosutajate asutamist ja teenuste vaba osutamist, kuna väheneb halduskoormus ja kõrvaldatakse olemasolevad tõkked. Ettevõtjate ja eelkõige VKEde juurdepääs turule paraneb ning suureneb nii tarbijate jaoks suureneb nii valikuvõimalus kui ka juurdepääs teenustele. Õigeaegne standardiseerimine ja koostalitlusvõime on ühtsel turul olulised küsimused, eelkõige IKT toodete ja teenuste puhul. Kõnealuses kontekstis võib konkurentsipoliitikal olla täiendav roll.

Komisjoni analüüs, mis hõlmas ka ühtse turu ülevaadet, näitab, et erilist tähelepanu tuleb juhtida mitmetele kesksetele võrgutööstustele ja -teenustele, nagu postiteenused, elekter/gaas, raudtee, finantsteenused, elektrooniline side ning jae- ja hulgikaubandus. Sellest tulenevalt peaks ühendus tugevdama ühtse turu poliitikat ja konkurentsipoliitika rakendamist nii, et suureneks tootlikkus ja väheneks tarbijahind ning samaaegselt oleks tagatud üldhuviteenuste osutamine. Ühendus peab seetõttu parandama võtmesektorite turujärelevalvet, sealhulgas mõju tarbijatele, ning kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, nagu tarbijate tulemustabel, et tarbijaturge oleks võimalik pikaajaliselt jälgida. Kehtivate õigusaktide jõustamine nõuab rohkem jõupingutusi, et tagada läbipaistvus ja kindlustada tarbijatele ja teistele ostjatele ka tegelikult valikuvõimalused. Üldiselt parandaks teenustesektoris konkurentsi suurendamine ja selle sektori tõhustamine konkurentsivõimet kogu majanduses.

Ühenduse meetmeid on vaja ka Euroopa finantsteenuste turu integreerimisel, et kasutada ära kõik euro kasutuselevõtuga tekkinud eelised ning et finantsteenuste kasutajatel oleks valida erinevate ja odavamate toodete vahel, mille puhul on tagatud tõhus tarbijakaitse tase. Vaatamata finantsteenuseid käsitleva tegevuskava edule, on ELi finantssüsteemi teatavad osad ikka veel integreerimata. Ühtne euromaksete piirkond on siiani loomata, laiaulatuslikuma piiriülese tegevuse ja finantsteenuste jaeturu elavdamiseks tuleb kõrvaldada tõkked, lõpetamata ning kasutusele võtmata on veel hulgi- ja investeerimisturgude ühtne raamistik.

Finantsjärelevalve ja kriisiohje piiriüleseid meetmeid tuleb samuti kiiresti tõhustada, et arvestataks rohkem finantsturgudel toimuvate häirete ja kasvava ebakindlusega. Tõhusama finantsvahenduse kaudu võiks finantsteenuste ühtne turg samaaegselt vähendada kapitalikulusid laenajatele ning tõsta hoiustajate tulusid. Euroalasse kuuluvale liikmesriigile on tõhus finantsturg eriti oluline, kuna see lihtsustaks vahendite kohandamist ja ümberjaotamist ning suurendaks nende vastupanuvõimet majandusvapustuste suhtes.

Jätkatakse tegevust selle nimel, et vähendada kulusid, mis tulenevad eeskätt VKEde maksusüsteemide erinevustest siseturul, ning anda ettevõtetele võimalus valida terves ELis kasutatav maksubaas.

Meetmed:

· Tugevdatakse ühtset turgu ja konkurentsi, edendatakse sektoripõhist turujärelevalvet ning parandatakse vajadusel õigusnorme, eelkõige võtmesektorites ja võrgutööstustes.

· Tagatakse teenuste direktiivi täieulatuslik ja õigeaegne rakendamine.

· Tagatakse ühtse euromaksete piirkonna väljakujundamine ja kõrvaldatakse tõkked, tõhustatakse konkurentsi finantsteenuste jaeturul ning kinnitatakse piiriüleseid hulgiturge ja finantsteenuseid käsitlev ühtne raamistik.

· Tugevdatakse kehtivat järelevalvesüsteemi ja arendatakse asjakohaseid vahendeid ELi rahaasutuste piiriülese kriisiohje jaoks.

3.3. Investeerimine teadmistesse ja innovatsiooni

Ühendus muudab reaalsuseks „viienda vabaduse” ehk teadmiste vaba liikumise, mis täiendab nelja vabadust, milleks on kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine. Kõnealune „viies vabadus”, mis saavutatakse Euroopa teadusruumi ja kõrgharidusruumi loomise ning innovatsiooni peamiste raamtingimuste parandamise kaudu, on vajalik selleks, et peatada eri riikide teadus- ja innovatsioonipoliitika killustatus. Vaid nii suudab EL saavutada maailmas juhtivaid teadustulemusi ning parandada oma võimet meelitada ligi erainvesteeringuid.

6. eesmärk. Ühendus muudab „viienda vabaduse” (teadmiste vaba liikumine) reaalsuseks ning loob tõelise Euroopa teadusruumi.

Teadmiste vaba liikumise ehk „viienda vabaduse” reaalsuseks muutmine ning koostöös liikmesriikidega tõelise Euroopa teadusruumi loomine nõuab teadmiste kolmnurga kõigi kolme komponendi (teadustöö, innovatsioon ja haridus) tugevdamist [5]. Liikmesriikidega ja nende vahel muutuva geomeetria põhimõtte alusel toimuvat teadusressursside suurenenud liitmist lihtsustatakse ühtse kavandamisega ning üleeuroopalise teadusinfrastruktuuri asutamise ja toimimise õiguslikku raamistikku arendades. ELi ja liikmesriikide koostööd ning rahvusvahelist mõju suurendatakse ka rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiaalast koostööpoliitikat käsitleva ühenduse strateegia ja raamistiku arendamise kaudu.

Asutada tuleks „Euroopa passil” põhinev tõhus teadustöötajate Euroopa ühtne tööturg, mis aitaks parandada teadustöötajate karjäärivõimalusi ning nende värbamist ja liikuvust riikide vahel. Kõnealused meetmed täiendavad liikmesriikide jõupingutusi kõrgharidussektori tugevdamisel ja reformimisel ning lihtsustavad ja edendavad koostööd ülikoolide, teadusorganisatsioonide ja ettevõtjate vahel.

Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudil on samuti tähtis osa kõnealuses strateegias, mis ühendab haridust, teadustööd ja innovatsiooni. Nii saab strateegia eeskujul edendada avatud innovatsiooni ja teadmiste jagamist avalike teadusorganisatsioonide ja tööstuse vahel. Euroopa teadusruumi asutamisega saavutatakse mastaabi- ja mitmekülgsussääst, vahendite eraldamine muutub tõhusamaks ning tekib piiriüleseid positiivseid tulemusi, mis on kasulikud kõigile liikmesriikidele.

Meetmed:

· Liidetakse teadus- ja arendustöö ressursse, et tagada nende tõhusam kasutamine. 2008. aasta lõpuks lepitakse kokku ühisprogrammide valdkonnad ning 2010. aasta lõpuks algatatakse ühised projektikutsed.

· Euroopa „passi” abil parandatakse teadustöötajate piiriülest liikuvust ja karjäärivõimalusi.

· Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituut hakkab täieulatuslikult tööle.

· Käivitatakse maailmatasemel teadusuuringute üksuste uus põlvkond, koostades 2009. aasta lõpuks ühiselt kokkulepitud projektide kava. Ülemaailmseid projekte käsitlev dialoog käivitatakse asjast huvitatute rahvusvaheliste partneritega 2008. aasta jooksul.

7. eesmärk. Ühendus tõhustab innovatsiooni raamtingimusi, juhtides erilist tähelepanu riskikapitalile ja intellektuaalomandi õigustele

Ühendus peab tõhustama innovatsiooni peamisi raamtingimusi, rakendades laiapõhjalist innovatsioonistrateegiat [6]. See hõlmab näiteks uute tehnoloogiate juhtivate turgude arendamist, intellektuaalomandi õiguste raamistiku tõhustamist ning koostalitlusstandardite kehtestamise kiirendamist.

Ühendus peab eelkõige looma soodsamad tingimused innovatsiooni rahastamisele, et aidata nii kaasa innovatiivsete VKEde ulatuslikule tekkele ning lihtsustada juhtivate turgude arengut selliste uute tehnoloogiatega nagu madala süsinikusisaldusega tehnoloogiad. Kogu ELi hõlmava riskikapitalisüsteemi arendamine on äärmiselt oluline tingimus. Ühendus peab piiriüleste investeeringute puhul riskikapitalifondide suhtes kehtivate regulatiivsete ja maksutakistuste kõrvaldamiseks tegema tihedat koostööd liikmesriikidega. Ühendus peab aitama lahendada ka omakapitali puudujääki algfaasi riskirahastamise kaudu. Euroopa Investeerimisfondi VKEde garantiiprogrammi tuleks märkimisväärselt laiendada, et see mõjutaks ka mikrokrediiti ja vahefinantseerimist [7] Prognoositakse, et tõstes ELis riskikapitali keskmist kasutust samale tasemele praeguste edukaimate riikidega, saaks riskikapitali investeeringutele aastas täiendavalt juurde 20 miljardit eurot.

Ühendus peab tõhustama ka immateriaalse põhivara kasutamist ja kaitset, eelkõige intellektuaalomandi õiguste valdkonnas, mis aitab mõjutada ka rahastamist. ELi patenteerimissüsteem kannatab siiani veel kuluka ja koormava killustatuse all, mis takistab teadmiste ja innovatsiooni liikumist ning levitamist ELis [8]. Süsteemi tõhususe ja rakendamise parandamine aitaks tagada teadus- ja arendusinvesteeringutest saadavaid tulusid, mis looks stiimuleid teadus- ja arendustegevusele, finantsinvesteeringutele ja leiutiste turustamisele. Ühenduse tõhustatud patendisüsteem, sealhulgas ühenduse patendi ja patendivaidluste lahendamise süsteemi loomine, vähendaksid märkimisväärselt patenteerimiskulusid ning parandaksid õiguskindlust.

Meetmed:

· Edendatakse kogu ELi hõlmavat riskikapitaliturgu.

· Parandatakse VKEde investeerimisvalmidust ja juurdepääsu finantseerimisele.

· Luuakse ühenduse patent ja parandatakse patendivaidluste lahendamise süsteemi, mis vähendab märkimisväärselt patendi registreerimise kulusid ja suurendab õiguskindlust.

3.4. Energeetika ja kliimamuutus

8. eesmärk. Ühendus viib lõpule energeetika siseturu loomise ning võtab vastu kliimamuutuste paketi, et kehtestada raamistik, mille eesmärk on saavutada vähemalt 20%-line kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine ning saavutada 2020. aastaks taastuvenergia turuosaks 20%.

ELi peab looma tõelise ELi hõlmava energeetika siseturu ning laiaulatusliku heitkogustega kauplemise süsteemi, et seista vastu üha tihenevale ülemaailmsele konkurentsile energeetikas. Et saavutada 2020. aastaks seatud ambitsioonikad eesmärgid, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada taastuvenergia turuosa. Energeetika siseturu loomine tõstab tõhusust ja parandab energia varustuskindlust. Eelnevad riiklike energiaturgude liberaliseerimised ei ole alati loonud tugevat konkurentsi. Kehtivate õigusaktide täielik rakendamine ning tootmise ja varustamise eraldamine võrkudest on vajalik, suurendamaks veelgi konkurentsi ja tõhusust, lubades turulepääsu uutele konkurentidele. Lisaks on vaja tugevdada energeetikasektori reguleerivate asutuste sõltumatust ja koostööd ning kõrvaldada turuintegratsiooni teelt tehnilisi takistusi. Selleks on vaja oluliselt suurendada piiriülest ühendusvõimsust, et riiklike turgude integreerimiseks eksisteeriks piisavalt ülekandevõimsust. Eesmärgiks on luua tõelisi ajendeid, et investeerida 1000 miljardit eurot uue põlvkonna rajatistesse ning parematesse piiriülestesse ühendusvõimsustesse, mida on vaja järgmise 20 aasta jooksul. Energeetika siseturgu peab täiendama tulusa heitkogustega kauplemise süsteemiga, et tagada 2020. aastaks seatud eesmärgi täitmine ehk kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Samuti tuleb koostada ühenduse raamistik taastuvenergia tulusa arengu kohta, et taastuvenergia turuosa kasvaks 2020. aastaks 20%liseks.

Meetmed:

· Võetakse vastu õigusaktid eesmärgiga luua 2009. aasta maikuuks elektrienergia ja gaasi siseturg. Õigusaktide eesmärk on luua konkurentsi ja investeeringuid soosiv energeetika siseturg, tugevdada energeetikasektori reguleerivate asutuste sõltumatust ja koostööd ning kõrvaldada turuintegratsiooni teelt tehnilisi takistusi.

· Võetakse vastu õigusaktid, millega täidetakse 2009. aasta maikuuks ELi kasvuhoonegaase ja taastuvenergiat käsitlevad eesmärgid.

9. eesmärk. Ühendus edendab säästvale tootmisele ja tarbimisele suunatud tööstuspoliitikat, keskendudes taastuvenergiatele ning vähese süsinikusisaldusega ja energiatõhusatele toodetele, teenustele ning tehnoloogiatele.

Euroopa Ülemkogu 2020. aastaks seatud ambitsioonikad kliimamuutuse eesmärgid nõuavad ennekuulmatult suuri investeeringuid madala süsinikusisaldusega tehnoloogiatesse ning need toovad kaasa tohutud muudatused ELi majanduses. Tugevaid ühenduse meetmeid on vaja dünaamilise keskkonnatehnoloogiate (eelkõige madala süsinikusisaldusega ja loodusvarasid tõhusamalt kasutavate tehnoloogiate) siseturu arendamise tagamiseks. Kõnealuseid valdkondi edendavates liikmesriikide meetmetes ei ole ilmselgelt võimalik kasutada selliseid turuvõimalusi ja tõhusust, mida võiks realiseerida siis, kui arendataks tõelisi, kogu ELi hõlmavat keskkonnasõbralike toodete, teenuste ja tehnoloogiate turgu. Edu eeldab seega uut ühenduseülest säästva kasvu strateegiat, mis viib üleminekule madala süsinikusisaldusega ja loodusvarasid säästva majandusele [9].

Uusi turge tuleks stimuleerida juhtivate turustrateegiate rakendamise kaudu sellistes valdkondades nagu säästev ehitamine, taaskasutamine, mahetooted ja taastuvenergia. Kõnealused strateegiad suurendaksid nõudlust keskkonnatehnoloogiate järele, mis tekitaks märkimisväärseid keskkonna- ja majandushüvesid. Strateegiad hõlmaksid ka dünaamiliste ELi keskkonnastandardite esialgset arendamist ühtsele turule. Selle tulemuseks oleks konkurentsivõime kasv, sest kõnealused standardid muutuksid rahvusvaheliselt tunnustatuks. Muudeks vahenditeks on märgistusnõuded ja keskkonnasäästlike riigihangete edendamine. Ühenduse vahendeid tuleks kasutada ka erasektori vahendite suunamiseks madala süsinikusisaldusega toodete ning tehnoloogiate uurimisse ja turustamisse. Näitena võib tuua puhaste tehnoloogiate riskikapitali finantseerimise. Lisaks heitkogustega kauplemise süsteemile oleks energia maksustamise direktiivi läbivaatamise eesmärk tagada, et energia maksustamine oleks üha tõhusam ja toetaks ELi energeetika ja kliimamuutuse seotud eesmärke ning annaks oma panuse kõnealuste projektide tulususele. Peale selle tuleks uurida, kas energiat säästvate toodete edendamiseks oleks võimalik kasutada muid maksualaseid meetmeid (näiteks käibemaks).

Meetmed:

· Luuakse keskkonnatehnoloogiate siseturg ja edendatakse Euroopa juhtivate turgude arendamist energia/loodussäästlike tehnoloogiate jaoks.

· Vaadatakse läbi energia maksustamise direktiiv, et siduda see tihedamalt ELi energeetika ja keskkonnaga seotud eesmärkidega.

· Vaadatakse läbi meetmed, millega tugevdatakse kõrgetasemeliste keskkonnasõbralike toodete, tehnoloogiate ja teenuste, sealhulgas hoonete riigihankeid.

4. Välistegevuse kava

10. eesmärk. Ühendus töötab Doha mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste lõpuleviimise nimel ning peab samal ajal kahepoolseid läbirääkimisi peamiste kaubanduspartneritega, et avada rahvusvahelisele kaubandusele ja investeeringutele uusi võimalusi, parandada turulepääsu eelkõige riikides ja valdkondades, kus eksisteerib veel märkimisväärseid takistusi, ning luua regulatiivsätete ja standardite ühtne ruum.

Ühendus on pühendunud kaubandus- ja investeerimistõkete kõrvaldamisele ning astub kindlalt vastu ebaausate kaubandus- ja investeerimistavade rakendamisele ning konkurentsi moonutamisele. Kõnealuse eesmärgini jõutakse kõige paremini Doha vooru eduka lõpuleviimisega. Kasutatakse kõiki vahendeid, et säiliks Euroopa avatus ning et avatuse vastutasuks suureneks juurdepääs kolmandate riikide turgudele. Komisjon esitab igal aastal aruande turulepääsu meetmete kohta, märkides ära riigid ja valdkonnad, kus eksisteerib jätkuvalt märkimisväärseid tõkkeid. Komisjoni ülesandeks on ka kõnealuste riikidega konsulteerimine. Probleemi jätkudes on võimalik kaaluda ühenduse kaubandusvahendite ja/või WTO meetmete kasutamist.

Ühendus soovib kindlalt kujundada globaliseerumisprotsessi nii, et sellest saadav tulu oleks võimalikult suur ning seda jagataks oma partneritega. Ühendus peab üha rohkem kaasama dialoogi oma peamisi kaubanduspartnereid, sealhulgas naaberriike ja tõusva majandusega riike ning veelgi edendama piirkondlikku majanduskoostööd oma naabritega. Kahepoolsed kaubanduslepingud peamiste kaubanduspartnerite, sealhulgas naaberriikidega (näiteks läbirääkimised täiustatud lepingu sõlmimiseks Ukrainaga), ja tõusva majandusega riikidega võimaldavad ELil võtta laiemaid kohustusi kui WTO ees võetud kohustused ning lisada ambitsioonikaid sätteid, mis käsitlevad regulatiivset ja piiritagust koostööd. Kahepoolseid vabakaubanduslepinguid käsitlevad läbirääkimised käivad praegu Lõuna- Korea, India ja ASEANi liikmesriikidega, kavas on kõnealuseid läbirääkimisi alustada ka teiste riikidega. Partnerlusleping Hiinaga parandab ELi ettevõtjate turulepääsu ja edendab õigusnormide lähendamist. Kõnealused lepingud soodustavad rahvusvahelist kaubandust ning investeeringuid, suurendavad konkurentsi ja alandavad tarbijahindu.Peale selle hõlmavad assotsieerimislepingute läbirääkimised Mercosuri, Andide ühenduse ja Kesk-Ameerikaga olulisi punkte, mis käsitlevad kaubandust ja muid majandussuhteid. Kõnealuste läbirääkimiste ning tõhustatud poliitilise dialoogi abil on võimalik kaasa aidata säästva arengu toetamisele partnerriikides ning edendada ühiseid väärtuseid ja rahvusvaheliselt kokkulepitud sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, nagu inimväärne töö.

Stabiilse ühise regulatiivse ruumi moodustamine tähtsamate kaubanduspartneritega nagu USA (atlandiülese majandusnõukogu raames) tähistab protsessi algust määruste ja standardite ühtlustamise suunas eelkõige uute tehnoloogiate valdkonnas, mis on kasulik kõigile kaubanduspartneritele. Nii vähendatakse märkimisväärselt ettevõtjate kulutusi, kuna alandatakse mittetariifseid tõkkeid ja kauplemine elavneb. Meetmeid tuleb võtta ka võltsimise vastase intellektuaalomandi õiguste (IPR) rakendussüsteemi tõhususe parandamiseks. Peamiste algatuste hulka kuuluvad senisest suurem koostöö tähtsate kaubanduspartneritega tollikoostöö tugevdamiseks ja rakendamise toetamine olulisemates lähteriikides näiteks ELi ja USA vahelise IPR-strateegia raames ning uut võltsimisvastast kaubanduslepingut käsitlevate läbirääkimiste lõpetamine.

Meetmed:

· Edendatakse ambitsioonikate kahepoolsete lepingute sõlmimist tähtsate kaubanduspartneritega ning edendatakse integratsiooni naaber- ja kandidaatriikidega ühtse majandusruumi arendamise kaudu.

· Ühenduse kaubandusvahendite võimalik kasutamine järelmeetmena komisjoni iga-aastasele turulepääsu aruandele.

· Arendatakse atlandiülese majandusnõukogu potentsiaali ning töötatakse koos teiste peamiste kaubanduspartneritega, et luua ühtsete regulatiivsätete ja standardite ühtne ruum.

· Parandatakse intellektuaalomandi õiguste rakendussüsteemi tõhusust võltsimise vastu, sealhulgas mitmepoolse võltsimisvastase kaubanduslepingu kaudu.

5. Ühenduse Lissaboni programmi tulemuslikkuse tagamine

Ühenduse Lissaboni programm hõlmab majandusreformide peamisi eesmärke aastateks 2008–2010, mis võivad anda suurima panuse majanduskasvu ja tööhõive tõusule ühenduse tasandil, toetades ja täiendades nii samal ajal riiklike jõupingutusi. Käesolev strateegiline kava sisaldab majanduskasvu-ja tööhõive strateegia ühenduse mõõdet ning peaks olema suuniseks kõigile ELi institutsioonidele. Oma panuse võivad anda ka muud algatused, kuid ühenduse Lissaboni programmi meetmeid peetakse kõige kiireloomulisemateks ja majandusreformi seisukohast kõige olulisemateks, mis on võimalik saavutada aastatel 2008–2010. Tulemuslikkuse tagamiseks esitab komisjon kaks peamist põhimõtet:

Esiteks on oluline, et Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon lepivad kokku reformi strateegilistes eesmärkides ja meetmetes. Sellest lähtuvalt tuleks Euroopa Parlamenti ja tulevasi nõukogu eesistujaid kutsuda üles asetama ühenduse Lissaboni programmi eesmärke ja meetmeid kõige tähtsamate prioriteetide hulka.

Teiseks on tingimata vaja jälgida ühenduse Lissaboni programmi rakendamist, et oleks võimalik tagada tulemuste õigeaegne saavutamine. Seda on võimalik korraldada ühenduse majandusreformi tulemuste kohta rakendamise aastaaruande vahendusel, kus antakse hinnang sellele, kui edukas on ühendus lisatud tabelis esitatud konkreetsete meetmete rakendamisel olnud. Aruanne oleks oluline panus sügisesesse mitmepoolsesse järelevalvemeetmesse, mis võimaldaks edusammude süstemaatilist jälgimist ühenduse tasandil koos reformide temaatilise hindamisega liikmesriikide tasandil. Euroopa Parlamenti kutsutaks samuti läbivaatamise protsessis osalema. Hindamiste tulemused võetaks arvesse komisjoni iga-aastases arenguaruandes, mis annaksid teavet, kas ühenduse Lissaboni programmi on vaja ajakohastada. Sellest tulenevalt peaks kevadine Euroopa Ülemkogu tegema kokkuvõtte ja andma vajadusel edasisi juhiseid osana majanduskasvu ja tööhõive strateegia iga-aastasest üldhinnangust.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku, et:

– Euroopa Parlament, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee kinnitaksid ettepaneku ühenduse Lissaboni programmi kohta aastateks 2008–2010, eelkõige:

· kinnitades ühenduse meetmetele esitatud kümme peamist eesmärki ning eesmärgipõhised meetmed,

· kohustudes läbi vaatama tehtud edusamme ning andma aastapõhiselt suuniseid,

· prioritiseerides kümne peamise eesmärgi saavutamiseks vajalikud meetmed.

· LISA

Integrated Guidelines Number | | Key Objectives | | Measures to be adopted by the European Commission | | Measures to be adopted as priority action by other institutions (EP, Council) | | Measures to be implemented |

| | | | | | | | |

Guideline 20 (Matching of Labour ,Market needs), 21 (Flexicurity), 23 (Investment in Human Capital), & 24 (Education and training systems) | | The Commission will propose a renewed Social Agenda by mid-2008, particularly covering education, migration, and demographic evolutions, and help to address the skills gap by improving the monitoring and forecasting of future skills requirements | | | | Proposal for a DIRECTIVE on Portability of pensions - possible political agreement at the Council (end of 2007 ) | | |

| | | | | | | | Ensure progressive removal of transitional restrictions on the free movement of workers from the new Member States (by 2011) |

| | | | Revision of REGULATION on Portability of social security rights (2nd half 2009 ) | | Projected adoption (2nd half 2010) | | |

| | | | | | | | Monitor the implementation of the RECOMMENDATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on the establishment of the European Qualifications Framework for lifelong learning (Projected adoption: February 2008): Member States are asked to relate national qualifications systems to the EQF by 2010 |

| | | | | | | | DIRECTIVE- Monitoring the implementation of the Professional Qualifications Directive – Deadline for implementation by Member States:20 October 2007 |

| | | | | | | | Ensure the implementation of the basic skills communication (by 2010) |

| | | | RECOMMENDATION on EU-wide credit system transfer and accumulation systems for vocational training (March 2008) | | Projected adoption (March 2010) | | |

| | | | RECOMMENDATION on quality assurance in vocational education and training (March 2008) | | Projected adoption (March 2010) | | |

| | | | | | | | EU-wide inventory and monitoring system for on-going anticipation of future skills requirements in the context of "new skills for new jobs" initiative -Implementation in the course of 2008 and 2009 |

| | | | | | | | Ensure effective implementation of the Flexicurity common principles including the review "flexicurity: 3 years after". |

| | | | | | | | |

Guideline 20 (Matching of Labour ,Market needs) | | The Commission will make proposals for a common policy on immigration in 2008 | | | | Proposal for a DIRECTIVE Entry of highly skilled workers; "Blue Card" | | |

| | | | DIRECTIVE setting conditions of entry of seasonal workers (end 2008) | | Projected adoption (End 2010) | | |

| | | | | | | | |

Guideline 15 (SMEs) | | The Community will adopt a Small Business Act to unlock the growth potential of SMEs throughout their life-cycle | | Measures following Communication on "Small Business Act" (May /June 2008) | | Projected adoption (2010) | | |

| | | | Proposal for a Directive on the Small Company Statute(2nd half 2008) | | Projected adoption (2nd half 2010.) | | |

| | | | | | | | |

Guideline 14 (Better regulation) | | The Community will move towards the target to reduce EU administrative burdens by 25 % by 2012 and implement an ambitious simplification programme | | Rolling SIMPLIFICATION PROGRAMME (2006-2009) including 109 actions (2009) | | Pending proposals from SIMPLIFICATION PROGRAMME | | |

| | | | Proposals to reduce administrative burdens following administrative burden mapping and measurement of EC legislation and related transposition measures (2007-2008) in 13 priority areas. Proposals in 2008-2010. | | | | |

| | | | | | First batch of fast track administrative burden reduction actions | | First batch of fast track administrative burden reduction actions in comitology |

| | | | Proposal for next batch of fast track actions alongside the strategic review on better regulation(January 2008) | | | | |

| | | | | | | | |

Guideline 9 (Information Society), 12 (Internal Market) &13 (Open Markets) | | The Community will strengthen the single market, increase competition in services, and take further steps to integrate the financial services market | | | | Proposal for a DIRECTIVE Revision of the regulatory framework for electronic communications and services Projected adoption (2009) | | |

| | | | | | | | Market monitoring in key markets |

| | | | | | | | DIRECTIVE amending Directive 97/67/EC concerning the full accomplishment of the internal market of Community postal services (Implementation 2011/ 2013) |

| | | | | | | | DIRECTIVES - Third Package on Rail (Implementation by 2009) |

| | | | | | | | DIRECTIVE on services in the internal market - Implementation by the MSs 28 December 2009 |

| | | | | | | | Actions to improve implementation of single market following Communication on the application of Community Law (SMR) |

| | | | Proposals to allow companies to choose an EU-wide tax base (3rd Q 2008) | | Projected adoption (3rd Q 2010) | | |

| | | | | | | | Follow up of Retail banking (including payment cards and payment systems) and Business Insurance Sector Inquiries |

| | | | Measures to promote the creation of an EU mortgage credit market following a communication (White paper 19/12/07) | | Projected adoption (2009) | | |

| | | | Proposal for a DIRECTIVE amending Directive 85/611 on EU harmonised investment funds- UCITS (February 2008) | | Projected adoption (February 2010) | | |

| | | | | | | | DIRECTIVE - Monitoring Implementation of MiFiD- Entered in force 1 November 2007 |

| | | | Measures to ensure the realisation of Single Payments Area following a communication (2nd Q 2008) | | Projected adoption (2010) | | |

| | | | Strengthening EU arrangements for financial stability, through review of cooperation obligations, (End 2008) | | Projected adoption (2010) | | |

| | | | | | Proposal for a DIRECTIVE Solvency II -on the taking-up and pursuit of the business of Insurance and Reinsurance Projected adoption (End 2008) | | |

| | | | Proposal for a DIRECTIVE - Amendments to Directive 2006/48/EC and 2006/49/EC Capital Requirements(October 2008) | | Projected adoption (October 2010) | | |

| | | | | | | | |

Guideline 7 (R&D) | | The Community will make the "fifth freedom" (the free movement of knowledge) a reality and create a genuine European Research area. | | Framework REGULATION -Legal framework for construction and operation of pan-European research infrastructures(July 2008) | | Projected adoption (July 2010) | | |

| | | | Legislative and other proposals following Communication on "Partnership for a European researchers' passport for mobility and career development"(April 2008) | | Projected adoption (2010) | | |

| | | | | | Implementation of legal and financial decision on European Institute of Innovation and Technology Projected adoption (2nd Q 2008) | | |

| | | | Measures for preparation of joint programming of research following a communication (September 2008) | | Projected adoption (2010) | | |

| | | | | | | | |

Guideline 8 (Innovation) | | The Community will improve the framework conditions for innovation, in particular for venture capital and intellectual property rights. | | Measures for mutual recognition process following Communication on "Removing regulatory obstacles to cross-border investments by venture capital funds"(December 2007) | | Projected adoption ( 2010) | | |

| | | | | | Proposal for a COUNCIL REGULATION on the Community Patent and additional measures to set up an EU wide jurisdictional system for patent litigation Projected adoption (2010) | | |

| | | | | | | | The Joint European Resources for Micro to Medium Enterprises initiative (JEREMIE) |

| | | | | | | | EIF - The High Growth and Innovative SME Facility (GIF): risk capital for innovative SMEs in their early stages (GIF1-€ 255m) and in their expansion phase (GIF2-€ 299 m) |

| | | | | | | | EIF- The SME Guarantee Facility, providing loan guarantees to encourage banks to make more debt finance available to SMEs, (€506 m) |

| | | | | | | | EIF-The Seed Capital Action and the Partnership Action: helping to reinforce the capacity of financial intermediaries to invest in and lend to SMEs. (€69 m) |

| | | | | | | | |

Guideline 11 (Environment), 12 (Internal Market) 13 (Open Markets) & 16 (Infrastructure) | | The Community will complete the internal market for energy and adopt the climate change package in order to put in place the framework to achieve at least a 20% reduction in greenhouse gas emissions and reach a 20% renewables energy share by 2020. | | | | Proposal for a DIRECTIVE amending Directive 2003/54/EC concerning common rules for the internal market in electricity Projected adoption (end 2009) | | |

| | | | | | Proposal for a DIRECTIVE amending Directive 2003/55/EC concerning common rules for the internal market in natural gas Projected adoption (end 2009) | | |

| | | | | | Proposal for a REGULATION establishing an Agency for the Cooperation of Energy Regulators Projected adoption (end 2009) | | |

| | | | | | Proposal for a REGULATION amending Regulation (EC) No 1228/2003 on conditions for access to the network for cross-border exchanges in electricity Projected adoption (end 2009) | | |

| | | | | | Proposal for a REGULATION amending Regulation (EC) No 1775/2005 on conditions for access to the natural gas transmission networks Projected adoption (end 2009) | | |

| | | | | | | | Follow up measures to the energy sector inquiry |

| | | | | | | | |

Guideline 10 (Industrial Base) & 11 (Environment) | | The Community will promote an industrial policy geared towards more sustainable production and consumption, focusing on renewable energies and low-carbon and resource-efficient products, services and technologies. | | Proposal for a DIRECTIVE - Amending the Emission Trading Directive, 2003/87/EC(January, 2008) | | Projected adoption (January 2010) | | |

| | | | Legislative proposal on Carbon Capture and Geological Storage (CCS)(January, 2008) | | Projected adoption (January 2010) | | |

| | | | Proposal for a DIRECTIVE - Review of the Energy Taxation Directive(4th Q 2008) | | Projected adoption (4th Q 2010) | | |

| | | | Proposal for a DIRECTIVE on the promotion of renewable energy(January 2008) | | Projected adoption (January 2010) | | |

| | | | | | | | Initially 14 Implementing DIRECTIVES for priority product groups for adoption of minimum energy performance standards (eco-design requirements)(Comitology until 2011) |

| | | | Revision of DIRECTIVES on Energy labelling and household appliances(2008) | | Projected adoption (2010) | | |

| | | | Measures to strengthen the Public Procurement of high-performance environmentally-friendly products, technologies and services-following communication (Green Public Procurement(1st Q 2008 ) | | Projected adoption (2010) | | |

| | | | | | | | - 7th Framework Programme (2007-13): €2.3 billion for energy, €1.8 billion for environment (including climate change)- Competitiveness and Innovation Programme (CIP) (2007-13), Entrepreneurship and Innovation Programme (EIP) € 430 million for eco-innovation and Intelligent Energy for Europe (IEE) €730 million |

| | | | Legislative proposals following the "Sustainable industrial policy/Sustainable consumption policy", notably extension of EUP Directive(March 2008) | | Projected adoption (March 2010) | | |

| | | | | | | | |

Guideline 13 (Open Markets) | | Whilst working to conclude the Doha multilateral trade negotiations, the Community will negotiate bilaterally with key trading partners to open up new opportunities for international trade and investment, improve market access focussing on countries and sectors where significant barriers remain, and create a common space of regulatory provisions and standards. | | International Agreement - Conclusion of the most important bilateral FTAs (ASEAN, India, South Korea) | | |

| | | | International Agreement - New Partnership and Cooperation Agreement (PCA) with China | | |

| | | | | | |

| | | | Bilateral Cooperation EU-USA- Transatlantic Economic Council | | |

| | | | Bilateral regulatory cooperation with US, Japan, China and Russia | | |

| | | | | | |

| | | | | | EU-US Action Strategy on IPR enforcement |

| | | | Multi-party Agreement - Anti Counterfeiting Trade Agreement (ACTA) | | |

| | | | | | | | |

| | Monitoring and strengthening of spending on Growth and Jobs (earmarking) | | | | | | European Cohesion Policy Funds (mid-term review 2010) |

| | | | | | | | European Agricultural Fund for Rural Development (mid-term review 2010) |

| | | | | | | | Lifelong learning Programme |

| | | | | | | | European Globalisation Adjustment Fund |

| | | | | | | | |

[1] „Ühenduse Lissaboni programm: 2006. aasta aruanne meetmete tehnilise rakendamise kohta”, SEK(2006) 1379.

[2] Vt komisjoni talituste töödokument “Spillovers and complementarities in the context of the Lisbon Growth and Jobs Strategy including the economic effects of the Community Lisbon Programme”, kus prognoositakse, et ühenduse Lissaboni programmi meetmete majanduslik mõju tõstaks ELi reaalset SKT-d 2020. aastaks umbes 2¾ protsendipunkti. Kuna kõnealune uurimus toetub erinevatele majandusmudelitele, metoodikatele, allikatele ja järeldustele, tuleb tulemuste tõlgendamisel olla ettevaatlik.

[3] Euroopa Komisjon (2007): Neljas aruanne majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta.

[4] „Uued kutseoskused uute töökohtade jaoks”, haridusnõukogu 15. novembri 2007. aasta järeldused.

[5] 2005. aasta riiklikes reformiprogrammides nimetas teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni oma põhiväljakutseks 24 liikmesriiki 25st.

[6] „Laiapõhjaline innovatsioonistrateegia: Üheksa strateegilist meedet innovatsiooni tegevuskavale ELi tasandil” konkurentsivõime nõukogu 4. detsembri 2006. aasta järeldused.

[7] 2006. aasta Euroopa Investeerimisfondi programm hõlmas 2 miljardit eurot, millest toetati umbes 180 000 VKEd üle kogu ELi.

[8] Patentide töötlemise ja tõlkimise keskmine kulu ELis on kümme korda suurem kui USAs ja Jaapanis.

[9] Komisjoni teatis „Tööstuspoliitika vahekokkuvõte: Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” KOM(2007) 374, 4.7.2007.

--------------------------------------------------