[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 27.11.2007

KOM(2007) 757 lõplik

KOMISJONI TEATIS

EDUSAMMUD SEOSES KYOTO EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEGA (nõutav vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) {SEK(2007)1576}

SISUKORD

1. KOKKUVÕTE 3

2. TEGELIKUD EDUSAMMUD AASTATEL 1990–2005 5

2.1. Kasvuhoonegaaside heite arengusuundumused 5

2.2. Heide inimese kohta ja kasvuhoonegaaside heite intensiivsus 2005. aastal 6

2.3. Kasvuhoonegaaside heide 2005. aastal võrreldes 2004. aastaga 7

2.4. Heite arengusuunad peamistes majandussektorites 8

3. KAVANDATUD EDUSAMMUD KYOTO EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL 10

3.1. Liikmesriikide prognoosid 10

3.1.1. EL 27 10

3.1.2. EL 15 10

3.1.3. EL 12 11

3.1.4. Kandidaatriigid 11

3.2. Euroopa kliimamuutuste programmi (ECCP) rakendamine 13

3.3. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (Emissions Trading Scheme – ETS) rakendamine 14

3.3.1. Esimene kauplemisperiood (2005–2007) 14

3.3.2. Teine kauplemisperiood (2008–2012) 14

3.3.3. Ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismide (JI/CDM) kasutamine käitajate poolt 14

3.4. Kyoto mehhanismide kavandatud kasutamine riikide poolt 15

3.5. Süsiniku neeldajate kavandatud kasutamine 15

1. KOKKUVÕTE

Vastavalt Kyoto protokollile on Euroopa Ühendus (EÜ) nõustunud vähendama oma kasvuhoonegaaside (KHG) heidet aastateks 2008–2012 võrdlusaasta tasemega võrreldes 8 % võrra[1]. Uusimate (2005) saadaolevate seireandmete[2] kohaselt oli EL 15 kasvuhoonegaaside koguheide ilma maakasutust, maakasutuse muutumist ja metsandust arvestamata 2 % madalam kui võrdlusaastal[3]. 2005. aastal vähenes EL 15 kasvuhoonegaaside heide 0,8 % võrra 2004. aastaga võrreldes, samal ajal kui EL 15 majandus kasvas 1,6 % võrra.

Joonisel 1 esitatud prognooside[4] kohaselt saavutab ühendus oma Kyoto sihi, tingimusel et liikmesriigid kehtestavad niipea kui võimalik täiendavad põhimõtted ja meetmed ning rakendavad neid (vt tabelid 1, 2 ja 3 lisas). EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi raames hiljuti tehtud otsustega riiklike saastekvootide eraldamise kavade kohta ajavahemikuks 2008–2012 on selles suunas tehtud suur samm: selle tulemusel peaksid EL 15 heited vähenema hinnanguliselt 3,4 % ja EL 25 heited 2,6 %[5] võrdlusaastaga võrreldes. Neid hinnangulisi vähenemisi ei ole prognoosides veel arvesse võetud.

Joonis 1: EL 15 tegelik ja kavandatud heide [pic]

2010. aastaks on EL 15 liikmesriigist kolm, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik, praeguste prognooside kohaselt graafikus, et saavutada oma eesmärgid vaid olemasolevaid riiklikke põhimõtteid ja meetmeid rakendades. Lisaks prognoositakse, et kaheksa liikmesriiki saavutavad oma eesmärgid, kui võtta arvesse Kyoto mehhanismide, süsiniku neeldajate ja juba arutluse all olevate täiendavate riiklike põhimõtete ja meetmete mõju. Selle analüüsi kohaselt tundub, et Taani, Itaalia ja Hispaania ei suuda oma Kyoto sihte saavutada. Tuleb aga märkida, et selle analüüsi puhul ei ole veel täielikult arvesse võetud potentsiaalset mõju, mida avaldavad komisjoni hiljutised otsused riiklike saastekvootide eraldamise kavade kohta ajavahemikuks 2008–2012. Lisaks sellele ei ole arvesse võetud nende täiendavate meetmete mõju, mille enamik neist liikmesriikidest on hiljuti oma Kyoto eesmärkide saavutamiseks kehtestanud või mis on parajasti kehtestamisel[6] [7]. Tõhususe tagamiseks tuleb sellised meetmed aga kiiresti kasutusele võtta.

EL 27 kasvuhoonegaaside koguheide oli 2005. aastal võrdlusaasta tasemest 11 % madalam, seda ilma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse heite ja selle kõrvaldamiseta, ning 0,7 % madalam kui 2004. aasta tase. EL 27 majandus kasvas 2005. aastal 1,8 % võrra.

Hoolimata sellest, et heited enamikus EL 12 liikmesriikides ajavahemikus 2005–2010 prognooside kohaselt suurenevad, saavutavad 9 nendest riikidest, kellel on Kyoto eesmärgid, kuid kes ei kuulu EL 15 hulka, hinnangute kohaselt oma Kyoto sihtarvud või isegi ületavad neid ainult olemasolevate riiklike põhimõtete ja meetmete abil. Sloveenia loodab oma prognooside kohaselt Kyoto sihi saavutada kavandatud täiendavate põhimõtete ja meetmete ning Kyoto mehhanismide ja süsiniku neeldajate abil.

2007. aasta kevadel kinnitas Euroopa Ülemkogu, et EL on võtnud endale iseseisva kohustuse vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust vähemalt 20 % võrra 1990. aasta tasemega võrreldes, isegi kui rahvusvaheliselt tasandil selles kokkuleppele ei jõuta. EL oleks valmis suurendama seda kohustust 30 %-ni, juhul kui saavutataks sellealane rahvusvaheline kokkulepe. Joonis 2 näitab märkimisväärset lahknevust liikmesriikide 2020. aasta prognooside ja EL-i 2020. aasta sihtarvude vahel, mistõttu EL peab pärast 2012. aastat hakkama heiteid palju järsemalt vähendama kui ajavahemikul 1990–2012. See tähendab, et EL ja liikmesriigid peavad niipea kui võimalik vastu võtma vajalikud õigusaktid, et rakendada ellu kliimamuutuse- ja energeetikapaketis määratletud uued põhimõtted ja meetmed. Komisjon esitab 2007. aasta lõpuks ettepanekud mitmes valdkonnas, sealhulgas EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamine, taastuva energia sihtarvud, meetmed heite vähendamiseks sektorites, mis ei kuulu EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi, ning õiguslik raamistik süsiniku sidumise ja geoloogilise ladustamise, süsinikdioksiidi ja autode jaoks.

Joonis 2: EL 27 tegelik ja kavandatud heide

[pic]

2. TEGELIKUD EDUSAMMUD AASTATEL 1990–2005

2.1. Kasvuhoonegaaside heite arengusuundumused

EÜ kasvuhoonegaaside üldheite arengut domineerivad kaks suurimat heite tekitajat, Saksamaa ja Ühendkuningriik, kelle heide moodustab umbes kolmandiku EL 27 kasvuhoonegaaside koguheitest. Need kaks liikmesriiki on saavutanud 1990. aastaga võrreldes kasvuhoonegaaside koguheite vähenemise 340 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra.

Positiivsete arengusuundumuste peamised põhjused Saksamaal on elektri- ja küttejaamade suurenev tõhusus ning viie uue liidumaa majanduse ümberkorraldamine pärast Saksamaa taasühinemist. Kasvuhoonegaaside heite vähenemine Ühendkuningriigis saavutati peamiselt energiaturgude liberaliseerimise ja sellele järgnenud üleminekuga elektritootmises kütusena kasutatud naftalt ja kivisöelt gaasile ning meetmete võtmisega N2O heite vähendamiseks adipiinhappe tootmisel.

Itaalia ja Prantsusmaa on suuremate heitetekitajate seas kolmandal ja neljandal kohal, mõlema riigi heite osakaal on 11 %. Itaalia kasvuhoonegaaside heide oli 2005. aastal 1990. aasta tasemega võrreldes umbes 12 % kõrgem. Itaalia kasvuhoonegaaside heide kasvas pärast 1990. aastat eeskätt seoses maanteetranspordi, elektri- ja soojatootmise ning bensiini rafineerimisega. Prantsusmaa heide oli 2005. aastal 1990. aasta tasemega võrreldes 2 % madalam. Prantsusmaal saavutati adipiinhappe tootmisest tuleneva N2O heite suur vähenemine, kuid autotranspordist lähtuv CO2 heide kasvas aastatel 1990–2005 märkimisväärselt.

Hispaania ja Poola on EL 27 suuremate heitetekitajate seas viiendal ja kuuendal kohal, nende heide moodustab EL 27 kasvuhoonegaaside heitest vastavalt umbes 9 % ja 8 %. Hispaania heide kasvas 1990. ja 2005. aasta vahel 53 % võrra. Suuresti tulenes see autotranspordi, elektri- ja soojatootmisega ning tootva tööstusega seotud heite suurenemisest, mille põhjustasid märkimisväärne rahvastikukasv ja majandusareng. Poola vähendas kasvuhoonegaaside heidet 18 % võrra aastail 1990–2005 (-32 % alates võrdlusaastast, mis Poola puhul on 1988). Peamised heite vähenemist soodustavad tegurid olid Poolas (nagu teisteski Ida-Euroopa liikmesriikides) energiat raiskava rasketööstuse langus ja majanduse üldine ümberkorraldamine 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate alguses. Märkimist väärivaks erandiks oli transport (eriti autotransport) – selles valdkonnas heide nimelt kasvas.

2005. aastal olid 11 liikmesriigi kasvuhoonegaaside heited võrdlusaasta tasemest kõrgemad, samal ajal kui ülejäänud 14 liikmesriigi heited olid võrdlusaasta tasemest madalamad. Kasvuhoonegaaside heite hulga protsentuaalsed muutused vastavalt võrdlusaastast ja 1990. aastast kuni 2005. aastani ulatuvad -58 %-st (Leedu) kuni +64 %-ni (Küpros).

2.2. Heide inimese kohta ja kasvuhoonegaaside heite intensiivsus 2005. aastal

EL 27 kasvuhoonegaaside heide inimese kohta langes 11,7 % võrra (1,4 tonni inimese kohta) aastail 1990–2005, seda eelkõige tänu olulisele vähenemisele 1990-ndate aastate algul (joonis 1 lisas). Ajavahemikul 2000–2005 ei muutunud heide inimese kohta EL 27 riikides ja EL 15 riikide puhul vähenes see õige vähe (-1,2 %), küll aga suurenes heide ühe inimese kohta 3,4 % võrra EL 12 riikides. Kuigi heidete tasemed inimese kohta lähenevad üksteisele, esineb siiski veel märkimisväärseid erinevusi. Vahe nende liikmesriikide, kus heide inimese kohta on kõige väiksem (Läti, Leedu, Portugal ja Rootsi), ning nende liikmesriikide vahel, kus see heide on kõige suurem (Luksemburg ja Eesti), on kolmekordne.

Kasvuhoonegaaside heite intensiivsuse (kasvuhoonegaaside heite hulk SKT ühiku kohta) osas selgub jooniselt 3, et alates 1998. aastast on EL 27-s täheldatud kasvuhoonegaaside heite ja majanduskasvu vaheliste seoste kadumist. Selle põhjus oli eelkõige Ida-Euroopa liikmesriikide majanduse kasv 1990-ndate aastate lõpus. EL 27-s vähenes kasvuhoonegaaside heite intensiivsus aastatel 1990–2005 umbes 32 % võrra. Liikmesriikide individuaalne kasvuhoonegaaside heite intensiivsus varieerub siiski laialt ja on mõnel juhul endiselt üsna kõrge. Kõigis uutes liikmesriikides peale Läti on kasvuhoonegaaside heite absoluutne intensiivsus 2005. aastal kõrgem kui EL 27 keskmine tase.

Joonis 3: Kasvuhoonegaaside heite intensiivsus EL 15-s ja EL 27-s, SKT, energiatarbimine ja CO2 heide EL 15-s

[pic]

2.3. Kasvuhoonegaaside heide 2005. aastal võrreldes 2004. aastaga

Võrreldes 2004. aastaga vähenes EL 15 kasvuhoonegaaside heide 2005. aastal 0,8 % ehk 35,2 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra ja EL 27 heide 0,7 % ehk 37,9 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra.

Saksamaa, Soome, Madalmaad ja Rumeenia tegid absoluutnäitajate poolest selle languse saavutamiseks 2005. aastal kõige enam. Saksamaa vähendas oma heidet 2,3 % ehk 23,5 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra, Soome 14,6 % (11,9 miljoni tonni) võrra, Madalmaad 2,9 % (6,3 miljoni tonni) võrra ja Rumeenia 4 % (6,4 miljoni tonni) võrra. Samuti vähendasid oma heidet Belgia, Eesti, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik.

Koguheide vähenes EL 15 riikides 2005. aastal peamiselt tänu väiksematele CO2 heidetele riiklikus elektri- ja soojatootmises, kodumajapidamistes ja teenindussektoris ning autotranspordis. CO2 heide riiklikus elektri- ja soojatootmises vähenes 0,9 % võrra peamiselt kivisöe kasutamise vähenemise tõttu. CO2 heide kodumajapidamistes ja teenindussektoris langes 1,7 % võrra (kõige rohkem vähenes see Saksamaal, Ühendkuningriigis ja Madalmaades). Saksamaal ja Madalmaades võis selle põhjuseks olla tavalisest soojem talv. Nagu eelmistelgi aastatel, vähendas Saksamaa oluliselt jäätmesektorist tulenevat metaani heidet, kasutades uuenduslikke tegevuspõhimõtteid ja meetmeid. Märkimist väärib autotranspordist tuleneva CO2 heite langus 0,8 % võrra EL 15 riikides, peamiselt tänu selle heite suurele vähenemisele Saksamaal.

2005. aastal suurenes EL 15 riikidest heide absoluutnäitajates kõige rohkem Hispaanias, kus see kasvas 3,6 % ehk 15,4 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra. Selle põhjusteks olid peamiselt 17 % kasv fossiilkütuseid kasutavate elektrijaamade elektritootmises ja 33 % langus hüdroelektrijaamade elektritootmises veetaseme alanemise tõttu jõgedes.

EL 12 riikidest suurenes heide absoluutnäitajates kõige rohkem Poolas, kus see kasvas 0,6% ehk 2,3 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra. Peamisteks põhjusteks oli siin lenduva CH4 heite 1 % kasv energiasektoris ning põllumajandussektorist tulenevate CH4 ja N2O heidete suurenemine (vastavalt 5 % ja 4,5 %). Ka Austria, Bulgaaria, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Malta, Portugali, Sloveenia ja Ungari heited suurenesid 2005. aastal.

2.4. Heite arengusuunad peamistes majandussektorites

Nagu näha joonisel 4, on kõige tähtsam majandussektor energiasektor, kust 2005. aastal tuli 80 % EL 15 koguheitest, mis tähendas võrdlusaastaga võrreldes 3 % tõusu energiatootmisest tulenevas kasvuhoonegaaside heites. Energiasektorisse kuulub ka transport, mis toodab 26 % selle sektori heitest. Põllumajandusest tuleb 9 % kasvuhoonegaaside koguheitest, tööstusprotsessidest 8 % ja jäätmesektorist 3 %.

1990. ja 2005. aasta vahel suurenes autotranspordiga seotud CO2 heide absoluutnäitajates kõigist energiasektori heidetest kõige rohkem, samal ajal kui tootva tööstuse CO2 heide vähenes oluliselt. Energiasektoris toimunud kasvu kompenseeris langus kõigis teistes lähtekategooriates (vt lähemalt komisjoni talituste töödokumendi lisa). Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes 1990. aastaga:

- vähenesid tööstusprotsessidega seotud heited 16 % võrra tänu lämmastikhappe tootmise vähenemisele, raua- ja terasesektori heite vähenemisele ning protsesside muutumisele;

- vähenesid põllumajandusega seotud heited 11 % võrra tänu kariloomade arvu langusele ning väetiste ja sõnniku väiksemale kasutamisele;

- vähenesid jäätmesektori heited 38 % võrra tänu prügilate CH4 heite langusele.

Joonis 4: Muutused EL 15 kasvuhoonegaaside heidetes sektorite kaupa ja sektorite osakaal EL 27-s aastal 2005[pic][pic]

Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur

3. KAVANDATUD EDUSAMMUD KYOTO EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL[8]

3.1. Liikmesriikide prognoosid

3.1.1. EL 27

2010. aastaks prognoositakse, et EL 27 kasvuhoonegaaside koguheide on võrdlusaasta tasemest umbes 10,7 % madalam (vt tabelid 2 ja 3 lisas). Prognoos põhineb liikmesriikide hinnangul, milles on arvesse võetud kõiki olemasolevaid riiklikke põhimõtteid ja meetmeid. Prognoositav langus on 13,2 %, kui arvesse võetakse Kyoto mehhanismide ja süsiniku neeldajate mõju, ja see võib ulatuda 16,7 %-ni, kui praegu arutluse all olevad täiendavad riiklikud põhimõtted ja meetmed rakendataks õigeaegselt ja nende mõju vastaks plaanitule.

3.1.2. EL 15

Olemasolevatel riiklikel põhimõtetel ja meetmetel põhinevad koondprognoosid näitavad, et 2010. aastal on EL 15 kasvuhoonegaaside heide 4 % madalam kui võrdlusaastal. Kui võtta arvesse seda, et:

- Kyoto mehhanismide kasutamisel riikide poolt peaks heide ootuste kohaselt vähenema veel 2,5 % võrra ja

- Kyoto protokolli artikli 3 lõigete 3 ja 4 kohase tegevusega kõrvaldatud heite koguhulk EL 15-s (39,1 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas) vastab heite vähenemisele 0,9 % võrra,

prognoositakse EL 15 heite vähenemist 7,4 % võrra. Et EL 15 jõuaks oma Kyoto eesmärgini, tuleb nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil kavandatud täiendavad meetmed rakendada niipea kui võimalik. Kui nende meetmete mõju on ootuspärane, võib prognoosida kasvuhoonegaaside heite koguhulga vähenemist 11,4 % võrra võrdlusaasta tasemetega võrreldes, mis tähendaks, et EL ületaks oma Kyoto sihi.

Peale selle näitavad hinnangud, et hiljutised otsused riiklike saastekvootide eraldamise kavade kohta EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi teiseks kauplemisperioodiks annavad lisaks 3,4 % EL 15 Kyoto eesmärgist, mida ei ole siiamaani veel liikmesriikide prognoosides täielikult arvesse võetud.

3.1.3. EL 12

Ülejäänud 12 liikmesriigi koguheite hulk kasvab prognooside kohaselt pärast 2005. aastat, kuid jääb 2010. aastaks siiski 29 % võrdlusaasta tasemest allapoole. Täiendavate meetmete abil kavandatakse heitkoguste vähendamist veel 2 % võrra. Sloveenia on EL 12 riikidest ainus liikmesriik, kes kavatseb investeerida Kyoto mehhanismidesse ja kasutada süsiniku neeldajaid.

3.1.4. Kandidaatriigid

2005. aastal oli Horvaatia oma Kyoto sihi saavutamisel graafikus. Prognooside kohaselt võib siiski juhtuda, et Horvaatia ei suuda oma eesmärki ainult riiklike meetmete abil saavutada. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ratifitseeris Kyoto protokolli 2005. aastal, kuid kuna teda ei ole 1. lisas nimetatud, ei ole tal kohustust oma heitkoguseid vähendada. Türgi on 1. lisas nimetatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaline, kuid Kyoto protokolli B lisa kohaseid kohustusi heitkoguste vähendamiseks tal ei ole. Türgi ei ole Kyoto protokolli veel ratifitseerinud.

Ajavahemikul 1990–2005 on kasvuhoonegaaside heited inimese kohta[9] nii Türgis kui Horvaatias suurenenud. Samas moodustab Türgi heide inimese kohta, 4,4 tonni aastas, EL 27 keskmisest heitest inimese kohta vähem kui poole. Mõlemas riigis on langenud ka heite tase SKT kohta, mis viitab majanduskasvu ja ressursside tarbimise vahelise seose kadumisele.

Joonis 5: Suhteline lõhe kasvuhoonegaaside 2010. aasta prognooside ja vastavate 2010. aasta sihtarvude vahel, lähtudes olemasolevatest ja täiendavatest riiklikest põhimõtetest ja meetmetest ning Kyoto mehhanismide ja süsiniku neeldajate kasutamisest.

(Miinusmärk (-) näitab Kyoto eesmärgi ületamist ja plussmärk (+) puudujääki.)

[pic]

3.2. Euroopa kliimamuutuste programmi (ECCP) rakendamine

2001. aasta juunis määratleti Euroopa kliimamuutuste programmi ( European Climate Change Programme – ECCP) raames mitmed EL-i hõlmavad ühised ja kooskõlastatud põhimõtted ja meetmed (tabel 4 lisas). Väheste eranditega on need põhimõtted ja meetmed ECCP I etapi raames nüüdseks rakendatud.

Põhimõtete ja meetmete hindamine EL 27-s näitas, et EL-i heitkogustega kauplemise süsteem, sealhulgas projektipõhiste mehhanismide kasutamine, aitab Kyoto kohustuste täitmisele oluliselt kaasa. Muud laialt kasutatavad ühised ja kooskõlastatud põhimõtted ja meetmed, millest eeldatakse, et need aitavad kasvuhoonegaaside heiteid märkimisväärselt vähendada, on taastuvallikatest toodetud elektri direktiiv, ehitiste energiatõhususe direktiivid, biokütuste direktiiv, soojuse ja elektri koostootmise edendamine ja energia maksustamine.

Lisaks nendele esmatähtsatele põhimõtetele ja meetmetele on veel teatavaid meetmeid, mis eeldatavasti aitavad kogu EL-is heitkoguseid piirata, nimelt saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) direktiiv, uute kuumaveekatelde tõhususe nõuded, fluoritud gaaside määrus, mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit fluorosüsivesinike (HFC) heite direktiiv ja prügiladirektiiv. EL 12 jaoks eriti olulised ühised ja kooskõlastatud põhimõtted ja meetmed on jäätmedirektiiv ja suurte põletusseadmete direktiiv ning ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuskavad.

Kokku on eespool nimetatud esmatähtsad poliitikavahendid aidanud saavutada hinnanguliselt kuni 89 % kogu ühiste ja kooskõlastatud põhimõtete ja meetmete abil saavutatud heitkoguste vähendamisest EL 27-s.

ECCP II etapp algas 2005. aasta oktoobris Brüsselis peetud sidusrühmade konverentsiga. II etapil keskendutakse I etapi läbivaatamisele, selliste uute poliitikavaldkondadega tutvumisele nagu kohanemine kliimamuutusega, lennundus, CO2 ja autod, süsiniku sidumine ja ladustamine, ning EL-i heitkogustega kauplemise süsteemile. ECCP II etapi töörühmad kohtusid 2006. ja 2007. aasta jooksul. Nende töö tulemusena on komisjon teinud ettepanekud mitmete meetmete kohta:

- Lennundus: seadusandlik ettepanek lennunduse integreerimiseks EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi (detsember 2006)

- Kütuse kvaliteedi direktiiv: seadusandlik ettepanek (jaanuar 2007)

- Süsinikdioksiid ja autod: teatis (veebruar 2007) ja seadusandlik ettepanek (2007. aasta lõpp – 2008. aasta algus)

- Kliimamuutuse mõjud ja sellega kohanemine: roheline raamat kliimamuutusega kohanemise kohta (juuni 2007)

- Süsiniku sidumine ja geoloogiline ladustamine: seadusandlik ettepanek süsiniku sidumise ja geoloogilise ladustamise kohta (2007. aasta lõpp)

- EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamine: seadusandlik ettepanek (2007. aasta lõpp)

Kui kolm esimest ettepanekut õigeaegselt vastu võetakse, võivad need veel kaasa aidata EL-i Kyoto sihi saavutamisele.

Lisaks ECCP raames rakendatavatele meetmetele pöörab komisjon erilist tähelepanu laevandusega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamisele hiljuti vastu võetud uue merenduspoliitika[10] raames.

3.3. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (Emissions Trading Scheme – ETS) rakendamine

2005 on esimene aasta, mil on kättesaadavad tõendatud andmed CO2 heitkoguste kohta EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul. 2005. aastal hõlmas EL-i heitkogustega kauplemise süsteem EL 25 CO2 heitkogustest kokku umbes 50 % ja umbes 40 % kõigist EL 25 kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis vastab umbes 2 miljardile tonnile.

Kuna EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi kasutuselevõtule eelnenud aastate osas puuduvad sõltumatult tõendatud andmed heitkoguste kohta, on raske hinnata süsteemi kogu mõju heitele. Algstaadiumis teadusuuringud viitavad siiski sellele, et 2005. aastal tunduvad heited olevat vähenenud, võrreldes EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi kasutuselevõtule eelnenud tasemetega.

3.3.1. Esimene kauplemisperiood (2005–2007)

Lisas esitatud tabelis 5 on antud ülevaade esimesel kauplemisperioodil süsteemi kuulunud sektoritest ja käitistest 2005. ja 2006. aasta tõendatud heitkoguste aruannete põhjal. Keskmiselt 10 800 käitist osales heitkogustega kauplemise süsteemis selle esimese kahe toimimisaasta jooksul ja need käitised tekitasid kokku umbes 2020 miljonit tonni CO2 aastas. Kõnealustele käitistele eraldati saastekvoote umbes 2080 miljoni tonni CO2 ulatuses aastas. Kaks kolmandikku kõigist käitistest olid põletuskäitised ja need tekitasid 72 % koguheitest. Viies liikmesriigis (Austria, Hispaania, Iirimaa, Itaalia ja Ühendkuningriik) olid tõendatud heitkogused suuremad kui neile eraldatud saastekvoodid (tabel 6 lisas).

3.3.2. Teine kauplemisperiood (2008–2012)

Teise kauplemisperioodi riiklike saastekvootide eraldamise kavade hindamise protsess algas 2006. aastal. 1. jaanuaril 2007. aastal Euroopa Liiduga liitunud Bulgaaria ja Rumeenia pidid koostama riikliku saastekvootide eraldamise kava 2007. aasta jaoks. Pärast kõigi riiklike saastekvootide eraldamise kavade hindamist selgus, et EL 255 heitkoguste ülempiir langes keskmiselt umbes 7 % võrra võrreldes 2005/2006. aasta tõendatud heitkogustega (vt tabel 6 lisas). 2008. aasta saastekvootide hind on püsinud 12 euro ja 25 euro vahel alates teise kauplemisperioodi riiklike saastekvootide eraldamise kavade hindamise algusest 2006. aasta juulis.

3.3.3. Ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismide (JI/CDM) kasutamine käitajate poolt

Teise perioodi riiklikus saastekvootide eraldamise kavas kehtestab iga liikmesriik projektipõhise (JI/CDM) krediidi suurima lubatud kasutamise piirangu käitajatele. Kokku võivad 27 liikmesriigi heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad käitised kasutada teisel kauplemisperioodil veel umbes 278 miljonit THV-d või HVÜ-d aastas. See vastab umbes 13,4 %-le heakskiidetud ülempiirist.

3.4. Kyoto mehhanismide kavandatud kasutamine riikide poolt

20 liikmesriiki esitasid EL-i järelevalvesüsteemi otsuse kohaselt küsimustiku kaudu teabe Kyoto mehhanismide kavandatud kasutamise kohta 2007. aastal. Ülejäänud seitse liikmesriiki (Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Läti, Poola, Saksamaa ja Ungari) on aluseks võetud Kyoto mehhanismide kasutamine Euroopa saastekvootidega kauplemise direktiivi (2003/87/EÜ) kohastes teise perioodi riiklikes saastekvootide eraldamise kavades (tabel 7 lisas).

10 liikmesriiki EL 15-st ja Sloveenia on otsustanud kasutada Kyoto mehhanisme oma Kyoto eesmärkide saavutamiseks. Need kümme EL 15 liikmesriiki omandaksid Kyoto protokolli esimese kohustuste perioodi jooksul kokku 107,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas, mis moodustab umbes 2,5 % EL 15 Kyoto sihist, mis on -8 %. Sloveenias sõltub ostetavate ühikute täpne hulk sellest, kuidas kasvuhoonegaaside heited tegelikult arenevad, seda eelkõige transpordisektoris.

Kõnealused 10 liikmesriiki on otsustanud investeerida umbes 2,9 miljardit eurot, et omandada ühikuid ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanisme kasutades ning rahvusvahelise saastekvootidega kauplemise teel. Austria, Luksemburg, Madalmaad, Portugal ja Hispaania eraldasid kohustuste perioodi viieaastaseks ajavahemikuks suurima eelarve, vastavalt 319 miljonit eurot, 300 miljonit eurot, 693 miljonit eurot, 354 miljonit eurot ja 310 miljonit eurot.

Rootsi on teinud ettevalmistusi vajaduse korral Kyoto mehhanismide kasutamiseks, kuid ei kavatse praegu seda teha. Saksamaa valitsus on otsustanud toetada süsinikurahastu kasutamist süsinikuturu loomiseks.

3.5. Süsiniku neeldajate kavandatud kasutamine

Lisaks erinevatele kasvuhoonegaaside heite allikatele suunatud põhimõtetele ja meetmetele saavad liikmesriigid kasutada süsiniku neeldajaid (vt tabel 8 lisas). EL 15 liikmesriikide esitatud teabest selgub, et kohustuste perioodi jooksul ladustatakse Kyoto protokolli artikli 3 lõike 3 kohase metsastamis- ja taasmetsastamistegevuse tulemusena puhasväärtusena kokku umbes 13,5 miljonit tonni CO2 aastas. Lisaks sellele peaks artikli 3 lõike 4 kohase tegevuse tulemus liikmesriikide hinnangul moodustama 17,6 miljonit tonni CO2 aastas kohustuste perioodi jooksul EL 15 riikides. Nende arvnäitajate puhul on võetud arvesse metsa majandamise suurimat lubatud väärtust, kuid need ei hõlma artikli 3 lõigete 3 ja 4 kohaseid süsiniku neeldajaid Hispaanias (kuna Hispaania esitas kõigi süsiniku neeldajate kohta ainult koondprognoosi) ega teistes liikmesriikides (Kreeka, Prantsusmaa ja Saksamaa), kes nägid küll ette metsamajandamisalase tegevuse, kuid ei esitanud süsiniku neeldajate kohta prognoosi. Koos Hispaania koondnäitajatega peaks kogu artikli 3 lõigete 3 ja 4 kohane tegevus EL 15-s vähendama heiteid 39,1 miljoni tonni CO2 võrra aastas kohustuste perioodi jooksul, mis vastab 11 %-le EL 15 heidete vähendamise kohustusest, mis on 342 miljonit tonni CO2 aastas kohustuste perioodi jooksul võrdlusaasta heitetasemega võrreldes. Sloveenia eeldab, et tema heitetase langeb täiendavalt 1,7 miljoni tonni CO2 võrra aastas kohustuste perioodi jooksul.

[1] Nõukogu otsuses (2002/358/EÜ) Kyoto protokolli heakskiitmise kohta on liikmesriikide mitmesugused kohustused väljendatud protsentuaalsete muutustena võrreldes võrdlusaastaga. 2006. aastal väljendati komisjoni otsuses 2006/944/EÜ vastavaid heitetasemeid tonnides CO2 ekvivalendi kohta. Seoses nõukogu otsusega 2002/358/EÜ on keskkonnaministrite nõukogu ja komisjon ühisavalduses nõustunud 2006. aastal arvesse võtma muu hulgas võrdlusaasta heitkogustega seonduvaid eeldusi Taani avalduses nõukogu 16.–17. juuni 1998. aasta järelduste kohta. 2006. aastal otsustati selleteemalise otsuse tegemine edasi lükata, kuni kõik ühenduse ja liikmesriikide esialgsed aruanded on Kyoto protokolli kohaselt läbi vaadatud.

[2] EL-i järelevalvesüsteemi otsuse (otsus 280/2004) kohaselt esitasid kõik liikmesriigid peale Malta kasvuhoonegaaside heite seireandmed 2005. aasta kohta. Kõik aruanded esitanud liikmesriigid esitasid kõik või peaaegu kõik (st üle 90 %) ühtse aruandlusvormi tabelid aastate 1990–2005 kohta.

[3] EL 15 riikidel on võrdlusaasta süsinikdioksiidi, metaani ja lämmastikoksiidi puhul 1990; fluoritud gaaside puhul on 12 liikmesriiki valinud võrdlusaastaks 1995, samal ajal kui Austria, Prantsusmaa ja Itaalia on selleks aastaks valinud 1990. Kuna EL 15 üldülevaade koostatakse liikmesriikide seireandmete põhjal, on EL 15 võrdlusaasta hinnangud fluoritud gaaside heite kohta 12 liikmesriigi puhul 1995. aasta heite ning Austria, Prantsusmaa ja Itaalia puhul 1990. aasta heite summa. EL 15 võrdlusaasta heitehinnangu hulka kuuluvad ka Madalmaade, Portugali ja Ühendkuningriigi metsade hävitamisega seotud heited.

[4] Prognoosid põhinevad liikmesriikide poolt kuni 31. maini esitatud andmetel.

[5] Bulgaaria ja Rumeenia hiljutise ühinemise tõttu EL-iga ei ole 2005. aasta kohta esitatud andmed sõltumatult tõendatud.

[6] Vastavalt Taani riiklikule saastekvootide eraldamise kavale aastateks 2008–2012 ja komisjonile esitatud täiendavale teabele saavutab Taani oma eesmärgi uute üleriigiliste kliimamuutusega seotud algatuste ning riigi tasandil ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismide (JI/CDM) krediidi ostmise abil.

[7] Hispaania kehtestas teise riikliku saastekvootide eraldamise kavaga vastavusstrateegia, mis hõlmab täiendavate vähendamismeetmete võtmist puudujäägi tasategemiseks. Osa nendest meetmetest kuulub kliimamuutuse vastu võitlemiseks ettenähtud kiireloomuliste meetmete plaani, mis viiakse ellu 2007. aasta jooksul.

[8] Käesolev hinnang sisaldab teavet Euroopa Liidu 27 liikmesriigi kohta, kuid kõige põhjalikum on EL 15 puudutav osa. Ajakohastatud prognoosid olid kättesaadavad 18 liikmesriigi kohta. Teave paindlike mehhanismide kasutamise kohta Kyoto protokolli alusel oli kättesaadav 20 liikmesriigi kohta. Kaasatud on ka Kyoto protokolli artikli 3 lõigete 3 ja 4 kohaselt maa kasutamise, maa kasutamise muudatuste ja metsandusega („süsiniku neeldajad”) seotud tegevus, mille kohta laekusid andmed kokku 14 liikmesriigilt.

[9] Praegu seisuga ei ole komisjoni käsutuses teavet endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2005. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta. Kuna endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki ei ole 1. lisas nimetatud ja tal ei ole Kyoto protokolli kohaseid eesmärke, ei ole tal ka kohustust igal aastal sellekohast teavet esitada.

[10] KOM(2007) 575 (lõplik).