[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 6.11.2007

KOM(2007) 651 lõplik

KOMISJONI TEATIS

lõhkeainete julgeoleku tõhustamise kohta

{SEK(2007) 1421}{SEK(2007) 1423}

KOMISJONI TEATIS

lõhkeainete julgeoleku tõhustamise kohta(EMPs kohaldatav tekst)

Sissejuhatus

Euroopa Liit on suureneva avatusega ala, kus julgeoleku sise- ja välisaspektid on omavahel tihedalt seotud. See on suureneva omavahelise sõltuvusega ala, mis võimaldab inimeste, ideede, tehnoloogia ja ressursside vaba liikumist. Selle tulemusel on see aga ka piirkond, mida terroristid võivad kuritarvitada oma eesmärkide saavutamiseks ja on seda ka juba teinud. Luhtunud rünnakud Londonis ja Glasgow's 29. ja 30. juunil ning Saksamaal, Taanis ja Austrias toimunud terrorismiga seotud arreteerimised tuletasid meile seda ohtu meelde. Seetõttu on terrorismi vastu võitlemisel hädavajalik Euroopa solidaarne, kooskõlastatud ja ühine tegutsemine.

Lõhkeseadeldised on terrorirünnakutes enim kasutatud vahend, mille arvele langeb valdav osa terrorirünnakute ohvritest viimase 50 aasta jooksul. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu jaoks olnud ning on jätkuvalt väga oluline tõhustada lõhkeainete julgeolekut ja muuta lõhkeseadeldiste valmistamine terroristidele raskemaks.

Vahetult pärast Madridi rünnakuid seadis Euroopa Ülemkogu 25. märtsil 2004 oma deklaratsioonis terrorismivastase võitluse kohta esmaseks eesmärgiks vajaduse „suretada terroriorganisatsioonide ja -rühmituste tegevus välja, jättes nad ilma oma töövahenditest”. Eriti tunnistas ülemkogu „vajadust tagada terroristlike vägivallategude ettevalmistamiseks kasutatavate tulirelvade, lõhkeainete, pommide valmistamiseks vajalike seadmete ja -tehnoloogiate julgeolek”.

Vastuseks Euroopa Ülemkogu deklaratsioonile võttis komisjon 18. juulil 2005 vastu teatise meetmetest lõhkeainete, detonaatorite, pommide valmistamiseks vajalike seadmete ja tulirelvade julgeoleku tõhustamiseks[1] . Üks põhilisi meetmeid, mida kõnealuses teatises käsitleti, oli komisjoni kavatsus koostada ELi tegevuskava lõhkeainete julgeoleku tõhustamiseks, võttes aluseks ekspertide töörühma soovitusi.

Mitmepoolne sidusrühmade dialoog, kuhu oli kaasatud nii avalik kui ka erasektor, peeti lõhkeainete julgeoleku ekspertide töörühma raames, kuhu kuulusid asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas tööstuse ja riigiasutuste esindajad. Töörühma tegevus, milles keskenduti nelja erineva töörühma kaudu lähteainete, tarneahela, avastamise ja avaliku julgeoleku teemadele, jõudis lõpule 2007. aasta juunis, mil esitati aruanne koos 50 soovitusega meetmete kohta, mis aitaksid tõhustada lõhkeainetega seotud julgeolekut ELis.

Töörühma aruannet arvestades on komisjon välja töötanud lõhkeainete julgeoleku tõhustamist käsitleva laiaulatusliku tegevuskava, milles käsitletakse kõiki julgeolekuga seotud küsimusi ning mis toetub suuresti avaliku ja erasektori vahelise julgeolekuküsimusi käsitleva dialoogi raames toimuvale avaliku ja erasektori koostööle. Et teatavates valdkondades on vaja teha selgelt vahet avaliku ja erasektori tegevuse vahel, sisaldab tegevuskava ka uusi vahendeid koostööks liikmesriikide eriteenistuste vahel.

Eesmärk

Tegevuskava strateegiline eesmärk on tõhustada lõhkeainetega seotud julgeolekut, et võidelda ELi piires lõhkeseadeldiste abil toime pandavate terroriaktide arvu vähendamise eest ning kaitsta seega ühiskonda rünnakute eest, kus kasutatakse lõhkeseadeldisi, võttes täielikult arvesse mitmeid majandusvaldkondi, kus lõhkeaineid ja nende lähteaineid kasutatakse üldsuse hüvanguks.

Kohaldamisala

Tegevuskavas pööratakse eelkõige tähelepanu julgeolekuküsimustele. Kuigi tegevuskavas ei käsitleta eraldi ohutusega seotud probleeme, võivad mõned tegevuskavas väljapakutud meetmed parandada ka ohutust.

Et terrorismiohuga tegelemisel on vaja laiaulatuslikku lähenemisviisi lõhkeainetega seotud julgeoleku valdkonnas, käsitletakse tegevuskavas nii lõhkeaineid kui ka nende lähteaineid. Tegevuskavas pööratakse tähelepanu nii seaduslikult kui ka ebaseaduslikult valmistatud lõhkeainetele.

Struktuur

Terrorismivastane võitlus nõuab laiaulatuslikku lähenemisviisi ning nii avaliku kui ka erasektori täielikku kaasamist.

Ennetamine, avastamine ja reageerimine peaksid moodustama lõhkeainete julgeolekut käsitleva ELi lähenemisviisi kolm tugisammast. Kõnealused kolm sammast peaksid hõlmama konkreetseid meetmeid lõhkeainete lähteainete, tarneahela (ladustamine, transport, jälgitavus) ja avastamise kohta. Samal ajal peaksid kõiki kolme sammast täiendama ja ühendama horisontaalmeetmed avaliku julgeoleku kohta.

Tegevuskava rakendamisega seotud konkreetsete õigusaktide vastuvõtmisele eelneb täiendav üksikasjalik analüüs ning nende vastuvõtmine eeldab positiivset hinnangut meetmetega seotud kulude ja tulude kohta.

Lähteained

Üldjoontes on lõhkeainete lähteained kõik keemilised ühendid või elemendid, mida on keemilise reaktsiooni või reaktsioonide abil võimalik muuta lõhkeaineks. Tuvastatud on mitmed lähteained, mida tuleks käsitleda esmajärjekorras. Need on järgmised:

atsetoon | sidrunhape | vesinikperoksiid | kaaliumkloraat ja -perkloraat |

ammooniumnitraat (väetis) | heksamiin | lämmastikhape | kaaliumnitraat |

ammooniumnitraat (tehniline) | vesinikkloriidhape | nitrometaan | naatriumkloraat |

väävelhape |

Lähteainete loetelu tuleks muuta vastavalt vajadusele.

HORISONTAALMEETMED

ELi ning selle kodanike ja elanike julgeolek sõltub liikmesriikide, ELi institutsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelisest tõhusast koostööst ja kooskõlastamisest.

Nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil on juba tehtud märkimisväärseid edusamme lõhkeainetega seotud julgeoleku vallas. Vaatamata sellele on veel palju teha sellistes valdkondades nagu teabevahetuse elavdamine, heade tavade levitamine, kooskõlastusmehhanismide loomine ja teatavates küsimustes ühismeetmete võtmine. Kõnealustes valdkondades saab EL julgeoleku küsimustes liikmesriike oluliselt toetada.

Lõhkeainete julgeoleku vallas on kaks horisontaalset peaeesmärki järgmised:

- ajakohase teabe ja heade tavade vahetamise parandamine;

- lõhkeainetealase uurimistöö edendamine.

Ajakohase teabe ja heade tavade vahetamise parandamine

Teabe ja heade tavade vahetamine liikmesriikide vahel peab olema nurgakivi ELi püüdlustes suurendada lõhkeainete julgeolekut.

Eelkõige tuleks luua lõhkeainete alane varajase hoiatamise süsteem, mis edastaks liikmesriikide asjaomastele ametiasutustele teavet vahetute ohtude, lõhkeainete, detonaatorite ja teatavate lähteainete varguste, kahtlaste tehingute ja uute tegevusviiside avastamiste kohta.

Lisaks sellele tuleks luua Euroopa pommiteabesüsteem ja edendada seda kui ELi ühisvahendit, mille abil anda asjaomastele valitsusasutustele ELi ja liikmesriikide tasandil juurdepääs lõhkeaineid ja nende kasutamise juhtumeid käsitlevale teabele.

Süsteem peaks olema kasutatav ööpäevaringselt ja juurdepääs teabele peaks olema järgmistel teenistustel (vastavalt sellele, kuidas vastutusalad on liikmesriigis jagatud): politsei, toll, piirivalve, turvateenistused, sõjavägi / riiklikud kaitsejõud. Liikmesriikide tasandil peaksid tegutsema kohalike teabepunktidena 27 riiklikku pommiteabekeskust.

Kogemuste, teadmiste ja heade tavade vahetamine peaks jätkuma kõikide lõhkeainete julgeolekuga seotud asjaomaste sidusrühmade vahel. Seepärast tuleks iga kahe aasta tagant korralda lõhkeainete julgeoleku alane konverents, kus käsitletaks kõiki asjaomaseid küsimusi.

Samal ajal meetmena tuleks algatada lõhkeainete julgeolekuga seotud küsimustes dialoog välispartneritega. Sellised meetmed nagu heade tavade levitamine ning väljaspool ELi kehtivate julgeolekustandardite karmistamise julgustamine peaksid mängima olulist rolli ELi pingutustes lõhkeainete julgeoleku tõhustamisel. Väliskoostöö peaks keskenduma peamiselt ELi naaberriikidele.

Lõhkeainetealase uurimistöö edendamine

Julgeolekualasel uurimistööl on oluline roll julgeolekuohtudele reageerimise võimekuse suurendamisel ELis. Seepärast tuleks investeerimist uurimistöösse pidada esmatähtsaks.

Juba praegu on võimalik välja tuua mitmeid uurimistöö prioriteete:

- omavalmistatud lõhkeseadeldised ja nende omadused;

- lõhkeainete ja lähteainete avastamine, sealhulgas lisaainete kasutamise abil. See peaks hõlmama uurimistööd, mille eesmärk on tõhustada avastamist (enne plahvatust) ja jälgitavuse eesmärgil lisaainete kasutamist (enne ja pärast plahvatust);

- portatiivsed lõhkeainete testimise vahendid;

- omavalmistatud lõhkeseadeldiste avastamine lennujaamades. Erilist tähelepanu pööratakse vedellõhkeainete avastamisele, eesmärgiga välja töötada avastamistehnikad, mis võimaldaksid järk-järgult kasutusele võtta uued seadmed ohtlike vedelike avastamiseks olenemata asjaomase vedeliku kogusest;

- liikmesriikide ametiasutustele tehniliste lahenduste pakkumine mobiiltelefonide signaalide segamiseks ohustatud piirkondades. Arvestades seda, et on tõestatud, et mobiiltelefone on kasutatud lõhkeseadeldiste lõhkamiseks, peaks olema ajutiselt võimalik segada mobiiltelefonide signaali teatavas piirkonnas, et takistada lõhkeseadeldise lõhkamist kaugjuhtimise teel;

- inhibiitorid, mida on võimalik lisada lõhkeainete lähteainetele.

Lõhkeainete julgeoleku alane uurimistöö ei tohiks piirduda eespool loetletud teemadega. Korrapäraselt on vaja läbi vaadata prioriteedid. Lisaks sellele tuleb parandada teabevahetust liikmesriikide vahel, et vältida üleliigset dubleerimist.

Kõnealuse uurimistöö tundliku iseloomu tõttu tuleks hoolikalt kaaluda, kellel peaks olema juurdepääs selle tulemustele. Teatavates valdkondades on konfidentsiaalsus väga oluline.

Ennetamine

Ennetavatel meetmetel on väga oluline roll lõhkeainete julgeoleku tõhustamisel. Nii ELi kui ka riiklikul tasandil on võimalik võtta mitmeid ennetamisega seotud meetmeid.

Kontrolli tugevdamine teatavate kemikaalide üle, töötajate teadlikkuse suurendamine ja kahtlaste tehingute tuvastamine on lähteainete valdkonnas võetavad prioriteetsed meetmed.

Lõhkeainete valdkonnas laiemalt on julgeolekut vaja käsitleda kogu tarneahela raames. Lõhkeainete valmistamine, ladustamine, transport ja nende jälitatavus on küsimused, mida tuleks käsitleda operatiivselt, et vähendada lõhkeainete ja lõhkeseadeldiste valedesse kätesse sattumise, nende väärkasutamise ja varguse tõenäosust või vähendada nimetatud sündmustega kaasnevat mõju. Kõnealuses valdkonnas on juba võetud mitmeid meetmeid. Kuid kõnealused meetmed tuleb koondada ühtseks julgeolekule suunatud tegevuseks.

Sellest tulenevalt on ennetamise valdkonnas peamised prioriteedid järgmised:

- parandada töötajate teadlikkust lähteainete valdkonnas;

- parandada õigusnorme, mis käsitlevad turul saada olevate lõhkeainete lähteaineid;

- parandada kontrolli lähteainetega tehtavate tehingute üle;

- parandada kontrolli turul saada olevate lõhkeainete ja pürotehniliste toodete üle;

- parandada lõhkeainetehaste julgeolekut;

- parandada personali julgeolekukontrolli;

- parandada julgeolekut lõhkeainete transportimisel;

- vähendada sellise teabe kättesaadavust, mis käsitleb lõhkeainete ebaseaduslikku valmistamist, ja halvendada selle kvaliteeti.

Parandada töötajate teadlikkust lähteainete valdkonnas

Õiguskaitseorganite kogemused on näidanud, et tähelepanelikud töötajad aitavad kõige paremini kaasa ebaseaduslike tegevuste ning eelkõige kahtlaste tehingute ja varguste avastamisele.

Erasektori ja ametiasutuste peamine eesmärk peaks olema teavitada julgeoleku küsimustest neid, kes tegelevad lähteainetega. Selleks et parandada töötajate teadlikkust ohtudest kogu tarneahela jooksul, tuleks lähteainete tootjate, formuleerijate, turustajate ja jaemüüjate hulgas korraldada asjakohaseid kampaaniad.

Parandada õigusnorme, mis käsitlevad turul saada olevate lõhkeainete lähteaineid

Teine ennetustöö eesmärk hõlmab turul saada olevaid lähteaineid käsitlevate õigusnormide parandamist, muutes või piirates asjaomaste kemikaalide laadi. Tuleks võtta meetmeid, et muuta keerulisemaks teatavate lähteainete kasutamine omavalmistatud lõhkeseadeldiste valmistamisel ja takistada vähemalt seda, et neid lähteaineid kasutaksid kogenematud terroristid ja harrastuspommitegijad.

Seepärast tuleks luua süsteem, mille raames töötatakse välja ja valmistatakse ette õigusaktid turul saada olevate lõhkeainete lähteainete kohta. See peaks tähendama ka sellise alalise ekspertide komitee loomist, kelle ülesanne on tuvastada erinevate lähteainetega seotud ohtusid ja soovitada komisjonile sobilikke meetmeid, arvestades erinevate meetmete proportsionaalsust ja kulusid. Kõnealuste soovituste hulka võib kuuluda teatavate lähteainete kontsentratsiooni piiramine, müügikeeld, asjaomastele ainetele alternatiivide leidmine ja uurimistöö prioriteedid.

Alalise komitee ülesannete hulka kuuluks ka ülesanne uurida üksikasjalikult järgmisi küsimusi ja jälgida vajaduse korral konkreetsete meetmete rakendamist:

1. töötada välja sobivad lisaained ja edendada nende lisaainete kasutamist lähteainetes, et vältida nende kasutamist lõhkeainetes, juhul kui see on tehniliselt võimalik;

2. teatavate lähteainete kontsentratsiooni piirangud nende müümisel lõpptarbijale;

3. keelustada täielikult ELi tarbijaturgudel (mitte erialastel turgudel) kontsentreeritud tugevate hapete müümine, juhul kui on olemas aseaine: keelustada eelkõige väävelhappe, vesinikkloriidhappe ja lämmastikhappe müümine.

4. võtta ammooniumnitraatväetiste puhul kasutusele turuseiresüsteem ja piirata suure lämmastikusisaldusega väetiste müüki tavakodanikele;

5. piirata tavakodanike juurdepääsu puhtale nitrometaanile. See peaks olema kättesaadav tööstustarbijatele klientide kvalifitseerimise süsteemi alusel;

6. piirata tavakodanike juurdepääsu flegmatiseerimata naatriumkloraadile (umbrohutõrjevahend);

7. alaealistele teatavate lähteainete täieliku müügikeelu kehtestamise teostatavus ja lisandväärtus.

Arvestades alalise komitee tööd seoses lähteainete teatavate koguste ja/või kontsentratsiooni valdkonnas, võidakse kehtestada kohustus registreerida ostja isikuandmed. Ilma et see piiraks asjaomaste andmekaitse eeskirjade kohaldamist, võidakse selline teave avaldada õiguskaitseorganitele.

Lisaks sellele tuleks lõhkeainete lähteainete ladustamise julgeoleku kohta kehtestada asjakohaste õigusaktide abil Euroopa miinimumstandardid julgeoleku vallas ning tööstussuunised.

Parandada kontrolli lähteainetega tehtavate tehingute üle

Kolmas prioriteet on seotud selliste tehingute kontrollimisega, mis võiksid sisaldada kuritegelikke kavatsusi. Lõhkeainete lähteainete ekspertide alaline komitee peaks arutama ka allpool loetletud meetmeid.

Igas liikmesriigis peaks olema lihtne häiremehhanism, mille abil oleks igal tarneahelas osalejal võimalik teavitada riigi asjaomaseid ametiasutusi kahtlastest tehingutest või vargusest. Luua tuleks kahtlastest tehingutest teatamise süsteem, mis oleks võrreldav olemasolevate süsteemidega narkootikumide lähteainete või kahtlaste finantstehingute valdkonnas. Kasutusele võiks võtta kohustusliku süsteemi, mille abil saaks riigi asjaomastele ametiasutustele teatada kõikidest lähteainetega tehtavatest tehingutest, mida võib pidada kahtlaseks. Sarnaselt ELi käitumisjuhendile narkootikumide lähteainete kohta tuleks välja töötada käitumisjuhend, mis oleks mõeldud tööstusele ja jaemüüjatele ning kus oleks kindlaks määratud see, millist käitumist pidada kahtlaseks .

Tuleks hinnata kasu, mis kaasneks sellise süsteemi loomisega, kus iga lähteaine puhul, mida jaemüügisektoris käsitletakse, märgitakse lähteaine pakendile kood, mis sisaldab märget selle kohta, et kõnealuse aine ostmine võidakse registreerida. Võiks arutleda võimaluse üle välja töötada üleeuroopaline sümbol, mis näitaks, et jaemüügikauba ostmine registreeritakse.

Parandada kontrolli turul saada olevate lõhkeainete ja pürotehniliste toodete üle

Praegu kehtib kõikides liikmesriikides lõhkeainetega tegelevatele ettevõtjatele loa eraldamise süsteem. Kuid tihti puudub loa eraldamise süsteem mittekaubanduslikel eesmärkidel lõhkeainetega tegelevatele ettevõtjatele. Sellest tulenevalt on vaja tagada, et igas liikmesriigis oleks lõhkeainete tootmise, ladustamise, müügi, kasutamise ja omamise reguleerimise ja selleks loa või litsentsi eraldamise ametlik süsteem, mis hõlmaks ka eraisikuid. Kõnealune süsteem peaks hõlmama nii ettevõtjaid kui ka mittekaubanduslikke tegevusi.

Juhul kui avastatakse loata lõhkeained, on äärmiselt oluline tuvastada nii kiiresti kui võimalik kõnealuste lõhkeainete viimane ametliku loaga omanik. Sel põhjusel oleks liikmesriikide õiguskaitseorganitele suureks abiks kõikide lõhkeainete üleeuroopaline märgistamine. Komisjonil on käsil kõnealuse ühtse märgistussüsteemi väljatöötamine ja selle tulemusel koostatakse tõenäoliselt direktiiv tsiviilkasutuseks mõeldud lõhkeainete tuvastamise ja jälitatavuse kohta. Kõnealuse direktiivi eelnõu kohaselt märgistatakse kõik lõhkeained ühtse tunnusega, mida inimesel on võimalik lugeda, kuid mis on esitatud ka triip- või maatrikskoodina. Kõnealuse süsteemi rakendamine peaks toimuma nii kiiresti kui võimalik.

Lisaks sellele tuleks hinnata ka ohtu, mida kujutavad endast pürotehnilised tooted. Et neid on võimalik kasutada omavalmistatud lõhkeseadeldistes, tuleks kontrolli parandada. Kuigi pürotehnilisi tooteid ei ole kasutatud terrorirünnakute elluviimiseks, on neid siiski kasutatud kuritegevuses (näiteks omavalmistatud torupommides). Nõukogu võttis uue ELi direktiivi pürotehniliste toodete kohta vastu 16. aprillil 2007[2]. Kõnealune õigusakt käsitleb põhiliselt ohutuse küsimusi, ent kirjeldab mõningal määral ka julgeolekukaalutlusi.

Et süsteemide suhtes, millega antakse luba pürotehniliste toodete suurte koguste käsitlemiseks, puudub ühte lähenemisviis, on mõnedes liikmesriikides võimalik käsitleda pürotehniliste toodete suuri koguseid ilma regulatiivse järelevalveta nii kaua, kuni on täidetud asjaomased ladustamise ja transportimise tingimused. Seda lünka oleks võimalik täita, kehtestades ELis ühtlustatud tingimused loa andmiseks pürotehniliste toodete suurte koguste käsitlemiseks.

Parandada lõhkeainetehaste julgeolekut

Liikmesriikidel on erinevad kogemused ja lähenemisviisid lõhkeainetetehaste julgeoleku küsimuses. Kuid tõsiasi, et viimase kümne aasta jooksul toimunud suuremad lõhkeainetevargused on aset leidnud Euroopas, viitab sellele, et palju on veel vaja teha. On vaja teha täiendavaid edusamme, et ühtlustada lõhkeainetetehaste julgeoleku taset ELis ja võimalusel töötada välja kõnealuse valdkonna ühised miinimumstandardid.

Eelkõige peaksid tõhusad julgeolekukavad / julgeoleku juhtimise süsteemid olema kasutuses kõikides lõhkeainetega seotud rajatistes (lõhkeainete tootmine, ladustamine, turustamine ja kasutamine). Kõnealused julgeolekukavad / julgeoleku juhtimise süsteemid peaksid põhinema riskianalüüsil ja hõlmama toimivaid julgeolekumeetmeid. Julgeolekukavas / julgeoleku juhtimise süsteemis tuleks kindlaks määrata vastutavad isikud ja turvaülem. Riiklikel ametiasutustel peaks olema võimalus teha erandeid väikeste koguste kasutajatele. Püsiladustusrajatistes peaksid juurdepääsu piiramine ja avastamismeetmed olenema ohu tasemest ja need peaksid vastama standardliigitusele.

Asjaomastel riiklikel ametiasutustel peaks olema kohustus pidevalt teavitada lõhkeainete tootjaid ja turustajaid piirkondlikest ohtudest. Tuleks välja töötada reageerimiskavad ning kohandada need kehtivate häiretasemetega.

Lisaks sellele tuleks parandada pakendamata lõhkeainete ja valmistoodete tootmiseks kasutatavate toorainete arvestust. Raamatupidamis- ja kooskõlastussüsteemid on juba olemas. Vaatamata sellele on vaja tagada, et vargused ja vastuolud tuvastatakse nii kiiresti kui võimalik.

Parandada tuleks mobiilsete lihtlõhkeainete tootmisüksuste julgeolekut. Praegu toodetakse enamik tsiviilotstarbeks mõeldud lõhkeaineid liikmesriikide mobiilsetes lihtlõhkeainete tootmisüksustes. See toob endaga kaasa ohutuse paranemise võrreldes tootmisega tehastes ning sealt lõhkeainete transportimisega. Vaatamata sellele on vaja võtta teatavaid parandusmeetmeid seoses mobiilsete lihtlõhkeainete tootmisüksuste julgeolekuga. Mobiilsetes lihtlõhkeainete tootmisüksustes toodetud lõhkeainete kogused tuleks registreerida vähemalt kahes iseseisvas süsteemis. Mobiilne lihtlõhkeainete tootmisüksus peaks olema varustatud tootmistõkkega, et vältida lubamatut kasutamist, ja juhul kui üksust ei kasutata, tuleb see parkida valvatavasse või jälgitavasse kohta.

Parandada personali julgeolekukontrolli

Kogu tarneahela ulatuses (lõhkeainete tootmine, ladustamine, transportimine ja kasutamine) peavad isikud, kes oma töö tõttu puutuvad kokku lõhkeainetega, läbima julgeolekukontrolli. See hõlmab nii teenuseid pakkuvate ettevõtjate kui ka lõhkeainete käsitlemise luba omavate ettevõtjate töötajaid. Seetõttu peaks kõiki töötajaid, kes tegelevad lõhkeainete tootmise, ladustamise, turustamise ja kasutamisega ning kellel on juurdepääs lõhkeainetele, hoolikalt kontrollima ning neil peaks olema ametlik luba juurdepääsuks lõhkeainetele.

Parandada julgeolekut lõhkeainete transportimisel

Lõhkeainete transportimine on eriti ohtlik tegevus, sest lõhkeaineveokit võidakse rünnata otse või see võidakse suunata ebaseaduslikult kavatsetust sihtkohast mujale. Seetõttu on ranged julgeolekunõuded lõhkeainete transportimisel oluline osa lõhkeainete üldise julgeoleku parandamisel. Seetõttu tuleks kõikide EX/II ja EX/III tüüpi sõidukite[3] puhul, millega veetakse lõhkeaineid, kasutusele võtta teatavad julgeolekut parandavad lahendused.

Käivitada tuleks arutelu vajaduse üle vaadata läbi liigitus „mittetundlikuks muudetud lõhkeained”. Mittetundlikuks muudetud lõhkeainete hulka kuuluvad brisantlõhkeained, näiteks RDX (tsüklotrimetüleentrinitramiin) ja PETN (pentaerütrotritooltetranitraat ), mida tavaliselt liigitatakse ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste kohaselt ohtlike kaupade 1. klassi, kuid kui kõnealuseid lõhkeaineid segada mittetundlikuks muutva ainega, võib neid liigitada ka kõnealuste soovituste kohaselt klassi 4.1. Et on oht, et mittetundlikuks muutmise protsessi käigus ei neutraliseerita täielikult kõiki 1. klassi ohte, tuleb hinnata, kas selliseid mittetundlikuks muudetud lõhkeaineid tuleks klassi 4.1 asemel liigitada 1. klassi. Seetõttu tuleks õigeaegselt läbi vaadata kõnealuste ainete liigitamine.

Vähendada sellise teabe kättesaadavust, mis käsitleb lõhkeainete ebaseaduslikku valmistamist, ja halvendada selle kvaliteeti

Üksikasjalikult tuleks uurida Interneti kasutamist pommide valmistamist käsitleva teabe levitamisel. Ühest küljest pakub Internet juurdepääsu rikkalikule teabele, mis toob kasu kõigile. Teisest küljest kuritarvitatakse Internetti sellise teabe levitamiseks, mida on võimalik kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Pommivalmistamise juhiste ja materjalide ebaseadusliku leviku vastu Interneti kaudu tuleb võidelda, kuid samal ajal tuleb arvestada ajakirjandus-, sõna- ja teabevabadusega. Arutada tuleks võimalust kehtestada ühised minimaalsed kriminaalkaristused pommide valmistamise kogemuste levitamise eest Internetis. Komisjon juba tegeleb kõnealuse küsimusega, vaadates läbi raamotsust terrorismivastase võitluse kohta[4].

Avastamine

Kui ennetusmeetmed ei ole soovitud tulemusi andnud või kui nendest on mööda hiilitud, on vaja kasutada avastamisseadmeid ja -menetlusi, et vähendada ohtu, et terroristid ja muud kurjategijad kasutavad lõhkeaineid kuritegelikel eesmärkidel. Seetõttu on vaja välja töötada lõhkeainete avastamiseks kasutatavad tõhusad ja täpsed vahendid.

Avastamisele on vaja läheneda kompleksselt. On olemas mitmeid avastamistehnikaid, mida saab kasutada ka lõhkeainete puhul. Siia hulka kuuluvad lõhkeainete avastamissüsteemid, röntgensüsteemid, lõhkeaineid avastada suutvad koerad ning lõhkeainete jälgede ja aurude avastussüsteemid. Vaatamata sellele on kogemused näidanud, et ühe avastamistehnika kasutamine ei pruugi kaasa tuua soovitud tulemusi. Seetõttu võib vaja minna erinevate tehnikate kombinatsiooni.

Peamised eesmärgid on järgmised:

- luua erinevatel stsenaariumidel põhinev lähenemisviis avastamistegevuse prioriteetide tuvastamiseks;

- töötada välja avastamise miinimumstandardid;

- parandada teabevahetust;

- luua sertifitseerimise, testimise ja kontrollimise mehhanismid;

- kasutada teatavates piirkondades avastamistehnoloogiaid tõhusamalt.

Komisjon on juba astunud olulisi samme lennundusjulgestuse valdkonnas. Nende hulka kuulub kohustuslike standardite kehtestamine nii lõhkeainete avastamisseadmete sooritusnõuete kui ka seadmete kasutamise kohta. Sellist liiki töö peaks jätkuma.

Luua erinevatel stsenaariumidel põhinev lähenemisviis avastamistegevuse prioriteetide tuvastamiseks

Lõhkeainete avastamise parandamine on keeruline ja aeganõudev protsess, mille õnnestumiseks on vaja erinevate sidusrühmade osalemist.

Avastamisega tegelevate õiguskaitseorganite esitatavate nõuete täitmine olemasolevate tehnoloogiate ja toodete abil on peamine väljakutse. Seda protsessi on võimalik hõlbustada, töötades välja erinevatel stsenaariumidel põhineva lähenemisviisi avastamistegevuse prioriteetide tuvastamiseks. Asjaomaste stsenaariumide ja nende käsitlemiseks olemasolevate tehnoloogiate tuvastamine on oluline esimene samm tulevaste meetmete prioriteetide seadmisel. Sellised stsenaariumid aitavad suunata ressursside kasutamist ja uurimistööd, keskenduda aruteludes konkreetsetele küsimustele ja probleemidele ning pöörata rohkem tähelepanu ELi erinevate sidusrühmade muredele, mis hõlmavad muu hulgas avastamisele kuluvat aega ning valehäirete ja tegelike ohuolukordade suhet. Sellise töörühma loomine, mille ülesanne oleks tuvastada asjaomased stsenaariumid ja kohaldatavad avastamisnõuded ning arutleda nende küsimuste üle, aitaks kõnealust protsessi lihtsustada. Arutletavate teemade delikaatse iseloomu tõttu peaks töörühm koosnema liikmesriikide ja komisjoni esindajatest. Vajaduse korral võiks töörühma töösse kaasata ka erasektori ja teadusasutused. Sellisel juhul tuleks tagada, et järgitakse asjaomaseid turvanõudeid, näiteks osalejate põhjalik kontroll ja julgestatud ruumide kasutamine.

Töötada välja avastamise miinimumstandardid

Standardite väljatöötamine on tulus ja tõhus vahend avastamisseadmete soorituse parandamiseks. Hoolimata lennundusjulgestuse valdkonnas juba tehtud edusammudest, tuleks ELis välja töötada avastamise miinimumstandardid. Kõnealuseid standardeid tuleks tehnoloogia arenedes ajakohastada. Standardeid võib välja töötada näiteks Euroopa Standardikomitee tegevuse raames ja need võidakse kehtestada erineval viisil, sealhulgas õigusaktid. See, milline lähenemisviis valitakse, sõltub julgeolekunõuetest ja sidusrühmade eelistustest.

Teabevahetuse tõhustamine

Paremate avastamisvõimaluste arendamine eeldab, et era- ja avalik sektor teevad tihedalt koostööd. Tuleb parandada teabevahetust nende organite ja inimeste vahel, kes tegelevad lõhkeainete avastamisega, sealhulgas teabevahetus õiguskaitseorganite ja asjaomaste turvatöötajate vahel, kes reaalselt tegelevad lõhkeainete avastamisega erinevates asukohtades, ning ühelt poolt õiguskaitseorganite ja teiselt poolt turvatöötajate ja avastamisseadmete tootjate vahel.

Tõhus lõhkeainete avastamine eeldab ajakohastatud ja asjakohase ohualase teabe edastamist nendele turvatöötajatele, kes reaalselt tegelevad lõhkeainete avastamisega. Et terroristid võivad kasutada erinevaid lõhkeaineid erinevates vormides, tuleb turvatöötajaid õigeaegselt teavitada asjaomastest ohtudest ja võimalikest stsenaariumidest. See on eriti oluline lennujaamade töötajate puhul. Lennujaamade turvatöötajatele tuleks pidevalt edastada ajakohastatud teavet terroristide tegevusviiside ja võimalike ohtude kohta. Kõnealuse protsessi käivitamiseks on vaja teostada julgeolekukontrolli nõuetekohasel tasemel.

Koolitusmaterjalide ja asjaomase teabe edastamine teatavate lõhkeainete tüüpide kohta avastamisseadmete tootjatele aitaks olulisel määral kaasa paremate lahenduste väljatöötamisele. Paljudel juhtudel ei ole avastamisseadmete tootjatel juurdepääsu teatavatele lõhkeainetele või ei ole kõnealuste lõhkeainete kogused nende tööks piisavad. Juhul kui teatavates olukordades ei toimi avastamislahendused rahuldavalt, tuleks selline teave edastada tootjatele, eesmärgiga parandada seadmete tulemuslikkust. Seda võiks teha konkreetse tagasiside menetluse vormis ja selle eesmärk ei tohiks olla võimaldada lahenduste pakkujatel läbida lihtsamalt asjaomaseid teste.

Avastusekspertide tööd saaks veelgi lihtsustada, luues piiratud juurdepääsuga andmebaasi kõikide ELi turul saada olevate lõhkeainete spetsifikatsioonide kohta. Andmebaas hõlmaks ka selliste lõhkeainete spetsifikatsioone, mida on vaja kohtu- või avastusekspertidel. Sel eesmärgil võiks kasutada olemasolevaid loa andmise tingimusi ja vajadusel laiendada teabega seotud nõudeid.

Valdkonna muud meetmed võiksid hõlmata tegelikele kasutajatele (lõpptarbijatele) mõeldud avastamise käsiraamatu koostamist ja lõhkeainete avastamise ekspertide võrgustiku loomist.

ELis lõhkeainete avastamissüsteemide sertifitseerimise, testimise ja kontrollimise mehhanismide loomine

Luua tuleks ELi hõlmavad lõhkeainete avastamislahenduste sertifitseerimise, testimise ja kontrollimise mehhanismid. Kõnealused mehhanismid aitaksid oluliselt kaasa olukorra paranemisele, sest need vähendaksid kulusid, mis tekivad liikmesriikide tegevuse dubleerimise tõttu, ja seetõttu oleks võimalik vältida avaliku ja erasektori ressursside raiskamist. Lisaks sellele võimaldaksid kõnealused süsteemid nendel liikmesriikidel, kellel puudub sertifitseerimissuutlikkus, pääseda ligi asjaomasele sertifitseerimisteabele. Ühine sertifitseerimise, testimise ja kontrollimise süsteem vähendaks riigiasutuste sõltuvust teabest, mida edastavad avastamisseadmete tootjad, ja võimaldaks neil otsuste tegemisel tugineda objektiivsetele tulemustele. Sellised mehhanismid tooksid kasu ka erasektorile, sest võimaldaksid tootjatel turustada oma tooteid tõhusamalt. Sertifitseerimise, testimise ja kontrollimise protsessi standardimise võiks võtta arutlusele, eesmärgiga tagada ühesugune kvaliteet kõikide osalevate üksuste puhul.

Sertifitseerimise valdkonnas oleks vaja süsteemi, mille abil hinnata, kas avastamislahendused vastavad teatavatele üldtunnustatud standarditele. Sertifitseerimisprotsessi teostaksid liikmesriikides asuvad akrediteeritud laboratooriumid/organisatsioonid ja seda tunnustaksid kõik liikmesriigid.

Kogu ELi hõlmav testimise süsteem oleks samuti vajalik, et hinnata teatava avastamislahenduse sooritust. Selline süsteem oleks raamistikuks, mille abil liikmesriikide riigiasutused ja asjaomased institutsioonid vahetaksid testide tulemusi. Riigiasutused ja muud sidusrühmad saaksid avastamislahenduste tulemuslikkuse testimise tulemusi käsitleva teabe kogumisest kasu, sest see hõlbustaks otsuse tegemist hankemenetlustes.

Tuleks luua kogu ELi hõlmav avastamislahenduste kontrollimise süsteem, millega oleks võimalik hinnata arvukate uute avastamistehnoloogiate tulemuslikkust, kasutades samu või väga sarnaseid stsenaariume. Sellise süsteemi abi oleks lihtsam võrrelda erinevaid tehnoloogiaid, mille on välja töötanud erinevad lahenduste pakkujad. Kontrollsüsteemi eesmärk oleks tuvastada suure potentsiaaliga lahendusi ja tehnoloogiaid ning aidata kaasa nende turule toomisele.

Kasutada teatavates piirkondades avastamistehnoloogiaid tõhusamalt

Teatavates asukohtades tuleks avastamistehnoloogiaid paremini kasutada. Prioriteetse küsimusena tuleks üksikasjalikumalt hinnata olukorda lennujaamades ning muudes transpordi- ja avalikes rajatistes, mida võib pidada olulise tähtsusega infrastruktuurideks. Teatavates asukohtades on juba tehtud olulisi edusamme lõhkeainete avastamise valdkonnas, sealhulgas on kehtestatud ELi eeskirjad avastamisseadmete soorituse ja nende kasutamise kohta lennujaamades. Sellist tööd tuleks pidevalt toetada, hinnata ja tõhustada ning ajakohastada vastavalt vajadusele. Tuleks arvestada vajadust vähendada miinimumini uute avastamistehnoloogiatega kaasnevat mõju reisijatele ja tagada samal ajal nõuetekohane julgeolek. Asjaomaseid stsenaariume ja ohuhinnangut arvestades tuleks arutlusele võtta võimalus võtta samasuguseid meetmeid muudes muret tekitavates valdkondades, sealhulgas muude transpordivahendite puhul.

Valmisolek ja reageerimine

Juhuks kui ennetamine ja õigeaegne avastamine ei anna soovituid tulemusi, peab olema loodud nõuetekohane ja tõhus reageerimissüsteem. Iga ohustatud liikmesriigi asjaomased ametiasutused peaksid vastutama asjakohase reageerimise eest. Vaatamata sellele oleks kasu ELi kaasamisest teatavates valdkondades, eelkõige valmisoleku ja reageerimismeetmete alase teabe ja heade tavade vahetamise ning kuriteo toimepanijate süüdimõistmiseks vajaliku teabe vahetamise valdkonnas.

Valmisoleku ja reageerimise puhul on peamised prioriteedid järgmised:

- liikmesriikide vahel teabe ja heade tavade vahetamise parandamine;

- ohuhindamise arendamine;

- konkreetsete valmisoleku- ja reageerimismeetmete väljatöötamine lõhkeainete abil toimepandavate terrorirünnakute ohu puhuks.

Liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste vahel teabe ja heade tavade vahetamise parandamine

Selleks et parandada teabevahetust ja suurendada vastastikust usaldust, tuleks luua Euroopa eridemineerimisüksuste võrgustik. See aitaks kaasa heade tavade levitamisele ja ühiste koolituste korraldamisele ning võimaldaks anda kõikidele huvitatud pooltele õigeaegselt teavet viimaste arengute kohta.

Uurimise käigus kohapeal suurte kemikaalikoguste käsitsemine võib osutuda väljakutseks vähem kogenud liikmesriikidele. Parem teabevahetus aitaks kõnealuste riikide eridemineerijaid, sest paljudel ei ole piisavalt head varustust, et käsitseda suuri lõhkemata lõhkeainete koguseid, eesmärgiga muuta need ohutuks ning võtta proove laboris uurimise ja tuvastamise tarbeks.

Ohuhindamise arendamine

Liikmesriigid peaksid arutama vajadust lõhkeainetealase spetsiaalse ohuhindamise järele. Korrapäraselt koostatakse erinevaid ohuhindamisi konkreetsetes terrorismiga seotud küsimustes. Täiendavalt tuleks uurida, kas on olemas vajadus spetsiaalse ohuhindamise järele seoses lõhkeainetega.

Konkreetsete valmisoleku- ja reageerimismeetmete väljatöötamine lõhkeainete abil toimepandavate terrorirünnakute ohu puhuks

Terroristid võivad kasutada mobiiltelefone lõhkeseadeldiste lõhkamiseks. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et õiguskaitseorganitel on võimalus nõuda mobiilsidepakkujatelt mobiilside väljalülitamist asjaomastes piirkondades.

Järelevalve

Järelevalvel peaks olema keskne roll ELi lõhkeainete julgeoleku tõhustamise tegevuskava rakendamise hindamisel. Iga liikmesriik peaks igal aastal komisjonile edastama teavet kõnealuse tegevuskava rakendamise kohta. Liikmesriikide aruannete põhjal hindab komisjon korrapäraselt tegevuskava rakendamisel tehtud edusamme, eesmärgiga valida välja uued prioriteedid ja teha kindlaks, milliseid täiendavaid meetmeid on vaja.

Tegevuskava rakendamist tuleks vastastikku hinnata ja tõhustada heade tavade vahetamist.

Rahastamine

Lõhkeainete julgeolek on komisjoni prioriteet ja selleks võib eraldada ELi rahalist toetust. Lõhkeainete julgeolekuga seotud meetmete konkreetsed rahastamisvõimalused sätestatakse kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise programmis ja teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis.

Lõhkeainete avastamise ja tuvastamisega seotud uurimisprojekte toetatakse teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kümnenda teema (julgeolekualane teadustöö) raames. Lisaks sellele on kavas toetada kümnenda teema raames keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ning tuuma- ja lõhkeainete näidisprojekti. Paralleelselt on loodud Euroopa julgeolekualase teadustöö ja innovaatika foorum,[5] mille raames töötatakse välja keskmist ja pikka perspektiivi arvestav ühine julgeoleku-uuringute tegevuskava. Selle väljatöötamisse on kaasatud kõik sidusrühmad Euroopas nii pakkumise kui ka nõudluse poole pealt. Kõnealune kava peaks sisaldama teadusuuringute kava, mis põhineb avaliku ja erasektori lõppkasutajate tulevastel vajadustel ning tipptasemel julgeolekutehnoloogiatel. Komisjon tagab, et luuakse vajalik seos lõhkeainete julgeoleku tõhustamise meetmete ning Euroopa julgeolekualase teadustöö ja innovaatika foorumi asjaomaste töörühmade vahel.

12. veebruaril 2007 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise eriprogrammi ajavahemikuks 2007–2013; programmi eelarve on ligikaudu 745 miljonit eurot.

Kõnealuse programmi raames toetatakse Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaseid tegevusi seoses igat liiki kuritegevusega, eelkõige terrorism, inimkaubandus ja lastevastased kuriteod, ebaseaduslik uimasti- ja relvaäri, korruptsioon ja pettused. Üks konkreetne valdkond, mida kõnealune programm hõlmab, on lõhkeainete julgeolek.

Rahastatakse konkreetseid prioriteete vastavalt komisjoni iga-aastasele määratlusele.

Kokkuvõte

Julgeoleku valdkonnas on komisjoni eesmärk jätkuvalt võidelda terroristide vastu, kes kasutavad lõhkeseadeldisi. Lõhkeainete julgeoleku tõhustamise tegevuskava aitab oluliselt kaasa selle eesmärgi saavutamisele.

Tegevuskavas käsitletud meetmeid võetakse järgmiste aastate jooksul. Mitmeid kõnealustest meetmetest tuleb käsitleda prioriteetsetena. Kõnealused meetmed hõlmavad sealhulgas järgmiste süsteemide loomist:

- Euroopa eridemineerimisüksuste võrgustik;

- lõhkeainetealane varajane hoiatussüsteem;

- Euroopa pommiteabesüsteem;

- lähteainete ekspertide alaline komitee;

- avastamise töörühm.

Euroopa eridemineerimisüksuste võrgustiku, lõhkeainetealase varajase hoiatussüsteemi ja Euroopa pommiteabesüsteemi loomist rahastab EL, eesmärgiga nii kiiresti kui võimalik parandada liikmesriikidevahelist teabevahetust lõhkeainete küsimuses.

Lähteainetealase ekspertide alalise komitee ja avastamise töörühma loomine peaks olema samuti prioriteet, et asjaomased eksperdid saaksid hakata arutama üksikasjalike meetmete üle, mida on vaja võtta seoses lõhkeainete lähteainetega ja avastamise süsteemidega.

Paralleelselt tegevuskava rakendamisega kavatseb komisjon rahastada ka muid meetmeid lõhkeainete valdkonnas.

Annex 1 – Action Plan on Enhancing the Security of Explosives

Horizontal measures

No. | Measure/Action | Competent body | Deadline | Status/Observations |

Priority 1: Improve the exchange of timely information and best practices |

1.1.1 | Establish an Early Warning System concerning explosives Such a system would be used in order to exchange information concerning: Immediate threats; Theft of explosives (any kind); Theft of detonators; Theft of precursors; (to be discussed) Suspicious transactions; Discovery of new modi operandi The system should be available in particular to Member States public security authorities (national contact points), Europol and all operational EOD units. | MS/Europol/Commission | End 2008 | Task Force Recommendation No. 39 and 40 |

1.1.2 | Create a European Bomb Data System The system should provide a common EU instrument enabling authorised governmental bodies at EU and Member States level to have 24/7 access to relevant information on incidents involving explosive devices. At least all operational EOD units in the Member States should have access to the database. Other competent authorities in the Member States should also be given access in line with national law. Competent units or bodies of the Member States should be strongly obliged to provide all necessary information for inclusion in the database. | Europol/MS/Commission | End 2008 | Task Force Recommendation No. 35, 36, 37 |

1.1.3 | Regularly (every two years) organise an event on the security of explosives covering all relevant issues. Such an event/conference should involving officials from both the public and private sectors. | Commission | Ongoing every two years | Task Force Recommendation No. 50 |

1.1.4 | Engage in dialogue and exchange of best practices with external partners The raising of security standards outside of the EU, in particular in ENP countries, should be encouraged. | MS/Commission | Ongoing |

Priority 2: Step-up explosives-related research |

1.2.1 | Improve the aggregation and spread of research results both at EU level as well as at national level across the EU Member States | MS/Commission | ongoing | Task Force Recommendation No. 49 |

1.2.2 | Perform further research on improvised explosive devices and their properties | MS/Commission | ongoing | Task Force Recommendation No. 47 |

1.2.3 | Perform further research on the detection of explosives and precursors including through the use of additives. Enhancing both detectability and traceability should be considered. | MS/Commission | ongoing | Task Force Recommendation No. 47 |

1.2.4 | Perform further research on mobile explosives testing kits | MS/Commission | ongoing | Task Force Recommendation No. 47 |

1.2.5 | Perform further research to find inhibitors which could be added to precursors to explosives to prevent them being used to manufacture explosive devices | MS/Commission | ongoing | Task Force Recommendation No. 48 |

1.2.6 | Perform further research concerning the detection of Improvised Explosive Devices at airports. Special focus should be given to research on the detection of liquid explosives. | MS/Commission | Ongoing Progress to be assessed annually | Task Force Recommendation No. 31 |

1.2.7 | Support further research in order to find technical solutions for Member State authorities to jam mobile phone signals in threatened areas | MS/Commission | ongoing | Task Force Recommendation No. 45 |

Prevention measures

No. | Measure/Action | Competent body | Deadline | Status/Observations |

Priority 1: Improve staff awareness concerning precursors |

2.1.1 | Public authorities to provide security information to the entire precursor supply chain, from manufacturers to the retailers, first responders (police, fire-departments, bomb-squads) and educational establishments to focus attention on products of concern. | MS | Ongoing | Task Force Recommendation No. 1 |

2.1.2 | Campaigns should be conducted to raise staff-awareness of the threat all along the supply chain amongst manufacturers, formulators, distributors and retailers of precursors. | MS | Ongoing | Task Force Recommendation No. 3 |

Priority 2: Improve the regulation of explosives precursors available on the market |

2.2.1 | The establishment of a system to consider measures and prepare recommendations concerning the regulation of explosives precursors available on the market. Such a system should include the establishment of a Standing Committee of Experts tasked with identifying the risks associated with various precursors and recommending appropriate actions to the Commission. The Committee should consider and/or monitor the following issues: Development of suitable additives and promotion of the use of these additives to precursors in order to prevent their use in explosives, when it is technically possible. Restrictions on concentration concerning the sale of certain precursors to end-users. A complete ban on concentrated strong acids to EU consumer markets (non-professional markets) when a substitute giving an equal use is technically possible: sulphuric, hydrochloric and nitric acids in particular. Introduction of a voluntary market surveillance scheme for ammonium nitrate fertilizers and restricting the sale of high nitrogen fertilizers to the general public. Limiting the availability of pure nitromethane to the general public. It should be available to industrial customers via a suitable customer qualification scheme. Restrictions on access of the general public to unphlegmatized sodium chlorate (weed killer). The feasibility and added value of introducing a complete ban on selling certain precursors to minors. The work of the Committee should take into account the detailed measures proposed in the Explosives Security Experts Task Force report. In order to avoid duplicating existing measures or adding unnecessarily to the burden faced by legitimate business, it is important that account is also taken of existing controls on similarly sensitive items. Trading in explosive materials, such as acetone, hydrochloric and sulphuric acid is already covered by the existing Community drug precursor legislation. This legislation offers effective controls and must be taken into consideration before new mechanisms are proposed. To be effective controls will have to apply to imports, exports, transit and intra-Community movements. | Commission/MS | Start by end of 2007 Ongoing | Task Force Recommendation No. 4 |

2.2.2 | Introduce a system for the recording of the identity of the buyer of precursors above certain quantities and/or concentrations. The records should be available to the law enforcement authorities on request or provided to the national contact point in case of suspicious transactions. All relevant data protection rules should apply. The relevant quantities and/or concentrations would be set based on the work of the Standing Committee of Experts. | Commission/MS | Start in 2008 Assess the need to setup a concrete system by end 2008 | Task Force Recommendation No. 7 |

2.2.3 | A European minimum standard and industrial guidance by way of an appropriate code should be defined concerning the security of storage of explosives precursors It should not be in conflict with other Regulations. | Commission/MS | End 2008 | Task Force Recommendation No. 8 |

Priority 3: Improve the control over transactions involving precursors |

2.3.1 | Establish a system of reporting suspicious transactions Simple means should exist for anyone within the supply chain to alert the relevant national authority if they see a transaction or theft which they suspect to have been made with the intention of illegally fabricating explosives. A binding system could be considered concerning the notification to the relevant national authority of any transactions involving the products on the list which can be considered suspicious. A “code of conduct”, similar to the EC code for drug precursors, should be developed, for industry and retailers, identifying the behaviours which may give rise to suspicion. | MS/Commission | Start in 2008 Assess the need to setup a concrete system by end 2008 | Task Force Recommendation No. 2, 5, 6 |

2.3.2 | Assessing the benefits of creating a scheme for each precursor handled by the retail sector, under which all packaging would be labelled with a code specifying that the purchase of the substance may be subject to registration The possibility of designing a European symbol to indicate that the product for retail sale is subject to registration could be considered. | MS/Commission | 2008 | Task Force Recommendation No. 9 |

Priority 4: Improve the control over explosives available on the market and pyrotechnic articles |

2.4.1 | Ensure that each Member States has formal systems for authorising, regulating and licensing the manufacture, storage, sale, use and possession of explosives including by private persons. This shall apply to companies as well as to non-commercial activities. | MS | 2009 | Task Force Recommendation No. 21 |

2.4.2 | Ensure the identification and tracing of explosives based on the system proposed in the draft Commission Directive on the identification and traceability of explosives for civil use (Traceability Directive). | Commission/MS | End 2007 | Task Force Recommendation No. 22 |

2.4.3 | Harmonise EU requirements for the licensing and handling of large amounts of pyrotechnic articles The lack of any harmonised approach towards licensing schemes to handle large quantities of pyrotechnic articles means that it is possible to handle such materials without regulatory oversight as long storage and transport requirements are met. Such a security gap should be closed. | Commission/MS | End 2009 | Task Force Recommendation No. 43 |

Priority 5: Improve the security of explosives facilities |

2.5.1 | Introduce effective Security Plans/Security Management Systems at all explosives facilities (manufacturing, storing, distributing and using) Ensure that the levels of necessary access prevention and detection provisions in fixed storage facilities should be proportional to the risk and should be subject to a standard classification. | MS | Launch debate in 2008 Ongoing | Task Force Recommendation No. 12 and 14 |

2.5.2 | Introduce an obligation for the relevant national authorities to keep explosives manufacturers and distributors informed as to the regional threat at all times Response plans should be developed tuned to the level of alert present. | MS | Ongoing | Task Force Recommendation No. 13 |

2.5.3 | Raw materials used in the manufacture of bulk explosives and finished product should be periodically accounted for and reconciled as approved by the National Authorities. This applies to all factories manufacturing bulk explosives. The relevant periods should not be long so that any losses, thefts and inconsistencies are recognized as quickly as possible. | MS | 2009 | Task Force Recommendation No. 20 |

2.5.4 | Improve the security of Mobile Explosive Manufacturing Units (MEMUs). Amend the European Agreement on the International carriage of dangerous goods by road (ADR) by end of 2009. The following specific actions should be undertaken: The amount of explosives produced on MEMUs should be ascertained by two independent systems. At least one of these should be fitted on the truck. Each MEMU should be fitted with process locks to prevent unauthorised use Loaded MEMUs should be parked on a site which is guarded or monitored when they are not in use. | Commission/MS | End 2009 | Task Force Recommendation No. 15, 16, 17 |

Priority 6: Improve the security vetting of personnel |

2.6.1 | All personnel employed in the manufacturing, storage, distribution and use of explosives, and who have access to explosives, should be vetted (external checks by relevant national authorities under applicable national regulations) and hold a formal authorisation to have access to explosives. | MS | Ongoing | Task Force Recommendation No. 11 |

Priority 7: Improve the security of the transport of explosives |

2.7.1 | All EX/II and EX/III vehicles carrying explosives should be equipped with certain security enhancement solutions. Amend the European Agreement on the International carriage of dangerous goods by road (ADR) by end of 2009. These security solutions include: be fitted with 24 hour, remote monitoring systems (e.g. GPS based systems), that are monitored by an appropriately resourced monitoring station. The Monitoring systems (including the Monitoring Station) must reliably enable where technically possible: Vehicle location to be identified Alarm activation if vehicle is moved from specified location at certain times Alarm activation if specified compartments are opened at certain times and/or at unauthorised locations. A duress and/or a panic alarm facility. be capable of immobilising the engine remotely if safe and applicable subject to the Vienna Convention be fitted with an anti theft system. have sufficiently secure compartments for explosives be fitted with a means of communication have a recognised marking affixed to the roof of the vehicle, to a specified size and description. | Commission/MS | 2009 | Task Force Recommendation No. 18 |

2.7.2 | Launch a debate on the need to review the classification of “desensitized explosives” This should be done with a view to making sure that future transport regulations (GHS-system) continue to cover such substances. | Commission/MS | Immediately End 2007 | Task Force Recommendation No. 19 |

Priority 8: Reduce the supply and quality of information on how to illicitly manufacture explosives |

2.8.1 | Limit the illicit spread of bomb-making information over the Internet | MS/Commission | ongoing | Task Force Recommendation No. 41 |

2.8.2 | Harmonize criminal sanctions for distributing bomb-making experience over the Internet | MS/Commission | End 2008 | Task Force Recommendation No. 41 |

Detection measures

No. | Measure/Action | Competent body | Deadline | Status/Observations |

Priority 1: Establish a scenario-based approach to identifying work priorities in the detection field |

3.1.1 | Setup a working group tasked with developing and discussing detection related scenarios, and then identifying detection technology requirements for the scenarios. The working group would be composed of Member State and Commission representatives. | Commission/MS | As soon as possible | Task Force Recommendation No. 23 |

3.1.2 | Create a matrix of what is desired and of what is currently possible in terms of the detection of explosives for each of the scenarios created by the working group. | Commission/MS | Ongoing | Task Force Recommendation No. 24 |

Priority 2: Developing minimum detection standards |

3.2.1 | Develop minimum detection standards based on relevant scenarios and threat assessment These standards should be updated as technology evolves | MS/Commission | Ongoing | Task Force Recommendation No. 25 |

Priority 3: Improving the exchange of information |

3.3.1 | Ensure that the security staff (in particular at airports) are provided on a continuous basis with up-to-date information on relevant parts of new terrorist modi operandi or other appropriate threat information. For airport security, this should complement the obligations for training security staff set out in §12.2 of the Annex to the EU Regulation 2320/2002 establishing common rules in the field of civil aviation security. | MS | Ongoing | Task Force Recommendation No. 42 |

3.3.2 | Assess and improve where necessary the situation as regards the availability of training data and other information/feedback for manufacturers of detection solutions | Commission/MS | End 2009 | Task Force Recommendation No. 30 |

3.3.3 | Create a database containing the specifications of explosives produced within the EU The database(s) would target specifications of explosives needed by the forensic community and by the experts on detection. | Commission/MS | End 2010 | Task Force Recommendation No. 32 |

3.3.4 | Create a practitioner (end-user) focused handbook concerning detection The handbook would be classified at an appropriate level. | Commission/MS | End 2008 | Task Force Recommendation No. 33 |

3.3.5 | Create a network of experts on the detection of explosives | Commission/MS | End 2008 | Task Force Recommendation No. 34 |

Priority 4: Establish EU-wide certification, testing and trialling schemes for the detection of explosives |

3.4.1 | Create a European wide certification scheme for explosives detection solutions | Commission/MS | End 2009 | Task Force Recommendation No. 26 |

3.4.2 | Create a European wide testing scheme for explosives detection solutions Under the scheme relevant authorities and institutes would be able to exchange test results. | Commission/MS | End 2009 | Task Force Recommendation No. 27 |

3.4.3 | Create a European wide trialling scheme for explosives detection solutions Such a system should be supported by an EU programme and should allow for conducting performance trials under realistic conditions in same or similar scenarios. | Commission/MS | End 2009 | Task Force Recommendation No. 28 |

3.4.4 | Assess the need for the development of standardized procedures and processes concerning certification, testing and trialling processes | Commission/MS | End 2008 | Task Force Recommendation No. 29 |

Priority 5: Make better use of detection technologies in specific locations |

3.5.1 | Improve the use of detection technologies at airports, other modes of transportation and other public facilities. Further developments in this field should be supported. The situation should be evaluated and assessed on a continuous basis, and updated as the need arises. | Commission/MS | Ongoing | Task Force Recommendation No. 31 |

Preparedness and response measures

No. | Measure/Action | Competent body | Deadline | Status/Observations |

Priority 1: Improve the exchange of information and best-practices among the relevant Member State authorities |

4.1.1 | Establish a European Explosive Ordnance Disposal Network (EOD Network) The system should facilitate information sharing and trust building. It should contribute to the identification of best practice, the organisation of joint training exercises, and keeping EOD units up to date concerning the latest developments of relevance to the sector. The network should be made available to all EOD-Units (police, governmental and military) dealing with explosives with the MS. The use of EU funding to establish the network should be assessed. | MS/Europol/Commission | End 2008 | Task Force Recommendation No. 38 |

4.1.2 | Exchange information and assistance on dealing with big amounts of chemicals found at a scene under investigation Such exchange would assist EOD experts and could take place through the EOD network. | MS | ongoing | Task Force Recommendation No. 47 |

Priority 2: Develop threat assessments |

4.2.1 | Consider developing specialised threat assessments on explosives | MS/Europol/Council | ongoing | Task Force Report section 4.10 |

Priority 3: Develop specific preparedness and response measures for terrorist threats using explosives |

4.3.1 | Create the possibility for relevant law enforcement authorities to request providers to shut down mobile phone antennas in the case of a threat of a terrorist attack In a situation where there are reasons to believe that mobile phones will be used as firing switches, the responsible law enforcement authorities should be able to request providers to shut down relevant antennas. Relevant experiences, skills and best practices should be exchanged among the Member States via the EOD-Units network in this area. | MS/(Commission) | Ongoing | Task Force Recommendation No. 44 and 46 |

[1] KOM(2005) 329 (lõplik).

[2] Direktiiv 2007/23/EÜ, ELT L 154, 14.6.2007, lk 1.

[3] EX/II ja EX/III tähistusega märgistatakse sõidukeid, mis on spetsiaalselt mõeldud ohtlike kaupade transportimiseks.

[4] Nõukogu raamotsus, 13. juuni 2002, terrorismivastase võitluse kohta, EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3.

[5] Euroopa julgeolekualase teadustöö ja innovaatika foorumi loomisest teatati komisjoni teatises avaliku ja erasektori vahelise dialoogi kohta Euroopa julgeoleku-uuringute ja innovaatika valdkonnas (KOM (2007) 511 (lõplik), 11.9.2007).