[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 27.9.2007

KOM(2007) 552 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

otsuse nr 1445/2000/EÜ (aerofotograafia ja kaugseire tehnikate rakendamise kohta põllumajandusstatistikas) rakendamise kohta

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Projekt „LUCAS” 3

2.1. Rakendamine 3

2.2. Kasutatud vahendid 6

2.3. Ettepanekud pindalapõhise vaatluse tehnikate jätkuva kasutamise kohta 8

3. Projekt MARS 11

3.1. Projekti eesmärk 11

3.2. Metoodika 11

3.3. Tulemuste hindamine 13

3.4. Järeldused 14

3.5. LISA 1 15

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2000. aasta otsusega nr 1445/2000/EÜ aerofotograafia ja kaugseire tehnikate rakendamise kohta põllumajandusstatistikas aastatel 1999–2003[1], mida pikendati 10. novembri 2003. aasta otsusega nr 2066/2003/EÜ 2007. aastani ja laiendati 21. aprilli 2004. aasta otsusega nr 786/2004/EÜ[2] kümnele uuele ELi liikmesriigile, nõuti komisjonilt järgmist:

- rakendada ühenduse põllumajandusstatistikas pindalapõhise vaatluse projekti (projekt „LUCAS”); ning

- jätkata kaugseire kasutamist, eelkõige seoses agrometeoroloogilise süsteemi töökorda seadmisega (projekt „MARS”).

Käesolev aruanne on koostatud vastavalt otsuse nr 1445/2000/EÜ artiklile 6 ning selles käsitletakse eraldi kummagi kõnesoleva meetme rakendamist koos kasutatud ressurssidega ning ettepanekutega selle kohta, kuidas pindalapõhise vaatluse ja kaugseire tehnikaid jätkuvalt kasutada .

2. PROJEKT „LUCAS”

Katseprojekti „LUCAS” põhieesmärk on katsetada pindalapõhise vaatluse teostatavust ühenduse tasandil, täpsemalt:

„– koguda andmeid, mis on vajalikud ühise põllumajanduspoliitika ellurakendamiseks ja järelevalveks ning põllumajanduse, keskkonna ja paikkondade vastastikuse mõju analüüsimiseks,

– anda hinnanguid põhiliste põllukultuuride kasvualade kohta.”

Seega on projekti eesmärk saada ELi tasandil rahuldava täpsusega ühtlustatud teavet maakasutuse ja maakatte kohta, eelkõige seoses põllumajandusmaaga. Samuti on eesmärk koguda territoriaalset teavet keskkonna kohta.

2.1. Rakendamine

2.1.1. Tehtud tööd

Alates 2000. aastast on tehtud järgmisi töid:

Aastatel 2001/2002, 2003, 2006 (ettevalmistava uuringuga aastal 2005) ja 2007 tehti LUCASe uuringuid. Hõlmatud liikmesriigid on loetletud tabelis 2.

Esimene LUCASe uuring, mis oli jaotatud kaheks (pindalapõhine vaatlus kevadel ja põllumajandusettevõtete järeluuring sügisel), korraldati umbes 100 000 punktis.

Uus metoodika (ELi ruutvõrgustikul põhinev uus valimi moodustamise viis vastavalt INSPIRE soovitustele) määratleti 2004. aastal, kui 2001.–2003. aastal saadud negatiivsete kogemuste põhjal otsustati loobuda sügisese põllumajandusettevõtete järeluuringu korraldamisest.

Uuringu valimi moodustamiseks (2006. aastal 169 197 punkti) tuli stratifitseerida fototõlgenduse teel põhivalimi punktid 2005. aastal EL-25 territooriumit hõlmaval 2 km punktide vahega ruutvõrgustikul. Uuring keskendub põllumajandusmaale, kusjuures esialgne valimimäär on viljelusmaa ja püsikultuuride puhul 50% ning heinamaa puhul 40% (hõlmatud on ka kõik mittepõllumajanduslikud kihid, mille valimimäär on kõigil 10%).

Selle metoodika järgi vaatlevad uurijad iga georefereeritud uurimispunkti parameetreid kohapeal, kasutades punktide lokaliseerimiseks ja nendeni jõudmiseks GPS-tehnoloogiat, ortofotosid ja kaarte. Olenevalt uuringu eesmärgist võidakse peale põhiparameetrite koguda muid parameetreid (näiteks kaardistades transekte või võttes pinnaseproove).

2007. aasta kevadel tehti 2005/2006. aastal hõlmatud punktide alavalimi suhtes LUCASe lisauuring, mis keskendus keskkonnamuutujatele, nagu erosioonioht, niisutamine ja maastikuelemendid.

Korraldatud on mitu uuringut, et analüüsida uuringutulemusi, hinnata LUCASe projekti andmete kasulikkust põllumajanduse keskkonnanäitajate puhul ja aerofotode fototõlgenduse potentsiaali andmekogumise seisukohast, uurida fotode kasutust maastiku kategoriseerimisel, teha LUCASe projekti edasiseks rakendamiseks vajalikke ettevalmistusi ning jälgida tehnoloogia arengut andmekogumisprotsessi täiustamise eesmärgil.

2.1.2. Peamised tulemused

Vastusena otsuses esitatud küsimustele võetakse alljärgnevalt kokku kõnealuste tööde peamised tulemused:

Aastatel 2001–2007 liikmesriikides tehtud katseuuringud näitasid kõnealuse projekti teostatavust ühenduse mastaabis. LUCASe projekti vaatlusmetoodika üldised eelised on: 1) suur temaatiline täpsus; 2) kõrge representatiivsus; 3) ühtne lähenemine uurimisele; 4) täpne muutuste avastamine; 5) uuringu paindlik ülesehitus; ning 6) kiire teostamine (ajakohane teave)[3].

LUCASe projekti andmeid on kogutud kõigis tabelis 2 loetletud liikmesriikides. 2001–2003. aasta uuring, mis tehti EL 15s, hõlmab maakatet, maakasutust ja keskkonnanäitajaid (lineaarsed elemendid transektidel, erosioon, müra ja ohud). Uut, 2005. aasta uuringust alates kasutatavat metoodikat ja muutuste põhjendusi kirjeldati põhjalikult 2005. aasta LUCASe projekti eriaruandes.[4]

Aastatel 2001–2007 kogutud andmed võimaldavad metoodika muutmisest ning andmevalimite piiratud katvusest tulenevates piirides analüüsida aegridu ühise põllumajanduspoliitika seireks. Põllumajanduse, keskkonna ja paikkonna vastastikust mõju saab uurida, hinnates aja jooksul toimuvaid muutusi maakattes ja maakasutuses ning kaardistatud transektidel, aga ka analüüsides mõõdetud keskkonnanäitajaid (maastiku väärtustamine, erosioonioht, niisutamine, struktuursed ja lineaarsed elemendid, mida uuriti 2007. aastal).

Katseetapil saadud oluliste tulemuste seas on ka:

- ELi tasandil ühtlustatud usaldusväärne metoodika, mis soovitab klasterdamata punktide kaheetapilist valikuuringut koos stratifitseerimisega pärast esimest etappi[5];

- märkimisväärne hulk andmeid ja fotosid (1,2 TB), mida saab kasutada maakasutuse või maakatte muutuste mõõtmiseks ajas või eriuuringute valimibaasina;

- töötav ja tulevasteks uuringuteks kasutusvalmis IT-infrastruktuur, mis koosneb riistvarasüsteemidest, andmeaidast ning tarkvarast, mida on vaja, et koguda andmeid, võrrelda neid fotodega ja kontrollida nende kvaliteeti, moodustada valimeid ja teha arvutusi, tuvastada tehtud fotodel maastiku mitmekesisust ning võrrelda pindalapõhistes vaatlustes kasutatud eri ruutvõrgustikke;

- hea pindalapõhiste vaatluste korraldamise kogemus.

2.1.3. Katseprojektist ja algatatud uurimustest saadud õppetunnid

ELi tasandil on võimalik esitada nõutava täpsusega hinnanguid.

LUCASe projekt annab järjekindlalt teavet kogu ELi põllumajanduspiirkondade, kuid ka teiste maakatete ja maakasutusviiside kohta, nagu linnade või metsade andmed. Põhikategooriate, nagu nisu, teravilja, viljelusmaa, püsirohumaa, metsade, linnade ja sisevete puhul peaks täpsus olema umbes 2% või suurem.[6] Riikide statistikat võrreldes on viljelusmaa puhul märgata üldiselt head kooskõla. Madalamatel tasanditel on kooskõla kõigi teraviljade, pehme nisu, odra ja maisi puhul rahuldav (välja arvatud 2006. aastal hilise hooaja ja hilise külviperioodi tõttu). Väiksemates piirkondades on erinevused proportsionaalsed kultuuride jaotusega territooriumil.

Tabel 1. LUCASe projekti saavutatud täpsus peamiste maakatte klasside puhul 2001., 2003. ja 2006. aastal

2001 | 2003 | 2006 |

Pind, % | Täpsusviga: variatsiooni-kordaja (%) | Pind, % | Täpsusviga: variatsiooni-kordaja (%) | Pind, % | Täpsusviga: variatsiooni-kordaja (%) |

TEHISMAA | 4,80 | 2,7 | 4,80 | 2,2 | 5,62 | 1,07 |

PÕLLU-MAJANDUS-MAA | 25,80 | 1,3 | 25,08 | 1 | 30,92 | 0,26 |

METSAMAA | 35,00 | 1 | 35,23 | 0,8 | 28,83 | 0,40 |

VÕSAMAA | 8,30 | 2,9 | 8,18 | 2 | 5,69 | 1,35 |

ROHUMAA | 15,70 | 1,4 | 16,06 | 1,1 | 23,25 | 0,42 |

TÜHI MAA | 3,10 | 5,3 | 2,49 | 3 | 3,42 | 1,29 |

VESI | 7,30 | 3 | 7,29 | 2,1 | 1,70 | 1,76 |

NB! Maakatte rühmade pindalade vahelised erinevused 2001/2003. ja 2006. aastal tulenevad sellest, et vastavate uuringute tulemused on saadud erinevatest liikmesriikidest. |

Maapinnal tehtud fotod on andmete kinnitamise seisukohast äärmiselt tähtsad.

Eri uuringute raames tehtud kvaliteedikontrollide käigus sai selgeks, et uurijate tehtud maapinnafotod (s.o fotod maastikust, punktist ja maakattest) olid kohapeal kogutud andmete kontrollimise, kinnitamise ja võimaliku parandamise poolest äärmiselt kasulikud.

Kohapealseid uuringuid on keeruline teha enne maikuud.

2006. aasta uuringu käigus prooviti tuua tavaline uuringuperiood (maist juuli keskpaigani) ettepoole (märtsist juunini), et esitada hinnangulised andmed haritava maa kohta 15. juuniks. Isegi kui esialgsed hinnangud on võimalik esitada juuni keskpaigaks, mõjutavad ilmastikuolud ja põllumajandushooaja etapp tulemusi väga oluliselt. Vastuolud andmetes võivad tuleneda teraviljade omavahel segamini ajamisest nende varastes faasides, tühja maa üleesindatusest (hilise külvamise või kesa korral) või sellest, et üleujutus või ligipääsmatus teevad teatud punktide uurimise võimatuks.

Punkte on võimalik maapinnal uuesti leida.

GPS-tehnoloogia, eelmiste uuringute fotode ning kaartide ja ortofotode abil oli võimalik kõik 2006. aastal õigesti uuritud punktid 2007. aastal maapinnalt uuesti leida.

2.2. Kasutatud vahendid

Tabel 2. LUCASe projekti raames teostatud uuringutele tehtud kulutused (eurodes)

Stratifitseerimine EL 25s | 900 000 |

Belgia ja Luksemburg | 62 475 | 47 361 | 65 065 | NN |

Tšehhi Vabariik | 66 830 | NN |

Taani | 98 803 | 112 692 |

Saksamaa | 403 936 | 339 329 | 747 000 | NN |

Kreeka | 115 499 | 100 084 |

Hispaania | 227 149 | 228 053 | 530 318 | NN |

Prantsusmaa | 419 295 | 237 074 | 983 528 | NN |

Itaalia | 180 488 | 147 028 | 232 500 | NN |

Läti | 44 597 | NN |

Leedu | 45 000 | NN |

Ungari | 238 727 | NN |

Madalmaad | 97 957 | 107 338 | 61 400 | NN |

Austria | 157 808 | 129 669 |

Poola | 78 254 | 451 000 | NN |

Portugal | 110 808 | 92 801 |

Slovakkia | 94 640 | NN |

Soome | 248 377 | 197 511 |

Rootsi | 511 470 | 329 470 |

Ühendkuningriik ja Iirimaa | 255 791 | 156 340 |

Eesti, Ungari ja Sloveenia (Phare 2000) | 447 500 |

KOKKU | 3 600 133 | 2 424 463 | 1 139 726 | 3 742 659 | 700 000 |

* Jaotumine liikmesriikide vahel ei ole veel teada

Tabel 3. LUCASe projekti raames teostatud metodoloogilistele analüüsidele tehtud kulutused (eurodes)

Kirjeldus | MAKSUMUS |

2001. aasta LUCASe uuringu tulemuste metodoloogiline analüüs | 90 200 |

Uuring fototõlgenduse rollist LUCASe uuringus | 50 000 |

Uuring ühenduse LUCASe uuringust (2002–2004) saadud andmete kasutamise kohta | 463 790 |

Teise etapi valimi täiustamine | 3 000 |

LUCASe projekti andmete mitmemõõtmeline ristanalüüs (maastiku klassifitseerimine) | 280 000 |

Perspektiivuuring LUCASe projekti potentsiaalse kasutuse kohta | 150 000 |

Mitme andmeallika kombineerimine | 42 500 |

Tehnoloogiline seire | 70 000 |

Kokku | 1 149 490 |

Tabel 4. LUCASe projekti infotehnoloogilise infrastruktuuri jaoks tehtud kulutused (eurodes)

Kirjeldus | MAKSUMUS |

Serverid, salvestuskettad ja varundamissüsteem | 109 813,22 |

Töökohad, ekraanid, printerid | 8 203,77 |

Andmesisestusvahendi väljatöötamine | 111 830,00 |

Pilditöötlustarkvara | 36 587,00 |

Andmebaasi arendamine, andmeait | 251 732,00 |

Kokku | 518 165,99 |

2.3. Ettepanekud pindalapõhise vaatluse tehnikate jätkuva kasutamise kohta

Peamised tuvastatud ELi poliitikavaldkonnad, milles LUCASe projekt saab kaasa aidata, on maakate ja maakasutus, maastiku mitmekesisus ja ülesehitus, mullaerosioon ja -kvaliteet või maahaldus. Selliste poliitikavaldkondade puhul nagu õhusaaste, vee kvaliteet ja metsajärelevalve võib LUCAS toetada liikmesriikide õiguslikke kohustusi andmete ühtlustamise ja kättesaadavuse kaudu, mis nõuavad suhteliselt vähe jõupingutusi.[7]

2.3.1. Saadaolevad LUCASe projekti andmed on potentsiaalselt kasulikud mitmel eesmärgil:

a) Põllumajandus- ja keskkonnateabe kogumine

LUCASe projekt võib anda põllumajandusettevõtete deklaratsioonidest sõltumatuid haritavat maad käsitlevaid hinnanguid , mis võivad ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse jaoks olulised olla, kui need on täielikult valideeritud ja toimivad ning kui muu haritavaid põllukultuure kirjeldav statistika ei ole täielikult välja töötatud või täiesti usaldusväärne.

Samuti võib seda kasutada põllumajandus- ja keskkonnaküsimustega seotud spetsiifilisemate uuringute valimibaasina .

See on üks väga vähestest kindlakstehtud meetmetest, mis aitab kaasa maastikku ja maakattemuutusi kirjeldavate põllumajanduse keskkonnanäitajate koostamisele. Üks oluline teabelünk, mille LUCASe projekt võib täita, on teave lineaarsete elementide olemasolu ja maastiku mitmekesisuse kohta kogu Euroopas.

LUCASe andmeid võib pidada ainulaadseks alusteabe allikaks erosiooniohu modelleerimisel , niisutamise kasutuse uurimisel ja maastikuelementide kaardistamisel ning teiste keskkonnanäitajate leidmisel.

b) Maastikuanalüüsiks vajalike andmete pakkumine

Maastikuelementide, keskkonnateabe ja fotode arhiiv on väärtuslik alusteabe allikas tulevikusuundumuste analüüsiks . LUCASe projekt annab andmeid põllumajandus- ja keskkonnaaspektide pikaajaliseks seireks Euroopa mastaabis.

Üks lisandväärtus on ka võimalus täpselt võrrelda järjestikuste uuringute andmeid, et leida maakatte ja maakasutuse erinevusi ja muutusi.

Koos ortofotode ja kaugseire andmetega annab LUCASe projekt teavet põllumajanduse ruumilise korralduse ning põllumajanduslike, looduskaitse, kultuuripärandi, haljasalade jne vahelise tasakaalu kohta. LUCASe andmed annavad teavet elupaikade suuruse, asukoha, seotuse ja killustatuse kohta, toetades sel moel maastiku kaitset ja haldust.

c) Andmete ühendamine Maa vaatluse projektidega

Eeldatakse, et LUCASe projektist saab üks peamine algandmete pakkuja GMESile ( Global monitoring for environment and security – üleilmne keskkonna- ja turvaseire[8]). Satelliituuringuid toetavaid EL 27 tasandi algandmeid vajatakse teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi raames rakendatava kosmoseprogrammi jaoks.

Euroopa Arheoloogide Assotsiatsiooni elluviidav projekt CORINE on kasutanud laialdaselt LUCASe andmeid ja fotosid ning teeb seda ka praegu.

LUCASe projekt annab ühtses vormis teavet kogu ELi territooriumi maakatte ja maakasutuse kohta. Niisugustest maahalduse teabesüsteemidest võib saada Euroopa ruumiliste andmete infrastruktuuri (ESDI) selgroog.

2.3.2. LUCASe uuringu tugevus põhineb pigem andmete pakkumisel ühendatud põllumajandus- ja keskkonnapoliitiliste vajaduste rahuldamiseks kui haritavat maad käsitlevatel hinnangutel:

Iga eelloetletud eesmärk suudab üksikuna LUCASe uuringut vaevu õigustada. Enamikus ELi liikmesriikides on olemas traditsioonilistel põllumajandusettevõtete deklaratsioonidel põhinevad haritavat maad käsitlevad hinnangud; ning

maastikunäitajad ei ole veel korralikult määratletud ning nõukogu on palunud komisjonil jälgida täpselt kõigi uute olemasolevaid õiguslikke nõudmisi ületavate andmekogumisalgatustega seotud kulusid ja vahendeid.

Teisest küljest ei suuda modelleerimise või kaugseire tulemused asendada LUCASe projekti raames tehtavat kohapealset seiret. LUCASe projekti võib nimetada üheks kohapeal kogutud andmete Euroopa standardiks (näiteks algatuse INSPIRE raames).

2.3.3. Tulevased LUCASe uuringud

2008. aasta kevadel on osana programmist PHARE 2006 kavandatud korraldada LUCASe uuring Bulgaarias ja Rumeenias.

Taotluse korral võidakse teha täiendavaid LUCASe eriuuringuid, kasutades valimi võtmisel LUCASe ülduuringuid.

2009. ja 2012. aastal võiks teostada kolmeaastased kogu ELi hõlmavad LUCASe uuringud, et rahuldada enamikku eelloetletud vajadusi, vältides kohapealse töö dubleerimist.

3. PROJEKT MARS

3.1. Projekti eesmärk

Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt projekti MARS ( Monitoring Agriculture with Remote Sensing – põllumajanduse jälgimine kaugseire teel) raames Kodanike Kaitse ja Julgeoleku Instituudi põllumajanduse allüksuses välja töötatud põllukultuuride seire ja saagikuse prognoosimise agrometeoroloogilise süsteemi eesmärk on anda vajalikku tõendusmaterjali, et teha kindlaks kliimaolude mõju saagile ning prognoosida peamiste kultuuride saagikust. Kõnealuse töö peamine tulemus on alates 1998. aastast toimiv saagikuse prognoosimise süsteem MARS.

Kooskõlas otsustega nr 1445/2000/EÜ ja 2066/2003/EÜ ette nähtud rakendusmenetlustega on töö eesmärk aktiveerida nii agrometeoroloogiline mudel kui NOAAst ja VEGATATIONist saadud madala eraldusvõimega satelliitandmete töötlemise ahel. Saadud andmeid kasutatakse põllukultuuride saagikuse analüüsimiseks, seireks ja prognoosimiseks. Teadusuuringute Ühiskeskus on võtnud endale kohustuseks hallata mudeleid ja tarkvara ning teostada projekti üldjärelevalvet. MARSi projekti tegevuste seas on ka teisi teadusuuringute raamprogrammiga hõlmatud spetsiifilisi ülesandeid, millest käesolevas kontekstis põhjalikumalt ei räägita.

3.2. Metoodika

Saagikuse prognoosimise süsteem MARS koosneb neljast tegevusest:

- ilmastikuandmete ost ning tuletatud ilmastikuandmete töötlemine, arvutamine, interpoleerimine ja salvestamine;

- ilmastikuandmete kasutamine põllukultuuride kasvu seiresüsteemi (CGMS) agrometeoroloogilises mudelis. Tulemused koosnevad mitmest peamiste põllukultuuride kasvu simuleerimise näitajast. Neid näitajaid hoitakse georefereeritud andmebaasis, mis võimaldab koostada iga põllukultuuri jaoks ilmastatistika ja näitajate temaatilisi kaarte;

- NOAA-AVHRRi ja SPOT-VEGETATIONi satelliidikujutiste saamine ning nende andmete töötlemine Teadusuuringute Ühiskeskuse kindlaks määratud ja välja töötatud süsteemide abil. Taimkatte seisundi näitajad arvutatakse CORINE projekti maakatteandmete inkorporeerimise teel; CORINE projekti andmete kasutamine võimaldab arvutada taimkatte näitajaid maakatte klassi tasandil. See parandab põllumajanduslike taimkatteklasside analüüsi, kasutades madala eraldusvõimega satelliidiandmeid;

- Teadusuuringute Ühiskeskuses eksperdirühma moodustamine, mis tegeleb andmete statistilise analüüsi ja kvantitatiivsete prognoosidega, kasutades varasemaid näitajaid, ning lühiajaliste põllukultuuride saagikuse analüüside ja prognooside avaldamine.

Punktides 1, 2 ja 3 nimetatud tegevused on erastatud. Lepingud sõlmiti väliskonsortsiumiga aastateks 2000–2003 (MARSOP) ning neid jätkati uuel õiguslikul alusel lepingu MARSOP2 vormis aastateks 2004–2007. Neljandat eelnimetatud tegevust (statistilise analüüsi ja kvantitatiivsete prognooside eksperdirühma loomine) haldab komisjon otse, tehes seda Teadusuuringute Ühiskeskuses koostöös põllumajanduse peadirektoraadiga. Kõnealuse tegevuse märkimisväärseim tulemus on MARSi bülletään, millest aastatel 1999–2006 anti välja 94 numbrit ning aastal 2007 on kavandatud välja anda 21 numbrit. MARSi bülletäänid sisaldavad kliima mõju analüüsi ELi peamistele põllukultuuridele, sh lühiajalisi ilmaprognoose, ning põllumajanduse peadirektoraadi analüütikuterühm „Outlook“ kasutab neid regulaarselt. Esitatavat teavet ja andmeid kasutatakse, toetamaks ühise põllumajanduspoliitika-alaste otsustuste tegemise protsessi, s.o toiduainete bilansi prognoose, eelarveprognoose ja kulutuste järelkontrolli, turule sekkumist ja varude haldamist, ekspordipakkumisi, maa tootmisest kõrvalejätmise määrade ja kasutuse kindlaks määramist, ELi turgude toetamist jne. Põllumajanduse peadirektoraat koostab taotluse korral eriväljaanded ühekordsete analüüside kohta . Operatiivse andmetöötluse tulemusel saadavad andmed on kättesaadavad veebilehel http://www.marsop.info.

Laienemisprotsessi tulemusena ning selleks, et teha põllukultuuride saagikuse prognoosimise süsteem MARS toimivaks 25-s riigis ja muuta see professionaalsemaks, hakati 2004. aastal rakendama mitut meedet projekti ASEMARS (meetmed põllukultuuride saagikuse prognoosimise süsteemi MARS laiendamise toetuseks) raames. Nende meetmete rakendamine jätkub aastani 2008. Projekt on jaotatud seitsmesse ossa vastavalt eesmärkidele:

- Põllukultuuride kasvu seiresüsteemi uuendamine: arendada välja põllukultuuride kasvu seiresüsteem ning kindlustada selle kasutust kümnes uues liikmesriigis, kalibreerida puuduvad põllukultuurid, võtta kasutusele Euroopa mullakaart, kasutada „Corine 2000” andmeid ning kehtestada põllukultuuride kasvu seiresüsteemi statistilises moodulis automaatsed lisamenetlused.

- Uued meteoroloogiliste andmete kogud: täiendavad ilmajaamad, arvulistel ilmamudelitel põhinevad andmed, nii järelanalüüside kui ka prognoosidena (kümne päeva, kuu ja hooaja kohta) ning agrofenoloogilised andmed analüüsimiseks kasutatava MARSi andmebaasi täitmiseks ja tugevdamiseks.

- Uued keskmise ja madala eraldusvõimega satelliidiandmed, et täita ja tugevdada analüüsimiseks kasutatavat MARSi andmebaasi, arvutada täpsemaid satelliidipõhiseid näitajaid, esitada Meteosati teise põlvkonna andmeid, parandada külma mõju ja tervisekahjustuste hinnanguid ning esitada parema eraldusvõimega (200–300 m 1 km asemel) MODISe ja MERISe andmeid.

- Uus toimiv tõenäosuslikel ilmaennustustel põhinev põllukultuuride kasvu seiresüsteem, et muuta põllukultuuride kasvu seiresüsteem võimeliseks teostama põllukultuuride produktsiooni modelleerimist hooajasisese kümne päeva ja ühe hooaja ilmaprognooside alusel ning esitama tõenäosuslikke põllukultuuride saagikuse prognoose.

- CGMS-Wofost ja Lingra kalibreerimisplatvorm, et rakendada süstemaatiliselt ja kontrollitult põllukultuuride kalibreerimist, et uuendada ja hallata nii põllukultuuride kui karja- ja heinamaa mudeleid.

- Põllukultuuride kasvu seiresüsteemi tundlikkuse analüüsimise platvorm, et rakendada süsteemi valideerimiseks ja tundlikkuse analüüsimiseks tundlikkuse analüüsimise vahendit eesmärgiga täiustada modelleerimist.

- 2006. aastal avaldati ka üks uus osa konkursikutse kaudu eesmärgiga koguda agrofenoloogilisi andmeid olemasolevatelt riiklikelt talitustelt. Andmeid vajatakse mudelite kalibreerimise parandamiseks ning saadud mudelite järelanalüüsiks.

Tabel 5 (vaata lisa 1) näitab ühenduse toetuse kasutamist MARS-STATi projektide elluviimiseks aastatel 2000–2003 ja 2004–2007.

3.3. Tulemuste hindamine

3.3.1. Põllukultuuride saagikuse prognoosimise süsteem MARS

Põllukultuuride saagikuse prognoosimise süsteem MARS on võimaldab hinnata kliima mõju saagikusele EL 25 tasandil sõltumatul ja homogeensel viisil kogu Euroopas.

Põllumajanduse peadirektoraat kasutab bülletääni saagikuse prognoose Euroopa Liidu ja kandidaatriikide põllukultuuride hinnanguliste jääkide arvutamiseks.

Esitatud prognooside hindamine on Teadusuuringute Ühiskeskuse MARSi allüksuse pidev tegevus. Lõplike ametlike andmete põhjal arvutatakse tagantjärele kvantitatiivsete saagikuse prognooside vead. Perioodil 1999–2003 ei ole prognoosivead suuremad kui varasematel aastatel avaldatud MARSi süsteemi keskmised vead (allikas: QUAMPi aruanne, Teadusuuringute Ühiskeskuse rahastatud ja sõltumatu välise äriühingu poolt 2003.–2004. aastal teostatud uuringu tulemused). Teraviljade kohta arvutatud ruutkeskmine viga näitas pärast laienemist kasvu (0,6 tsentnerilt hektari kohta 1,5 tsentnerini hektari kohta). Pärast ASEMARSi projektide esimesi rakendusaastaid on ruutkeskmine viga siiski järsult vähenenud (2005. aastal langes viga 0,1 tsentnerini hektari kohta).

3.3.2. Teadusuuringute Ühiskeskuse teostatud ja tema enda eelarvest rahastatud ning maakatet käsitlevate hinnangute metoodikatega seotud täiendavad uurimistegevused (institutsiooni toetus EUROSTATile LUCASe projekti jaoks)

Peale agrometeoroloogiliste tegevuste teostab Teadusuuringute Ühiskeskus ja rahastab oma eelarvest teisi uurimisprojekte, mis piirduvad tehnoloogilise järelevalve ja metodoloogilise toega LUCASe projektile.

Optimeerimaks LUCASe valimi moodustamise tõhusust samade eelarveliste piirangute raames, katsetati Kreekas Kreeka põllumajandusministeeriumi taotlusel modifitseeritud metoodikat.

Tulemused kinnitasid eeldatud täpsuse paranemist (variatsioonikordajad paranesid 3 astme võrra) pärast muudetud punkti käsitlevate arvutuste metoodika kasutuselevõttu. Uuringut kasutati seejärel viitematerjalina LUCASe 2005. ja 2006. aasta uuringute kirjelduste koostamisel.

Teine tegevus oli tarkvara väljatöötamine LUCASe projekti raames tehtavate hinnangute arvutamiseks vastavalt uuele punkti käsitlevate arvutuste metoodikale (tarkvara CAESAR). Kõnealust tarkvara kasutati LUCASe 2005. ja 2006. aasta töödes.

3.4. Järeldused

Pidades silmas Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt seoses MARSiga viimastel aastatel ühise põllumajanduspoliitika rakendamise toetuseks antud teabe ja andmete kasulikkust soovib komisjon jätkata seda tegevust perioodil 2008–2013.

.

3.5. LISA 1

Tabel 5. Kulutused agrometeoroloogilisele süsteemile (MARS-STAT) (eurodes)

Osa/etapp | 1. etapp | 2. etapp | 3. etapp | Kokku (kõik 3 etappi) |

Periood | 2000/2001 | 2002 | 2003 | 2000/2003 |

1. osa | 151 812 | 99 650 | 99 650 | 351 112 |

2. osa | 204 900 | 87 500 | 90 100 | 382 500 |

3. osa | 207 294 | 160 010 | 162 310 | 529 614 |

4. osa | 259 372 | 197 468 | 200 567 | 657 407 |

Koordineerimine | 74 220 | 29 500 | 30 400 | 134 120 |

Etapil kokku | 897 598 | 574 128 | 583 027 | 2 054 753 |

Tabel 6. MARSi kulutused põllumajanduse peadirektoraadi eelarverealt (kulukohustuste assigneeringud) vastavalt nõukogu otsuse uuendamisele perioodiks 2004/2007 ning projektide MARS OP II ja ASEMARS ajakavale |

MARSi kulukohustused |

Projekt/aasta | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | KOKKU |

MARS OP II, 1. etapp | 850 000 |

MARS OP II, 2. etapp | 595 751 |

ASEMARS, 1. etapp | 649 800 |

MARS OP II, 3. etapp | 557 233 |

ASEMARS, 2. etapp | 650 000 |

MARS OP II, 4. etapp | 600 000 |

ASEMARS, 3. etapp | 551 924 |

ASEMARS, 4. etapp | 647 492 |

MARS OP II | 850 000 | 595 751 | 557 233 | 600 000 |

ASEMARS | 649 800 | 650 000 | 551 924 | 647 492 |

MARS kokku | 850 000 | 1 245 551 | 1 207 233 | 1 151 924 | 647 492 | 5 102 200 |

[1] EÜT L 163, 4.7.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).

[2] ELT L 309, 26.11.2003, lk 9.

[3] EFTAS, SADL, LUXspace (2007): Perspektiivne uuring LUCASe potentsiaalsest kasutusest. Lepingu nr 61103.2005.001–2006.157 lõpparuanne.

[4] Komisjoni aruanne liikmesriikidele pindalapõhise vaatluse (LUCAS) ja kaugseire (MARS) tehnikate rakendamisest põllumajandusstatistikas. KOM (2005) XXX.

[5] Süstemaatiline valim ( baasvalim ) on seotud 1 km punktivahega ruutvõrgustikuga vastavalt INSPIRE soovitustele ning vastab umbes 4 miljonile punktile kogu Euroopa Liidus.

LUCASe põhivalim on baasvalimi alahulk, mis vastab kõiki baasvalimi paarituid punkte kasutades loodud 2 km punktivahega ruutvõrgustikule ja hõlmab seega umbes 1 miljonit punkti.

Kõiki põhivalimi punkte fototõlgendatakse ja määratakse seejärel ühte seitsmest kihist („viljelusmaa”, „püsikultuurid”, „püsirohumaa”, „metsamaa, võsamaa”, „tühi maa ning madal või harv taimkate”, „vesi” või „tehismaa”). Stratifitseeritud põhivalimist võetakse kohapealsel uurimisel vastavalt kehtestatud nomenklatuurile välja punktide alavalim ( uurimisvalim ).

[6] Et võimaldada võrdlust tulemustega, mis on sätestatud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 959/93, mis käsitleb põllukultuuride (v.a teraviljad) kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid, ja määrusega (EMÜ) nr 837/90, mis käsitleb teraviljatootmise kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid.

[7] Nagu järeldas: EFTAS, SADL, LUXspace (2007), vaata eespool.

[8] http://www.gmes.info/.