ET

Brüssel 1.10.2007

KOM(2007) 543 lõplik

KOMISJONI TEATIS,

Euroopa Komisjoni aastaaruanne Euroopa Parlamendile Euroopa koolide süsteemi toimimise kohta aastal 2006

{SEK(2007) 1199}

SISUKORD

1. Sissejuhatus (...)3

2. Olulised arengusuunad 2006. aastal (...)3

2.1. Ülevaade Euroopa koolide praegusest olukorrast (...)3

2.1.1. Jätkuv koolide ülekoormatus Brüsselis (...)4

2.1.2. Viivitused Luxembourgis (...)4

2.1.3. Muud koolid - ülekoormatuse küsimused (...)5

2.2. Problemaatilised valdkonnad (...)6

3. Eelarve ja finantsreform (...)6

3.1. 2006. aasta eelarve (...)6

3.2. Uus finantsmäärus (...)7

3.3. Otsus 2007. aasta eelarve kohta (...)7

3.4. Peasekretäri kantselei eraldiste osaline külmutamine 2006. aastal (...)7

4. Juhtimistavad (...)7

4.1. Konverents Noordwijkis ja ministrite kohtumine (...)8

4.1.1. Ministrite kohtumise tulemused: Euroopa koolide süsteemi avamine ja tugevdamine (...)8

4.2. Õpilaste vastuvõtukeskuse loomine (...)9

4.3. Suhtlus, teave ja dialoog (...)10

4.4. Uurimus: Van Dijki aruanne nelja väikese kooli kohta (...)10

4.5. Akrediteerimine (...)10

5. Väljakutsed aastal 2007 ja pärast seda (...)11

5.1. Ministrite kohtumise järelmeetmed (...)11

5.2. Berkendaeli/Laekeni kooli avamine Brüsselis (...)11

5.3. Liikmesriikide kohustused (...)12

I LISA

II LISA

III LISA

1. Sissejuhatus

Käesolevas aruandes keskendutakse Euroopa koolide süsteemi mõjutavatele peamistele sündmustele ja arengusuundadele ning Euroopa Komisjoni rollile aastal 2006.

Süsteemi tuleviku jaoks on see olnud inspireeriva arengu aasta. 2006. aasta kevadel Noordwijkis toimunud tähtis kõrgetasemeline konverents oli mitmel tasandil toimuva reformiprotsessi teetähiseks. Sellele järgnes aasta lõpus mitteametlik ministrite kohtumine, mis viis koolide tuleviku üle peetava debati kõrgele poliitilisele tasandile. Euroopa koolide kuratooriumil (edaspidi „kuratoorium“) seisab nüüd ees keeruline ülesanne need poliitilised kavatsused teoks teha.

Siiski on igapäevane elu mõnes koolis ikka veel väga keeruline koolide ülekoormatuse tõttu, samuti selle tõttu, et mõnes asukohariigis puudub poliitiline tahe vajalike kiireloomuliste meetmete võtmiseks ja väga tarvilike infrastruktuuriinvesteeringute tegemiseks või halvimal juhul isegi nõuetekohase infrastruktuuri võimaldamiseks.

Eelkõige teeb komisjonile muret, et mitmed liikmesriigid seisavad nüüd silmitsi kohustusega olla Euroopa institutsioonide ja Euroopa koolide asukohariigiks, seda nii infrastruktuuri võimaldamise kui ka õpetajate lähetamise mõttes. Õpitingimused ning õpilaste ja kooli personali igapäevaelu kvaliteet on sellest asjaolust tugevalt mõjutatud.

Nende kahe probleemi kombinatsioon ohustab Euroopa koolide pikaajalisi väljavaateid. Komisjon on täiesti teadlik, et osa personalist otsib, sageli kahjutundega, oma laste jaoks teisi hariduse saamise võimalusi, kuna Euroopa koolide süsteem ei suuda alati pakkuda nende laste jaoks rahuldavaid variante. Koolide ülekoormatuse probleemi tuleb võtta tõsiselt kõigil asjaomastel pooltel ja komisjon jätkab surve avaldamist asjaomastele asukohariikidele, et need oma kohustusi täidaksid.

2. Olulised arengusuunad 2006. aastal

2.1. Ülevaade Euroopa koolide praegusest olukorrast

Euroopa koolid on jätkuvalt paljude vanemate ja laste soositud valikuks ja õpilaste arv 13 koolis on kasvanud 20 582ni. Need koolid on väga olulised ajutise personali jaoks, kuna nende lapsed peavad jätkama emakeelse hariduse omandamist kodumaale naasmiseni. Kahe uue liikmesriigi, Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega 2007. aasta jaanuaris on Euroopa koolide süsteemi mitmekesisus ja nõudmised suuremad kui eales varem. Üksikasjalik statistiline teave on esitatud peasekretäri aastaaruandes [1].

2.1.1. Jätkuv koolide ülekoormatus Brüsselis

Piirav kooli nimekirja võtmise poliitika õppeaastal 2006/2007 tähendas, et uued õppimaasujad suunati Uccle′i kooli, ainsasse kooli, kus oli veel ruumi. Paljud vanemad olid aga oma laste Uccle′i kooli panemise vastu, kuna see oleks põhjustanud laste jaoks vastuvõetamatult suurt ajakulu transpordile. Kõik kolm Brüsselis asuvat kooli on nüüd pilgeni täis. Kõik kolm kooli töötavad kaugelt üle oma võimete ja seda õpilastele vajalike igapäevaste tingimuste arvelt. 2006. aasta aprillis otsustas kuratoorium, millised keelesektsioonid alustavad tegevust Laekenis, kui kool 2009. aastal avatakse [2]. Komisjon rõhutas mitmel juhul, et Belgia ametiasutused peaksid tagama Laekeni lähedal ajutise asukoha, mis toimiks õppeaasta 2007 alguseks. Juulis pakkus Belgia riik ainsa variandina välja Berkendaeli, mis asub Brüsselist lõunaosas, s.t linna teises otsas. Ajutise asukohana põhjas asuvale Laekeni koolile oli see nii komisjoni kui ka lastevanemate esindajate arvates täiesti vastuvõetamatu ja sobimatu ettepanek, mille puhul oli oht, et kordub 2006/2007 õppeaastal ilmnenud olukord õpilaste vastuvõtmisel, mis juba sundis paljusid perekondi valima alternatiivi Euroopa koolide süsteemile.

2006. aasta sügisel ühines kuratoorium komisjoni seisukohaga ja nõudis Belgia ametiasutustelt kolmel korral täiendava ajutise asukoha ettepaneku esitamist. Kahjuks sellele taotlusele ei vastatud. 2006. aasta novembris oli kuratoorium sunnitud vastu võtma otsuse, et vastata vältimatule vajadusele võtta 2007. aasta septembris vastu uusi õpilasi. Komisjon esitas oma seisukohta väljendava avalduse [3].

2.1.2. Viivitused Luxembourgis

Luxembourgi I kooli ruumid jäävad hoolimata käimasolevast algkooli kaheksa sektsiooni teise kooli üleviimisest ülekoormatuks, eelkõige keskkooli osas, kus üheteistkümnes keelesektsioonis õpib 2134 õpilast. Jääb ka pakiline vajadus alalise hoone järele, kuhu paigutada Luxembourgi II kool. Luxembourgi ametiasutused tõdesid 2006. aastal, et uut hoonet on võimalik kasutada alles aastal 2011. Komisjon on viivituste tõttu jätkuvalt väga murelik ja on suunanud selle probleemi peaministrile, rõhutades vajadust viivitamatuteks meetmeteks.

Kuratooriumi 2003. aastal vastuvõetud otsust, mis käsitleb õpilaste jaotamist Luxembourgi I ja II kooli vahel, arutati 2006. aasta jooksul ja 2007. aasta jaanuari alguses toimus lastevanemate ühingu ja kohaliku personalikomitee algatatud ümarlauakohtumine kõigi huvitatud poolte vahel. Kohtumisel arutati teise kooli asukohta (Bertrange-Mamer) ja õpilaste jagunemist kahe kooli vahel.

Edukalt korraldati avalik pakkumine praegu juba toimivate söökla ja kohviku haldamiseks.

2.1.3. Muud koolid - ülekoormatuse küsimused

Varese

Vareses on kooli ülekoormatuse probleem endiselt päevakorras ja on äärmiselt kahetsusväärne, et kooli tegelikele vajadustele ei ole vastatud täiendava infrastruktuuri võimaldamise näol. Komisjon kirjutas eelmisel aastal Itaalia valitsusele, et taotleda kiiret rahastamist, ja kordas hiljuti uuesti oma palvet vastutavale ministrile ning ootab vastust.

Menetlust, mille eesmärk on anda söökla haldamine üle lastevanemate kooperatiivile, mis loodi Ispras asuva Teadusuuringute Ühiskeskuse kohaliku personalikomitee eestvedamisel, kavandatakse õppeaastal 2007/2008. Selliseks üleandmiseks vajalikud korraldused peab kooli halduskogu kiitma heaks 2007. aasta esimese poole jooksul.

Frankfurt

Kooli õpilaste arv suureneb pidevalt (2006. aastal 7%) tänu Euroopa Keskpanga olemasolule, mis tingib õpilaste juurdevoolu. Praeguses asukohas on tehtud teatavaid täiustusi, et vastata uute eelkooliklasside vajadustele, kuid kooli maksimaalne täituvus on juba peaaegu käes. Euroopa Keskpank kavandab kolimist uutesse ruumidesse praegustesse Großmarkthalle hoonetesse Frankfurdis, mis mõjutab ka tulevasi kooliga seotud otsuseid.

Alicante

Alicantes jagati 2006. aastal esimesele lennule küpsustunnistusi, tunnistuse sai 97,7% lõpetajatest. Hispaania ametiasutused kiitsid heaks uue, veel jõustumata seaduse, millega kaotatakse välisriigi haridussüsteemist tulnud õpilaste jaoks kehtestatud kohustus läbida Hispaanias kõrghariduse omandamiseks eelvaliku test (selectividad).

ELi töötajate laste osakaal Alicante Euroopa koolis suurenes eelmisel aastal mõnevõrra (36,8%ni), kuid see ei ole siiani jõudnud vajaliku 50%ni [4].

München

aastal tehti tööd eelkooli hoonete ülekoormatuse vähendamise nimel, kuid siiani on ruumiprobleeme. Saksa ametiasutustel on plaanid teha kooli taotletud täiendavaid ehitustöid praeguses asukohas, kuid tulevikus on vaja otsida uus asukoht, mis vastaks Euroopa kooli vajadustele.

Bergen, Culham, Mol ja Karlsruhe

Need neli kooli olid välisuurimise objektiks ja neid käsitleti „Van Dijki aruandes", mis koostati 2005./2006. õppeaasta kohta komisjoni taotlusel, et kaaluda nende koolide kaugemat tulevikku. Aruandes soovitatakse Culhamis asuva kooli järkjärgulist sulgemist, võttes arvesse, et selle olemasolu põhjus kaob, kui Euroopa Ühistoroidkamber kolib kavakohaselt 2016. aastal Prantsusmaale Cadarach′i.

Koolid Bergeni, Moli ja Karlsruhe koolid annavad haridust Teadusuuringute Ühiskeskuste töötajate lastele (sarnaselt Varese koolile) ja aruandes tehakse ettepanekuid, mis käsitlevad nende koolide tõhusat ja säästlikku haldamist. Komisjon toetab neid ettepanekuid. Siiski ei ole komisjon nõus uurimuses esitatud soovitusega kaotada asukohariikide keelesektsioon.

2.2. Problemaatilised valdkonnad

Komisjon on väga häiritud sellest, et osad liikmesriigid ei täida oma kohustust institutsioonide asukohariikidena ega paku Euroopa koolide nõuetekohaseks toimimiseks vajalikku infrastruktuuri. On mitmeid probleeme, neist kõige põletavam on õigeaegne asjakohase infrastruktuuri pakkumine, mis näib olevat peamine probleem Belgias, aga ka Luksemburgis ja Itaalias.

See ei ole ainus probleemne valdkond. Euroopa Komisjon on algatanud ametliku nõude Belgia ametiasutuste vastu, et need rahuldaksid süsteemi ees oma jooksva võla, mis ulatub osaliselt 1995. aastasse.

Komisjon on ka väga mures täitmata õpetajakohtade arvu üle mõnes liikmesriigis. Selle tulemusena tuleb vakantsed töökohad täita osalise koormusega, kohalikul tasandil värvatud õpetajatega ja seda ainuüksi ELi eelarvest, ilma liikmesriigi õiglase panuseta. Lisaks kahetseb komisjon mõnede õpetajate lähetuste ajastamist, mille puhul ei võeta arvesse kooliaasta standardseid alguskuupäevi ja mis teevad õpetajate integreerimise raskemaks ning kooliaasta alguse õpilastele ilma ametisse määratud õpetajateta keerulisemaks. Komisjon on juhtinud Euroopa koolide peasekretäri tähelepanu sellele probleemile ja saatnud asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele mitmeid ametlikke kirju.

3. Eelarve ja finantsreform

3.1. 2006. aasta eelarve

ELi eelarvepädevad institutsioonid eraldasid Euroopa koolidele 2006. aastal algselt 127 126 miljonit eurot. Kõige hiljutisemad andmed toetuse jaotumise kohta kogueelarves olid järgmised:

· 56% ELi eelarvest,

· 22,5% liikmesriikide eelarvest,

· 6,5% Euroopa Patendiameti eelarvest [5],

· ülejäänu pärineb II ja III kategooriasse kuuluvate õpilaste õppemaksudest ja muudest allikatest.

Euroopa koolid said kogu 2006. aastal eraldatud summa ja sulgesid oma aastaeelarve ligikaudu 12,2 miljoni euro suuruse ülejäägiga.

See osa eelarvest, mis eraldatakse hariduslike erivajadustega lastele, on kahe viimase aasta jooksul suurenenud 24% võrra. Komisjon on rõhutanud, et aastaaruanne peaks seda teemat käsitledes hõlmama olukorra kvalitatiivsemat analüüsi, et võimaldada kindlat alust tulevasteks parandusteks. Vaatamata kõigile jõupingutustele ei ole alati võimalik kaasata õpilasi, kellel on väga tõsiseid õpiraskusi. Perekonnad peavad leidma teise võimaluse, mis on seda raskem, kui õpilase emakeel ei ole asukohariigi keel.

3.2. Uus finantsmäärus

Komisjon osales aktiivselt Euroopa koolide uue finantsmääruse ettevalmistamises ja toetas seda märkimisväärselt. Uus määrus on suuresti inspireeritud institutsioonide suhtes kehtivatest määrustest ning seda kohandati Euroopa koolide süsteemi eripära arvestades. Komisjon oli väga rõõmus, uue finantsmääruse vastuvõtmise üle (ühehäälselt, Austria jäi erapooletuks) 2006. aastal. Uued eeskirjad jõustusid peamiselt 1. jaanuarist 2007. Auditifunktsiooni aspektid ja riigihangete eeskirjad rakendatakse järk-järgult, vastavalt 1. juulil 2007 ja 1. jaanuaril 2008.

3.3. Otsus 2007. aasta eelarve kohta

2007. aastaks otsustasid komisjon ja peasekretäri kantselei koostada üksikasjaliku analüüsi viimaste aastate korduva alafinantseerimise ja ülejäägi põhjuste kohta. Sellest olukorrast tulenevalt taotles komisjon 2007. aastal samas suuruses eraldisi kui 2006. aastal: 127,13 miljonit eurot olemasolevatele koolidele ja peasekretäri kantseleile, samuti 2,54 miljonit tulevase Brüsseli IV kooli ehitamiseks ajutisse asukohta Berkendaelis.

3.4. Peasekretäri kantselei eraldiste osaline külmutamine 2006. aastal

ELi eelarvest rahastatakse 80% peasekretäri kantseleile tehtavatest eraldistest. 2005. aasta detsembris otsustasid eelarvepädevad institutsioonid külmutada 25% 2006. aasta eraldistest, et innustada peasekretäri kantseleid:

· leidma lahendusi Euroopa koolide ülekoormatuse probleemile,

· parandama Euroopa koolide juhtimist ja haldamist.

Komisjon edastas selle otsuse peasekretärile ja tegi ettepaneku, et komisjoni talitused võivad aidata peasekretäri kantseleil võtta taotletud meetmeid ja korraldada kohtumisi Euroopa Parlamendiga.

2006. aasta mais otsustasid komisjon ja parlament, et taotletud meetmed on võetud, ja seega vabastas parlament 15% eraldistest. Kokkuvõttes veenis peasekretäri kantselei ja komisjon finantsmääruse läbivaatamisel tehtud koostöö seejärel parlamenti vabastama ülejäänud 10%.

4. Juhtimistavad

Valitsemistavade küsimust arutati üldisel tasandil seoses süsteemi tuleviku ja reformiga, kuid ka praktilisemal tasandil, näiteks seoses õpilaste vastuvõtukeskuse loomisega Brüsselisse.

4.1. Konverents Noordwijkis ja ministrite kohtumine

Nii asepresident Kallas ja kui ka Hollandi haridusminister van der Hoeven (kes oli Euroopa koolide kuratooriumi eesistuja aastail 2005−2006) leidsid, et terve süsteemi tuleviku üle arutamiseks on vaja poliitilist ajendit. Seetõttu kutsuti nende eestvedamisel kõigi liikmesriikide esindajaid osalema 2006. aasta mais Hollandis toimunud konverentsil. Konverentsil arutatavate võimaluste ettevalmistamiseks moodustati kõrgetasemeline töörühm, mille tegevusest komisjon väga aktiivselt osa võttis.

Konverents toimus Noordwijkis 15.−16. mail ja seal osalesid asepresident Kallas, minister van der Hoeven ning hariduse eest vastutav Portugali riigisekretär Pedreira (Portugal võttis Euroopa koolide eesistumise üle augustis 2006).

Konverents andis Euroopa koolide tuleviku üle peetavale arutelule värske poliitilise impulsi. Pärast konverentsi jätkas konverentsil osalejatest moodustatud kõrgetasemeline töörühm tööd kõikide liikmesriikide Euroopa koolide eest vastutavate ministrite kohtumise ettevalmistamiseks.

Asepresident Kallas, kes on Euroopa koolide eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik, ning 25 liikmesriigi ministrid kohtusid 13. novembril 2006. aastal, et arutada Euroopa koolide reformimise protsessi. Kohtumine andis tulemuseks laiapõhjalise konsensuse peamiste ideede suhtes, kuidas süsteem saaks vastata laienenud ELi väljakutsetele. Praeguseks on kehtestatud selge poliitiline raamistik, mis pakub suuniseid järgmise etapi alustamiseks. Reformi läbiviimiseks peab konkreetseid samme asutama kuratoorium. (Vt II lisas esitatud eesistujariigi järeldused.)

4.1.1. Ministrite kohtumise tulemused: Euroopa koolide süsteemi avamine ja tugevdamine

Suur enamus ELi ministritest ja komisjon leppisid kokku vajaduses Euroopa koolide süsteemi paindlikuma kontseptsiooni järele, mida võiks tulevikus kohaldada kolme tüüpi koolide suhtes: olemasolevad klassikalised Euroopa koolid [6], riiklikud või rahvusvahelised koolid, mis annavad euroopalikku haridust ELi töötajate lastele kohtades, kus asutatakse Euroopa ameteid, ja millel on õigus anda Euroopa kooli küpsustunnistust (II tüüpi koolid), ja kolmandat tüüpi koolid, mille liikmesriigid asutavad sõltumata ELi ameti või institutsiooni olemasolust ja mille kulud katab liikmesriik üksi (III tüüpi koolid).

II ja III tüüpi koolid püüavad anda võimaluse korral emakeelset Euroopa kooli haridust, mis põhineb ühtsel õppekaval. Ühtne õppekava on kooskõlas Euroopa koolide süsteemi seatud pedagoogiliste eesmärkidega ja vastab eksamite ja akrediteerimise nõuetele. Alla tuleks kirjutada eesmärgipõhistele lepingutele, mis käsitlevad pedagoogilisi, haldusalaseid ja finantsnõudmisi, et tagada Euroopa koolide süsteemi sidusus, kvaliteet ja aruandekohustus.

Kohtumisel osalenud olid üldjoontes samuti nõus vajadusega valitsemistavade nende aspektide reformimise järele, mis on mõeldud koolidele suurema autonoomsuse andmiseks, kuid seda tegevust peaks tasakaalustama suurem aruandekohustus pedagoogilistes küsimustes ning haldus- ja finantsaspektides.

4.2. Õpilaste vastuvõtukeskuse loomine

2006. aasta aprillis Haagis toimunud kohtumisel asutas kuratoorium õpilaste vastuvõtukeskuse [7], mis otsustab Brüsselis asuvatesse Euroopa koolidesse vastuvõtu üle. Kuratoorium otsustas, et „Brüsseli IV kooli uute sektsioonide täitmiseks piiratakse rangelt vastuvõttu teistesse koolidesse". See oli osutunud vajalikuks, kuna olemasolevad koolid olid ülekoormatud ja kuratoorium otsustas nõustuda ajutise asukoha ja Brüsseli IV (Laekeni) kooli keskusega Berkendaelis. Sellest tulenevalt anti õpilaste vastuvõtukeskusele järgmised ülesanded:

(1) koostada ja avaldada igal aastal selge vastuvõtupoliitika, et tagada järgnevalt nimetatud eesmärkide saavutamine võimalikult õiglaselt ja läbipaistvalt;

(2) otsustada Brüsseli koolidesse vastuvõetavate õpilaste nimekirjade üle. Ettepaneku nimekirjadeks teeb iga kooli direktor;

(3) tagada õpilaste tasakaalustatud jaotumine Brüsseli koolide vahel üldiselt ja ka keelesektsioonide vahel ning tagada kooli ressursside optimaalne kasutamine õpilaste vajadustele vastamise ja pedagoogilise järjepidevuse kindlustamise seisukohast. Alguses oleks täiendavaks poliitikaeesmärgiks IV Brüsseli kooli täituvuse tagamine;

(4) tagada Brüsseli Euroopa koolis koht kõigile lastele, kelle vanemad on ELi töötajad, kes elavad Brüsselis;

(5) tagada õdede-vendade vastuvõtmine samasse kooli;

(6) kontrollida pidevalt õpilaskonna suuruse muutumist erinevates keelesektsioonides ja koolides.

Keskuse täpse koosseisu ja menetluste, samuti selle täpsete volituste üle otsustas kuratoorium oma kohtumisel oktoobris 2006. Komisjon on rõhutanud, et nimetatud tundliku protsessi suhtes tuleks kohaldada teatavat paindlikku lähenemisviisi ja et ilma keelesektsioonita õpilaste (SWALs (students without a language section)) hulka võrreldes emakeelsete õpilastega tuleks igas klassis jälgida. Kuratoorium on samuti rõhutanud asjaomaste lastevanematega toimuva selge ja vahetu suhtluse ning dialoogi tähtsust. Õpilaste vastuvõtukeskus võttis lähtuvalt eespool nimetatud eesmärkidest ja kuratooriumi otsustest vastu otsused, mis käsitlevad vastuvõttu Brüsseli koolidesse õppeaastaks 2007/2008. Nende otsuste kohaselt võetakse need uued õpilased, kelle jaoks on keelesektsioon ja õppeaste Berkendaelis olemas, sinna vastu (välja arvatud õdedest või vendadest õpilased, kes on juba võetud vastu mõnda teise Brüsseli Euroopa kooli). Kui Berkendaelis puudub vastav keelesektsioon või õppeaste, võetakse uued õpilased võimaluse korral vastu nende valitud kooli.

4.3. Suhtlus, teave ja dialoog

Kuna 2006. aasta oli tegevus- ja otsusterohke, saatis personali ja halduse peadirektoraadi peadirektor teavitamise tagamiseks otse kogu personalile seitse e-kirja. Komisjon andis Euroopa ombudsmanile seletusi või põhjendusi viie lõpetamata juhtumi puhul ning vastas Euroopa Parlamendi 19 ametlikule kirjalikule või suulisele küsimusele. President Barroso arutas Euroopa koolide teemat erinevate riigijuhtidega ja asepresident Kallas arutas seda küsimust mitmel korral parlamendiga, samuti personali esindajatega ja mitmete huvitatud isikutega. Komisjoni talitused kohtusid korrapäraselt lastevanemate ühingutega ja kohaliku personalikomiteega, et tagada selge ja vahetu dialoog.

Võttes arvesse selle asukohariigi negatiivset hoiakut, kus asub kõige rohkem koole, avaldas komisjon novembris kuratooriumile survet koostada Belgia ametiasutustele adresseeritav kiri, milles nõutaks kohtumist. Kohtumise eesmärk oleks anda ametiasutustele võimalus selgitada Brüsselis asuvate institutsioonide töötajate peredega peetava vahetu dialoogi kaudu oma pettumust valmistavat hoiakut kooli ajutise asukoha suhtes. Selle kirja saatis eesistujariik novembris. Kuratoorium ja eriti komisjon ootavad aga kahjuks siiani Belgia ametiasutuste vastust.

4.4. Uurimus: Van Dijki aruanne nelja väikese kooli kohta

Nn Van Dijki uurimuse nelja väikese kooli kohta Bergenis, Culhamis, Molis ja Karlsruhes esitas väliskonsultant 2006. aastal (vt punkt 2.1.3 „Muud koolid“). Kuratoorium arutas seda uurimust 2007. aastal kaks korda ja otsustas, et Culhamis asuv kool suletakse järk-järgult seitsme aasta jooksul. Bergeni, Moli ja Karlsruhe koolid säilitatakse klassikaliste Euroopa koolidena.

4.5. Akrediteerimine

Kuratoorium otsustas komisjoni täielikul toetusel akrediteerida Itaalias Parma koolis ja Iirimaal Dunshaughlini koolis toimuva koolitustegevuse ning akrediteerimis- ja koostöölepingule kirjutatakse koos nende kahe kooli asjakohaste ametiasutustega kavakohaselt alla 2007. aastal. Komisjon toetab tugevalt seda protsessi. Parmas asuva Euroopa Toiduohutusameti töötajate ja Granges asuva komisjoni tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi personali lapsed saaksid siis sellist Euroopa haridust, mis on kooskõlas Euroopa koolide süsteemi raames pakutava haridusega. Praeguses etapis ei ole koolidel õigust anda välja Euroopa kooli küpsustunnistust (akrediteeritud üksnes keskkooli 5. aastani). Kuratoorium otsustas kiita heaks ka esimese sammu protsessis, mis viiks tulevikus Kreekas asuva Heraklioni kooli akrediteerimistaotluse rahuldamiseni. Kool asub Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti lähikonnas.

5. Väljakutsed aastal 2007 ja pärast seda

5.1. Ministrite kohtumise järelmeetmed

Kuratoorium tegutseb nüüd ministrite kohtumisele järgnenud eesistujariigi järeldustes [8] sätestatud juhiseid täites ning teeb ettepaneku reformiprotsessi praktilise edendamise strateegia arutamiseks. See hõlmab ettepanekute tegemist juhtimistava parandamiseks kokkulepitud suuniste kohaselt ja selle kaudu suurema otsustusõiguse, sealhulgas finantskontrolli andmist kooli juhtkonnale, mida peaks tasakaalustama suurem aruandekohustus. Veel soovitakse reformida juhtimisstruktuuri, et saavutada juhtimiseesmärgid nii kooli kui ka üldise juhtimise tasandil.

Strateegia hõlmab ka Euroopa koolide süsteemi riiklikele koolisüsteemidele avamise idee edendamist ning II tüüpi koole käsitlevate meetmete ja nende rakendamise analüüsi, samuti vajalike sammude astumist koolide parandamiseks ja täiendavaks arendamiseks.

Lisaks on tarvis Euroopa kooli küpsustunnistust täiustada rahvusvahelistele standarditele vastamiseks, sealhulgas korralduse, halduse ja kvaliteedi tagamise aspektide poolest. Selleks peab peasekretär käivitama eksperdi välishindamise.

Töörühm vaatleb kulude jagamise küsimust liikmesriikidest klassikalistesse Euroopa koolidesse lähetatud õpetajate puhul. Kuratoorium kaalub pärast seda vajalikke meetmeid, et tagada õiglus liikmesriikide lähetatavate õpetajate kulude määramisel.

Selleks et arendada III tüüpi koole käsitlevat katseprojekti, tuleks välja töötada pädevusraamistik, kaasates selleks maksimaalselt kümme kooli. Katseprojektid peaksid ideaalsel juhul käivituma õppeaastal 2007/2008. Neid projekte kontrollib kuratoorium ja neid hinnatakse iga kahe aasta tagant.

5.2. Berkendaeli/Laekeni kooli avamine Brüsselis

Kuratoorium avaldas kahetsust, et oli sunnitud aktsepteerima ajutise asukohana Berkendaeli kooli, kuna Belgia ametiasutused keeldusid koostööst ja vajalikele geograafilistele kriteeriumidele vastava ajutise asukoha võimaldamisest. Komisjon ei vaidlusta seda, et kool iseenesest on nõuetekohane ehitis, kuid tõstatab jätkuvalt küsimuse, mis on seotud kooli asukohaga ja selle tagajärgedega perekondadele.

Pärast kuratooriumi survel 2006. aasta lõpus tehtud otsust avas Berkendaeli kool oma uutele õpilastele uksed septembris 2007. Seetõttu on äärmiselt vajalik kiire struktuurimuudatuste tegemine ja värskelt ametisse määratud direktori kiire tegutsemine kooli ettevalmistamisel uute õpilaste vastuvõtuks. Praegu Brüsselis ametisolevatel direktoritel on ettevalmistavatel läbirääkimistel olnud väga oluline konstruktiivne roll. Kolm Brüsselis tegutsevat lastevanemate ühendust võtavad õnneks kohustuse abistada uut kooli koolitransporditeenistuse loomisel, söökla haldamisel ja teistes praktilistes küsimustes. Asukohariigiga sõlmitud lepingu kohaselt on kooli algne sisseseadmine Belgia ametiasutuste ülesanne, kel on võimalus selle protsessi võimalikult sujuvaks muutmisel näidata reaalset poliitilist tahet.

5.3. Liikmesriikide kohustused

Komisjon seab prioriteediks mõnede asukohariikide teatavate kohustuste täitmatajätmisega tegelemise jätkamise ning võtab vajalikke õigusmeetmeid, siis ja kui see vajalikuks osutub.

[1] Ref.: 2912-D-2006-en-1 Vt http://www.eursc.eu/index.php?id=134.

[2] Laekeni kooli keelesektsioonid on järgmised: prantsuse, inglise, saksa, itaalia ja hollandi, samuti rumeenia ja bulgaaria (viimased kaks esialgu keelesektsioonita ja keelesektsioonidena hiljem määrataval ajal).

[3] Vt avalduse täielik tekst I lisas.

[4] Vt eelmise aasta aruandes esitatud viide, (KOM (2006) 451 (lõplik).

[5] Müncheni Euroopa kooli puhul on Euroopa Patendiameti panus selle eelarvesse sarnane komisjoni panusega teiste Euroopa koolide eelarvesse.

[6] Praegu on Euroopa koole 13 (seitsmes liikmesriigis).

[7] Õpilaste vastuvõtukeskusesse kuuluvad Euroopa koolide peasekretär (juhatus), Euroopa Komisjoni esindaja (kes esindab ELi institutsioone), 3 (4) Brüsseli Euroopa kooli direktorit, lastevanemate esindaja ja asukohariigi ametiasutuste esindaja. Lisaks osalevad vaatlejatena peasekretäri asetäitja, 2 (3) lastevanemate esindajat (et tagada kõigi Brüsseli koolide lastevanemate esindatus), 1 Brüsseli personalikomitee esindaja ja veel 1 Belgia riigi esindaja (et esindatud oleksid Belgia kogukonnad).

[8] Vt II ja III lisa.

--------------------------------------------------