[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 3.9.2007

KOM(2007) 493 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile 2006. aastal kolmandatele riikidele osutatud makromajandusliku finantsabi rakendamise kohta {SEC(2007) 1083}

SISUKORD

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile 2006. aastal kolmandatele riikidele osutatud makromajandusliku finantsabi rakendamise kohta

1. Sissejuhatus 3

2. Ülevaade 3

2.1. Taust 3

2.2. Makromajanduslik finantsabi 2006. aastal 3

2.2.1. Uued otsused 4

2.2.2. Väljamaksed 4

2.3. Kokkuvõte viimase aja tegevustest abisaavates riikides 4

2.3.1. Lääne-Balkani riigid 4

2.3.2. Uued sõltumatud riigid 5

3. Makromajandusliku finantsabi geograafiline jaotumine ja hindamised 6

3.1. Geograafiline jaotumine 6

3.2. Hindamised 6

3.2.1. Armeenia 6

3.2.2. Rumeenia 6

3.2.3. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik 7

3.3. Finantsjuhtimise parandamine abisaavates riikides: tegevushinnangud 7

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas aruandes esitatakse üldine ülevaade EÜ makromajanduslikust finantsabist kolmandatele riikidele koos taustteabe, 2006. aasta tegevuse kokkuvõtte, teabega kogu viimase aja tegevuse kohta Lääne-Balkani riikides ja uutes sõltumatutes riikides ning statistiliste tabelitega eri tegevuste kohta alates 1990. aastast.

Aruanne sisaldab viimase aja arengutendentse EÜ makromajandusliku finantsabi andmises ja kolme, vastavalt 2005. ja 2006. aastal teostatud järelhindamise tulemusi. Kõnesolevate hindamiste eesmärk on hinnata abisaavate riikide majandusliku stabiliseerimisprotsessi ja struktuurireformide elluviimise olulisi tahke. Edenemine selles osas kajastab ka seda, kuivõrd on täidetud EÜ makromajandusliku finantsabiga seotud majanduspoliitilised tingimused. Lisaks sellele on käimas kaks uut järelhindamist. Lõpparuanded peaks avaldatama 2007. aasta lõpus.

Vastavalt Euroopa Kontrollikoja soovitusele, mis on esitatud nende 2002. aasta märtsi eriaruandes finantsjuhtimise parandamisest abisaavates riikides, on komisjon teostanud alates 2004. aastast audiitorfirma abiga tegevushinnanguid raharingluse ja kontrolliasutuste kohta, mis on seotud makromajandusliku finantsabiga igas abisaavas riigis. Nende hinnangute järeldusi võetakse nõuetekohaselt arvesse abi rakendamisega kaasnevate poliitikatingimuste väljatöötamisel.

Aruanne esitatakse vastavalt ühenduse makromajanduslikku finantsabi ja erakorralist finantsabi kolmandatele riikidele käsitlevatele nõukogu otsustele ning on eelmistel aastatel esitatud aruannete järg. Paralleelselt avaldatakse ka üksikasjalikum ülevaade (komisjoni talituste töödokument SEK (2007)… ) abisaavate riikide majandus- ja finantsnäitajatest.

2. ÜLEVAADE

2.1. Taust

Makromajanduslik finantsabi toetab abisaavate riikide poliitilisi ja majanduslikke reforme ning seda rakendatakse koos IMFi ja Maailmapanga abiprogrammidega. Makromajanduslik finantsabi sisaldab põhimõtteid, mida nõukogu kinnitas oma 8. oktoobri 2002. aasta järeldustes, kus rõhutatakse kõnealuse abi erakorralist iseloomu, asjaolu, et see täiendab rahvusvaheliste finantseerimisasutuste poolset rahastamist ning seab makromajanduslikke tingimusi. Ühenduse makromajanduslik finantsabi on toetanud abisaavate riikide jõupingutusi majandusreformide ja struktuuriliste muutuste elluviimisel. Tihedas koostöös IMFi ja Maailmapangaga on viidud ellu riikide spetsiifilistele vajadustele kohandatud poliitikat, võttes üldeesmärgina arvesse finantsolukorra stabiliseerimist ning üleminekut turumajandusele.

2.2. Makromajanduslik finantsabi 2006. aastal

Aastatel 2000–2006 on heaks kiidetud seitseteist otsust kogusummaga 960 miljonit eurot. Balkani riigid (endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro, sh Kosovo ja Albaania) on saanud abi kolmeteistkümne nõukogu otsuse alusel. Seega on Balkani riigid peamised makromajandusliku finantsabi saajad kogusummas kuni 783 miljonit eurot 960 miljonist.

2.2.1. Uued otsused

2006. aastal võttis nõukogu vastu kaks otsust.

24. jaanuaril otsustas nõukogu (2006/40/EÜ) anda Gruusiale makromajanduslikku finantsabi kuni 33,5 miljonit eurot abi vormis.

30. novembril otsustas nõukogu (2006/880/EÜ) anda Kosovole[1] makromajanduslikku finantsabi kuni 50 miljonit eurot abi vormis.

9. oktoobril 2006 võttis komisjon vastu ettepaneku anda Moldovale makromajanduslikku finantsabi kuni 45 miljonit eurot (ainult abi vormis) ja esitas selle nõukogule. Nõukogu võttis kõnealuse ettepaneku vastu 16. aprillil 2007 (2007/259/EÜ).

2.2.2. Väljamaksed

Makromajandusliku finantsabi väljamaksed ulatusid 2006. aastal 61 miljoni euroni, millest 42 miljonit eurot anti abi vormis: 13 miljonit eurot Albaaniale, 7 miljonit eurot Tadžikistanile, 22 miljonit Gruusiale (kahes 11 miljoni euro suuruses osas).

Laenudena välja makstud abi ulatus 10 miljoni euroni Bosniale ja Hertsegoviinale ning 9 miljoni euroni Albaaniale.

2.3. Kokkuvõte viimase aja tegevustest abisaavates riikides

2.3.1. Lääne-Balkani riigid

2006. aasta veebruaris lõppes 5. novembril 2002 nõukogu poolt heaks kiidetud (ja 7. detsembril 2004 nõukogu poolt muudetud) 60 miljoni euro suurune makromajanduslik finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale , kui maksti välja viimase osamakse 10 miljoni euro suurune laenuosa. Abi osa oli eraldatud juba 2005. aastal pärast eeltingimuste rahuldavat täitmist.

Serbiale ja Montenegrole antav kuni 200 miljoni euro suurune abi (120 miljonit eurot abi vormis ja 80 miljonit eurot laenudena), mille ministrite nõukogu oli heaks kiitnud 5. novembril 2002 ja 25. novembril 2003, aegus 30. juunil 2006. Kõnealusest abist oli enne 2006. aastat makstud neljas osas välja 155 miljonit eurot (100 miljonit eurot abi vormis ja 55 miljonit eurot laenudena). Neljanda osamakse laenuelementi 15 miljonit eurot ei saanud 2006. aasta esimesel poolaastal kavakohaselt välja maksta, kuna ametiasutused ei täitnud aegumiskuupäevaks 30. juunil 2006 laenu väljamaksmiseks vajalikke õiguslikke tingimusi. Juulis, kui Montenegrost sai sõltumatu riik, teatati Montenegro ja Serbia ametiasutustele ametlikult ka komisjoni otsusest mitte välja maksta kõnealuse abi viiendat ehk viimast osa summas 30 miljonit eurot (20 miljonit eurot abi vormis ja 10 miljonit eurot laenudena), kuna Serbia ja Montenegro välisfinantseerimise olukord paranes 2006. aastal märkimisväärselt. Seega tühistati abi 45 miljoni euro väärtuses.

Ka 2004. aastal käivitatud 25 miljoni euro suurune makromajanduslik finantsabi Albaaniale viidi 2006. aastal lõpule. Esimese osamakse 3 miljoni euro suurune abi osa maksti välja novembris 2005, ning esimese osamakse 9 miljoni euro suurune laenuosa maksti välja 23. märtsil 2006. Abi teine ja viimane 13 miljoni euro suurune osamakse maksti välja 31. juulil 2006 pärast komisjoni soodsat hinnangut Albaania edule võtmevaldkondade, nagu riigi rahandus, avalik haldus, finantssektor, ettevõtluskeskkond ja erasektor, reformimisel.

Mais 2006 esitas komisjon nõukogule ettepaneku anda kuni 50 miljonit eurot erakorralist abi vormis finantsabi, et toetada Kosovo oodatavat eelarve rahastamise vajadust. Nõukogu võttis kõnealuse otsuse vastu 30. novembril. Kõnesolev abi on mõeldud sildtoetusena kuni vajaduste põhjaliku hindamiseni Kosovo staatuse määramisel. Komisjoni töötajad olid aasta lõpus Pristinas missioonil, et vaadata koos Kosovo ametiasutustega üle rahastamisvajadused ja uurida võimalikke abiga seonduvaid tingimusi.

2.3.2. Uued sõltumatud riigid

1997. ja 2000. aastal otsustati anda Armeeniale , Gruusiale ja Tadžikistanile makromajanduslikku finantsabi mitmeaastaste programmide raames. Viimane väljamakse Tadžikistanile (7 miljoni euro suurune abi) tehti oktoobris 2006. Viimased väljamaksed Gruusiale ja Armeeniale olid tehtud 2004. ja 2005. aastal. Kõnealune mitmeaastane programm on nüüd lõpule viidud.

2006. aasta jaanuaris võttis nõukogu vastu uue abi vormis 33,5 miljoni euroni ulatuva makromajandusliku finantsabi programmi Gruusia heaks. Kõnealune uus programm on seotud Gruusial ELi ees oleva võla varase tagasimaksega riigi poolt.

Esimese ja teise osa maksed (kumbki 11 miljonit eurot) tehti 2006. aasta augustis ja detsembris.

2002. aastal oli nõukogu otsustanud anda makromajanduslikku finantsabi Ukrainale (110 miljonit eurot laenudena). Kuna puudub toimiv rahastamiskokkulepe IMFiga, ei ole kõnealune programm kunagi alanud. Kuna nõukogu otsuses ei märgitud aegumistähtaega, võib kõnealuse programmi (põhimõtteliselt) tulevikus uuesti aktiveerida.

Komisjon esitas oktoobris 2006 nõukogule ettepaneku uue makromajandusliku finantsabi programmi kohta Moldova heaks seoses IMFi toetatava vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise uue programmiga[2]. Nõukogu võttis lõpliku otsuse vastu 16. aprillil 2007. Kõnealuse programmi raames peaks komisjon aastatel 2007–2008 välja maksma kokku 45 miljoni euro väärtuses abi. Kõnealuse programmiga toetatakse Moldova majandusprogrammi rakendamist ning see aitab katta riigi majandust mõjutavate väliste šokkidega seotud välisrahastamise vajadust. (Peamiselt seoses Venemaalt imporditava maagaasi hinnatõusuga ning Moldova veini ja mitme põllumajandustoote ekspordi vähenemisega). Ühenduse makromajanduslik finantsabi täiendab rahvusvaheliste finantsasutuste ja kahepoolsete doonorite poolset uut rahastamist ning ELi poolt toiduga kindlustatuse programmi raames ning Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika rahastamisvahendist antavat eelarvetoetust.

3. MAKROMAJANDUSLIKU FINANTSABI GEOGRAAFILINE JAOTUMINE JA HINDAMISED

3.1. Geograafiline jaotumine

EÜ makromajandusliku finantsabi eesmärgiks on toetada abisaavate riikide makromajanduslikku stabiliseerumist ning kergendada nende raskusi maksebilansi (ja eelarve) tasakaalustamisel. See mängib ka väga kasulikku rolli struktuurireformi edendamisel. Makromajandusliku finantsabi kõige suuremate summade kohta langetati otsused ja need maksti välja vahetult pärast Kesk- ja Ida-Euroopa riikides toimunud muutusi.

Aastatega on ühenduse abi saavate riikide arv kasvanud, kuivõrd järjest rohkem ELi naaberriike seisis silmitsi makseraskustega ja kohustus ellu viima majandusreforme. See on muutnud abi geograafilist tasakaalu, võrreldes varasemate aastatega, mil enamik abisaavaid riike olid Kesk- ja Ida-Euroopast. Seega on alates 2000. aastast antud makromajanduslikku finantsabi ainult Lääne-Balkani riikidele (83% 2000.–2006. aasta otsustest) ja uutele sõltumatutele riikidele.

3.2. Hindamised

Vastavalt finantsmäärusele on komisjon rakendanud hindamisprogrammi, et hinnata makromajandusliku finantsabi mõju igas abisaavas riigis. Analüüsi on läbi viinud avatud pakkumiskutsete kaudu valitud väliseksperdid. 2006. aasta lõpus viisid kaks sõltumatut ettevõtet lõpule kolm järelhindamist Armeenias, Rumeenias ja endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis. Peamised tähelepanekud on järgmised:

3.2.1. Armeenia

Hindamisel järeldati, et abi aitas kaasa makromajanduslikule stabiliseerimisele lühiajalises perspektiivis, parandas välisrahastamise olukorda ning aitas lühiajalises perspektiivis leevendada sotsiaalprobleeme. Samas ei olnud makromajanduslik finantsabi täielikult tõhus majandus- ja institutsionaalsete reformide toetamisel lühiajalises ja keskpikas perspektiivis. Seetõttu näib makromajandusliku finantsabi mõju Armeenia finantsolukorrale olevat piiratud.

3.2.2. Rumeenia

Makromajanduslik finantsabi aitas otseselt kaasa riigi finantsstabiilsuse parandamisele keskpikas ja pikas perspektiivis ning toetas turumajanduse põhimõtete kehtestamiseks vajalikku poliitikat. Rumeenia sai liitumiseelse poliitika raames toetust mitmest abiprogrammist ning seetõttu on makromajandusliku finantsabi täpset mõju ülejäänud programmidest eraldatuna raske kindlaks määrata.

3.2.3. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

Makromajanduslik finantsabi mõjus positiivselt riigi maksebilansile ning aitas leevendada eelarvelisi piiranguid. Samuti tõi abi kaasa pisut kiirema majanduskasvu. Makromajandusliku finantsabi mõju välisele jätkusuutlikkusele keskpikas ja pikas perspektiivis on positiivne, kuid analüüs näitab, et kõnealune mõju on piiratud.

Kõigil juhtudel sisendasid komisjoni raha eraldamise otsused kindlustunnet kõnealuste riikide majandusolukorra suhtes ning aitasid seega kaasa nende ettevõtluskeskkondade parandamisele.

3.3. Finantsjuhtimise parandamine abisaavates riikides: tegevushinnangud

Alates 2004. aastast on makromajanduslikku finantsabi saavates riikides läbi viidud kokku seitse tegevushinnangut (Albaania, Armeenia, Tadžikistan, Serbia ja Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia ja Kosovo). Iga tegevushinnangu töökava töötati välja vastavalt SIGMA[3] metoodikale koostöös konsultatsiooniettevõtjaga Deloitte. Uurimistes keskenduti ühelt poolt keskpankade sõltumatusele ja nende raamatupidamisosakondade toimimisele. Teiselt poolt uuriti rahandusministeeriume (seoses eelarveprotsessiga), riigikassasid, sisekontrolli-, personali- ja IT-osakondi. Süstemaatiliselt vaadatakse läbi ka välisauditeid tegevate institutsioonide toimimine, et hinnata nende kontrollimeetodeid.

Viimased soovitused on seotud rahandusministeeriumi ja vajadusega rakendada ühtsed riigikassa kontod, asjakohased raamatupidamissüsteemid ja kirjalikud menetlused. Kõigil juhtudel tuli tõsta sisekontrolli suutlikkust ning selleks soovitati spetsiaalseid koolitussessioone. Mõnel juhul tundub, et makromajanduslike prognooside osakonnad ei ole piisavad oma ülesande täitmiseks. Välisauditeid teostavate institutsioonide sõltumatust ei peetud piisavaks.

Enamikul juhtudel järeldati hindamistel, et „usaldusväärse finantsjuhtimise raamistik on tõhus”. Kõnealuste missioonide käigus avastatud tõsiseimaid puudujääke käsitleti vastastikuse mõistmise memorandumites, seades olukorra parandamiseks lühikesed tähtajad. Bosnia ja Hertsegoviina puhul, kui memorandum oli juba allkirjastatud, määratleti meetmed, mis tuleb võtta enne edasisi väljamakseid, näiteks rahandusministeeriumi sisekontrolli osakonna tugevdamine ning juhendi vastuvõtmine, mis sisaldaks miinimumnõudeid seoses raamatupidamise, väljamaksete lubamise ja maksefunktsioonidega seotud ülesannete eraldamisega. On korraldatud järelevalvemissioone (Albaania, Armeenia, Tadžikistan ja Gruusia), et hinnata algsetele soovitustele järgnenud parandusi riikide valitsusasutustes.

Kolm aastat pärast kõnealuste tegevushinnangute algust ning mõnele viivitusele vaatamata on komisjon täheldanud tegelikku paranemist nõutud muudatuste rakendamisel kõigi nende riikide finantsjuhtimises, näiteks ühtsete riigikassa kontode rakendamise näol või kirjalike menetluste vastuvõtmisena eri rahandusministeeriumides.

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

Tabel 2: Makromajanduslik finantsabi, 1990-2006

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[1] ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/99 määratluse järgi.

[2] Vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programm.

[3] Toetusprogramm valitsemise ja juhtimise täiustamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.