[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 25.7.2007

KOM(2007) 448 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Liikmesriikide aruanded ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsiste rikkumiste kohta 2005. aastal

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Liikmesriikide aruanded ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsiste rikkumiste kohta 2005. aastal

1. SISSEJUHATUS

Selgema ülevaate saamiseks sellest, kuidas liikmesriigid täidavad ühenduse eeskirjade jõustamisega seotud kohustusi, kohustas nõukogu oma määrusega (EÜ) nr 1447/1999[1] liikmesriike esitama komisjonile igal aastal aruande, kui palju on avastatud tõsiseid rikkumisi ja rakendatud sanktsioone. Selleks kehtestati nimetatud määruses loetelu 19 käitumisviisiga, mida peetakse ühenduse eeskirjade eriti tõsiseks rikkumiseks. Liikmesriigid peavad tagama, et võetaks asjakohased meetmed füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes rikuvad ühise kalanduspoliitika eeskirju[2].Loetelus esitatud rikkumised on seotud kõige olulisemate kohustustega, mis on ühenduse eeskirjadega kehtestatud kalavarude kaitse, järelevalve ja kalatoodete turustamise kohta.

Nõutava teabe komisjonile teatamise kord on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2740/1999[3]. Elektroonilisel kujul esitatud andmed peaksid võimaldama võrrelda ühise kalanduspoliitika eeskirjade jõustamise tõhusust eri liikmesriikides. Peale läbipaistvuse suurendamise on seadusandja lõppeesmärk saavutada ajapikku kaluritele võrdsed tegutsemisvõimalused, et nad võiksid kindlad olla eeskirjade samasuguses kohaldamises kõikjal Euroopa Ühenduses, mistõttu neil oleks seetõttu suurem usaldus kontrolliasutuste vastu ja nad täidaksid ühenduse eeskirju, mis on kehtestatud kalavarude kaitseks.

Käesolevas teatises käsitletakse ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsise rikkumise juhtusid, mille kohta liikmesriigi ametivõimud on 2005. aastal toimiku avanud. Käesolev on kuues teatis selle küsimuse kohta. Komisjon esitas sellekohased andmed 2000. aasta kohta 12. novembri 2001. aasta teatises[4], 2001. aasta kohta 5. detsembri 2002. aasta teatises[5], 2002. aasta kohta 15. detsembri 2003. aasta teatises[6], 2003. aasta kohta 30. mai 2005. aasta teatises[7] ja 2004. aasta kohta 14. juuli 2006. aasta teatises[8].

2. LIIKMESRIIKIDE 2005. AASTA ARUANDED

Nõukogu määruses nr 2740/1999 on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad andmete esitamiseks ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsiste rikkumiste kohta. Andmed esitatakse elektrooniliselt. Nende andmete põhjal teevad komisjoni talitused tabelid, mis lisatakse käesolevale teatisele. Nende tabelitega püütakse esile tuua kõige huvitavamad järeldused, mis tulenevad liikmesriikide aruannetest.

Tuleb rõhutada, et tabelites toodud andmed on liikmesriigid ise esitanud. Liikmesriikidele on antud võimalus kõnealused arvud üle kontrollida, enne kui komisjon teatise lõplikult vormistab.

3. LIIKMESRIIKIDE ESITATUD LISATEAVE

Kuna kogutud teavet ei ole kerge tõlgendada, sest see koosneb üksnes numbrijadadest ning mõned andmed võivad olla ka mõnel määral eksitavad, palus komisjon liikmesriikidel esitada lisateavet, mis nende arvates võiks aidata andmeid analüüsida.Mõned liikmesriigid on lisateavet esitanud. Olulisemad elemendid võib kokku võtta järgmiselt:

- Üldiselt kestab ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise eest karistuse määramise menetlus (nii haldus- kui ka kriminaalmenetlus) üsna kaua. Keskmiselt näib menetluse lõpuleviimiseks kuluvat 8–12 kuud. Kriminaalmenetlused kestavad üldiselt kõige kauem (Belgias, Iirimaal, Madalmaades ja Soomes kasutatakse ainult kriminaalmenetlust).

- Vähe teavet on kogutud kalaliikide kohta, mida tõsised rikkumised kõige tugevamini mõjutavad: üldiselt on need kõrge kaubandusliku väärtusega liigid (st tursk, heeringas, euroopa merikurat, kammeljas, atlandi merilest, kiviahvenlased, kammkarbid...), mille suhtes piirkondades, kus on toime pandud tõsiseid rikkumisi, on vastu võetud taastamiskavad või rakendatud siseriiklikke piiravaid meetmeid.

- Näib, et ilmselt on liikmesriigid enamiku rikkumisi avastanud oma majandusvööndis, kuid praegusel hetkel ei ole komisjonil võimalik täpselt kindlaks määrata ICESi püügipiirkondi, kus rikkumine toimus, sest enamikus liikmesriikide aruannetes ei ole selliseid üksikasju esitatud.

Teatise ulatuse laiendamiseks sisaldab käesolev teatis esmakordselt viiteid riiklikele õigusaktidele ja headele tavadele. Hiljuti vastu võetud uute õigusaktidega seoses, mis käsitlevad kalanduspoliitika jõustamist, võiks nimetada järgmist:

- Iirimaa võttis 4. aprillil 2006 vastu merekalapüüki ja merealade jurisdiktsiooni käsitleva seaduse „Fisheries and Maritime Jurisdiction Act 2006”, et ajakohastada Iirimaa riiklikke merekalapüügi kontrolli alaseid õigusakte ja tagada ühise kalanduspoliitika järgsete kontrollikohustuste täitmine. Kõnealuses seaduses karmistati kalandusalaste õigusrikkumiste eest määratavaid karistusi.

- Prantsusmaa väljendas oma kavatsust sanktsioonide tõhustamise eesmärgil muuta lähitulevikus kontrollirežiimi, mida kohaldatakse ühise kalanduspoliitika raames. Juba 2005. aastal võeti vastu hulk haldusmeetmeid sanktsioonide tõhususe tugevdamiseks.

- Ühendkuningriik on 2005. aasta septembris täiendanud kontrollimeetmeid ja võtnud kala esmaostjate registreerimisel kasutusele uue süsteemi. Šotimaa Kalavarude Kaitse Amet ( Scottish Fisheries Protection Agency, SFPA ) on samuti jõudnud Riigiprokuratuuriga ( Crown Office Prosecution Service ) kokkuleppele, mille järgi võib juhtumeid esitada esimese astme kohtu prokurörile ( Procurator Fiscal ), kes võib määrata rahatrahvi. Neid juhtumeid ei viida kohtusse, vaid käsitletakse haldusmenetluses.

- Hispaania võttis 2005. aastal vastu haldusakti, milles sätestatakse kalandussektoris toime pandud õigusrikkumiste puhul määratavate halduskaristuste üksikasjalikud kriteeriumid.

- Portugal on vastu võtnud suunised, et parandada inspekteerimist ja rikkumiste järel võetavaid meetmeid.

- Rootsi teatas karistussüsteemis tehtud muudatusest, mis lubab haldusasutusel määrata halduskaristusi (konfiskeerimine, lubade tühistamine), kui kohus on rikkuja kalanduseeskirjade tõsises rikkumises süüdi tunnistanud.

4. TÕSISTE RIKKUMISTE ARV VÕRRELDES IGA LIIKMESRIIGI KALALAEVADE ARVUGA

Järgmine tabel näitab iga liikmesriigi kalalaevade registris 1. jaanuari 2004. aasta seisuga registreeritud laevade arvu koos tõsiste rikkumiste koguarvuga, mille liikmesriigid (üksnes) oma lipu all sõitvate laevade kohta on avastanud ja millest nad on teatanud. Kuigi ei oleks õige teha kindlaid järeldusi üksnes neid arve liikmesriigiti võrreldes, kuna rikkumised ei ole alati seotud kalurite poolt toime pandud rikkumistega, vaid hõlmavad ka teisi majandustegevuses osalejaid, siis ilmneb ometigi, et enamiku liikmesriikide puhul toob suurem avastatud rikkumiste arv võrdluses laevade arvuga esile halvasti korraldatud kontrollimistegevuse või teatavate liikmesriikide puhul isegi kontrolli puudumise.

Liikmesriik | Laevade arv | Tõsised rikkumised |

Belgia | 121 | 22 |

Taani | 3269 | 361 |

Saksamaa | 2121 | 96 |

Kreeka | 18279 | 377 |

Eesti | 1045 | 19 |

Hispaania | 13684 | 2949 |

Prantsusmaa | 7859 | 864 |

Iirimaa | 1415 | 109 |

Itaalia | 14426 | 3280 |

Küpros | 886 | 9 |

Läti | 928 | 132 |

Leedu | 271 | 3 |

Malta | 1420 | 3 |

Madalmaad | 828 | 117 |

Poola | 974 | 105 |

Portugal | 9186 | 761 |

Sloveenia | 173 | 13 |

Soome | 3267 | 25 |

Rootsi | 1639 | 53 |

Ühendkuningriik | 6766 | 234 |

5. LIIKMESRIIKIDE ESITATUD ARUANDED

Liikmesriigid teatasid kokku 10 443 rikkumise juhtumist, mis hõlmasid kõiki nõukogu määruses (EÜ) nr 1447/1999 loetletud käitumisviise. See arv on 8,11% võrra suurem kui 2004. aastal ja kinnitab seega avastatud rikkumiste arvu kasvu, kuigi arvesse tuleb võtta ka Euroopa Liidu laienemist. Täpsemalt on liikmesriigid avastanud 783 rikkumisjuhtumit enam kui 2004. aastal, kuid kalalaevastik on pärast 2004. aasta laienemist suurenenud 5697 laeva võrra. Võrdluse lihtsustamiseks tuleks märkida, et varasematel aastatel avastatud tõsiste rikkumiste arv on olnud järgmine: 7 298 aastal 2000, 8 139 aastal 2001, 6 756 aastal 2002, 9 502 aastal 2003 ja 9 660 aastal 2004.Samuti tuleks märkida, et mõned liikmesriigid on 2005. aasta kohta teatanud avastatud rikkumisjuhtumite arvu märkimisväärsest ja seletamatust kasvust või kahanemisest võrreldes 2004. aasta numbritega. Seda võib vähemalt osaliselt selgitada asjaoluga, et nagu ka eelmistes teatistes on rõhutatud, võib registreeritud rikkumiste arv sõltuvalt liikmesriikide suunistest sisaldada või mitte sisaldada ka muude kui ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumist ja/või olla seotud tegevusega sisevetel või harrastusliku kalapüügiga.

Lisatud tabelite põhijooned on kokkuvõtlikult järgmised:

Hispaanias, Itaalias ja Portugalis avastati 74% rikkumistest. Nendel riikidel on ka kõige rohkem kalalaevu. 23% juhtudel on tegemist loata kalapüügiga; kehtivatele turustusnormidele mittevastavate kalasaaduste varumine, töötlemine, turuleviimine ja transportimine on teisel kohal (17%). Püügilitsentsita kalapüük tõusis kolmandale kohale (15%). Need protsendid on sarnased 2004. aasta andmetele ja õigupoolest on enamik alates 2000. aastast avastatud rikkumistest seotud eelnimetatud kolme rikkumisviisiga, samas kui väga vähe juhtumeid (alla 10%) on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjade mõne muu tõsise rikkumise viisiga. Laevaseiresüsteemi rikkumise juhtumite arv kasvas 2005. aastal võrreldes eelmiste aastatega peaaegu kahekordseks. Komisjoni inspektorid on märkinud, et see arv on siiski veel väike.

2005. aastal määrati 8 665 menetluse järel karistus. Karistused sama tüüpi rikkumise eest erinevad EL lõikes ikka veel jahmataval ja seletamatul määral. 2005. aastal karistuse määramisega lõppenud menetluste puhul ulatus keskmine määratud trahv 1 548 euroni – see number on vähem kui pool 2003. aastal määratud keskmisest trahvist (4 664 eurot) ja väiksem kui 2004. aastal määratud keskmine trahv (2 272 eurot). Lisatud tabelitest on samuti näha, et tühistatud litsentside arv on märkimisväärselt langenud (üksnes 335 võrreldes 2004. aasta 1 226 litsentsiga). Ainult Taani ja Kreeka olid seda karistust määratud enam kui 10%-le rikkumistest. Hispaania oli tühistanud 1 ja Prantsusmaa 8 litsentsi.

Lisaks on pööratud tähelepanu asjaolule, et kalandussektori poolt 2005. aastal määratud rahaliste karistustena makstud summa (10, 8 miljonit eurot) jääb pigem märkamatuks, kuna moodustab 2004. aastal lossitud kalasaagi väärtusest üksnes 0,17%.

6. ÜLDMÄRKUSED LIIKMESRIIKIDE ARUANNETE KOHTA

Olles taas rõhutanud, kui raske on tabelites esitatud arve ilma liikmesriikide selgitusteta tõlgendada, teeb komisjon järelduse, et olukord ei ole eelmise aastaga võrreldes õieti paranenud.Eriti murelikuks teeb asjaolu, et enamikule avastatud juhtumitele määratud ebapiisavad karistused ja kontrolliasutusele vahelejäämise väike tõenäosus võivad kaluritele jätta mulje, et eeskirjade rikkumisest saadav majanduslik kasu kaalub rikkumise riski üles. Ebapiisavate karistuste tõttu võivad kalandusettevõtjad pidada ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise eest määratud väljamakseid lihtsalt tavaliseks ettevõtte jooksvaks kuluks ja mitte näha nendes stiimulit eeskirjade täitmiseks.

Komisjon kutsub liikmesriike taas üles tugevdama ennetava mõjuga karistuste süsteemi ja muutma õigusakte nii, et karistustel oleks hoiatav mõju. Seepärast soovitab komisjon, et üldreeglina võtaksid ametiasutused karistuse määramisel arvesse pardal oleva saagi väärtust. Kuigi liikmesriigid võivad kasutada menetlusi, mida nad peavad kõige sobivamaks, soovib komisjon taas rõhutada, et halduskaristus, näiteks kalapüügiõiguse või kutsetegevuse loa peatamine, on tänu selle kiirele kohaldamisele ja kohesele mõjule väga tõhus vahend ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmise parandamiseks. Komisjon on märganud, et mitmed liikmesriigid on selle nende õigussüsteemis varem tundmatu meetme tarvitusele võtnud. Kahjuks enamik liikmesriike seda vahendit veel ei kasuta, vähemalt nii tõsiste rikkumiste puhul, kus kaalutakse kriminaalmenetluse algatamist.

7. PIIRKONDLIKE KALANDUSORGANISATSIOONIDE AVASTATUD RIKKUMISED

Mitu piirkondlikku kalandusorganisatsiooni on juba võtnud kasutusele või kavatsevad vastu võtta kontrollikava, milles nähakse ette rikkumiste registreerimine. Sellised kavad on olemas näiteks Loode-Atlandi Kalastusorganisatsioonil (NAFO), Kirde-Atlandi kalanduskomisjonil (NEAFC) ja Antarktika vete elusressursside kaitse komisjonil (CCAMLR).

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid on ise kehtestanud loetelud kaitse-eeskirjade rikkumisviisidest, mida loetakse tõsisteks rikkumisteks. Sellistest rikkumistest ei esitata aruandeid käesoleva teatise mõistes, kuid komisjon arvab, et eespool osutatud piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames tegevate kalalaevade poolt toime pandud ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumised on registreeritud nende juhtumite hulgas, millest komisjonile on käesoleva teatise koostamiseks teatatud.

Siinjuures tasub meenutada, et Euroopa Ühendus esitab nimetatud organisatsioonidele iga aasta aruande avastatud rikkumiste kohta, millest liikmesriikide kontrolliasutused on komisjoni talitustele teatanud. Siiski ei saa piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele edastatud andmeid võrrelda käesoleva teatise lisades esitatud andmetega, sest rikkumise viisid on erinevad.

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide andmetest ilmneb, et Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni aladel on 2005. aastal seoses ühenduse laevadega avastatud väidetavalt 11 ilmset rikkumist. Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni aladel ühenduse kalalaevade rikkumisi ei tuvastatud. Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni (NAFO) puhul teatasid teised lepinguosalised ühenduse kalalaevade poolt toime pandud 10-st ilmsest rikkumisest. See arv vajab veel NAFO poolt kinnitamist.

Läbipaistvuse huvides oleks komisjon soovinud võrrelda ühenduse kalalaevade poolt toime pandud ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide pädevusalas avastatud tõsiste rikkumiste arvu selle tõsiste rikkumiste arvuga, mida teised lepinguosalised samades piirkondades olid toime pannud. Kuid see eeldaks siiski muudatusi piirkondlike kalandusorganisatsioonide poliitikas, kes vastutavad nende pädevusaladel avastatud tõsiseid rikkumisi käsitleva statistika avaldamise eest.

8. TULEVIKUPLAANID

Komisjoni arvates on käesolev teatis kasulik abivahend, mis võimaldab võrrelda liikmesriikide tulemuslikkust ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmise tagamisel. Enamik liikmesriike on samal arvamusel.Tõsiste rikkumiste teatise iga-aastase avaldamise väärtust tuleb hinnata liikmesriikides võrdsete tegutsemisvõimaluste loomise kontekstis, nagu seda rõhutati 2002. aastal, kui otsustati ühist kalanduspoliitikat reformida. Üldine seisukoht on, et ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmise tõhustamiseks on äärmiselt tähtis tagada nende rikkumisel liikmesriikides kohaldatavate karistuste täielik läbipaistvus. Kuid tõsiste rikkumiste teatiste avaldamisega aastatel 2000–2005 saadud kogemus on selgesti näidanud, et see ei ole võimalik ilma ühenduse õigusakte ja riikide menetlusi oluliselt kohandamata.

Õigusaktide osas on komisjon tulenevalt oma kohustusest parandada dokumentide sisu, nagu on ka sätestatud varasemates teatistes, pidanud konsultatsioone liikmesriikidega, et nende soovitused kokku koguda. Arutlustel on ilmnenud, et üheks põhiliseks valupunktiks on ühenduse kalanduspoliitika eeskirju tõsiselt rikkuvate käitumisviiside määratlused: üldiselt arvatakse, et ühenduse õigusaktides loetletud viisid ei ole piisavalt konkreetsed ning sellest tulenevalt võivad liikmesriigid neid erinevalt tõlgendada.

Selle küsimuse asjus esitas komisjon 31. mail 2006 kalanduskontrolli eksperdirühmale soovitused rikkumiste uue tüpoloogia läbitöötamiseks ning selle kohta, kuidas tuleks muuta teatise põhijooni.

Täpsemalt esitas komisjon järgmised soovitused:

- kitsendada teatise reguleerimisala üksnes kõige olulisemateks peetavate ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsiste rikkumiste jälgimisele. Enam ei registreeritaks siseriiklike eeskirjade rikkumisi ega harrastuskalastajate poolt toime pandud rikkumisi;

- kirjeldada rikkumise viise paremini; ning

- laiendada liikmesriikide aruannete sisu, et see hõlmaks eelkõige teavet õigusrikkujate sotsiaalmajandusliku olukorra ning määratud karistuste tõhusa mõju kohta.

Enne õigusliku raamistiku läbivaatamise ametliku ettepaneku tegemist arutab komisjon neid küsimusi veel liikmesriikidega, pidades eelkõige silmas ebaseadusliku kalapüügi vastast võitlust ja kalapüügialade kontrolli käsitlevate ühenduse õigusaktide ümberkujundamist. Samas peab komisjon vajalikuks rõhutada, et liikmesriikidel tuleb komisjonile esitada sisukamat teavet kui pelgalt statistilised andmed, et parandada järgmise teatise kvaliteeti ja muuta see kasulikumaks läbipaistvuse tööriistaks.

Liikmesriikide vastutuse osas kutsub komisjon neid taas üles pöörama vajalikul määral tähelepanu nende kohustusele tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine kõikide nende käsutuses olevate vahendite abil. Komisjonil tuleb nentida, et liikmesriigid ei täida kõiki ühise kalanduspoliitika eeskirjadest tulenevaid kohustusi. Piisab ühest näitest: liikmesriikidel ei ole praegu korralikke vahendeid, mis lubaks neil ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsiste rikkumiste alaseid andmeid koguda, töödelda ja hinnata, kuigi nad peaksid seda tegema. Liikmesriigid ei ole loonud andmebaase, et kodeerida iga üksikjuhtumiga seotud vajalikke aspekte. Komisjon jääb selles osas endale kindlaks. Võimatu on korralikult hinnata käitumisviise, haldussuutlikkust ja kehtivate õigusaktide tõhusust, kui ei ole arvutistatud andmebaase, mis sisaldavad teavet õigusrikkuja, kalalaeva või ettevõtte, õigusnormide, liikide ja kalapüügipiirkondade, majandusolukorra, halduskulude ning määratud põhi- ja lisakaristuse kohta. Üksnes nende andmete ja ühenduse õigusega juba ette nähtud andmebaasides (kalalaevade register, laevaseiresüsteemi sissekanded) leiduvate andmete töötlemise abil on võimalik hinnata liikmesriikide tulemuslikkust, neid võrrelda ja vajaduse korral korrigeerida haldusmenetlusi ja õigusakte, et ühise kalanduspoliitika eeskirju täidetaks tõhusalt.Komisjon on juba esitanud soovitusliku vormi, mida liikmesriikide haldusasutused võiksid sel eesmärgil kasutada[9]. Komisjon on valmis aitama liikmesriikidel uusi vahendeid kasutusele võtta, ka rahaliselt, olemasolevate eelarveridade kaudu.Komisjon ärgitab liikmesriike oma õigusakte ja halduskorraldust vastavalt kohandama.

Lisas esitatud tabelite loetelu

I Avastatud juhtumite arv rikkumise viisi ja liikmesriigi järgi

II Avastatud juhtumite arv õigusrikkuja riikkondsuse ja liikmesriigi järgi

III Juhtumite arv, mille puhul määrati karistus, rikkumise viisi ja liikmesriigi järgi

IV Keskmine trahv rikkumise viisi ja liikmesriigi järgi

V Konfiskeerimiste arv rikkumise viisi ja liikmesriigi järgi

VI Tühistatud litsentside arv rikkumise viisi ja liikmesriigi järgi

VII Iga liikmesriigi kalandussektoris makstud summa tõsiste rikkumiste eest

VIII Tõsise rikkumise tagajärjel määratud keskmine trahv igas liikmesriigis ja lossitud saagi väärtus liikmesriigiti

IX. Tõsise rikkumisega seotud andmete kajastamise soovituslik vorm

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

IX LISA

LIIKMESRIIKIDE TÄIDETAV VORM

Toimik nr |

Rikkumisega seotud andmed Rikkumise kood: Õigusnormid: Kalalaevade registri nr: * Laeva omanik: * Kapteni nimi: * Aluse nimi: * Ärinimi: … Toimik on seotud toimikuga nr: * Lubatud on kasutada koode nagu KMKR |

Menetlusega seotud andmed Sissekande teinud ametiasutus: Sissekande koht ja kuupäev: Viide õigusaktile: Menetluse eest vastutav ametiasutus: Menetluse liik: haldusmenetlus kriminaalmenetlus Lõpliku otsuse vastuvõtmise kuupäev: Otsuse täideviimise kuupäev: |

Otsusega seotud andmed Määratud summa ... eurot Kutsetegevuse loa peatamine kuud Saagi konfiskeerimine väärtus .... eurot Püügivahendite konfiskeerimine väärtus .... eurot Ebaseaduslikult püütud/müüdud saagi väärtus väärtus .... eurot Otsus on avaldatud ajaleht |

Peamiste püütud kalaliikide ja rikkumiskohaga seotud andmed FAO ja ICESi koodid Vastutav piirkondlik kalandusorganisatsioon Asjaomane taastamiskava |

Majandusliku ja sotsiaalse olukorraga seotud andmed Laeva pikkus: > 10 m > 15 m > 24 m > 40 m Ettevõtte aastakäive Töötajate arv Ühendusepoolne rahastamine Pankrotioht |

[1] EÜT L 167, 2.7.1999, lk 5.

[2] Määruse nr 2371/2002 art 25.

[3] EÜT L 328, 22.12.1999, lk 62.

[4] KOM(2001) 650, 12.11.2001.

[5] KOM(2002) 687, 5.12.2002.

[6] KOM(2003) 782, 15.12.2003.

[7] KOM(2005) 207, 30.5.2005.

[8] KOM(2006) 387, 14.7.2006.

[9] Vt IX lisa.