[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 6.7.2007

KOM(2007) 405 lõplik

ESIMENE ARUANNE EUROOPA VÄÄRTPABERIKOMITEELE JA EUROOPA PARLAMENDILE

rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ja kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete lähendamise kohta {SEK(2007) 968}

1. SISSEJUHATUS JA ÕIGUSLIK ALUS

Käesolevas aruandes keskendutakse Kanada, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide ametiasutuste ettenähtud töökavadele rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ja nende vastavate üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete lähendamise kohta. Samuti sisaldab see esialgset teavet mõnede muude kolmandate riikide tegevuse kohta standardite lähendamisel.

Käesolev lähenemise töökavasid käsitlev aruanne on nõutav vastavalt kahele Euroopa Komisjoni 4. detsembril 2006 vastu võetud õigusaktile[1] teatavate rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardite kohaselt koostatud teabe kasutamise kohta kolmandate riikide emitentide poolt.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1606/2002 (edaspidi „rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite määrus”) peavad mis tahes liikmesriigi reguleeritud turul börsinimekirja kantud ja Euroopa Liidu liikmesriigi õigusaktidega reguleeritavad äriühingud kohaldama alates jaanuarist 2005 algavate majandusaastate konsolideeritud aruannete jaoks ELi vastuvõetud rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (edaspidi „heakskiidetud rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid”).

Nõuet kasutada Euroopa Liidus heakskiidetud rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid laiendati prospektide määrusega[2] ELis väärtpaberite avalikke pakkumisi tegevatele kolmandate riikide emitentidele ja läbipaistvuse direktiiviga ELi reguleeritud turgudel kaubeldavate väärtpaberite kolmandate riikide emitentidele.[3] Kõnealuste direktiivide järgi peavad emitendid koostama oma finantsteabe vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele või heakskiidetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega „samaväärsetele” kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Esialgu kehtestati kõnealused nõuded üleminekuajaga kuni 1. jaanuarini 2007.

Hiljem, pidades silmas Kanada, Jaapani, USA ja teiste jurisdiktsioonide riiklike raamatupidamisstandardite kehtestajate pingutusi ning edusamme lähenemisel rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, otsustati kõnealust tähtaega veel kahe aasta võrra pikendada. Seega võttis komisjon 4. detsembril 2006 vastu kaks eespool nimetatud õigusakti, mille kohaselt võisid kolmandate riikide emitendid jätkata teatavate kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kasutamist prospektide direktiivi kohaldamisel kõikides enne 1. jaanuari 2009 esitatud prospektides ja läbipaistvuse direktiivi kohaldamisel kõikide enne 2009. aasta jaanuari algavate majandusaastate puhul.[4]

Vastavalt prospektide määruse (muudetud määrusega (EÜ) nr 1787/2006) artiklile 35 ja läbipaistvuse direktiivi kohase otsuse artiklile 2 peab komisjon 2009. aastani jääva perioodi jooksul korrapäraselt teavitama Euroopa väärtpaberikomiteed ja Euroopa Parlamenti edusammudest lähendamisel ja vastavusseviimise nõuete kaotamisel, mida kohaldatakse ELi emitentide suhtes.

2. SAMAVÄÄRSUSE MÄÄRATLUS

Kõnealuse töö puhul on kriitilise tähtsusega sobiva samaväärsuse määratluse kehtestamine, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõte on rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga „samaväärne”. Vastavalt prospektide määrusele ja läbipaistvuse direktiivi kohasele otsusele peab komisjon kehtestama samaväärsuse määratluse, samaväärsuse hindamise süsteemi ning määrama seejärel vastavalt täpsele ajakavale kindlaks kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsuse. Kõnealuste õigusaktidega nõutakse, et komisjon konsulteeriks iga küsimuse suhtes Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega ( Committee of European Securities Regulators – CESR). Pärast esimest konsultatsiooni on CESR pakkunud järgmise samaväärsuse määratluse:

Samaväärsus tähendab, et investorid peaksid saama teha sarnase otsuse olenemata sellest, kas neile esitatakse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite või kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete järgi koostatud finantsaruanded.

Kõnealune määratlus on tuletatud CESRi 2005. aasta juuni nõuandest USA, Kanada ja Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsuse kohta. Kõnealuses nõuandes selgitas CESR, et samaväärne ei tähenda identset. CESR nägi, et mõned erinevused kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja rahvusvaheliste raamatupidamis- või finantsaruandlusstandardite vahel ei põhjusta erinevaid investeerimisotsuseid. Komisjon leiab, et lähtepunktina on kõnealune määratlus sobiv samaväärsuse kriteerium.

3. KOLMANDATE RIIKIDE ÜLDTUNNUSTATUD RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTETE KASUTAMINE EUROOPA LIIDUS

CESR on loetlenud kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted, mida praegu kasutavad ELi reguleeritud turul kaubeldavate väärtpaberite emitendid. CESRi andmetel moodustavad kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid kasutavad kolmandate riikide emitendid umbes 5,8% nende emitentide koguarvust, kelle väärtpabereid lubatakse ELi reguleeritud turgudele kauplemiseks.

Järgmist tabelit ette valmistades märkis CESR, et mõned emitendid võivad olla loetletud mitu korda, kui nende väärtpaberitega lubatakse kaubelda mitmes riigis ja/või kui samas või mitmes liikmesriigis kaubeldakse nende mitut liiki väärtpaberitega.

Riik: | Kõnealuse riigi raamatupidamispõhimõtteid kasutavate ELi reguleeritud turu börsinimekirjadesse kantud kolmandate riikide emitentide arv |

Argentiina | 5 |

Austraalia | 17 |

Brasiilia | 4 |

Kanada | 45 |

Tšiili | 1 |

Hiina | 20 |

Kolumbia | 1 |

Egiptus | 10 |

Hong Kong | 2 |

India | 70 |

Indoneesia | 2 |

Iisrael | 8 |

Jaapan | 84 |

Liibanon | 3 |

Malaisia | 3 |

Mehhiko | 2 |

Maroko | 1 |

Uus-Meremaa | 2 |

Pakistan | 1 |

Peruu | 3 |

Filipiinid | 3 |

Venemaa | 14 |

Singapur | 2 |

Lõuna-Aafrika | 9 |

Lõuna-Korea | 30 |

Šveits | 4 |

Tai | 4 |

Tuneesia | 1 |

Türgi | 7 |

USA | 233 |

Venezuela | 1 |

Sambia | 1 |

Zimbabwe | 1 |

Kokku | 594 |

Allikas: CESR

Kõnealune teave ei ole ammendav, sest CESRil ei õnnestunud saada asjaomast teavet kõigi ELi reguleeritud turgude kohta.[5]

4. AJAKOHASTATUD TEAVE KANADA, JAAPANI JA USA ÜLDTUNNUSTATUD RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTETE LÄHENDAMISE KOHTA RAHVUSVAHELISTELE FINANTSARUANDLUSSTANDARDITELE

USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted

Komisjoni peamine eesmärk on USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete vastavusseviimise nõude kaotamine ELi emitentide jaoks. Väärtpaberi- ja börsikomisjon ( Securities and Exchange Commission – SEC) on koostanud töökava, milles kirjeldatakse meetmeid, mis viivad vastavusseviimise nõude lõpetamiseni, ning on märkinud, et kuigi esmatähtsate küsimuste puhul on oluline teatav mõõdetav edu, ei ole eesmärgi saavutamiseks vaja lähendamise kindlaksmääratud taset.

2006. aasta alguses sõlmisid USA raamatupidamisstandardite nõukogu ( Financial Accounting Standards Board – FASB) ja rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu ( International Accounting Standards Board – IASB) vastastikuse mõistmise memorandumi, milles visandati USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite lähendamise töökava. Memorandumis jagatakse lähenemise nimel tehtav töö kahte põhikategooriasse vastavalt nende oodatava lõpuleviimise ajakavale. Töö lühiajaline eesmärk on jõuda 2008. aastaks selgusele, kas olulised erinevused üksikutes võtmevaldkondades tuleks kõrvaldada ühe või mitme lühiajalise standardite kehtestamise projektiga ning kui see on nii, siis teha neis valdkondades ära täielik või põhiosas täielik töö. Üldiste edusammude tempo paistab olevat rahuldav. Lisaks lühiajalisele eesmärgile on vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud, et kaks nõukogu teevad koostööd ning saavutavad 2008. aastaks märkimisväärset edu muudes olulistes valdkondades, mille praeguseid tavasid peetakse „parandamist vajavateks”. Enamikus kõnealustes valdkondades näib töö edenevat tempoga, mille jätkudes saavutatakse töökavas sätestatud eesmärgid õigeaegselt. See kehtib ka konsolideerimisprojekti kohta.

CESR andis esialgset teavet Kanada, Jaapani ja Ühendriikide edusammude kohta standardite lähendamisel, võttes aluseks CESRi 2005. aasta nõuande ning kirjeldades nii praegust olukorda kui oodatavaid arenguid 2007. ja 2008. aastal. Siiski on CESRi aruandes[6] selgesõnaliselt märgitud, et seda ei tohiks praeguses etapis käsitada hinnanguna lähenemise edusammudele, vaid et selles kirjeldatakse praegust olukorda avalike allikate kaudu saadud teabe alusel.

Tehnilises nõuandes määrati kindlaks peamine erinevus konsolideerimise ulatuse valdkonnas (IAS 27), kus heastamismeetmeks pakuti täiendavat aruannet. Konsolideerimisprojekt sisaldub lähenemisprogrammis ning aruteludokumenti oodatakse 2007. aasta suvel ja avalikult arutatavat eelnõud 2008. aasta teisel poolel.

Muud tehnilises nõuandes kindlaks tehtud potentsiaalselt olulised erinevused (s.o erinevused, mille puhul heastamismeetmeks pakuti mõju kvantitatiivset näitamist) olid seotud järgmiste nõuetega: IFRS ( International Financial Reporting Standards – rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid) 3 – äriühendused, IAS 28 – investeeringud sidusettevõtetesse (arvestustavade ühtsus), IAS 36 – varade väärtuse langus, IAS 38 – immateriaalsed varad ja IAS 41 – põllumajandus (erinevused konkreetsete põllumajanduslike elementide õiglases väärtuses). Äriühendused sisalduvad lähenemise töökavades ning lõplikke standardeid oodatakse 2007. aastal. Ka IAS 36 – varade väärtuse langus – ja IAS 38 – immateriaalsed varad – sisalduvad töökavades, kuid need on praegu personalipoolse uurimise etapis ilma selge ajakavata. IAS 28 – investeeringud sidusettevõtetesse ja IAS 41 – põllumajandus praegu lähenemisprogrammiga hõlmatud ei ole.

SEC alustas 2006. aastal esimeste ELi äriühingute esitatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite järgi koostatud aruannete läbivaatamist. Pärast seda on komisjoni ametnikud kirjeldanud oma vaatlusi „teabehankimisena” juhul, kus asjaolud ei olnud neile selged. Küsimustes on keskendutud finantsaruannetes sisalduva teabe esitusele ja avalikustamisele.

CESR ja SEC on leppinud kokku ühises töökavas ja avaldasid selle 2. augustil 2006. Kõnealune töökava on oluline samm reguleerijatevahelises operatiiv- ja järelevalvekoostöös, mille eesmärk on tagada rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ja USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete järjekindel rakendamine.

2007. aasta aprillis toimunud korrapärase iga-aastase ELi ja USA tippkohtumise raames nõustusid mõlemad pooled võtma meetmeid, mille eesmärk on rangetel normidel põhinevate reguleerivate standardite lähendamine, samaväärsus või vajaduse korral vastastikune tunnustamine. Tehakse jõupingutusi, et toetada USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tingimuste tunnustamist mõlema jurisdiktsiooni poolt. Oma üksmeele kinnituseks allkirjastasid Ameerika Ühendriikide president, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja komisjoni president 30. aprillil kokkuleppe, mis sisaldas finantsaruandluse kohta järgmist avaldust:

„ Finantsturud . Toetada ja üritada tagada tingimusi, mille puhul USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid ja rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid tunnustatakse mõlemas jurisdiktsioonis ilma vastavusseviimise vajaduseta aastal 2009 või võimaluse korral varem.”[7]

Pärast aprillis esitatud pressiteadet[8] teatas SEC 20. juunil 2007 oma ettepanekust võimaldada välismaiste emitentide poolt rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite järgi koostatud aruandeid esitada ilma vastavusseviimise nõudeta[9]. Märkusi paluti esitada 75 päeva jooksul alates Federal Register’is avaldamise kuupäevast.

Kõnealuses pressiteates märgiti ka seda, et SEC võiks anda USAs asuvatele äriühingutele võimaluse kasutada oma finantsaruannete puhul USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete asemel rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid.

Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted

Märtsis 2005 käivitasid Jaapani raamatupidamisstandardite nõukogu ( Accounting Standards Board of Japan – ASBJ) ja IASB ühise lähenemist käsitleva projekti lõppeesmärgiga saavutada Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite lähenemine. Kõnealuse projekti käigus on ASBJ kiirendanud omapoolset Jaapani raamatupidamisstandardite läbivaatamist, et vähendada kahe üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtte vahelisi erinevusi. Kõnealuse lähenemise raames on ASBJ ja IASB kindlaks määranud „lühiajalised projektid” ja „pikemaajalised projektid”. Lühiajalised projektid tuleb kava kohaselt lõpule viia 2008. aasta alguseks. Pikemaajaliste projektide puhul nagu tulu kajastamine, tulemuslikkuse aruandlus (finantsaruande esitus), immateriaalsed varad (sh uurimis- ja arendustegevuse kulud), konsolideerimise ulatus (sh eriotstarbelised majandusüksused), põhivara väärtuse langus ja pensionihüvitised, on ASBJ otsustanud algatada (uurimis-)projekte, et kooskõlastada tööd IASB ja FASB projektidega.

Komisjoni palvel andis CESR esialgset teavet edusammude kohta lähenemise töökavade elluviimisel, kirjeldades nii praegust olukorda kui oodatavaid arenguid 2007. ja 2008. aastal. Ülevaade probleemidest, mille CESR esile tõi või mille jaoks on olemas lähenemist käsitlev projekt, on esitatud käesoleva dokumendi 2. lisas.

2005. aastal CESRi nimetatud 26 teemast kolm liigitati täiendavaid aruandeid vajavana. Kolm probleemi ja nende puhul oodatavad edusammud lähenemise osas on järgmised:

1. Äriühendused (osaluste ühendamise meetod)

Detsembris 2006 alustas tööd projektimeeskond. Uurimisaruanne peaks avaldatama 2007. aasta kolmandas kvartalis. Olenevalt arutelust kõnealuse aruande üle võidakse 2007. aasta kolmandas kvartalis avaldada aruteludokument. Hiljutine Tokyo Väärtpaberibörsi uurimus näitas, et 30. septembril 2006 lõppenud majandusaasta esimesel poolel ei kasutatud ühegi äriühenduse puhul osaluste ühendamise meetodit.

Kõnealune asjaolu peaks mõjutama osaluste ühendamise meetodi uuesti kaalumist.

2. Konsolideerimise ulatus (eriotstarbeliste majandusüksuste täiustatud avalikustamine ja konsolideerimine)

Kõnealuse probleemi käsitlemiseks loodi tehniline komitee ja arutelud on alanud.

Seoses avalikustamise teemaliste aruteludega andis ASBJ 23. märtsil 2007 välja „Teatavate eriotstarbeliste majandusüksuste avalikustamise suunise“, mis kehtib 1. aprillil 2007 või hiljem alanud majandusaastate kohta. Konsolideerimise ulatuse teemalise arutelu kohta antakse aruteludokument välja 2007. aasta lõpuks.

Tuleb märkida, et ka muudes valdkondades on lähenemisel tehtud edusamme:

- Standardi IAS 2 – Varud – ja LIFO-meetodi (viimasena ostetud, esimesena müüdud) kasutamise küsimuses lõi ASBJ jaanuaris 2007 projektimeeskonna eesmärgiga saada otsus 2008. aasta alguseks.

- Seoses standardiga IAS 36 – Varade väärtuse langus – lõi ASBJ projektimeeskonna jaanuaris 2007. Projektimeeskonna eesmärk on esitada ASBJle 2007. aasta lõpuks uurimisaruanne.

- Seoses standardiga IAS 38 – Immateriaalsed varad – ja arenduskulude kapitalisatsiooniga loodab ASBJ aruteludokumendi välja anda 2007. aasta lõpuks.

- Arvestuspõhimõtete ühtsus (välismaised tütar- ja sidusettevõtjad)

Pärast praktiliste küsimuste töökonna ( Practical Issues Task Force – PITF) väljaannet nr 18 (mai 2006) ühtlustatakse välismaiste tütarettevõtjate suhtes kohaldatavaid arvestuspõhimõtteid oluliselt emaettevõtjate suhtes kohaldatavatega. PITF nr 18 kohaldatakse alates aprillist 2008 (julgustatakse varasemat kohaldamist). Sidusettevõtjatega seoses lõi ASBJ projektimeeskonna jaanuaris 2007. Arutelude põhjal võidakse 2007. aasta lõpuks välja anda avalikult arutatav eelnõu.

Euroopa Komisjoni ja Jaapani Finantsteenuste Agentuuri ekspertide vahelisel kahel esimesel kohtumisel arutati töökava edenemist. Vastavalt projektiplaanile on seitse projekti või allprojekti kuueteistkümnest jõudnud jaanuaris 2008 projekti lõppetappi ning kaks (võimalik, et viis) on lõpuleviiva arutelu etapis nõukogu tasandil.

Kanada üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted

Jaanuaris 2006 otsustas Kanada raamatupidamisstandardite nõukogu ( Accounting Standard Board – AcSB) viia Kanada avaliku aruandekohustusega äriühingute finantsaruandlus rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele. Avaliku aruandekohustusega äriühingute määratlus hõlmab praegu börsinimekirja kantud äriühinguid ja avalikkuselt raha koguvaid üksuseid, näiteks panku ja kindlustusseltse.

30. juunil 2006 avaldatud AcSB rakenduskava rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite inkorporeerimiseks Kanada üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetesse rakendatakse 1. jaanuarist 2011. Kõnealune ajakava peaks lõplikult valmis saama 31. märtsiks 2008 pärast praegu koostamisel oleva arenguülevaate valmimist.

5. MUUDE KOLMANDATE RIIKIDE TÖÖ LÄHENEMISEL

Hiina üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted

Veebruaris 2006 kuulutas Hiina Rahvavabariigi Rahandusministeerium ametlikult välja äriettevõtete raamatupidamisstandardite väljaandmise. Kõnealused standardid hõlmavad peaaegu kõiki praeguseid rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid, kuigi märgitakse ka mõnda erandit. Kõnealused standardid, mis jõustusid 1. jaanuaril 2007, on kohustuslikud kõigile börsinimekirja kantud Hiina äriühingutele. Ka muid Hiina äriühinguid julgustatakse kohaldama kõnealuseid standardeid.

Rahandusministeerium ja IASB on möönnud, et lähenemine on jätkuv protsess. Rahandusministeerium tuvastas rea raamatupidamisküsimusi, mis võivad aidata anda IASBile sisendteavet lahenduste otsimisel rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega seotud projektide jaoks, mis on praegu käsil seotud isikute tehingute avalikustamise valdkonnas – eelkõige „riigi kontrollitavate äriühingute erand” (IASB andis avalikult arutatava eelnõu välja 22. veebruaril 2007), ühiselt kontrollitavate majandusüksuste äriühenduste ning õiglase väärtuse mõõtmise vallas.

Novembris 2006 avaldas Hiina rahandusministeerium veebruaris 2006 vastu võetud 38st äriettevõtete raamatupidamisstandardist 32 standardi jaoks rakendussuunised , mis kehtivad Hiina börsinimekirja kantud äriühingutele 2007. majandusaastast. Ministeeriumi suunised on praegu saadaval ainult hiina keeles.

India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted

Märtsis 2006 teatas India peaminister, et tema valitsus kehtestab põhjaliku uue äriühinguõiguse, mis hõlmab India raamatupidamisstandardite kooskõlla viimist rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega. Uus õigusakt asendab olemasoleva 50 aasta vanuse äriühinguõiguse ja selle eesmärk on läbipaistvuse ja tõhusa valitsemistava edendamine.

India raamatupidajate kogu ( The Institute of Chartered Accountants of India ) asutas töökonna, et uurida kõigi rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite täieliku ülevõtmise võimalust muudatusteta ja India standarditena. Kõnealune töökond töötab välja kontseptsioondokumendi rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ülevõtmise kohta Indias.

Venemaa üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted

Valitsuse otsus, mille kohaselt pidid Venemaa börsinimekirja kantud äriühingud minema üle rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, võeti vastu 2002. aastal. Kõnealuse plaani kohaselt nõuti Venemaa börsinimekirja kantud äriühingutelt konsolideeritud finantsaruannete koostamist rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite järgi alates 2004. aastast. Kontserni liikmeks olevate äriühingute individuaalseid aruandeid tuli koostada endiselt Venemaa üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete järgi. Pankade puhul nõuti ka üksikutelt pankadelt lisaks aruannete koostamisele rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite järgi Venemaa raamatupidamispõhimõtete kohaseid aruandeid. Praegu nõutakse üksnes pankadelt konsolideeritud aruannete koostamist vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele ja individuaalsete aruannete koostamist vastavalt kohalikele raamatupidamispõhimõtetele. Alates 2005. aastast ei ole saavutatud edu seoses börsinimekirja kantud äriühingutele esitatava nõudega koostada aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite järgi, äriühingud koostavad aruandeid vastavalt kohalikele (Venemaa) üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, mis sisaldavad veel teatavaid erinevusi rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest. Lisaks kohustuslikele Venemaa raamatupidamispõhimõtetele vastavatele aruannetele esitavad mõned äriühingud vabatahtlikult aruandeid ka rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (või USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete) järgi.

6. JÄRELDUSED

Käesolevas esimeses aruandes näeb komisjon lootustandvatena Kanada, Jaapani ja USA ametiasutuste ajakavasid lähenemisprogrammide raames tehtava töö jaoks.

Seoses USAga märgib komisjon lähenemise osas edusamme. Komisjon tervitab ka väärtpaberi- ja börsikomisjoni ametnike ütlusi, et nad „ei püüa dikteerida rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendusi”[10] ning märgib, et nendepoolsel Euroopa emitentide esimeste rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite järgi koostatud aruannete läbivaatamisel keskenduti esituse ja avalikustamise küsimustele. Lisaks Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel 30. aprillil saavutatud ühisele seisukohale tervitab komisjon SECi ettepanekut seoses eeskirjade muudatustega, mis võimaldavad rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite järgi koostatud aruandeid esitada ilma vastavusseviimise nõudeta. Komisjon peab väga tähtsaks SECi tööd USA raamatupidamispõhimõtete vastavusseviimise nõude kaotamise töökavaga ning see on üks põhipunkte, millele keskendutakse komisjoni 2008. aasta aprilli aruandes. Kuna ELi ja USA ajakavad samaväärsuse saavutamiseks on nüüd kooskõlastatud, on mõlemal võimalus tähelepanelikult jälgida muudes jurisdiktsioonides toimuvat arengut. Selles kontekstis ilmneb selge vajadus tugevdada koostööd Euroopa Komisjoni ja SECi vahel. Komisjoni ja SECi ametnike vahel peaksid toimuma korrapärased kohtumised, et määrata kindlaks vaheetapid ja koostada ülevaade arengust.

Vastavusseviimise vajaduse kõrvaldamise suunas tehtavad edusammud sõltuvad suurel määral reguleerijate vahelisest usaldusest ja teabevahetusest. Reguleerijate seas tuleb tugevdada koostööd ja tõhustada teabevahetust ning seepärast toetab komisjon täielikult SECi ja CESRi töökava, mis hõlmab dialoogi rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite rakendamise üle. Tunnistades et rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid tuginevad põhimõtetele, peavad reguleerijad täielikult arvestama oma rahvusvaheliste kolleegide seisukohti seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaldamisega ja tegema kõik, et vältida vastuoluliste järelduste tegemist.

Jaapani puhul on tervitatav „ASBJ projektiplaani” väljaandmine oktoobris 2006. Selles keskendutakse konkreetselt lähenemisega seotud projektidele. Projektiplaani väljaandmisel on põhirõhk asetatud 2007. aasta lõpuks tehtava töö kaardistamisele ning ka lähenemise edenemise väljavaadete täpsustamisele 2008. aasta alguse seisuga. Prioriteetideks on seatud algatused, mis seondusid 26 probleemiga, mille jaoks CESR pakkus oma 2005. aasta nõuandes komisjonile välja heastamismeetmed. Kõnealused edusammud on julgustavad, kuid komisjon rõhutab, et lähenemisega seotud töös tuleb tempot hoida (ja seda teatavates valdkondades ka tõsta). Töökavas määratletud eesmärkide saavutamiseks peavad Jaapani ametiasutused hoidma lähenemise nimel tehtava töö väga aktiivsena ning andma täpset ja täielikku teavet edusammude kohta, sealhulgas kõigi viivituste kohta, kui neid peaks tekkima. Programm on ambitsioonikas, kuid selle eesmärkide saavutamine on samaväärsuse otsuse jaoks tähtis.

Komisjon tervitab Kanada 2006. aasta teadet rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ülevõtmise kohta Kanada avaliku aruandekohustusega äriühingute jaoks ning 1. jaanuari 2011 nimetamist kõnealuse ülevõtmise kuupäevaks. Komisjon usub, et kõnealune või isegi varasem kuupäev ning ajakava, mille kohaselt minnakse üle rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele nende inkorporeerimiseks Kanada üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetesse, kinnitatakse 2008. aastal.

Hiina puhul nähakse positiivse sammuna äriettevõtete raamatupidamisstandardite väljaandmist, mis hõlmavad peaaegu kõiki praeguse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardeid (kuigi märgitakse teatavaid erandeid). Komisjon julgustab Hiina ametiasutusi lähenemise alal edasi töötama ning tervitaks üksikasjalikku ajakava, milles kehtestatakse põhietapid, mida püütakse saavutada lähitulevikus.

India puhul on lootustandev otsus viia India raamatupidamiseeskirjad kooskõlla rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega ning äsja loodud töökond, mis uurib kõnealuste standardite täieliku ülevõtmise võimalikkust. Komisjon sooviks saada lisateavet kavade kohta võtta rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid ilma muudatusteta üle, eriti seoses ajakavadega, milles nähakse ette põhietappideni jõudmine lähitulevikus.

Seoses Venemaaga kinnitavad hiljutised arutelud Venemaa ametiasutustega, et endiselt on päevakorral valitsuse otsused rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kasutuselevõtu kohta börsinimekirja kantud äriühingute poolt ja Venemaa üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kooskõlla viimise kohta kõnealuste standarditega. Komisjon loodab, et peatselt ületatakse takistused, mis on kõnealust tööd seni aeglustanud. Komisjon tervitaks täiendavaid täpsustusi seoses töö kiire taastamise võimalustega ning tegevuse taasalustamise korral Venemaa raamatupidamispõhimõtete rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega kooskõlla viimise ajakavasid.

Komisjon jälgib ka edaspidi tähelepanelikult Kanada, Jaapani ja USA raamatupidamispõhimõtete lähenemist rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele ning annab edusammudest aru Euroopa Väärtpaberikomiteele ja Euroopa Parlamendile, nagu on nõutud prospektide määruse artikli 35 lõikes 5A ja läbipaistvuse direktiivi kohase otsuse artikli 2 lõikes 2. Lähenemisega seotud küsimusi käsitletakse õigusalastes dialoogides ning komisjoni ja kolmandate riikide asjaomaste asutuste töötajate vahel peetakse korrapäraselt sidet. Samuti teavitab komisjon Euroopa Väärtpaberikomiteed ja Euroopa Parlamenti korrapäraselt õigusalaste arutelude käigust ning prospektide määruse artikli 35 lõike 5A punktis c ja läbipaistvuse direktiivi kohase otsuse artikli 1 punktis c viidatud muude kolmandate riikide rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele lähendamisel saavutatud edust. Kõnealune korrapärane teavitamine on prospektide määruse artikli 35 lõikest 5B ja läbipaistvuse direktiivi kohase otsuse artikli 2 lõikest 3 tulenev kohustus.

EL on suurim jurisdiktsioon, kes kasutab rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid ning kes on väga huvitatud ülemaailmsete standardite suunas tegutsemisest. Seepärast tervitab komisjon kõiki algatusi, millega luuakse võimalus rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite muutmiseks ülemaailmseteks standarditeks.

Lisad: IASB – FASB töökava, Jaapani raamatupidamisstandardite väljatöötamise projektiplaan, Kanada lähenemise tööprogramm.

[1] Komisjoni määrus (EÜ) nr 1787/2006, 4. detsember 2006 ja komisjoni otsus (EÜ) nr 2006/891, 4. detsember 2006 (edaspidi „läbipaistvuse direktiivi kohane otsus”).

[2] Komisjoni määrus (EÜ) nr 809/2004, 29. aprill 2004. („ Prospektide määrus ”). Kõnealuse määrusega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ (edaspidi „prospektide direktiiv”) .

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ („Läbipaistvuse direktiiv”).

[4] Vt komisjoni otsuse 2006/891/EÜ artikkel 1 ja prospektide määruse (muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1787/2006) artikli 35 lõige 5A.

[5] CESRi liikmed tõid esile ka umbes 130 kolmanda riigi emitenti, kes kasutavad praegu liikmesriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (näiteks Ühendkuningriigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted).

[6] CESRi nõuanne, milles käsitletakse Euroopa Komisjonile Kanada, Jaapani ja USA raamatupidamisstandardite kehtestajate tööprogramme, samaväärsuse määratlust ja ELi kapitaliturgudel praegu kehtivaid kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted (6. märts 2007).

[7] Framework For Advancing Transatlantic Economic Integration Between The European Union And The United States Of America - Annex 2 Lighthouse Priority Projects.

[8] SECi Pressiteade 2007-72, 24. aprill 2007.

[9] SECi 20. juuni 2007. aasta avatud koosolek.

[10] John A. White’i, korporatsioonide rahanduse divisjoni juhi (SEC) kõne Londonis, 15. jaanuaril 2007.