[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 13.6.2007 KOM(2007) 324 lõplik KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 (ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta) rakendamise kohta {SEC(2007) 800} KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 (ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta) rakendamise kohta ESIMENE OSA. NÕUKOGU MÄÄRUSE (EÜ) NR 814/2000 KOHASED MEETMED I. Sissejuhatus Käesolevas aruandes käsitletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 rakendamist aastatel 2003–2006. Ühisest põllumajanduspoliitikast teavitamise meetmete eesmärgid on määruse (EÜ) nr 814/2000 kohaselt järgmised: aidata selgitada ühist põllumajanduspoliitikat ning seda rakendada ja arendada, | edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja aidata inimestel seda mõista, | teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondade elanikke, | suurendada üldist teadlikkust ühise põllumajanduspoliitika valdkondadest ja eesmärkidest. | - Meetmed jagunevad kahe põhikategooria vahel: kolmandast isikust organisatsioonide esitatud, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi poolt kaasrahastatavad meetmed, mis võivad olla kas programmid või erimeetmed; | komisjoni algatatud meetmed, mida rahastatakse 100% ulatuses Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist (edaspidi „otsesed meetmed“). | - Nõukogu otsustas (määruse (EÜ) nr 814/2000 artiklis 8), et iga kahe aasta tagant tuleb esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne kõnealuse määruse kohaldamise kohta. Käesolev aruanne on teine aruanne. Esimene aruanne, mis hõlmas ajavahemikku 2000–2002, esitati 2003. aasta mais.[1] 2003. aasta mais esitatud aruandes kirjeldati rakendusmeetmete, millega kehtestati määruse (EÜ) nr 814/2000 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige kolmandatele isikutele antud toetustega seotud meetmete arendamist. Vahepeal tehti rakenduseeskirjades täiendavaid väikesi tehnilisi muudatusi.[2] Käesolev Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettenähtud aruanne oli algselt kavas esitada 2005. aasta detsembris. Aruande esitamine lükati edasi, et oleks võimalik lõpule viia kõnealuse määruse alusel võetud meetmete hindamine, mis teostati komisjoni aastate 2000–2005 hindamispoliitika konkreetses raamistikus, ja et komisjon saaks selle hindamise tulemusi arvesse võtta.[3] Hindamisaruande terviktekst ja kokkuvõte on kättesaadav Europa portaali veebilehel:http://ec.europa.eu/agriculture/eval/reports/cap_info/index_en.htm Tekstis nimetatud lisad ja lühendite loetelu on esitatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis. II. Eelarve Teavitamismeetmete jaoks eraldati igal aastal 6,5 miljonit eurot ajavahemikus 2003–2006 eelarverealt B1-382 (2003. aasta kohaselt) ja pärast muudatusi liigenduses, eelarveaastatel 2004–2006 eelarverealt 05 08 06. Jaotus komisjoni võetud meetmete ja kolmandast isikust organisatsioonide võetud meetmete (toetuste) vahel oli järgmine: 2003: otsesed meetmed (2 500 000) (38%) – toetused (4 000 000) (62%),2004: otsesed meetmed (2 500 000) (38%) – toetused (4 000 000) (62%),2005: otsesed meetmed (3 000 000) (46%) – toetused (3 500 000) (54%),2006: otsesed meetmed (3 700 000) (57%) – toetused (2 800 000) (43%). Eelarvevahendeid on siiski olulisel määral alakasutatud, v.a 2006. aastal, kui kasutamine suurenes märkimisväärselt (eelarvevahenditest kasutati 2003. aastal 64%, 2004. aastal 51%, 2005. aastal 61% ja 2006. aastal 98%; täpsemad andmed on esitatud tabelis 2). Rahaliste võimaluste piiratud kasutamise peamiseks põhjuseks oli toetusteks ettenähtud eelarvevahendite alakasutamine. Kuna paljud toetustaotlused olid vigased või madala kvaliteediga, vastas kõikidele nõuetele (abikõlblikkuse, välistamise, valimise ja toetuse eraldamise kriteeriumidele) ainult väike osa projektidest. Toetusteks ettenähtud eelarvevahendite kasutamise parandamiseks täiendati pärast taotlejate korduma kippuvate vigade läbivaatamist konkursikutseid 2005/C 252/06[4] (milles käsitletakse 2006. aasta eelarvest kaasrahastatavaid meetmeid) ja 2006/C 236/07[5] (milles käsitletakse 2007. aasta eelarvest kaasrahastatavaid meetmeid) ning selgitati nende sõnastust, et aidata taotlejatel selliseid vigu vältida. Nende pingutuste tulemusena paranes oluliselt 2006. aasta eelarves toetusteks ettenähtud vahendite kasutamine. III. Rahastatud meetmete jaotus (kulukohustuste järgi) Esimeses aruandes nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 kohta kirjeldati seda, kuidas komisjon ajavahemikus 2000–2002 järk-järgult parandas rakendatud meetmetega seotud eeskirju. Aruandes rõhutati samuti komisjoni määruses (EÜ) nr 2208/2002, mida kohaldati toetustega seotud tegevuse suhtes aastatel 2003–2006,[6] sätestatud rakenduseeskirjade läbivaatamist. Sellega täiendati toetuskava oluliselt lihtsustamise, suurema läbipaistvuse, kavandatud teavitamismeetmete parema hindamise, teavitamises kasutatavate sõnumite parema määratlemise ja levitamise suunas. Iga-aastast konkursikutset täiendati ja kohandati järk-järgult vastavalt ühist põllumajanduspoliitikat ümbritsevale uuele poliitilisele õhkkonnale. Enam keskenduti põllumajandustootjate ja laiema avalikkuse teavitamisele poliitiliste suundade muutustest, eelkõige 2003. aasta reformist ja sellele järgnevatest reformidest. 1. Toetused (kolmandast isikust organisatsioonide algatusel võetud teavitamismeetmed) Komisjon kasutas aruandeperioodil seda eelarverida rea meetmete – sh seminaride, konverentside, trükiste, vastastikuste külaskäikude ning muu tegevuse – kaasrahastamiseks. Kõik need meetmed aitasid – nii otseselt kui ka kaudselt – parandada ELi kodanike arusaamist ühisest põllumajanduspoliitikast. Lubatud on kahte liiki meetmed: teavitamise erimeetmed ja aastased tööprogrammid. Teavitamise erimeede on iseseisev ja ajaliselt piiratud teabeüritus, mis toimub ühe eelarve alusel. Üks aruandeperioodil võetav erimeede on näiteks üks konverents, üks seminar vms. Aastane tööprogramm on kahest kuni viiest teavitamise erimeetmest koosnev kogum. Eespool osutatud meetmeid rahastatakse kuni 50% ulatuses abikõlblikest kuludest. Rakendusmääruses ja konkursikutses täpsustatud erandjuhtudel võib neid rahastada kuni 75% ulatuses. Aruandeperioodil kaasrahastati 35 programmi ja 70 erimeedet. Tuleb märkida, et iga programm sisaldab mitut meedet ja et kõnealused 35 rahastatud programmi sisaldasid 99 erimeedet, mis teeb nelja aasta kohta kokku 169 meedet. Toetati 121 konverentsi ja seminari, 11 vastastikust külaskäiku, 22 trükist, 11 audiovisuaalset toodet ja 4 veebiportaali. Järgmises tabelis on esitatud liikmesriikidele laekunud ja edukate taotluste arv. Tabel 1 [pic] I lisas on esitatud ülevaade aruandeperioodil antud toetustest. Täpsemad andmed üksiktoetuste kohta on kättesaadav Europa portaali veebilehel: http://ec.europa.eu/agriculture/grants/capinfo/index_en.htm On oluline rõhutada, et märkimisväärne arv kaasrahastatud meetmetest jõudis vahetutest osalejatest laiema avalikkuseni tänu erialase ajakirjanduse ja massiteabevahendite võimendavale mõjule. See on viimaste aastate konkursikutsetes sõnumite parema levitamise ja taotlejate meediakavade, sh sihtrühmade määratlemise vajaduse rõhutamise tulemus. Paljud toetusesaajad olid, nagu ka varem, Belgiast, kus asuvad ELi kõige väljapaistvamate ühiskondlike ja kutseorganisatsioonide (sh COPA-COGECA, AEFPR, CEJA) peakontorid. Olulist osa sellistest meetmetest rakendati ka Itaalias ja Hispaanias. Seda näitab ka nendest riikidest esitatud taotluste arv jätkuvalt suur arv. Aastatel 2003–2006 oli jätkuvalt suhteliselt väike 15 ELi liikmesriigi põhjapoolsematest riikidest esitatud taotluste arv. Pärast laienemist on uutest liikmesriikidest esitatud väga vähe taotlusi. Komisjoni talitused arutlevad selle olukorra võimalike põhjuste üle ja uurivad, milliseid kanaleid peale iga-aastase konkursikutse Euroopa Liidu Teatajas ja Europa portaali veebilehel avaldamise oleks vaja kasutada, et avalikkus oleks konkursikutsetest teadlikum. Selles olukorras pööratakse erilist tähelepanu uute liikmesriikide eripäradele. Aastatel 2003–2006 toetati muu hulgas ka ühise põllumajanduspoliitika ja selle reformi rakendamise ning WTO ja maaelu arengu teemalisi seminare ja konverentse. Sealhulgas oli ka mitu konverentsi, kus uuriti selliseid teemasid nagu põllumajandus ja ühiskond laiemalt ning laienemine. Kõnealuses ajavahemikus toetuste taotlemisel edukate asutuste hulka kuuluvad sellised ELi keskkonna- ja maaelu arengu organisatsioonid nagu WWF ja EUROMONTANA. Lisaks tavalistele toetusesaajatele nagu COPA-COGECA ja CEJA, said toetusi muu hulgas ka liikmesriikide piirkondlikud ja kohalikud asutused, meediaorganisatsioonid ja riigisisesed põllumajandustootjate ühendused (kes on sageli ELi tasandi organisatsioonide liikmed) ning mõned akadeemilised asutused. Kaasrahastatud meetmete puhul kasutasid toetusesaajad võimalust kaasata teisi organisatsioone projektide läbiviimisesse partnerina. Nagu eespool märgitud, täiendati ajavahemikus 2003–2006 toetuste hindamise korda. Eel- ja järelhindamise nõudeid täpsustati iga-aastastes konkursikutsetes. Tuleb samuti meenutada, et komisjoni ja toetusesaajate vahel eraldi sõlmitud toetuslepingu osaks on toetusesaajate tegevuse sisehindamisega seotud kohustused. Toetust anti pärast ranget valikumenetlust. Praegu on peadirektoraadi teavitamisstrateegia eesmärgiks suurendada oma võimet mõõta ja hinnata teavitamismeetmete mõju. Toetuste kasutamise aruandeid analüüsitakse praegu ja ka tulevikus eesmärgiga hinnata kogumõju. See on samuti kooskõlas välishindamise tulemustega ja kõnealuse määruse eesmärkidega. 2. Komisjoni algatusel võetud teavitamismeetmed Aastatel 2003–2006, samuti nagu eelmisel perioodil, rahastati komisjoni algatusel suurel hulgal meetmeid, mis viidi sageli ellu välise tehnilise abiga. Nendele meetmetele eraldati 2003. ja 2004. aastal umbes 38% eelarvest ning see osa suurenes 2005. aastal 46%ni ja 2006. aastal 57%ni. II lisas on esitatud üksikasjalikud andmed kõikide ajavahemikus 2003–2006 teavitamise valdkonnaga seotud komisjoni algatuste ja nende kulude kohta. Konverentsid/seminarid Peamisteks tegevusteks oli jätkuvalt konverentside ja seminaride korraldamine. See kategooria hõlmab sellist tegevust nagu arutelud, erialaste rühmade (ajakirjanike, tarbijaorganisatsioonide jne) seminarid, ELi tasandil toimuvad ja rahvusvahelised konverentsid. Aastatel 2003–2006 pani komisjon üha suuremat rõhku mitmesuguse ELi poliitika üle peetava dialoogi süvendamisele sidusrühmadega. Sellest tulenevalt pöörati uuesti suuremat tähelepanu võimalikult paljude kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamisele konverentside ja seminaride puhul. Süvendati koostööd teiste asutustega, näiteks komisjoni ja Euroopa Parlamendi poolt ühiselt 2005. aasta jaanuaris korraldatud noorte põllumajandustootjate konverentsi puhul ning koos ELi eesistujariigi Austriaga 2006. aasta 4–6. aprillini Viinis korraldatud konverentsi puhul, mille teema oli „Geneetiliselt muundatud, tavapäraste ja mahepõllunduskultuuride samaaegne viljelemine – vabadus valida“. Lisaks keskenduti suures osas laienemiseks valmistumisele. Messidel osalemine / stendid Keskendumine kodanikuühiskonnale ja kõikide huvitatud isikute kaasamine ning kohalikule tasandile mineku rõhutamine komisjoni poolt alates 2005. aastast oli põhjus, miks komisjon kõnealuses ajavahemikus osales üha regulaarsemalt sellistel suurtel iga-aastastel messidel nagu Salon international de l’Agriculture Pariisis ja Internationale Grüne Woche Berliinis ning muudel messidel. Põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku, teiste volinike, Euroopa Parlamendi liikmete ning muude kõrgema tasandi poliitiliste juhtide sagedase viibimise tõttu siseriiklikel ja piirkondlikel messidel suurenes komisjoni osaluse kajastamine meedias. Messid on jätkuvalt oluline vahend elanikkonnani jõudmisel. Ka edaspidi keskendutakse sünergia leidmisele ning elanikkonnale suunatud asjakohaste sõnumite ja meetmete väljatöötamisele, nagu soovitati ka välishindamise käigus. Trükised Koostati rida ühekordseid ja perioodilisi väljaandeid. Olulised teemad hõlmasid – nagu varemgi – ühise põllumajanduspoliitika reformi, maaelu arengut ja WTOd. Peadirektoraat vaatab praegu need trükised läbi hindamisel antud soovitusi arvestades. Tulevikus on kavas arendada rohkem võrguväljaandeid, sh sellise materjali avaldamist, mida saab kohandada kohalikele vajadustele; see peaks muuhulgas kaasa aitama kohaliku tasandi keeleliste eripärade arvestamisele. Veebileht Põllumajanduse ja maaelu arengu veebileht arenes aruandeperioodil kiiresti, eelkõige kui ühist põllumajanduspoliitikat ja maaelu arengut käsitleva erialase teabe oluline allikas. Hiljutise hindamise käigus leiti, et veebilehte kasutavad laialdaselt infoallikana peamisi sidusrühmi esindavad organisatsioonid. Astuti ka oluline samm ühise põllumajanduspoliitika läbipaistvuse suurendamise poole: avaldati peatükk, milles asjast huvitatud üldsust suunatakse liikmesriikide veebilehtedele, mis sisaldavad teavet ühise põllumajanduspoliitika toetuste saajate kohta. Märkimist väärib ka volinik Fischer Boeli ajaveebi käivitamine 2007. aasta alguses, see on uus kiiresti arenev teavitamise viis. 2002. aastal loodud e-postipõhist põllumajandusuudiste väljaannet Agriculture News Digest saadetakse praegu pidevalt rohkem kui 14 000 tellijale üle kogu maailma. Veebilehel kui teavitamisvahendil on silmnähtav arengupotentsiaal, samuti on see võimalus jõuda elanikkonna uue ja noorema osani. Peadirektoraadi praeguses teavitamisstrateegias on ette nähtud Interneti-põhise teabevahetuse, eriti interaktiivsete vahendite kasutamise arendamine tulevikus. Arvamusküsitlused Põllumajanduse peadirektoraat jätkas ELi kodanike seas regulaarsete arvamusküsitluste läbiviimist ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu teemal. Peadirektoraat vaatas hiljuti läbi Eurobaromeetri uuringu küsimused, et suurendada poliitikateadlikkuse ja poliitika tundmise mõõtmise võimalusi ning võimaldada elanikkonna eri sihtrühmade kindlaksmääramist. See on samuti kooskõlas välishindamise käigus antud soovitustega. Vastastikused külaskäigud Peadirektoraadi vastastikuste külaskäikude programmi potentsiaali tõttu jõuda laiema avalikkuseni pööratakse sellele suuremat tähelepanu nii Internetis kui ka sellest huvitatud kolledžites ja ülikoolides. Ka selle puhul arvestatakse välishindamise käigus antud soovitusi. IV. Kolmandate isikute algatustele antud toetuste ja komisjoni algatusel võetud teavitamismeetmete kulude osatähtsus (kulukohustused ja maksed) Tabel 2 | Eelarverida 05.0806. Kulukohustused ja maksed 2003–2006 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2003–2006 | (**) | Kulukohustuste täitmise aasta ja järgmise aasta (n+1 reegel) kohta. | II lisa. | Ajavahemikus 2003–2006 komisjoni võetud otseste meetmete jaotus | III lisa. | Lühendite loetelu | - [1] Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 (ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta) rakendamise kohta (KOM(2003)235 (lõplik), 8.5.2003). [2] Komisjoni määrus (EÜ) nr 1820/2004, 20. oktoober 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2208/2002, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 (ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 320, 21.10.2004, lk 14). [3] Euroopa Komisjon, põllumajanduse peadirektoraadi leping AGRI 2005/0421, ühist põllumajanduspoliitikat käsitleva teabepoliitika hindamine, detsember 2006. [4] ELT C 252, 12.10.2005, lk 28. [5] ELT C 236, 30.9.2006, lk 71. [6] Komisjoni määrus (EÜ) nr 2208/2002, 12. detsember 2002, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 (ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 337, 13.12.2002, lk 21). [7] Komisjonile 20. juulil 2005. aastal esitatud teatis (SEK(2005)985) „Komisjoni tegevuskava Euroopast teavitamise parandamiseks“.