[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 30.4.2007 KOM(2007) 195 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE 2006. aasta keskkonnapoliitika ülevaade {SEK(2007) 487} SISSEJUHATUS 2006. aastal ELi pikaajalise keskkonnapoliitika raamistik tugevnes, kui võeti vastu tema täiendatud säästva arengu strateegia ning kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määrus. Keskkonnapoliitikal on kodanike kindel toetus, 72%[1] neist soovib, et enam otsuseid keskkonnakaitse kohta võetaks vastu ELi tasandil. Aastat iseloomustasid neli peamist teemaderingi. - Nafta- ja gaasihindade kõikumine, nende tarnete katkemise hirm ja kliimamuutuste mõju energiakasutusele on tekitanud soovi lõimitud ELi energiapoliitika järele ja suurendanud huvi energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate vastu. Sterni ülevaade kliimamuutuste kohta kinnitas, et tegematajätmise maksumus on kaugelt suurem kui õigeaegse tegutsemise kulud. - Bioloogilise mitmekesisuse alaste meetmete võtmise kiirendamiseks koostati bioloogilise mitmekesisuse teatis ja ELi tegevusplaan aastani 2010 ja pärast seda. - Tulevaste meetmete raamistiku ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks võeti vastu viimased kolm seitsmest temaatilisest strateegiast: linnakeskkonna, mullakaitse ja pestitsiidide kohta. - Lissaboni strateegia uus aruandlustsükkel näitas, et liikmesriigid mõistavad üha paremini tihedat sidet ressursside tõhusama kasutamise, kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise ning majanduskasvu ja töökohtade vahel. Käesolevas ülevaates kirjeldatakse ELi keskkonnapoliitikat 2006. aastal. Esiteks võetakse kokku poliitika peamised muudatused kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi neljas esmatähtsas valdkonnas. Seejärel vaadatakse üle parema õigusloome algatused, mis edendavad keskkonnastandardite kasutamist – lihtsustavad ettevõtetel nende täitmist ja liikmesriikidel nende rakendamist. Eespool nimetatule lisaks laiendati jõuliselt rahvusvahelist haaret, saavutati oluline edasiminek Bulgaaria ja Rumeenia ettevalmistustes ELi liikmeks saamisel ning keskkonnateema lõimimises EÜ välispoliitikasse. Komisjon esitas pikaajalise keskkonnastrateegia ettepaneku,[2] mis käsitleb Vahemere keskkonnaseisundi jätkuva halvenemise peatamist tõhusama koostöö kaudu. Samuti esitas komisjon ettepaneku keskkonda ning loodusvarade, sealhulgas energiaressursside, säästvat majandamist käsitleva teemaprogrammi[3] kohta. SAAVUTUSED, SUUNDUMUSED JA VÄLJAVAATED KUUENDA KESKKONNAALASE TEGEVUSPROGRAMMI ESMATÄHTSATES VALDKONDADES Kliimamuutused Põhiküsimused 2006. oli aasta, mil peeti kirglikke arutelusid ELi kasvava sõltuvuse üle imporditavast naftast ja gaasist, tõusvate energiahindade üle ning kliimamuutuste tõkestamise vahendite üle. Tugevdati sidet kliima ja energiapoliitika vahel ning sõlmiti paljutõotavaid kokkuleppeid peamiste esilekerkivate majandusriikidega. ELi kliimamuutuste programmi teise faasi raames võttis komisjon vastu mitmed ettepanekud, näiteks lennutranspordi kaasamise kohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Töö edenes mitmes valdkonnas: vaadati läbi seisukohad autode CO2 heidete vähendamise osas, esitati teatis koos võimaliku õigusakti ettepanekuga süsinikdioksiidi eemaldamise ja ladustamise kohta ning keskkonnapoliitilised võimalused keskkonnamuutuste mõjuga kohanemiseks. Transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõttega [4] kinnitati, et transpordipoliitika üks peamisi eesmärke on keskkonna kaitsmine. 2006. aasta alguses lõppes ELi heitkogustega kauplemise süsteemi nõuete järgimise esimene periood. Enam kui 10 000 energiamahukat käitist, mis tekitavad ligi poole süsinikdioksiidi heitkogustest Euroopas, pidid esitama aruande oma 2005. aasta heidete kohta. Aprillis saastekvootide hind langes, kuna andmed näitasid eeldatust väiksemaid heiteid, nii et kvoote jäi üle. Juunis tuli liikmesriikidel teatada oma siseriiklik saastekvootide eraldamise kava (SISEK) aastateks 2008-2012 (teiseks kauplemisperioodiks) ja selgitada, kuidas nad tööstusele saastekvoote eraldavad. Novembris võttis komisjon vastu otsused kümne SISEKi kohta ja vähendas liikmesriikide soovitud keskmist heidete kogust peaaegu 7% võrra. Rahvusvaheliselt oli EL juhirollis, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolliga seotud kohtumistel tehti mitmeid edusamme: kliimamuutustega kohanemise viie aasta tööprogramm, ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi (GEEREF) edendamine, kohanemisfondi haldamispõhimõtted. EL sõlmis kahepoolseid kokkuleppeid kliimamuutuste kohta selliste oluliste kolmandate riikidega nagu Hiina ning alustas kahepoolseid kõnelusi teiste oluliste partneritega. Liikmesriigid teevad suuri investeeringuid arenguriikide heitkoguste vähendamise projektidesse. Tõhus energiakasutus ja taastuvenergia aitavad tublisti kaasa, et saavutada Euroopa energiastrateegia[5] eesmärgid: säästev areng, varustuskindlus, konkurentsivõime. Oktoobris esitas komisjon ettepaneku tegevuskava[6] kohta vähendada aastaks 2020 energiakasutust 20% võrreldes praeguse tavapärase energiakasutusega. 2007. aasta alguses esitas komisjon Euroopa uue energiapoliitika raames ettepaneku kompleksse energeetika ja kliimamuutuste meetmepaketi[7] kohta. Liikmesriikidele on esitatud palve nõustuda eesmärgiga vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaase 30% (võrreldes 1990. aastaga) juhul, kui teised tööstusriigid seavad endale samasugused edasipüüdlikud eesmärgid. Niisuguseid pingutusi tuleb teha kõikidel arenenud riikidel, et üleilmne soojenemine piirduks temperatuuri tõusuga 2 ºC võrra. Kuni kokkuleppe sõlmimiseni on komisjon teinud ettepaneku ELi kasvuhoonegaaside ühepoolse vähendamise kohta 20% võrra. Pakett sisaldab ka ideid ELi ja arenguriikide koostöö edendamiseks kliimamuutustega kohanemise valdkonnas, seda eelkõige ülemaailmse kliimapoliitika liidu[8] kaudu. Uued andmed - Kõige värskemad andmed EL 15 heidete kohta näitavad üksnes 0,9%list tõusu alates aastast 1990 ning EL 10 heited jäävad 31,9% võrra alla võrdlusaasta taset. EL 10 heidete puhul on ennustatud kasvu, kuid aastaks 2010 on need ikka veel 12% alla 1990. aasta taset.[9] Kuigi kavandatavate meetmete, Kyoto mehhanismide ja süsiniku neeldumise abil peaks EL 15 saavutama Kyotos võetud eesmärgi 2010. aastaks, tuleb Kyoto-järgsel perioodil teha uusi jõupingutusi. Tuleb kokku leppida uued edasipüüdlikud pikaajalised eesmärgid.[10] - Üha sagedasemad metsatulekahjud Kirde-Euroopas võivad olla Arktika söeosakestega saastumise esmaseks põhjuseks ning kiirendada liustike ja merejää sulamist.[11] - Põudade kahjulik mõju ELis on viimase 30 aasta jooksul järsult kasvanud. Nende põhjustatud keskmine kulu aastas kasvas aastate 1976–1990 ja 1991–2006 vahel kahekordseks ning jõudis aastatel 2001–2006 maksumuseni 5,3 miljardit eurot aastas.[12] - On ennustatud, et merevee taseme tõus ELis põhjustab oma füüsilise mõju ja maksumusega märkimisväärset kahju. Merevee taseme tõusuga kohanemine võiks kogukulusid keskpikal perioodil vähendada 7 kuni 50% ja pikaajaliselt enam kui 70% võrra.[13] Väljavaated 2007. aastaks Komisjon: - esitab ettepaneku heitkogustega kauplemise direktiivi paremaks töösserakendamiseks kolmandal kohustuste perioodil, mis algab 2013. aastal; - esitab reguleeriva raamistiku ettepaneku süsinikdioksiidi eemaldamise ja geoloogilise ladustamise tehnoloogiate edendamiseks; - käivitab laiaulatuslikud arutelud kliimamuutustega kohanemise rohelise raamatu raames; - esitab otsuse ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi kohta, mille sihtrühmaks on siirdemajandusega riigid ning arenguriigid ja –territooriumid; - avaldab teatise veepuuduse ja põudade kohta, et uurida vajadust meetmete võtmiseks ELi tasandil. Loodus ja bioloogiline mitmekesisus Põhiküsimused ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika üldine raamistik on suurelt osalt juba valmis. Bioloogilise mitmekesisuse hävimine jätkub siiski enneolematul määral. Selle tagajärjel on halvenenud umbes kaks kolmandikku maailma ökosüsteemide teenustest – teenustest, mis on hüvanguks ja heaoluks eluliselt tähtsad. Tuleb teha märkimisväärseid jõupingutusi, et peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine 2010. aastaks ning oluliselt vähendada bioloogilise mitmekesisuse hävimise määra kogu maailmas aastaks 2010. Bioloogilise mitmekesisuse teatises[14] osutatakse, kuidas jõuda nende sihtideni ja soodustada pikemaajalist taastumist. Seal seatakse esmatähtsad eesmärgid, sihid ja olulisemad toetusmeetmed ELi tegevuskavas ning esitatakse üleskutse bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide teenuste paremaks lõimimiseks valdkondlikku ja horisontaalsesse poliitikasse. Bioloogiline mitmekesisus oli 2006. aasta rohelise nädala teema. Natura 2000 katab nüüd peaaegu 17% EL 25 maismaast ja 140 000 km2 tema merealadest. ELi looduskaitsealaste õigusaktide rakendamisel on uutes liikmesriikides tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid siiski on veel suuri puudujääke. Komisjon võttis vastu ELi metsanduse tegevuskava , [15] et toetada ja tõhustada metsa säästlikku majandamist ja metsade multifunktsionaalset rolli muuhulgas ka bioloogilise mitmekesisuse meetmete ja Euroopa metsaseiresüsteemi kaudu. Nõukoguga saavutati poliitiline kokkulepe tulevase merestrateegia direktiivi kohta, mis võimaldab taastada ELi ookeanide ja merede ökotervist. Komisjon võttis vastu mullakaitse teemastrateegia , sealhulgas raamdirektiivi ettepaneku, [16] kus sätestatakse ELi ühine raamistik kiiresti degradeeruvate muldade säilitamise, kaitse ja taastamise meetmete jaoks. Liikmesriikidel jääb manööverdamisruumi selle rakendamisel kohalikes oludes kõige paremini sobival viisil. Raport "Global Biodiversity Outlook 2" on esimene põhjalik hinnang ja sealt on näha, et peaaegu kõikide bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni näitajate osas valitseb bioloogilise mitmekesisuse tempoka hävimise suundumus ja on karta, et aastatuhande arengueesmärke ei saavutata. Raportis tõdetakse, et ülemaailmne 2010. aasta siht vähendada märkimisväärselt hävimise määra on tohutu väljakutse ning on vaja suuremaid jõupingutusi, kuigi konventsiooniosaliste 8. konverentsil märtsis vastu võetud otsused annavad ühtseid juhtnööre. Bioloogilise mitmekesisuse Euroopa arengukoostööga lõimimise Pariisi konverents rõhutas ökosüsteemi teenuste põhiolemuslikku panust inimeste ja eelkõige just vaeste heaolusse, ning võttis seisukoha, et bioloogilisest mitmekesisusest saadavate hüvede kaitsmine, säästlik kasutus ja õiglane jagamine on arengu tuumaks. Cartagena bioohutuse protokolli kolmandal kohtumisel lepiti kokku dokumentide osas, mille abil saab põllumajandussaaduste rahvusvahelistel vedudel tuvastada GMOsid. See otsus teeb protokollist tõhusa töövahendi. Ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubandusega võitlemiseks alustas EL Malaisia, Indoneesia ja Ghanaga läbirääkimisi esimeste kahepoolsete vabatahtlike partnerluslepingute üle, mis käsitlevad metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT). Uued andmed - Ökosüsteemidele tekitatud kahjul ELis on tõsiseid majanduslikud tagajärjed, näiteks Portugali metsatulekahjude tõttu jääb igal aastal esmatootmises saamata umbes 300 miljonit eurot. [17] - Mitmed dokumendid on toonud välja kliimamuutuse kasvava ohu bioloogilisele mitmekesisusele, näiteks Euroopa taimeliikide massilise väljasuremise[18] kujul, ja hoiatanud, et evolutsioon ei suuda seda ära hoida.[19] - Paljude Euroopa ökosüsteemide ja liikide kadumine jätkub, kuid mõned looduskaitse alla kuuluvad liigid on taastumas.[20] Tehislike pinnakatete osa suurenemine piki Euroopa rannikut kahjustab ranniku ökosüsteeme. [21] - Mere ökosüsteemid, mille üle valitseb inimene, kaotavad kiiremini populatsioone ja liike ning selle tagajärjed on meile veel suuresti teadmata.[22] Kalapüügi tõttu on mitmete süvamerekalade liikide arvukus viimase mõne aastakümne jooksul oluliselt vähenenud. [23] Väljavaated 2007. aastaks - Komisjon viib lõpule merejuhiste koostamise Natura 2000 rakendamiseks merekeskkonnas. - Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel jätkuvad läbirääkimised geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja sellest saadavate hüvede rahvusvaheliste eeskirjade üle. - Ohustatud looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni osalisriikide 14. konverentsil käsitletakse selle loetelu täiendamist, milles nimetatud liikidega kauplemist kontrollitakse. - Komisjon esitab täiendavaid metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse tingimusi, et võidelda ebaseadusliku metsaraiega ja sulgeda ELi turg ebaseaduslikult raiutud puidule. Samuti alustab ta teiste riikidega läbirääkimisi kahepoolsete vabatahtlike partnerluslepingute üle. - Komisjon esitab ettepaneku ühisseisukoha võtmiseks tööstusliku vaalapüügi kohta ning uurib võimalusi uute õigusaktide vastuvõtmiseks hülgetoodetega kauplemise kohta. Keskkond ja tervishoid Põhiküsimused Korralik tervishoiupoliitika rajaneb õigetel andmetel. Keskkonna ja tervishoiu tegevuskava (aastateks 2004-2010 ) põhjal on komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega valmistanud ette ELi pilootprojekti käivitamise inimeste bioseire kohta. Komisjon vaatas üle olemasolevad teabe- ja seiresüsteemid ning esitas keskkonna- ja terviseteabe ülevaatamise ja täiendamise kava. [24] Kuigi inimtervisele keskkonna poolt avaldatava mõju hindamise meetodid nõuavad edasist arendamist, on näha märke sellest, et teadmised keskkonna mõjust Euroopa rahvatervisele tervikuna on piiratud. Igal aastal sureb Euroopas enneaegselt 370 000 inimest õhusaastest tingitud haigustesse. Seepärast teeb komisjon ettevalmistusi õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi läbivaatamiseks, et kehtestada alates 2020. aastast kohaldatavad ülemmäärad neljale juba käsitletud ainele ja võimaluse korral ka peente tahkete osakeste PM2,5 esmaheidetele. 2006. aastal jätkusid läbirääkimised nõukogu ja parlamendiga õhukvaliteedi raamdirektiivi ettepaneku üle. Veealaste õigusaktide ümberstruktureerimine sai edasist täiendust uute suplusvee ja põhjavee direktiivide näol. Komisjon võttis vastu pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia ,[25] mis keskendub taimekaitsevahenditele ja mida võib laiendada ka biotsiididele. Meetmete hulka kuuluvad riiklikud tegevuskavad, koolitus ja pestitsiidide teatavatel aladel kasutamise keelud või piirangud. Elavhõbedastrateegia alusel võttis komisjon vastu direktiivi ettepaneku,[26] millega piiratakse elavhõbeda kasutamist teatavates seadmetes, ning määruse ettepaneku[27] elavhõbeda EList eksportimise keelustamise ja elavhõbeda turvalise ladustamise kohta. Uued andmed - Madalmaades näitavad ligikaudsed hinnangud, et 2–5% kõikidest haigustest on tekkinud õhusaaste, müra, radooni, loodusliku ultraviolettkiirguse ja majades pesitseva niiskuse tõttu. See arv võiks olla suurem, kui võetaks arvesse ka tahkete osakestega kokkupuutumise mõju, mida ei osata veel täpselt määrata.[28] - Nanotehnoloogialt loodetakse innovatsiooni ja konkurentsivõime plahvatuslikku kasvu ja uuenduslikke lahendusi keskkonnaprobleemidele. Seejuures on aga on tähtis ka mõista, hinnata ja hallata kõiki nanomaterjalide kasutusest tulenevaid võimalikke keskkonna- ja tervisemõjusid. Väljavaated 2007. aastaks - Kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määrus jõustub. Komisjon aitab seda rakendada ja ette valmistada ELi Kemikaaliameti käivitamist. - Komisjon esitab keskkonna ja tervishoiu tegevuskava vahekokkuvõtte . - Komisjon esitab uue ettepaneku õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi läbivaatamiseks ja vaatab üle kehtivad õigusaktid tööstusheidete kohta. Esitatakse ka ühenduse rakenduskava püsivate orgaaniliste saasteainete kohta . - Komisjon esitab ettepaneku läbi vaadata katseloomade kaitse direktiiv , et ajakohastada loomakaitse ja kehtestada tööstusele ja uurimisasutustele võrdsed tegutsemisvõimalused. - EL jätkab jõupingutusi ÜRO keskkonnaprogrammi raames rahvusvahelise siduva lepingu sõlmimiseks, et elavhõbedaga seoses võetaks uusi rahvusvahelisi meetmeid. Loodusvarade kasutamine Põhiküsimused Loodusvarad on majanduse kondikava, kuid kasvav üleilmne nõudlus seab loodusele veel suuremad koormused. Ressursside tõhusam kasutamine ning tootmistavade ja tarbimisharjumuste säästlikumaks muutmine toob kasu keskkonnale ning parandab samal ajal meie majanduslikku suutlikkust ja konkurentsivõimet. Komisjon on teinud edusamme loodusvarade säästva kasutamise temaatilise strateegia rakendamisel ja asutanud loodusvarasid käsitleva Euroopa keskkonnaandmete keskuse, mis on teaduslikku nõu andev rahvusvaheline arutlusrühm ja riiklike meetmete arengut juhendav kõrgetasemeline foorum. Juunis peetud keskkonna nõukogu toetas jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatilist strateegiat , et luua "jäätmeid taaskasutav Euroopa ühiskond". Strateegia põhielemendid on kantud komisjoni ettepanekusse jäätmedirektiivi kohta, eriti olelustsüklil põhineva mõtteviisi kohaldamine ja ettepanekud viia ellu jäätmetekke vältimise poliitikat ja töötada välja ühised ringlussevõtustandardid. Komisjoni ettepanekut arutatakse praegu nõukogus ja parlamendis. Strateegia rakendamise järgmised meetmed on teatis tööstuse kõrvalsaaduste ja jäätmete kohta, kriteeriumide ettevalmistamine selle kohta, millal konkreetne jäätmevoog ringlusse võetakse ega ole enam jäätmed, ning teadmusbaasi täiendamine. Teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi (RoHS) ja elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi (WEEE) abil püütakse lahendada kiiresti kasvava elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmevoo probleemi. WEEE annab sellele jäätmehoolduse probleemile lahenduse eraldi kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihte seades. RoHS nõuab teatavate ohtlike ainete asendamist uutes seadmetes, mis on viidud turule pärast 1. juulit 2006. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiiv ja pakendidirektiiv sisaldavad samasugust raskemetallide keeldu. On vastu võetud uus patareidirektiiv, milles elavhõbe keelatakse kõikides patareides ja akudes ning kaadmium enamikes kantavates patareides ja akudes. Laevade ohtlik lammutamine on ülemaailmne raske keskkonna-, majandus- ja sotsiaalküsimus. Tihtipeale lammutatakse laevu kuskil Aasia rannas kehvades tingimustes, kus töölised saavad surma või õnnetustes viga või mürgiste ainetega kahjustada. Rannikualade vee ja pinnase saastumine mõjutab looduslikke elupaiku ja kalapüügikohti. Komisjon on alustanud laevade lammutamise ELi strateegia arendamist, mis keskendub ohutusele ja keskkonnasõbralikkusele. Uued andmed - Ohtlike jäätmete kuritegelik ladestamine Elevandiluurannikul 2006. aastal näitas, et mitmed liikmesriigid ei ole korralikult taganud ELi jäätmesaadetiste eeskirjade täitmist, eriti meresadamates. 2005. aasta jooksul avastati kontrollimisel suurel hulgal ebaseaduslikke jäätmesaadetisi, mille määr ulatus mõnikord isegi 48%ni. - Toit ja jook, eratransport ja elamumajandussektor kokku moodustavad 70–80% tarbimise keskkonnamõjudest elukaare jooksul.[29] Väljavaated 2007. aastaks Komisjon: - koostab säästva tarbimise ja tootmise tegevuskava loomiseks rohelise raamatu , mille lähtekohaks on terviklik tootepoliitika ja mis hõlmab ökodisaini, ökomärgist, keskkonnajuhtimissüsteeme, ressursi- ja jäätmepoliitikat ning innovatsiooni; - töötab välja meetmed tööstuspoliitika keskkonnasõbralikumaks muutmiseks, tuginedes sellistele teguritele nagu siseturg, energiat tarbivate toodete direktiiv, juhtivad turud ja muu toetus ökouuendustele ja rahvusvahelisele koostööle. - teeb ettepanekuid kogu ELi hõlmavate keskkonnasäästlike riigihangete vabatahtlike eesmärkide kohta ja annab liikmesriikidele edasisi juhiseid riiklike tegevuskavade koostamiseks; - esitab aruande keskkonnatehnoloogia tegevuskava rakendamise kohta , kajastades seal liikmesriikidega tehtud koostöö esimesi tulemusi; - toetab keskkonnatehnoloogia ja ökoinnovatsiooni kasutusele võtmist ELi konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ja teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kaudu; - käivitab algatusi ja esitab vajadusel seadusandlikke ettepanekuid, et tõhustada jäätmesaadetiste määruse ja sadamates laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete direktiivi rakendamist; - esitab rohelise raamatu laevade lammutamise kohta. KESKKONNAPOLIITIKA JA PAREM ÕIGUSLOOME Põhiküsimused Parema õigusloomega saavutatakse tõhusam rakendamine ja paremad keskkonnatulemused. Keskkonnapoliitika on juba andnud häid tulemusi keskkonna kaitsel, kuid tõhusam ja lihtsam rakendamine muudaks need veel paremaks. Üks tähtis aspekt parema õigusloome juures on tagada, et õigusaktidega kehtestatud teabe esitamise nõue on õiges suhtes õigusnormide täitmise tagamiseks vajaliku info hulgaga. Keskkonnaalaste õigusaktide halduskulud moodustavad vaid tühise osa võrreldes kõikide hüvedega, mida nende rakendamine kaasa toob, kuid tarbetutele kuludele tuleb siiski tähelepanu pöörata, kuna need takistavad tõhusat rakendamist. Seepärast jätkab komisjon parema õigusloome põhimõtete kohaldamist ELi keskkonnapoliitika loomisel ja on seadnud endale eesmärgiks praeguste ja tulevaste õigusaktide parandamise. Lihtsustamine 2006. aastal jätkas komisjon õigusaktide läbivaatamist ning vaatas jätkuva lihtsustamisprogrammi [30] raames läbi teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi (RoHS), elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi (WEEE) ning saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC). Uus lihtsustamisprogramm[31] sisaldab jäätmete raamdirektiivi [32] läbivaatamise ettepanekut. Selle vastuvõtmine liidaks kolm kehtivat direktiivi ja muudaks selgemaks mõned väga tähtsad, kuid halvasti rakendatud õigusnormid. Komisjon esitas pinnaveekogude saastuse eest kaitsmise direktiivi [33] ettepaneku, milles tehakse piiranguid seoses 41 ohtliku ainega ja millega tunnistatakse kehtetuks viis direktiivi ning kaotatakse aruandmiskohustusi. Komisjon on samuti juba alustanud ELi keskkonnajuhtimis- ja –auditeerimissüsteemi (EMAS) ja toodete ökomärgise süsteemi üksikasjalikku ülevaatust, et neid lihtsustada ja tõhustada, kasutades seoseid teiste õigusaktidega ning muutes neid ahvatlevaks ka väiksematele ettevõtetele. 2006. aasta detsembris võeti vastu kemikaalide registreerimist, hindamist ja autoriseerimist käsitlev õigusakt (REACH). Sellega asendatakse 40 olemasolevat õigusakti, luuakse kõikide keemiliste ainete ühtne süsteem ning luuakse uus Kemikaaliamet. Uute meetmete kujundamine Keskkonnapoliitika on mitmel moel olnud teedrajavaks mõjuvate ja kulutõhusate uute meetmete kujundamisel, mis on hiljem tavakasutusse läinud. Näiteks võib tuua mõju hindamise: komisjon peab hindama kõikide oma peamiste meetmete võtmise majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Keskkonnapoliitika valdkonnas tehti üle 20 mõjuhindamise, mis moodustas umbes kaheksandiku kõikidest komisjoni tehtud mõjuhindamistest. Mõjuhindamise protsess on abiks poliitika elluviimiseks vajalike vahendite valikul. Näiteks direktiiv, millega rajatakse ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE), mille kohta saavutati poliitiline kokkulepe 2006. aastal, põhineb vahendil, mis toob laias laastus samasugust tulu kui algselt plaanitud vahend, kuid on sellest 25% võrra odavam. Komisjoni loodud uus mõju hindamise komitee kontrollib mõjuhindamise eelnõude kvaliteeti. Õigusaktide kohaldamine Keskkonda saab hästi kaitsta üksnes siis, kui liikmesriigid õigusakte korralikult rakendavad. 2006. aasta lõpuks oli toime pandud 420 keskkonnaaktide rikkumist . Komisjon tõhustab jätkuvalt nende rikkumisjuhtumite käsitlemist. Komisjon teeb ka tihedat koostööd huvigruppidega, et avastada võimalikke kitsaskohti, nagu seda 2006. aastal tehti REACH-määruse raames. Samasuguseid jõupingutusi tehti keskkonnavastutuse direktiivi ja vee raamdirektiivi puhul, kus piiriülesed küsimused muudavad üldise lähenemise sisulisemaks. Õigusnormide rakendamise alase arutelu hoogustamiseks loodi looduskaitse- ja metsandustöötajaid ühendav võrgustik „GreenEnforce Network”. Uued andmed - Mõned uuringud näitavad, et analüüsitud juhtumite puhul on ELi keskkonnaalaste õigusaktide kulud tihti tegelike kuludega võrreldes olnud ülehinnatud, peamiselt meetmete uuenduslikkuse ja teiste tegurite mõju alahindamise tõttu.[34] - Keskkonnaalaste õigusaktide halduskulud moodustavad umbes 4% kõikide kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil vastu võetud õigusaktide halduskuludest.[35] - ELi heitestandarditest saavad maailmastandardid. Näiteks saavad enam kui 3 miljardit aasialast kasu sellest, et nende sõidukid vastavad ELi sõidukite heitenormidele.[36] - Euroopa sõidukite kütusekasutus on 2–3 korda tõhusam Ameerika sõidukite omast, suures osas just kõrgemate kütusemaksude tõttu, mis on toetanud oluliste tehnoloogiliste täiustuste tegemist.[37] Väljavaated 2007. aastaks Komisjon: - esitab teatise ühise keskkonnateabe süsteemi kohta, mis on seotud INSPIREga. Süsteemi abil tagatakse teabe kättesaadavus ja vähendatakse samal ajal ebavajalikku aruandmist ja järelevalvet; - avaldab rohelise raamatu turupõhiste vahendite kohta , mida saab kasutada keskkonna ja energiaga seotud meetmete elluviimiseks. Eesmärgiks on kaaluda, milliseid elemente tuleks energiamaksude direktiivi läbivaatamisel arvesse võtta ning kuidas võiks neid majanduslikke vahendeid edaspidi kasutada keskkonnapoliitika eri valdkondades;[38] - vaatab läbi ühenduse suunised keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta , et kohandada eeskirju keskkonnapoliitika võtmeküsimustele. Hindamise lihtsustamiseks võiks vähem moonutavat keskkondlikku riigiabi hõlmata läbivaadatud grupierandi määrusega; - esitab nõuetele vastavuse abiprogrammi , et aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel keskkonnanõuetest kinni pidada; - esitab teatise vee raamdirektiivi rakendamise kohta; - käivitab koos Euroopa Keskkonnaagentuuriga Euroopa veeteabesüsteemi , et parandada veealaste andmete kättesaadavust ja kvaliteeti. JÄRELDUSED Komisjon püüab pidevalt täiustada keskkonnapoliitika väljatöötamist ja rakendamist. Meetmed on nüüdseks suures osas juba välja töötatud ja neile on lihtsam läheneda õigusnorme tasahaaval täiustades, säilitades samal ajal kõrgetasemelise kaitse. Kliimamuutused on poliitilise päevakava keskmes. Komisjon arendab edasi oma ettepanekuid muuta ELi majandus vähem süsinikku kasutavaks ning saavutada pikaajalised CO2 heidete vähendamise eesmärgid ELis ja kogu maailmas. Aga isegi kui heiteid vähendatakse, tuleb kliimamuutuste tõenäolise mõjuga võidelda ja kahju vähendamiseks meetmeid võtta. Seepärast algatab komisjon arutelu ELi kliimamuutustega kohanemise poliitika üle. Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine on samuti tähtis küsimus. Oluliste meetmete kohta on ettepanekud tehtud ja need ootavad nüüd rakendamist. Rahvusvahelisel tasandil on rõhuasetus metsade säästlikul majandamisel ja võitlusel ebaseadusliku metsaraie ning sellega seotud kaubandusega. Tarbimis- ja tootmistavad peavad muutuma säästlikumaks. Komisjon esitab ettepanekud energiatõhususe, ökodisaini, ökoinnovatsiooni ja puhaste tehnoloogiate edendamiseks. Keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks pingutatakse veelgi enam. Keskkonnaküsimus läbib nüüd kõiki poliitikavaldkondi. Jätkuvalt tuleb pöörata tähelepanu sellele, kuidas eri valdkondade poliitika mõjutab üksteist ja keskkonda. Ülemaailmse turu avamine keskkonnatehnoloogiatele, keskkonnainvesteeringutele ja keskkonnaekspertiisile on hea näide sellest, kuidas teised poliitikavaldkonnad keskkonda aidata saavad. Kahepoolne koostöö rahvusvaheliste partneritega mitmepoolsete meetmete kaudu on ülioluline meie ühiste ressursside ja elutähtsate süsteemide säilitamiseks. Keskkond vajab meie kõikide pühendumist. [1] Eurobaromeeter 2006 [2] KOM (2006) 475 [3] KOM (2006) 20 [4] KOM(2006) 314. [5] KOM(2006) 105. [6] KOM(2006) 545. [7] KOM(2007) 1, KOM (2007) 2. [8] Teatisel KOM(2003) 85 põhinev nõukogu dokument 15164/04. [9] Euroopa Keskkonnaagentuuri tehniline aruanne nr 6/2006. [10] KOM(2006) 658. [11] Journal of Geophysical Research, nr 111, 2006. [12] Keskkonna peadirektoraat 2006, esimene vahearuanne veepuuduse ja põudade koha. [13] http://eippcb.jrc.es/ [14] KOM(2006) 216. [15] KOM(2006) 302. [16] KOM(2006) 231. [17] IEEP (2006) Value of biodiversity [18] Thuiller, W. jt 2005, Climate change threats to plant diversity in Europe. [19] Parmesan, C. 2006, Ecological and evolutionary responses to recent climate change. [20] Euroopa Keskkonnaagentuuri aruanne nr 5/2006. [21] Euroopa Keskkonnaagentuuri aruanne nr 6/2006. [22] Science 2006, 314, 787-790. [23] ÜRO 2006, The Impacts of Fishing on Vulnerable Marine Ecosystems. [24] SEK (2006) 1461. [25] KOM(2006) 327. [26] KOM(2006) 69. [27] KOM(2006) 636. [28] Madalmaade Rahvatervise- ja Keskkonnainstituut (RIVM) 2005. [29] Tulevikutehnoloogia uuringute instituut (IPTS) 2006, Environmental Impact of Products. [30] KOM(2005) 535. [31] KOM(2006) 690. [32] KOM(2005) 667. [33] KOM(2006) 397. [34] Madalmaade Keskkonnaküsimuste Instituut (IVM) 2006, Ühendkuningriigi Keskkonna-, Toidu- ja Maaelu Ministeerium (DEFRA) 2006. [35] Hinnang rajaneb Taani, Madalmaade ja Ühendkuningriigi andmetel, vt ka KOM (2006) 691. [36] Puhta Transpordi Rahvusvaheline Nõukogu (ICCT). [37] Euroopa Keskkonnaagentuuri aruanne nr 1/2006. [38] KOM(2007) 140 (lõplik).