16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/53

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kindlalt Euroopa Liidu plaane tegeleda kliimamuutusega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kaudu. Komitee arvates tuleb transpordisektoris lähtuda kõige alumisest tasandist ja tegeleda nende survetega, mis on põhjustanud kõikvõimaliku liikluse pideva kasvu paljude aastate jooksul.

1.2

Samuti arvab komitee, et veel on võimalik märkimisväärselt parandada ka kõigi transpordiliikide energiatõhusust. Komitee taunib automootorite tõhusust käsitlevate algsete komisjoni kavatsuste ilmset leevendamist, mis vähendab kõrgemate standardite saavutamise survet autotööstusele.

1.3

Komitee toetab põhimõtteliselt biokütuste kasutuse levikut Euroopa Liidus. Samas arvab komitee, et väga hoolikalt on vaja hinnata biokütuste CO2 üldmõju ning jälgida leviku kiirust ja tasakaalustatust.

1.4

Komisjon peaks täpsustama, kuidas ta kavatseb saavutada biokütuste kasutuse osakaalu osas 2020. aastaks seatud 10 % eesmärgi, arvestades nõukogu poolt selle sihi saavutamisele seatud tingimusi. Samuti peaks komisjon olema valmis oma lähenemisviisi muutma, kui see osutub süsiniku hulga kahandamisel loodetust vähem tõhusaks või kui sel on maailma põllumajanduse struktuurile või bioloogilisele mitmekesisusele soovimatu mõju.

1.5

Komitee nõustub siiski, et on kohane muuta kütusespetsifikatsioonide eeskirju käesolevas direktiivis kavandatud kujul, et võimaldada toota ja turustada uut suure biokütusesisaldusega bensiini, eeldusel et lahendatud on võimaliku saaste probleem.

1.6

Komitee toetab kindlalt ettepanekut nõuda, et kütusetööstus kontrolliks nende poolt turule viidavatest kütustest elutsükli jooksul lenduvate kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja esitaks nende kohta aruandeid ning kohustuks ajavahemikus 2010–2020 vähendama nimetatud heitkoguseid 1 % võrra aastas. Komitee arvates on seda sobiv viia läbi pigem Euroopa tasandil, mitte jätta see liikmesriikide ülesandeks.

1.7

Komitee toetab kütuste väävlisisalduses kavandatud väheseid muudatusi. Komitee soovitab asendada väävliheidete kaheastmeline vähendamine, mida kavandatakse kohaldada siseveelaevadele, üheastmelise vähendamisega väävlisisalduse lõpliku väärtuseni (10 ppm), et vältida võimalust, et laevaomanikud peavad oma laevu kaks korda kohandama.

2.1

Kütusekvaliteedi direktiiv 98/70/EÜ ja sellele järgnenud seda muutvad direktiivid sisaldavad ühenduse bensiini ja diiselkütuse keskkondlikke kütusekvaliteedinõudeid, keskendudes peamiselt väävlisisalduse ning bensiini puhul pliisisalduse ja aromaatsete süsivesinike sisalduse vähendamisele. Samuti kehtestatakse nimetatud direktiivis maanteevälistes liikurmasinates kasutatava gaasiõli väävlisisalduse piirväärtus.

2.2

Nõukogu direktiiviga 1999/32/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/12/EÜ, sätestatakse lubatud väävlisisaldus teatud vedelkütustes ning viidatakse konkreetselt siseveelaevades kasutatavale kütusele.

2.3

Käesoleva ettepanekuga muudetaks lubatud spetsifikatsioone nii, et oleks võimalik võtta kasutusele uus suure biokütusesisaldusega bensiin, mis sisaldab kuni 10 % etanooli. Samuti kehtestataks sellega mõned väiksemad lisapiirangud kütustes lubatud väävlisisaldusele.

3.1

Ühendus võttis endale hiljuti kohustuse saavutada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguste 20 %-line vähendamine 1990. aasta tasemega võrreldes.

3.2

Sisetransport põhjustab praegusest heidete üldkogusest peaaegu 20 % ning peab andma oma panuse heidete vähendamisse. Komisjon on käsitlenud transpordi põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste ühte aspekti ulatusliku uue strateegia vastuvõtmisega Euroopa Liidus müüdavate uute autode ja kaubikute süsinikdioksiidi heidete vähendamiseks. See võimaldab ELil saavutada oma pikaajaline eesmärk piirata uute autode keskmist CO2 heitkogust 2012. aastaks 120 grammile kilomeetri kohta.

3.3

Biokütuste osas on ELi biokütuste direktiivi (2003/30/EÜ) eesmärk anda lisapanus CO2 heitkoguste vähendamisse, edendades biomassist valmistatud kütuste ja teiste taastuvkütuste kasutamist transpordis. Ühenduse biokütuste strateegiat on põhjalikult käsitletud ka komisjoni teatises „ELi biokütuste strateegia”, mille kohta komitee võttis 24. oktoobril 2007 vastu arvamuse.

3.4

2007. aasta märtsis kehtestas nõukogu siduva miinimumeesmärgi, mille järgi peavad kõik liikmesriigid 2020. aastaks saavutama biokütuste 10 %-lise osakaalu üldises ELi transpordi bensiini ja diislikütuse tarbimises ning mis tuleb saavutada kulutõhusal viisil.

3.5

Käesoleva direktiivi eesmärk on seda strateegiat toetada. Peamise muudatusena lubatakse uut tüüpi mootoribensiini sisse segada rohkem etanooli, et võimaldada saavutada nõukogu poolt nõutud biokütuste kasutamise kiiret levikut.

4.1

Euroopa Liit on õigustatult võtnud kliimamuutuse küsimuses maailmas juhtrolli ning võtnud vastu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ranged eesmärgid 2012. ja 2020. aastaks.

4.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult nimetatud eesmärke ning komisjoni üldist lähenemisviisi ulatusliku tegevuskava loomisele. Kuid komitee leiab, et transpordisektoris esineb teatud valede prioriteetide seadmise oht.

4.3

Komitee arvates tuleb transpordisektoris lähtuda kõige alumisest tasandist ja tegeleda nende survetega, mis on põhjustanud kõikvõimaliku liikluse pideva kasvu paljude aastate jooksul. Euroopa säästva arengu strateegiaga, mille nõukogu võttis vastu 2006. aastal, on Euroopa Liit võtnud eesmärgi lahutada majanduskasv transpordikasvust. See peaks olema kõige prioriteetsem ülesanne. Komitee kutsub komisjoni taas üles käivitama põhjapaneva integreeritud hindamine selle kohta, kuidas nimetatud eesmärki saavutada.

4.4

Samuti peaks prioriteetne olema palju parema kütusetõhususe nõudmine autodelt ja muudelt sõidukitelt. Ettepanek piirata CO2 heitkogust 120 grammile kilomeetri kohta on kasulik samm. Komitee leiab, et nimetatud küsimuses peaks olema võimalik liikuda edasi veelgi kaugemale ja veelgi kiiremini ning et oleks olnud parem jääda esialgse ettepaneku juurde, milles nõuti autotootjatelt selle eesmärgi saavutamist. Komitee kutsub komisjoni üles selles suunas aktiivsemalt tegutsema.

4.5

Komitee on nõus, et biokütustel võib olla teatud kasutoov roll. Samas arvab ta, et biomassi kasvatamisel ja töötlemisel tuleb nii Euroopas kui ka kogu maailmas arvesse võtta mõju keskkonnale, sotsiaalvaldkonnale, põllumajandusele ja tööhõivele. Komitees koostatakse parajasti kõnealust küsimust käsitlevat eraldi arvamust.

4.6

Biomassi kasvatamine võimaldab otstarbekat maakasutust, tingimusel et seejuures ei tõrjuta välja muid kasvuhoonegaaside vähendamiseks samavõrd kasulikke või veel paremaid maakasutusviise. Euroopas kasutatavate põllumajanduslike tavade osas on tagatud kõrgete keskkonnastandardite järgimine tänu nõuetele vastavuse kontrollimise süsteemile (cross compliance), millest saaks põhimõtteliselt arendada vahendi tagamaks biokultuuride optimaalset kasvatamist süsinikutõhususe seisukohast. Biokütuste ja traditsiooniliste kütuste tootmisega kaasnevate transpordi- ja rafineerimisprotsesside kohta tuleb aga teha võrdlev arvutus. Väga hoolikalt vaja hinnata biokütuste CO2 üldmõju, mis ei pruugi alati olla positiivne.

4.7

Laiemalt võib biokütuseks kasutatava biomassi ulatuslik levik Euroopas ja mujal maailmas avaldada muudki olulist mõju toiduainete tootmisele, metsade kaitsele, bioloogilisele mitmekesisusele ja ka muudele valdkondadele, mida on samuti vaja põhjalikult hinnata. Ka kõnealust küsimust käsitletakse üksikasjalikult eraldi arvamuses.

4.8

Komitee leiab, et biomassi ja biokütuste turu arendamise parimat viisi tuleb järjepidevalt jälgida, ning oluline on, et kõnealuses direktiivis või teistes meetmetes selle turu arendamiseks pakutavad toetusmeetmed võimaldaksid turul leida parima viisi kõige tõhusamaks ja süsiniku vähendamise seisukohast kõige tulemuslikumaks lahenduseks.

4.9

Arvestades kirjeldatud kahtlusi biokütuste arengu tempo ja ulatuse kohta, on komitee seisukohal, et komisjon ja EL peaksid jälgima biokütuste kasutuse osas 2020. aastaks seatud 10 % eesmärki ning olema valmis seda vajadusel muutma.

4.10

Komitee läheneb käesolevale direktiivile just nimetatud üldisest lähtepunktist. Komitee ei ole põhimõtteliselt kütusekvaliteedi direktiivi sellise muutmise vastu, mis lubaks sobivate biokütuste segamist. Kuid komitee arvates tuleb hoolikalt jälgida, et biokütuste segamine bensiini hulka ei põhjustaks negatiivseid tagajärgi keskkonnale, näiteks kahjulikumate lenduvate orgaaniliste ühendite vabanemist. Samuti on oluline väga hoolikalt arvestada CO2 heite puhaskogustele avalduvat oletatavat mõju, võttes üksikjuhtude kaupa täiel määral arvesse täielikku elutsüklianalüüsi, et optimeerida võimalikke kasutegureid CO2 vähendamisel.

5.1.1

Komitee nõustub, et biokütuste kasutuse teatud laienemine on tõenäoliselt vajalik. Seega on kohane muuta kütusespetsifikatsioonide eeskirju käesolevas direktiivis kavandatud kujul, et võimaldada toota ja turustada uut suure biokütusesisaldusega bensiini, eeldusel et lahendatud on võimalike saastavate kõrvalmõjude probleem.

5.1.2

Komitee nõuab lisameetmete rakendamist seoses ettepanekuga leevendada aururõhu piiranguid, et võimaldada kõrgema rõhu kasutamist uues suure biokütusesisaldusega bensiinis. Kõrgem rõhk põhjustab bensiini suuremat lenduvust ning soovimatute lenduvate orgaaniliste ühendite suuremat eraldumist nii bensiinipumba juures kui ka paakidest ja teistest sõiduki osadest aurustumise ja läbilaskvuse kaudu. Kõnealust probleemi on võimlik oluliselt leevendada asjakohaste tehniliste meetmete abil.

5.1.3

Komitee teeb komisjonile ettepaneku seda aspekti enne direktiivi rakendamist täiendavalt uurida. On avaldatud ka arvamust, et biokütuseid peaks olema võimalik rohkem kasutada ka ilma vajaduseta kõrgema rõhu järele. Rõhupiirangute leevendamise korral peaks kõrgemate lubatud tasemetega kaasnema ka täiendavad meetmed bensiinipumpade kohta (nagu komisjon on juba kavandanud) ning läbilaskvate elementide kasutuse piiramise kohta mootoriehituses, et tagada, et biokütuste laialdasema kasutuselevõtu korral ei suureneks lenduvate orgaaniliste ainete heite puhaskogus.

5.2.1

Komitee toetab kindlalt ettepanekut nõuda, et kütusetööstus kontrolliks nende poolt turule viidavatest kütustest elutsükli jooksul lenduvate kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja esitaks nende kohta aruandeid ning kohustuks ajavahemikus 2010–2020 vähendama nimetatud heitkoguseid 1 % võrra aastas. Kuigi kütusetööstus on viimastel aastatel oma energiatõhusust parandanud, on endiselt palju arenguruumi. Endiselt esineb puuraukude juures liiga palju gaasi süttimist. Nii raisatakse väärtuslikke ressursse ja tekitatakse miljoneid tonne süsinikuheidet ja muud saastet. Kütusesektori rafineerimistoimingud ning torujuhtme läbilaskevõime ja transport on nende energiatõhususe ning lekkimise ja jäätmete taseme osas samuti väga erinevad. Palju on veel teha, et tõsta kogu tööstuse standardid parimate ettevõtjate tasemele.

5.2.2

Kütusetööstusele kehtestatav kontrollimisnõue on sõnastatud sellisel viisil, et biokütuste järkjärgulist kasutuselevõttu energialiikide hulka võib lugeda tööstuse panuseks heitkoguste vähendamise üldeesmärgi saavutamisse. Komitee pooldab strateegiat, milles kasutatakse ära biokütustega kaasnevaid keskkonna-, turu- ja tööhõivealaseid võimalusi ning mille tulemusena vähendatakse optimaalselt CO2 heitkoguseid tervikuna. Samas on komitee mures, et kõnealuse ettepaneku tulemusel võivad kütuseettevõtjad kõrvale jätta võimalused suurendada oma tegevuse energiatõhusust ning selle asemel liiga kiiresti biokütuste tootmist laiendada.

5.2.3

Kui aga kõnealust ettepanekut siiski rakendatakse, tuleb silmas pidada mitmeid aspekte. Ülimalt tähtis on tagada, et biokütuste ja naftatoodete elutsükli analüüs teostataks põhjalikult ning et seda ei käsitletaks üksnes formaalselt. Biokütuste erinevatel liikidel ja allikatel on väga erinev mõju üldisele CO2 tasakaalule. Biokütused on oma elutsükli jooksul eralduva CO2 seisukohast paremad kui fossiilkütused. Euroopa Liit peaks toetama parimaid lahendusi.

5.2.4

Selleks et saavutada CO2 heitkoguste tegelik vähendamine, peab iga kasutatavat allikat eraldi analüüsima ja hindama, kuna biokütuste erinevad kasutusviisid avaldavad süsiniku seisukohast erinevat mõju.

5.2.5

Ettepanekus pooldatakse õigustatult biomassi kasutust biokütuse või elektri tootmiseks. See peaks soodustama biomassituru arengut.

5.2.6

Direktiivi ettepanekus ei öelda midagi kontrollinormide ega selle kohta, kuidas tuleb kõnealuseid nõudeid kontrollida ja jõustada. Arvestades sellega, et enamik asjaomaseid ettevõtjaid tegutseb globaalselt ning nad vajavad järjekindlat lähenemisviisi neile kehtestatud nõuetele, peab komitee kohaseks, et norme, kontrolli ja jõustamist viiakse läbi pigem Euroopa tasandil, mitte ei jäeta liikmesriikide ebajärjekindla tõlgendamise ja jõustamise hooleks.

5.3.1

Komitee toetab 2009. aasta kinnitamist diislikütuse 10 ppm suuruse maksimaalse väävlisisalduse saavutamise tähtajaks. Samuti toetab komitee väävlisisalduse kavandatavat vähendamist gaasiõlides, mis on ette nähtud kasutamiseks maanteevälistes liikurmasinates ning põllumajandus- ja metsandustraktorites. Nimetatud ettepanekutega viiakse väävlisisalduse nõuded kooskõlla maanteesõidukitele juba kehtestatud nõuetega ning aidatakse tagada, et väävli ja tahkete osakeste saastet veelgi vähendatakse.

5.3.2

Siseveeteede osas on komisjon teinud väävliheidete kaheastmelise vähendamise ettepaneku. Komitee soovitab kaaluda pigem üheastmelist vähendamist lõpliku väärtuseni, et vältida võimalust, et laevaomanikud peavad oma laevu kaks korda kohandama. Samuti võib olla kohane kaaluda teatud vabastuse andmist ajaloolistele või pärandlaevadele, mille puhul ei ole vajalike muudatuste tegemine lihtne.