16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/22


Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõte ENIAC”

KOM(2007) 356 lõplik — 2007/0122 (CNS)

(2008/C 44/05)

10. septembril 2007 otsustas Euroopa Liidu Nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 95 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses: „Ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõte ENIAC”.

Komitee juhatus tegi 10. juulil 2007. aastal käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioonile.

Arvestades töö kiireloomulisust, määras komitee täiskogu 439. istungjärgul 24.–25. oktoobril 2007 (25. oktoobri istungil) pearaportööriks Gérard DANTINi ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 106, erapooletuks jäi 1.

1.   Ettepanekud ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks ühisettevõtte ENIAC (1) loomise otsuse.

1.1.1

Komitee on seisukohal, et uurimis- ja arendustegevuse valdkonna investeeringud avaliku ja erasektori ühiste rahastamise kaudu pakuvad ettevõtetele kindla tugiraamistiku, mis aitab üle saada Euroopa Liidu rahastamise praegusest killustatusest ja koordineerida tihti hajusaid teadusuuringuid, suurendades nii nende tõhusust.

1.2

Komitee on rahul valitud sektoriga, sest see on tehniliselt uuenduslik ohtrate tulevikuväljavaadete ja kvalifitseeritud tööjõuga tööstusharu, mille arendamine annab otsese panuse Lissaboni strateegia konkurentsivõime suurendamise eesmärkidesse ja Barcelona sihtidesse seoses teadusuuringutele eraldatava SKT protsendiga ning ka muudesse Euroopa Liidu poliitikavaldkondadesse, nt keskkond, transport, energia, tervishoid.

1.3

EMSK rõhutab kõnealuse ettepaneku toetamisel kõigepealt investeeringute ja teadusuuringute koordineerimise osas pakutava uuendusliku strateegia olulisust ELI jaoks. Komitee leiab, et nimetatud strateegia toetab kindlalt Euroopa teadusruumi arendamist ja annab olulise panuse Euroopa ettevõtete konkurentsivõimesse kõnealuses sektoris.

1.4

EMSK tervitab uuendusliku ühisettevõtte põhikirjas intellektuaalomandiga seotud põhimõtetele osutatud tähelepanu, pidades silmas võimalikke keerukusi seoses ENIACi uuringute tulemuste kasutamise ja nende tööstusliku rakendamisega.

1.5

Komitee tunnustab samuti erilist tähelepanu, mida on osutatud nanoelektroonikatööstuse maailma teistesse piirkondadesse ümberpaigutamisega kaasnevatele riskidele. EMSK toetab sektoripõhise lähenemisviisi ideed.

1.6

Kõnealuse uue ettevõtte pakutavate võimaluste maksimaalseks kasutamiseks peab komitee vajalikuks:

menetluste tõelist lihtsustamist, eelkõige bürokraatia negatiivse mõju tõttu senistele uurimis- ja arendusprogrammidele. Kuna nimetatud menetluste väljatöötamine on hetkel käimas, siis juhib komitee tähelepanu tõsisele vajadusele kaasata eesmärkide valimisse ja lõpptulemuste analüüsimisse kõik osapooled;

teabekava, mis võimaldab koondada vajalikke majanduslikke ressursse;

töötajate kvalifikatsiooni ja ENIACiga loodud töökohtade asjakohastamiseks vajalike kutseõppekavade koostamist, et luua vajalikud tingimused tööstusliku juhtpositsiooni tagamiseks kõnealuses strateegilises sektoris.

2.   Sissejuhatus

2.1

Kõnealuse nõukogu määruse ettepaneku eesmärk on käivitada üks kõige esimestest avaliku ja erasektori partnerlustest uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas. Määruses määratletakse üks esimestest ühistest tehnoloogiaalgatustest, mis puudutab nanotehnoloogia valdkonda ja mille nimi on ENIAC.

2.2

Ühiste tehnoloogiaalgatuste eesmärkideks on võimaldada tööstusel, liikmesriikidel ja komisjonil täielikult või osaliselt ühendada ressursid sihtotstarbeliste teadusprogrammide edendamiseks.

2.3

Erinevalt tavapärasest strateegiast, mille raames määratakse projektidele riiklik finantseerimine iga juhtumi puhul eraldi, puudutavad ühised tehnoloogiaalgatused laiaulatuslikke ühiste strateegiliste teaduseesmärkidega teadusprogramme. Selline uus lähenemisviis peaks looma Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks kriitilise massi, tugevdama teadusringkondi peamistes strateegilistes valdkondades ning ühtlustama projektide rahastamist, et teadusuuringute tulemusi oleks võimalik kiiremini rakendada. Ühised tehnoloogiaalgatused puudutavad olulisi valdkondi, milles praegustel vahenditel ei ole ei vajalikku ulatust ega kiirust, et Euroopa saavutaks maailmakonkurentsis juhtpositsiooni ja püsiks seal. Tegemist on valdkondadega, milles teadusuuringute riiklikul, Euroopa või erasektori tasandi rahastamisel oleks oluline lisaväärtus, eriti kui soodustada erasektori kulutuste suurenemist uurimis- ja arendustegevusse.

2.4

Nanoelektroonika valdkonna ühise tehnoloogiaalgatuse ENIAC üldeesmärk on anda panus nanoelektroonika jaoks oluliste pädevuste arendamisse, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet. Kõnealuses ettepanekus sätestatakse ühisettevõtte ENIAC loomise õiguslik raamistik.

3.   Taust ja üldised märkused

3.1

Nanotehnoloogia sektor kuulub Euroopa konkurentsivõime ja tööstusliku majanduskasvu jaoks strateegilise tähtsusega sektorite hulka, sest elektrooniliste komponentide kasutamine kõrgtehnoloogilistes uuenduslikes toodetes kasvab pidevalt.

3.2

Nanotehnoloogia sektoris toodetakse seadmeid, mis on peamiste tööstusharude mitmete eri valdkondade jaoks hädavajalikud, nt telekommunikatsioon, tarbekaubad, multimeediateenused, haridus, transport, tervishoid, julgeolek ja keskkond.

3.3

Prognooside kohaselt peaks tööstuslike nanotehnoloogiate sektori turu (kus on lisaks otsetootjatele esindatud ka tootmisvahendite ja -materjalide tarnijad) keskmine majanduskasvu määr olema umbes 15 % aastas. Et nii kõrget majanduskasvu määra säilitada, tuleks talle edaspidi osutada kogu vajalik tähelepanu.

3.4

Seega peaks Euroopa Liidu tasandi algatus püüdma säilitada ja tugevdada globaalset juhtpositsiooni kõnealustes sektorites uurimis- ja arendusprogrammide kaudu, mis võimaldavad saavutada tööstuslikuks rakendamiseks vajalikud eesmärgid, järgides samal ajal ambitsioonikamaid tehnoloogilisi eesmärke, mis on suunatud konkurentsivõimet suurendamisele ja uute töökohtade loomisele, mis nõuavad kõrgeid kutsealaseid pädevusi ja kvalifikatsiooni.

3.5

Avaliku ja erasektori ühisettevõtte valik peaks võimaldama kvaliteedi tõusu uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas. Oluline on üle saada erinevates liikmesriikides kehtivate uurimisprogrammide praegusest killustatusest, sest nii ei saavutata kriitilist massi ega vajalikke ressursse asjakohaste programmide rahastamiseks.

3.6

Näib, et Euroopa mõõtme valimine on ainus võimalus nanotehnoloogia sektori ees seisvatele rasketele väljakutsetele vastamiseks.

3.7

Lisaks peaks Euroopa Liidu mõõtme kinnitamine võimaldama lihtsustada bürokraatiat ja haldusküsimusi, asendades praegused erinevad riiklikud menetlused üheainsa ELi menetlusega ja vähendades uurimis- ja arendustegevuse valdkonna lepingute sõlmimise tähtaegu võrreldes ELi tasandi praeguse olukorraga (nt EUREKA). Nii saaks vältida muuhulgas ka erinevusi hindamis- ja kontrollimenetlustes.

3.8

Liikmesriike ja asjassepuutuvaid ettevõtteid otse kaasava avaliku ja erasektori ühisettevõtte loomine oleks uuenduslik võrreldes ELi Euroopa uurimis- ja arendusprogrammide praeguste osalemismenetlustega. Lisaks võimaldavad programmi pakutavad ELi tasandil eraldatavad märkimisväärsed rahalised vahendid luua majandusliku kriitilise massi, mis on vajalik programmis sätestatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks.

3.9

Liikmesriikide ja ettevõtete osalemine ning nende otsene kaasamine vähemalt 50 %-lise panusega teadusuuringute rahastamisse, loob võimendusefekti, meelitades ligi uut rahastamist ja andes olulise panuse Euroopa teadusruumi arendamisse.

3.10

Liikmesriikide otsene osalemine on hädavajalik investeeringute koondamiseks, kuid eelkõige seetõttu, et otsuseid võetakse jätkuvalt vastu riiklikul tasandil, näiteks pakkumiskutsed ja pidev otsene kontroll protsessi kõigi etappide üle.

3.11

Tööstuse otsene osalemine on teine hädavajalik tegur, et kõnealuse ambitsioonika uurimis- ja arendusprogrammi tulemused annaksid panuse Euroopa tööstuse konkurentsivõimet puudutavate oluliste ja asjaomaste eesmärkide saavutamisse kõnealuses sektoris ja mõjutaksid seega positiivselt sektori tööhõivet.

4.   Sidusus

4.1

Uurimisprogrammide lähtealus on seitsmes raamprogramm, mis põhineb kindlal teadmisel, et investeeringute suunamine uurimis- ja arendustegevusse on konkurentsivõimelise ja dünaamilise majanduse jaoks hädavajalik.

4.2

Ühisettevõtte ühise tehnoloogiaalgatuse ENIAC loomine aitab otseselt saavutada Lissaboni konkurentsivõime suurendamise eesmärke ja Barcelona sihte seoses teadusuuringute rahastamisega. Ta annab otsese panuse ka teistesse Euroopa Liidu poliitikavaldkondadesse, nagu keskkond, transport, energia ja tervishoid.

4.3

Euroopa Liidu poliitikaraamistik, millel ühine tehnoloogiaalgatus ENIAC põhineb, koosneb peamiselt Euroopa meetmest „Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009” (KOM(2005) 243 lõplik) ning tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) töö tulemustest.

5.   Komisjoni ettepanek

5.1

Dokumendi (KOM(2007) 356 lõplik) sisuks oleva ühisettevõtte ENIAC loomise otsus tuleneb otsusest nr 1982/2006/EMÜ seitsmenda raamprogrammi kohta, millega nähakse ette ELi panus avaliku ja erasektori pikaajaliste partnerlussuhete loomiseks teadusuuringute valdkonnas Euroopa tasandil.

5.2

Kõnealused partnerlussuhted hakkavad toimima ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis ja tulenevad endistest Euroopa tehnoloogiaplatvormidest.

5.3

Komisjon on oma eriprogrammi „Koostöö” (2) käsitlevas otsuses nr 971/2006/EÜ rõhutanud vajadust avaliku ja erasektori partnerluse järele ja toonud välja kuus valdkonda, milles ühiste tehnoloogiaalgatuste arendamine on oluline Euroopa teadusuuringutele uue hoo andmiseks. Tegemist on järgmiste valdkondadega:

vesiniku- ja kütuseelemendid;

lennundus ja õhutransport (3);

innovatiivne meditsiin (4);

manussüsteemid (5);

nanoelektroonika;

GMES (ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire).

5.4

Kõnealuse üldise strateegia kontekstis nähakse läbivaatamisel olevas määruse ettepanekus (KOM(2007) 356 lõplik) ette ühisettevõtte ENIAC loomine nanotehnoloogia valdkonnas.

5.5

Ühisettevõtet ENIAC käsitatakse rahvusvahelise organisatsioonina, millel on juriidilise isiku staatus direktiivi 2004/17/EÜ artikli 22 ja direktiivi 2004/18/EÜ artikli 15 punkti c tähenduses. Ühisettevõtte asukoht on Brüsselis ja selle tegevus lõpetatakse/31. detsembril 2017, kui nõukogu seda perioodi ei pikenda.

5.6   Õiguslik alus

Kõnealune ettepanek koosneb nõukogu määrusest ja sellele lisatud ühisettevõtte põhikirjast. See põhineb aluslepingu artiklil 171. Ühisettevõte on ELi asutus ja kuigi selle eelarve sätestatakse nõukogu määruse nr 1605/2002 artiklis 185, tuleb arvesse võtta kõnealuse algatuse eripära, st avaliku ja erasektori partnerlust koos erasektori märkimisväärse panusega, mis on vähemalt sama suur kui avaliku sektori panus.

5.7   Koosseis

Ühise tehnoloogiaalgatuse (ENIAC) asutajaliikmed on Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon, ja AENEAS (ühing, mis esindab äriühinguid ning muid uurimis- ja arendusorganisatsioone.) Põhikirjas on toodud nimekiri asutustest, kes võivad ühisettevõtte ENIAC liikmeks saada, eelkõige seitsmenda raamprogrammiga seotud riigid, kes ei ole ELi liikmesriigid, ning muud juriidilised isikud, kes saavad anda panuse ühisettevõtte ENIAC eesmärkide saavutamisse.

5.8   Rahastamine

5.8.1

Artiklis 4 sätestatud ühisettevõtte ENIAC toimimiskulud kaetakse järgmistest toetustest:

ENIACi maksimaalne rahaline toetus summas kuni 20 miljonit eurot või 1 % projektide kogukuludest ületamata sealjuures 30 miljonit eurot;

ühenduse rahaline toetus summas kuni 10 miljonit eurot;

ENIACi liikmesriikide mitterahalised toetused.

Ühisettevõtte ENIAC uurimis- ja arendustegevust rahastatakse 31. detsembril 2017 lõppeval perioodil järgmistest toetustest:

ühenduse rahaline toetus summas kuni 440 miljonit eurot;

ENIACi liikmesriikide rahalised toetused, mis kokku ületavad ühenduse rahalise toetuse vähemalt 1,8 kordselt;

projektides osalevate uurimis- ja arendusorganisatsioonide mitterahalised toetused, mis on suuremad või vähemalt sama suured kui ametiasutuste toetused.

5.8.2

31. detsembril 2013 lõppeval perioodil on Euroopa Komisjoni maksimaalne rahaline toetus 450 miljonit eurot, mis tuleb eriprogrammist „Koostöö”. Vastavalt nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 54 lõikele 2 viiakse nimetatud programmiga ellu tehnoloogiliste teadus- ja arendusmeetmete seitsmendat raamprogrammi.

5.9   Eesmärgid

Komisjoni ettepaneku kohaselt on ühisettevõttel ENIAC järgmised eesmärgid:

määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks, et tugevdada ELi ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude tekkimist;

toetada uurimis- ja arendustegevuse rakendamist rahalise toetuse määramisega valitud projektides osalejatele;

edendada avaliku ja erasektori partnerlust eesmärgiga mobiliseerida ja ühendada Euroopa Liidu ning riikide ja erasektori jõupingutused ning edendada avaliku ja erasektori koostööd;

tagada nanoelektroonika ühise tehnoloogiaalgatuse tõhusus ja kestvus;

saavutada Euroopa uurimis- ja arendustegevusalaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimine, sealhulgas nimetatud valdkonnaga seotud sellise tegevuse järk-järguline integreerimine ühisettevõttesse ENIAC, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste uurimis- ja arendusskeemide (EUREKA) kaudu.

6.   Üldised ja konkreetsed märkused

6.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab otsust ühisettevõtte ENIAC loomise kohta ning määruse eelnõu. EMSK soovib kõnealuse ettepaneku toetamisel kõigepealt rõhutada investeeringute ja teadusuuringute koordineerimise osas pakutava uuendusliku strateegia olulisust ELI jaoks.

6.2

Nagu komitee on juba märkinud oma arvamustes teiste määruste kohta, mis tulenevad eriprogrammi „Koostöö” käsitlevast nõukogu otsusest nr 971/2006/EÜ, on komitee seisukohal, et uurimis- ja arendustegevusse investeerimise taasalustamine on sobiv viis Euroopa ettevõtetele kindla tugiraamistiku tagamiseks: see aitab üle saada ELi rahastamise praegusest killustatusest ja vältida programmide hajusat jaotumist.

6.3

Algatus on kooskõlas ELi poliitika ja eesmärkidega ning haakub Lissaboni strateegias määratletud suunistega, milles rõhutatakse teadmiste ja ELi uuendustegevuse rolli majanduskasvu ja tööhõive ergutamisel. Nanotehnoloogial on oluline roll ning sellest on tänaseks saanud uuendustegevuse tõukejõud mitmete ELi arengu ja majanduskasvu jaoks strateegiliselt tähtsates valdkondades. (mobiilside, transport, infotöötlus, tootmise automatiseerimine, tervishoid jne). Ühisettevõtte loomine võib osutuda vahendiks, mis võimaldab Euroopal säilitada või isegi suurendada võimet luua ja valmistada tooteid, mis vastavad ELi jätkusuutlikkuse, keskkonnakaitse ja kvaliteedistandarditele. Kõnealune ühisettevõte on Euroopa teadusruumi loomise nurgakivi ja otsustav panus Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmisse.

6.4

Komitee märgib rahuloluga, et kõnealuse ühise tehnoloogiaalgatuse määruse eelnõule lisatud mõjuanalüüsis pööratakse erilist tähelepanu nanoelektroonikatööstuse maailma teistesse piirkondadesse ümberpaigutamisega kaasnevatele riskidele. Küsimus on oluline, sest kõnealune tööstus loob suurt lisaväärtust majanduskasvule ja tööhõivele, teenides ELile samas mõningast kasumit kõnealuse valdkonna arendamisse investeeritud vahenditelt. Seega toetab komitee ideed rakendada kõnealuse võtmetööstuse toetamisel sektoripõhist lähenemisviisi.

6.5

EMSK tervitab uuendusliku ühisettevõtte põhikirja artiklis 23 käsitletud intellektuaalomandiga seotud põhimõtete määratlemisel tehtud jõupingutusi, pidades silmas võimalikke keerukusi seoses ENIACi uuringute tulemuste kasutamise ja nende tööstusliku rakendamisega. Samuti tervitab komitee asjaolu, et määruse tegevuskavas pööratakse tõsist tähelepanu tervise ja turvalisuse küsimustele.

6.6

Ühisettevõtte eesmärkide paremaks saavutamiseks ja kõnealuse meetme kõigi võimaluste maksimaalseks kasutamiseks peab komitee vajalikuks:

menetluste tõelist lihtsustamist kõigis erinevate uurimis- ja arendustegevuste etappides, alates meetodite valikust ja lõpetades tulemuste esitamisega; peamine vastutus nimetatud ülesannete eest peab lasuma ENIACil. Mõned eelnevate uurimis- ja arendustegevuse programmide läbikukkumise põhjused olid bürokraatia ning rahaline ja institutsiooniliste viidete ebakindlus;

laiaulatuslikku teabekava ettevõtte ENIAC pakutavate võimaluste kohta, eelkõige tema võime kohta koondada majanduslikke ressursse seoses uute rahastamisvormidega;

asjakohaste kutseõppekavade loomist, et tagada ENIACi toetatud uurimis- ja arendustegevuseks vajalike teadmistega oskustööjõu olemasolu, mis oleks ELi tööstusele tulevikus strateegiliselt väga tasuv. Uurimis- ja arendustegevuses loodud ametikohtadel nõutud tehnilisteks oskusteks vajaliku kvalifikatsiooni pakkumine aeglustab ajude äravoolu ja tagab ühe vajalikest tingimustest tööstusliku juhtpositsiooni tagamiseks kõnealustes Euroopa Liidu jaoks strateegilistes valdkondades.

Brüssel, 25. oktoober 2007

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS


(1)  ENIAC = European Nanoelectronic Initiative Advisory Council.

ENIAC on ka esimene elektroonilistest komponentidest toodetud arvuti (1945–1946).

(2)  JO L 400 30.12.2006, lk 1.

(3)  INT/369.

(4)  INT/363.

(5)  INT/364.