15.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/44

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab kavandatud uut määrust. Kõnealuse ettepaneku vastuvõtmisel tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 684/92 ja (EÜ) nr 12/98.

1.2

Ka bussiteenuste puhul peab reisijate turvalisus olema absoluutne prioriteet. Kõiki teisi aspekte võib pidada teisejärguliseks.

1.3

Uus määrus peaks andma panuse liiklusohutuse tagamisse, sest tugevdatakse järelevalvet mitmes liikmesriigis osutatavate rahvusvaheliste bussiteenuste üle.

1.4

Komitee kiidab kõnealuse ettepaneku heaks, sest see kuulub parema õigusloome programmi ning on kooskõlas komisjoni võetud kohustusega lihtsustada ja ajakohastada ELi õigustikku.

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitab järgmised soovitused.

1.5.1

Tarvis oleks lähemalt selgitada, mida tähendab „autoveoalaste ühenduse õigusaktide tõsine rikkumine või korduv pisirikkumine”. Mis on pisirikkumine? Mitme pisirikkumise järel rakendatakse halduskaristust?

1.5.2

Samuti on tarvis koostada loetelu tõsiste rikkumiste üksikasjadest.

1.5.3

Subsidiaarsuse põhimõtet ei tohi kasutada selleks, et diskrimineerida mitteresidendist vedajaid, ning kõnealune ettepanek peaks sisaldama selles osas rohkem tagatisi.

1.5.4

Kogu Euroopa Liitu hõlmava andmebaasi sisseseadmine peab kujunema prioriteediks, et oleks võimalik kontrollida litsentsi puudutavaid üksikasju ja sellega seonduvat teavet ning lihtsustada teabevahetust.

1.5.5

Vastavalt artikli 23 lõikele 3 tagatakse vedajatele edasikaebamise õigus, kui vastuvõttev liikmesriik on seoses kabotaažiga määranud nende suhtes halduskaristuse. Kõnealune võimalus peaks eksisteerima, ilma et see piiraks kriminaalvastutusele võtmist.

2.1

Direktiiv 96/26/EÜ reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise kohta ning määrused (EMÜ) nr 684/92 ja (EÜ) nr 12/98 bussiteenuste turule juurdepääsu kohta hõlmasid esialgu väga suurt osa bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo siseturust.

2.2

Direktiiviga sätestati minimaalsed kvaliteedistandardid, mille täitmine on vajalik tegevusalale pääsemiseks. Samal ajal liberaliseeriti kahe nimetatud määrusega rahvusvahelise juhusliku reisijateveo teenused, loodi spetsiaalne loamenetlus rahvusvahelistele regulaarsetele reisijateveo teenustele ning kiideti heaks kabotaaž selliste rahvusvaheliste teenuste kontekstis.

2.3

Nüüd tuleb kõnealused sätted viia kooskõlla uue õigusraamistikuga, mis põhineb raudteedel ja maanteedel toimuvat ühiskondlikku reisijatevedu käsitleval määrusel. Euroopa Parlamendil ja nõukogul on kavas kõnealune määrus peatselt vastu võtta. Samuti tuleks kõnealused eeskirjad muuta selgemaks ning mõnel juhul lihtsamaks, sest kogemustest on ilmnenud, et teatavate õigusnormidega kaasneb ebavajalik halduskoormus.

2.4

Bussiga rahvusvahelist reisijatevedu teostavatel vedajatel on tarvis rahvusvahelise maantee-reisijateveo ettevõtja litsentsi, mille on välja andnud vedaja registrijärgse asukoha liikmesriigi pädev asutus (v.a vastava erandkorra puhul).

2.5

Määrusega (EMÜ) nr 684/92 avati juurdepääs bussidega toimuvale rahvusvahelisele reisijateveole, samas kui määruses (EÜ) nr 12/98 on sätestatud tingimused, mille kohaselt võivad mitteresidendist vedajad osutada teenuseid liikmesriigis.

3.1

Ettepaneku eesmärk on üle vaadata ja konsolideerida määrused (EMÜ) nr 684/92 ja (EÜ) nr 12/98 bussiteenuste turule juurdepääsu kohta. Selles täpsustatakse kehtivaid õigusnorme ning muudetakse nende teatavaid aspekte, et tugevdada üldist kooskõla ja vähendada halduskoormust.

3.2

Kõnealuses määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.

3.2.1

Regulaarvedu on reisijate vedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures reisijad võetakse peale ja pannakse maha varem kindlaksmääratud peatustes. Kõnealuse teenuse osutamiseks on tarvis luba asukohariigilt, kus vedaja ja sõiduk(id) on registreeritud. Luba annab selle valdaja(te)le õiguse teha regulaarvedusid kõigi liikmesriikide territooriumidel, mida veomarsruut läbib.

3.2.2

Regulaarne erivedu on teatavate reisijaterühmade regulaarvedu, millest muud reisijad on välja arvatud. Siia kuuluvad:

Luba ei ole tarvis, kui korraldaja ja vedaja on sõlminud nende vedude kohta lepingu.

3.2.3

Juhuvedu on vedu, mis regulaarvedude, sealhulgas regulaarsete erivedude mõiste alla ei kuulu ja mille põhiline eripära on see, et veetakse kliendi või vedaja algatusel kokku pandud reisijaterühmi. Kõnealuse teenuse osutamiseks ei ole tarvis luba (liiniluba).

3.2.4

Omal kulul toimuvad veod on teenused, mida pakuvad ettevõtted oma töötajatele või mittetulundusasutused oma liikmetele seoses nende sotsiaaltegevusega juhul, kui

Omal kulul toimuvate vedude suhtes kehtib vabastus igasugustest loasüsteemidest, kuid nende puhul kasutatakse sertifikaatide süsteemi, mida väljastavad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus sõiduk on registreeritud.

3.2.5

Kabotaaž hõlmab riigisiseseid reisijateveo teenuseid, mida mitteresidendist vedaja pakub ajutiselt.

3.2.6

Kabotaaž on lubatud järgmiste teenuste puhul:

Liikmesriigid peavad kohandama siseriiklikke seadusi ja õigusnorme mitteresidendist vedajate suhtes oma kodanikega samadel tingimustel.

4.1

Artiklis 8 lihtsustatakse lubade väljastamise korda. Mis puudutab turule juurdepääsu, on olemas vaid üks keeldumispõhjendus, nimelt see, kui taotletav teenus mõjutaks suuresti teise samasuguse teenuse elujõulisust, mida osutatakse avaliku teenindamise kohustuse raames asjaomastes piirkondades. See on mõistlik.

4.2

Transiidiriikidega, kus reisijad peale ei võeta ega maha panda, ei konsulteerita, kuid neid teavitatakse kõnealust teenust hõlmava loa andmisest. Selle abil parandatakse süsteemi tõhusust.

4.3

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse. Siiski on tarvis tagada, et ei diskrimineeritaks mitteresidendist vedajaid.

4.4

Vaja oleks lähemalt selgitada artikli 18 lõiget 2, milles käsitletakse sõidupileteid.

4.5

Ettevõte peab väljastama isiklikud või kollektiivsed sõidupiletid. Kui reisijal ei ole kontrollima volitatud ametniku nõudmisel esitada kehtivat sõidupiletit (ja piletid on vedaja eelnevalt välja andnud), ei saa vedajat selle eest vastutavaks teha. Alates piletite väljastamise hetkest vastutab reisija piletite esitamise eest kontrollima volitatud ametnikule.

5.1

Kõnealune ettepanek vastab üldiselt komisjoni seatud eesmärkidele.

5.2

Tarvis on lähemalt selgitada tõsiste rikkumiste ja pisirikkumiste ning halduskaristustega seonduvat. Vaja on määratleda erinevate kategooriate alla kuuluvate õigusrikkumiste olemus ja liik ning see peab toimuma ühtselt kogu ELis.

5.3

Tõsiste rikkumiste või korduvate pisirikkumiste korral võib vastuvõttev liikmesriik rahvusvahelise reisijateveo litsentsi väljastanud liikmesriigilt nõuda halduskaristuse rakendamist litsentsi omaniku suhtes (nt tunnistada ajutiselt või alaliselt kehtetuks litsentsi osad või kõik tõestatud koopiad või tunnistada litsents ajutiselt või alaliselt kehtetuks). Kõnealune võimalus peaks eksisteerima, ilma et see piiraks kriminaalvastutusele võtmist vastuvõtvas liikmesriigis.

5.4

Kuigi viidatakse edasikaebamise süsteemile, mille raames kehtestatakse karistusi või keeldutakse lubade väljastamisest, peab kõnealune süsteem olema kõigi osapoolte jaoks õiglane ja mittediskrimineeriv.

5.5

Tarvis on luua kogu ELi hõlmav andmebaas, et lihtsustada liikmesriikidevahelist kiiret ja tõhusat teabevahetust bussiteenuste osas. Lisaks peaks volitatud ametniku teostatava kontrolli käigus olema võimalik sisestada rahvusvahelise reisijateveo litsentsi (ELi litsentsi) number, et saada kohe kogu asjakohane teave litsentsi kehtivuse kontrollimiseks.