27.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 256/102

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sotsiaalpartnerite roll töö-, pere- ja eraelu ühitamisel”

(2007/C 256/19)

13. veebruari 2007. aasta kirjas palus tulevane eesistujariik Portugal Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus järgmises küsimuses: „Sotsiaalpartnerite roll töö-, pere- ja eraelu ühitamisel”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni arvamus võeti vastu 18. juunil 2007. Raportöör oli Peter CLEVER.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 437. istungjärgul 11.–12. juulil 2007 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 145, erapooletuks jäi 4.

1. Taust

1.1	Euroopa riigipead ja valitsusjuhid on Lissaboni strateegia raames kokku leppinud, et 2010. aastaks tõstetakse naiste tööhõive määr 60 protsendini Seda eesmärki kinnitati koondsuunistes (17. suunis), mis võeti Lissaboni strateegia uue juhtimismehhanismi keskse osana vastu 2005. aastal.

1.2

Lissaboni strateegia majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime ambitsioonikaid eesmärke on võimalik kiiremini ja jätkusuutlikumalt saavutada, kui vaatamata sellele, et demograafilistest põhjustest tingituna väheneb töövõimelises eas inimeste arv, suudetakse ELis järgmise aastakümne jooksul jätkuvalt suurendada töötavate inimeste arvu ja parandada nende kvalifikatsiooni. Võimalused nende eesmärkide saavutamiseks märgatavalt kõrgema naiste tööhõivemäära kaudu on soodsad, sest praegu sirguv noorte naiste põlvkond soovib olla tööhõivesse rohkem kaasatud ning on ka oluliselt paremini haritud. Kõik sellega seotud takistused tuleb kõrvaldada.

1.3

Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks leppisid ELi liikmesriigid kokku muuhulgas järgmises:

—	võtta otsustavaid meetmeid naiste tööhõivemäära suurendamiseks ja sooliste erinevuste vähendamiseks tööhõive, töötuse ja töötasude puhul; ja

—	püüelda töö- ja eraelu parema ühitamise poole ning luua juurdepääsetavaid ja kättesaadava hinnaga hooldusasutusi laste ja teiste hoolt vajavate inimeste jaoks (18. suunis).

1.4	Nõukogu tulevane eesistujariik Portugal palus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus teemal „Sotsiaalpartnerite roll töö-, pere- ja eraelu ühitamisel”.

1.5	Euroopa sotsiaalpartnerite arvates on töö-, pere- ja eraelu ühitamine oluline panus Euroopa majanduskasvu, heaolu ja konkurentsivõime saavutamisse.

1.6

Lisaks on töö, isikliku elu ja pereelu parem ühitamine Euroopa Komisjoni üks prioriteete märtsis 2006 vastu võetud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes (1). Töö-, pere- ja eraelu paremaks ühitamiseks toob komisjon juhistes välja kolm põhipunkti:

1.	paindlik töökorraldus nii naistele kui meestele

2.	Hooldusteenuste parandamine

3.	parem ühitamispoliitika nii naistele kui meestele.

1.7	12. oktoobril 2006 avaldas komisjon juhistes väljakuulutatud teatise „Euroopa demograafiline tulevik: kuidas teha väljakutsest võimalus”, millega käivitati EÜ asutamislepingu artikli 138 alusel sotsiaalpartneritega esimene konsultatsioon töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks.

1.8

Konsultatsiooni esimeses osas rõhutab komisjon töö-, pere- ja eraelu ühitamise olulisust. Naiste tööhõivemäära tuleb suurendada eelkõige silmas pidades demograafilist arengut ja sellest tulenevat survet sotsiaalkindlustussüsteemidele. Lisaks rõhutatakse ühitatavuse rolli komisjoni seatud Lissaboni eesmärkide saavutamisel.

1.9

Euroopa sotsiaalpartnerid tõstavad oma asjaomastes vastustes komisjonile esile pereelu ja töö ühitamise teema olulisust eelkõige naiste praegu veel mitte rahuldava tööhõivemäära ning üha vananeva elanikkonna kontekstis. Igati toetatakse ülemkogu poolt 2002. aastal Barcelonas seatud lapsehooldusteenuste laiendamise eesmärgi elluviimist ning sotsiaalpartnerid on üksmeelel ka selles, et võrdõiguslikkuse juhistes nimetatud kolm põhipunkti on otstarbekad. Lisaks toonitavad sotsiaalpartnerid, et just demograafilist arengut arvestades peavad töö-, pere- ja eraelu ühitamine ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus tööelus saama keskse koha poliitilises debatis. Erilist tähelepanu tuleb sealjuures pöörata praeguste soorollide stereotüüpide kõrvaldamisele, sest ilma nende muutusteta on edusamme väga raske saavutada.

1.10

Sotsiaalpartnerid (BUSINESSEUROPE/UEAPME, CEEP ja ETUC) (2) võtsid omalt poolt naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks tööelus 2005. aastal vastu naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tegevuskava (3). Pere- ja tööelu ühitamine on üks neljast põhivaldkonnast, millele riiklikud sotsiaalpartnerid 2010. aastani keskenduvad. Seetõttu on ministrite nõukogul õigus, kui ta tahab pere- ja tööelu ühitamise seisukohast olulise tööaja korraldamise küsimuse määrata sotsiaalpartneritele, et jõuda kõigi osapoolte jaoks praktiliste lahendusteni.

1.11

Aidates parandada töötingimusi, saavad sotsiaalpartnerid parandada ka perede elukorraldust. Siinkohal on sotsiaalpartneritel võtmeroll. Tegevuskava on üks viisidest, kuidas sotsiaalpartnerid aitavad kaasa Lissaboni strateegia rakendamisele. Kuna tööturgude jätkuva tasakaalustamatuse põhjused on komplekssed ja omavahel tihedasti seotud, on Euroopa sotsiaalpartnerid veendunud, et probleemide edukaks kõrvaldamiseks on vaja integreeritud strateegiat, et edendada soolist võrdõiguslikkust. Pere- ja tööelu ühitamine on sealjuures üks olulisemaid elemente.

1.12

Viimastel aastatel on mõned ettevõtted rohkem pühendunud pere- ja tööelu ühitamisele, nii et peresõbralikkus on saanud nende personalipoliitika ja ettevõttefilosoofia kindlaks osaks, nagu näitab sotsiaalpartnerite kokkuleppe esimene ühine järelaruanne, mis avaldati 2007. aastal. Sellele vaatamata tuleb jätkata tööd praeguste puuduste kõrvaldamiseks ettevõtetes, sotsiaalpartnerite hulgas ja liikmesriikides (4).

1.13	Võrdsed võimalused töökohal, algatused pere- ja tööelu ühitamiseks ning võrdseid võimalusi tagava juhtimismudeli loomine on osa ettevõtete sotsiaalsest vastutusest, millega julgustatakse ettevõtteid kasutama parimaid tavasid ning sellele vastavalt toimima oma töötajate huvides.

2. Hetkeolukord

2.1

Perekonna struktuur on ühiskondliku muutuse tulemusena tugevalt diferentseerunud. Töö-, pere- ja eraelu ühitamist taotleva poliitika puhul tuleb arvestada kõikide elustiilidega (nt üksikvanemad, lahutuse järel tekkiv perevorm, mis hõlmab nii endise kui ka uue perekonna liikmeid, vallalised, lahutatud lapsevanemad, lapsendajad, töötavad üliõpilased, samasooliste partnerite kooselu ja üksikvanemad). Eakate ja väga vanade inimeste osakaalu suurenemine tõstab vajadust hooldusteenuste järele nii peres kui ka väljaspool peret.

2.2

Naised tegelevad ikka veel lisaks tööle rohkem majapidamise korraldamisega ning on seetõttu tihti stressis ja pidevalt ülekoormatud, see hõlmab ka naistalupidajaid ja naissoost füüsilisest isikust ettevõtjaid. Nende tingimuste tõttu on naised tihti sunnitud valima osalise tööajaga töö, kus töötasu ja tulevane pension on väiksemad ning karjäärivõimalused piiratud. Seetõttu on pere- ja tööelu ühitamine oluline instrument naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, aga ka lastega ja lasteta naiste võrdõiguslikkuse saavutamiseks tööelus.

2.3

Just seetõttu, et põhjuseks olevad probleemid ja nende lahendusvõimalused ei erine mitte ainult liikmesriigiti, vaid ka piirkonniti ja lausa ettevõtete lõikes, ei ole ühest lahendust, mis kõigile võrdselt sobiks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on siinkohal oluline roll sotsiaalpartneritel. Tulenevalt oma struktuurist eri liikmesriikides saavad sotsiaalpartnerid oma tegevusega pere- ja tööelu ühitamise valdkonnas märkimisväärselt mõjutada töötajate igapäevaelu.

2.4

Kuigi otsus lapsi saada või mitte on täiesti eraasi, samuti otsus sugulaste või teiste eriti lähedaste inimeste eest haiguse, puude või vanaduse puhul hoolitseda, mõjutavad seesugused otsused ka ühiskonda tervikuna. Üha kahanev iive võrdub hilisema erialaspetsialistide, juhtide, klientide, töötajate, ettevõtjate ja teadlaste puudusega, millel on negatiivsed tagajärjed kogu ühiskonnale (5). Riik peaks seega vastutama eelkõige järgmiste tegurite eest:

—	materiaalne ja rahaline toetus (toetused, tunnustamine pensioniskeemides),

—	toetav infrastruktuur (lapsehooldus, täispäevaga koolid, pakkumised kooliväliseks lapsehoolduseks ja lapsehoolduseks koolivaheaegadel, vabatahtlike organisatsioonide pakutavad vabaajaprogrammid, abipakkumised, nt ambulatoorsed hooldusteenused),

—	piisav vanemapuhkus nii emadele kui ka isadele (ka adopteerimise puhul),

—	peresõbralik töökeskkond.

2.5

Komisjon on seisukohal, et tööjõu kogu potentsiaali ära kasutamiseks on oluline tööaja paindlik korraldus, mis peab seetõttu olema võrdselt kättesaadav nii naistele kui ka meestele. Siinkohal on abiks õigusraamistik. Vaatamata sellele tekitab asjaolu, et kõnealust tööaja korraldust kasutavad naised meestest oluliselt rohkem, tasakaalu puudust sugude vahel, millel on negatiivne mõju naiste positsioonile töökohal ning nende majanduslikule sõltumatusele. Seetõttu tuleb mehi senisest rohkem julgustada perekondlikke kohustusi enda kanda võtma, seda eelkõige stiimulitega vanema- ja isapuhkuseks, et tasustamata majapidamistöö ning laste ja lähikondlaste eest hoolitsemise koormat õiglaselt ja partnerlikult naistega jagada.

3. Rollimudelid

3.1

Koos ühiskonna muutumisega on paralleelselt naiste tugevalt tõusnud kvalifikatsioonitasemega muutunud ka nende rollimudelid ja soovid. Euroopa noortel naistel on täna parem kvalifikatsioon kui noortel meestel ning töötamisel on nende eluplaanides kindel koht. Naiste tõusnud kvalifikatsioonitase peaks tähendama ka seda, et naiste ja meeste palgataseme erinevused vähenevad. Praegused palgataseme erinevused tulevad suuresti osalise tööajaga töötavate naiste suurest osakaalust, naiste pikematest karjääripausidest ja sellega seotud väiksemast töökogemusest, samuti naiste vähesusest juhtivatel positsioonidel ning vanemate naiste madalamast kvalifikatsioonist. Kuigi kollektiivkokkulepete töötasuskaalad tagavad, et sama töö ja sama kvalifikatsiooni puhul saavad naised ja mehed ühesugust palka, püsib töötasu osas siiski ikka veel endiselt ebavõrdsus. Lisaks on tõeline vabadus elustiili valikul võimalik vaid siis, kui ühiskondlikud raamtingimused annavad naistele ja meestele võimaluse valida oma ettekujutustele vastav elustiil ilma, et tuleks silmitsi seista positiivsete või negatiivsete ühiskondlike hinnangutega.

3.2

Kõnealuste eluplaane märkimisväärselt kujundavate raamtingimuste hulka kuulub lisaks riigi lapsehoolduse infrastruktuurile ka ühiskonna suhtumine nii töötavatesse emadesse kui ka pere eest hoolitsemisele pühendunud isadesse. Sotsiaalpartnerite vaated nendes küsimustes kujundavad otsustavalt ühiskonna suhtumist. Skandinaavia riikide ja Saksamaa kogemused on näidanud, et kasulik võib olla säte, et teatud rahalist toetust (näiteks osa lapsetoetusest) saavad pered vaid siis või neid suurendatakse vaid siis, kui ka isa teatud aja oma lapse eest hoolitseb. See annab isadele õigusliku raamistiku, mis muudab lihtsamaks piiratud ajaks laste kasvatamisele pühendumise. Emad saavad seeläbi võimaluse varem tööle tagasi pöörduda.

3.3

Komitee rõhutab, et töötavate naiste pere-, töö- ja eraelu ühitamise topeltkoorma vähendamiseks ei piisa vaid üksikute elementide muutmisest. Pigem peab eesmärk olema kujundada ümber tasustamata töövälise töö, nagu laste kasvatamine, lähedaste eest hoolitsemine, majapidamise korraldamine, põhimõtteline jaotus. Mehi tuleb niisuguste kohustuste jagamisel julgustada tõelisele partnerlusele. See nõuab radikaalset mõtlemise ja struktuuri muutust.

4. Sotsiaalpartnerite toetusmeetmed töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks ettevõtte tasandil

4.1	Demograafilisel arengul ja sellega seotud muutustel on suur mõju nii töötajatele kui ka tööandjatele. Sotsiaalpartneritel on kõigil tasanditel oluline abistav roll töö-, pere- ja eraelu ühitamise parandamises.

4.2

Eduka ühitamispoliitika alus ettevõtetes on personalipoliitika, mille puhul võetakse arvesse ettevõtte vajadusi ning samuti iga naissoost ja meessoost töötaja jaoks iseenesest mõistetavaid ettevõtteväliseid ülesandeid ja perekondlikke kohustusi ning tasakaalustatakse need õiglaselt. See hõlmab põhieeldusi, mis iga liikmesriik looma peaks:

—	hea, olemasolevatele vajadustele vastav lapsehooldusteenuste infrastruktuur, seda nii väikelaste kui ka suuremate laste jaoks,

—	hea kvaliteediga teenuste piisav pakkumine eakate või puuetega inimeste hooldamiseks,

—	õiglased tööajatingimused,

—	meetmed selleks, et puhkuseperioodid või osalise tööajaga töötamine alaealiste või teistest sõltuvate isikute hooldamiseks ei vähendaks tulevasi õigusi,

—	kvalifitseeritud ja õiglaselt tasustatav personal.

Ulatuslikust infrastruktuurist saavad võrdselt kasu nii töötajad ja ettevõtted kui ka riik ja ühiskond.

4.3

Personalipoliitika instrumentide valik, milles on osaliselt kokkuleppele jõudnud ka sotsiaalpartnerid, hõlmab

—	uuenduslike, ent mitte ebasoodsate (tööaja killustamine, mitme kohaga töötamine) tööajamudelite, kodus töötamise, loomepuhkuse ja tööaja arvestamise tabelite sisseviimist,

—	tähtajatu töölepingu õiguskindlust;

—	ettevõtete pakutavaid võimalusi vanemapuhkusel viibivale töötajale, hoidmaks end tööga kursis,

—	toetusmeetmeid lapsehoolduse korraldamiseks ettevõtete lasteaedade asutamise, lasteaiakohtade ostmise ja rahalise toetuse kaudu,

—	toetust eakate või hooldamist vajavate lähikondlaste hooldamisel,

—	isikliku arengu meetmete toetamist,

—	toetust tööellu tagasipöördumisel pärast puhkust või osalise tööajaga töötamist seoses alaealiste või teistest sõltuvate isikute hooldamisega.

4.4

Sellega võetakse arvesse ka kõigi osapoolte töö-, pere ja eraelu parema ühitamise lihtsustamise eesmärki, mille saavutamiseks kasutataks sobivaid ja äärmiselt mitmekesiseid, nii ettevõtte kui ka töötajate huvide järgi kohandatud tööajamudeleid. See eesmärk jääb aga saavutamata, kui osalise tööajaga töötamist ei valita vabatahtlikult. Komitee peab tungivalt vajalikuks, et meessoost töötajad võtaksid rohkem vastu osalise tööajaga töökohti, kui olukord perekonnas nõuab, et üks lapsevanem töötaks osalise tööajaga. Sellega näitaksid nad reaalselt, et töövälised kohustused partnerluses ja peres ei ole mitte ainult naiste ülesanne, vaid neid tuleks vastutustundlikult jagada ning ühiselt täita.

4.5

Sotsiaalpartnerid võivad aidata leida lahendusi, kuidas lapsevanemad saaksid soovitud elumudelit ellu viia. Mõnes ettevõttes on kasulikuks osutunud spetsiaalsed pakkumised vanemapuhkusel emadele töötada vabatahtlikkuse alusel puhkuseasendajana ja asendajana haiguse korral või kutsed ettevõtte pidudele, et muuta emade jaoks tööle naasmine pärast vanemapuhkust lihtsamaks. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et rangelt tuleb kinni pidada rasedate ning vanemapuhkusel olevate emade ja isade kaitsmiseks kehtestatud sätetest ning et neist ei tohi mööda hiilida ka kaudse diskrimineerimisega.

4.6

Lapsevanematel võib kasu olla ka toetusest lapsehoolduse korraldamisel. Paljud ettevõtted pakuvad oma töötajatele abi lapsehoidjate, lasteaiakohtade ja lapse haiguse puhul kiiresti vajaliku hooldusteenuse vahendamisel. Mõned ettevõtted üritavad suunatud meetmetega, nagu puhkusepäev lapse sünnipäeval, julgustada meessoost töötajaid perekondlikke kohustusi üle võtma ja rohkem aega lastega veetma. Sel viisil toimivaid ettevõtteid tuleb toetada. Vaatamata sellele lapsevanemaid tegelikkuses enamasti ei toetata. Seesuguse käitumisega — liiatigi kui see on seadusevastane — kahjustab ettevõte iseennast, kuna see mõjub negatiivselt töökeskkonnale ja töötajate motivatsioonile.

4.7

Komitee juhib tähelepanu Prognos AG teaduslikele uuringutele, mis näitasid, et selliste meetmete rakendamine, mis sihipäraselt edendavad ka töötajaskonna pere- ja eraelu õigustatud vajadusi, tasuvad end ära, sest nimetatud personalipoliitika instrumendid vähendavad töölt puudumist ning suurendavad töötajate motivatsiooni ja töövõimet. Lisaks suurendab seesugune personalipoliitika töökohtade atraktiivsust, eriti kui sellega lihtsustatakse perekondlike kohustustega naistöötajate karjäärivõimalusi ja juhtivate positsioonide säilitamist. Lisaks sellele tagab niisugune ettevõttekultuur hea töökeskkonna ning on vastava piirkonna positiivne asukohategur.

4.8

Komitee juhib tähelepanu sellele, et seoses paindlike tööajamudelite rakendamisega tuleks arvestada flexicurity lähenemisviisi. Lissaboni strateegia kontekstis pakub flexicurity integreeritud lähenemisviisi tööturu reformi läbiviimiseks, võimaldades vajalikku või soovitud paindlikkust ja sidudes selle samaaegselt nõutava turvalisuse ja planeerimise määraga kõigi osapoolte jaoks. Sotsiaalpartnertite vahel kokku lepitud paindlikkuse eesmärk peab olema olukord, millest võidavad nii ettevõtted kui ka töötajad. Tuleb arvesse võtta nii ettevõtete vajadust kohanduda turunõudmistega, kui ka töötajate suurenevat huvi paindlikkuse vastu näiteks tööaja kujundamisel, et paremini täita perekondlikke või muid tööväliseid eraelulisi vajadusi, ning sealjuures peab säilima töösuhete turvalisus ja tuleb vältida ebakindlust. Siinkohal on otstarbekad individuaalsed ja olukorrale vastavad lahendused, milles lepivad reeglina kokku sotsiaalpartnerid. EMSK rõhutab, et arutelus flexicurity üle tuleb rohkem tähelepanu pöörata sugude temaatika eri aspektidele (6).

4.9	Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on seda edukam, mida tugevamalt üksikuid ühitamise vahendeid ettevõttes reaalselt kasutatakse. Seetõttu peab rakendamine riiklikul tasandil olema võimalikult suure tähtsusega.

4.10

Komitee on seisukohal, et sotsiaalpartnerite toetatav ettevõtetevaheline konkurents võib olla sobiv viis pere- ja naistesõbralike tavade avalikuks tutvustamiseks ja soovitamiseks. Uuenduslikke instrumente, nagu

—	töötajate lastele mängutubade rajamine,

—	ettevõtete lasteaiad,

—	põlvkondade võrgustik ettevõttes, mille raames korraldatakse vabatahtlikkusel põhinevaid teenuseid, näiteks pensionil töötajad ajavad noorte, perekondlike kohustustega töötajate eest ametiasju või teevad sisseoste,

tutvustataks ettevõtete konkurentsi kaudu üldsusele.

4.11

Sealjuures on selge, et paljudel väikestel või keskmise suurusega ettevõtetel, mis moodustavad suurema osa ELi ettevõtetest, puuduvad seesuguste atraktiivsete pakkumiste jaoks vahendid ning seetõttu tuleks kaaluda spetsiifiliste maksusoodustuste kehtestamist. Just väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes tagavad tihedamad sotsiaalsed kontaktid selle, et osapooled jõuavad töötajate jaoks individuaalsete, tegelikkusele ja olukorrale vastavate lahendusteni. Lisaks on võimalus, et ühes piirkonnas ühinevad mitmed väiksemad ettevõtted kohaliku omavalitsuste, kodanikuühenduste ja valitsusväliste organisatsioonidega ühiseks pakkumiseks, et tõsta ühest küljest enda kui ettevõtte ning teisest küljest kogu piirkonna väärtust.

5. Praktilised algatused piirkondlikul ja kohalikul tasandil

5.1

Töö-, pere- ja eraelu parema ühitamise raamtingimuste praktiliseks ja tegelikkusele vastavaks parandamiseks on eriti suureks abiks, kui erinevad kohalikud osalejad lepiksid kokku ühises strateegias. Seetõttu julgustab EMSK sotsiaalpartnereid tegema piirkondlikul ja kohalikul tasandil algatusi, et tuua linnades ja valdades kokku asjaomased osapooled (ettevõtted, töönõukogud, lapsevanemad, usuringkonnad, spordiühingud, kogukonna esindajad) eesmärgiga kujundada ühiselt kohalikku elukeskkonda nii, et töö-, pere- ja eraelu kõige paremal viisil ühitada. Kohapealsed muudatused annavad vahetut ja praktilist kasu kõigile osapooltele. Erinevad kohalikud osalejad tegutsevad äärmiselt mitmekesistes valdkondades ja on avatud kõigile loomingulistele ideedele. Mõned konkreetsed näited, mida võib hõlpsasti täiendada:

—	linna veebilehe loomine, et anda teavet perekondadele suunatud pakkumiste kohta;

—	andmebaaside loomine lapsehoiukohtade vahendamiseks;

—	kontaktpunktid, kus viiakse kokku vanavanemateta noored pered ja eakad inimesed, kellel ei ole peret;

—	kooli saatmise ja koolist toomise teenus;

—	toetus vabatahtlikele organisatsioonidele ja vabatahtlikele, kes vabal ajal lapsi hoiavad;

—	õpikojad peresõbralikuks linnaarenguks, et peatada noorte perede väljarändamine;

—	mentorprogrammid osalise tööajaga töötavatele pereisadele;

—	koolibussi plaanide ümberkujundamine, et võimaldada vanematel tööpäeva algust koolipäeva algusega paremini ühendada;

—	lasteaia lahtiolekuaegade paindlik kujundamine;

—	ettevõtete üritused pere- ja tööelu ühitamiseks, kus ettevõtted tutvustavad avalikkusele oma peresõbralikku personalipoliitikat;

—	kohaliku omavalitsuse kõigi otsuste lastesõbralikkuse kontrollimine.

6. Lapsehooldusasutused ja eakamate lähikondlaste hooldus

6.1

EMSK juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjoni teises eduaruandes (esitati 2006. aasta detsembri keskel (7)) Lissaboni strateegia kohta viidatakse sellele, et mitmes liikmesriigis on taskukohaste lapsehoiukohtade kättesaadavus probleem. Seepärast kutsutakse liikmesriike üles vastavalt nende enda eesmärkidele pakkuma rohkem kõigile kättesaadavaid kvaliteetseid lapsehoiukohti.

6.2	Lisaks otsustas Euroopa Ülemkogu 2002. aastal Barcelonas (8), et 2010. aastaks peab liikmesriikides olema lapsehoiukoht 90 %-le lastest vanuses kolm aastat kuni kooli minemiseni ning 33 %-le alla kolmeaastastest lastest.

6.3	Just naiste ja meeste muutunud rollimudeleid arvestades on oluline, et sotsiaalpartnerid väljendaksid selgelt, et töötav ema või pere eest hoolitsev isa ei mõjuta negatiivselt lapse arengut.

6.4

Arvestades alla kolmeaastaste laste lapsehoiukohtade laialdast mitmekesisust eri liikmesriikides, soovitab EMSK tungivalt, et iga liikmesriik seaks alla kolmeaastaste laste lapsehoiuinfrastruktuurile konkreetsed kvantitatiivsed eesmärgid. Pere- ja tööelu ühitamise tagamiseks peab 2010. aastaks vähemalt 33 %-l kõikidest alla kolmeaastastest lastest olema koht lapsehooldusasutuses või kvalifitseeritud hoidja juures.

6.5	EMSK peab vajalikuks, et lapsehoolduse laiendamisele omistataks ELi liikmesriikides senisest suuremat väärtust ning tugevdataks ja toetataks seda jätkuvalt poliitiliste meetmetega.

6.6

Arvamuses „Perekond ja demograafiline areng” (9) käsitles EMSK põhjalikult demograafilist muutust Euroopa Liidus ning selle tagajärgi peredele. Keskmise eluea pikenemine võib paljude inimeste jaoks tähendada paremat elukvaliteeti. Keskmise eluea pikenemine viib aga ka selleni, et üha enam inimesi peab tulevikus lisaks töötamisele kandma hoolt eakate lähikondlaste hooldamise eest. Seetõttu tuleks rohkem tähelepanu pöörata hoolduse valdkonna teenustele, et hooldavate lähikondlaste koormat kergendada.

6.7

Sotsiaalpartnerite ülesanne saab kõnealuses valdkonnas olla teavitamine instrumentidest, mis on end praktikas tõestanud. Siia võiks kuuluda näiteks lühiajaline tööaja kohandamine tihti ootamatult tekkiva hooldusvajaduse jaoks; hooldust lihtsustav töökoha kujundamine, st töötaja on telefonitsi kättesaadav ning tal on juurdepääs arvutile ja Internetile, et hooldusasju korraldada, samuti on talle kättesaadavad teabematerjalid hooldusjuhtumi korralduslike, rahaliste ja õiguslike aspektide kohta.

7. Edasised sammud

7.1

EMSK on seisukohal, et töö- ja pereelu ühitamine on paratamatult seotud soolise võrdõiguslikkuse saavutamisega ning et sotisaalpartnerite tulevased saavutused soolise võrdõiguslikkuse küsimustes toetavad ühitamist. Selleks, et töö- ja pereelu ühitamine muutuks igapäevaseks tegelikkuseks, tuleks seda laste õppekavades käsitleda normaalse ja vajaliku seigana.

7.2	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee palub nõukogul, Euroopa Parlamendil ja komisjonil võtta oma tulevases töös arvesse käesolevas ettevalmistavas arvamuses tehtud ettepanekuid ja väljendada neile toetust, et jätkuvalt parandada töö-, pere- ja eraelu ühitamist Euroopas.

Brüssel, 11. juuli 2007

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS

(1) KOM (2006) 92 lõplik.

(2) BUSINESSEUROPE (endine UNICE — Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühendus) on Euroopa tööstuse- ja tööandjate keskliitude katusorganisatsioon, UEAPME on Euroopa käsitööliste ning VKEde assotsiatsioon, CEEP on avaliku sektori osalusega ettevõtete Euroopa liit, ETUC on Euroopa Ametiühingute Keskliit.

(3) http://ec.europa.eu/employment_social/news/2005/mar/gender_equality_en.pdf.

(4) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. märtsi 2007. aasta ettevalmistav arvamus „Elanikkonna vananemise mõju majandusele ja eelarvele”, raportöör: Susanna FLORIO (EÜT C 161, 13.7.2007).

(5) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. märtsi 2007. aasta ettevalmistav arvamus „Perekond ja demograafiline areng”, raportöör: hr Buffetaut (EÜT C 161, 13.7.2007).

(6) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2007. aasta ettevalmistav arvamus „Flexicurity (sisemise paindlikkuse mõõde — kollektiivläbirääkimised ja sotsiaaldialoogi roll tööturu reguleerimise ja reformimise vahenditena)”, raportöör: hr Janson (EÜT C 97, 28.4.2007).

(7) KOM(2006) 816 lõplik: „Komisjoni teatis kevadisele Euroopa Ülemkogule. Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia rakendamine. Tulemuste aasta.”

(8) Eesistujariigi järeldused: Euroopa Ülemkogu Barcelonas 15.–16. märts 2002.

(9) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. märtsi 2007. aasta ettevalmistav arvamus „Perekond ja demograafiline areng”, raportöör: hr BUFFETAUT (EÜT C 161, 13.7.2007).