27.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 175/44


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta””

KOM(2006) 388 lõplik — 2006/0136 COD

(2007/C 175/12)

15. septembril 2006 otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 37 lõikele 2 ja artikli 152 lõike 4 punktile b konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses: „Ettepanek: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta””.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni arvamus võeti vastu 8. mail 2007. Raportöör oli Frank Van Oorschot.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 436. istungjärgul 30.–31. mail 2007 (31. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 65, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 1.

1.   Järelduste kokkuvõte ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada uus määrus taimekaitsevahendite (põllumajanduses ja aianduses kasutatavate fungitsiidide, insektitsiidide, herbitsiidide ja teiste toodete) turuleviimise kohta.

1.2

Lisaks turule viidavate taimekaitsevahendite tõhususe ja ohutuse tagamisele on väga oluline tagada ka nende vahendite säästev ja ohutu kasutamine. Seepärast tervitab EMSK asjaolu, et Euroopa Komisjon esitab koos kõnealuse määruse ettepanekuga ka ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis reguleeriks taimekaitsevahendite säästvat kasutust.

1.3

EMSK märgib, et määruse ettepanekus rõhutatakse taimekaitsevahendite kasutamisel tekkivate inimestele ja keskkonnale kahjulike tagajärgede vältimist ja piiramist. EMSK usub, et on väga oluline vältida taimekaitsevahendite kasutamisel tekkivaid keskkonnale ja inimestele kahjulikke tagajärgi, ja juhib tähelepanu sellele, et säästvuse tagamisele suunatud lähenemise üks aspekte on see, et võrdväärselt tuleb arvesse võtta ka majanduslikke huvisid. Lisaks järjest kasvavale huvile mahepõllundustoodete vastu on suur osa tänapäeva tarbijatest peamiselt huvitatud aastaringselt ja soodsa hinnaga saadavatest kvaliteetsetest toodetest. Eelöeldust tulenevalt on tooteohutus tarbija jaoks esimeseks tingimuseks. See nõuab aga suuri pingutusi põllumajandusliku tootmise väärtusahelas ning hädavajalik on piisav varustatus headeohutute taimekaitsevahenditega.

1.4

EMSK väljendab muret toimeainete põhiomadustel põhineva taimekaitsevahendite heakskiitmise kriteeriumide kehtestamise üle ning tagajärgede üle, mis võivad sellel meetmel olla uuendustegevusele uute ja paremate taimekaitsevahendite väljatöötamisel. Kriteeriumide jäik kohaldamine võib tekitada olukorra, kus heakskiitu ei anta ainele, mis küll ei täida ühte neist kriteeriumidest, kuid kõigi teiste kriteeriumide alusel hinnates on eelmistest toodetest parem. EMSK kutsub üles viima läbi riskianalüüsi, mis võtab rohkem arvesse tegelikku kasutust ja keskkonnatingimusi.

1.5

EMSK on arvamusel, et ettepanek viia sisse tsoonide alusel lubade väljastamine ja vastastikune tunnustamine on esimene samm lubade täieliku ühtlustamise poole Euroopas. EMSK teeb ettepaneku, et lubade vastastikune tunnustamine sätestataks ka tsooniüleselt, kui naaberriikides on sarnased ilmastiku- ja põllumajandusliku tootmise tingimused.

1.6

EMSK toetab asendamisele kuuluda võivaid aineid sisaldavate taimekaitsevahendite võrdlevat hindamist. Kuid EMSK kutsub üles neid hindamisi tegema harvemini ning kohaldama nimetatud ainete puhul tavapärast andmekaitseperioodi, et säilitada tööstuse valmisolek neisse ainetesse investeerida ning vältida seeläbi kitsaskohti põllumajandussektoris.

1.7

EMSK arvates sisaldab määruse ettepanek liiga vähe stiimuleid taimekaitsevahendite lubade väljastamiseks väikesemahulise kasutuse eesmärgil. Komitee teeb olukorra parandamiseks kaks ettepanekut: esiteks võiks käivitada süsteemi, mille järgi antaks algse taotluse esitajale seda pikem andmekaitseperiood mida rohkem väikesemahulisi kasutusi taotlus sisaldab. Teiseks palub EMSK, et Euroopa Komisjon soodustaks liikmesriikide jaoks ajakohastatud nimekirja koostamist, milles loetletakse üles kõik lubatud (väikesemahulised) kasutused.

2.   Sissejuhatus

2.1   Üldised märkused

2.1.1

Taimekaitsevahendeid kasutatakse taimede kaitsmiseks ja nende tervise parandamiseks. Nad võimaldavad põllumajandustootjatel saagikust suurendada ja tootmismeetodeid paindlikumaks muuta. See tagab soodsate ja ohutute toidukaupade usaldusväärse tootmise kodupiirkondades.

2.1.2

Suur osa Euroopa tarbijatest muutub toiduainete kvaliteedi ja aastaringse kättesaadavuse suhtes järjest nõudlikumaks. Lisaks sellele on toiduohutus nende jaoks vältimatu ja enesestmõistetav tingimus. Seepärast tuleb põllumajanduslikus tootmisahelas lahendada suuri väljakutseid. Selle suure tarbijaterühma nõudmiste täitmiseks peab põllumajandustootmises olema saada piisavalt lai valik häid ja ohutuid taimekaitsevahendeid.

2.1.3

Teisest küljest tuleb arvestada ka paljude teiste teguritega: taimekaitsevahendite kasutamine võib mõjutada agroökosüsteemi, need võivad olla ohtlikud kasutajate tervisele, mõjutada toiduainete kvaliteeti ning mõjuda kahjulikult tarbijate tervisele, eriti juhul kui taimekaitsevahendite kahjulikud jäägid toiduainetes säilivad või kui taimekaitsevahendeid ei kasutata õigesti (st kasutus, mis ei ole kooskõlas heade tavadega).

2.2   Õiguslik raamistik

2.2.1

Kõnealuse määruse ettepanekuga asendataks praegu kehtiv direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta. Nimetatud direktiivi eesmärk on tegeleda probleemiga selle tekkekohas, et ohtusid vältida, sätestades iga toimeaine ja neid toimeaineid sisaldavate toodete jaoks ulatusliku riskianalüüsi menetluse, enne kui neid tooteid võib turustada ja kasutada.

2.2.2

Ettepanekuga kaotab kehtivuse olemasolev direktiiv 79/117/EMÜ, millega keelatakse teatavaid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turuleviimine ja kasutamine.

2.2.3

ELi taimekaitsevahendite alane õigusraamistik sisaldab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, milles on sätestatud toimeainete jääkide piirnormid põllumajandussaadustes.

2.2.4

Koos kõnealuse määruse ettepanekuga esitatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek, millega kehtestataks ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (KOM(2006) 373 lõplik). Nimetatud direktiivi eesmärk on reguleerida pestitsiidide kasutamise ja turustamise seda osa, mida määruse ettepanekus ei käsitleta.

2.3   Määruse ettepaneku taust

2.3.1

Seoses Euroopa Komisjoni antud hinnanguga direktiivile 91/414/EMÜ kutsusid Euroopa Parlament ja nõukogu 2001. aastal komisjoni üles direktiivi muutma, et:

kehtestada toimeainete heakskiitmise kriteeriumid;

karmistada kõrge riskiprofiiliga ainete heakskiitmise kriteeriume;

kehtestada madala riskiprofiiliga ainetele lihtsam menetlus;

viia sisse võrdleva hindamise ja asendamise põhimõte;

parandada vastastikust tunnustamist, moodustades taimekaitsevahendite jaoks tooteloa tsoonid.

2.3.2

Pärast põhjalikku konsulteerimist (mis kestis viis aastat) kõigi sidusrühmadega ja mõjuhinnangu koostamist esitas komisjon 2006. aasta juulis direktiivi 91/414/EMÜ muutmise ettepaneku. Komisjon otsustas asendada direktiivi määrusega, et lihtsustada ja veelgi ühtlustada õigusakte ELi liikmesriikides.

2.4   Määruse ettepaneku lühikokkuvõte

2.4.1

Lubatud toimeainete nimekirja koostab ELi tasandil toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee. Toimeainete heakskiitmine peab lähtuma selgetest kriteeriumidest, mille eesmärk on tagada inimeste, loomade ja keskkonna kaitse.

2.4.2

Toimeainete hindamisel peab miinimumtingimusena leiduma vähemalt üks kasutus, mis on ohutu nii toote kasutajale kui ka tarbijale, ning sellel ei tohi olla mingit lubamatut mõju keskkonnale. Toimeainete hindamise erinevate etappide ning heakskiitmisotsuse jaoks on kehtestatud selged tähtajad.

2.4.3

Liikmesriigid vastutavad jätkuvalt taimekaitsevahenditele lubade väljastamise eest riiklikul tasandil. Nende toodete aluseks peavad olema toimeained, mis on lisatud heakskiidetud toimeainete nimekirja.

2.4.4

Hinnates toimikuid, mis on esitatud seoses lubade taotlustega, peaksid liikmesriigid kohaldama ühtlustatud kriteeriume, kui sellised kriteeriumid on olemas, ning võtma arvesse riigisiseseid tingimusi.

2.4.5

Ainete puhul, mille riskiprofiil on madal või keskmine, käivitab komisjon süsteemi, mille puhul on „loatsoonides” kohustuslik taimekaitsevahendite lubasid vastastikku tunnustada. Selle süsteemi järgi teeb liikmesriik ühes kolmest väljapakutud kliimatsoonist (komisjon jagab ELi kolmeks tsooniks) otsuse teatud tootele riikliku loa andmise kohta. Tootele saab anda loa ainult neis liikmesriikides, kus tootja on taotlenud antud loa vastastikust tunnustamist.

3.   Üldmärkused

3.1   Taimekaitsevahendite tähtsus ELi varustamisel kvaliteetsete toiduainetega

3.1.1

Direktiivi preambulis on loetletud põhjendused, mis viisid määruse ettepaneku koostamiseni. Selles tuleks sõnaselgelt välja tuua ka piisava koguse taimekaitsevahendite kättesaadavuse tähtsus nõudlike Euroopa tarbijate varustamisel ohutute ja kvaliteetsete toiduainetega.

3.2   Ajutiste lubade andmine teatud tingimustel

3.2.1

Direktiivis ei sätestata ajutiste riiklike lubade väljastamist liikmesriikide poolt. Seetõttu võib viibida selliste ainete turustamine, mis ajakohastavad ja muudavad paremaks sel hetkel saadaolevaid aineid. Komisjon püüab seda olukorda lahendada lühemaid tähtaegu kehtestades, mille eesmärk on uute ainete kiirem lisamine lubatud ainete nimekirja.

3.2.2

EMSK teeb ettepaneku, et määrus siiski sätestaks ajutiste lubade andmise riiklikul tasandil juhul, kui määratud tähtajad on ületatud haldusviivituste tõttu ning kui on täidetud määrusega (EÜ) 396/2005 kehtestatud jääkide piirnormi kohustus.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Riskianalüüs seoses kriteeriumide kohaldamisega toimeainete heakskiitmisele

4.1.1

Määruse ettepaneku artikkel 4 käsitleb toimeainete heakskiitmise kriteeriume, viidates lisale II. Nimetatud kriteeriumide rangel kohaldamisel võidakse keelduda teatud toimeainele luba andmast juba üheainsa omaduse tõttu, kuna nõutakse kõigi nõuete täitmist.

4.1.2

Nende kriteeriumide kohaldamine taimekaitsevahendite heakskiitmisele, lähtudes ainult nende toimeainete sisemistest omadustest ning arvestamata nende tegelikku kasutust ja kokkupuute taset, kahjustaks põhimõtet, et otsused tuleb teha riskianalüüsi alusel. Selle olukorra tulemusena kaovad turult järk-järgult paljud olemasolevad ohutud tooted ja toimingud, mis võiksid kasulikeks osutuda, kui tekib vajadus suurema hulga toodete järele.

4.1.3

Nii takistab artikkel 4 selliste uudsete toodete turustamist, mis kõigi teiste kriteeriumide alusel hinnates oleks parem toode, kuid ei täida vaid ühe kriteeriumi tingimusi. EMSK ei saa nimetatud lähenemist toetada, kuna see pidurdab asjatult uute ja paremate ainete väljatöötamist. EMSK on seisukohal, et toimeainete heakskiitmise sisemisi kriteeriume tuleks kasutada vaid võimalike asendatavate ainete kindlaksmääramiseks, aga mitte juba ette toodete tagasilükkamiseks ilma põhjaliku hindamiseta.

4.2   Tsoonilubade ja vastastikuse tunnustamise laiendamine

4.2.1

EMSK arvab, et tsoonilubade ja vastastikuse tunnustamise süsteem on oluline samm taimekaitsevahendite turustamise täielikult ühtlustatud eeskirjade poole Euroopas.

4.2.2

Kohustusliku lubade vastastikuse tunnustamise sisseviimine liikmesriikides ühe loatsooni piires koos tavapärase lubade andmise menetlusega riiklikul tasandil hoiab ära topelttöö tegemise liikmesriikides ning teeb uudsed keskkonnasõbralikud taimekaitsevahendid kiiremini kättesaadavaks.

4.2.3

EMSK teeb ettepaneku, et lubade vastastikune tunnustamine sätestataks ka tsooniüleselt, kui naaberriikides on sarnased tootmistingimused.

4.2.4

Taimekaitsevahendite kasutamise puhul kasvuhoonetes ja koristusjärgses töötluses teeb komisjon ettepaneku, et kohustuslik vastastikune tunnustamine kehtestataks kõigis liikmesriikides kõigis tsoonides (artikkel 39). EMSK on seisukohal, et seemnete töötlemine, mis on üks integreeritud taimekaitse nurgakividest, peaks samuti olema antud süsteemiga hõlmatud.

4.3   Võrdleva hindamise menetluse kohandamine

4.3.1

Taimekaitsevahendite puhul, mis põhinevad kriitilisematel ainetel (võimalikud asendatavad tooted), peavad liikmesriigid viima läbi võrdleva hindamise nelja aasta jooksul alates tootele loa andmisest (artikkel 48). Hindamise eesmärk peab olema alternatiivse aine leidmine ning seeläbi kahjulikumate ainete väljavahetamise võimaldamine, välja arvatud juhul, kui antud aine on jätkuvalt vajalik, et pakkuda kaitset resistentsuse väljakujunemise korral.

4.3.2

EMSK on seisukohal, et a) tingimus, et võrdlev hindamine tuleb läbi viia nelja aasta jooksul pärast loa andmist, ning b) võimalikele asendatavatele ainetele antav seitsmeaastane andmekaitseperiood ei anna tööstusele piisavat kindlust ning põhjustavad selliste toodete liiga varajast turult eemaldamist, millel võivad olla kahjulikud tagajärjed sobivate toodete kättesaadavusele resistentsuse ja väikesemahulise kasutuse puhul.

4.3.3

EMSK kutsub üles võrdlevaid hinnanguid tegema harvemini ning kohaldama võimalike asendatavate ainete puhul tavapärast andmekaitseperioodi, et säilitada tööstuse valmisolek neisse ainetesse investeerida ning vältida seeläbi kitsaskohti põllumajandustootmises ja edasises tarbijapoolses väärtusahelas.

4.4   Ebapiisavad stiimulid väikesemahuliseks kasutuseks

4.4.1

Artikliga 49 antakse teiste hulgas professionaalsetele kasutajatele ja erialastele põllumajandusorganisatsioonidele õigus taotleda, et taimkaitsevahendi luba laiendataks ka väikesemahulisele kasutusele. Nimetatud artikli järgi peavad liikmesriigid koostama väikesemahuliste kasutuste loetelu ja seda korrapäraselt ajakohastama.

4.4.2

EMSK tervitab artiklis sätestatut, kuid märgib, et sellega ei anta lubade omanikele endile piisavat stiimulit taotleda lubade laiendamist väikesemahulisele kasutusele.

4.4.3

EMSK teeb ettepaneku, et lubade omanikele antaks andmekaitseperioodi pikendust, kui pärast loa andmist on nad esimesed, kes taotlevad mitut lubade laiendamist ka väikesemahulisele kasutusele.

4.4.4

EMSK teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjon hõlbustaks väikesemahuliste kasutuste keskse Euroopa nimekirja koostamist, nagu on välja pakutud artikli 49 lõikes 6.

4.5   Teavitamine

4.5.1

Määruse ettepaneku kohaselt on võimalik teha kohustuslikuks, et enne toote kasutust tuleb teavitada naabreid, kes on teavitamist nõudnud ning kes võivad eemalekanduva pihustatud vahendiga kokku puutuda (artikkel 30).

4.5.2

EMSK on seisukohal, et taimekaitsevahendite kasutamisel on vaja tagada läbipaistvus, kuid selline teavitamiskohustus kahjustab usaldust õigusaktide vastu, millel taimekaitsevahendite turustamine põhineb. Tegemist on ju usaldusväärseteks peetud toodete kasutamisega, kuid teavitamiskohustus laseks eeldada vastupidist.

4.5.3

EMSK leiab, et nimetatud artikli rakendamine ei soodusta vastastikust mõistmist taimekaitsevahendite kasutajate ja nende naabrite vahel. Vastupidi, see häiriks sotsiaalset ühtekuuluvust maapiirkondades, sest naabrite teavitamise kohustus võib jätta mulje nagu ei oleks kasutatavad tooted ohutud. Kõnealune säte võib selles mõttes mõjuda kahjulikult.

Brüssel, 31. mai 2007

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS