27.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 175/8


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012”

KOM(2006) 687 lõplik — 2006/0229 (COD)

(2007/C 175/02)

19. jaanuaril 2007. aastal otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni arvamus võeti vastu 19. aprillil 2007. Raportöör oli hr SANTILLÁN.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 436. istungjärgul 30.–31. mail 2007 (30. mai 2007 istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 159, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab 2008.–2012. aasta statistikaprogrammi ettepanekut ning on nõus, et ühtlustatud ja võrreldav statistika on hädavajalik üldsuse arusaamade kujundamiseks Euroopast, kodanike osalemiseks aruteludes ning ettevõtjate osalemiseks ühtsel turul.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et nii Eurostatil kui riiklikel statistikaasutustel peavad olema kasutada parimad inim- ja materiaalsed ressursid, mida eelarve võimaldab, sest see on hädavajalik statistikalt nõutavate üha suuremate ülesannete täitmiseks ning Euroopa Liidu tähtsuse tõttu maailmas.

1.3

Komitee arvates tuleks pöörata suuremat tähelepanu eurooplaste heaoluga seotud tahkudele ning soovitab seetõttu statistikaprogrammi laiendamist ka järgmistele valdkondadele:

lastega seotud poliitikavaldkonnad;

elanikkonna vananemine ja eakate inimeste olukord;

pere- ja tööelu ühitamine;

lisaks peaks eraldi peatüki moodustama sotsiaalpoliitika.

1.4

Arvestades statistikaprogrammi olulisust Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel, tuleb tunnistada, et 2008.–2012. aasta statistikaprogrammis ei ole pööratud piisavat tähelepanu haridust ja kutseõpet puudutava statistilise teabe parandamisele.

1.5

Lisaks tuleks edastada statistikat sotsiaalmajanduse kohta, arvestades selle kõrget arengutaset Euroopa Liidus.

1.6

Samas esineb valdkondi, kus praegune statistiline teave ei ole piisav, mistõttu tuleks kõnealuses viieaastases programmis neile suuremat tähelepanu osutada. Sellega seoses tuleb viidata järgmistele valdkondadele:

sisseränne ja varjupaiga andmine. See on järjest olulisem teema, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärset statistikat;

kuritegevus ja kriminaalõigus;

tööhõive. Kuigi nimetatud valdkonnas on praegu olemas statistika töötava elanikkonna, töökohtade, tööpuuduse jne kohta, nõuab tööturu kiire areng — uute majandustegevuste tekkimine, ametikohtade ja uute töölevõtmise vormide loomine — küsitlusmeetodite ja kõnealuse valdkonna töö pidevat kaasajastamist;

1.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tuletab meelde, et asutamislepingu järgi „ühenduse statistika koostamine (…) ei too majandusettevõtjatele kaasa ülemäärast koormat (1). Selleks on vaja:

a)

ühelt poolt teha jõupingutusi, et mitte põhjustada ettevõtetele ebavajalikke või liigseid kulusid, eriti VKEde puhul;

b)

teiselt poolt tagada, et andmeid ei nõutaks mitmekordselt. Juhtiv põhimõte peaks olema see, et kõik andmed esitatakse vaid üks kord ning seejärel levitatakse ja jagatakse neid statistikaasutuste vahel, lähtudes sealjuures alati ühenduse statistikat reguleerivatest põhimõtetest (statistiliste andmete konfidentsiaalsus jne).

1.8

Väliskaubandusstatistika: tuleb parandada erinevused, mis on leitud ühest riigist teise väljuva ekspordi ja nimetatud esimesest riigist teise riiki saabuva impordi mahtude vahel. See tähendab, et riigi A ekspordi maht riiki B on erinev riigi B impordi mahust riigist A.

1.9

Arvestades 27 liikmesriigiga Euroopa Liidu mitmekesisust, rõhutab komitee, et statistikavaldkonnas on oluline püüda saavutada võimalikult suur terminoloogiline kooskõlastatus.

1.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab väga oluliseks kontrollida Euroopa statistikasüsteemis otseselt või kaudselt tegutsevate eraõiguslike asutuste tegevust, et tagada statistiliste andmete erapooletus ning Euroopa statistika tegevusjuhendites esitatud teiste põhimõtete järgimine (nende hulgas statistiliste andmete konfidentsiaalsus).

2.   Ettepaneku põhisisu

2.1

Nõukogu määrusega (EÜ) 322/97 (2) nõutakse ühenduse mitmeaastase statistikaprogrammi (3) koostamist, kus määratletakse kasutatavad lähenemisviisid ja kuni viieks aastaks kavandatud meetmete põhilised valdkonnad ja eesmärgid ning luuakse raamistik kogu ühenduse statistika koostamiseks. Ühenduse statistikaprogrammi elluviimiseks kasutatakse aasta tööprogramme, milles kirjeldatakse üksikasjalikumalt antud aasta jooksul tehtava töö eesmärke, ning eriõigusakte tähtsamate meetmete jaoks. Ühenduse statistikaprogrammi edenemist kajastatakse vahearuandes ning pärast programmiperioodi lõppemist viiakse läbi programmi ametlik hindamine.

2.2

Eespool öeldut arvestades on ettepaneku — mille õiguslik alus on asutamislepingu artikkel 285 — eesmärk ühenduse ametliku statistika üldise strateegilise programmi koostamine. See peaks hõlmama toodete ja teenuste tootmist ja tarnimist kasutajatele, statistika kvaliteedi parandamist ja Euroopa statistikasüsteemi arendamist (4).

2.3

Ühenduse ametliku statistika põhieesmärk on ühenduse poliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise pidev toetamine usaldusväärse, objektiivse, võrreldava ja sidusa teabega. Ühenduse ametiasutused kasutavad teatud valdkondade statistilist teavet ka peamiste poliitikavaldkondade otseseks haldamiseks.

2.4

Ühenduse 2008.–2012. aasta statistikaprogramm põhineb järgmistel poliitilistel prioriteetidel:

jõukus, konkurentsivõime ja majanduskasv,

solidaarsus, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning säästev areng,

julgeolek,

Euroopa Liidu edasine laienemine.

2.5

Otsuse ettepaneku koostamisel konsulteeris komisjon huvirühmadega, sealhulgas ELi liikmesriikide, EFTA ja kandidaatriikidega ning Euroopa statistikasüsteemi tehniliste töörühmadega. Ettepaneku kohta on oma arvamuse esitanud majandus- ja sotsiaalvaldkonna statistilise teabe Euroopa nõuandekomitee (CEIES) (5) ning monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee (CMFB) (6).

2.6

Mis puutub aga programmi lähenemisviisi, siis kahest valikuvõimalusest, nn piiratud ja terviklikust lähenemisest, on komisjon valinud teise, pidades sealjuures silmas kolme tegurit: Euroopa statistikasüsteemi suutlikkust ja tõhusust, selle rakendamise kulusid liikmesriikidele ning koormust kodumajapidamistele ja ettevõtetele.

3.   Üldised märkused

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on aastate jooksul avaldanud mitmel korral arvamust statistikaprogrammide (7) ning Euroopa Liidu statistikapoliitika erinevate tahkude kohta. Üldjoontes on komitee kogu aeg rõhutanud statistikasüsteemi olulisust Euroopa Liidu majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste eesmärkide saavutamisel ning vajadust toetada ja tugevdada Eurostati, mis täidab süsteemi töös võtmerolli. Samasugust rolli täidavad ka liikmesriikide otsustusvaldkonda kuuluvad riiklikud statistikaasutused.

3.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab taas nimetatud kriteeriumide olulisust ning märgib seoses kõnealuse otsusega lisaks kolme aspekti, mis mõjutavad vajadust parima võimaliku statistikasüsteemi järele: Euroopa Liidu oluline koht maailmas, Lissaboni eesmärkide täitmine ning laienemine, sest 27 liikmesriigi statistika kooskõlastamine on enneolematu väljakutse. Kokkuvõtlikult öeldes on Euroopa Liidu edukaks toimimiseks muu hulgas oluline ka tõhus statistikasüsteem.

3.3

Mis puudutab vahendeid, siis 2008.–2012. aasta programmile eraldatakse eelarvest 274,2 mln eurot (24,3 %-line kasv, võrreldes programmile ajavahemikuks 2003–2007 ettenähtud tegevusvahenditega). Kuid arvestada tuleb ka teiste aspektidega, mis nimetatud summas ei sisaldu (8). Kui lisada juurde halduskulud ning liikmesriikide ja teiste organite kaasrahastamissummad, siis tõuseb kulukohustuste assigneeringute kogusumma 739,34 mln euroni.

3.4

Statistika haldamine. Vastavalt tegevusjuhisele (9) viivad riiklikud ametiasutused ja ühenduse statistikaasutus läbi järgmised toimingud:

a)

loovad institutsionaalse ja organisatsioonilise keskkonna, mis aitab kaasa ametlikku statistikat koostavate ja avaldavate riiklike ja Euroopa statistikaasutuste töö tõhustamisele ja usaldusväärsemaks muutmisele;

b)

järgivad Euroopa standardeid, juhiseid ja häid tavasid riiklike ja Euroopa statistikaasutuste töökorralduses ning ametliku statistika kogumisel, töötlemisel ja avaldamisel ning püüdlevad häid juhtimistavasid ja tõhusust kinnitava maine poole, et suurendada kõnealuse statistika usaldusväärsust;

c)

tagavad ühenduse statistika vastavuse Euroopa kvaliteedistandarditele ning seda statistikat kasutavate ELi institutsioonide, valitsuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avalikkuse vajadustele.

3.5

Ühenduse 2008.–2012. aasta statistikaprogrammiga on kavas saavutada 32 valdkondadevahelist eesmärki (loetletud I lisas) ning nähakse ette ligi 90 konkreetset eesmärki ja meedet (II lisa), mis puudutavad nii üldiseid poliitikavaldkondi kui ka kaheksatteist konkreetset Euroopa Liidu poliitikavaldkonda.

3.5.1

Programmiga nähakse ette meetmed järgmistes põhivaldkondades:

kaupade vaba liikumine,

põllumajandus,

isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine,

viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika,

transport,

konkurentsi, maksustamise ja õigusaktide ühtlustamise üldeeskirjad,

majandus- ja rahapoliitika,

tööhõive,

ühine kaubanduspoliitika,

tollikoostöö,

sotsiaal-, haridus-, kutseõppe- ja noorsoopoliitika,

kultuur,

tervishoid,

tarbijakaitse,

üleeuroopalised võrgud,

tööstus (sealhulgas infoühiskonna statistika),

majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus,

teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine,

keskkond,

arengukoostöö,

majandus-, finants- ja tehniline koostöö kolmandate riikidega.

4.   Konkreetsed märkused

4.1

Arvestades 2008.–2012. aasta programmi suuri eesmärke, mis nüüd sisaldavad ka Eurostati ja 27 liikmesriigi statistikaasutuste töö tihedat kooskõlastamist, tuleb statistiline töö muuta esmatähtsaks ning kasutada olemasolevaid piiratud vahendeid võimalikult tõhusalt.

4.2

Otsuse ettepaneku artiklis 4 viidatakse prioriteetide kehtestamisele statistikavaldkonnas, et piiratud vahendeid saaks kasutada võimalikult tõhusalt. Samas ei anta mingeid kriteeriume ega suuniseid, mille alusel kõnealuseid prioriteete kehtestada. Pealegi on neid keeruline kehtestada, kui samal ajal tunnistatakse ka vajadust tugevdada või luua uusi töövaldkondi.

4.3

Euroopa Majandus- Sotsiaalkomitee on nõus, et „interneti kiire areng ja suurenev kättesaadavus teevad sellest tulevikus statistiliste andmete avaldamise esmase vahendi. See suurendab oluliselt võimalike kasutajate hulka ja loob seeläbi uusi avaldamise võimalusi” (10). Nimetatud eesmärgi saavutamiseks ning arvestades lisaks sellega, et Eurostati veebilehed annavad inimestele pildi Euroopa Liidust, peab andmete esitus ja nende lugemine olema nii lihtne ja ligitõmbav kui tänapäeva tehnoloogia seda võimaldab.

4.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on nõus, et Eurostati ja riiklike statistikaasutuste koostööd tuleb tugevdada (11). Kuid komitee märgib, et otsuse ettepanekus ei täpsustata ega kehtestata suuniseid, mil viisil nende koostööd tugevdada tuleks.

4.5

Euroopa statistika ulatus ja prioriteedid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et nagu ilmneb ka käesoleva arvamuse punktis 3.5.1 loetletud kavandatud meetmetest, keskendub statistikasüsteem peamiselt majanduslikele aspektidele ega anna piisavat teavet sotsiaalsete aspektide kohta, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike elu. Samuti märgib komitee, et vastupidiselt teistele valdkondadele on sotsiaalpoliitika tihedalt seotud hariduse, kutseõppe ja noorsooga.

Brüssel, 19. aprill 2007

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS


(1)  Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 285 punkt 2.

(2)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

(3)  Artikli 3 lõige 1.

(4)  Eurostati, riiklike statistikaasutuste ja muude Euroopa statistika koostamise ja avaldamise eest vastutavate riiklike ametiasutuste partnerlus.

(5)  Loodud nõukogu otsusega 91/116/EMÜ (muudetud otsusega 97/255/EÜ).

(6)  Loodud nõukogu otsusega 91/115/EMÜ (muudetud otsusega 96/174/EÜ).

(7)  1998. aastal avaldas EMSK arvamuse teemal „Ettepanek: Nõukogu otsus ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 1998–2002”EÜT C 235, 27.7.1998, lk 60 ning 2002. aastal teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2003–2007”EÜT C 125, 27.5.2002, lk 17.

(8)  Personali- ja halduskulud; tegevusvahendid statistikaeelarve teistel ridadel, mida on võimalik täiendavalt avada uute reguleerimisvajaduste katmiseks ajavahemikus 2008–2012 (Edicom-tüüpi meetmed); tegevusvahendid, mille muud peadirektoraadid on oma eelarveridadel kättesaadavaks muutnud; riikliku ja piirkondliku tasandi vahendid. Eurostat paigutab oma tegevuseks vajalikud vahendid ja inimressursid programmi üldiste prioriteetide kohaselt ringi.

(9)  „Komisjoni soovitus siseriiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta”. KOM(2005) 217 lõplik.

(10)  Lisa I punkt 3.6 Avaldamine.

(11)  Lisa I punkt 3.6 Avaldamine.