13.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/61

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on oluline tegutseda selle nimel, et uus kooskõlastusmäärus sotsiaalkindlustuse valdkonnas jõustuks võimalikult kiiresti. See hõlmab rakendusmääruse ettepaneku kiiret vastuvõtmist ja kokkuleppe saavutamist käesoleva määruse osas, millega määratakse kindlaks määruse nr 883/2004 XI lisa sisu.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik sellest, et faktide võrdsustamise põhimõtte piiramatu kohaldamine, mis ei võimalda riikide seadusandjatel piirduda sotsiaalkindlustuse valdkonnas enda riigis aset leidvate juhtumitega, avaldaks sotsiaalkindlustussüsteemidele väga laiaulatuslikku mõju.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub, et seetõttu on teatud kirjete tegemine XI lisasse vajalik seoses liikmesriikides aset leidvate erijuhtumitega, et vältida konflikti liikmesriikide nõuete ja määruse nr 883/2004 teksti vahel. EMSK kutsub siiski üles vältima kontrollimatut täiendamist ja piirama kirjete arvu nii palju kui võimalik, samuti lähtuma sellest, kas teatud kirjed on kooskõlastuseeskirjade toimimiseks vastavas liikmesriigis tõepoolest vajalikud ja proportsionaalsuse nõudega kooskõlas.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jaoks on eriti oluline märkida, et kooskõlastamise praktilise toimimise käigus ei tohi mingil juhul selguda, et XI lisasse tehtud kirjed on kodanike jaoks kahjulikud.

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ei näe lisasse kantud kirjete puhul märkimisväärseid probleeme kindlustatud isikute liikumisele, ettevõtetele ja sotsiaalkindlustusasutustele. Kirjed ei tohi vähendada kasusaajatele kooskõlastamisest tulenevaid eeliseid.

1.6

EMSK tunnustab kõikide asjaosaliste tulemuslikke jõupingutusi lihtsustamise nimel, mille tulemusena hõlmab XI lisa tunduvalt vähem kirjeid kui kehtiva kooskõlastusmääruse nr 1408/71 vastav VI lisa.

1.7

Algmääruse peatse rakendamise huvides kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmesriike üles hankima juba praegu oma sotsiaalkindlustusasutustele vajalikku personali ja tehnilisi vahendeid, et nad suudaksid end kiiresti vastavalt kohandada.

2.1

Liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitlevad ühenduse eeskirjad on praegu sätestatud määruses (EMÜ) nr 1408/71 (algmäärus) ja selle rakendusmääruses (EMÜ) nr 574/72, mida on pärast jõustumist enam kui 30 aasta eest korduvalt muudetud ja ajakohastatud.

2.1.1

Kõnealuste määruste eesmärk on määratleda vajalikud meetmed, et määruste kohaldamisalasse kuuluvad isikud, kes reisivad, viibivad või elavad teises liikmesriigis, ei kaotaks oma sotsiaalkindlustusõigusi. Kindlustatud inimesed, kes liiguvad ühest riigist teise, ei tohi liikuvuse tõttu kannatada ning neid ei tohi kohelda halvemini kui mittereisivaid kindlustatud inimesi. Õiguste säilimise tagamiseks on kõnealustes määrustes kehtestatud kooskõlastamise praktilise toimimise põhimõtted ja eri korraldusviisid, mis vastavad sotsiaalkindlustuse eri harude erinõuetele.

2.2

Määrus nr 1408/71 tuleb asendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004, mis võeti vastu juba 29. aprillil 2004.

2.2.1

Uue määruse nr 883/2004 artikli 89 kohaselt kehtestatakse selle rakendamise kord hilisema määrusega, millega asendatakse praegu kehtiv rakendusmäärus nr 574/72. Kõnealust rakendusmäärust (1), mille eelnõu valmis 31. jaanuaril 2006, arutatakse praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus ning EMSK on selle kohta juba eraldi arvamust avaldanud (2).

2.2.2

Alles pärast rakendusmääruse jõustumist on võimalik kohaldada määrust nr 883/2004 ning selle juba vastuvõetud lihtsustused, selgitused ja parandused sotsiaalõiguste kooskõlastamise valdkonnas laienevad kõikidele kasutajatele. Selle ajani kehtivad piiranguteta edasi määrus nr 1408/71 ja selle rakendusmäärus nr 574/72.

2.3

Määruse nr 883/2004 põhjenduses 41 on sätestatud: „Kooskõlastuseeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks tuleb kehtestada erisätted, mis arvestaksid riikide õigusaktide erijooni.” Erisätted liikmesriikide õigusaktide kohaldamiseks ongi määruse nr 883/2004 XI lisa teema, mida käesolevas arvamuses käsitletakse.

2.3.1

Algmääruses nr 883/2004 on seega reguleeritud põhimõttelised kooskõlastuseeskirjad. Rakendusmäärus kujutab endast teatud mõttes algmääruse „kasutusjuhendit” ja selles on sätestatud pigem haldustehnilised küsimused. Määruse nr 883/2004 XI lisas on toodud liikmesriikide õiguskorraga kohandatud erieeskirjad, võimaldamaks uute kooskõlastuseeskirjade probleemideta kohaldamist.

2.3.2

XI lisa eesmärk on seega vältida vastuolude tekkimist eri liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide ja kooskõlastuseeskirjade vahel. Riikidele omased erinevad eeskirjad tuleb tagada kirjete tegemisega XI lisasse, et kooskõlastamisega mitte vastuollu sattuda. XI lisa eesmärk on seega tagada riikide ja ühenduse õigusaktide pingevaba koostoimimine kooskõlastamise praktilise toimimise käigus liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide valdkonnas.

2.4

Iga liikmesriigi kohta lisatakse XI lisasse eraldi lõik. Eri liikmesriikide kirjete maht erineb olulisel määral ja sõltub vastava riigi õiguskorrast.

2.5

Uue kooskõlastusmääruse nr 883/2004 vastuvõtmisel 2004. aastal jäeti XI lisa esmalt täiesti tühjaks. Tookord lepiti kokku, et selle sisu määratakse kindlaks hilisema määrusega. Nüüd on esitatud selle määruse eelnõu (3).

2.5.1

XI lisa on lisaks määrusele nr 883/2004 seotud ka rakendusmäärusega. Kõnealust kolme teksti ei saa vaadelda üksteisest eraldi. Sellele vastavalt käsitletakse XI lisa sisu nõukogu sotsiaalküsimuste töörühmas samaaegselt rakendusmääruse asjaomaste sätetega. Seega arutatakse nõukogus samaaegselt mõlemat komisjoni poolt 2006. aasta jaanuaris esitatud määruse ettepanekut.

2.5.2

Euroopa Parlament ja nõukogu peavad XI lisa sisu kindlaks määrama rakendusmääruse jõustumise ajaks. Seega kujutab XI lisa lõplik koostamine endast veel üht tingimust uute kooskõlastuseeskirjade kohaldamiseks sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Käesoleva määruse õigusliku aluse moodustavad EÜ asutamislepingu artiklid 42 ja 308. See tähendab, et määruse jõustumine eeldab nõukogu ühehäälset otsust ja Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetlust.

2.6

Komisjon esitas 24. jaanuaril 2006 ettepaneku, millega muudetakse määruse nr 883/2004 teatud punkte ja määratakse kindlaks XI lisa sisu. Kõnealune ettepanek tehti pärast liikmesriikidega konsulteerimist. Määruse nr 883/2004 — mida ei ole veel võimalik kohaldada — teatud punktide muutmise aluseks on asjaolu, et teatud sisulised küsimused, mille kohta liikmesriigid nõuavad kirje tegemist XI lisasse, osutusid horisontaalseteks küsimusteks, mida on vaja reguleerida kõikide liikmesriikide puhul. Kõnealuste küsimuste lisamisega alusmäärusesse osutuvad mitme liikmesriigi sarnased kirjed XI lisas üleliigseks.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on juba mitmetes arvamustes tervitanud eri riikide sotsiaalkindlustussüsteemide uusi kooskõlastuseeskirju kui olulist sammu vaba liikumise parandamise suunas Euroopa Liidus ning väljendanud rahulolu eriti kohaldamisala laiendamise üle enamatele isikutele ja olukordadele, praegu kehtivate eeskirjade lihtsustamise üle ning samuti kõigi meetmete üle, mille eesmärk on parandada sotsiaalkindlustusasutuste koostööd.

3.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on oluline tegutseda selle nimel, et uus kooskõlastusmäärus jõustuks võimalikult kiiresti. See hõlmab ka esitatud rakendusmääruse eelnõu kiiret jõustumist ja kokkuleppe saavutamist XI lisa sisus. Seega kutsub EMSK kõiki asjaosalisi üles edendama võimalikult kiiresti rakendusmääruse eelnõu ja ka käesolevaga arutatava, XI lisa sisu sätestava määruse eelseisvat käsitlemist (4).

3.1.2

Lisaks märkis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juba kõnealust rakendusmäärust käsitlevas arvamuses, et rakendusmääruse lõpliku vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg ei tohi mingil juhul ületada komisjoni ettepanekus ette nähtud kuuekuulist tähtaega (5).

3.2

Liikmesriigid võivad taotleda kirjete tegemist XI lisasse, et säilitada nende jaoks oluliste riiklike sätete kehtivus. See vajadus tuleneb eelkõige faktide ulatuslikust kohandamisest määruses nr 883/2004, mille kohaselt tuleb põhimõtteliselt kõiki fakte ja sündmusi, millel on sotsiaalkindlustuse valdkonnas õiguslikud tagajärjed ja mis leiavad aset teises liikmesriigis, käsitleda nii, nagu need oleksid aset leidnud liikmesriigi enda territooriumil (6).

3.2.1

Faktide võrdne käsitlemine tähendab, et näiteks pensioni saamisega teise liikmesriigi sotsiaalkindlustusasutuselt peavad kaasnema samasugused õiguslikud tagajärjed kui pensioni saamisega oma riigis. Juhul kui õnnetusjuhtumi toimumisega oma riigis kaasneb näiteks invaliidsuspensioni saamine, tuleb selle saamine tagada ka õnnetusjuhtumi toimumise korral teises liikmesriigis.

3.2.2

Euroopa Kohus on varem langetanud otsused peaaegu alati faktide võrdse käsitlemise ulatusliku tõlgendamise kasuks, et tagada võõrtöötajate kaitse. Praegu kohaldatavas määruses nr 1408/71 puudub üldine faktide võrdne käsitlus, sätestatud on vaid üksikud sõnaselgelt kehtestatud skeemid. Selgelt sätestamata punktide osas pöörduti sageli Euroopa Kohtu poole. Lubamatuks loeti näiteks juhtumit, kui toitjakaotuspensioni saamise aeg pikeneb ainult vastava riigi piires läbitud kohustusliku kaitseväeteenistuse aja võrra (7) või kui invaliidsuspensioni arvestatakse vanaduspensioni määramisel ainult juhul, kui töövõimetuse tekkimise ajal laienesid asjaomasele isikule vastava liikmesriigi õigusaktid (8).

3.2.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik sellest, et faktide võrdsustamise põhimõtte pidurdamatu kohaldamine, mis ei võimalda riikide seadusandjatel piirduda sotsiaalkindlustuse valdkonnas enda riigis aset leidvate juhtumitega, avaldaks sotsiaalkindlustussüsteemidele väga laiaulatuslikku mõju. Määruse nr 883/2004 põhjendused 9 kuni 12 näitavad samuti, et faktide võrdsustamisele seatakse piirid. Tagada tuleb, „et faktide või juhtumite võrdsustamine ei põhjustaks objektiivselt õigustamatuid tulemusi või samaliigiliste hüvitiste kattumist sama perioodi eest” (põhjendus 12). Põhjenduses 11 on sätestatud, et liikmesriigis aset leidvate juhtumite või ilmnevate faktide võrdsustamine ei muuda mingil juhul teist liikmesriiki pädevaks riigiks ega teise liikmesriigi õigusakte kohaldatavateks õigusaktideks.

3.2.4

Selleks et välistada aset leidvate juhtumite võrdsustamise soovimatuid tagajärgi, lisati algmäärusesse nr 883/2004 mitmeid liikmesriike puudutavad horisontaalseid erandeid käsitlevad sätted. Liikmesriigi süsteemi mõjutavaid konkreetseid soovimatuid tagajärgi on võimalik vältida kirje tegemisega XI lisasse.

3.3

XI lisa sisu põhineb liikmesriikide tehtavatel täiendustel. Liikmesriigid võivad jätta erijuhtumeid käsitlevad eri sätted riigi tasandil vastu võtmata või jätta need kehtima, ilma et teatud asjaoludel tekiks vastuolu määruse nr 883/2004 tekstiga. XI lisas tuleb seetõttu tagada, et määruse üksikuid punkte, mis on seotud teatud liikmesriikidega, kohandatakse viisil, mis tagab tõrgeteta kohaldamise eri liikmesriikides.

3.3.1

Kirjete võimaliku rohkuse tõttu on XI lisa määruse nr 883/2004 jõustumist silmas pidades keskse tähtsusega. EMSK nõustub, et teatud kirjete tegemine on vajalik, kuid kutsub siiski üles vältima kontrollimatut täiendamist ja piirama kirjete arvu võimalikult suures ulatuses, samuti lähtuma sellest, kas teatud kirjed on kooskõlastuseeskirjade toimimiseks vastavas liikmesriigis tõepoolest vajalikud ja kooskõlas proportsionaalsuse nõudega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jaoks on eriti oluline märkida, et kooskõlastamise praktilise toimimise käigus ei tohi mingil juhul selguda, et XI lisasse tehtud kirjed on kodanike jaoks kahjulikud.

3.3.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee annab endale aru selgitamist vajavate küsimuste keerukusest, kuid kutsub sellele vaatamata üles silmas pidama, et erihuvide järgimise tõttu ei tohi enam edasi lükkuda uue kooskõlastusmääruse kohaldamine, eelkõige selle taustal, et nõukogu peab otsuse vastu võtma ühehäälselt ja kooskõlas Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetlusega.

3.4

Liikmesriikidel paluti juba määrust nr 883/2004 käsitlevate arutelude käigus esitada ettepanekuid eri õigusaktide tõrgeteta kohaldamise tagamiseks. Liikmesriigid esitasid taotlused ligikaudu 150 kirje lisamiseks XI lisasse. Komisjoni talitused töötasid ettepanekud läbi ja arutasid neid asjaomaste liikmesriikide ametnikega. Lõpuks kiideti heaks ligikaudu 50 ettepaneku lisamine XI lisasse. Nii jõuti sisuni, mis on komisjoni käesolevas ettepanekus. XI lisa kirjete lõplik kontrollimine toimub praegu nõukogu sotsiaalküsimuste töörühma tasandil samaaegselt rakendusmääruse vastava peatüki käsitlemisega.

3.4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ei avalda üksikasjalikult arvamust eri kirjete kohta, sest eri liikmesriikide sotsiaalõiguse üksikküsimuste sisuline osa on väga keerukas. EMSK ei näe lisasse kantud kirjetes esmapilgul märkimisväärseid probleeme kindlustatud isikute liikumisele, ettevõtetele ja sotsiaalkindlustusasutustele.

3.5

Samuti tundub olevat põhjendatud paljude kirjete lisamata jätmine: mõningate taotluste võtmist XI lisasse ei peetud asjakohaseks, sest need olid liigsed või ei ühtinud määrusega nr 883/2004. Mõningad muud taotlused kirjete tegemiseks kujundati ümber määruse nr 883/2004 muudatusettepanekuteks. Need ettepanekud ei ole omased teatud riigile, vaid tegu on üldist laadi ettepanekutega.

3.5.1

Määruse nr 883/2004 muudatusettepanekutega, mida käesolev määruse eelnõu samuti hõlmab, välditi eri liikmesriikide sarnase sõnastusega kirjete lisamist XI lisasse. See muudab lisa lühemaks ja määruse tervikuna ülevaatlikumaks.

3.5.2

Horisontaalsete küsimuste koondamise näitena võib tuua määruse eelnõu artikli 1. Selles sisalduvad selgitused puudutavad paljusid liikmesriike, seetõttu muudetakse neid süstemaatiliselt juba määruses nr 883/2004 ning seda ei tehta arvukate kirjete lisamisega XI lisasse.

3.5.2.1

Artikli 1 punktis 1 on käsitletud määruse nr 883/2004 artikli 14 „Vabatahtlik kindlustus või kohustusliku kindlustuse vabatahtlik jätkamine” muutmist. Kõnealuse uue lõigu alusel on kõikidel liikmesriikidel õigus riiklikus õiguskorras sätestada, et vabatahtlik kindlustus nende sotsiaalkindlustussüsteemis, mis näeb vabatahtliku kindlustuse eeldusena ette selles liikmesriigis elamise või eelneva töötamise, on võimalik ainult juhul, kui asjaomane isik on vastava liikmesriigi süsteemis kunagi juba töötamise alusel kindlustatud olnud. Kui sellise erandi kehtestamise võimalus puuduks, saaksid määruse nr 883/2004 artiklis 5 sisalduva faktide laiaulatusliku võrdsustamise alusel ennast vastavas liikmesriigis vabatahtlikult kindlustada kõik isikud, kes on ELis kunagi elanud või töötanud. Et vabatahtlik kindlustus on mõningate liikmesriikide õiguskorras seotud vägagi soodsate tingimustega, tooks selle tingimusteta kättesaadavus teatud asjaoludel kaasa tagajärjed, mis kõnealuse liikmesriigi süsteemi tasakaalust välja viivad, ja võiks järelikult seada selle liikmesriigi kindlustatud isikud keeruliste probleemide ette. Seetõttu lepiti kokku, et kõikidel liikmesriikidel on õigus kehtestada vabatahtliku kindlustuse sõlmimiseks eelneva töötamise kohustus.

3.5.2.2

Artikli 1 punktis 3 käsitletakse määruse nr 883/2004 artikli 52 „Hüvitiste määramine” muutmist.

Selles nähakse kõigile liikmesriikidele, seega horisontaalselt, ette, millistel juhtudel ei kasutata hüvitise suuruse määramisel nn pro rata hüvitise meetodit (9).

3.5.3

Rakendusmääruse ettepanekus võeti aga arvesse teistsuguseid horisontaalseid küsimusi. Need on esmajoones tehnilist laadi ettepanekud. Seega tuleb XI lisa kirjeid piirata üksikute liikmesriikide erimeetmetega.

3.6

EMSK tunnustab kõikide asjaosaliste tulemuslikke jõupingutusi lihtsustamise nimel, mille tulemusena hõlmab XI lisa tunduvalt vähem kirjeid kui kehtiva kooskõlastusmääruse nr 1408/71 vastav VI lisa.

3.6.1

Sellest tulenevalt peab jätkuvalt, eriti pidades silmas võimalikke tulevasi taotlusi kirjete tegemiseks XI lisasse (sealhulgas Rumeenia ja Bulgaaria taotlused liitumise käigus) asjakohaselt kaaluma, kas ei ole tegemist horisontaalse küsimusega, mida tuleks loogiliselt käsitleda alg- või rakendusmääruses.

Nii on see näiteks paljudes liikmesriikides riikliku hoolekande raames kehtivate kaitseklauslite puhul, mis toetavad isikuid, kes on poliitilistel või usulistel põhjustel või päritolust tulenevalt sotsiaalkindlustusõiguse valdkonnas halvemasse olukorda sattunud (10), samuti sõjaohvrite, endiste sõjavangide, kuriteoohvrite, terrorismiohvrite või endiste totalitaarrežiimide tõttu kannatanute erieeskirjade puhul. Sellised kaitseklauslid, mis pakuvad küll konkreetsetele isikurühmadele sotsiaalkindlustuskaitset (nt ravikindlustus, pensionihüvitised) või hüvitismakseid, ei sisaldu tavaliselt sotsiaalkindlustussüsteemis. Seetõttu oleks ka nendeks juhtudeks otstarbekas lisada kõikide liikmesriikide jaoks algmäärusesse vastav artikkel, et jätta määrusest tervikuna välja eeskirjad, milles sätestatakse sotsiaalkindlustussüsteemiga hõlmamata riikliku toetuse või hüvitise maksmine.

3.6.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pöördub samal ajal liikmesriikide ekspertide poole palvega vaadata õiguskord uute kooskõlastuseeskirjade valguses põhjalikult üle. Vajaduse korral tuleks veel taotleda kirjete tegemist XI lisasse kõikides küsimustes, mis võivad põhjustada probleeme määruse nr 883/2004 tõrgeteta kohaldamisel. Kui riikide õiguskorrad ei ole sotsiaalkindlustuse valdkonnas kooskõlastuseeskirjadega kooskõlas, võib see tõenäoliselt kaasa tuua hulgaliselt Euroopa Kohtu menetlusi.

4.1

Piiriülene liikuvus Euroopas on ELi tegevuskavas esmatähtis. Toimiv kooskõlastamine sotsiaalkindlustuse valdkonnas on oluline sel määral, millises ulatuses kodanikud seda ELis kasutavad. Nad ootavad õigusega ühenduse koostööst tulenevaid praktilisi eeliseid.

4.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kohaselt tuleb liikmesriikidel ja komisjonil selles osas meetmeid tugevdada, et parandada kõigi võimalike määruse kasutajate teadlikkust sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise eeskirjadest ja eelistest. Komitee arvates tuleb selleks viivitamata alustada vajalikke ettevalmistusi. Liikuvust käsitleva nõustamise olemasolevaid vahendeid (11) on vaja laiemalt tutvustada ja edasi arendada.

4.3

Seoses sellega on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhtinud ka tähelepanu vajadusele valmistada sotsiaalkindlustusasutuste personali õigel ajal ette uute eeskirjade ja kõikide nendega seotud aluste kohaldamiseks. Personali asjakohane koolitus liikmesriikides on hädavajalik.

4.4

Algmääruse peatse rakendamise huvides kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmesriike üles hankima juba praegu oma sotsiaalkindlustusasutustele vajalikku personali ja tehnilisi vahendeid, et nad suudaksid end kiiresti vastavalt kohandada. Riikliku tasandi osalejate ja kasutajate olemasolevaid vahendeid (eelkõige nn TRESSi võrgustikke, mis ühendavad huvitatud ringkondi ja osalejaid liikmesriikide tasandil (12)) tuleb kasutada selleks, et pärast määruse jõustumist hinnata selle praktilist kohaldamist liikmesriikides.

4.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jätab endale õiguse pöörduda eraldi algatuses tagasi kooskõlastamise praktilise toimimisega seotud küsimuste juurde. Sealjuures on vaja esmalt hinnata, millisel määral saavad kodanikud tegelikult kasu kavandatavatest eelistest, muuhulgas ka Euroopa ravikindlustuskaarti silmas pidades, piiriülese liikuvuse valdkonnas.

a)

kui pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel on sotsiaalkindlustushüvitiste ja muu tulu saamisel teatavad õiguslikud tagajärjed, kohaldatakse nimetatud õigusakti asjakohaseid sätteid ka samaväärsete hüvitiste saamise suhtes, mis on saadud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, või teises liikmesriigis saadud tulu suhtes;

b)

kui pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel võib teatavate faktide või sündmuste esinemisel olla õiguslikke tagajärgi, võtab nimetatud liikmesriik arvesse mis tahes liikmesriigis aset leidvaid sarnaseid fakte või sündmusi nii, nagu need oleksid aset leidnud tema enda territooriumil.”.