13.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/28

1.1

Teaduse ja tehnikaalased tippsaavutused ning nende rakendamine konkurentsivõimelise majanduse hüvanguks on otsustav eeldus meie tuleviku kindlustamisel — näiteks seoses nanotehnoloogia ja teabeühiskonna ning energia- ja kliimaprobleemidega —, meie praeguse positsiooni säilitamisel ja parandamisel globaalses keskkonnas ning Euroopa sotsiaalmudeli edasiarendamisel, et see ei satuks ohtu.

1.2

Komitee on alati tervitanud algatusi, mille eesmärk on:

1.3

Komitee toetab tugevalt ja täielikult ideed luua Euroopa Tehnoloogiainstituut (ETI), et aidata kaasa kvaliteetse hariduse, uuendus- ja teadustegevuse arengule ning edendada Euroopa tippkeskuste koostööd ja integratsiooni tööstuse, ülikoolide ja teaduse valdkonnas.

1.4

Komitee rõhutab, kui oluline on see, et ETI-ettepanekut arendataks kooskõlas selle õigusliku alusega, mis on eelkõige suunatud järgmisele: „kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuutustega; ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks algatuslikkust ja ettevõtjate, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengut kogu ühenduse ulatuses; ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks ettevõtjatevahelist koostööd; edendada innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist” (2).

1.5

Komitee on siiski arvamusel, et kui kõnealune teadmiste, teaduse ja uuendustegevuse uus integreeritud vahend osutub edukaks, peab ta erinema komisjoni olemasolevatest integreeritud vahenditest, nagu Euroopa tehnoloogiaplatvormid, ühised tehnoloogiaalgatused, Euroopa tippkeskuste võrgustikud, integreeritud projektid ja Euroopa täiustatud magistriõppestruktuurid (3) ning suutma nende seast välja paista.

1.6

Komitee on teadlik sellest, et lihtsustatud võrdluste tegemine tulevase ETI ja Ameerika Ühendriikide MIT instituudi vahel ei oleks sobiv, arvestades, et viimane ei olnud kunagi riiklik tippkeskuse algatus, vaid pigem tipptasemel ülikool, mida iseloomustab nõuandva organi (MIT Corporation) olemasolu, mille juurde kuulub ka investeerimisorganisatsioon. Siiski nähtub selliste asutuste nagu MIT edust, et tipptase on arenemisprotsessi tulemus, kui areng lähtub õigetest põhimõtetest ja seda toetatakse piisavalt.

1.7

Komitee leiab siiski, et kui tulevane ETI soovib olla globaalsel tasandil ja maailmaklassi kuuluv tegutseja, kes sümboliseerib Euroopa tippsaavutuste edu, ei piisa ainult täiendavate vahendite eraldamisest.

1.8

Seetõttu peab ETI kujundus, struktuur ja vorm täielikult ja järjekindlalt vastama asutamislepingus sätestatud eesmärkidele, sest asutamisleping moodustab ETI õigusliku aluse, ning lisaks sellele tuleb välja arendada loodusteadustele ja tehnoloogiale suunatud pädevuse ja tipptaseme kultuur, mis meelitaks ligi parimaid üliõpilasi ning kujundab parimaid teadlasi ja insenere. See on uute teadmiste loomise ja pideva uuendustegevuse põhiline eeldus.

1.9

Samuti on komitee arvates oluline mitte peatuda rahvusvaheliselt tunnustatud teadmiste lipulaeva (4) idee juures, vaid kõik osapooled peavad visalt tööd tegema teadmis- ja innovaatikakogukondadele (TIK) iseloomulike silmapaistvate tulemuste arendamise nimel, et jõuda konkreetsete, turgu mõjutavate tulemusteni:

1.10

Instituudi struktuur ja ülesehitus tuleb kujundada ja teostada sellisel moel, et see

1.10.1

Ühise ettevõtluse võimalustele tuleks pöörata väärilist tähelepanu.

1.11

Vähemalt ETI esmane edu sõltub suurel määral ühenduse- ja liikmesriikidepoolsest piisavast rahastamisest. Siiski ei tohiks ümber suunata teiste, juba heaks kiidetud teadus- ja uuendustegevuse programmide vahendeid.

1.11.1

Komitee on arvamusel, et tulevase ETI jaoks muutuvad järjest olulisemaks mitmed tegurid: esiteks, patentide edendamise meetodid ja intellektuaalomandi haldamise süsteemid ning teiseks, võime leida erasektori rahastamisallikad, mis peavad ühenduse rahastamisvahenditest oluliselt suuremad olema, et vältida vahendite ümbersuunamist teistest, eelkõige teadus- ja uuendustegevuse programmidest.

1.11.2

Komitee arvates tuleks rahastamise osas ette näha sätted esialgseks rahastamiseks ühenduse vahenditest. Kõnealused vahendid võiks eraldada teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise täiendavate vahendite raames, seejuures peaksid liikmesriigid omaltpoolt eraldama olulise osa proportsionaalsuse alusel. Samuti võiks kasutada ka Euroopa Investeerimispanga meetmeid, mis on mõeldud uuendusvõrgustikele ja ülikoolide teadustegevusele.

1.12

Sama olulised on komitee arvates oskused, mida instituut saab teadmiste, uuendus- ja teadustegevuse turul arendada, et tagada instituudi ja selle harude, st teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelise suhtlemise järkjärguline tugevnemine.

1.12.1

See võiks toimuda ka ETI süsteemi korraldatavate suurte avalike ürituste kaudu, mis oleksid suunatud ühtse tippteadmiste kaubamärgi loomisele võrgustikstruktuurina, mis meelitaks ligi ja annaks edasi teadmisi ja uuendusi detsentraliseeritud moel.

1.12.2

Uuendustegevus ja edu on sujuva tasakaalu tulemus, mis valitseb eesmärgile suunatud meetodi ning konkurentsi testimisalas katsetatamist vajavate uute ideede ja kontseptsioonide arendamise vabaduse vahel. Kõik tegevused kogu ETI võrgustiku teaduse, teadmiste ja uuendustegevuse valdkonnas peavad vastama Euroopa tasandil kehtestatud kvaliteedikriteeriumidele. Ilma turust tingitud koostoimeta teaduse, uuendustegevuse ja tööstuse vahel kaasneb avalikest vahenditest rahastatud teadustegevusega vaid tagasihoidlik mõju majandusele.

1.13

Meetod teadmis- ja innovaatikakogukonna loomisele kandideerivate ettevõtete, teaduskeskuste, laborite ja ülikoolide võrgustike väljavalimiseks peaks komitee arvates toimima alt-üles põhimõttel ning see peaks lähtuma selgetest ja läbipaistvatest kriteeriumidest, mille hulka peaksid kuuluma tippteadmised, tööalane edu ning võimed ja kogemused tehnosiirde valdkonnas, eelkõige seoses VKEdega.

1.13.1

Mitte mingil juhul ei tohiks TIKide uut staatust vaadelda püsivana, vaid seoses kvaliteedi ja konkreetsete tulemustega tuleks seda korrapäraselt hinnata, seejuures on ette nähtud sobiv käivitusperiood.

1.14

Samuti on komitee arvamusel, et ETI süsteem peaks olema suunatud sellele, et võimalusel kaasata ühenduses juba eksisteerivad valitud tippkeskused, kuid vältida tuleks juba olemasolevate tippkeskuste bürokraatlikuks tugistruktuuriks muutumist. Seetõttu tuleks tugevamini keskenduda majanduse ja valdkondadevahelise uurimistegevuse aspektidele nii põhikirja alusel loodud organites kui ka rajatud struktuuride välja valimisel.

1.14.1

Seoses sellega oleks mõttekas rajada ETI investeerimisorganisatsioon (ETI investment management company), mis võimaldaks uuenduslikku lähenemist, mis võib kaasa aidata tööstuse, teaduse ja uurimistegevuse vahelistes suhetes sageli esinevate puudujääkide heastamisele.

1.15

Lõpuks on komitee arvates tarvis suuremat selgust seoses ETI diplomite väljastamise ja määratlemisega (nii TIKide kui ka ETI enda poolt). Vähemalt piisavalt pika üleminekuperioodi jooksul peaks vastavate diplomite väljastamine jääma nende ülikoolide ja/või tehnikakõrgkoolide ja -instituutide eelisõiguseks ja nende vastutusse, kes on valitud TIKide partneriteks. Nende diplomid võivad täiendavalt kanda ETI märgistust, kui on täidetud vajalikud miinimumnõuded.

1.16

ETI märgistuse andmine TIKides omandatud diplomite puhul peaks komitee arvates toimuma eeldusel, et uurimused on teostatud vähemalt kolmes erinevas liikmesriigis, et tagada diplomi valdkondadevaheline Euroopa mõõde. Lisaks peab uurimuste puhul olema äratuntav piisav uuenduspotentsiaal ning need peavad olema kinnitatud keskse ETI poolt.

1.17

Seoses ETI põhikirjaga peab komitee mõttekaks, et komisjoni ettepanekus soovitatud juhatust ja täitevkomiteed (5) toetaksid järelevalvekomitee ja täidesaatev komitee. Järelevalvekomitee peaks koosnema liikmesriikide esindajatest ning seda peaks juhtima komisjoni esindaja. Täidesaatvasse komiteesse peaksid kuuluma vastavalt kaks esindajat majandusvaldkonnast, teaduskeskustest ja ülikoolidest ning eestseisuse moodustaksid juhatuse esimees, haldusdirektor ja rektor.

2.1

Vahekokkuvõttes „Koostöö majanduskasvu ja tööhõive nimel. Lissaboni strateegia uus alus” (6), mis esitati 2005. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule, käsitleti juba mõningaid uue algusega seonduvaid põhimõtteid, nt võetavate meetmete eesmärgile suunatus, ulatuslik osalemine, eesmärkide omaksvõtmine ning täpselt määratletud vastutustasandid.

2.2

Samuti märgiti, et kvaliteetse haridussüsteemi abil toimuv teadmiste edastamine kuulub Lissaboni strateegiat täiendavate elementide hulka. Eelkõige peab Euroopa Liit tegema jõupingutusi selle nimel, et Euroopa ülikoolid suudaksid konkureerida maailma parimate ülikoolidega. Selle teostamiseks tuleb tuua Euroopa kõrghariduspiirkond, mis lihtsustaks teadmiste loomist ja levitamist kogu ühenduses.

2.3

Komisjon teatas oma kavatsusest luua kõnealuse eesmärgi saavutamiseks Euroopa Tehnoloogiainstituut ning soovist anda panus Euroopa ülikoolide rahvusvahelise konkurentsivõime saavutamisse, sest „rahastamist, haldust ja kvaliteeti puudutavad olemasolevad lähenemisviisid on osutunud ebasobivaks, tulemaks toime vahepeal ülemaailmseks muutunud akadeemikute, üliõpilaste ja teadmiste turu väljakutsega”.

2.4

Komitee on kõnealusel teemal korduvalt arvamust avaldanud (7) ning oma ettevalmistavas arvamuses „Tee Euroopa teadmistepõhise ühiskonnani — organiseeritud kodanikuühiskonna panus Lissaboni strateegiasse” (8) selgitanud vajadust rajada Euroopa ühine teadmisteruum, mis toetuks koostööle hariduse, uuendus- ja uurimistegevuse valdkonnas. Nimetatud arvamuses kutsus komitee ka ettevõtteid, finantsasutusi ja erafonde üles võtma endale vastutust ja suurendama investeeringuid teadmistepõhisesse majandusse ning toetama seeläbi ka avaliku ja erasektori partnerluse kokkuleppeid Euroopa tasandil.

2.5

1861. aastal loodud Massachusettsi tehnoloogiainstituudis (Massachusetts Institute of Technology — MIT) Ameerika Ühendriikides on praegu üle 10 000 üliõpilase ning asutusel on ca 10 000 töötajast koosnev õppepersonal, kes kuuluvad interdistsiplinaarsesse kvaliteetsesse süsteemi, mis hõlmab valdkondi majandusest õigusteaduseni, arhitektuurist inseneriteadusteni, haldusteadustest matemaatikat, füüsika ja bioloogiani. MIT kulud ületavad 1 000 miljonit dollarit aastas, kuid instituut on maailma parimaid ülikoole järjestavas nn Shanghai nimekirjas viiendal kohal (9).

2.6

Mis puudutab Euroopat, siis tuleks 2010. aastaks saavutada Bologna protsessi eesmärgid. Bologna protsess on algatus, mille Euroopa Liit käivitas 1999. aastal, et ühtlustada Euroopa erinevad kõrgharidussüsteemid eesmärgiga luua Euroopa kõrghariduspiirkond ning edendada Euroopa kõrgharidussüsteemi rahvusvahelisel tasemel. Seatud on järgmised eesmärgid:

2.7

Euroopa Parlament võttis 26. septembril 2006. aastal vastu resolutsiooni Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (11) loomiseks, arvestades seejuures Bologna ja Kopenhaageni protsesse ning seades eesmärgiks Euroopa tugevdatud koostöö üld- ja kutsehariduse valdkonnas, mis peaks viima konkreetsete tulemusteni (12).

2.8

2005. aastal avaldas komisjon teise aruande Lissaboni eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammudest haridus- ja koolitusvaldkonnas (13). Selles viidatakse muuhulgas järgmistele punktidele: raskused kõrgkoolilõpetajate arvu suurendamisega Euroopas; vajadus ajakohastada ja täiendada teadmisi, oskusi ja kvalifikatsioone kogu tööelu vältel elukestva õppe kaasaegsete süsteemide abil; ning vajadus suurendada avalikke investeeringuid kõrg- ja kutseharidusse, täiendades neid erasektori investeeringutega ning kõrge kvalifikatsiooni ja suurepäraste oskustega akadeemikute ja õppejõudude väljakoolitamine vastavalt põlvkondade vahetumisest tulenevatele väljakutsetele (ca 1 000 000 inimest ajavahemikus 2005-2015).

2.9

2006. aastal viidi OECD egiidi all läbi nõudlusele (14) suunatud uurimus (pealkiri: Programme for International Student Assessment — PISA) (15), mis annab üldise pildi õpilaste iseloomulikest joontest ja suhtumisest ning oskusest omandatud teadmisi kasutada.

2.10

Tundub, et Euroopa kõrghariduse süsteemi puudustel on eelkõige neli põhjust (16):

2.11

Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamine võiks lahendada järgmised üldised põhiprobleemid:

2.12

2007. aasta eelarvet käsitlevas resolutsioonis tervitas Euroopa Parlament ideed, et teadmiste kolmnurga (haridus, teadusuuringud ja uuendustegevus) suutlikkust ja selle komponentide vahelisi sidemeid tuleb tugevdada, kuid oli siiski skeptiline uue Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomise suhtes, mis parlamendi arvamuse kohaselt „võib olemasolevaid struktuure kahjustada või nendega kattuda ning ei pruugi seetõttu olla kõige efektiivsem vahendite kasutamise viis selles kontekstis” (18).

2.13

Seevastu 15.-16. juuni 2006. aasta Euroopa Ülemkogul kinnitati, et Euroopa Tehnoloogiainstituut (ETI) koostöös liikmesriikide olemasolevate institutsioonidega on oluline samm, vähendamaks lõhet kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni vahel koos muude meetmetega, mis võimendavad suhtlemisvõrgustikke ja koostoimet Euroopa kõrgtaseme teadus- ja innovaatikakogukondade vahel, ja kutsuti komisjoni valmistama ette selle asutamise ametlikku ettepanekut. Vastusena nimetatud taotlusele esitas komisjon 2006. aasta novembris käesolevas arvamuses käsitletava ettepaneku (19), mis oli jätk kahele varasemale kõnealust küsimust käsitlevale teatisele (20).

2.13.1

Vahepeal kinnitas Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembris oma juba varem väljendatud positiivset seisukohta.

3.1

Komisjoni määruse ettepanekus ETI loomiseks lähtutakse ideest, et see tugevdab liikmesriikide ja ühenduse innovatsioonivõimet ja aitab seega kaasa majanduse konkurentsivõime suurendamisele. Ettepaneku kohaselt on ETI eesmärgid järgmised:

3.2

Komisjon pakub ETI jaoks välja uue kahetasandilise integreeritud organisatsioonilise struktuuri, kus järgmise mudeli alusel on ühendatud alt üles suunatud lähenemine ja ülalt alla suunatud lähenemine:

3.3

ETI kogukulud aastatel 2007-2013 on hinnanguliselt 2367,1 miljonit eurot. Nimetatud kulud rahastatakse

4.1

Komitee on alati tervitanud algatusi ühenduse ja liikmesriikide innovatsioonivõime suurendamiseks ning eelistab teadmiste kolmnurga ning eriti teaduse ja ettevõtete suhete osas integreeritud lähenemist. Komitee toetab kindlalt teadusuuringute kooskõlastamise parandamist, uuendustegevuse ja hariduse tugevdamist ELis, tõhusama avaliku ja erasektori partnerluse saavutamist teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning VKEdele parema juurdepääsu tagamist uutele teadmistele (21).

4.2

Komitee peab siiski äärmiselt oluliseks järgmisi peamisi põhimõtteid, mis on Lissaboni strateegia taaskäivitamise aluseks:

4.3

Seetõttu tuleks komitee arvates täpsemalt uurida, kuidas seostub siin käsitletav algatus paljude juba töös olevate algatustega, mis on käivitatud paljudes teistest poliitikavaldkondades, nagu teadusuuringud, ettevõtlus, piirkondlik areng, infoühiskond, haridus ja kultuur.

4.3.1

Saamaks Euroopa tippteaduse etaloniks ja sümboliks, ei tohi tulevane instituut komitee arvates piirduda üksnes täiendavate vahendite pakkumisega, vaid see peab kontseptuaalsel, struktuurilisel ja organisatoorsel tasandil olema valmis lepingus — mis on ETI peamine õiguslik alus — kehtestatud nõudmiste täitmiseks.

4.3.2

Komitee rõhutab, et edu saavutamiseks on esmatähtis see, et ETI oleks võimeline turustama ühtset teadmiste kaubamärki, mis on kujundatud detsentraliseeritud võrgustikstruktuurina, mille kaudu meelitatakse ligi ja antakse edasi teadmisi ja innovatsiooniressursse.

4.4

Komitee nõustub arvamusega, et ETI-l peab olema võimalikult lihtne, paindlik ja dünaamiline struktuur, mis võimaldab tal vastata uutele nõudmistele. Samuti leiab komitee, et tuleks kaaluda ühisettevõtte loomise võimalust (22), kuid rõhutab siiski, et nimetatud instrument peab olema selgelt suunatud ettevõtetele ja tööhõivele, ning kinnitab, et ETI peab keskenduma oma peaeesmärgile, st teadus- ja arendustegevuse tulemuste muutmisele turuvõimalusteks.

4.4.1

Seetõttu tuleks ETI juhtorganite liikmete valimisel silmas pidada mitte üksnes teaduslikku pädevust ega sellele liialt tähtsust omistada, vaid arvestada ka võimet meelitada ligi innovatsioonikapitali, stimuleerida uute ettevõtete asutamist, arendada ja kasutada patente ning meelitada ligi avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid, unustamata VKEsid.

4.5

Komitee leiab, et sellist põhimõtet tuleb järgida TIKide valikul, kelle ühisettevõtted peavad vastavalt ühenduse teadus- ja uuendustegevuse mitmeaastase programmi prioriteetidele olema kõigile avatud, et hõlbustada ettevõtete ja väiksemate üksuste osalust ja tagada võimalikult väikese bürokraatiaga võimalikult suur paindlikkus.

4.5.1

TIKide kvalifikatsiooni kriteeriumid tuleks selgemini määratleda:

4.6

Kui seoses Lissaboni strateegiaga soovitakse Euroopa teadmisteruumi, on vaja stiimuleid suurendamaks teadustöötajate liikuvust ning liikuvust avaliku ja erasektori vahel, samuti haldus- ja juhtivtöötajate, teadlaste ja inseneride liikuvust, ning hõlbustada siirdumist avalikust sektorist erasektorisse ja vastupidi (23). Üleeuroopaline liikuvus peab olema koolitus-, uurimis- ja tehnoloogiliste rakendusprogrammide kvalifikatsiooni kriteerium.

4.7

ETI tegevuse rahastamise osas rõhutab komitee, et esialgsed ettenähtud vahendid näivad väga piiratud. Samas näib, et edaspidi on rahastamine suunatud tavapärastele programmidele (24) ning põhineb 2007.-2013. aasta teadus- ja uuendustegevuseks ning hariduseks mõeldud niigi piiratud eelarvevahenditel, konkureerides teiste integreeritud lähenemisviisil põhinevate tõhusaks osutunud vahenditega, nagu integreeritud projektid, pädevusvõrgustikud ning uuemad vahendid, nagu ühised tehnoloogiaalgatused või Euroopa tehnoloogiaplatvormid.

4.7.1

2007.-2013. aasta 7. raamprogrammiks ette nähtud vahendid, mis katavad u 5,8 % ühenduse kogueelarvest, on juba praegu osutunud teaduuringuid edendavate meetmete jaoks ebapiisavaks. Neist vahenditest ei saa enam ressursse ära võtta, kui siis üksnes tavapärase osalemise kaudu programmides, millele ETI-l ja TIKidel peab olema teiste taotlejatega võrdne juurdepääs.

4.7.2

Vähemalt alguses sõltub ETI edu suures osas piisavate ühenduse finantsvahendite olemasolust, mida ei tohi aga ära võtta teistelt teadus- ja uuendustegevuse programmidelt. Komisjoni poolt aastateks 2007-2013 kogu ETI süsteemi jaoks kavandatavad vahendid näivad tõepoolest liiga väikesed, samas kui kasutamata eelarvevahenditest saadavad ühenduse vahendid on kaduvväikesed. Komitee leiab, et lahendus võiks olla ühisettevõte (vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 171), kus asjast huvitatud liikmesriigid osalevad otseselt (vt Galileo ühisettevõtte puhul kasutatud mudel) (25).

4.7.3

Komitee on seisukohal, et vajalikud esialgsed vahendid võiks saada lisavahenditest ühenduse 7. raamprogrammi vahehindamise raames ning nimetatud vahenditele lisaks peaksid liikmesriigid tegema otseseid protsentuaalseid eraldisi.

4.7.4

Täiendavaks rahastamisallikaks võiksid olla ka EIP tegevused algatuse „Innovatsioon 2010” (i2i) raames ning samuti EIP meetmed ülikoolide teadustegevuse (26) ja ülikoolide võrgustike toetuseks.

4.8

Teisalt vajab ühenduse teadus- ja arenduspoliitika süsteemsemat järelevalvet kõikide aspektide osas, mis piiravad teadlaste liikuvust. Praegu takistavad liikuvust ebaühtlased diplomite tunnustamist käsitlevad sätted ning maksuõiguse, kindlustusõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse eeskirjad (27).

4.9

Kui tahetakse, et ETIst saaks maailma tasemel osaleja, mis innustaks ka teisi teadmiste kolmnurga osalejaid ja Euroopa võrgustikke paremaid tulemusi saavutama, peab see komitee arvates olema võimeline ligi meelitama ulatuslikke erasektori vahendeid, millest peaks järk-järgult saama selle peamine rahastamisallikas.

4.10

Seejuures on oluline tegur intellektuaalomandi kaitse probleemide lahendamine, mida peaks ettepanekus põhjalikumalt käsitlema. Samuti tuleks täpsustada ETI diplomite ja nende väljaandmisega seotud küsimusi.

4.11

Komitee arvates peaks ETI diplomite määratlemine ja väljaandmine kas TIKide või ETI enda kaudu olema selgem.

4.11.1

Alguses peab diplomite väljaandmine olema piisavalt pika aja jooksul nende ülikoolide ja/või tehnikakõrgkoolide eelisõigus ja vastutus, kes on valitud TIKide partneriteks. Nimetatud algusperioodi jooksul tuleks selliseid diplomeid välja anda siiski vaid juhul, kui on täidetud teatud miinimumnõuded.

4.11.2

Nimetatud nõuded võiksid sisaldada järgmist:

4.12

ETI põhikirja osas leiab komitee, et sel peaks olema juhatus, mille koosseis oleks komisjoni ettepaneku kohaselt sama mis täitevkomiteel — 5 liiget äriringkondadest, 5 avaliku ja erasektori teaduskeskuste esindajat ja 5 riiklike ja eraülikoolide esindajat ning neile lisaks 4 liiget, kes esindavad ETI ja TIKide personali ja üliõpilasi (28) —, komisjoni esindaja juhtimisel. Seda toetaksid:

4.12.1

Kui kiidetakse heaks ETI ühisettevõtte mudel, tuleks ühisettevõtte haldus- ja teadustöötajatega sõlmida tähtajaline leping, mille tingimused põhinevad Euroopa Ühenduse teiste teenistujate tööhõivetingimustel (29).

—

ühtne raamistik kvalifikatsioonide ja oskuste läbipaistvuseks (Euroopa CV, sertifikaadid, diplomid, Europassi kutseõppe kaubamärk jne);

—

kutseõppe ainepunktide ülekandmise süsteem kõrghariduses toimiva süsteemi eeskujul;

—

ühised kriteeriumid ja põhimõtted kutseõppe kvaliteedi hindamiseks. Kvaliteedi kindlustamiseks on tarvis luua ühised kriteeriumid ja põhimõtted, mis sobiksid aluseks sellistele Euroopa algatustele nagu kutseõpet puudutavad kvaliteedisuunised ja kontrollnimekirjad;

—

ühised põhimõtted mitteformaalse ja informaalse hariduse kinnitamiseks. Seejuures on tarvis välja arendada rida ühiseid põhimõtteid suurema ühilduvuse tagamiseks erinevate riikide lähenemisviiside ja erinevate tasandite vahel;

—

teabe- ja nõustamisteenuste Euroopa mõõde, et võimaldada kodanikele paremat juurdepääsu elukestvale õppele.

1)

õpiprotsesside mõõtmine teatud ajavahemikus ning saavutatud edusammude võrdlemine eri riikide vahel;

2)

õppetöö ja õpitulemuste aspektide vaheline seos;

3)

IKT-alaste oskuste ja tehnoloogia kasutamise hindamine erinevate hindamisele kuuluvate ülesannetega toime tulemisel.

—

haldusnõukogu, mis koosneb asutajaliikmetest; otsused tehakse lihthäälteenamuse alusel, välja arvatud eriti tähtsate küsimuste puhul, mis nõuavad 75 % häälteenamust. Haldusnõukogu teeb kõik otsused programmide, finantsküsimuste ja eelarve valdkonnas. Haldusnõukogu nimetab ka ühisettevõtte direktori;

—

täitevkomitee, mis toetab haldusnõukogu ja direktorit;

—

direktor — täitevjuht, kes vastutab igapäevase juhtimise eest ja esindab ühisettevõtet juriidiliselt. Ta juhib personali, ajakohastab programmi arengukava, koostab bilansi ja raamatupidamisaruandeid ning esitab need haldusnõukogule, koostab aastaaruande programmi täitmise ja finantsolukorra kohta.