13.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 303/18


Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuannejuhtumi COMP/38.281/B.2 — Toortubakas (Itaalia) kohta

(koostatud vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 15 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2006/C 303/14)

Eespool nimetatud juhtumit käsitleva otsuse eelnõu kohta saab teha järgmisi tähelepanekuid:

Käesolev juhtum on eriline, sest see algatati pärast põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi poolt konkurentsi peadirektoraadile koopia saatmist tootmisharudevahelise kokkuleppe kohta, mille sõlmisid Associazione Professionale Transformatori Tabacchi Italiani (edaspidi “APTI”) ja Unione Italiana Tabacco (edaspidi “UNITAB”) 2001. aastal, ning kontrollikoja esitatud teabe alusel. Seejärel esitas 2002. aasta leebema kohtlemise teatise alusel teavet Deltafina S.p.A ning hiljem Dimon Italia (praegu nimega Mindo) ja Transcatab.

18. ja 19. aprillil 2002 viis komisjon Dimoni, Transcatabi, Trestina Azienda Tabacchi ja Romana Tabacchi valdustes läbi uurimise.

Kirjalik menetlus ja juurdepääs toimikule

26. veebruaril 2004 saadeti vastuväited ettevõtjate ühendustele APTI ja UNITAB ning toortubakatöötlejatele Deltafina, Dimon, Transcatab, Trestina, Romana ja Boselli S.A.L.T.O S.r.l ning ka Itaalias asuvate töötlejate emaettevõtjatele Dimon Inc., Standard Commercial Corp. ja Universal Corp.

Vastuväidetes osutati EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 üksikutele ja jätkuvatele rikkumistele, mille panid toime Itaalia töötlejad ja nende ühendus APTI ning UNITAB.

Juurdepääs toimikule võimaldati iga adressaadi jaoks kohandatud CD-ROMiga, mis saadeti koos vastuväidetega; nii kohaldati asjaomaste ettevõtjate ja ühenduste suhtes menetluses võrdse kohtlemise põhimõtet, mille esimese astme kohus oli määratlenud Soda-Ash asjas (T-31/91 & T-32/91).

Vastuväidetes oli vastamise tähtajaks kehtestatud kaks ja pool kuud, mida pikendasin ühe poole taotlusel kahe nädala võrra kõikidele asjaomastele ettevõtjatele ja ühendustele.

Vastuväidete kõik adressaadid vastasid määratud ajavahemiku jooksul.

Suuline menetlus

Vastavalt komisjoni määruse 2842/98 artiklile 5 taotles mitu poolt ametlikku ärakuulamist, mis toimus 22. juunil 2004. Kõik peale kolme adressaadi (Dimon Incorporated, Standard Commercial Corporation ja Boselli S.A.L.T.O.) viibisid ärakuulamisel.

Sel ajal tõstatas Dimon uue küsimuse, väites et esimene leebema kohtlemise taotleja Deltafina oli avalikustanud leebema kohtlemise taotluse oma konkurentidele. Dimoni väitel tõusetus sellest küsimus, kas tingimusliku kaitse saanud Deltafina vastas endiselt 2002. aasta leebema kohtlemise teatise punktis 11 sätestatud tingimustele ja kas Dimon võiks Deltafina asemel kaitse saada.

Ärakuulamise järel uuris komisjon seda küsimust põhjalikult. Need asjaolud ja nende õiguslikud tagajärjed saadeti täiendavates vastuväidetes kõikidele adressaatidele 22. detsembril 2004 (edaspidi “lisand”), milles esitati seisukoht, et Deltafina ei olnud täitnud kõiki kohustusi ja selle tagajärjel tuleks ajutine kaitse trahvide eest tühistada.

Kuus adressaati vastasid lisandile ja neli neist taotlesid suulist ärakuulamist vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 artiklile 2. Ärakuulamine toimus 1. märtsil 2005 ja sellel osalesid Deltafina, Universal Corporation, Mindo ja Transcatab.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10 lõikele 3 tegi Deltafina ettepaneku, et komisjon kuulaks ära isikud, kes võivad kinnitada tema esitatud teabes sedastatud asjaolusid. Ma nõustusin selle ettepanekuga.

Ma ei nõustunud ärakuulamise edasilükkamisega, mida Deltafina ja Universal Corp. taotlesid põhjendusel, et kahenädalane vahe lisandile vastamise ja ärakuulamise vahel oli liiga lühike võimaldamaks neil suulist kaitset korralikult ette valmistada, ja et see oleks nende kaitseõiguse rikkumine. Tegin sellise otsuse, arvestades et lisandis tõstatati ainult piiratud küsimusi faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta, kuigi nende tagajärjed võivad asjaomaste ettevõtjate jaoks olla kaugeleulatuvad. Seega oli äriühingutel piisavalt aega põhjaliku kaitse ettevalmistamiseks alates kuupäevast, mil nad said kätte teised vastuväited. Ettevõtjatel Universal ja Deltafina paluti siiski pärast ärakuulamist esitada vajadusel muid märkusi ja nad kasutasid seda võimalust.

Lõppotsuse eelnõu

Nõuetekohase menetluse huvides pean ma välja tooma eelkõige kaks küsimust.

Arvestades Deltafina väidet, et komisjonil ei olnud õigust tühistada tingimuslikku kaitset, sest komisjon oli juhtumi käsitlemisel loonud õiguspärase ootuse, esitatakse otsuse eelnõus seisukoht, et õiguspärased ootused kaovad, kui pooled ei täida oma kohustusi. Leian, et see on tõhususe üldpõhimõtte (“effet utile”) arukas kohaldamine seoses leebema kohtlemise määrusega. Teatises kirjeldatud tegevuskava ei saaks olla tõhus, kui leebema kohtlemise taotlejad võiksid ohustada uurimist, mille algatamisele nad on ise kaasa aidanud, nagu käesoleva juhtumi puhul. Tegelikult sõltub leebema kohtlemise põhimõtete rakendamine menetluse sellises etapis suuresti taotluse salajasena hoidmisest.

Käesoleva juhtumi puhul ei ole täidetud põhitingimust, et ootused peavad tuginema õigusnormide nõuetekohasele kohaldamisele, sest Deltafina ei pidanud oma kohustustest kinni. Asjaolu, et Deltafina ei teatanud komisjonile, et ta oli avalikustanud menetluse algetapis asjaomase tegevusharu ühenduse (APTI) juhtkogu teistele liikmetele teabe leebema kohtlemise taotluse esitamise kohta, osutab selgesti kohustustest teadmisele.

Seepärast ei pea ma Deltafina ajutise leebema kohtlemise tühistamist nõuetekohase menetluse rikkumiseks.

Seoses õigusega ärakuulamisele ja eelkõige küsimusega, kas otsuse eelnõus käsitletakse ainult neid vastuväiteid, mille suhtes on pooltele antud võimalus esitada oma seisukoht (ärakuulamise eest vastutavate ametnike volituste artikkel 15), ei ole otsuse eelnõus toetatud mitmeid vastuväidetes esitatud punkte, sest on arvesse võetud ettevõtjate ja ühenduste esitatud asitõendeid.

Selle tulemusel tehakse otsuse eelnõus ettepanek:

Lõpetada menetlus Boselli ja Trestina suhtes.

Lühendada rikkumiste kestust, sest asitõendeid 1993. ja 1994. aasta kohta ei peetud veenvateks.

Piirata APTI vastutust otsustega, mis võeti vastu tootmisharudevaheliste kokkulepete alastel läbirääkimistel UNITABiga, sest APTI osalus töötlejate koguskeemis ei leidnud kinnitust, ja käsitleda ATPI käitumist sarnaselt UNITABi käitumisega kui (üksikut ja jätkuvat) rikkumist, mille sisuks on ettevõtjate ühenduste poolsed artikli 81 lõikega 1 vastuolus olevad otsused.

Arvestada trahvide määramisel nii APTI kui ka UNITABi esitatud asitõendeid, mis kinnitavad nende tegevuse vastavust Itaalia 16. märtsi 1988. aasta seadusele 88/88, millega reguleeritakse tootmisharudevahelisi kokkuleppeid, külvieelseid lepinguid ja põllumajandustoodete müüki ning milles sätestatakse muu hulgas, et tootmisharudevahelistes kokkulepetes tuleb määrata kindlaks üksiklepingute suhtes kohaldatavad miinimumhinnad.

Ma ei ole täheldanud otsuse eelnõus ka ühtegi uut vastuväidet.

Järeldan, et poolte õigust anda selgitusi on käesolevas juhtumis arvestatud.

Brüssel, 11. oktoober 2005

Serge DURANDE