|
27.6.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 149/7 |
Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumid COMP/F2-36.623, COMP/F2-36.820 ja COMP/F2-37.275 Peugeot SA
(vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (mis käsitleb ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevust teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16, EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)
(2006/C 149/06)
Seoses poolte õigusega olla ära kuulatud on minu märkused vaadeldava juhtumi otsuse eelnõu kohta järgmised.
Juhtumi aluseks on vahendajatelt ja lõpptarbijatelt saabunud kaebused, mille kohaselt võttis Peugeot SA Madalmaades ja Saksamaal meetmeid Peugeot' marki sõidukite ekspordi piiramiseks.
30. aprillil 2004 esitas komisjon vastuväited Peugeot SA-le (Prantsusmaa), Peugeot Deutschland Gmbh-le (Saksamaa) ja Peugeot Nederland BY-le (Madalmaad). Need sisaldasid esialgseid väiteid selle kohta, et kontsern oli võtnud vastu üldstrateegia, mille eesmärk oli piirata sõidukite eksportmüüki lõpptarbijatele ja piirata seega tootemargisisest konkurentsi oma müügivõrgu eri liikmesriikide liikmete vahel.
Saksamaa puhul tõi komisjon välja neli rikkumise seika seoses müügivõrku kuuluvate edasimüüjate tasukomponentide, teatavate müügiedendusmeetmete, müügivõrgu liikmetele tarnete piiramise ja ekspordipiirangute seadmise raames edasimüüjatele surve avaldamisega.
Madalmaade puhul tõi komisjon välja neli Saksamaa tegevusega sarnast rikkumise seika: i) piirangud edasimüüjate tasustamissüsteemis, ii) piirangud mitme müügikampaania suhtes, iii) piirangud edasimüüjate varustamisel ja iv) eksporti piirava strateegia elluviimise raames mitme edasimüüja puhul kasutatud otsesed hoiatused ja sekkumised.
Pooltel oli juurdepääs toimikule komisjoni ruumides 11. ja 12. mail 2004.
Pärast seda, kui pooled olid esitanud põhjendatud taotluse, pikendati vastuväidetele vastamise aega 30. juulini 2004.
Pooled keeldusid kasutamast oma õigust anda ametliku suulise ärakuulamise raames selgitusi.
Pärast Peugeot' vastust vastuväidetele teostas komisjon täiendava juurdluse. Kogutud lisateabe põhjal vaatas komisjon vastuväidetes esitatud Saksamaad käsitleva seisukoha uuesti läbi ning loobus sellest.
Madalmaade suhtes jäädakse lõplikus otsuse eelnõus järgmiste algselt väljatoodud rikkumise seikade juurde: piirangud edasimüüjate tasustamissüsteemis ja edasimüüjatele surve avaldamine.
Läbipaistvuse huvides ja selleks, et tagada pooltele ülevaade kogu toimikust, saatis komisjon neile 26. mail 2005 kirja faktide ja vastavate lisadega. Kirjas esitatud argumentide ja põhjenduste näol ei olnud tegemist uute rikkumise seikade väljatoomisega, vaid pooltele antud võimalusega siduda need varasemate väidetega ja teha enda kaitseks kasulikke märkusi.
Pooled esitasid oma märkused 27. juuniks 2005.
Menetluse käigus tõstatasid pooled teatavaid küsimusi toimikule juurdepääsu kohta. Nii saadeti aprillis 2003 kiri ärakuulamise eest vastutavale ametnikule.
Peugeot' väitel ei järginud komisjon aprillis 2003 teostatud juurdluse käigus menetlustagatisi. Nimelt oli konfiskeeritud kaks dokumenti, mis sisaldasid pärast 22. ja 23. septembri 1999. aasta kontrollimisi Peugeot' poolt oma advokaatidelt tellitud juriidilise kontrolli tulemusi ja mis kandsid märget “rangelt konfidentsiaalne”. Peugeot taotles nimetatud dokumentide tagastamist, mida ka 14. aprillil 2003 konkurentsi peadirektoraadis toimunud kohtumisel tehti. Tagastamise kohta koostatud protokollis märgitakse selgesõnaliselt, et vaadeldavad dokumendid on koostatud ettevõtja enesekaitse raames ja neil on seepärast advokaadi ja tema kliendi kirjavahetusele kohaldatav kaitse. Sel ajal toimikuga tegelenud ärakuulamise eest vastutanud ametniku 28. aprillil 2003. aasta hinnangu kohaselt järgiti dokumentide menetlemisel kaitseõigust. Hinnangu juurde olid komisjoni talitused lisanud kinnituse, et mitte ühtegi koopiat dokumentidest ei säilitatud ja et neid ei kasutatud mingil moel ettevõtja vastu. Ka kinnitas ärakuulamise eest vastutanud ametnik, et komisjoni ametnikud kontrollisid kõnealuseid dokumente minimaalselt ja üksnes vajalikul määral.
Eelneva põhjal leian, et käesoleva juhtumi käsitlemisel järgiti poolte õigust olla ära kuulatud. Minu arvamuse kohaselt toetutakse lõplikus otsuse eelnõus üksnes väidetele, mille kohta on pooltel olnud võimalik oma seisukoht teatavaks teha.
Brüssel, 21. september 2005
Karen WILLIAMS