|
4.7.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 155/2 |
Keskkonna radioaktiivsuse seireseadmete kontroll Euratomi asutamislepingu artikli 35 alusel
Kontrollkäikude läbiviimise praktiline korraldus liikmesriikides
(2006/C 155/02)
1. TAUST
|
(1) |
Euratomi asutamislepingu II jaotise III peatükis “Tervisekaitse ja ohutus” käsitletakse ühelt poolt töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks põhiliste ohutusstandardite kehtestamist (artiklid 30–33) ja teiselt poolt keskkonna radioaktiivsustaseme seiret (õhus, vees, pinnases), nagu on sätestatud artiklites 35–38. |
|
(2) |
Artiklis 35 on sätestatud: “Iga liikmesriik loob vajalikud vahendid õhu, vee ja pinnase radioaktiivsustaseme pidevseireks ja põhistandardite järgimiseks. Komisjonil on õigus juurde pääseda sellistele vahenditele; ta võib kontrollida nende tööd ja tõhusust.” |
|
(3) |
Artiklis 36 on sätestatud: “Asjaomased asutused edastavad perioodiliselt komisjonile teavet artiklis 35 nimetatud kontrollide kohta, et komisjon oleks teadlik elanikkonnale mõjuva radioaktiivsuse tasemest.” |
|
(4) |
Lisaks selgitatakse komisjoni 8. juuni 2000. aasta soovituses 2000/473/Euratom Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 36 (mis käsitleb keskkonna radioaktiivsuse taseme seiret eesmärgiga hinnata kogu elanikkonna kokkupuudet radioaktiivse kiirgusega) kohaldamise kohta järgmist: “Põhilistele ohutusnormidele vastamise tagamiseks on oluline lisaks õhule, veele ja pinnasele määrata radioaktiivsuse tasemed ka bioloogilistes proovides ja eelkõige toiduainetes ning …” ja “radioaktiivsuse tasemete seire pinnases ei võimalda anda otsest hinnangut elanikkonna kokkupuute kohta kõnealuse kiirgusega. Pinnase saastumisega seotud kiirgust saab otsesemalt hinnata … toiduainete saastumise alusel. …” Seega hõlmavad komisjoni kontrollid artikli 35 alusel ka mitmesuguse elustiku (toit, sööt, taimestik) seiret. |
|
(5) |
Enne 1. maid 2004 viidi kontrolle artikli 35 alusel läbi kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Kontrollide läbiviimise praktilises korralduses lepiti kokku liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega toimunud kahepoolsete kohtumiste alusel, et selgitada kõnealuste kontrollide kohaldamisala, eesmärki ja läbiviimist. Järeldused sätestati seejärel kahepoolsetes protokollides, mis edastati alaliste esindajate kaudu riiklikele ametiasutustele ja kiideti liikmesriikide poolt heaks. |
|
(6) |
Kui ühendus laienes 25 liikmesriigini, tunti vajadust luua kõigis liikmesriikides artikli 35 kohastele kontrollidele ühine alus komisjoni teatise abil, millele võib vajadusel lisada üksikute liikmesriikide ja komisjoni talituste vahel sõlmitud kahepoolsed protokollid. |
2. ARTIKLI 35 KOHALDAMINE
|
(7) |
Komisjoni kontrollid hõlmavad keskkonnaseireseadmeid liikmesriikides, kus need moodustavad osa riigisisesest võrgustikust (üleriigiline keskkonnaseire). Kõnealused võrgustikud võivad olla automaatsed ja/või laboratooriumipõhised ning hõlmata nii tavapäraseid radioaktiivsuse mõõtmisi õhus, vees, pinnases ja mitmesuguses taimestikus kui ka seadmeid, mille eesmärk on õnnetusjuhtumite korral häiresignaali või teavet anda. Viimaseid kasutatakse juhul, kui kõnealustelt seadmetelt pärinev teave võib kaasa tuua sagedasema proovide võtmise ja mõõtmise korra. |
|
(8) |
Lisaks hõlmavad komisjoni kontrollid kõiki keskkonna radioaktiivsuse seireseadmeid, mis on seotud kohaga ning ka vedelate või gaasiliste heidetega, mida käideldakse rajatistes või mis seonduvad tegevustega, mille puhul on võimalik radioaktiivsete ainete sattumine keskkonda, nagu näiteks:
Komisjon on seisukohal, et keskkond algab sealt, kus heited väljuvad tegevuse kontrolli alt ning seepärast kontrollitakse vastavalt artiklile 35 rajatiste vedelate ja gaasiliste heidete seireseadmeid. Kõnealused seadmed võivad asuda rajatiste ruumides või neist väljaspool. |
|
(9) |
Punktis 8 viidatud kontrollide puhul ei tehta vahet riiklike ametiasutuste seireseadmete ja seadusjärgsetele nõuetele vastavate tehase käitaja seireseadmete vahel — kontrollide kohaldamisala hõlmab mõlemaid. Üldjuhul hõlmab kontroll kõiki seadmeid
|
3. KOMISJONI KONTROLLIDE KOHALDAMISALA
|
(10) |
Komisjoni kontrollide peamine eesmärk on kindlustada keskkonna radioaktiivsuse ja radioaktiivsete jäätmete mõõtmisseadmete toimimine ja tõhusus ning keskkonnaseirekava sobivus. Tõhusust ja sobivust hinnatakse vastavalt riiklikul tasandil väljatöötatud üldisele lähenemisviisile, millega tagatakse elanikkonna kaitse põhiliste ohutusnormide kohaselt. Kõnealust lähenemist võetakse arvesse, kuid see ei kuulu kontrollimisele. |
|
(11) |
Kontrollidest tulenevad järeldused ei hõlma siiski hinnangut heidete keskkonnamõjude allikale ja ulatusele või keskkonna radioaktiivsuse tasemetele. |
|
(12) |
Komisjon ei mõjuta esmase kohustuse täitmist, milleks on põhilistele ohutusnormidele vastavuse tagamine, ning kõnealune kohustus jääb vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 33 iga liikmesriigi pädevusse. Kontrollid tõstavad keskkonnaseire alase teabe usaldusväärsust ning võivad soodustada ka keskkonna radioaktiivsuse ja radioaktiivsete heidete mõõtmisviiside ühtlustamist. |
|
(13) |
Komisjoni kontrollid peaksid võimaldama hinnata järgmist:
|
|
(14) |
Osaliselt kontrollitakse seireseadmete tegeliku ülesehituse vastavust Euratomi asutamislepingu artiklite 36 või 37 alusel edastatud andmetele. Eelkõige kasutatakse Euratomi asutamislepingu artikli 37 alusel edastatud andmeid vajadusel algselt kavandatud keskkonnaseirekava võrdlemiseks tegeliku kavaga. |
4. KONTROLLIMISEKS SEADMETE VALIMISE JUHTPÕHIMÕTTED
|
(15) |
Kontrolle viiakse üldjuhul läbi vastavalt komisjoni talituste koostatud aastasele kavale. Kõnealuses kavas võetakse arvesse järgmisi üldpõhimõtteid: piisavalt kontrolle kõigis liikmesriikides; tuumkütusetsükli kõiki osi hõlmavate rajatiste ning ka üleriigiliste seiresüsteemide, looduslikke radionukliide kasutavate tööstusettevõtete ja haiglate kaasamine. |
|
(16) |
Komisjon uurib kõiki kolmandatelt osapooltelt pärinevaid kontrollitaotlusi. Kõnealusel juhul arutavad komisjoni talitused enne kontrolli teostamise otsuse langetamist taotluse põhjusi esmalt selle liikmesriigi riiklike ametiasutustega, mille territooriumil kontrolli taotletakse. |
5. KONTROLLKÄIKUDE KAVANDAMINE
|
(17) |
Kontrollkäik kestab üldjuhul viis päeva liikmesriigi pädeva asutusega koostöös kindlaks määratud töökava alusel. Kontrollkäik võib hõlmata:
|
|
(18) |
Kontrollkäikude toimumisest teatatakse võimaluste piires vähemalt kaks kuud ette, et pädev asutus saaks teha vajalikud ettevalmistused. Kui kontrollkäigu kuupäev on kinnitatud, teavitavad komisjoni talitused pädevat asutust kontrollrühma koosseisust, kuhu kuuluvad tavaliselt kaks kuni neli esindajat ja võimalik, et ka komisjoni juurde lähetatud riiklikud eksperdid. |
|
(19) |
Komisjoni talitused taotlevad kontrollkäigu ettevalmistamiseks vajalikku teavet, nagu näiteks aruanded, kirjeldused, skeemid, kaardid jne, piisava ajavaruga, et pädeval asutusel oleks aega kõnealune teave kokku panna. |
|
(20) |
Kui komisjoni talitused peaksid kavatsema külastatavale kohale radioaktiivsuseallikat tuua (näiteks kalibreerimise eesmärgil), siis teavitavad nad liikmesriiki sellest kirja teel võimaldamaks vajadusel läbi viia loa andmise ja registreerimise menetlusi. |
|
(21) |
Liikmesriigid teevad vajalikud ettevalmistused selleks, et komisjoni kontrollrühma saadaksid pädeva asutuse ning vajadusel ka asjaomase koha ja võrgustikukäitaja esindajad. |
6. PRAKTILINE KORRALDUS
|
(22) |
Liikmesriik, kus kontrolli läbi viiakse, võtab komisjoni töö lihtsustamiseks kõik vajalikud meetmed, nagu on ette nähtud Euratomi asutamislepingu artikliga 192. Sellel eesmärgil oodatakse riikide ekspertidelt kontrollrühmaga koostööd kontrolli kõigis etappides. |
|
(23) |
Kõik komisjoni kontrollrühma liikmed tegutsevad kooskõlas iga külastatava koha ohutuse ja turvalisuse normidega. Kõnealused normid hõlmavad iga koha juurde kuuluvaid hügieeni, kiirguskaitse ja turvalisuse eeskirju. Kõik komisjoni kontrollrühma liikmed käituvad vastavalt külastajate jaoks kehtivatele sisenemisnõuetele. |
|
(24) |
Komisjoni kontrollrühma liikmed on võimelised suhtlema ametiasutuste ja tehase käitamispersonaliga mõlemapoolselt arusaadavas keeles. On arusaadav, et vastuvõtjariigil ei paluta esitada dokumentide tõlkeid. Komisjoni talitused sooviksid siiski, et põhidokumendid oleksid elektroonilisel kujul enne kavandatud kontrollkäiku kättesaadavad, sest see tõstaks oluliselt käigu tõhusust ja lihtsustaks vajadusel tõlkimist. |
|
(25) |
Komisjoni kontrollrühm peab oma ülesande täitmiseks uurima dokumente, mis on vajalikud seireseadmete tööle ja tõhususele hinnangu andmiseks. Kõnealusel eesmärgil uurib komisjoni kontrollrühm seireseadmete tulemusi sisaldavaid aruandeid ja registreid. |
|
(26) |
Ükski komisjoni liige ei võta kaasa andmete koopiaid ega avalikkusele kättesaamatuid dokumente, välja arvatud juhul, kui pädeva asutuse esindaja on selleks andnud selgesõnalise nõusoleku. |
7. ARUANDLUS
|
(27) |
Komisjoni kontrollrühm koostab tehnilise aruande, mis on põhijärelduste aluseks. Kuue kuu jooksul pärast kontrollkäiku või käigu ajal taotletud lisateabe saamist saadetakse tehnilise aruande eelnõu külastatud riigi pädevale asutusele, et kontrollida aruande faktilist täpsust. Kõnealust menetlust viiakse läbi, ilma et see piiraks komisjonil oma rolli elluviimist asutamislepingute täitmise järelevalvajana, nagu on ettenähtud Euratomi asutamislepingu artikliga 141. Tehnilise aruande eelnõu lõppversiooni koostamisel võetakse arvesse pädeva asutuse märkusi aruande eelnõu kohta. Tehniline aruanne antakse välja põhijärelduste lisana. |
|
(28) |
Kontrollkäigu põhijäreldused ja soovitused edastatakse komisjonile, kes saadab vastava koopia külastatud liikmesriigile. Kui kontrollitaotluse esitas kolmas osapool, saadetakse koopia ka talle. |
|
(29) |
Komisjon avaldab põhijäreldused ja tehnilise aruande koos liikmesriigi märkustega, mis kõnealuste dokumentidega otseselt seonduvad, tavaliselt komisjoni veebilehel, võttes arvesse liikmesriigi väljendatud muret seoses omandi- ja kaubandusküsimustega. |
|
(30) |
Asjaomane liikmesriik võib põhijäreldused ja tehnilise aruande avaldada muutmata kujul pärast seda, kui komisjon on need avaldanud. |
|
(31) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamiseks koostatakse sobival ajal komisjoni kontrollikava käsitlev üldaruanne. |
Mõnede käesolevas teatises kasutatud mõistete selgitus
Pädev asutus
Riigi mis tahes reguleeriv organ või asutus, mis on määratud Euratomi asutamislepingu artikliga 35 seotud eesmärkide täitmiseks või mida sellisena tunnustatakse.
Seireseadmed
Kogu (tehniline) varustus, mida kasutatakse proovide võtmiseks, proovide ettevalmistamiseks või radioaktiivsuse või kiirguse mõõtmiseks, sealhulgas laboratoorsed ja välimõõtmised. Seireseadmed võivad moodustada osa automaatsest või manuaalsest süsteemist ning olla seotud gaasiliste või vedelate heidete või keskkonnaga.
Rajatis
Valdused, kus võivad tekkida radioaktiivsed heited; sealhulgas tuumkütusetsükli rajatised, kaevandusheite- ja jäätmehoidlad ning samuti meditsiini-, tööstus- ja uurimisasutused. Gaasilisi ja vedelaid heiteid võib esineda paljudes kohtades (korstnad, kanalid, torud).
Riigisisene võrgustik
Võrgustik, mida haldab üks või mitu riigi pädevat asutust või mida hallatakse pädeva asutuse nimel. Üldiselt võib kõnealune võrgustik koosneda mitmest alamvõrgustikust ja katab kogu riiki.
Võrgustik
Automaatne või laboratooriumipõhine süsteem keskkonna radioaktiivsuse järelevalveks. Automaatne võrgustik võib mõõta keskkonna gammakiirguse taset, võtta pinnaõhuproove, mõõta aerosoolidest pärinevat või gaasilist radioaktiivsust või mõõta üldist või nukliididega seotud radioaktiivsust vees. Laboratooriumipõhine võrgustik võib koosneda eri asutustest, mis võtavad mitmesuguseid keskkonnaproove, mida seejärel laboratooriumides uuritakse. Üldjuhul hoitakse, töödeldakse ja arhiveeritakse andmeid andmekeskuses. (Võrgustikku, millega mõõdetakse peamiselt kõrgeid kiirgustasemeid (kaitse- ja hoiatuseesmärkidel), ei loeta artikli 35 alusel toimuvate kontrollide pädevusse kuuluvaks.)
Tehas
Käesolevas teatises kasutatud teatavas kontekstis (nt ümbertöötamine) mõiste “rajatis” sünonüümina.
Heidete seire
Tehnilised, organisatsioonilised ja protseduurilised sätted gaasiliste või vedelate heidete analüüsimiseks ja hindamiseks (võrgus või võrguväliselt) viimases punktis enne tegevuse kontrollimise piirkonnast väljumist. Vastavad seadmed võivad asuda rajatise sees või sellest väljaspool. Näiteks tuumaelektrijaamas hõlmab seire kõiki seadmeid kõnealuste heidete (kas torudes või kogumismahutites) proovide võtmiseks ja mõõtmiseks, heidete kontrollimehhanisme (näiteks ventiilid), heiteproovide laboratoorseid analüüse või keskkonda heidetud radioaktiivsuse arvutamist. Üldeesmärk on registreerida ja hinnata keskkonda heidetud radioaktiivsuse hulka seal, kus see võiks avaldada mõju keskkonnale või (otseselt või kaudselt) elanikkonnale. (Tuleks märkida, et artikli 35 alusel toimuvad kontrollid ei käsitle otseselt heidete radioaktiivsuse taset, vaid meetodeid ja menetlusi nende seireks, ning kõnealused kontrollid ei hõlma analüüse, mida tehakse ainult rajatise tegevuse kontrollimiseks).
Keskkonnaseire
Tehnilised, organisatsioonilised ja protseduurilised sätted keskkonna kiirgus- ja radioaktiivsustasemete analüüsiks. Riiklikul tasandil viiakse seda tavaliselt läbi ühe või mitme seirevõrgustikuga (automaatse või laboratooriumipõhisega); kohaspetsiifilises keskkonnaseires võib kasutada automaatseid võrgustikke või see võib põhineda eelnevalt määratletud proovide võtmise ja analüüsimise skeemil. Üldeesmärk on registreerida võimalikud keskkonnamõjud (nt radioaktiivsuse kogunemine erinevates kohtades) ja aja jooksul toimuvad muutused saastumise tasemes ning luua alus kiirgusega kokkupuutumise prognoosimiseks (elanikkonna puhul). (Tuleks märkida, et artikli 35 alusel toimuvad kontrollid ei käsitle otseselt keskkonna radioaktiivsuse taset, vaid meetodeid ja menetlusi selle seireks).
Andmekeskus
Seade, mis on varustatud andmete salvestamise ja teabe edastamise riist- ja tarkvaraga ning vastavate menetlustega seiretegevuse andmete saamiseks, säilitamiseks ja arhiveerimiseks. Andmeid võib esitada andmekeskuses või sellistes andmeesituskeskustes nagu näiteks riigisisesed või kohalikud järelevalveasutused.