Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2006/C 132/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Registreerimistaotlus vastavalt artiklile 5 ja artikli 17 lõikele 2

“LINGUÍÇA DO BAIXO ALENTEJO” või “CHOURIÇO DE CARNE DO BAIXO ALENTEJO”

EÜ nr: PT/0229/8.4.2002

KPN ( ) KGT (X)

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamiseks. Üksikasjaliku teabe saamiseks palutakse huvitatud isikutel tutvuda tehnospetsifikaadi täieliku variandiga, mille võib saada 1. jaos viidatud riigi ametiasutustest või Euroopa Komisjonist (1).

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

2.   Rühm:

3.   Toote liik:

Klass: Rühm 1.2 — lihatooted

4.   Tehnospetsifikaat (artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Toote nimetus: “Linguíça do Baixo Alentejo” või “Chouriço de carne do Baixo Alentejo”

4.2.   Toote kirjeldus: Kergelt tammesuitsune vorst, mis on valmistatud alentejano tõugu sigade rümpade jaotustükkidest saadud lihast ja tahketest rasvadest. Liha- ja rasvatükkidele lisatakse soola, paprikapastat, purustatud kuivatatud küüslauku, samas piirkonnas valmistatud valget veini, köömneid, paprikat ja pipart. Ümbrisena kasutatakse naturaalselt soolatud seasooli. Hobuserauakujuline vorst on 30 cm pikk ning selle läbimõõt on 3–4,5 cm. Selle pind on läikiv ja natuke krobeline ning värv punane, valgelt marmorjas. Konsistentsilt on vorst üsna tihe või tihe. Väänamisega tõmmatakse vorst pingule ning seotakse kummastki otsast kinni puuvillase nööriga. Vorsti lõikepinna värv ei ole ühtlane, punakas vaheldub valge marmorjasega. Täidis on konsistentsilt hästi seotud, liha ja rasva ebakorrapärasest paigutumisest moodustubki marmorit meenutav muster. Rasv on pärljas, läikiv, lõhnav ja meeldiva maitsega. Vorstil on meeldiv, mahe ning õrn, kergelt soolane ja mõnikord natuke vürtsine maitse. Lõhn on meeldiv, õrnalt suitsune.

4.3.   Geograafiline piirkond: “Linguiça de Carne do Baixo Alentejo” või “Chouriço de Carne do Baixo Alentejo” valmistamisel tarvitatavate toorainete päritolu piirneb järgmiste haldusüksustega: Abrantes, Alandroal, Alcácer do Sal (välja arvatud freguesia Santa Maria do Castelo), Alcoutim, Aljezur (freguesia'd Odeceixe, Bordeira, Rogili ja Aljezuri), Aljustrel, Almodôvar, Alter do Chão, Alvito, Arraiolos, Arronches, Avis, Barrancos, Beja, Borba, Campo Maior, Castelo Branco, Castelo de Vide, Castro Marim (freguesia'd Odeleite ja Azinhali), Castro Verde, Chamusca, Coruche, Crato, Cuba, Elvas (välja arvatud freguesia'd Caia ja S. Pedro), Estremoz, Évora, Ferreira do Alentejo, Fronteira, Gavião, Grândola (välja arvatud freguesia Melidese), Idanha-a-Nova, Lagos (freguesia Bensafrimi), Loulé (freguesia'd Ameixiali, Saliri, Alte, Benafimi ja Querença), Marvão, Mértola, Monchique (freguesia'd Monchique, Marmelete ja Alferce), Monforte, Montemor-o-Novo, Mora, Moura, Mourão, Nisa, Odemira (välja arvatud freguesia'd Vila Nova de Mil Fontese ja S. Teotónio), Ourique, Penamacor, Ponte de Sôr, Portalegre, Portel, Redondo, Reguengos de Monsaraz, Sabugal, Santiago do Cacém (välja arvatud freguesia Santo André), Sardoal, São Brás de Alportel, Serpa, Sines, Silves (freguesia'd S. Marcos, S. Bartolomeu de Messines ja Silves) Sousel, Tavira, (freguesia Cachopo freguesia), Vendas Novas, Viana do Alentejo, Vidigueira, Vila Velha de Ródão ja Vila Viçosa, kus asuvad metsased mägikarjamaad (montado'd). Võttes arvesse erilisi ilmastikutingimusi, kasutusel olevaid kohalikke tootmisvõtteid ja toote organoleptilisi eripärasid, piirneb geograafiline ala, kus vorsti töödeldakse, laagerdatakse, lõigatakse ja pakendatakse, Beja piirkonna haldusüksustega Aljustrel, Beja, Castro Verde, Cuba, Ferreira do Alentejo, Mértola, Moura, Serpa, Vidigueira; Faro piirkonnas asuva Alcoutimi haldusüksusega ning Faro piirkonna freguesiatega'ga Cachopo (Tavira haldusüksus) ning Odeleite e Azinhal (Castro Marimi haldusüksus).

4.4.   Päritolutõend: Toodet “Linguiça do Baixo Alentejo” või “Chouriço de Carne do Baixo Alentejo” võib toota ainult nõuetekohaselt litsentseeritud töötlemisettevõtetes, mis asuvad geograafilises piirkonnas, kus vorsti toodetakse ning mis on rühma poolt heaks kiidetud. Tooraine tuleb alentejano tõugu sigadelt, mida kasvatatakse karjakasvatusettevõtetes, kus leidub tammesalusid ning mis viljelevad ekstensiivset või poolekstensiivset tootmisviisi, mille puhul loomi hoitakse tavaliselt väljas. Loomad registreeritakse tõuraamatus alentejano tõugu sigadena. Sigade tapmine ja liha tükeldamine toimub heakskiidetud ettevõtetes, mis asuvad selle ala piires, kus vorsti töödeldakse. “Linguiça do Baixo Alentejo” või “Chouriço de Carne do Baixo Alentejo” valmistamises osalevad põllumajandustootjad, tapamajad, lihalõikusettevõtted ning tootmisettevõtted on kõik nõuetekohaselt rühmaks ühinenud ja neid kontrollib sõltumatu asutus. See süsteem võimaldab toote täielikku jälgitavust ja tänu numbrilisele sertifitseerimismärgile päritolu kindlakstegemist alates põllumajandusettevõttest kuni iga müüdud ühikuni.

4.5.   Valmistamismeetod: Vorsti valmistatakse alentejano tõugu sigade (Sus ibericus) reietükist, seljatükist, kõhutükist ja kaelatükist saadud lihast ning lõikejääkidest ja rasvast, mida tükeldatakse kas mehhaaniliselt või käsitsi. Tailiha sisaldus peab olema 70–80 % ja rasvasisaldus 20–30 %. Kui liha on hakitud, segatakse see nõus rasva ja maitseainetega, mida on eelnevalt veega lahjendatud nagu sellele piirkonnale tüüpiline. Segu jäetakse üheks kuni kaheks päevaks külmutusruumi, mille temperatuur ei ületa 10 oC ja mille niiskustase on ligikaudu 80/90 %. Seejärel pressitakse segu soolvees hoitud seasooltesse, jälgides, et vorstid on tihedalt täidetud ja kinni seotud. Kui vorstid on täidetud, hakatakse neid suitsutama. Seda toimingut, mis kestab lähtuvalt keskkonnatingimustest minimaalselt 3 ja maksimaalselt 10 päeva (3–4 päeva suvel ja 5–6 päeva talvel), viiakse läbi suitsukambris, kasutades tammepuu või kuiva korgitamme suitsus. Turule viiakse vorst kas terve vorstina, tükkide või viiludena ning see on alati eelnevalt päritolukohas müügipakendisse pandud. Selle pakendamiseks kasutatakse erilist materjali, mis on tootega kokku puutumisel ohutu ega avalda sellele mõju. Toodet võib pakendada tavapärases või kontrollitud keskkonnas või ka vaakumpakendis. Tükeldamist ja pakendamist võib läbi viia ainult geograafilises töötlemispiirkonnas, et kindlustada jälgitavus ja kontroll, et vältida igasuguseid muutusi toote organoleptilistes eripärades ning et tagada jälgitavus igas protsessi etapis.

4.6.   Seos piirkonnaga: Märke sealiha kasutamisest toiduks on leitud Baixo Alentejo piirkonna pronksiajastust pärinevatest säilmetest, põhiliselt dolmenite ja teiste megaliitsete monumentide läheduses. Samuti on märke selle liha tarbimisest antud piirkonnas ka keldi perioodist 4. sajandil eKr. Need rahvad andsid olulise panuse Baixo Alentejo piirkonna söömisharjumuste mitmekesistumisse. Hilisemal ajal, kui piirkonda valitsesid roomlased, kasvas sealiha tarbimine vastavalt Rooma traditsioonidele veelgi. Kolonisaatorid puutusid kokku uuenduslike kulinaariavõtetega: sigu toideti tammetõrudega ja toiduvalmistamisel kasutati kohalikke aromaatseid taimi. Esimest aastatuhandet eKr tähistab moslemi vallutajate saabumine. Siiski ei avaldanud Koraani reeglid kohalikele kommetele mingit mõju. Selle ajastu peamiseks pärandiks kohalikule kokakunstile on vürtside kasutamine. Läbi aegade leidub väga palju viiteid sigadele, keda on toidetud tammesaludes kasvanud tõrudega. See oli selle piirkonna kõige sagedamini tarbitud lihasort — kas siis värskelt või säilitatuna. Loomi peeti ekstensiivsel tootmisviisil ja mõnikord ka kogukonna ühistes sigalates, mida kutsuti nimega adúas — neid võis leida Alentejo piirkonnas veel hilise ajani. Niisiis on sealihal olnud Alentejo kohalikus kokakunstis alati eriline koht, ammustest aegadest kuni tänase päevani välja. Vorstivalmistamise kunst, mille juures “Linguiça do Baixo Alentejo” või “Chouriço de Carne do Baixo Alentejo” on oluline toode, kujunes välja seetõttu, et sealiha oli vaja säilitada terveks aastaks. Kokkuvõttes seob toodet “Linguiça do Baixo Alentejo” või “Chouriço de Carne do Baixo Alentejo” piirkonnaga kolm põhilist asjaolu: liha saadakse piirkonnale iseloomulikult loomatõult; looma on peetud piirkonna tammesaludes; vorstil on iseloomulik maitse, vürtsitatus ja eriline välimus, mis erineb teistest Alentejo piirkonna lihatoodetest.

4.7.   Kontrolliasutus:

Asutus Certialentejo on tunnistatud vastavuses olevaks standardi 45011:2001 nõuetega

4.8.   Märgistus: Märgistusel peab kasutama sõnastust: “LINGUIÇA DO BAIXO ALENTEJO ou CHOURIÇO DE CARNE DO BAIXO ALENTEJO — Indicação Geográfica Protegida” ja ühenduse logo ning sertifitseerimismärki, millel peab olema märgitud toote nimetus, kontrolliasutus ja järjekorranumber (numbriline või tähtnumbriline kood, mis tagab toote jälgitavuse).

4.9.   Riiklikud nõuded: —

(1)  Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond, B-1049 Brüssel.