4.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 54/13

1.

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a ja artikli 87 lõike 3 punktile c võib komisjon teatud ebasoodsas olukorras olevate Euroopa Liidu piirkondade majandusarengu edendamiseks antavat riigiabi käsitleda kokkusobivaks ühisturu põhimõtetega. Selline riigiabi on tuntud regionaalabi nime all. Regionaalabi koosneb suurtele ettevõtetele antavast investeeringuteks ettenähtud abist või teatud piiratud juhtumitel tegevuskulude katmiseks antavast abist, kusjuures mõlemal juhul on abi suunatud konkreetsetele piirkondadele piirkondlike erinevuste ühtlustamiseks. Regionaalabina käsitletakse ka ebasoodsas olukorras olevates piirkondades paiknevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavat suuremat investeeringuteks ettenähtud abi, mis ületab teistes piirkondades lubatud määra.

2.

Olles suunatud ebasoodsas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse vähendamisele, edendab regionaalabi liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning ELi ühtekuuluvust tervikuna. Regionaalabi geograafiline spetsiifilisus eristab seda teistest horisontaalse abi vormidest, nagu abi teadustööks, arendustegevuseks ja innovatsiooniks, abi tööhõiveks, koolituseks või keskkonnaabi, mis taotlevad ühishuvidele vastavaid eesmärke kooskõlas asutamislepingu artikli 87 lõikega 3, mida mõnikord antakse isegi suuremas mahus konkreetsete raskuste esinemisel ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. (1)

3.

Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi antakse kõige ebasoodsamas olukorras olevatele piirkondadele, toetades investeeringuid ja töökohtade loomist. See abi edendab vähemsoodsates piirkondades paiknevate ettevõtete majandustegevuse laienemist ja mitmekesistamist, julgustades eelkõige seal uusi ettevõtteid looma.

4.

Tingimused, mida komisjon kohaldab, et uurida regionaalabi kokkusobivust ühisturu nõuetega vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a ja artikli 87 lõike 3 punktile c, on kodifitseeritud 1998. aasta regionaalabi suunistes (2) ajavahemikuks 2000—2006. (3) Ulatuslike investeerimisprojektidega seotud abi reguleerivad erieeskirjad on kodifitseeritud 2002. aasta mitut valdkonda hõlmavas raamprogrammis. (4) Olulised poliitilised ja majanduslikud arengud alates 1998. aastast, sealhulgas Euroopa Liidu laienemine 1. mail 2004. aastal, Bulgaaria ja Rumeenia eeldatav ühinemine ja kiirendatud integratsiooniprotsess pärast ühisraha kasutuselevõtmist on tekitanud vajaduse suuniste põhjalikuks läbivaatamiseks, et valmistada ette uued suunised aastateks 2007—2013.

5.

Regionaalabi saab mängida olulist rolli ainult siis, kui seda kasutatakse säästlikult ja proportsionaalselt ning kui see koondatakse Euroopa Liidu kõige ebasoodsamas olukorras olevatesse piirkondadesse. Lubatud abi piirmäärad peaksid kajastama asjaomaste piirkondade arengut mõjutavate probleemide suhtelist tõsidust. Vähemsoodsas olukorras oleva piirkonna arendamiseks antava abi eelised peavad kaaluma üles tekkivad konkurentsimoonutused. (5) Abi eelistele omistatav kaal on erinev vastavalt kohaldatud erandile; nii võidakse taluda suuremat konkurentsimoonutust kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade puhul artikli 87 lõike 3 punktis a nimetatud juhtumitel, võrrelduna artikli 87 lõike 3 punktis c nimetatud juhtumitega. (6)

6.

Teatud vähestel täpselt kirjeldatud juhtumitel võivad piirkonna struktuuriliselt ebasoodsad olud olla nii rängad, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi koos ulatusliku horisontaalse abiga ei pruugi olla piirkondliku arengu käivitamiseks piisav. Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi võib ainult sellistel juhtudel täiendada tegevuskulude katmiseks antava regionaalabiga.

7.

Järjest enam tõendeid kinnitavad, et ühenduses on uute ettevõtete loomisel tõsiseid takistusi, mis on suuremad ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. Seetõttu on komisjon otsustanud ebasoodsas olukorras olevates piirkondades väikeste ettevõtete loomise julgustamiseks rakendada käesolevate suuniste raames uut abimeedet, mille puhul kasutatakse asjaomasest piirkonnast sõltuvaid erinevaid abi piirmäärasid.

8.

Komisjon kohaldab käesolevaid suuniseid regionaalabi suhtes, mida antakse kõikides majandusharudes, välja arvatud kalandussektor ja söetööstus, (7) mida reguleerivad konkreetse õigusliku meetmega kehtestatud erieeskirjad.

Põllumajandussektoris ei kohaldata käesolevaid suuniseid asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaaduste tootmise suhtes. Neid kohaldatakse nimetatud toodete töötlemise ja turustamise suhtes, kuid ainult ulatuses, mis on määratud ühenduse suunistes riigiabi kohta põllumajandussektoris, (8) või seda asendavates suunistes.

Lisaks sellele kehtivad mõnede teiste sektorite kohta ka erieeskirjad, mis võtavad arvesse asjaomase sektori konkreetset olukorda ning mille puhul võidakse käesolevate suuniste suhtes teha täielikke või osalisi erandeid. (9)

Tulenevalt pikaajalisest praktikast on komisjon seoses terasetööstusega seisukohal, et regionaalabi terasesektorile, nagu see on määratletud I lisas, ei ole ühisturu põhimõtetega kokkusobiv. Ühisturuga kokkusobimatud on ka nimetatud sektoris väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavad suured üksiktoetused määruse (EÜ) nr 70/2001 (10) artikli 6 (või mis tahes järgneva määruse) mõistes, mille suhtes ei ole sama määrusega tehtud erandit.

Lisaks ei tohi sektori spetsiifilise olemuse tõttu anda investeeringuteks ettenähtud regionaalabi II lisas määratletud sünteeskiusektoris.

9.

Abi võib anda ainult raskustes olevatele ettevõtetele ainult raskustesse sattunud ettevõtete päästmiseks ja restruktureerimiseks riigiabi andmist käsitlevate ühenduse suuniste (11) tähenduses, kooskõlas järgnevate suunistega. (12)

10.

Üldjuhul peaks regionaalabi andma mitut valdkonda hõlmava abikava raames, mis on osa selgelt määratletud eesmärkidega piirkondlikust arengustrateegiast. Selline abikava võib pädevatel asutustel võimaldada seada investeerimisprojekte tähtsuse järjekorda vastavalt nende huvile asjaomase piirkonna vastu. Kui üksikule ettevõttele antakse erandkorras ühekordset erakorralist abi või kui abi antakse konkreetses tegevusvaldkonnas, siis peab liikmesriik näitama, et projekt annab panuse ühtse regionaalarengu strateegiasse ning et see ei tekita lubamatuid konkurentsimoonutusi, arvestades projekti olemust ja mahtu. Kui abikava kohaselt antud abi osutub olevat õigustamatult koondunud konkreetsesse tegevusvaldkonda, võib komisjon selle kava läbi vaadata vastavalt 22. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 17 EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamise meetodite kohta, (13) ning teha ettepaneku vastavalt asjaomase määruse artikli 18 lõikele c kava tühistamiseks.

11.

Liikmesriigid ei pea teatama regionaalabi kavadest, mis vastavad kõigile nõukogu 7. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 994/98 (14) (mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes) artikli 1 kohaselt komisjoni poolt vastuvõetud grupierandit käsitlevates määrustes sätestatud nõuetele.

12.

Regionaalabi erandlikkuse põhimõtte valguses on komisjon seisukohal, et abi saavate ühenduse piirkondade elanikkond peab olema oluliselt väiksem kui abi mitte saavate piirkondade oma.

13.

Võttes arvesse mitme Euroopa Ülemkogu järeldusi, mis kutsuvad üles vähendama riigiabi ulatust, ning pidades silmas laialt levinud muret seoses suurtele ettevõtetele antava investeeringuteks ettenähtud abi konkurentsimoonutusi tekitava toimega, on komisjon seisukohal, et regionaalabi suunistega aastateks 2007—2013 hõlmatud elanikkond tuleks piirata sellega, mis on vajalik kõige ebasoodsamate piirkondade ja teatavate selliste piirkondade hõlmamiseks, mida loetakse ebasoodsaks piirkonnaks, võrreldes asjaomase liikmesriigi keskmiste näitajatega. Vastavalt on komisjon otsustanud kehtestada hõlmatud elanikkonna piirmääraks 42 % praegusest 25 liikmesriigiga ühenduse elanikkonnast, mis vastab 15 liikmega ühenduse tingimustes 1998. aastal kehtestatud piirmäärale. See piirmäär tagab regionaalabi asjakohase koondumise 25 liikmega ELis, võimaldades samal ajal piisavat paindlikkust Bulgaaria ja Rumeenia ühinemiseks, sest kogu nende territoorium peaks olema regionaalabi kõlblik. (15)

14.

Olenemata sellest on komisjon praeguste liikmesriikide jaoks piisava järjepidevuse tagamiseks otsustanud kohaldada ka täiendavat turvavõrgustikku tagamaks, et ükski liikmesriik ei kaotaks üle 50 % ajavahemikul 2000—2006 hõlmatud elanikkonnast. (16)

15.

Artikli 87 lõike 3 punktis a on sätestatud, et ühisturuga kokkusobivaks võib pidada abi, mis on ette nähtud majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus. Euroopa Ühenduste Kohus on leidnud, et “sõnade” erakordselt “ja” tõsine “kasutamine artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erandis näitab, et selle erandi puhul peetakse silmas ainult neid piirkondi, kus majanduslik olukord on võrreldes kogu ühendusega äärmiselt ebasoodne”. (17)

16.

Sellest tulenevalt leiab komisjon, et ettenähtud tingimused on täidetud, kui NUTS (18) II tasandi geograafiliseks üksuseks olevas piirkonnas on ostujõu standardi järgi mõõdetud sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta alla 75 % ühenduse keskmisest. (19) Analüüsiks kasutatava piirkonna SKT elaniku kohta (20) ja ühenduse keskmise määrab kindlaks Euroopa Ühenduste Statistikaamet. Et tagada maksimaalne võimalik ühtsus nende piirkondade määramisel, mille suhtes kehtib regionaalabi suuniste raames artikli 87 lõike 3 punkt a kohane erand, ning piirkondade määramisel, mis on kõlblikud, arvestades struktuurifondide määrustes kehtestatud lähenemise eesmärki, on komisjon kasutanud artikli 87 lõike 3 punktile a vastavate piirkondade määramiseks samu SKT andmeid elaniku kohta kui neid, mida kasutatakse lähenemise eesmärgile vastavate piirkondade määramiseks vastavalt struktuurifondide määrustele. (21)

17.

Tunnistades spetsiifilisi puudusi, mida piirkonnad kogevad tänu oma kaugusele ja konkreetsetele tõketele integreerumisel siseturgu, on komisjon seisukohal, et kõige äärepoolsematele piirkondadele vastavalt asutamislepingu artikli 299 lõikele 2 (22) antava regionaalabi suhtes kehtib samuti artikli 87 lõike 3 punktis a kehtestatud erand, vaatamata sellele, kas asjaomaste piirkondade SKT elaniku kohta on väiksem kui 75 % ELi keskmisest.

18.

Teatud piirkondades on SKT inimese kohta suurem kui 75 % ühenduse keskmisest ainuüksi laienemise statistilise mõju tõttu. Need on NUTS II tasandi piirkonnad, kus SKT inimese kohta on suurem kui 75 % EL25 keskmisest, kuid väiksem kui 75 % EL15 keskmisest. (23), (24)

19.

Komisjon on seisukohal, et selliste piirkondade arengu kahjustamise vältimiseks seoses abimääradega ja tegevusabi kättesaadavuse liiga kiirete muutustega peaks nende suhtes ajutiselt üleminekuperioodi jooksul kuni 31. detsembrini 2010 jätkuvalt kehtima artikli 87 lõike 3 punktis a kehtestatud erand.

20.

2010. aastal vaatab komisjon nende piirkondade olukorra üle, tuginedes Eurostatilt pärinevatele kõige värskematele kolme aasta SKTd käsitlevatele keskmistele andmetele. Kui mõne kõnealuse piirkonna SKT elaniku kohta on langenud alla 75 % 25 liikmesriigiga ELi keskmisest, kohaldatakse asjaomaste piirkondade suhtes jätkuvalt artikli 87 lõike 3 punkti a kohast erandit. Vastasel juhul saavad statistilise mõju piirkonnad artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandi kohaselt abikõlblikeks alates 1. jaanuarist 2011.

21.

Euroopa Ühenduste Kohus on kohtuasjas 248/84 (25) väljendanud oma seisukohta mitmete asjaomase erandiga seotud probleemide ja analüüsi kontrollraamistiku kohta järgmiselt: “[Artikli 87 lõike 3 punktis c] sätestatud erandi mõju on suurema ulatusega, kuivõrd see võimaldab arendada teatavaid piirkondi ilma artikli 87 lõike 3 punktis a nimetatud majanduslikest tingimustest tulenevate piiranguteta, kui selline abi” ei mõjuta kaubandustingimusi ebasoodsalt sellisel määral, mis on vastuolus ühiste huvidega“. See säte annab komisjonile volituse ka sellise abi andmiseks, mis on ette nähtud majandusliku arengu soodustamiseks liikmesriigi piirkondades, mis on ebasoodsamas olukorras võrreldes selle riigi keskmise olukorraga.”

22.

Artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandi kohane regionaalabi peab olema siiski liikmesriigi täpselt sõnastatud regionaalpoliitika osaks ja järgima geograafilise kontsentratsiooni põhimõtteid. Kui abi on ette nähtud piirkondadele, mis ei ole niivõrd halvas olukorras kui need, mille kohta kehtib artikli 87 lõike 3 punkt a, tuleb seada ranged piirangud nii erandi geograafilisele kohaldamisele kui ka lubatud abi osatähtsusele. Seega võib asjaomase abi saamise tingimustele tavaliselt vastata ainult väike osa liikmesriigi territooriumist.

23.

Riigiasutustele piisava tegevusruumi jätmiseks abikõlblike piirkondade valimisel, ilma et seataks ohtu komisjoni kasutatava kontrollsüsteemi tõhusust seda liiki abi korral ning kõigi liikmesriikide võrdset kohtlemist, viiakse kõnealuse erandi alla kuuluvate piirkondade valik läbi kaheetapilise menetluse käigus, kus esiteks määrab komisjon iga liikmesriigi (26) jaoks maksimaalse elanike arvu, keda selline abi hõlmab, ning teiseks valitakse välja abikõlblikud piirkonnad.

24.

Esimese etapina tuleb artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandi kohane abikõlblik elanikkond kindlaks määrata objektiivse, õiglase ja läbipaistva meetodi abil. Lõpptulemus peab jääma regionaalabiga hõlmatava piirmäära raamidesse, mille komisjon määrab kindlaks vastavalt punktile 3.1, võttes arvesse ka turvavõrgustikku. Selle saavutamiseks määrab komisjon kindlaks elanikkonna ülemmäära iga liikmesriigi puhul, kasutades järgmist meetodit.

25.

Esiteks saavad liikmesriigid automaatselt mis tahes selliste piirkondade elanikkonnale vastava eraldise, mis vastasid asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erandi kohaselt abikõlblikkuse tingimustele, kuid mis nimetatud tingimustele enam ei vasta, ning mida ei hõlma statistilise mõju piirkondade suhtes kehtiv kord, mida kirjeldatakse punktis 3.3. Need on piirkonnad, mille SKT elaniku kohta on väiksem kui 75 % 15 liikmesriigiga ELi näitajast 1998. aasta regionaalabi suuniste vastuvõtmise ajal, kuid mis tänu oma majandusarengule ei vasta enam 15 liikmesriigiga ELile tuginevatele tingimustele. Kuna kõnealused piirkonnad (27) on eelnevalt suhteliselt suurtes kogustes abi saanud, peab komisjon vajalikuks võimaldada liikmesriikidel näidata soovi korral üles paindlikkust nende piirkondade abistamise jätkamiseks suuniste kehtivusaja jooksul vastavalt artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandile. (28)

26.

Teiseks, et võimaldada hõredalt asustatud piirkondade jätkuvat toetamist, saavad asjaomased liikmesriigid eraldise vastavalt hõredalt asustatud piirkondade elanikkonna arvule. (29)

27.

Pärast punktides 3.2 ja 3.3 kehtestatud objektiivsete kriteeriumide kohaldamisest tulenevat elanikkonna hõlmatuse mahaarvamist punktis 3.1 kehtestatud 25 liikmesriigiga ELi 42 %lisest piirmäärast, samuti selliste eraldiste mahaarvamist, millele on viidatud kahes eelnevas punktis, jagatakse järelejäänud summa liikmesriikide vahel, kasutades meetodit, mis arvestab piirkondadevahelist SKT erinevust elaniku kohta ning tööpuuduse erinevust nii riigi kui ka ühenduse tasandil. Üksikasjalik valem on esitatud IV lisas. (30)

28.

Lõpuks, nagu kirjeldatud punktis 3.1, on kohaldatud turvavõrgustikku tagamaks, et ükski liikmesriik ei kaotaks üle 50 % 1998. aasta suunistele vastavast elanikkonna hõlmatusest.

29.

Vastavad eraldised on näidatud V lisas koos vastavalt artikli 87 lõike 3 punktile a abikõlblike piirkondade nimekirjadega, statistilise mõju piirkondade nimekirjadega ja majandusarengu piirkondade nimekirjadega.

30.

Sobivuskriteeriumid, mille alusel liikmesriigid piirkondi välja valivad, peavad olema piisavalt paindlikud, et võtta arvesse mitmesuguseid olukordi, mille puhul regionaalabi võib potentsiaalselt olla õigustatud, kuid samal ajal peavad kriteeriumid olema läbipaistvad ja andma piisava tagatise, et regionaalabi ei tekitaks üldiste huvidega vastuolus olevaid kaubandus- ja konkurentsimoonutusi. Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et asjaomase liikmesriigi poolt regionaalabi, sealhulgas investeeringuteks ettenähtud regionaalabi andmiseks võivad vastavalt artikli 87 lõike 3 punkti c kohasele erandile olla välja valitud järgmised piirkonnad: (32)

31.

Lisaks, et võimaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust allapoole NUTS III taset jäävate äärmiselt kohaspetsiifiliste piirkondlike erinevustega tegelemisel, võivad liikmesriigid määrata kindlaks ka teisi väiksemaid piirkondi, mis ei vasta eespool kirjeldatud tingimustele, eeldusel et nende elanikkonna arvuks on vähemalt 20 000 inimest. (35) Seda võimalust kasutada sooviva liikmesriigi ülesanne on näidata, et ettepandud piirkondade puhul on majanduslik arendamine suhteliselt vajalikum kui piirkonna teiste alade puhul, ja kasutada selleks tunnustatud majandusnäitajaid, nagu SKT elaniku kohta, tööhõive või tööpuuduse tase ja kohaliku tootlikkuse või kohalike oskuste näitajad. Komisjon kiidab nende alade puhul heaks VKE-dele antava regionaalabi ning kohaldatakse ka asjakohast VKE lisatoetust. Sellegipoolest, ümbritsevatele majanduslikult rohkem arenenud piirkondadele mõju levimisest tulenevate võimalike konkurentsimoonutuste tõttu ei kiida komisjon heaks nende piirkondade suurtele ettevõtetele investeeringuteks ettenähtud abi või investeeringuteks ettenähtud abi, mille abikõlblikud kulud ületavad 25 miljonit eurot.

32.

Vastavus igale liikmesriigile lubatava elanikkonna koguhõlmatuse määrale tehakse kindlaks asjaomase piirkonna tegeliku elanikkonna arvu põhjal, tuginedes olemasolevale kõige värskemale tunnustatud allikast pärinevale statistilisele teabele.

33.

Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi on abi, mida antakse alginvesteeringu projektidele.

34.

Alginvesteering tähendab investeeringut materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses:

“Materiaalne vara” — maa, hooned ja tehas/seadmed. Käitise omandamise korral arvestatakse ainult varade ostmist kolmandatelt osapooltelt eeldusel, et tehing toimus vastavalt turutingimustele.

“Immateriaalne vara” — vara, mis saadakse tehnoloogiasiirde käigus patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel.

Selle mõiste alla ei kuulu asendusinvesteeringud, mis ei vasta ühelegi nimetatud tingimusele. (36)

35.

Käitisega vahetult seotud varade omandamist võib samuti käsitleda alginvesteeringuna eeldusel, et käitis suleti või oleks suletud, kui seda ei oleks ostetud, ning ostjaks on sõltumatu investor. (37)

36.

Investeerimiseks ettenähtud regionaalabi arvutatakse alginvesteeringu projektist tulenevate kas materiaalsetele või immateriaalsetele investeeringutele tehtud kulutuste või investeerimisprojekti poolt vahetult loodud töökohtade (prognoositavate) palgakulude alusel. (38)

37.

Abi vormid on erinevad. See võib olla näiteks abiraha, madala intressiga laen või intressitoetus, riigigarantii, aktsiate ost või muul viisil kapitali tagamine soodsatel tingimustel, maksude, sotsiaalkoormiste või muude kohustuslike lõivude alandamine või nendest vabastamine, maa, kaupade või teenuste võimaldamine soodsate hindadega.

38.

Oluline on tagada, et regionaalabil oleks tegelik stimuleeriv toime selliste investeeringute teostamisele, mida abi andmiseta abisaavas piirkonnas ei tehtaks. Seetõttu antakse abi ainult nende abikavade korral, mille puhul abisaaja on esitanud abitaotluse ja kava haldamise eest vastutav asutus on seejärel kirjalikult kinnitanud, (39) et üksikasjaliku kontrollimise tulemusel on tuvastatud projekti vastavus abikavaga kehtestatud kõlblikkuse tingimustele enne projekti kallal töö alustamist. (40) Selgesõnaline viide mõlemale tingimusele peab olema lisatud kõikidele abikavadele. (41) Sihtotstarbelise abi puhul peab volitatud asutus olema väljastanud kinnituse abi andmise kohta enne projekti kallal tööde alustamist eeldusel, et asjaomase meetme kohta on olemas komisjoni heakskiit. Kui töö algab enne, kui käesolevas punktis kehtestatud tingimused on täidetud, ei ole projekt abikõlblik.

39.

Kui abi on arvutatud materiaalsetele või immateriaalsetele investeeringutele tehtud kulutuste alusel või lõikes 35 viidatud soetuskulude alusel tagamaks, et investeering oleks läbipaistev ja aus ning vastaks kohaldatud abi piirmääradele, peab abisaaja kandma vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest kas omavahendite arvel või välise finantseerimise arvel, mis on sõltumatu avaliku sektori toetustest. (42)

40.

Tagamaks, et investeering annaks piirkonda investeerimisel tegeliku ja jätkusuutliku panuse, peab abi andmine sõltuma (kas abile kehtestatud tingimuste või maksemeetodi vahendusel) kõnealuse investeeringu haldamisest asjaomases piirkonnas vähemalt viie aasta jooksul pärast investeeringu elluviimist. (43) Kui abi arvutatakse palgakulude alusel, peavad töökohad olema täidetud kolme aasta jooksul pärast tööde lõpetamist. Iga investeeringu abil loodud töökoht peab asjaomases piirkonnas säilima viie aasta jooksul alates töökoha esmakordsest täitmisest. VKEde korral võivad liikmesriigid kõnealust investeeringu haldamise või töökohtade loomise viieaastast perioodi lühendada kolme aastani.

41.

Abi osatähtsus määratakse kindlaks suhtena võrdlushinda. Kogu abi osatähtsus tuleb arvutada toetuse brutoekvivalendina. (44) Abi osatähtsus toetuse brutoekvivalendina on abi diskonteeritud väärtus, mida väljendatakse abikõlblike kulude diskonteeritud väärtuse osakaaluna. Abi korral, millest teatatakse komisjonile eraldi, arvutatakse toetuse brutoekvivalent teatamise hetkel. Muudel juhtumitel diskonteeritakse abikõlblike investeerimiskulude väärtus abi andmise hetkel. Mitmes osas antava abi väärtus diskonteeritakse vastavalt sellest teatamisel või selle andmisel. Diskonteerimisel ja sooduslaenus sisalduva abisumma arvutamisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kehtinud viitemäära. Juhul kui abi antakse tulevastest maksudest vabastamise või nende vähendamise vormis, diskonteeritakse abi osad viitemäärade alusel, mis kehtisid erinevatel ajahetkedel, kui maksusoodustusi rakendati.

42.

Abi osatähtsust tuleb kohandada vastavalt asjaomaste regionaalprobleemide laadile ja tõsidusele. See tähendab, et piirkondades, mille suhtes võib kohaldada artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit, on vastuvõetav abi osatähtsus algusest peale väiksem kui piirkondades, mille suhtes võib kohaldada artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erandit.

43.

Komisjon peab arvestama ka asjaolu, et pärast viimaseid laienemisi on oluliselt suurenenud selliste piirkondade suhtelise heaolutaseme erinevused, mille suhtes saab kohaldada artikli 87 lõike 3 punkti a. Tegelikult on olulise arvu piirkondade ning isegi tervete liikmesriikide SKT nüüd elaniku kohta väiksem kui 45 % EL25 keskmisest, mis ei olnud nii 1998. aastal. Kõnealuste heaolutaseme vaheliste suuremate erinevuste olemasolu ühenduses nõuab komisjonilt asjaomaste piirkondade ulatuslikumat kategooriatesse jaotamist.

44.

Piirkondade puhul, mille suhtes kehtib artikli 87 lõike 3 punkt a, on komisjon seisukohal, et regionaalabi osatähtsus ei tohi ületada:

45.

Konkreetse halvemuse tunnustamise korral on kõige äärepoolsemad piirkonnad kõlblikud täiendavate toetuste saamiseks 20 % ulatuses abi brutoekvivalendist, kui nende SKT elaniku kohta jääb alla 75 % EL25 keskmisest, ja 10 % ulatuses abi brutoekvivalendist ülejäänud juhtudel.

46.

Statistilise mõju piirkonnad, mille suhtes võib kohaldada artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit alates 1. jaanuarist 2011, on abikõlblikud 20 % abi osatähtsuse ulatuses.

47.

Ülejäänud piirkondades, mille suhtes võib kohaldada artikli 87 lõike 3 punkti c, ei tohi regionaalabi ülemmäär ületada 15 % abi brutoekvivalendist. Seda vähendatakse 10 %ni abi brutoekvivalendist piirkondade puhul, mille SKT elaniku kohta on suurem kui 100 % EL25 keskmisest ja tööpuudus on madalam EL-25 keskmisest, mõõdetuna NUTS III tasandil (tuginedes viimase kolme aasta Eurostati andmete keskmisele). (45)

48.

Väikese rahvastikutihedusega piirkonnad ja piirkonnad (NUTS III tasemele vastavad või väiksemad), mis külgnevad piirkonnaga, mille suhtes kohaldatakse artikli 87 lõike 3 punkti a, mille liikmesriik on välja valinud artikli 87 lõike 3 punkti c alusel, samuti NUTS III piirkonnad või nende osad, millel on ühine maapiir Euroopa Majanduspiirkonda või EFTA-sse mitte kuuluva riigiga, on alati kõlblikud saama abi osatähtsust, mis vastab 15 %le abi brutoekvivalendist.

49.

Kui abi antakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, (46) võib punktis 4.1.2 esitatud ülemmäärasid suurendada 20 % võrra abi brutoekvivalendist väikestele ettevõtetele ja 10 % võrra abi brutoekvivalendist keskmise suurusega ettevõtetele antava abi puhul. (47)

50.

Kulutused maale, hoonetele ja tehasele/seadmetele (48) on alginvesteeringuks ettenähtud abi kõlblikud.

51.

VKEde puhul võib arvesse võtta ka investeeringuga seotud ettevalmistavaid uuringuid ja konsultatsioonikulusid; abi suurim osatähtsus võib sel puhul olla kuni 50 % tegelikest kuludest.

52.

Punktis 35 osutatud soetuse korral peaks võtma arvesse ainult kolmandatelt isikutelt ostetud varasid. (49)  (50) Tehing peab toimuma vastavalt turutingimustele.

53.

Varade, välja arvatud maa ja hoonete soetamisega seotud liisingukulusid võib arvestada ainult juhul, kui tegemist on kapitalirendiga ja see hõlmab kohustust vara ostmiseks pärast liisingusuhte lõppemist. Maa ja hoonete liisimise korral peab liising kestma vähemalt viis aastat pärast investeerimisprojekti eeldatavat lõppu suurte ettevõtete puhul ja kolm aastat VKEde puhul.

54.

Välja arvatud VKEde ja ülevõtmiste puhul, peavad omandatavad varad olema uued. Ülevõtmiste puhul arvatakse maha vara, mille soetamiseks on antud abi juba enne ostu.

55.

VKEde puhul võib alati arvestada immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute (tehnoloogiasiire patentide, litsentside, oskusteabe või patenteerimata tehniliste teadmiste omandamise teel) kogumaksumust. Suurte ettevõtete puhul on sellised kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses projekti kõikidest abikõlblikest investeerimiskuludest.

56.

Abikõlbliku immateriaalse vara puhul kehtivad kõikidel juhtudel tingimused, mis on vajalikud nimetatud vara kestva seotuse tagamiseks abi saava piirkonnaga, mis on regionaalabi kõlblik, seega ei kuulu see vara üleviimisele teistesse piirkondadesse, eriti piirkondadesse, mis ei ole regionaalabi kõlblikud. Selleks peab abikõlblik immateriaalne vara vastama eelkõige järgmistele tingimustele:

57.

Nagu on näidatud punktis 4.1.1, võib regionaalabi arvutamisel kasutada viitena prognoositud palgakulusid, (51) mis tekivad seoses alginvesteeringu projekti tulemusena loodavate töökohtadega.

58.

Töökohtade loomine tähendab otseselt konkreetses käitises palgatud töötajate arvu (52) puhasväärtuse suurendamist, võrreldes eelneva 12 kuu keskmisega. Järelikult tuleb 12 kuu jooksul loodud töökohtade arvust lahutada sama aja jooksul kaotatud töökohtade arv. (53)

59.

Abi summa ei tohi ületada teatavat protsenti tööle võetud isiku palgakulust, arvutatuna kahe aasta kohta. See protsent on võrdne kõnealuse piirkonna puhul lubatud investeerimisabi osatähtsusega.

60.

Käesolevate suuniste mõistes on ulatuslikuks investeerimisprojektiks selline käesolevates suunistes määratletud alginvesteering, mille abikõlblikud kulutused on suuremad kui 50 miljonit eurot. (54) Et ulatuslikku investeerimisprojekti ei oleks käesolevate suuniste kohaldamise vältimiseks võimalik jagada kunstlikult allprojektideks, peetakse ulatuslikku investeerimisprojekti ühtseks investeerimisprojektiks, kui üks või mitu äriühingut teevad alginvesteeringu kolme aasta jooksul ja see moodustub põhivarast, mida ei ole majanduslikult võimalik osadeks jagada. (55)

61.

Selleks et arvutada, kas ulatuslike investeerimisprojektide abikõlblik kulu ulatub käesolevates suunistes kehtestatud piirmäärani, tuleb abikõlblike kuludena arvestada kas traditsioonilisi investeerimiskulusid või palgakulusid, olenevalt sellest, mis on suuremad.

62.

Kahes järjestikuses (1998. (56) ja 2002. (57) aastal) mitut valdkonda hõlmavas regionaalabi raamistikus ulatuslikele investeerimisprojektidele on komisjon konkurentsimoonutuste vältimiseks vähendanud sellistele projektidele antava abi ülemmäära. Lihtsustamise ja suurema läbipaistvuse huvides on komisjon otsustanud lisada 2002. aastal avaldatud mitut valdkonda hõlmava raamistiku (MSF–2002) sätted regionaalabi suunistele aastateks 2007—2013.

63.

Seetõttu ei kohaldata 2002. aastal avaldatud mitut valdkonda hõlmavat raamistikku enam pärast 31. detsembrit 2006 antavale või teatavaks tehtavale abile (58) ja raamistik asendatakse käesolevate suunistega. (59)

64.

Liikmesriigid peavad komisjonile eraldi teatama mis tahes abi kohta, mida antakse olemasolevate abikavade kohaselt investeerimisprojektidele juhul, kui kõikidest allikatest saadav abi ületab lubatud piirmäära, mida 100 miljoni euro suuruste abikõlblike kulude korral võib saada punktis 67 kehtestatud ulatuses ja tingimustel. (60)

Alljärgnevas tabelis esitatakse teatamiskohustuse piirmäärad erinevates piirkondades käesolevate suuniste raames enim kasutatava abi osatähtsuse puhul.

65.

Kui regionaalabi antakse olemasolevate abikavade põhjal ulatuslikele investeerimisprojektidele, mille puhul ei ole teatamiskohustust, peavad liikmesriigid 20 tööpäeva jooksul alates pädeva asutuse poolt abi andmise päevast esitama komisjonile III lisas toodud standardvormis nõutava teabe. Komisjon avaldab nimetatud kokkuvõtliku teabe järgneval veebileheküljel: http://europa.eu.int/comm/competition/.

66.

Liikmesriigid peavad säilitama üksikasjalikud andmed ulatuslikele investeerimisprojektidele antava abi kohta. Asjaomaseid andmeid, mis peavad hõlmama kogu vajalikku teavet tõendamaks, et abi suurimat lubatud osatähtsust ei ole ületatud, tuleb säilitada 10 aastat alates abi andmise kuupäevast.

67.

Ulatuslikele investeerimisprojektidele antava investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes kohaldatakse regionaalabi kohandatud ülemmäära (61) vastavalt järgmisele jaotusele:

Seega arvutatakse ulatuslikule investeerimisprojektile antav abisumma järgmise valemi alusel: maksimaalne abi määr = R × (50 + 0.50 × B + 0.34 × C), kus R on kohandamata regionaalabi ülemmäär, B on abikõlblik kulu vahemikus 50 miljonit kuni 100 miljonit eurot ja C on üle 100 miljoni euro suurune abikõlblik kulu. Arvutused tehakse ametlike vahetuskursside alusel, mis kehtivad abi andmise kuupäeval või teavitamise kuupäeval, kui abi suhtes kehtib eraldi teatamiskohustus.

68.

Kui kõigist allikatest saadav abi ületab 75 % abi ülemmäärast, mida 100 miljoni euro suuruse abikõlbliku investeeringu korral võib saada vastavalt abi andmise hetkel kehtivas heakskiidetud regionaalabi kaardis leiduvale suurte ettevõtete suhtes kohaldatavale abi tüüp-piirmäärale, ja kui:

69.

Asjaomane toode on tavaliselt investeerimisprojekti tulemusena saadud toode. (64) Kui projekti tulemuseks on vahetoode, mida turul praktiliselt ei müüda, võib asjaomase tootena käsitleda ka tootmisahela järgmise etapi toodet. Asjaomane tooteturg hõlmab kõnealust toodet ja selliseid asendustooteid, mida käsitlevad asendustootena kas tarbijad (toote omaduste, hinna ja kasutusotstarbe põhjal) või tootja (lähtuvalt tootmise sisseseade paindlikkusest).

70.

Kohustus tõendada, et punkti 68 alapunktides a ja b kirjeldatud tingimused ei kehti, lasub liikmesriigil. (65) Alapunktide a ja b kohaldamisel määratletakse müük ja nähtav tarbimine Prodcom klassifikatsiooni (66) asjakohasel tasemel EMP territooriumil või, kui see teave ei ole kättesaadav või asjakohane, siis mõne muu sellise üldtunnustatud turu segmentimise alusel, mille kohta statistilised andmed on kergesti kättesaadavad.

71.

Abi osatähtsuse ülemmäärad, mis on sätestatud punktides 4.1 ja 4.3, kehtivad abi kogusumma suhtes, kui:

72.

Kui materiaalsetele või immateriaalsetele investeeringutele tehtud kulutuste põhjal arvutatud abi on ühitatud palgakulude põhjal arvutatud abiga, tuleb järgida asjaomasele piirkonnale määratud abi osatähtsuse ülemmäära. (67)

73.

Kui kulutused, mille puhul võib anda regionaalabi, õigustavad täielikult või osaliselt ka muu abi andmist, rakendatakse vastava ühisosa suhtes kõige soodsamat kohaldatavates eeskirjades sätestatud ülemmäära.

74.

Kui liikmesriik näeb ette, et teatava abikava kohast riigiabi võib kombineerida muude abikavade kohase abiga, peab ta iga abikava puhul kindlaks määrama meetodi, mille abil ta tagab eespool loetletud tingimuste täitmise.

75.

Käesolevates suunistes kehtestatud abi maksimaalse osatähtsuse ületamise vältimiseks ei tohi investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kumuleeruda vähese tähtsusega abiga, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks.

76.

Äriühingu jooksvate kulude katmiseks antav regionaalabi (tegevuskulude katmiseks antav abi) on üldjuhul keelatud. Erandjuhul võib sellist abi siiski anda piirkondades, mille suhtes kohaldatakse artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erandit, kui i) abi andmine on õigustatud regionaalarengu ja abi olemuse seisukohast ning ii) abi määr on proportsionaalne puudustega, mille leevendamiseks abi antakse. (69) Liikmesriigi ülesanne on tõendada puuduste olemasolu ja hinnata nende olulisust. (70) Lisaks on lubatud tegevuskulude katmiseks antava abi teatud vormid väikese rahvastikutihedusega piirkondades ja hõredalt asustatud aladel.

77.

Tegevuskulude katmiseks antavat abi tuleks põhimõtteliselt eraldada ainult eelnevalt määratletud abikõlblike kulutuste jaoks (71) ja selline abi peaks piirduma teatava osaga nimetatud kulutustest.

78.

NACE klassifikatsiooni punktis J (koodid 65, 66 ja 67) määratletud finantstehingute ja kontsernisiseste tehingute ja punktis K (kood 74) määratletud kontsernisiseste tehingute eripära tõttu on vähetõenäoline, et selles sektoris eraldatud tegevuskulude katmiseks antav abi soodustab regionaalarengut, kuid on väga suur oht, et abi moonutab konkurentsi, nagu on märgitud komisjoni teatises riigiabi andmise eeskirjade kohaldamise kohta ettevõtete otsese maksustamise suhtes. (72) Komisjon ei kiida seetõttu käesolevate suuniste raames heaks ühtegi tegevuskulude katmiseks antavat abieraldist finantsteenuste sektoris või kontsernisiseste tehingute puhul, välja arvatud juhul, kui sellist abi antakse üldiste abikavade alusel, mis on avatud kõikide sektorite jaoks ja mis on kavandatud täiendavate transpordi- ja tööjõukulude korvamiseks. Samuti ei eraldata tegevuskulude katmiseks antavat abi ekspordi soodustamiseks.

79.

Tegevuskulude katmiseks antav abi on mõeldud viivituste ja kitsaskohtade kõrvaldamiseks regionaalarengus, välja arvatud lõigetes 80 ja 81 kirjeldatud juhtudel, ning seetõttu peaks see abi põhimõtteliselt olema ajutine ja aja jooksul vähenema; abi andmine tuleks lõpetada, kui asjaomased piirkonnad on saavutanud ELi rikkamatele piirkondadele lähedase heaolu. (73)

80.

Erandina eelmisest lõikest võib tegevuskulude katmiseks antava abi, mis ei ole järk-järgult vähenev ja ajaliselt piiratud, heaks kiita ainult:

81.

Lisaks võib kõige äärepoolsemates piirkondades ja väikese rahvastikutihedusega piirkondades eraldada abi, mis ei ole järk-järgult kahanev ega ajaliselt piiratud ning mis on ette nähtud täiendavate transpordikulude osaliseks korvamiseks, järgmistel tingimustel:

82.

Tegevuskulude katmiseks antava abi vajadust ja määra tuleb kõikide üksikjuhtumite puhul korrapäraselt üle kontrollida, et teha kindlaks abi vajalikkus asjaomasele piirkonnale pikemas perspektiivis. Seetõttu kinnitab komisjon tegevuskulude katmiseks antava abi kavad ainult käesolevate suuniste kehtimise ajaks.

83.

Tegevuskulude katmiseks antava abi kavade kaubandusele ja konkurentsile avalduva mõju kinnitamiseks on liikmesriigid kohustatud esitama igal aastal aruande iga NUTS II piirkonna kohta, millele antakse sellist abi. Aruandes peavad sisalduma iga asjaomases piirkonnas heakskiidetud abikava kogukulud või hinnanguline sissetuleku vähenemine ja selles tuleb teatada kümme suurimat tegevusabi saajat asjaomases piirkonnas, (76) nimetades saajate tegevussektori(d) ja saadud abisummad.

84.

Samal ajal kui uued väikesed ettevõtted kogevad raskusi kogu ELis, ilmneb, et abi saavates piirkondades pidurdab majandusarengut suhteliselt madal ettevõtluse tase, mis on konkreetsetes piirkondades isegi madalam kui keskmine ettevõtete asutamise määr. Seetõttu on vajalik viia sisse uus abivorm, mida saab anda lisaks investeeringuteks ettenähtud regionaalabile, et stimuleerida väikeste ettevõtete käivitamist ja esmast arengut abisaavas piirkonnas.

85.

Et tagada sellise abi tõhus suunatus, tuleks seda tüüpi abi diferentseerida vastavalt iga piirkonna kategooria poolt kogetavatele raskustele. Lubamatu konkurentsimoonutuste ohu vältimiseks, sealhulgas vältimaks ohtu, et olemasolevate ettevõtete töötajad lahkuvad, tuleks abi vähemalt algetapis anda ainult väikestele ettevõtetele ning sellise abi summad peavad olema piiratud ja vähenevad.

86.

Sellest tulenevalt kiidab komisjon heaks abikavad, millega nähakse ette abi kogusumma ülemmäär 2 miljonit eurot ettevõtte kohta (77) väikestele ettevõtetele, mille tegevuskoht asub artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erandi kohaldamisalasse kuuluvas abikõlblikus piirkonnas, ja kuni 1 miljonit eurot ettevõtte kohta väikestele ettevõtetele, mille tegevuskoht asub artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandi kohaldamisalasse kuuluvas abikõlblikus piirkonnas. Uutele väikestele ettevõtetele antav iga-aastane abi ei tohi ületada 33 % eespool nimetatud abi kogusummast ettevõtte kohta.

87.

Abikõlblikeks kuludeks on õigusabikulud, nõustamiskulud, kulud konsultatsiooniteenustele ja halduskulud, mis on vahetult seotud ettevõtte asutamisega, samuti järgmised kulud, kui nad on reaalselt kantud ettevõtte asutamisele järgneval esimesel viiel aastal: (78)

88.

Abi osatähtsus ei või ületada:

89.

Nimetatud osatähtsust suurendatakse 5 % võrra artikli 87 lõike 3 punktis a määratletud piirkondades, mille SKT ühe elaniku kohta on väiksem kui 60 % EL25 keskmisest, piirkondades, mille rahvastikutihedus on alla 12,5 elaniku km2 kohta, ja väikesaartel, mille rahvaarv on alla 5 000 elaniku, ning teiste sama suurte samasuguse eraldatusega asualade korral.

90.

Liikmesriigid peaksid seadma sisse vajaliku süsteemi, mis tagab, et seoses abikõlblike kuludega ei ületataks abi ülemmäära ja asjaomase abi osatähtsust. Konkreetselt käesoleva peatüki kohaselt antav abi ei tohi kumuleeruda muu avaliku sektori toetusega (kaasaarvatud vähese tähtsusega abi), et mitte ületada abi maksimaalset osatähtsust ega kehtestatud ülemmäära.

91.

Abi andmine eranditult uutele väikestele ettevõtetele võib tekitada väärasid stiimuleid olemasolevatele väikestele ettevõtetele, nagu soov sulgeda ettevõte ja avada see abi saamiseks uuesti. Liikmesriigid peaksid olema sellest ohust teadlikud ja kavandama abikavasid selliselt, et seda probleemi ei tekiks, näiteks piirates avalduste esitamise võimalusi hiljuti suletud ettevõtete omanikele.

92.

Kui käesolevate suuniste rakendamise tulemuseks on abi maksimaalse osatähtsuse vähendamine rohkem kui 15 protsendipunkti võrra (netomäärast brutomäärani), (79) siis võib abimäära vähendamine toimuda kahes etapis: 1. jaanuaril 2007 vähemalt 10 protsendipunkti võrra ja 1. jaanuaril 2011 ülejäänud osa võrra.

93.

Tingimusel, et liikmesriigid on esitanud asjaomased piirkonnad artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt regionaalabi kõlblikena perioodiks 2007—2013, võib abi osatähtsuse vähendamist majandusarengu piirkondades viia läbi kaheetapilisena. Abimäära tuleb vähendada vähemalt 10 protsendipunkti võrra netomäärast brutomäärani 1. jaanuaril 2007. Viimane vähendamine viiakse läbi hiljemalt 1. jaanuaril 2011. aastal, et saavutada käesolevate suunistega lubatud uus abi osakaal. (80)

94.

Piirkondades, mis kaotavad õiguse tegevuskulude katmiseks antavale abile, kuna nad ei kuulu enam artikli 87 lõike 3 punkti a kohaldamisalasse, võib komisjon heaks kiita sellise abi kavade järkjärgulise lõpetamise kaheaastase perioodi jooksul alates kuupäevast, mil piirkond kaotas õiguse kõnealusele abile.

95.

Käesolevate suuniste jõustumise järgselt ei ole mitmed piirkonnad enam regionaalabi kõlblikud. Selliste piirkondade sujuva ülemineku soodustamiseks reformitud riigiabi režiimile, mille suunas riigiabi tegevuskava rakendamisel järkjärgult liigutakse, võivad liikmesriigid kuni 2009. aasta 1. jaanuarini erandkorras määrata täiendavaid regionaalabi kõlblikke piirkondi vastavalt artikli 87 lõike 3 punktile c juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

96.

Liikmesriigi piirkonnad, millel on erandite tõttu õigus saada investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, ning igale piirkonnale heaks kiidetud alginvesteeringuks (82) antava abi osatähtsuse ülemmäärad moodustavad liikmesriigi regionaalabi kaardi. Regionaalabi kaardil määratletakse ka piirkonnad, millel on õigus saada ettevõtlusabi. Regionaalabi kaardid ei hõlma tegevuskulude katmiseks antava abi kavasid, mida hinnatakse igal üksikjuhul eraldi liikmesriigi poolt asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt esitatud teatise alusel.

97.

Euroopa Kohus on otsustanud, et otsuseid, millega komisjon võtab vastu iga liikmesriigi regionaalabi kaardid, tuleb tõlgendada regionaalabi suuniste lahutamatu osana ja need on täitmiseks kohustuslikud ainult siis, kui liikmesriigid on need heaks kiitnud. (83)

98.

Lisaks sellele tuleks meenutada, et regionaalabi kaartidel määratletakse ka nende grupierandite kohaldamisala, millega regionaalabi vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 vastavast teatamiskohustusest, sõltumata sellest, kas abi antakse määruse (EÜ) 70/2001 (84) alusel või regionaalabi teisi vorme käsitleva võimaliku tulevase erandimääruse alusel. Määruse (EÜ) 994/1998 (85) artikli 1 lõike 1 punktis b sätestatakse, et teatamiskohustust ei ole vaja täita “abi korral, mis on kooskõlas kaardiga, mille komisjon on regionaalabi andmiseks kinnitanud igale liikmesriigile.”

99.

Käesolevate suuniste kohaselt hõlmab regionaalabi kaart vastavalt liikmesriigi sotsiaal-majanduslikule olukorrale järgmist:

100.

Liikmesriikide enda ülesanne on otsustada, kas nad soovivad anda investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ja mis ulatuses nad seda teevad, ning täitma käesolevates suunistes kehtestatud tingimusi. Pärast käesolevate suuniste avaldamist peaks iga liikmesriik nii ruttu kui võimalik esitama komisjonile vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 regionaalabi kaardi kogu oma territooriumi kohta.

101.

Komisjon vaatab need teatised läbi kooskõlas asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud menetlusega. Läbivaatamise järgselt avaldab komisjon regionaalabi kaardid Euroopa Liidu Teatajas. Asjaomased kaardid jõustuvad 1. jaanuaril 2007 või nende avaldamise kuupäeval, kui see on hilisem; kaarte käsitletakse käesolevate suuniste lahutamatu osana.

102.

Teatis peab selgelt määratlema vastavalt artikli 87 lõike 3 punktile a esitatud abikõlblikud piirkonnad ning suurtele ettevõtetele ettenähtud abi osatähtsuse, mis arvestab piirkondliku abi ülemmäära kohandamist ulatuslikele investeerimisprojektidele. Juhul kui teatud piirkondade suhtes kohaldatakse üleminekueeskirju või juhul kui nähakse ette abi osatähtsuse muutumist, tuleb üksikasjalikult näidata ära asjaomased ajavahemikud ja abi osatähtsus.

103.

Tingimusel, et artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt abikõlblikud piirkonnad ja statistilise mõju piirkonnad määratakse väljastpoolt NUTS II tasandil, ei ole tavaliselt vajalik esitada üksikasjalikke toetavaid sotsiaalmajanduslikke andmeid. Üksikasjalik toetav teave tuleks esitada selliste artikli 87 lõike 3 punktile c vastavate piirkondade määramise selgitusena, mis ei ole majandusarengu piirkonnad, väikese rahvastikutihedusega piirkonnad ega piirialad, ja esitada sealhulgas asjaomaste piirkondade üksikasjalik kirjeldus, rahvastikuandmed, andmed SKT ja töötuse määra kohta ning mis tahes muu asjakohane teave.

104.

Pikaajaliseks piirkondlikuks arenguks vajaliku järjepidevuse tagamiseks peaks liikmesriikide esitatud piirkondade nimekiri hõlmama kogu perioodi 2007—2013. See võib olla koostatud siiski ka keskmise pikkusega ajavahemikuks, kuni 2010. aastani. Iga liikmesriik, kes soovib muuta selliste abikõlblike piirkondade nimekirja, mis saavad abi vastavalt artikli 87 lõike 3 punktile c, või muuta kohaldatavat abi osatähtsust, peavad selle kohta esitama komisjonile teate hiljemalt 1. aprilliks 2010. Mis tahes piirkondadega seotud muutused ei tohi ületada 50 % liikmesriikidele vastavalt artikli 87 lõike 3 punktile c võimaldatavast koguhõlmatusest. Välja arvatud statistilise mõju piirkonnad, ei ole piirkonnad, mis ei ole keskmise pikkusega ajavahemikus enam regionaalabi kõlblikud, kõlblikud ka mis tahes üleminekuabi saamiseks. Liikmesriigid võiva igal ajal esitada komisjonile taotluse lisada nimekirja täiendavaid piirkondi kuni hetkeni, mil asjakohane rahvastiku hõlmatus on saavutatud.

105.

Komisjon kavatseb kohaldada käesolevaid suuniseid kogu regionaalabi suhtes, mida antakse pärast 31. detsembrit 2006. Enne 2007. antavat regionaalabi hinnatakse vastavalt 1998. aasta regionaalabi suunistele.

106.

Kuna taotlused peavad olema kooskõlas regionaalabi kaardiga, ei saa regionaalabi kavasid või pärast 31. detsembrit 2006 antava erakorralise abi kohta esitatavaid taotlusi lugeda täielikuks enne, kui asjaomase liikmesriigi regionaalabi kaart on kinnitatud vastavalt punktis 8 kirjeldatud menetlusele. Sellest tulenevalt ei vaata komisjon tavaliselt läbi selliste regionaalabi kavade taotlusi, mis kuuluvad kohaldamisele pärast 31. detsembrit 2006, või pärast nimetatud kuupäeva antava erakorralise abi taotlusi enne, kui asjaomase liikmesriigi regionaalabi kaart on vastu võetud. (86) Sama kehtib käesolevate suuniste punktile 6 vastavate uutele väikestele ettevõtetele ettenähtud abikavade kohta.

107.

Komisjon on seisukohal, et käesolevate suuniste kohaldamine toob endaga kaasa olulised muutused regionaalabi eeskirjades üle kogu ühenduse. Lisaks sellele on ELi muutunud majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste valguses vajalik vaadata läbi kõikide regionaalabikavade jätkumise õigustatus ja tõhusus, seda nii investeeringuteks ettenähtud abi kui ka tegevuskulude katmiseks antava abi puhul. Sel põhjusel teeb komisjon kooskõlas asutamislepingu artikli 88 lõikega 1 liikmesriikidele ettepaneku järgmisteks asjakohasteks meetmeteks:

Komisjon kutsub liikmesriike üles kinnitama oma nõusolekut käesolevate ettepanekutega ühe kuu jooksul.

108.

Komisjon on ka seisukohal, et regionaalabi läbipaistvuse parandamiseks laienenud liidus on vajalikud täiendavad meetmed. Konkreetselt on see vajalik tagamaks, et liikmesriigid, ettevõtjad, huvitatud pooled ja komisjon ise omaks head juurdepääsu kõigile ELis kohaldatavatele regionaalabi kavadele. Komisjon on seisukohal, et seda on lihtne saavutada üksteisele viitavate veebisaitide abil. Sel põhjusel taotleb komisjon regionaalabi kavasid läbi vaadates süstemaatiliselt liikmesriikide ettevõtjatelt abikava tervikteksti avaldamist Internetis ning asjaomase Interneti-aadressi komisjonile teatavaks tegemist. Projektid, mille kulud on kantud enne abikava avaldamist, ei ole regionaalabi kõlblikud.

109.

Komisjon võib igal ajal suuniseid üle vaadata või muuta, kui see peaks osutuma vajalikuks seoses konkurentsipoliitikaga või komisjoni poliitika või rahvusvaheliste kohustuste arvessevõtmiseks.