[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 11.12.2006

KOM(2006) 778 lõplik

2006/0258 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb taimekaitsevahendite statistikat

(komisjoni esitatud){SEK(2006) 1623}{SEK(2006) 1624}

SELETUSKIRI

1) ETTEPANEKU TAUST

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Pestitsiidide kasutamisega seotud ohtude jälgimiseks, eelkõige taimekaitsevahendite kasutamisega seotud keskkonnaohtude jälgimiseks, on vaja asjakohaseid näitajaid. Seetõttu on liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) teinud eeluuringuid eesmärgiga kehtestada sellised näitajad. Ohunäitajate väljaarvutamine on võimalik ainult sobivate andmete olemasolu korral, nagu näiteks andmed pestitsiidide kasutamise kohta, kuid asjatundjad on väljendanud muret selliste andmete kättesaadavuse, läbipaistvuse, piisavuse ja usaldusväärsuse üle.

Euroopa Parlament ja nõukogu tunnistasid otsusega 1600/2002/EÜ vastu võetud kuuendas keskkonnaalases tegevuskavas (6EAP), et tuleb veelgi vähendada pestitsiidide, eelkõige põllumajanduses kasutatavate taimekaitsevahendite mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Nad rõhutasid vajadust saavutada säästvam pestitsiidide kasutamine ning kutsusid üles vähendama oluliselt ja igakülgselt ohte ja pestitsiidide kasutamist, tagades siiski vajaliku taimekaitse.

Teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia suunas“[1] tunnistas komisjon vajadust koostada ühenduse tasandil üksikasjalik, ühtlustatud ja ajakohane statistika pestitsiidide müügi ja kasutamise kohta ning tegi ettepaneku kehtestada asjaomased kohustuslikud nõuded kahe aasta jooksul pärast temaatilise strateegia vastuvõtmist, mis toetaks praegust pestitsiidide kasutamisega seotud andmekogumistööd.

Käesoleva määruse peamine eesmärk on tagada kohustusliku andmekogumisnõudega, et võrreldavaid andmeid kogutaks kõigist liikmesriikidest. See võimaldab välja arvutada ühtlustatud ohunäitajaid ning mõõta taimekaitsevahendite säästvama kasutamise suunas tehtud edusamme kogu ühenduses.

1.2. Üldine taust

Kuuenda keskkonnaalase tegevuskava kontekstis on pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia eesmärk vähendada pestitsiidide mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, ning üldisemalt saavutada säästlikum pestitsiidide kasutamine ning oluline ja igakülgne ohtude vähendamine, tagades siiski vajaliku taimekaitse. Arvestades, et olemasolev õiguslik raamistik keskendub peamiselt pestitsiidide olelustsükli algus- ja lõppjärgule, st taimekaitsevahendite turule lubamisele ja nende jääkide kontrollimisele toidus ja söödas, kavandatakse temaatilise strateegiaga täiendada olemasolevat õiguslikku raamistikku, keskendudes taimekaitsevahendite kasutamisjärgule.

Temaatilise strateegia üks selgelt väljendatud eesmärke on kehtestada läbipaistev aruandlus- ja järelevalvesüsteem ning töötada välja asjakohaseid näitajaid. Selleks tegi komisjon ettepaneku kehtestada asjaomased kohustuslikud nõuded kahe aasta jooksul pärast temaatilise strateegia vastuvõtmist, mis toetaks praegust pestitsiidide kasutamisega seotud andmekogumistööd.

Samal ajal on komisjon läbi vaadanud olemasolevad õigusaktid, mis käsitlevad taimekaitsevahendite turule lubamist ja pestitsiidide jääke, on uurinud ja teinud ettepanekuid meetmeteks, millega temaatilist strateegiat toetada, ning on toetanud uurimisprogrammi pestitsiidide keskkonnaohtlikkuse ühtlustatud näitajate väljaarendamiseks.

Kuna suhteliselt uue biotsiide käsitleva õigusakti[2] mõju ilmneb alles tükk aega pärast 2006. aastat, kui on lõpetatud biotsiidides kasutatavate toimeainete esmane hindamine, ei ole komisjonil ega enamikul liikmesriikidel praegu piisavalt teadmisi ega kogemusi, et teha ettepanekuid edasiste meetmete suhtes seoses biotsiididega. Seetõttu piirdub temaatilise strateegia ja käesoleva ettepaneku kohaldamisala taimekaitsevahenditega. Siiski võib mõlema dokumendi kohaldamisalasid tulevikus laiendada, kui peetakse vajalikuks kohaldada sarnaseid meetmeid biotsiidide suhtes.

1.3. Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta.[3]

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta,[4] eelkõige I lisa A osa punkt 9, milles on sätestatud kohustus, et taimsete toodete tootmisega või vastava saagi kogumisega tegelevad toidukäitlejad peavad säilitama andmeid taimekaitsevahendite või biotsiidide mis tahes kasutamise kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitikaalane tegevusraamistik.[5]

Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta,[6] praegu läbivaatamisel.[7]

1.4. Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Kuuenda keskkonnaalase tegevuskava üldises kontekstis tuleb käesolevat määrust taimekaitsevahendite statistika kohta käsitleda kui komisjoni pakutud kogu temaatilise strateegia põhiosa, millega hõlmatakse erinevaid meetmeid seoses pestitsiidide kasutamise praktilise küljega ning süstemaatilisemat andmete kogumist pestitsiidide kohta.[8] Strateegia tuumaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks.[9] Lisaks on komisjon teinud Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vaadata läbi direktiiv 91/414/EMÜ.

2) KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

2.1 Konsulteerimine huvitatud isikutega

2.1.1. Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Teatises „Pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia suunas“ väljapakutud erinevad meetmed on olnud laiaulatusliku avaliku arutelu teemaks; see algas huvirühmade aruteluga, mis kestis 2002. aasta juulist detsembrini. 2003. aasta aprillis paluti Euroopa institutsioonidel anda oma hinnang.

2004. aasta detsembrist kuni 2005. aasta jaanuarini korraldati erinevate kavandatud meetmete mõjuhinnangu aruande kohta laiaulatuslik Interneti-põhine arutelu.

Viimasena, 17. märtsist 2005 kuni 12. maini 2005 Interneti teel toimunud avatud arutelul sai komisjon 1772 vastust. Tulemused on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/environment/ppps/home.htm.

Konkreetseid meetmeid seoses pestitsiidide statistikaga arutati liikmesriikidega statistikaprogrammi komitees ja komitee pestitsiidide statistika eksperdirühmas alates septembrist 2004 kuni maini 2006.

2.1.2. Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Temaatilise strateegia arutelu käigus rõhutas Euroopa Parlament vajadust koguda andmeid ühtlustatud viisil ning teha avalikkusele kättesaadavaks teave iga toimeaine kohta. Et toetada sobivate näitajate väljaarendamist, võttes arvesse taimekaitsevahendite spetsiifilisi ohte ja riiklikke ohuvähendamise meetmeid, innustas nõukogu komisjoni arendama välja taimekaitsevahendite võrdleva statistika süsteemi. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kohaselt peaks kasutajate esitatav teave olema selline, et nad tunneksid, et teabe kogumine tuleb tootmisele kasuks.

Muude huvirühmade hulgas avaldasid tootmisharu ja põllumajandustootjad arvamust, et andmete saamisest tulenev kasu ei kaalu üles liiga laiaulatusliku kohustusliku andmekogumissüsteemiga seotud koormust ja haldusprobleeme. Keskkonnaalased mittetulundusühingud nõudsid, et pestitsiidide turustajad ja kasutajad hakkaksid pidama kohustuslikku arvestust. Kõik teised huvirühmad toetasid näitajate väljaarendamist kui vajalikku töövahendit edusammude mõõtmiseks. Ettepanekud seoses pestitsiidide müügi ja kasutamise andmete kogumisega saavutasid avalikkuse laialdast poolehoidu.

Kui liikmesriikidega konsulteeriti määruse ettepaneku suhtes, tunnistasid nad vajadust pestitsiidide kasutamise ühtlustatuma statistika järele. Samal ajal rõhutasid nad, et on vaja keskenduda ühtlustatud väljundi saavutamisele ning toonitasid, et neile peaks jäetama võimalikult suur vabadus nõutud teabe kogumisviiside suhtes. Muudes esiletõstetud punktides märgiti, et uued koormused peaksid olema minimaalsed ning prioriteedid tuleks kehtestada vastavalt olemasolevatele piiratud ressurssidele. Uued statistilised nõuded tuleb võimaluse korral tasakaalustada nõuete vähendamisega muudes valdkondades. Küsimuse all oli ka see, kas on asjakohane ja kasulik esitada komisjonile pestitsiidide kasutamise riiklikke andmeid lisaks riiklike tegevuskavade aruannetele, mis sisaldavad ühtlustatud näitajatel põhinevat ohuhinnangut. Liikmesriikide osalemine määruse rakendamisel ja kvaliteedi kriteeriumite määratlemisel statistikaprogrammi komitee kaudu oli tervitatav.

2.2. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

2.2.1. Eksperdiarvamuste kogumise valdkond

Komisjoni ettepanekus on ulatuslikult kasutatud pestitsiidide statistika eksperdirühma hinnangut. Veel on ettepanekus kasutatud 1999.–2004. aastal põllumajandusstatistika tõhustamise teostuskava (TAPAS) raames läbiviidud 30 pilootprojekti kogemusi ning uutes liikmesriikides ja ühinevates riikides 2002. aasta Phare mitmeriigilise statistika-alase koostöö programmi toel 2005. aastal läbiviidud 10 projekti kogemusi.

2.2.2. Kasutatud metoodika

Statistikakogumise ühtsete eeskirjade määratlus põhineb „Pestitsiidide kasutamise statistika kogumise suunistel põllumajanduses ja aianduses“, mille on koostanud pestitsiidide statistika eksperdirühm ja välja andnud komisjon 2002. aastal, ning mida on muudetud TAPASe ja PHARE pilootprojektidest saadud kogemuste tulemusel.

2.2.3. Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti

Statistikaprogrammi komitee annab volitused pestitsiidide statistika eksperdirühmale, mis koosneb liikmesriikide riiklike statistikainstituutide, põllumajandusministeeriumite, keskkonna- või rahvatervishoiuministeeriumite, taimekaitseteenistuste või taimekaitsevaldkonna uurimiskeskuste esindajatest.

2.2.4. Märkused ja nende arvesse võtmine

Ettepanekut on pestitsiidide statistika eksperdirühmaga korduvalt arutatud ning sellesse on võetud enamik eksperdirühma tehtud soovitustest, mille peamiseks eesmärgiks on tagada ühtlustatud ja võrreldavate andmete kogumine, võimaldades liikmesriikidele piisavat paindlikkust ning tagades selle statistika kasutamise temaatilise strateegia huvides.

2.2.5. Teadusliku usaldusväärsuse tase

Ettepaneku teadusliku usaldusväärsuse kõrge taseme tagavad nii taimekaitsevahendite ekspertide kui statistikute osalemine selle väljatöötamisel.

2.2.6. Ekspertide märkuste kättesaadavus

Kõik koosolekute dokumendid ja suunised ja ühtlustatud küsitlused on kättesaadavad vaba juurdepääsuga CIRCA veebisaidil: http://forum.europa.eu.int/Public/irc/dsis/pip/library.

2.3. Mõju hindamine

Temaatilise strateegia mõju hindamisel, mis lõpetati 2004. aasta novembris, uuriti järgmisi võimalusi seoses pestitsiidide müügi ja kasutamise andmete kogumisega:

1. võimalus: Andmete kogumine kasutamise kohta on kohustuslik tootmisharule ja turustajatele ning vabatahtlik professionaalsetele kasutajatele.

2. võimalus: Müügi- ja kasutamise andmete kohustuslik kogumine ning ühenduse nõuetele vastavuse programmi kehtestamine.

3. võimalus: Soovitus koguda kasutamise andmeid turustajatelt ja kasutajatelt.

4. võimalus: Andmeid ei koguta.

Erinevate võimaluste võrdlus näitas, et netomajanduslik mõju ulatuks 0 eurost aastas andmete kogumata jätmisel kuni 0–7 miljoni euroni aastas 3. võimaluse korral, 1–12 miljoni euroni aastas 1. võimaluse korral ja 3–15 miljoni euroni aastas 2. võimaluse korral. Sotsiaalne mõju ja uute töökohtade loomine olid 1. ja 2. võimaluse puhul võrdsed. Peamine erinevus 1. ja 2. võimaluse vahel seisnes saadud andmete kvaliteedis. 2. võimalus sobib kõige paremini kokku temaatilise strateegia eesmärgiga – luua andmete edastussüsteem pestitsiidide kasutamisega seotud ohu taseme hindamiseks. Lõplik soovitus oli kohustuslik müügi- ja kasutamise andmete kogumine koos ühenduse nõuetele vastavuse programmi kehtestamisega, kuna sellest valikust tulenev majanduslik mõju, mida hinnati mõnedes liikmesriikides tehtud juhtumiuuringute alusel, oleks mõõdukas ning et õigete ja usaldusväärsete andmete kogumist taimekaitsevahendite kasutamise kohta saaks läbi viia kiiresti ja majanduslikult efektiivselt. Kohustusliku, ülima täpsusega andmekogumise üldist rahanduslikku netomõju ühenduse tasemel hinnatakse 15 miljonile eurole aastas. See meede mõjutab tõenäoliselt kõige rohkem ametiasutusi (lisakoormus 9 miljonit eurot aastas), kusjuures tootmisharu lisakulud üksikasjalikumate müügiandmete kogumisel võivad ulatuda 2 miljoni euroni aastas. Majanduslikku mõju kasutajatele (peamiselt põllumajandustootjatele) hinnatakse 4 miljonile eurole aastas, kuna kasutamise andmete kohustuslik kogumine nõuab neilt olulist kaasaaitamist.

Komisjon viis läbi tööprogrammiga ettenähtud mõjuhinnangu, mille aruanne on kättesaadav veebilehel http://ec.europa.eu/environment/ppps/home.htm.

3) ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1. Kavandatud meetmete kokkuvõte

Et kehtestada läbipaistev süsteem strateegia eesmärkide, kaasa arvatud asjakohaste näitajate suunas tehtud edusammude jälgimiseks ja neist aruandmiseks, on vaja parandada ja ühtlustada praeguseid andmekogumis- ja aruandlussüsteeme ning anda neile õiguslik alus.

Määruse ettepanekuga luuakse õiguslik alus ja sätestatakse taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamisega seotud andmete kogumise ja levitamise ühtlustatud eeskirjad. Eelkõige antakse liikmesriikidele korraldus:

- koguda andmeid korrapäraselt (turustamise kohta igal aastal ja kasutamise kohta iga viie aasta järel);

- kuidas andmeid koguda, kas kasutades representatiivseid küsitlusi, eksperdiotsusel või näidisel põhinevaid statistilisi hindamismenetlusi, taimekaitsevahendite turustamisahela suhtes kohaldatud aruandluskohustust, professionaalsete kasutajate suhtes kohaldatud aruandluskohustust, haldusallikaid või kasutades neid vahendeid kombineeritult;

- kuidas andmeid komisjonile edastada.

Määruse ettepanekuga antakse komisjonile ülesanne kohandada mõningaid tehnilisi külgi ning määratleda kvaliteedi hindamise kriteeriumid ja andmeedastusformaat.

3.2. Õiguslik alus

Ühenduse statistika õiguslik alus on sätestatud asutamislepingu artiklis 285. Toimides kaasotsustamismenetluse kohaselt, võtab nõukogu vajaduse korral vastu meetmed statistika koostamiseks, mida on vaja ühenduse ülesannete täitmiseks. Nimetatud artiklis sätestatakse ühenduse statistika koostamise nõuded ning kooskõla erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja andmete konfidentsiaalsuse põhimõtetega.

3.3. Subsidiaarsuse põhimõte

Liikmesriigid ei suuda piisaval tasemel saavutada kavandatava tegevuse eesmärke, nimelt koostada ühenduse statistikat taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise kohta. Need on paremini saavutatavad ühenduse õigusakti alusel, sest ainult komisjon saab kooskõlastada vajalikku statistilise teabe ühtlustamist ühenduse tasandil, samas kui andmete kogumist ja taimekaitsevahendite võrreldava statistika koostamist saavad korraldada liikmesriigid. Seetõttu võib ühendus asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt need meetmed vastu võtta.

3.4. Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt esitatakse määruses vaid miinimumnõuded ega minda kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

On ette näha kulude suurenemine, eelkõige rakendamise esimeses järgus ja peamiselt nende riikide puhul, kus praegu ei tehta taimekaitsevahendite uuringuid, või nende riikide puhul, mis peavad oma uuringuid õiguslikele nõuetele vastavaks kohandama.

Selle mõju ulatust on kulutõhususe põhimõtte ja õiguslike meetmete rakendamise suhtes hoolika ettevalmistusega siiski piiratud. Eelkõige võimaldatakse määrusega liikmesriikidele suurt paindlikkust vahendite valikul (kaasa arvatud haldusandmed ja eksperdihinnangud) ja andmekogumise ajastamisel. Sellega antakse liikmesriikidele võimalus võtta arvesse riiklikke nõudeid või rahuldada spetsiifilisi riiklikke huve.

Temaatilise strateegia mõjuhinnang näitas, et kohustuslik, ülima täpsusega andmekogumine võimaldab saavutada optimaalset tulemust andmete võrreldavuse ja sünergia suhtes (maksimaalne kulude kokkuhoid), kuna neid samu detaile saab rakendada teabekogumise kõigil tasanditel.

3.5. Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el.

Üldjuhul arvatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus on sobiv õigusakt enamiku statistiliste toimingute jaoks, mis nõuavad kogu ühenduses üksikasjalikku ja ühtlustatud rakendamist.

Määrus on põhiaktina eelistatud direktiivile, kuna vastupidiselt direktiivile kehtestatakse määrusega samasugune õigus kogu ühenduses ning liikmesriikidele ei jää võimalust kohaldada õigusakte mittetäielikult või valikuliselt ning neile ei jää valikut eesmärgi saavutamise vormide ja meetodite kasutamisel. Pealegi on direktiiv vahetult kohaldatav, mis tähendab, et seda ei pea riiklikku õigusse üle võtma. Sellega hoitakse ära viivitused seoses direktiivide riiklikku õigusse ülevõtmisega ning saavutatakse seaduse parem ja kiirem rakendamine.

Ettepanek on osa komisjoni töö- ja seadusandluskavast viite 2006/ESTAT/006 all.

4) MÕJU EELARVELE

Taimekaitsevahendite statistilisi toiminguid rahastatakse ühenduse 2003.–2007. aasta statistikaprogrammist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2367/2002/EÜ) ja ühenduse tulevasest 2008.–2012. aasta statistikaprogrammist.

5) EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

Kavandatav õigusakt on EMPs kohaldatav ja peaks seetõttu laienema kogu Euroopa Majanduspiirkonnale.

2006/0258 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb taimekaitsevahendite statistikat

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[10]

[11]võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ning arvestades järgmist:

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[12]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2002. aasta 22. juuli otsuses 1600/2002/EÜ, millega kehtestati kuues keskkonnaalane tegevuskava,[13] tunnistati, et tuleb veelgi vähendada pestitsiidide, eelkõige põllumajanduses kasutatavate taimekaitsevahendite mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Otsuses rõhutati vajadust saavutada säästvam pestitsiidide kasutamine ning kutsuti üles vähendama oluliselt ja igakülgselt ohte ja pestitsiidide kasutamist, tagades siiski vajaliku taimekaitse.

2. Teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia suunas“[14] tunnistas komisjon vajadust koostada üksikasjalik, ühtlustatud ja ajakohane statistika pestitsiidide müügi ja kasutamise kohta ühenduse tasandil. Selline statistika on vajalik Euroopa Liidu säästava arengu poliitika hindamiseks ning pestitsiidide kasutamisega seotud tervise- ja keskkonnaohtude näitajate väljaarvutamiseks.

3. Pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia kontekstis on pestitsiidide müügi ja kasutamisega seotud ühtlustatud ja võrreldaval ühenduse statistikal oluline osa ühenduse õigusaktide ja poliitikavaldkondade väljatöötamises ja järelevalves.

4. Kuna suhteliselt uue biotsiide käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist)[15] mõju ilmneb alles tükk aega pärast 2006. aastat, kui on lõpetatud biotsiidides kasutatavate toimeainete esmane hindamine, ei ole komisjonil ega enamikel liikmesriikidel praegu piisavalt teadmisi ega kogemusi, et teha ettepanekuid edasiste meetmete suhtes seoses biotsiididega. Seega piirdub käesoleva direktiivi kohaldamisala taimekaitsevahenditega, mida käsitletakse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivis taimekaitsevahendite turuleviimise kohta[16] ning mille kohta andmete kogumisel on juba olemas suur kogemus. Vajaduse korral võib kohaldamisala hiljem laiendada, et hõlmata biotsiide.

5. Komisjoni mitmeaastane kogemus taimekaitsevahendite müügi ja kasutamise andmete kogumisel on näidanud, et on vaja ühtlustatud metoodikat andmete kogumiseks ühenduse tasandil nii turustusahelast kui kasutajatelt. Lisaks, võttes arvesse pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia eesmärkides püstitatud sihti arvutada välja täpsed ohunäitajad, peab statistika olema üksikasjalik kuni toimeainete tasandini.

6. Pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia mõjuhinnangus loetletud erinevate andmekogumisvõimaluste hulgast soovitati parima võimalusena kohustuslikku andmekogumist, kuna see võimaldab kiiresti ja soodsalt saada täpseid ja usaldusväärseid andmeid taimekaitsevahendite tootmise, turustamise ja kasutamise kohta

7. Käesolevas määruses sätestatud statistika koostamise meetmed on olulised ühenduse tegevuse seisukohalt. Kuna liikmesriigid üksikult ei suuda piisaval tasemel saavutada kavandatud meetme eesmärke, nimelt luua raamistikku ühenduse statistika koostamiseks taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise kohta, tuleb nõutavad meetmed vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele ühenduse tasandil vastu võtta. Need meetmed ei lähe nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

8. Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta[17] on käesoleva määruse sätete raamistikuks. Eelkõige nõutakse selles vastavust erapooletuse, usaldatavuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse standarditele.

9. Statistika avaldamisel tagatakse kaubandusliku väärtusega konfidentsiaalsete andmete kaitse muude meetmete seas andmete asjakohase summeerimisega.

10. Võrreldavate andmete saamiseks tuleb taimekaitsevahendite statistika koostada kindlate jaotiste kohaselt asjakohases vormis kindla ajavahemiku jooksul vaatlusaasta lõpust alates, nagu on määratletud käesoleva määruse lisades.

11. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[18]

12. Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused kvaliteedi hindamise kriteeriumite määratlemiseks, konkreetsete definitsioonide vastu võtmiseks ja lisade kohandamiseks. Üldmeetmed, mis on ette nähtud käesoleva määruse täiendamiseks või selle vähemoluliste sätete muutmiseks uute vähemoluliste sätete lisamise teel, tuleks vastu võtta nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivkomitee menetluse korras.

13. Nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom[19] asutatud statistikaprogrammi komiteega on nõu peetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Kõnealune määrus loob raamistiku taimekaitsevahendite turustamist ja kasutamist käsitleva ühenduse statistika koostamiseks.

2. Statistika hõlmab:

- taimekaitsevahendite turustatud kogust aastas, vastavalt I lisale;

- taimekaitsevahendite põllumajanduslikult kasutatud kogust aastas, vastavalt II lisale.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) taimekaitsevahend – taimekaitsevahend parandatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 2 lõikes 1 määratletud tähenduses;

b) aine – aine parandatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 2 lõikes 3 määratletud tähenduses, kaasa arvatud toimeained, taimekaitseained ja sünergistid;

c) turuleviimine – turuleviimine parandatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 2 lõikes 10 määratletud tähenduses;

d) tarnija – füüsiline või juriidiline isik, kellele on antud luba taimekaitsevahendite turule viimiseks parandatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 2 lõikes 11 määratletud tähenduses;

e) põllumajanduslik kasutamine – taimekaitsevahendi kasutamine enda või kolmanda poole huvides põllumajandusettevõtte majandustegevuses, mis on otseselt või kaudselt seotud taimsete saaduste tootmisega;

f) professionaalne kasutaja – kutsetegevuse käigus pestitsiide kasutav füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas operaatorid, tehnikud, tööandjad, füüsilisest isikust ettevõtjad põllumajandusliku või mittepõllumajandusliku tootmise sektoris Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks) artikli 3 tähenduses;[20]

g) põllumajandusettevõte – põllumajandusettevõte nõukogu 29. veebruari 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 571/88 (põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta aastatel 1988-1997) tähenduses.[21]

Artikkel 3

Andmete kogumine, edastamine ja töötlemine

1. Liikmesriigid hangivad I ja II lisas loetletud karakteristikute täpsustamiseks vajalikud andmed ühel järgmistest viisidest:

- uuringud

- tarnijate suhtes kohaldatav aruandekohustus seoses turule viidud taimekaitsevahenditega; võib kasutada erinevaid lubasid professionaalsete ja mitteprofessionaalsete kasutusvaldkondade jaoks,

- professionaalsete kasutajate suhtes kohaldatav aruandekohustus, mis põhineb taimekaitsevahendite kasutamise aruannetel,

- haldusallikad või

- nende vahendite kasutamine kombineeritult, sealhulgas eksperdiotsusel või näidisel põhinevad statistilised hindamismenetlused.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile statistilised tulemused, kaasa arvatud konfidentsiaalsed andmed, vastavalt I ja II lisas määratud ajakavale ja sagedusele. Andmed esitatakse vastavalt III lisas esitatud klassifikatsioonile.

3. Liikmesriigid edastavad andmed elektrooniliselt asjakohase tehnilise vormingu kohaselt, mille komisjon võtab vastu artikli 5 lõikes 2 nimetatud korras.

4. Liikmesriigid peavad esitama aruanded statistika kvaliteedi kohta, nagu on märgitud I ja II lisas.

5. Komisjon näeb artikli 5 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt ette kvaliteedi hindamise kriteeriumid.

6. Vajadusel summeerib komisjon konfidentsiaalsuse kaalutlustel andmed enne avaldamist vastavalt III lisas märgitud keemiliste ainete klassidele või tootekategooriatele.

Artikkel 4

Rakendusmeetmed

14. Järgmised määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas need, milles võetakse arvesse majanduslikke ja tehnilisi arenguid, võetakse artikli 5 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse korras.

a) andmete edastamiseks asjakohase tehnilise vormingu vastuvõtmist (artikli 3 lõige 3);

b) liikmesriikide esitatavate kvaliteediaruannete formaati ja sisu (I ja II lisa 6. jagu);

15. Artikli 5 lõikes 3 nimetatud kontrolliga regulatiivkomitee menetluse kohaselt võetakse vastu järgmised meetmed:

a) kvaliteedi hindamise kriteeriumide kindlaksmääramist (artikli 3 lõige 5);

b) II lisa 2. jaos viidatud mõiste „töödeldud ala“ ja 4. jaos viidatud mõiste „viljelusperiood“ määratlused;

c) I ja II lisa 3. jaos loetletud spetsifikatsioonide kohandamist seoses aruandlusmeetmetega;

d) muudatusi III lisas nimetatud hõlmatud ainete loetelus ja nende klassifitseerimises tootekategooriatesse ja keemiliste ainete klassidesse.

Artikkel 5

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 7 sätestatud regulatiivkomitee menetlust, võttes arvesse ka selle otsuse artikli 8 sätteid. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 6 lõikes 5 sätestatud tähtaeg on kolm kuud.

16. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõigetes 1–4 ja artiklis 7 sätestatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlust, võttes arvesse ka selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 6

Aruanne

Iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande. Aruandes hinnatakse eelkõige edastatud andmete kvaliteeti, koormust ettevõtetele ja selle statistika kasulikkust pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia kontekstis.

Esimene aruanne esitatakse hiljemalt käesoleva määruse jõustumise aastale järgneva seitsmenda kalendriaasta lõpuks.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja eesistuja

[…] […]

I LISA Taimekaitsevahendite turule viimise statistika

1. jagu

Ulatus

Antud statistika hõlmab kõiki III lisas nimetatud aineid, mis koosnevad toimeainetest, taimekaitseainetest või sünergistidest ning mis sisalduvad taimekaitsevahendites, mida viiakse turule igas liikmesriigis. Tähelepanu tuleb pöörata kahekordse loendamise vältimisele toote uuendamisel või müügiloa üleandmisel teisele tarnijale.

2. jagu

Muutujad

Iga turuleviidavates taimekaitsevahendites sisalduva III lisas nimetatud aine kogus tuleb kokku liita.

3. jagu

Aruande mõõtühik

Andmed ainete kohta esitatakse kilogrammides.

4. jagu

Arvestusperiood

Arvestusperiood on kalendriaasta.

5. jagu

Esimene arvestusperiood, sagedus ja tulemuste edastamine

1. Esimene arvestusperiood on käesoleva määruse jõustumisele järgnev teine kalendriaasta.

2. Liikmesriigid esitavad andmed esimesele arvestusperioodile järgneva iga kalendriaasta kohta.

3. Andmed edastatakse komisjonile 12 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.

6. jagu

Kvaliteediaruanne

Liikmesriigid esitavad komisjonile kvaliteediaruande, milles on esitatud:

- andmekogumise metoodika;

- kvaliteedi asjakohased aspektid vastavalt andmekogumise metoodikale;

- hinnangute, liitmiste ja väljaarvamiste meetodite kirjeldus.

Aruanne edastatakse komisjonile 15 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.

Teise vaatlusaasta aruandes tuleb anda umbkaudne hinnang, kui suur on III lisa igas põhigrupis loetletud ainete osakaal põllumajanduslikuks või mittepõllumajanduslikuks kasutamiseks turule viidud taimekaitsevahendite koguhulgast. Uued hinnangud antakse iga viie aasta järel.

II LISATaimekaitsevahendite põllumajandusliku kasutamise statistika

1. jagu

Ulatus

1. Statistika hõlmab taimekaitsevahendite põllumajanduslikku kasutamist kõigis liikmesriikides.

2. Iga liikmesriik valib kogumi nõukogu määruse (EMÜ) nr 571/88 I lisas kindlaksmääratud näitajate kategooriates D, F, G ja I loetletud kultuuridest ning koostab statistika valitud kultuuride kohta. Statistika peab katma vähemalt 75% aasta jooksul põllumajanduslikuks kasutuseks turule viidud ainete üldkogusest vastavalt I lisa 6. jaos nimetatud teise vaatlusaasta aruandes antud hinnangule.

3. Statistika hõlmab kõiki III lisas nimetatud aineid, mis koosnevad toimeainetest, taimekaitseainetest või sünergistidest ning mis sisalduvad valitud kultuuride puhul arvestusperioodi vältel kasutatud taimekaitsevahendites.

2. jagu

Muutujad

1. Iga III lisas loetletud aine kogus, mis sisaldus iga valitud kultuuri puhul kasutatud taimekaitsevahendites, tuleb siduda kogu haritava alaga ja iga aine „töödeldud alaga“.

2. „Töödeldud ala“ määratlus kehtestatakse vastavalt artikli 5 lõikes 3 sätestatud menetlusele.

3. jagu

Aruande mõõtühikud

1. Ainekogused esitatakse kilogrammides.

2. Haritud alad ja töödeldud alad esitatakse hektarites.

4. jagu

Arvestusperiood

1. Arvestusperiood on viljelusperiood, mis hõlmab asjaomase kultuuriga seotud viljelusviise ning kõiki otseselt või kaudselt selle kultuuriga seotud taimekaitsemeetmeid.

2. Viljelusperiood on saagikoristuse aasta.

3. „Viljelusperioodi“ määratlus kehtestatakse vastavalt artikli 5 lõikes 3 sätestatud menetlusele.

5. jagu

Esimene arvestusperiood, sagedus ja tulemuste edastamine

1. Liikmesriigid koostavad iga viieaastase perioodi kohta taimekaitsevahendite kasutamise statistika iga valitud kultuuri kohta 4. jaos määratletud arvestusperioodi jooksul.

2. Liikmesriigid võivad arvestusperioodi valida igal ajal viieaastase perioodi vältel. Iga valitud kultuuri kohta võib valida eraldi perioodi.

3. Esimene viieaastane periood algab käesoleva määruse jõustumisele järgneva esimese kalendriaastaga.

4. Liikmesriigid esitavad andmed iga viieaastase perioodi kohta.

5. Andmed edastatakse komisjonile 12 kuu jooksul pärast viieaastase perioodi lõppu.

6. jagu

Kvaliteediaruanne

Tulemusi edastades esitavad liikmesriigid esitavad komisjonile kvaliteediaruande, milles on esitatud:

- valimi koostamise metoodika;

- andmekogumise metoodika;

- hõlmatud kultuuride suhtelise tähtsuse hinnang, arvestades kasutatud taimekaitsevahendite üldkogust;

- kvaliteedi asjakohased aspektid vastavalt andmekogumise metoodikale;

- viieaastase perioodi jooksul kasutatud taimekaitsevahendite ja sama perioodi jooksul turule viidud taimekaitsevahendite võrdlusandmed.

III LISAAinete ühtlustatud klassifitseerimine

Taimekaitsevahendite andmete edastamisel peavad liikmesriigid kasutama alljärgnevat ainete loetelu (mis sisaldab toimeaineid, taimekaitsevahendeid ja sünergiste) ning kasutama toodete eri kategooriates järgmist keemilist klassifikatsiooni. Kui ainenimetuste ametlik tõlge puudub, kasutatakse ingliskeelseid üldnimetusi, mis on avaldatud Briti taimekasvatuse nõukogu (British Crop Production Council -– BCPC)[22] poolt. Andmete avaldamisel peab komisjon kasutama sama klassifikatsiooni. Kui konfidentsiaalsete andmete kaitsmine seda nõuab, avaldatakse ainult keemiliste ainete klasside või tootekategooriate järgi summeeritud andmed.

Komisjon vaatab läbi ainete loetelu ning keemiliste ainete klassidesse ja tootekategooriatesse klassifitseerimise vastavalt artikli 5 lõikes 3 nimetatud menetlusele ning võtab arvesse parandatud direktiivi 91/414/EMÜ arengut.

PÕHIGRUPID | Kood | Keemiliste ainete klassid | ained üldnimetused | CAS RN[23] | CIPAC[24] |

Tootekategooriad | Üldnomenklatuur |

Fungitsiidid ja bakteritsiidid | F0 |

Anorgaanilised fungitsiidid | F1 |

F1.1 | VASEÜHENDID | KÕIK VASEÜHENDID | 44 |

F1.1 | VASKHÜDROKSIID | 20427-59-2 | 44 |

F1.1 | VASKOKSÜKLORIID | 1332-40-7 | 44 |

F1.1 | VASKSULFAAT | 7758-98-7 | 44 |

F1.1 | MUUD VASESOOLAD | 44 |

F1.2 | ANORGAANILINE VÄÄVEL | VÄÄVEL | 7704-34-9 | 18 |

F1.3 | MUUD ANORGAANILISED FUNGITSIIDID | MUUD ANORGAANILISED FUNGITSIIDID |

Fungitsiidid karbamaatide ja ditiokarbamaatide baasil | F2 |

F2.1 | KARBANILAATFUNGITSIIDID | DIETOFENKARB | 87130-20-9 | 513 |

F2.2 | KARBAMAATFUNGITSIIDID | PROPAMOKARB | 24579-73-5 | 399 |

F2.2 | IPROVALIKARB | 140923-17-7 | 620 |

F2.3 | DITIOKARBAMAATFUNGITSIIDID | MANKOTSEEB | 8018-01-7 | 34 |

F2.3 | MANEEB | 12427-38-2 | 61 |

F2.3 | METIRAAM | 9006-42-2 | 478 |

F2.3 | PROPINEEB | 12071-83-9 | 177 |

F2.3 | TIRAAM | 137-26-8 | 24 |

F2.3 | TSIRAAM | 137-30-4 | 31 |

Fungitsiidid bensimidasoolide baasil | F3 |

F3.1 | BENSIMIDASOOLFUNGITSIIDID | KARBENDASIIM | 10605-21-7 | 263 |

F3.1 | FUBERIDASOOL | 3878-19-1 | 525 |

F3.1 | TIABENDASOOL | 148-79-8 | 323 |

F3.1 | METÜÜLTIOFANAAT | 23564-05-8 | 262 |

Fungitsiidid imidasoolide ja triasoolide baasil | F4 |

F4.1 | KONASOOLFUNGITSIIDID | BITERTANOOL | 55179-31-2 | 386 |

F4.1 | BROMUKONASOOL | 116255-48-2 | 680 |

F4.1 | TSÜPROKONASOOL | 94361-06-5 | 600 |

F4.1 | DIFENOKONASOOL | 119446-68-3 | 687 |

F4.1 | DINIKONASOOL | 83657-24-3 | 690 |

F4.1 | EPOKSIKONASOOL | 106325-08-0 | 609 |

F4.1 | ETRIDIASOOL | 2593-15-9 | 518 |

F4.1 | FENBUKONASOOL | 114369-43-6 | 694 |

F4.1 | FLUKVIINKONASOOL | 136426-54-5 | 474 |

F4.1 | FLUSILASOOL | 85509-19-9 | 435 |

F4.1 | FLUTRIAFOOL | 76674-21-0 | 436 |

F4.1 | HEKSAKONASOOL | 79983-71-4 | 465 |

F4.1 | IMASALIIL (ENILKONASOOL) | 58594-72-2 | 335 |

F4.1 | METKONASOOL | 125116-23-6 | 706 |

F4.1 | MÜKLOBUTANIIL | 88671-89-0 | 442 |

F4.1 | PENKONASOOL | 66246-88-6 | 446 |

F4.1 | PROPIKONASOOL | 60207-90-1 | 408 |

F4.1 | TEBUKONASOOL | 107534-96-3 | 494 |

F4.1 | TETRAKONASOOL | 112281-77-3 | 726 |

F4.1 | TRIADIMENOOL | 55219-65-3 | 398 |

F4.1 | TRITSÜKLASOOL | 41814-78-2 | 547 |

F4.1 | TRIFLUMISOOL | 99387-89-0 | 730 |

F4.1 | TRITIKONASOOL | 131983-72-7 | 652 |

F4.2 | IMIDASOOLFUNGITSIIDID | TSÜASOFAMIID | 120116-88-3 | 653 |

F4.2 | FENAMIDOON | 161326-34-7 | 650 |

F4.2 | TRIASOKSIID | 72459-58-6 | 729 |

Fungitsiidid morfoliinide baasil | F5 |

F5.1 | MORFOLIINFUNGITSIIDID | DIMETOMORF | 110488-70-5 | 483 |

F5.1 | DODEMORF | 1593-77-7 | 300 |

F5.1 | FENPROPIMORF | 67564-91-4 | 427 |

Muud fungitsiidid | F6 |

F6.1 | ALIFAATILISED LÄMMASTIKFUNGITSIIDID | TSÜMOKSANIIL | 57966-95-7 | 419 |

F6.1 | DODIIN | 2439-10-3 | 101 |

F6.1 | GUASATIIN | 108173-90-6 | 361 |

F6.2 | AMIIDFUNGITSIIDID | BENALAKSÜÜL | 71626-11-4 | 416 |

F6.2 | BOSKALIID | 188425-85-6 | 673 |

F6.2 | FLUTOLANIIL | 66332-96-5 | 524 |

F6.2 | MEPRONIIL | 55814-41-0 | 533 |

F6.2 | METALAKSÜÜL | 57837-19-1 | 365 |

F6.2 | METALAKSÜÜL-M | 70630-17-0 | 580 |

F6.2 | PROKLORAAS | 67747-09-5 | 407 |

F6.2 | SILTIOFAAM | 175217-20-6 | 635 |

F6.2 | TOLÜFLUANIID | 731-27-1 | 275 |

F6.2 | SOKSAMIID | 156052-68-5 | 640 |

F6.3 | ANILIIDFUNGITSIIDID | KARBOKSIIN | 5234-68-4 | 273 |

F6.3 | FENHEKSAMIID | 126833-17-8 | 603 |

F6.4 | ANTIBIOOTILISED FUNGITSIID-BAKTERITSIIDID | KASUGAMÜTSIIN | 6980-18-3 | 703 |

F6.4 | POLÜOKSIINID | 11113-80-7 | 710 |

F6.4 | STREPTOMÜTSIIN | 57-92-1 | 312 |

F6.5 | AROMAATSED FUNGITSIIDID | KLOROTALONIIL | 1897-45-6 | 288 |

F6.5 | DIKLORAAN | 99-30-9 | 150 |

F6.6 | DIKARBOKSAMIIDFUNGITSIIDID | IPRODIOON | 36734-19-7 | 278 |

F6.6 | PROTSÜMIDOON | 32809-16-8 | 383 |

F6.7 | DINITROANILIINFUNGITSIIDID | FLUASINAAM | 79622-59-6 | 521 |

F6.8 | DINITROFENOOLFUNGITSIIDID | DINOKAP | 39300-45-3 | 98 |

F6.9 | FOSFORORGAANILISED FUNGITSIIDID | FOSETÜÜL | 15845-66-6 | 384 |

F6.9 | TOKLOFOSSMETÜÜL | 57018-04-9 | 479 |

F6.10 | OKSASOOLFUNGITSIIDID | HÜMEKSASOOL | 10004-44-1 | 528 |

F6.10 | FAMOKSADOON | 131807-57-3 | 594 |

F6.10 | VINKLOSILIIN | 50471-44-8 | 280 |

F6.11 | FENÜÜLPÜRROOLFUNGITSIIDID | FLUDIOKSONIIL | 131341-86-1 | 522 |

F6.12 | FTALIMIIDFUNGITSIIDID | KAPTAAN | 133-06-2 | 40 |

F6.12 | FOLPEET | 133-07-3 | 75 |

F6.13 | PÜRIMIDIINFUNGITSIIDID | BUPIRIMAAT | 41483-43-6 | 261 |

F6.13 | TSÜPRODINIIL | 121552-61-2 | 511 |

F6.13 | FENARIMOOL | 60168-88-9 | 380 |

F6.13 | MEPANIPÜRIIM | 110235-47-7 | 611 |

F6.13 | PÜRIMETANIIL | 53112-28-0 | 714 |

F6.14 | KINOLIINFUNGITSIIDID | KINOKSÜFEEN | 124495-18-7 | 566 |

F6.14 | 8-HÜDROKSÜKINOLIINSULFAAT | 134-31-6 | 677 |

F6.15 | KINOONFUNGITSIIDID | DITIANOON | 3347-22-6 | 153 |

F6.16 | STROBILURIINFUNGITSIIDID | ASOKSÜSTROBIIN | 131860-33-8 | 571 |

F6.16 | DIMOKSÜSTROBIIN | 149961-52-4 | 739 |

F6.16 | METÜÜLKRESOKSIIM | 143390-89-0 | 568 |

F6.16 | PIKOKSÜSTROBIIN | 117428-22-5 | 628 |

F6.16 | PÜRAKLOSTROBIIN | 175013-18-0 | 657 |

F6.16 | TRIFLOKSÜSTROBIIN | 141517-21-7 | 617 |

F6.17 | UUREAFUNGITSIIDID | PENKÜKUROON | 66063-05-6 | 402 |

F6.18 | KLASSIFITSEERIMATA FUNGITSIIDID | ATSIBENSOLAAR | 126448-41-7 | 597 |

F6.18 | BENSOEHAPE | 65-85-0 | 622 |

F6.18 | DIKLOROFEEN | 97-23-4 | 325 |

F6.18 | FENPROPIDIIN | 67306-00-7 | 520 |

F6.18 | 2-FENÜFENOOL | 90-43-7 | 246 |

F6.18 | SPIROKSAMIIN | 118134-30-8 | 572 |

F6.18 | MUUD FUNGITSIIDID |

Herbitsiidid, kõrreliste umbrohtude tõrjevahendid ja samblatõrjevahendid | H0 |

Herbitsiidid fenoksüfütohormoonide baasil | H1 |

H1.1 | FENOKSÜHERBITSIIDID | 2,4-D | 94-75-7 | 1 |

H1.1 | 2,4-DB | 94-82-6 | 83 |

H1.1 | DIKLOROPROP-P | 15165-67-0 | 476 |

H1.1 | MCPA | 94-74-6 | 2 |

H1.1 | MCPB | 94-81-5 | 50 |

H1.1 | MEKOPROP | 7085-19-0 | 51 |

H1.1 | MEKOPROP-P | 16484-77-8 | 475 |

Herbitsiidid triasiinide ja triasinoonide baasil | H2 |

H2.1 | METÜÜLTIOTRIASIINHERBITSIIDID | METOPROTRÜÜN | 841-06-5 | 94 |

H2.2 | TRIASIINHERBITSIIDID | SIMETRÜÜN | 1014-70-6 | 179 |

H2.2 | TERBUTÜÜLASIIN | 5915-41-3 | 234 |

H2.3 | TRIASINOONHERBITSIIDID | METAMITROON | 41394-05-2 | 381 |

H2.3 | METRIBUTSIIN | 21087-64-9 | 283 |

Herbitsiidid amiidide ja aniliidide baasil | H3 |

H3.1 | AMIIDHERBITSIIDID | DIMETEENAMIID | 87674-68-8 | 638 |

H3.1 | FLUPOKSAAM | 119126-15-7 | 8158 |

H3.1 | ISOKSABEEN | 82558-50-7 | 701 |

H3.1 | NAPROPAMIID | 15299-99-7 | 271 |

H3.1 | PROPÜSAMIID | 23950-58-5 | 315 |

H3.2 | ANILIIDHERBITSIIDID | DIFLUFENIKAAN | 83164-33-4 | 462 |

H3.2 | FLORASULAAM | 145701-23-1 | 616 |

H3.2 | FLUFENATSEET | 142459-58-3 | 588 |

H3.2 | METOSULAAM | 139528-85-1 | 707 |

H3.2 | METASAKLOOR | 67129-08-2 | 411 |

H3.2 | PROPANIIL | 709-98-8 | 205 |

H3.3 | KLOROATSEETANILIIDHERBITSIIDID | ATSETOKLOOR | 34256-82-1 | 496 |

H3.3 | ALAKLOOR | 15972-60-8 | 204 |

H3.3 | DIMETAKLOOR | 50563-36-5 | 688 |

H3.3 | PRETILAKLOOR | 51218-49-6 | 711 |

H3.3 | PROPAKLOOR | 1918-16-7 | 176 |

Herbitsiidid karbamaatide ja biskarbamaatide baasil | H4 |

H4.1 | BISKARBAMAATHERBITSIIDID | KLOROPROFAAM | 101-21-3 | 43 |

H4.1 | DESMEDIFAAM | 13684-56-5 | 477 |

H4.1 | FENMEDIFAAM | 13684-63-4 | 77 |

H4.2 | KARBAMAATHERBITSIIDID | ASULAAM | 3337-71-1 | 240 |

H4.2 | KARBETAMIID | 16118-49-3 | 95 |

Herbitsiidid dinitroaniliini derivaatide baasil | H5 |

H5.1 | DINITRIOANILIINHERBITSIIDID | BENFLURALIIN | 1861-40-1 | 285 |

H5.1 | BUTRALIIN | 33629-47-9 | 504 |

H5.1 | ETAALFLURALIIN | 55283-68-6 | 516 |

H5.1 | ORÜSALIIN | 19044-88-3 | 537 |

H5.1 | PENDIMETALIIN | 40487-42-1 | 357 |

H5.1 | TRIFLURALIIN | 2582-09-8 | 183 |

Herbitsiidid uurea, uratsiili või sulfonüüluurea derivaatide baasil | H6 |

H6.1 | SULFONÜÜLUUREAHERBITSIIDID | AMIDOSULFUROON | 120923-37-7 | 515 |

H6.1 | ASIIMSULFUROON | 120162-55-2 | 584 |

H6.1 | BENSULFUROON | 99283-01-9 | 502 |

H6.1 | KLOROSULFUROON | 64902-72-3 | 391 |

H6.1 | TSINOSULFUROON | 94593-91-6 | 507 |

H6.1 | ETOKSÜSULFUROON | 126801-58-9 | 591 |

H6.1 | FLASASULFUROON | 104040-78-0 | 595 |

H6.1 | FLUPÜÜRSULFUROON | 150315-10-9 | 577 |

H6.1 | FORAAMSULFUROON | 173159-57-4 | 659 |

H6.1 | IMASOSULFUROON | 122548-33-8 | 590 |

H6.1 | JODOSULFUROON | 185119-76-0 | 634 |

H6.1 | MESOSULFUROON | 400852-66-6 | 663 |

H6.1 | METSULFUROON | 74223-64-6 | 441 |

H6.1 | NIKOSULFUROON | 111991-09-4 | 709 |

H6.1 | OKSASULFUROON | 144651-06-9 | 626 |

H6.1 | PRIMISULFUROON | 113036-87-6 | 712 |

H6.1 | PROSULFUROON | 94125-34-5 | 579 |

H6.1 | RIMSULFUROON | 122931-48-0 | 716 |

H6.1 | SULFOSULFUROON | 141776-32-1 | 601 |

H6.1 | TIOFEENSULFUROON | 79277-67-1 | 452 |

H6.1 | TRIASULFUROON | 82097-50-5 | 480 |

H6.1 | TRIBENUROON | 106040-48-6 | 546 |

H6.1 | TRIFLUSULFUROON | 135990-29-3 | 731 |

H6.1 | TRITOSULFUROON | 142469-14-5 | 735 |

H6.2 | URATSIILHERBITSIIDID | LENATSIIL | 2164-08-1 | 163 |

H6.3 | UUREAHERBITSIIDID | KLOORTOLUROON | 15545-48-9 | 217 |

H6.3 | DIUROON | 330-54-1 | 100 |

H6.3 | FLUOMETUROON | 2164-17-2 | 159 |

H6.3 | ISOPROTUROON | 34123-59-6 | 336 |

H6.3 | LINUROON | 330-55-2 | 76 |

H6.3 | METABENSTIASUROON | 18691-97-9 | 201 |

H6.3 | METOBROMUROON | 3060-89-7 | 168 |

H6.3 | METOKSUROON | 19937-59-8 | 219 |

Muud herbitsiidid | H7 |

H7.1 | ARÜÜLOKSÜFENOKSÜPROPIOONHERBITSIIDID | KLODINAFOP | 114420-56-3 | 683 |

H7.1 | TSÜHALOFOP | 122008-85-9 | 596 |

H7.1 | DIKLOFOP | 40843-25-2 | 358 |

H7.1 | FENOKSAPROP-P | 113158-40-0 | 484 |

H7.1 | FLUASIFOP-P-BUTÜÜL | 79241-46-6 | 395 |

H7.1 | HALOKSÜFOP | 69806-34-4 | 438 |

H7.1 | HALOKSÜFOP-R | 72619-32-0 | 526 |

H7.1 | PROPAKVISAFOP | 111479-05-1 | 713 |

H7.1 | KVISALOFOP | 76578-12-6 | 429 |

H7.1 | KVISALOFOP-P | 94051-08-8 | 641 |

H7.2 | BENSOFURAANHERBITSIIDID | ETOFUMESAAT | 26225-79-6 | 233 |

H7.3 | BENSOEHAPPEHERBITSIIDID | KLOROTAAL | 2136-79-0 | 328 |

H7.3 | DIKAMBA | 1918-00-9 | 85 |

H7.4 | BIPÜRIDÜÜLIUMHERBITSIIDID | DIKVAAT | 85-00-7 | 55 |

H7.4 | PARAKVAAT | 4685-14-7 | 56 |

H7.5 | TSÜKLOHEKSANEDIOONHERBITSIIDID | KLETODIIM | 99129-21-2 | 508 |

H7.5 | TSÜKLOKSÜDIIM | 101205-02-1 | 510 |

H7.5 | TEPRALOKSÜDIIM | 149979-41-9 | 608 |

H7.5 | TRALKOKSÜDIIM | 87820-88-0 | 544 |

H7.6 | DIASIINHERBITSIIDID | PÜRIDAAT | 55512-33-9 | 447 |

H7.7 | DIKARBOKSAMIIDHERBITSIIDID | ETÜÜLTSINIDOON | 142891-20-1 | 598 |

H7.7 | FLUMIOKSASIIN | 103361-09-7 | 578 |

H7.8 | DIFENÜÜLEETERHERBITSIIDID | AKLONIFEEN | 74070-46-5 | 498 |

H7.8 | BIFENOKS | 42576-02-3 | 413 |

H7.8 | NITROFEEN | 1836-75-5 | 170 |

H7.8 | OKSÜFLOROFEEN | 42874-03-3 | 538 |

H7.9 | IMIDASOLINOONHERBITSIIDID | IMASAMETABENS | 100728-84-5 | 529 |

H7.9 | IMASAMOKS | 114311-32-9 | 619 |

H7.9 | IMASETAPÜÜR | 81335-77-5 | 700 |

H7.10 | ANORGAANILISED HERBITSIIDID | AMMOONIUMSULFAMAAT | 7773-06-0 | 679 |

H7.10 | KLORAADID | 7775-09-9 | 7 |

H7.11 | ISOKSASOOLHERBITSIIDID | ISOKSAFLUTOOL | 141112-29-0 | 575 |

H7.12 | MORFAKTIINHERBITSIIDID | FLURENOOL | 467-69-6 | 304 |

H7.13 | NITRIILHERBITSIIDID | BROMOKSÜNIIL | 1689-84-5 | 87 |

H7.13 | DIKLOBENIIL | 1194-65-6 | 73 |

H7.13 | IOKSÜNIIL | 1689-83-4 | 86 |

H7.14 | FOSFORORGAANILISED HERBITSIIDID | GLUFOSINAAT | 51276-47-2 | 437 |

H7.14 | GLÜFOSAAT | 1071-83-6 | 284 |

H7.15 | FENÜÜLPÜRASOOLHERBITSIIDID | PÜRAFLUFEEN | 129630-19-9 | 605 |

H7.16 | PÜRIDASOONHERBITSIIDID | KLORIDASOON | 1698-60-8 | 111 |

H7.16 | FLURTAMOON | 96525-23-4 | 569 |

H7.17 | PÜRIDIINKARBOKSAMIIDHERBITSIIDID | PIKOLINAFEEN | 137641-05-5 | 639 |

H7.18 | PÜRIDIINKARBOKSÜÜLHAPPEHERBITSIIDID | KLOPÜRALIID | 1702-17-6 | 455 |

H7.18 | PIKLORAAM | 1918-02-1 | 174 |

H7.19 | PÜRIDÜÜLOKSÜÄÄDIKHAPPEHERBITSIIDID | FLUROKSÜPÜÜR | 69377-81-7 | 431 |

H7.19 | TRIKLOPÜÜR | 55335-06-3 | 376 |

H7.20 | KINOLIINHERBITSIIDID | KVINKLORAAK | 84087-01-4 | 493 |

H7.20 | KVINMERAAK | 90717-03-6 | 563 |

H7.21 | TIADIASIINHERBITSIIDID | BENTASOON | 25057-89-0 | 366 |

H7.22 | TIOKARBAMAATHERBITSIIDID | EPTC | 759-94-4 | 155 |

H7.22 | MOLINAAT | 2212-67-1 | 235 |

H7.22 | PROSULFOKARB | 52888-80-9 | 539 |

H7.22 | TIOBENKARB | 28249-77-6 | 388 |

H7.22 | TRIALLAAT | 2303-17-5 | 97 |

H7.23 | TRIASOOLHERBITSIIDID | AMITROOL | 61-82-5 | 90 |

H7.24 | TRIASOLINOONHERBITSIIDID | KARFENTRASOON | 128639-02-1 | 587 |

H7.25 | TRIASOLOONHERBITSIIDID | PROPOKSÜKARBASOON | 145026-81-9 | 655 |

H7.26 | TRIKETOONHERBITSIIDID | MESOTRIOON | 104206-82-8 | 625 |

H7.26 | SULKOTRIOON | 99105-77-8 | 723 |

H7.27 | KLASSIFITSEERIMATA HERBITSIIDID | KLOMASOON | 81777-89-1 | 509 |

H7.27 | FLOROKLORIDOON | 61213-25-0 | 430 |

H7.27 | KVINOKLAMIIN | 2797-51-5 | 648 |

H7.27 | METASOOL | 20354-26-1 | 369 |

H7.27 | OKSADIARGÜÜL | 39807-15-3 | 604 |

H7.27 | OKSADIASOON | 19666-30-9 | 213 |

H7.27 | MUUD HERBITSIIDID KÕRRELISTE UMBROHTUDE TÕRJEVAHEND SAMBLATÕRJEVAHEND |

Insektitsiidid ja akaritsiidid | I0 |

Insektitsiidid püretroidide baasil | I1 |

I1.1 | PÜRETROIDINSEKTITSIIDID | AKRINATRIIN | 101007-06-1 | 678 |

I1.1 | ALFA-TSÜPERMETRIIN | 67375-30-8 | 454 |

I1.1 | BEETA-TSÜFLUTRIIN | 68359-37-5 | 482 |

I1.1 | BEETA-TSÜPERMETRIIN | 65731-84-2 | 632 |

I1.1 | BIFENTRIIN | 82657-04-3 | 415 |

I1.1 | TSÜFLUTRIIN | 68359-37-5 | 385 |

I1.1 | TSÜPERMETRIIN | 52315-07-8 | 332 |

I1.1 | DELTAMETRIIN | 52918-63-5 | 333 |

I1.1 | ESFENVALERAAT | 66230-04-4 | 481 |

I1.1 | ETOFEENPROKS | 80844-07-1 | 471 |

I1.1 | GAMMA-TSÜHALOTRIIN | 76703-62-3 | 768 |

I1.1 | LAMBDA-TSÜHALOTRIIN | 91465-08-6 | 463 |

I1.1 | TAU-FLUVALINAAT | 102851-06-9 | 432 |

I1.1 | TEFLUTRIIN | 79538-32-2 | 451 |

I1.1 | Z-TSÜPERMETRIIN | 52315-07-8 | 733 |

Insektitsiidid kloreeritud süsivesinike baasil | I2 |

I2.1 | KLOORORGAANILISED INSEKTITSIIDID | DIKOFOOL | 115-32-2 | 123 |

I2.1 | TETRASUL | 2227-13-6 | 114 |

Herbitsiidid karbamaatide ja oksiimkarbamaatide baasil | I3 |

I3.1 | OKSIIMKARBAMAATINSEKTITSIIDID | METOMÜÜL | 16752-77-5 | 264 |

I3.1 | OKSAMÜÜL | 23135-22-0 | 342 |

I3.2 | KARBAMAATINSEKTITSIIDID | BENFURAKARB | 82560-54-1 | 501 |

I3.2 | KARBARÜÜL | 63-25-2 | 26 |

I3.2 | KARBOFURAAN | 1563-66-2 | 276 |

I3.2 | KARBOSULFAAN | 55285-14-8 | 417 |

I3.2 | FENOKSÜKARB | 79127-80-3 | 425 |

I3.2 | FORMETANAAT | 22259-30-9 | 697 |

I3.2 | METIOKARB | 2032-65-7 | 165 |

I3.2 | PIRIMIKARB | 23103-98-2 | 231 |

Insektitsiidid fosfororgaaniliste ühendite baasil | I4 |

I4.1 | FOSFORORGAANILISED INSEKTITSIIDID | METÜÜLASIINFOSS | 86-50-0 | 37 |

I4.1 | KADUSAFOSS | 95465-99-9 | 682 |

I4.1 | KLOROPÜRIFOSS | 2921-88-2 | 221 |

I4.1 | METÜÜLKLOROPÜRIFOSS | 5589-13-0 | 486 |

I4.1 | KUMAFOSS | 56-72-4 | 121 |

I4.1 | DIASINOON | 333-41-5 | 15 |

I4.1 | DIKLOROFOSS | 62-73-7 | 11 |

I4.1 | DIMETOAAT | 60-51-5 | 59 |

I4.1 | ETOPROFOSS | 13194-48-4 | 218 |

I4.1 | FENAMIFOSS | 22224-92-6 | 692 |

I4.1 | FENITROTIOON | 122-14-5 | 35 |

I4.1 | FOSTIASAAT | 98886-44-3 | 585 |

I4.1 | ISOFEENFOSS | 25311-71-1 | 412 |

I4.1 | MALATIOON | 121-75-5 | 12 |

I4.1 | METAMIDOFOSS | 10265-92-6 | 355 |

I4.1 | NALEED | 300-76-5 | 195 |

I4.1 | METÜÜLOKSÜDEMETOON | 301-12-2 | 171 |

I4.1 | FOSALOON | 2310-17-0 | 109 |

I4.1 | FOSMEET | 732-11-6 | 318 |

I4.1 | FOKSIIM | 14816-18-3 | 364 |

I4.1 | METÜÜLPIRIMIFOSS | 29232-93-7 | 239 |

I4.1 | TRIKLOROFOON | 52-68-6 | 68 |

Insektitsiidid bioloogiliste ja botaaniliste toodete baasil | I5 |

I5.1 | BIOLOOGILISED INSEKTITSIIDID | ASADIRAKTIIN | 11141-17-6 | 627 |

I5.1 | NIKOTIIN | 54-11-5 | 8 |

I5.1 | PÜRETRIINID | 8003-34-7 | 32 |

I5.1 | ROTENOON | 83-79-4 | 671 |

Muud insektitsiidid | I6 |

I6.1 | ANTIBIOOTILISED INSEKTITSIIDID | ABAMEKTIIN | 71751-41-2 | 495 |

I6.1 | MILBEMEKTIIN | 51596-10-2 51596-11-3 | 660 |

I6.1 | SPINOSAAD | 168316-95-8 | 636 |

I6.3 | BENSOÜÜLUUREAINSEKTITSIIDID | DIFLUBENSUROON | 35367-38-5 | 339 |

I6.3 | FLUFENOKSUROON | 101463-69-8 | 470 |

I6.3 | HEKSAFLUMUROON | 86479-06-3 | 698 |

I6.3 | LUFENUROON | 103055-07-8 | 704 |

I6.3 | NOVALUROON | 116714-46-6 | 672 |

I6.3 | TEFLUBENSUROON | 83121-18-0 | 450 |

I6.3 | TRIFLUMUROON | 64628-44-0 | 548 |

I6.4 | KARBASAATINSEKTITSIIDID | BIFENASAAT | 149877-41-8 | 736 |

I6.5 | DIASÜÜLHÜDRASIININSEKTITSIIDID | METOKSÜFENOSIID | 161050-58-4 | 656 |

I6.5 | TEBUFENOSIID | 112410-23-8 | 724 |

I6.6 | PUTUKATE KASVUREGULAATORID | BUPROFESIIN | 69327-76-0 | 681 |

I6.6 | TSÜROMASIIN | 66215-27-8 | 420 |

I6.6 | HEKSÜTIASOKS | 78587-05-0 | 439 |

I6.7 | PUTUKATE FEROMOONID | (E,Z)-9 DODETSENÜÜLATSETAAT | 35148-19-7 | 422 |

I6.8 | NITROGUANIDIININSEKTITSIIDID | KLOTIANIDIIN | 210880-92-5 | 738 |

I6.8 | TIAMETOKSAAM | 153719-23-4 | 637 |

I6.9 | TINAORGAANILISED INSEKTITSIIDID | ASOTSÜKLOTIIN | 41083-11-8 | 404 |

I6.9 | TSÜHEKSATIIN | 13121-70-5 | 289 |

I6.9 | FENBUTATIINOKSIID | 13356-08-6 | 359 |

I6.10 | OKSADIASIININSEKTITSIIDID | INDOKSAKARB | 173584-44-6 | 612 |

I6.11 | FENÜÜLEETER INSEKTITSIIDID | PÜRIPROKSÜFEEN | 95737-68-1 | 715 |

I6.12 | PÜRASOOL(FENÜÜL-)INSEKTITSIIDID | FENPÜROKSIMAAT | 134098-61-6 | 695 |

I6.12 | FIPRONIIL | 120068-37-3 | 581 |

I6.12 | TEBUFENPÜRAAD | 119168-77-3 | 725 |

I6.13 | PÜRIDIININSEKTITSIIDID | PÜMETROSIIN | 123312-89-0 | 593 |

I6.14 | PÜRIDÜÜLMETÜÜLAMIININSEKTITSIIDID | ATSEETAMIPRIID | 135410-20-7 | 649 |

I6.14 | IMIDAKLOPRIID | 138261-41-3 | 582 |

I6.14 | TIAKLOPRIID | 111988-49-9 | 631 |

I6.15 | SULFITESTERINSEKTITSIIDID | PROPARGIIT | 2312-35-8 | 216 |

I6.16 | TETRASIININSEKTITSIIDID | KLOFENTESIIN | 74115-24-5 | 418 |

I6.17 | TETROONHAPPEINSEKTITSIIDID | SPIRODIKLOFEEN | 148477-71-8 | 737 |

I6.18 | (KARBAMOÜÜL-) TRIASOOL INSEKTITSIIDID | TRIASAMAAT | 112143-82-5 | 728 |

I6.19 | UUREAINSEKTITSIIDID | DIAFENTIUROON | 80060-09-9 | 8097 |

I6.20 | KLASSIFITSEERIMATA INSEKTITSIIDID | ETOKSASOOL | 153233-91-1 | 623 |

I6.20 | FENASAKVIIN | 120928-09-8 | 693 |

I6.20 | PÜRIDABEEN | 96489-71-3 | 583 |

I6.20 | MUUD INSEKTITSIIDID JA AKARITSIIDID |

Molluskitsiidid kokku: | M0 |

Molluskitsiidid | M1 |

M1.1 | KARBAMAATMOLLUSKITSIIDID | TIODIKARB | 59669-26-0 | 543 |

M1.2 | MUUD MOLLUSKITSIIDID | RAUDFOSFAAT | 10045-86-0 | 629 |

M1.2 | METALDEHÜÜD | 108-62-3 | 62 |

M1.2 | MUUD MOLLUSKITSIIDID |

Taimekasvuregulaatorid, kokku: | PGR0 |

Füsioloogilised taimekasvuregulaatorid | PGR1 |

PGR1.1 | FÜSIOLOOGILISED TAIMEKASVUREGULAATORID | KLOROMEKVAAT | 999-81-5 | 143 |

PGR1.1 | TSÜKLANILIINID | 113136-77-9 | 586 |

PGR1.1 | DAMINOSIID | 1596-84-5 | 330 |

PGR1.1 | DIMETIPIIN | 55290-64-7 | 689 |

PGR1.1 | DIFENÜÜLAMIIN | 122-39-4 | 460 |

PGR1.1 | ETEFOON | 16672-87-0 | 373 |

PGR1.1 | ETOKSÜKIN | 91-53-2 | 517 |

PGR1.1 | FLORKLORFENUROON | 68157-60-8 | 633 |

PGR1.1 | FLURPRIMIDOOL | 56425-91-3 | 696 |

PGR1.1 | IMASAKVIIN | 81335-37-7 | 699 |

PGR1.1 | MALEIINHAPPEHÜDRASIID | 51542-52-0 | 310 |

PGR1.1 | MEPIKVAAT | 24307-26-4 | 440 |

PGR1.1 | 1-METÜÜLTSÜKLOPROPEEN | 3100-04-7 | 767 |

PGR1.1 | PAKLOBUTRASOOL | 76738-62-0 | 445 |

PGR1.1 | PROHKESADIOONKALTSIUM | 127277-53-6 | 567 |

PGR1.1 | NAATRIUM-5-NITROGUAIAKOLAAT | 67233-85-6 | 718 |

PGR1.1 | NAATRIUM-O-NITROFENOLAAT | 824-39-5 | 720 |

PGR1.1 | ETÜÜLTRINEKSAPAK | 95266-40-3 | 8349 |

Idanemist takistavad vahendid | PGR2 |

PGR2.2 | IDANEMIST TAKISTAVAD VAHENDID | KARVOON | 99-49-0 | 602 |

PGR2.2 | KLOROPROFAAM | 101-21-3 | 43 |

Muud taimekasvuregulaatorid | PGR3 |

PGR3.1 | MUUD TAIMEKASVUREGULAATORID | MUUD TAIMEKASVUREGULAATORID |

Muud taimekaitsevahendid, kokku: | ZR0 |

Mineraalõlid | ZR1 |

ZR1.1 | MINERAALÕLI | NAFTAÕLID | 64742-55-8 | 29 |

Taimeõlid | ZR2 |

ZR2.1 | TAIMEÕLI | TÕRVAÕLI | 30 |

Mulla sterilandid (kaasa arvatud nematotsiidid) | ZR3 |

ZR3.1 | METÜÜLBROMIID | METÜÜLBROMIID | 74-83-9 | 128 |

ZR3.2 | MUUD MULLA STERILANDID | KLOROPIKRIIN | 76-06-2 | 298 |

ZR3.2 | DASOMET | 533-74-4 | 146 |

ZR3.2 | 1,3-DIKLOROPROPEEN | 542-75-6 | 675 |

ZR3.2 | METAAM-NAATRIUM | 137-42-8 | 20 |

ZR3.2 | MUUD MULLA STERILANDID |

Rodentitsiidid | ZR4 |

ZR4.1 | RODENTITSIIDID | BRODIFAAKUM | 56073-10-0 | 370 |

ZR4.1 | BROMADIOLOON | 28772-56-7 | 371 |

ZR4.1 | KLORALOOS | 15879-93-3 | 249 |

ZR4.1 | KLOROFATSINOON | 3691-35-8 | 208 |

ZR4.1 | KUMATETRALÜÜL | 5836-29-3 | 189 |

ZR4.1 | DIFENAAKUM | 56073-07-5 | 514 |

ZR4.1 | DIFETIALOON | 104653-34-1 | 549 |

ZR4.1 | FLOKUMAFEEN | 90035-08-8 | 453 |

ZR4.1 | VARFARIIN | 81-81-2 | 70 |

ZR4.1 | MUUD RODENTITSIIDID |

Kõik muud taimekaitsevahendid | ZR5 |

ZR5.1 | DESINFEKTSIOONIVAHENDID | MUUD DESINFEKTSIOONIVAHENDID |

ZR5.2 | MUUD TAIMEKAITSEVAHENDID | MUUD TAIMEKAITSEVAHENDID |

[pic]

[1] KOM(2002) 349 lõplik.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/8/EÜ, 16. veebruar 1998, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk.1.)

[3] EÜT L 70, 16.3.2005, lk 1.

[4] EÜT L 139, 30.4.2004, lk 1.

[5] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[6] EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/45/EÜ (ELT L 130, 18.5.2006, lk 27).

[7] KOM(2006) 388 lõplik.

[8] KOM(2006) 372 lõplik.

[9] KOM(2006) 373 lõplik.

[10] ELT C […], […], lk […].

[11] ELT C […], […], lk […].

[12] ELT C […], […], lk […].

[13] EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

[14] KOM(2002) 349 lõplik

[15] EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/50 /EÜ (ELT L 142, 30.5.2006, lk 6).

[16] EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/45 /EÜ (ELT L 130, 18.5.2006, lk 27).

[17] EÜT L 52, 22.2.1997, lk 61. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 3.10.2003, lk 1).

[18] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2004, lk 1).

[19] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

[20] KOM(2006) 373 lõplik.

[21] EÜT L 56, 2.3.1988, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 143/2002 (ELT L 24, 26.1.2002, lk 16).

[22] The British Crop Production Council (BCPC) (Briti taimekasvatuse nõukogu) annab korrapäraselt välja „Pestitsiidide käsiraamatut“ (The Pesticide Manual), mis on pestitsiidide ülemaailmne käsiraamat, kus on kirjas enamike keemiliste pestitsiidide üldnimetused. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) tunnustab neid nimetusi kas ametlikult või ajutiselt

[23] Chemical Abstracts Service Registry Numbers.

[24] Collaborative International Pesticides Analytical Council.