[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 14.11.2006

SEK(2006) 1443 lõplik

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega tehakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 8 kohaselt kindlaks, et meetmed, mida Poola on võtnud vastuseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele, on osutunud ebapiisavaks

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Taust: Poola ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust reguleeritakse asutamislepingu artikliga 104 ja nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kiirendamise ja selgitamise kohta[1], mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist.

Komisjoni 2004. aasta kevadel koostatud majandusprognoosi alusel[2], milles tuvastati 2003. aasta eelarvepuudujäägiks 4,1% SKTst[3], algatas komisjon 12. mail 2004. aastal vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 3[4] Poola suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse. 2004. aasta mais esitas Poola lähenemisprogrammi ning 5. juulil 2004. aastal võttis nõukogu komisjoni soovituse alusel vastu arvamuse selle kohta[5]. Samas otsustas nõukogu komisjoni artikli 104 lõike 6 kohase soovituse alusel, et Poolal oli ülemäärane eelarvepuudujääk ning andis vastavalt artikli 104 lõikele 7 Poola ametiasutustele soovituse selle korrigeerimiseks[6]. Kõnealuses soovituses kutsus nõukogu Poola ametiasutusi „ lõpetama praegune ülemäärase eelarvepuudujäägist tingitud olukord nii kiiresti kui võimalik ” ja „ vastavalt nõukogu 2004. aasta 5. juuli arvamuses kinnitatud eelarvepuudujäägi vähendamise kavale 2004. aastal mais esitatud lähenemisprogrammi kohta, võtma keskpika tähtajaga meetmed, et saavutada eesmärk viia eelarvepuudujääk usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil 2007. aastal alla 3% SKTst ”, seades järgmised eesmärgid: „ 2004. aastal 5,7% SKTst, 2005. aastal 4,2% SKTst, 2006. aastal 3,3% SKTst ja 2007. aastal 1,5% SKTst ”. Nõukogu kehtestas tõhusa tegevuse rakendamise tähtajaks „ seoses ettenähtud meetmetega, et saavutada 2005. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk ”, 2004. aasta 5. novembri. Samuti soovitati Poolal „ suunata võimalikud lisatulud valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamisse ”. Lisaks soovitas nõukogu Poolal „ kindlustada võlasuhte kasvu peatumine ”.

2. Valitsemissektori andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses ja pensionisüsteemi reform

Eurostati 2. märtsi 2004. aasta otsusega pensioni kogumisskeemide liigitamise kohta nähti ette, et kogumise teel rahastatavaid pensioniskeeme ei või klassifitseerida sotsiaalkindlustusena ega saa seetõttu käsitleda valitsemissektori osana. See oli raamotsus, mille rakendamiseks oli vaja kahepoolseid arutelusid liikmesriikidega.

Kõnealusele otsusele järgnenud arutelude käigus tunnistas Eurostat, et „ mõned liikmesriigid võivad vajada üleminekuperioodi otsuse rakendamiseks ja enda eelarvepoliitika elluviimise häirimise ärahoidmiseks ”[7]. Eurostati kehtestatud kolmeaastane üleminekuperiood lõpeb 2007. aasta esimese eelarveteatisega, mille tähtaeg on 1. aprill 2007.

Poola kasutab praegu seda üleminekuperioodi 1999. aastal rakendatud pensionireformiks. Seega on sotsiaalmaksu ja muu sissemaksetega määratud pensioniskeemiga kogutud tulu (ja seotud kulu) kirjendatud valitsemissektori tuluna (ja kuluna), mille tulemusena on eelarvepuudujäägi- ja võlanäitajad mõnevõrra väiksemad kui vastupidisel juhul. Üleminekuaja lõppemisest alates kehtib ainult määratlus, mis hõlmab pensionireformi maksumust.

Umbes 20% pensioni sissemaksetest saadavast tulust on suunatud põlvkondadevahelise ümberjaotuse põhimõttel töötavast süsteemist täielikult määratud sissemaksetega rahastatavasse pensioniskeemidesse. Kõnealune reform parandab riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, kuid avaldab lühiajalises perspektiivis eelarvele negatiivset mõju: hiljutise teabe kohaselt on reformi aastane maksumus 2006. ja 2007. aastal umbes 2% SKTst.

Nõukogu poolt 2004. aasta 5. juulil heakskiidetud eelarvepuudujäägi vähendamise kava ei hõlmanud Poola 1999. aastal rakendatud pensionireformi maksumust. Kui nõukogu hindas Poola esimest lähenemisprogrammi (2004. aasta 5. juulil), prognoositi pensionireformi aastaseks maksumuseks 1,6% SKTst. Vastavalt sellele sedastas nõukogu oma arvamuses programmi kohta, et „ puudujääki võib olla vaja redigeerida 1,6 protsendipunkti võrra SKTst ülespoole ”. Võttes arvesse 2007. aastaks kavandatud puudujääki tasemel 1,5% SKTst ning eelarve tugevdamise strateegiaga kaasnevaid valdavaid ohte, järeldas nõukogu oma arvamuses, et „ lähenemisprogrammi eelarvelised seisukohad ei pruugi olla piisavad, et vähendada puudujääki programmiperioodi jooksul [s.o 2007. aastaks] alla 3% taset ”.

3. Suundumused 2005. aastani

Pärast nõukogu 2004. aasta 5. juuli soovituses määratud tähtaja, 2004. aasta 5. novembri möödumist, järeldas komisjon oma 14. detsembri 2004. aasta teatises nõukogule, et seoses 2005. aasta kavandatud eelarvepuudujäägiga ei olnud Poola ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames vaja võtta täiendavaid meetmeid[8].

2005. aasta 17. veebruaril esitas nõukogu komisjoni soovituse alusel oma arvamuse Poola 2004. aasta novembris ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta[9]. Ajakohastatud programmis oli suurendatud 2007. aastaks kavandatud eelarvepuudujääki ning selles nähti ette valitsemissektori eelarvepuudujäägi järk-järguline vähendamine 5,4%-lt SKTst 2004. aastal 2,2%-le SKTst 2007. aastal (eelmises programmis oli 2007. aastaks kavandatud puudujääk 1,5% SKTst). Puudujääki suurendati hoolimata jätkuvast tugevast majanduskasvust (programmi kohaselt prognoositi ligikaudseks majanduskasvuks üle 5% aastas), samal ajal, kui eelarvepuudujäägi tulemuste prognoose aastateks 2004–2006 vähendati. Nõukogu tõi oma arvamuses välja stabiliseerimisstrateegiaga kaasnevad ohud ja hoiatas, et „ puudujäägi taset tuleb korrigeerida 1,5 protsendipunkti võrra ülespoole. See korrigeerimine tähendab, et lähtudes ajakohastatud programmist ja täiendavate kokkuhoiumeetmete puudumisel ei ole Poola võimeline alandama eelarvepuudujääki programmi viimasel aastal alla 3% ”, kuna 2007. aastaks kavandatud puudujääk oleks koos pensionireformi maksumusega umbes 3,7% SKTst. Lisaks märkas nõukogu ohtu, seoses rahanduse stabiliseerimiskavas ettenähtud meetmete hilinemise või mittetäieliku rakendamisega. Vastavalt sellele kutsus nõukogu Poolat muu hulgas tugevdama riigi rahanduse kohandamismeetmeid ka pärast 2005. aastat ja vähendama 2007. aastaks kavandatavat puudujääki. Tegelikult rakendati ainult väheseid meetmeid. 2005. aasta eelarvetulem oli sellest hoolimata oodatust parem (2,5% SKTst).

4. 2006. aasta suundumused ja väljavaated 2007. aastaks

Hoolimata nõukogu 17. veebruari 2005. aasta arvamuses esitatud üleskutsest seati 2006. aasta jaanuari lähenemisprogrammis eesmärgiks vaid valitsemissektori eelarvepuudujäägi aeglane vähendamine (2006.–2008. aastal keskmiselt umbes 0,3% võrra SKTst aastas), et täita lähenemiskriteeriumid praeguse parlamendi volituste – s.o 2009. aasta lõpuks. Kuigi eelarvetulemeid ja prognoose aastateks 2004–2006 korrigeeriti veelkord allapoole, kinnitati programmis 2007. aasta kavandatud puudujäägiks 2,2% SKTst (ilma pensionireformi maksumuseta). Lisaks sellele korrigeeriti programmis pensionireformi maksumust 0,4% võrra SKTst ülespoole. Koos pensionireformi maksumusega oli 2007. aastaks kavandatud puudujääk varasemast suurem (4,1% SKTst võrreldes varasema 3,7%-ga), kuna pensionireformi maksumus pidi uue hinnangu kohaselt jõudma 2007. aastal 1,9%-le SKTst.

Nõukogu võttis komisjoni soovituse põhjal 14. märtsil 2006. aastal vastu arvamuse sama aasta jaanuaris ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta. Selles märgiti erinevaid stabiliseerimisstrateegiaga seotud ohtusid, näiteks suhteliselt suurt kasvuootust programmiperioodi viimaseks aastaks (2008), suhteliselt optimistlikke oletusi maksude paindlikkuse ning sotsiaalkulutuste surve tingimustes kulude kontrollimisega seonduvate võimalike raskuste kohta. Nõukogu järeldas, et „ lähenemisprogrammis nähakse ette teatavaid edusamme, kuid mitte (...) ülemäärase puudujäägi tõhusat korrigeerimist 2007. aastal ning et komisjon kavatseb esitada soovituse võtta uusi meetmeid vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktis ettenähtud ülemäärase puudujäägi menetlusele ”. Nõukogu mainis ka, et kavandatud struktuurne tasakaal (st tsükliliselt kohandatud tasakaal, milles ei arvestata ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid, mille komisjoni talitused on programmis esitatud teavet kasutades välja arvutanud ühiselt kokkulepitud hindamismetoodika alusel) pidi programmiperioodi jooksul paranema 0,25% võrra SKTst aastas.

2007. aasta eelarve eelnõus (mis võeti vastu 27. september 2006) prognoositakse 2006. aasta valitsemissektori eelarvepuudujäägiks kuni 2,1% SKTst (ilma pensionireformi maksumuseta) võrreldes 2006. aasta jaanuaris ajakohastatud lähenemisprogrammis kavandatud 2,6%-ga SKTst (ja 3,3%-ga, mille nõukogu seadis eesmärgiks oma artikli 104 lõike 7 kohases 2004. aasta juuli soovituses). Parem eelarvetulem kajastab prognoositust suuremast majanduskasvust tulenevat suuremat tulu (eriti üksikisiku tulumaks) ning väiksemat kulude kasvu, eelkõige kavandatust väiksemaid investeeringuid. 2007. aasta eelarve eelnõus esitab Poola valitsus järgmisteks aastateks järgmised kavandatavad puudujäägid: 2007. aastal 1,7%, 2008. aastal 1,2% ja 2009. aastal 0,5%.

Korrigeeritud 2007. aasta puudujääk jääb tasemel 1,7% SKTst (ilma pensionireformi maksumuseta) nüüd lähemale nõukogu artikli 104 lõike 7 kohases soovituses esialgselt kavandatud puudujäägile 1,5% SKTst, kuid on siiski sellest kõrgem. Komisjoni talituste 2006. aasta sügisel koostatud prognoosi kohaselt ulatub puudujääk siiski 2%-ni SKTst (ilma pensionireformi maksumuseta). Komisjoni talituste hinnang tuluprognoosile on ettevaatlikum, eriti otseste maksude suhtes (nominaalseks eelarvetulu kasvuks prognoositakse 9,7%, hoolimata kavandatavast sissetulekuvahemike indekseerimisest ja perede toetamisele suunatud maksusoodustuste kehtestamisest, võrreldes eeldatava nominaalse SKT kasvuga (6,2%)). Lisaks säilib ebakindlus kohalike omavalitsuste 2007. aasta eelarvetulemite suhtes. Ka sotsiaalkulutused on tõenäoliselt suuremad tulenevalt vastuvõetud õigusaktidest, mis ei ole 2007. aasta eelarve eelnõuga täielikult kooskõlas.

Eelarvesuundumused aastatel 2005 – 2008

% SKTst, kui ei ole teisiti märgitud | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 |

Pensionireformi maksumus(2) | 1,9 | 2,0 | 2,0 | 2,0 | 2,0 | 2,1 | 2,1 |

Valitsemissektori tasakaal, hõlmates Eurostati otsust | −4,4 | −4,2 | −4,1 | −4,0 | −3,7 | −3,9 | −3,3 |

Esmane tasakaal | 0,1 | 0,2 | 0,3 | 0,4 | 0,8 | 0,6 | 1,3 |

Struktuurne tasakaal(1) | −2,3 | −2,3 | puudub | −2,1 | puudub | −1,8 | puudub |

Struktuurne esmane tasakaal(1) | 0,2 | 0,1 | puudub | 0,3 | puudub | 0,6 | puudub |

Valitsemissektori koguvõlg | 42,0 | 42,4 | 42,4 | 43,1 | 43,1 | 42,7 | 42,7 |

Pm SKT reaalne kasv (%) | 3,5 | 5,2 | 5,2 | 4,7 | 4,6 | 4,8 | 4,8 |

Pm Tulemi lõhe | −0,3 | 0,4 | puudub | 0,3 | puudub | 0,1 | puudub |

(1) Tsükliliselt kohandatud tasakaal, v.a ühekordsed ja ajutised meetmed (Poola puhul null). (2) Pensionireformi kulude suurust mõõdetakse i) lahutades ESA95 (Euroopa Rahvamajanduse arvepidamise süsteem 1995) eeskirjade ja Eurostati 2. märtsi 2004. aasta otsuse kohaselt arvutatud valitsemissektori eelarve puudujäägist, ii) valitsussektori alternatiivne eelarve puudujääk, mis hõlmab pensioniskeemi. (3) Eeldades, et poliitika jääb samaks. Allikad: Komisjoni talituste 2006. aasta sügisel koostatud prognoos (KOM) ja rahandusministeeriumi 2007. aasta eelarve |

5. Järeldused

Eespool toodud hinnangut arvesse võttes võib teha järgmised järeldused:

- 2007. aastaks kavandatud puudujääk (1,7% SKTst ilma pensionireformi maksumuseta) on aastateks 2004−2006 kavandatust palju paremate eelarvetulemite tingimustes nõukogu poolt 2004. aasta juulis heakskiidetud puudujäägist (1,5% SKTst) suurem.

- Komisjoni talituste 2006. aasta sügisel koostatud prognoosi kohaselt on 2007. aasta puudujääk 2,0% SKTst, s.o 0,3% võrra suurem kui Poola ametiasutuste kavandatud puudujääk.

- 2007. aastal lõpeb Eurostati 2. märtsi 2004. aasta pensioniskeemide liigitamist käsitleva otsuse rakendamiseks antud üleminekuperiood ning sissemaksetega määratud pensioniskeeme tuleb liigitada väljapoole valitsemissektorit. See toob kaasa Poola puudujääkide jada ülespoole korrigeerimise. 2007. aasta puhul tähendab puudujääk 1,7% SKTst (ilma pensionireformi maksumuseta) ning 3,7% SKTst (hõlmates pensionireformi maksumust). Komisjoni talituste 2006. aasta sügisel koostatud prognoosi kohaselt ulatuks valitsemissektori eelarvepuudujääk 4%-ni SKTst (hõlmates pensionireformi maksumust).

- Võttes arvesse komisjoni talituste 2006. aasta sügisel koostatud prognoosi järgi oodatavat kavandatust suuremat eelarvepuudujääki 2007. aastal, mis on märgatavalt suurem kontrollväärtusest (3% SKTst), ei saa seda käsitleda kooskõlas olevana nõukogu soovitusega likvideerida ülemäärane puudujääk 2007. aastaks.

Tuginedes eespool nimetatud järeldustele leiab komisjon, et kuigi Poola eelarveseisund on paranenud, ei ole Poola ametiasutused artikli 104 lõike 7 kohastele nõukogu 2004. aasta juuli soovitustele piisavalt reageeritud, et korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2007. aastaks ning soovitab nõukogul vastu võtta artikli 104 lõike 8 kohane otsus[10].

Valitsemissektori eelarve tasakaalustamise eesmärgid ja tulemid ning pensionireformi maksumus (% SKTst)

2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 |

2004. a mai LP | Ilma PRMita | –5,7 | –4,2 | –3,3 | –1,5 | puudub |

hinnanguline PRM | 1,6 | 1,6 | 1,6 | 1,6 | puudub |

Koos PRMiga* | –7,3 | –5,8 | –4,9 | –3,1 | puu-dub |

2004. a novembri LP | Ilma PRMita | –5,4 | –3,9 | –3,2 | –2,2 | puudub |

Hinnanguline PRM | 1,5 | 1,5 | 1,5 | 1,5 | puudub |

Koos PRMiga* | –6,9 | –5,4 | –4,7 | –3,7 | puu-dub |

2006. a jaanuari LP | Ilma PRMita | –3,8 | –2,9 | –2,6 | –2,2 | –1,9 |

hinnanguline PRM | 1,8 | 1,8 | 2,0 | 1,9 | 1,8 |

Koos PRMiga* | –5,6 | –4,7 | –4,6 | –4,1 | –3,7 |

2006. a oktoobri eelarveteatis | Ilma PRMita | –3,9 | –2,5 | –2,1 | –1,7 | –1,2 |

ja 2007. aasta eelarve eelnõu | hinnanguline PRM | 1,8 | 1,9 | 2,0 | 2,0 | 2,1 |

Koos PRMiga* | –5,7 | –4,4 | –4,1 | –3,7 | –3,3 |

PRM = pensionireformi maksumus; LP = lähenemisprogramm; ET = eelarveteatis * 2007. aasta kevadest kohaldatav valitsemissektori eelarve tasakaalu määratlus. |

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega tehakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 8 kohaselt kindlaks, et meetmed, mida Poola on võtnud vastuseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele, on osutunud ebapiisavaks

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 8,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest eelarvepuudujäägist.

(2) Stabiilsuse ja kasvu pakti põhieesmärgiks on usaldusväärne finantshaldus kui vahend hindade stabiilsust ning tugevat ja püsivat majanduskasvu soodustavate tingimuste tagamiseks, mille tulemusel luuakse uusi töökohti. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta[11] valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kiireks korrigeerimiseks.

(3) Amsterdamis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu 17. juunil 1997. aasta resolutsioonis stabiilsuse ja kasvu pakti kohta[12] kutsutakse kõiki osapooli, nimelt liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles täpselt ja õigel ajal rakendama asutamislepingut ning stabiilsuse ja kasvu pakti.

(4) Eurostati 2. märtsi 2004. aasta otsusega pensioni kogumisskeemide sektoraalse liigitamise kohta[13] kehtestati, et kogumise teel rahastatavaid pensioniskeeme ei või klassifitseerida sotsiaalkindlustusena. Seega ei saa sellist skeemi käsitada valitsemissektori osana. See oli raamotsus, mis vajas enne rakendamist kahepoolseid arutelusid liikmesriikidega. Nende arutelude käigus märkis Eurostat, et „mõned liikmesriigid võivad vajada üleminekuperioodi otsuse rakendamiseks ja enda eelarvepoliitika elluviimise häirimise ärahoidmiseks”[14]. Kõnealune Eurostati lubatud üleminekuperiood lõpeb 2007. aasta esimese eelarveteatisega, mille tähtaeg on 1. aprill 2007. Poola otsustas seda üleminekuperioodi kasutada. Seega on sotsiaalmaksu ja muud sissemaksetega määratud pensioniskeemiga kogutud tulu (ja seotud kulu) registreeritud valitsemissektori tuluna (ja kuluna), mille tulemusena on eelarvepuudujäägi- ja võlanäitajad mõnevõrra väiksemad kui vastupidisel juhul.

(5) 5. juulil 2004. aastal otsustas nõukogu vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6 (otsus 2005/183/EÜ)[15], et Poolal oli ülemäärane eelarvepuudujääk.

(6) Kooskõlas asutamislepingu artikli 104 lõikega 7 ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 4 võttis nõukogu 5. juulil 2004. aastal vastu soovituse Poola ametiasutustele, milles kutsus lõpetama praegune ülemäärasest eelarvepuudujäägist tingitud olukord nii kiiresti kui võimalik ja vastavalt nõukogu 2004. aasta 5. juuli arvamuses kinnitatud eelarvepuudujäägi vähendamise kavale 2004. aastal mais ametiasutuste esitatud lähenemisprogrammi kohta, võtma keskpika tähtajaga meetmed, et saavutada eesmärk viia eelarvepuudujääk usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil 2007. aastal alla 3% SKTst, seades järgmised eesmärgid: „2004. aastal 5,7% SKTst, 2005. aastal 4,2% SKTst, 2006. aastal 3,3% SKTst ja 2007. aastal 1,5% SKTst”. Nõukogu seadis tõhusa tegevuse rakendamise tähtajaks „seoses ettenähtud meetmetega, et saavutada 2005. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk” 2004. aasta 5. novembri.

(7) Nõukogu (2004. aasta 5. juuli) poolt heakskiidetud eelarvepuudujäägi vähendamise kava ei hõlmanud Poola 1999. aastal rakendatud pensionireformi maksumust. Umbes 20% pensioni sissemaksetest saadavast tulust on suunatud põlvkondadevahelise ümberjaotuse põhimõttel töötavast süsteemist täielikult määratud sissemaksetega rahastatavasse pensioniskeemidesse. Artikli 104 lõike 7 kohase soovituse andmisel võttis nõukogu sõnaselgelt arvesse asjaolu, et kavandatavaid puudujääke tuleb hiljem Poola pensionireformi hinnangulise maksumuse (1,5% SKTst) võrra ülespoole korrigeerida. Seda ning eelarve tugevdamise strateegiaga kaasnevaid valdavaid ohte silmas pidades märkis nõukogu oma arvamuses 2004. aasta mai lähenemisprogrammi kohta, et „lähenemisprogrammi eelarvelised seisukohad ei pruugi olla piisavad, et vähendada puudujääki programmiperioodi jooksul [s.o 2007. aastaks] alla 3% SKTst”.

(8) Pärast asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohases nõukogu soovituses seatud tähtaja, 2004. aasta 5. novembri möödumist, järeldas komisjon oma 14. detsembri 2004. aasta teatises nõukogule, et seoses 2005. aasta kavandatud eelarvepuudujäägiga ei olnud Poola ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses vaja võtta täiendavaid meetmeid, kuna Poola valitsus oli rakendanud tõhusaid meetmeid seoses 2005. aastaks kavandatud puudujäägi saavutamise meetmetega[16].

(9) 2005. aasta 17. veebruaril edastas nõukogu oma arvamuse Poola 2004. aasta novembris ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta. Ajakohastatud programmis oli 2007. aastaks kavandatud eelarvepuudujääki suurendatud 2,2%-ni (võrreldes 2004. aasta mai lähenemisprogrammiga, kus 2007. aastaks kavandatud puudujääk oli 1,5% SKTst) ehk umbes 3,7%-ni, kui võtta arvesse pensionireformi maksumus. Puudujääki suurendati hoolimata jätkuvast tugevast majanduskasvust (programmi kohaselt prognoositi ligikaudseks majanduskasvuks üle 5% aastas) samal ajal, kui eelarvepuudujäägi tulemuste prognoose aastateks 2004–2006 vähendati. Nõukogu märkas riigi rahanduse kohandamismeetmete hilinenud või mittetäieliku rakendamise ohtu. Viidates stabiliseerimisstrateegiaga seotud ohtudele, kutsus nõukogu Poolat muu hulgas tugevdama rahanduse kohandamismeetmeid ka pärast 2005. aastat ja vähendama 2007. aastaks kavandatavat puudujääki. Tegelikult rakendati ainult väheseid meetmeid. 2005. aasta eelarvetulem oli sellest hoolimata oodatust parem (2,5% SKTst).

(10) Nõukogu võttis 14. märtsil 2006. aastal vastu arvamuse sama aasta jaanuaris ajakohastatud Poola lähenemisprogrammi kohta. Ajakohastatud programmis seati eesmärgiks valitsemissektori eelarvepuudujäägi aeglane vähendamine (2006.–2008. aastal keskmiselt umbes 0,3% võrra SKTst aastas), et täita lähenemiskriteeriumid praeguse parlamendi volituste, s.o 2009. aasta lõpuks. Kuigi aastateks 2004–2006 koostatud eelarvetulemeid ja prognoose korrigeeriti veelkord allapoole, kinnitati programmis 2007. aasta kavandatud puudujäägiks 2,2% SKTst (ilma pensionireformi maksumuseta). Võttes arvesse ka pensionireformi maksumuse korrigeerimist 0,4 protsendipunkti võrra SKTst ülespoole, oli selle maksumust sisaldav 2007. aastaks kavandatud puudujääk varasemast suurem (4,1% SKTst võrreldes 3,7%-ga SKTst). Nõukogu osutas erinevatele stabiliseerimisstrateegiaga seotud riskidele, näiteks suhteliselt suurele kasvuootusele programmi viimaseks aastaks (2008), suhteliselt optimistlikele oletustele maksude paindlikkuse kohta ning võimalikele raskustele kulude kontrollimisega sotsiaalkulutustega seotud surve olukorras. Nõukogu järeldas, et „lähenemisprogrammis nähakse ette teatavaid edusamme, kuid mitte (...) ülemäärase puudujäägi tõhusat korrigeerimist 2007. aastal”. Nõukogu mainis ka, et kavandatud struktuurne tasakaal (st tsükliliselt kohandatud tasakaal, milles ei arvestata ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid, mille komisjoni talitused on programmis esitatud teavet kasutades välja arvutanud ühiselt kokkulepitud hindamismetoodika alusel) pidi programmiperioodi jooksul paranema keskmiselt 0,25% võrra SKTst aastas.

(11) 2007. aasta eelarve eelnõus, mis võeti vastu 27. september 2006, prognoositakse 2006. aasta valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 2,1% SKTst (ilma pensionireformi maksumuseta) võrreldes 2006. aasta jaanuaris ajakohastatud lähenemisprogrammis kavandatud 2,6%-ga SKTst (ja 3,3%-ga SKTst, mille nõukogu seadis eesmärgiks oma artikli 104 lõike 7 kohases 2004. aasta juuli soovituses). Parem eelarvetulem kajastab prognoositust suuremast majanduskasvust tulenevat suuremat tulu (eriti üksikisiku tulumaks) ning väiksemat kulude kasvu, eelkõige kavandatust väiksemaid investeeringuid. 2007. aasta eelarve eelnõus esitatakse järgmisteks aastateks järgmised kavandatavad puudujäägid: 2007. aastal 1,7%, 2008. aastal 1,2% ja 2009. aastal 0,5%.

(12) Hinnates meetmeid, mida Poola on võtnud, et korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2007. aastaks, vastuseks artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele, jõuti järgmistele järeldustele:

- Korrigeeritud kavas 2007. aastaks kavandatud puudujääk 1,7% SKTst (ilma pensionireformi maksumuseta) on suurem nõukogu 5. juuli 2004. aasta soovituses ülemäärase puudujäägi korrigeerimise kohta kinnitatud kavandatud puudujäägist (1,5% SKTst). 2007. aastaks kavandatud puudujääki korrigeeriti olukorras, kus aastate 2004–2006 puudujäägitulemid olid soovituses ettenähtutest palju väiksemad.

- Eurostati 2. märtsi 2004. aasta pensioniskeemide liigitamist käsitleva otsuse rakendamise üleminekuperiood lõpeb 2007. aasta esimese eelarveteatisega, mille tähtaeg on 1. aprill. Pensionireformi maksumuse arvessevõtmine suurendab 2007. aastaks kavandatavat puudujääki 3,7%-le SKTst.

- Komisjoni talituste 2006. aasta sügisel koostatud prognoosi kohaselt on 2007. aasta eelarvepuudujääk 0,3% võrra SKTst suurem kui see on kavandatud Poola ametiasutustel. Võrreldes ametiasutuste kavandatuga prognoositakse eelkõige väiksemaid tulusid otsestest maksudest, samas kui sotsiaalkulutused ja avaliku sektori investeeringud on tõenäoliselt suuremad.

- Sellega jõutakse järeldusele, et 2007. aasta eelarvepuudujääk ületab kontrollväärtust 3% SKTst, mis ei ole kooskõlas nõukogu soovitusega korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2007. aastaks.

Kooskõlas Amsterdami Euroopa Ülemkogu resolutsiooniga stabiilsuse ja kasvu pakti kohta nõustus Poola avalikustama nõukogu 5. juuli 2004. aasta soovituse[17].

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Poola võetud meetmed vastuseks asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu 5. juuli 2004. aasta soovitusele on osutunud ebapiisavaks, et korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk soovituses kinnitatud tähtajaks.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6, määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1056/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 5).

[2] Komisjoni 2004. aasta kevadel koostatud majandusprognoos võttis arvesse Poola 2004. aasta märtsis esitatud andmeid.

[3] Vahepeal on 2003. aasta eelarvepuudujääk tavapäraste menetluste kohaselt üle vaadatud. Praegu moodustab see 4,7% SKTst.

[4] Vaata http://ec.europa.eu/economy_finance/about/activities/sgp/edp/edppl_en.htm.

[5] ELT C 320, 24.12.2004, lk 15.

[6] Vaata http://register.consilium.eu.int/pdf/en/04/st11/st11220.en04.pdf

[7] Vaata Eurostati Uudiste numbreid 30/2004, 2. märts 2004 ja 117/2004, 23. september 2004 ning I peatüki punkti 1.3 – pensioni kogumisskeemide liigitamine ja mõju riigirahandusele – Eurostati juhendist valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta, mida saab alla laadida aadressilt http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-BE-04-002/EN/KS-BE-04-002-EN.PDF.

[8] Komisjoni teatis nõukogule: Tšehhi Vabariigi, Küprose, Malta, Poola ja Slovakkia võetud meetmed vastuseks nõukogu soovitustele ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames, SEK(2004) 1630.

[9] ELT C 136, 3.6.2005, lk 23.

[10] Artikli 104 lõikes 8 sätestatakse, et kui nõukogu leiab, et vastuseks tema artikli 104 lõike 7 kohasele soovitusele võetud meetmed on ebapiisavad, võib ta otsustada selle soovituse avalikustada. Poola on aga kooskõlas Euroopa Ülemkogu stabiilsuse ja kasvu pakti käsitleva resolutsiooniga (EÜT C 236, 2.8.1997, lk 1) juba 2004. aasta juulis soovituse avalikustamisega nõustunud (vaata http://register.consilium.eu.int/pdf/en/04/st11/st11220.en04.pdf).

[11] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6, muudetud määrusega (EÜ) nr 1056/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 5).

[12] EÜT C 236, 2.8.1997, lk 1.

[13] Eurostati Uudiste numbrid 30/2004, 2. märts 2004 ja 117/2004, 23. september 2004 ning I peatüki punkt 1.3 – pensioni kogumisskeemide liigit[14]*JKLjklmuamine ja mõju riigi rahandusele – Eurostati juhendist valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta, mida saab alla laadida aadressilt http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-BE-04-002/EN/KS-BE-04-002-EN.PDF.

[15] Ibidem

[16] ELT L 62, 9.3.2005, lk 18.

[17] Komisjoni teatis nõukogule: Tšehhi Vabariigi, Küprose, Malta, Poola ja Slovakkia võetud meetmed vastuseks nõukogu soovitustele ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses, SEK(2004) 1630.

[18] Vaata http://register.consilium.eu.int/pdf/en/04/st11/st11220.en04.pdf.