[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 26.9.2006 SEK(2006) 1196 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE riigi rahanduse olukorra kohta Ungaris, sealhulgas,komisjoni soovitus: NÕUKOGU ARVAMUS kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikega 3 Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni kohta aastateks 2005-2009 ja komisjoni soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS UNGARILE, mille eesmärk on lõpetada ülemäärasest valitsemissektori eelarvepuudujäägist tingitud olukord SELETUSKIRI Käesolevas teatises käsitletakse riigi rahanduse olukorda Ungaris 1. septembril 2006 Ungari esitatud ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni ning käimasoleva ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse põhjal. Teatis hõlmab kahte dokumenti, esiteks komisjoni soovitust võtta vastu nõukogu otsus ajakohastatud programmi täpsustamise kohta, ning teiseks komisjoni soovitust võtta vastavalt artikli 104 lõikele 7 vastu nõukogu soovitus, mille eesmärk on likvideerida ülemäärane eelarvepuudujääk. Taust 1. juulil 1998 jõustunud stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil muuta riigi rahandus usaldusväärseks, tugevdades sellega hindade stabiilsuse ning tugeva ja püsiva kasvu tingimusi, mis soodustavad uute töökohtade loomist. Pakti muudeti esimest korda 2005. aastal. Reformimisel tunnistati pakti kasulikkust eelarvedistsipliini kehtestamisel, kuid sooviti tugevdada nii pakti tõhusust ja selle mõju majandusele kui ka tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Stabiilsuse ja kasvu pakt koosneb kahest osast. Nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta),[1] sätestatud ennetavas osas on ette nähtud, et liikmesriigid peavad esitama nõukogule ja komisjonile stabiilsus- või lähenemisprogrammid ja nende iga-aastased ajakohastatud versioonid (ühisraha kasutusele võtnud liikmesriigid peavad esitama (ajakohastatud) stabiilsusprogrammid ja ühisraha veel mitte kasutavad liikmesriigid peavad esitama (ajakohastatud) lähenemisprogrammid). Vastavalt nimetatud määrusele esitab nõukogu iga programmi kohta arvamuse komisjoni soovituse alusel, olles eelnevalt konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega ning võttes arvesse tegevusjuhendit[2], potentsiaalse SKT ja tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu ühiselt kokkulepitud hindamismetoodikat, majanduspoliitika üldsuuniseid ning taustana ka komisjoni talituste prognoose. Nõukogu määruses (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)[3] sätestatud korrigeeriva osaga rakendatakse asutamislepingu artiklit 104. Ungari ametiasutused esitasid esimese lähenemisprogrammi mais 2004. Vastavalt asjaomasele määrusele esitas nõukogu 5. juulil 2004 lähenemisprogrammi kohta oma arvamuse, kiites heaks Ungari ametiasutuste koostatud eelarvepuudujäägi kohandamiskava kuni 2008. aastani. 5. juulil 2004 otsustas nõukogu samuti, et Ungaril on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning andis artikli 104 lõike 7 kohaselt välja soovituse selle likvideerimiseks 2008. aastaks kooskõlas kõnealuse kohandamiskavaga. Pärast artikli 104 lõikel 8 põhinevat nõukogu 2005. aasta jaanuari otsust mittevastavuse kohta ning võttes arvesse, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kaht viimast etappi, mis on hõlmatud artikli 104 lõikega 9 ja artikli 104 lõikega 11, ei kohaldata selliste eurotsooni mittekuuluvate riikide suhtes nagu Ungari, andis nõukogu 8. märtsil 2005 vastavalt artikli 104 lõikele 7 välja uue soovituse, milles korrati, et ülemäärane eelarvepuudujääk tuleb likvideerida 2008. aastaks vastavalt kohandamiskavale, mis sisaldus nõukogu 2005. aasta märtsi arvamusega kinnitatud Ungari 2004. aasta detsembris esitatud ajakohastatud lähenemisprogrammis. 8. novembril 2005 otsustas nõukogu artikli 104 lõike 8 põhjal, et meetmed, mille Ungari võttis vastusena 2005. aasta märtsi nõukogu soovitusele, ei ole piisavad. Nõukogu võttis eelkõige arvesse olulist kõrvalekallet kohandamiskavast, millele osutati nõukogu 2005. aasta märtsi soovituses, ning milleks täpsemalt oli kõrvalekalle eesmärgist vähendada eelarvepuudujääki 3,6%ni SKTst 2005. aastal ja 2,9%ni SKTst 2006. aastal, ning isegi viimase aasta ülevaadatud eesmärgist, milleks oli eelarvepuudujäägi vähendamine 5,2%ni SKTst (kõik protsendid on arvestatud ilma pensioni teise samba skeemide kuludeta).[4] 1. detsembril 2005 esitasid Ungari ametiasutused ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmas läbivaadatud ja programmi lõpuaastatele suunatud kohandamiskava, jättes ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimise 2008. aastaks. Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 kõnealuse ajakohastamise kohta vastu arvamuse, milles rõhutati, et kuigi programmiga ettenähtud eelarve tasakaalustamine tugines kulude väga suurele vähendamisele (7,5% SKTst), ei ole selle rakendamine konkreetsete meetmetega tagatud. Nõukogu kutsus Ungarit üles “esitama võimalikult kiiresti ja hiljemalt 1. septembriks 2006 ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni, milles on kindlaks määratud konkreetsed ja struktuurilised meetmed, mis on täielikult kooskõlas keskpika kohandamiskavaga.”[5] Nõukogu arvamus ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni kohta 1. 1. septembril 2006 esitas Ungari nõukogule ja komisjonile ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni (edaspidi „programm“). Programm hõlmab ajavahemikku 2005–2009, kuid selles on osutatud ka 2010. ja 2011. aastale. Programmis on üldiselt järgitud uues tegevusjuhendis ette nähtud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide näidisstruktuuri ja andmete esitamise nõudeid.[6] 2. Pärast põhjaliku majandusreformi kava vastuvõtmist 1990ndate keskel kasvas Ungari majandus stabiilselt ja küllaltki kiiresti ning tugev makromajanduslik poliitika ja asjakohased struktuurireformid aitasid kaasa inflatsiooni vähenemisele. Alates 2001. aastast ja eelkõige viimastel aastatel on märkimisväärselt kasvanud riiklikud kulud ning oluliselt tõusnud avaliku sektori palgad põhjustanud selle, et viimase nelja aasta jooksul on eelarvepuudujääk olnud üle 5% SKTst, kutsudes sellega esile suure kõrvalekalde esialgselt kavandatud eelarvepuudujäägi vähendamise eesmärgist. Lisaks suurendati aasta lõpu hinnanguid märkimisväärselt tagantjärele peaaegu iga eelarveteatisega. Kuigi 2004. aasta mai lähenemisprogrammis kavandatud eelarvepuudujäägiks oli 4,6% SKTst 2004. aastal, 4,1% SKTst 2005. aastal ja 3,6% SKTst 2006. aastal, oli eelarvepuudujääk tegelikult 2004. aastal 6,6% SKTst, 2005. aastal 7,5% ja valituse hinnangul on see 2006. aastal ligikaudu 10,1%, mis on ELi kõrgeimast tasemest oluliselt üle (kõik arvud sisaldavad pensionireformi kulusid). Suur osa eelarvekõrvalekalletest tulenesid eelarve liiga optimistlikust planeerimisest, suurtest ülekuludest, maksude vähendamisest ja üldistest jõupingutuste puudumisest struktuursel kohandamisel. Suuresti ekspansiivse eelarvepoliitika tõttu on selle usaldusväärsus oluliselt kahjustada saanud ning see on avaldanud majandusele üha enam mõju. See on eelkõige põhjustanud maksebilansi tõsise defitsiidi, koguvälisvõla olulise suurenemise (vähem kui 20%lt SKTst 2001. aastal ligi 30%le SKTst 2005. aastal) ja võrreldes teiste hiljuti ühinenud liikmesriikidega palju kõrgema intressimäära. 3. Programmi täpsustatud versioonis prognoositakse lähiaastatel SKT reaalkasvu langust 4,1%lt 2006. aastal 2,2%le 2007. aastal ja 2,6%le 2008. aastal seoses programmis esitatud eelarve tasakaalustamise meetmetest, millest mõnda on juba rakendatud alates 2006. aasta juulist, tuleneva pärssiva mõjuga. Majanduskasv peaks kohandamiseelsele tasemele jõudma 2009. aastaks. Kõnealune areng peegeldub samuti kaudsetes tsüklilistes tingimustes, mis osutavad sellele, et 2007. ja 2008. aastal on SKT lõhe negatiivne ja et SKT saavutab oma potentsiaalse taseme uuesti 2009. aastaks. Selline makromajanduslik stsenaarium näib olemasoleva teabe põhjal ja komisjoni talituste 2006. aasta sügise prognoosi piiramata üldjoontes usutav. See on siiski pisut optimistlik 2009. aasta majanduskasvu ning eelkõige programmi viimaste aastate tööhõiveprognooside osas, mille puhul ei võeta arvesse majanduskasvu aeglustumist ja kavandatud töökohtade vähendamist avaliku sektoris. Programmis eeldatav väliskaubandusbilansi märkimisväärne paranemine näib eelarve tasakaalustamise meetmetest tuleneva nii otsese kui ka kaudse mõju seisukohast usutav. Eelkõige oodatakse jooksevkonto defitsiidi langust ligi 8%lt SKTst 2006. aastal vähem kui 4%le SKTst 2009. aastal. Inflatsioon tõuseb prognoosi kohaselt pärast 2006. aasta 3,5% kõrgeimale ehk 6,2% tasemele 2007. aastal ning langeb 2009. aastaks 3%le. Prognoositavat suundumust võib seletada käibemaksu tõstmisega (parlamendi poolt vastu võetud 10. juulil 2006) ning hinnatoetuste vähendamisega (ministri määrusega vastu võetud 30. juunil) ning muude programmis sisalduvate meetmetega, mis tekitavad inflatsioonisurve, suurendades tegurikulusid (nt üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu suurendamine). Näib siiski, et inflatsiooni peetakse kogu programmi jooksul liiga madalaks. 4. Ungari ametiasutused on ametlikult loobunud eesmärgist võtta euro kasutusele 2010. aastal, kuid ei ole veel teatanud uut tähtaega. Ungari rahapoliitikas seostatakse inflatsiooni eesmärkide saavutamist jätkuvalt vahetuskursi kõikumisvahemikuga. 2006. aasta veebruarist alates on forinti/euro vahetuskurss nõrgenenud oluliselt, ligi 10%, ning seda riskivalmiduse vähenemise kontekstis, mis mõjutab arenevaid turge kogu maailmas, ning tingituna investorite murest Ungari riigirahanduse olukorra pärast. Võlakirjade tootluse vahe eurotsooni riikidega suurenes suvel 350 baaspunktini, mis osaliselt peegeldas investorite muret seoses kavandatud eelarve tasakaalustamise meetmete ulatuse ja teostatavusega. Rahapoliitika reageeris suurenevale inflatsiooniriskile ja finantsturu ebasoodsale arengule baasmäära suurendamisega 125 baaspunkti võrra kuni 7,25%ni kolmes etapis 2006. aasta juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni. Alates augusti algusest on valuuta stabiliseerunud. Programmis prognoositud intressimäärad näivad olevat optimistlikult madalad, eelkõige arvestades võimalikke inflatsiooniprognoosiga seotud riske. 5. Pärast seda, kui selgus, et valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2005. aastal 7,5% SKTst (avaldatud 2006. aasta kevadel), teatasid Ungari ametiasutused 2006. aasta aprillis toimunud üldvalimiste järel, et eelarve puudujääk võib parandusmeetmete puudumisel tõusta 2006. aastal 11,6%ni SKTst.[7] 2006. aasta eelarveseaduses ning 2005. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammis sätestatud kavandatud eelarvepuudujäägi (6,1% SKTst) ületamine oli peaaegu täielikult tingitud ülekuludest (ligikaudu 5% SKTst). Peamiselt ilmnesid need kesksete eelarveinstitutsioonide tegevus- ja palgakulude, pensionimaksete ja tervishoiukulude valdkonnas ning kohalike omavalitsuste oodatust kõrgemate investeeringute tõttu seoses valimiskampaaniatega. Ligikaudu 1,5% ulatuses SKTst on ületamine selgitatav ühest küljest valitsussektori eelarvesse arvestatud maanteede investeeringutega (1,1% SKTst), mis algselt pidi tehtama eelarveväliselt avaliku ja erasektori vahelise partnerluse raames, ning teisest küljest kapitalirendi korras ostetud sõjalennukitega seotud kuludega (0,3% SKTst). Kumbagi neist kuludest ei võetud algse ametliku eesmärgi juures arvesse. 6. Järjest suureneva eelarvepuudujäägi tõttu katkestas uus valitsus (ametis 2006. aasta aprilli üldvalimiste järgselt alates juunist) oma viieaastase maksude alandamise programmi, mis oleks 2010. aastaks[8] tulusid vähendanud veel ligikaudu 3% SKTst, ja võttis vastu eelarve parandusmeetmed. Parlament on juba vastu võtnud arvukalt parandusmeetmeid, sealhulgas kõik tulude poole parandusmeetmed. Maksude suurendamine koos tervishoiukulude, gaasi hinna subsiidiumite ja avaliku halduse kulude kohese vähendamisega ning eelarve üldreservi (0,3% SKTst) täielik kõrvaldamine peaks valitsuse ootuste kohaselt vähendama ülemäärast eelarve puudujääki 2006. aastal 1,5% SKTst, et saavutada uus kavandatud puudujääk 10,1% SKTst, mis siiski on väga kõrge. Kõnealused meetmed peaksid olulist mõju avaldama ka järgnevatel aastatel. 7. 2006. aasta septembris esitatud ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni eesmärk on ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimine 2009. aastaks. Seda on võimalik saavutada järsu ja programmi algaastatele suunatud eelarvepuudujäägi vähendamisega 6,9 protsendipunkti võrra SKTst kolme aasta jooksul, alustades 2006. aastal kõrgelt tasemelt – 10,1% SKTst – ning jõudes 3,2%le SKTst 2009. aastal. Esmase tasakaalu paranemine aja jooksul peaks toimuma samas rütmis. Programmis tunnistatakse, et kavandatud eelarvepuudujääk 3,2% SKTst 2009. aastal ületaks endiselt asutamislepingus täpsustatud lävendi 3% SKTst, kuid kinnitatakse, et nõukogu ja komisjon võiksid, kaaludes Ungari ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tühistamist osaliselt arvesse võtta pensionireformi netokulu, kooskõlas läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu paktiga.[9] Eelarvepuudujääk peaks juba 2007. aastal vähenema ligi poole võrra. Nominaalpuudujäägi plaanitud vähendamine kavatsetakse saavutada tulude ja SKT suhte suurendamisega 3 protsendipunkti võrra ning kulude ja SKT suhte vähendamisega 3,9 protsendipunkti võrra programmiperioodi jooksul. Tulude poole puhul on juba heaks kiidetud kõik tulude suurendamise meetmed, mille abil saavutada programmis kavandatud tulude ja SKT suhe. Lisaks eespool nimetatud juba vastuvõetud kulukärbetele kavatsevad Ungari ametiasutused saavutada oma eesmärke eelarvedistsipliini parandamise kaudu (muutes raamatupidamisaruandluse läbipaistvamaks ja kehtestades mitmeaastased kulutuste piirmäärad ja kulueeskirjad). Kõnealused kavad peaksid sisalduma ja olema selgelt välja toodud 2007. aasta eelarveseaduses, mis esitatakse parlamendile oktoobri lõpuks. Lisaks sellele teatatakse programmis laiaulatuslikest struktuurireformidest, mille eesmärk on tagada kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamine, seda eriti programmi lõpuaastatel (nagu kaasrahastamise kava kehtestamine tervishoiusektoris, hinnatoetuste ümberkujundamine ning riigi haldusjuhtimise moderniseerimine). 8. Programmis esitatud teabe ja ühiselt kokkulepitud hindamismetoodika alusel tehtud komisjoni talituste arvutuste kohaselt väheneb struktuurne puudujääk (tsükliliste kohanduste järel ning ühekordsete ja muude ajutiste meetmete toimet arvestamata) pärast selle eeldatavat suurenemist umbes 2% võrra SKTst 2006. aastal, 9,75%lt SKTst 2006. aastal 3,25%ni SKTst 2009. aastal, vähenedes seega kogu perioodi jooksul keskmiselt ligikaudu 2,25% SKTst aastas. Programmi eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk on saavutada stabiilsuse ja kasvu paktiga ette nähtud struktuurne puudujääk 0,5% kuni1,0% SKTst, kuid seda ei plaanita saavutada programmiperioodi jooksul. Keskpika perioodi eesmärk mahub stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga ettenähtud vahemikku ja kajastab asjakohaselt nii pikaajalist potentsiaalset STK kasvu kui ka võla suhet, kuid seda ei plaanita saavutada programmiperioodi jooksul. 9. Eelarve tulemustes on mitmeid positiivseid punkte. Suur osa 2006. ja 2007. aasta eelarvepuudujäägi vähendamise meetmeid on juba vastu võetud või kavandatud kaasata 2007. aasta eelarvesse. Lisaks on valitsus astunud viimastel kuudel esimesi samme kavandatud struktuurireformide teostamiseks. Lisaks sellele on Ungari ametiasutused otsustanud parandada eelarvemenetlust, kehtestades eelarvepädevatele asutustele alates 2007. aastast kulukontrolli eeskirjad ja mitmeaastase kulude planeerimise kohustuse; samuti võtavad Ungari ametiasutused programmi raames kohustuse esitada komisjonile ja nõukogule kaks korda aastas aruandeid eelarvearengute kohta ning anda kõrvalekallete korral teada, millised parandusmeetmed võetakse. Samas on ka olulisi ohte. Ebakindlust tekitab asjaolu, kui tõhusalt suudetakse täita kavandatud 2007. ja 2008. aasta kulude külmutamise kava ning vältida kulude suurenemist muudes valdkondades, mida ei külmutata. Hoolimata kavandatud meetmetest võib eelarve eesmärkide saavutamine programmi lõpuaastatel olla ohustatud. Kuigi ohud, mis tulenevad tulude poolele makromajanduslikust stsenaariumist, näivad olevat üldjoontes tasakaalustatud, on programmi lõpuaastate ja eriti 2009. aasta oodatavad tulud liialt optimistlikud, mis on omakorda seotud liialt optimistliku tööhõive prognoosiga. Arvestades seniseid nõrku saavutusi kulukontrolli alal ja täpse teabe puudumist selle kohta, kuidas kulukontrolli kavatsetakse edaspidi tõhustada, tähendab nõrk institutsionaalne kontroll eelarve täitmise üle, et avaliku sektori rahade kasutamisel võib esineda olulisi kõrvalekaldeid. Seepärast sõltub kavandatud eelarvepuudujäägi vähendamine kavandatud struktuurireformide ja kulukontrolli rangest rakendamisest programmi algusaastatest alates. Lisaks ei saa välistada, et valitsus võtab üle ühistranspordi ettevõtete võla, mis on kogunenud alates 2002. aasta lõpust ja moodustab ligi 2% SKTst (arvestades, et seda on minevikus korduvalt juhtunud), millel on ajutine mõju eelarvepuudujäägile. Üldiselt võivad eelarve tulemused osutuda programmis kavandatust halvemaks nii lühiajaliselt kui ka programmi lõpuaastatel. 10. Eespool esitatud riskihinnangut silmas pidades on ülemäärase eelarvepuudujäägi 2009. aastaks püsival tasemel likvideerimiseks vajalik, et valitsus järgiks täpselt eelarvega seotud eesmärke. See sõltub 2006. – 2009. aasta programmis esitatud kõigi meetmete tõhusast rakendamisest, samuti õigeaegsetest otsustest struktuurireformide ja kulukontrolli läbiviimisel ja rakendamisel. 11. Vastavalt programmi prognoosidele suureneb võla suhe SKTsse 2006. aastal oluliselt – 68,5%le SKTst (62,3%lt SKTst 2005. aastal) ja edasi 71,3%le SKTst 2007. aastal ning 72,3%le SKTst 2008. aastal. Võla suhe SKTsse peaks hakkama vähenema alles 2009. aastal – 70,4%le SKTst. Programmis esitatud võla suhte areng on teravas kontrastis eelmise ajakohastatud programmiga, milles prognoositi, et võla suhe SKTsse (kaasa arvatud pensioni kulud) jääb vahemikku 61-63% SKTst kogu programmiperioodi jooksul. Eelmise ajakohastatud programmiga ei olnud ette nähtud suuremaid tegevusi (nagu erastamine või võlgade ülevõtmine), millega kaasneks tugev mõju võlakoormale. Ohud kavandatud võlakoormusele tulenevad peamiselt eespool nimetatud ohtudest – prognoositust suurem eelarvepuudujääk koos võimaliku ühistranspordi ettevõtete laenude ülevõtmisega. Käesolevat riskihinnangut silmas pidades ei tundu võla suhe kontrollväärtuse suunas piisavalt vähenevat. 12. Riigi rahanduse jätkusuutlikkus[10] näib olevat Ungaris tugevasti ohustatud. Väga nõrk eelarveseisund koos suhteliselt kõrge ja kasvava võla suhtega ohustab tugevasti riigi rahanduse jätkusuutlikkust, isegi elanikkonna vananemise pikaajalist mõju eelarvele arvestamata. Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Ungaris ELi keskmisest märgatavalt suurem; seda põhjustab oluline pensionikulutuste osatähtsuse suurenemine SKTs pikas perspektiivis. Kõnealuste ohtude vähendamiseks on vajalik konsolideerida riigi rahandus keskpika perioodi jooksul vastavalt kavandatule ja seejärel eelarveseisundit jätkuvalt tugevdada. 13. Kuigi riigi rahanduse seisund on 2005. ja eriti 2006. aastal tugevasti halvenenud, mis takistas ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimist vastavalt kavandatule, on programmis kavandatud meetmed, kui need on täielikult määratletud ja rakendatud, üldiselt kooskõlas integreeritud suunistes[11] esitatud majanduspoliitika üldsuunistega. Eelkõige kavatseb Ungari võtta tõhusa meetme ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseks ning viia ellu reformid eelarvedistsipliini tugevdamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. Kõnealused meetmed peaksid samuti aitama parandada suurt jooksevkonto puudujääki. Eelarve jätkusuutlikuse tagamiseks peaks kõnealuseid meetmeid siiski toetama struktuurireformiga. 14. Rakendusaruandega, mille Ungari peab esitama majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kontekstis 2006. aasta oktoobri keskel, kavandab Ungari valitsus 2005. aasta oktoobri riikliku reformiprogrammiga (NRP) ettenähtud reformikava põhjalikult läbi vaadata, nii et see kajastaks valitsuse uut strateegiat. 2005. aasta oktoobri riiklikus reformiprogrammis määratleti järgmised riigi rahandust oluliselt mõjutavad ülesanded: a) vähendada eelarvepuudujääki, b) parandada infrastruktuuri ja c) suurendada aktiivsuse ja tööhõive määra ning edendada inimkapitali. Ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versioonis esitatakse haldusjuhtimise, tervishoiu, pensionisüsteemi ja riikliku haridussüsteemi restruktureerimise kavad ja meetmed. Täpsemalt kavandatakse programmis 2007. aastaks kavandatakse programmis võtta meetmed, et vähendada riigiteenistujate arvu ja parandada nende tõhusust mastaabisäästu kasutamise kaudu, kehtestada toetuste suhtes vahendite kontroll, restruktureerida ravimisubsiidiumid ja osaliselt liberaliseerida farmaatsiatoodete kaubandus ning kehtestada tervishoiuteenustele kaasrahastamine. Lisaks esitatakse parlamendile 2007. aastaks seaduse muutmise eelnõud, mille eesmärk on tõsta pensioniiga ja vähendada ennetähtaegselt pensionile jäämist toetuskavade parandamise ja invaliidsuspensionide süsteemi ümberkujundamise kaudu, muuta tervishoiuteenused rangelt kindlustuspõhiseks ja tõhustada kõnealuste teenuste pakkumist ja kasutamist ning restruktureerida riiklik haridus. Kõnealused kavad vajavad veel kinnitamist. Programmis täiendatakse kõnealuseid kavasid riigi rahanduse institutsionaalse struktuuri parandamise kavaga. Eespool esitatud hinnangut silmas pidades võib Ungari riigi rahanduse seisundit, eriti suurt eeldatavat eelarvepuudujääki 2006. aastal, pidada murettekitavaks. Seepärast on tervitatav, et 2006. aasta septembri ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versioonis on Ungari ametiasutused seadnud prioriteediks ülemäärase eelarvepuudujäägi vähendamise, võttes kiireid ja tõhusaid meetmeid, ning kohustuvad esitama komisjonile ja nõukogule kaks korda aastas aruandeid edusammude ja parandusmeetmete kohta. Kuigi uue, 2007. aastaks kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamiseks on võetud esimesi olulisi meetmeid, et saada lisatulusid ja piirata kulusid, ning on tehtud teatavaks kulukontrolli tõhustamise ja struktuurireformide läbiviimise kavad, mille eesmärk on toetada kohandamiskava, on siiski oht, et kohandamiskavast ei õnnestu kinni pidada ei lähiajal ega ka programmi lõpuaastatel. Seepärast sõltub kavandatud eelarvepuudujäägi vähendamine struktuurireformide rangest rakendamisest, kulukontrolli kehtestamisest alates programmi algusaastatest ning riigi rahanduse institutsionaalse ülesehituse tugevdamisest Ungaris – selle kõige puhul on aga vajalikud Ungari valitsuse tugevad jõupingutused. NÕUKOGU SOOVITUSED ÜLEMÄÄRASE EELARVEPUUDUJÄÄGI LIKVIDEERIMISE KOHTA (ARTIKLI 104 LÕIGE 7) Eelmises jaos esitatud analüüs vastab soovitusele ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimise kohta. Ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimise algne tähtaeg (2008. aasta) põhines kaalutlusel, et Ungari puhul saab kohaldada „eriasjaolusid“ nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97[12] artikli 3 lõike 4 tähenduses, mis lubavad likvideerida ülemäärase eelarvepuudujäägi keskpika tähtaja jooksul, eriti silmas pidades eelarvepuudujäägi suurust ja majanduses toimuvaid jätkuvaid struktuurimuutusi. Kuigi algselt tuli eelarvepuudujääki vähendada keskpika tähtaja jooksul aastaks 2008, ei saa kõnealust lõpptähtaega pidada enam saavutatavaks, arvestades hiljutisi suuri eelarve kõrvalekaldeid Ungaris, mis on oluliselt kahjustanud eelarvepoliitika usaldusväärsust ja koormavad majandust üha enam. Ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versioonis sätestatud uues keskpika perioodi raamistikus määratakse vähendamise tähtajaks 2009. aasta. Pidades silmas hiljutisi kõrvalekaldeid näib kõnealune uus tähtaeg, mis tähendab struktuurse puudujäägi olulist vähendamist (enam kui 6% SKTst kolme aasta jooksul), asjakohane. Kõnealuse olukorra lõpetamiseks peaks Ungari valitsus esiteks piirama eelarveseisundi halvenemist 2006. aastal vastuvõetud ja teatavaks tehtud parandusmeetmete range rakendamise ja võimalike ootamatute tulude selleks eraldamise kaudu. See vähendaks nominaalpuudujääki 2006. aastal kõige rohkem 10%le SKTst, mis oleks siiski erakordselt kõrge näitaja. Teiseks peaks Ungari valitsus rangelt rakendama vajalikke meetmeid, et kohe jätkusuutlikult ja oluliselt vähendada struktuurset puudujääki, võttes 2007. aastal otsustavaid meetmeid ja jätkates oluliste kohandamispingutustega, mille maht vastab nõukogu arvamusele ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni kohta, kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseni ning olema valmis vastu võtma täiendavaid meetmeid, mis võivad olla vajalikud ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseks 2009. aastaks. Kolmandaks peaks Ungari valitsus kaasama tulevasse eelarveseadusse piisavalt reservvahendeid, et vältida kõrvalekaldumisi isegi ettenägematute asjaolude korral. Kuigi programmis esitatakse mõned potentsiaalsed eelarve turvalisuspuhvrid, mille maht kasvab kogu programmiperioodi jooksul, näitab tulevik, kui tõhusalt suudetakse kõnealused kavad muuta konkreetselt rakendatavateks meetmeteks. Kooskõlas lähenemisprogrammis sätestatud eelarvepuudujäägi vähendamise mitmeaastase kavaga tuleb samal ajal hakata valitsuse võla suhet kindlalt vähendama, soovitavalt enne 2009. aastat. Pidades silmas vajadust ohjeldada ja vähendada kulusid kuni programmiperioodi lõpuni ning hiljemgi peab eelarve tasakaalustamine olema kooskõlas kõikehõlmava struktuurireformi strateegiaga, mille hulka kuulub ka haldusjuhtimise, tervishoiu, pensioni- ja haridussüsteemi reform. Eelarvepuudujäägi vähendamise toetuseks tuleks võtta ka otsustavad meetmed eelarvekontrolli parandamiseks, eelarve-eeskirjade kehtestamiseks ja eelarvemenetluse institutsionaalse struktuuri tugevdamiseks. Kooskõlas ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006. aasta septembri täpsustatud versioonis võetud kohustustega esitab valitsus kaks korda aastas (alates 1. aprillist 2007) aruande kõnealuse strateegia ja eelarvega seotud eesmärkide rakendamise kohta. LISA [pic] Soovitus: NÕUKOGU ARVAMUS kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikega 3 Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni kohta aastateks 2005-2009 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[13] eriti selle artikli 9 lõiget 3, võttes arvesse nõukogu 24. jaanuari 2006. aasta arvamust Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2005–2008, võttes arvesse komisjoni soovitust, pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega, ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE: 1. Nõukogu vaatas [10. oktoobril 2006] läbi Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi, mille Ungari edastas 1. septembril 2006 ning mis hõlmab aastaid 2005–2009. 2. Pärast põhjaliku majandusreformi kava vastuvõtmist 1990ndate keskel kasvas Ungari majandus stabiilselt ja küllaltki kiiresti ning tugev makromajanduslik poliitika ja asjakohased struktuurireformid aitasid kaasa inflatsiooni vähenemisele. Alates 2001. aastast ja eelkõige viimastel aastatel on märkimisväärselt kasvanud riiklikud kulud ning oluliselt tõusnud avaliku sektori palgad aga põhjustanud igal aastal eelarvepuudujäägi üle 5% SKTst, mis on esialgselt kavandatud eelarvepuudujäägiga võrreldes kutsunud esile suure kõrvalekalde. Lisaks suurendati aasta lõpu andmeid märkimisväärselt tagantjärele peaaegu iga eelarveteatisega. Kuigi 2004. aasta mai lähenemisprogrammis oli eelarvepuudujäägiks kavandatud 4,6% SKTst 2004. aastal, 4,1% SKTst 2005. aastal ja 3,6% SKTst 2006. aastal, oli eelarvepuudujääk tegelikult 2004. aastal 6,6% SKTst ja 2005. aastal 7,5% SKTst ning valituse hinnangul on see sel aastal ligikaudu 10,1% SKTst, mis on ELi kõrgeimast tasemest oluliselt üle (kõik arvud sisaldavad pensionireformi kulusid). Suur osa eelarvekõrvalekalletest tulenesid eelarve liiga optimistlikust planeerimisest, suurtest ülekuludest, maksude vähendamisest ja piisavate jõupingutuste puudumisest struktuursel kohandamisel. Suuresti ekspansiivse eelarvepoliitika tõttu on selle usaldusväärsus oluliselt kahjustada saanud ning see on avaldanud majandusele üha enam mõju. See on eelkõige põhjustanud maksebilansi tõsise defitsiidi, koguvälisvõla olulise suurenemise (vähem kui 20%lt SKTst 2001. aastal ligi 30%le SKTst 2005. aastal) ja võrreldes teiste hiljuti ühinenud liikmesriikidega palju kõrgema intressimäära. 3. 5. juulil 2004 otsustas nõukogu, et Ungaril on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning andis artikli 104 lõike 7 kohaselt välja soovituse selle likvideerimiseks 2008. aastaks. Kõnealuse aasta olid Ungari ametiasutused eesmärgiks seadnud 2004. aasta mais esitatud lähenemisprogrammis. Pärast 2005. aasta jaanuari mittevastavuse otsust, mis põhines artikli 104 lõikel 8, andis nõukogu 8. märtsil 2005 vastavalt artikli 104 lõikele 7 välja uued soovitused, milles korrati, et ülemäärane eelarvepuudujääk tuleb likvideerida 2008. aastaks vastavalt kohandamiskavale, mis sisaldus nõukogu 2005. aasta märtsi arvamusega kinnitatud Ungari 2004. aasta detsembris esitatud ajakohastatud lähenemisprogrammis. 8. novembril 2005 otsustas nõukogu artikli 104 lõike 8 põhjal, et meetmed, mille Ungari võttis vastusena nõukogu 2005. aasta märtsi soovitusele, ei ole piisavad. Nõukogu võttis eelkõige arvesse olulist kõrvalekallet kohandamiskavast, millele on osutatud eespool nimetatud nõukogu soovituses (2004. aasta detsembris esitatud ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta), ning milleks täpsemalt oli kõrvalekalle eesmärgist vähendada eelarvepuudujääki 3,6%ni SKTst 2005. aastal ja 2,9%ni SKTst 2006. aastal (kõik protsendid on arvestatud ilma pensioni teise samba skeemide kuludeta). 4. 1. detsembril 2005 esitasid Ungari ametiasutused komisjonile ja nõukogule ajakohastatud lähenemisprogrammi, milles esitati uus kohandamiskava, jättes ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimise 2008. aastaks. Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu arvamuse 2005. aasta ajakohastatud programmi kohta, milles rõhutati, et kuigi programmiga ettenähtud eelarve tasakaalustamine tugines kulude väga suurele vähendamisele (7,5%ni SKTst), ei ole selle rakendamine konkreetsete meetmetega tagatud. Nõukogu kutsus seetõttu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 3. jao artikli 9 lõikele 2 ja selle muudatusele Ungarit üles esitama võimalikult kiiresti ja hiljemalt 1. septembriks 2006 ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni, milles on kindlaks määratud konkreetsed ja struktuurilised meetmed, mis on täielikult kooskõlas keskpika kohandamiskavaga. 5. Pärast seda, kui selgus, et valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 2005. aastal 7,5% SKTst (avaldatud 2006. aasta kevadel), teatasid Ungari ametiasutused 2006. aasta aprillis toimunud üldvalimiste järel, et eelarvepuudujääk võib parandusmeetmete puudumisel tõusta 2006. aastal 11,6%ni SKTst.[14] Eelarveseaduses ning 2005. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammis sätestatud kavandatud eelarvepuudujäägi (6,1% SKTst) ületamine oli peaaegu täielikult tingitud ülekuludest (ligikaudu 5% SKTst). Peamiselt ilmnesid need kesksete eelarveinstitutsioonide tegevus- ja palgakulude, pensionimaksete ja tervishoiukulude valdkonnas ning kohalike omavalitsuste oodatust suuremate investeeringute tõttu seoses valimiskampaaniatega. Ligikaudu 1,5% ulatuses SKTst oli ületamine selgitatav ühest küljest valitsussektori[15] eelarvesse arvestatud maanteede investeeringutega (1,1% SKTst), mis algselt pidi tehtama eelarveväliselt avaliku ja erasektori vahelise partnerluse raames, ning teisest küljest kapitalirendi korras ostetud sõjalennukitega seotud kuludega (0,3% SKTst). Kumbagi neist kuludest ei võetud algse ametliku eesmärgi juures arvesse. 6. Järjest suureneva eelarvepuudujäägi tõttu katkestas uus valitsus (ametisse tagasi nimetatud 2006. aasta aprilli üldvalimistega) oma viieaastase maksude alandamise programmi, mis oleks 2010. aastaks tulusid vähendanud veel ligikaudu 3% SKTst, ja võttis vastu eelarve parandusmeetmed. Parlament on juba vastu võtnud arvukalt parandusmeetmeid, sealhulgas kõik tulude poole parandusmeetmed. Maksude suurendamine koos tervishoiukulude, gaasi hinna subsiidiumite ja avaliku halduse kulude kohese vähendamisega ning eelarve üldreservi (0,3% SKTst) täielik kõrvaldamine peaks valitsuse ootuste kohaselt vähendama ülemäärast eelarve puudujääki 2006. aastal 1,5% SKTst, et saavutada uus kavandatud puudujääk 10,1% SKTst. Kõnealused meetmed peaksid olulist mõju avaldama ka järgnevatel aastatel. 7. Nõukogu 2006. aasta jaanuari nõude täitmiseks esitatud ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versioonis (edaspidi „programm“) on üldiselt järgitud uues tegevusjuhendis ette nähtud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide näidisstruktuuri ja andmete esitamise nõudeid.[16] 8. Programmis esitatud makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse lähiaastatel SKT reaalkasvu langust 4,1%lt 2006. aastal 2,2%le 2007. aastal ja 2,6%le 2008. aastal seoses programmis esitatud eelarve tasakaalustamise meetmetest, millest mõnda on juba rakendatud alates 2006. aasta juulist, tuleneva pärssiva mõjuga. Majanduskasv peaks kohandamiseelsele tasemele jõudma 2009. aastaks. Kõnealune areng peegeldub samuti kaudsetes tsüklilistes tingimustes, mis osutavad sellele, et 2007. ja 2008. aastal on SKT lõhe negatiivne ja et SKT saavutab oma potentsiaalse taseme uuesti 2009. aastaks. Selline makromajanduslik stsenaarium näib olemasoleva teabe põhjal ja komisjoni talituste 2006. aasta sügise prognoosi piiramata üldjoontes usutav. See on siiski pisut optimistlik 2009. aasta majanduskasvu ning eelkõige programmi viimaste aastate tööhõiveprognooside osas, mille puhul ei võeta arvesse majanduskasvu aeglustumist ja kavandatud töökohtade vähendamist avalikus sektoris. Programmis eeldatav väliskaubandusbilansi märkimisväärne paranemine näib eelarve tasakaalustamise meetmetest tuleneva nii otsese kui ka kaudse mõju seisukohast usutav. Eelkõige oodatakse jooksevkonto defitsiidi langust ligi 8%lt SKTst 2006. aastal vähem kui 4%le SKTst 2009. aastal. Inflatsioon tõuseb prognoosi kohaselt pärast 2006. aasta 3,5% kõrgeimale ehk 6,2% tasemele 2007. aastal ning langeb 2009. aastaks 3%le. Prognoositavat suundumust võib seletada käibemaksu tõstmisega ning hinnatoetuste vähendamisega, mis otsustati 2006. aasta suvel, ning muude programmis sisalduvate meetmetega, mis oodatavalt tekitavad inflatsioonisurve, suurendades tegurikulusid (nt üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu suurendamine). Siiski näib, et inflatsiooni taset peetakse kogu programmi jooksul liiga madalaks. 9. Programmi eesmärk on ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimine 2009. aastaks. Seda on võimalik saavutada järsu ja programmi algaastatele suunatud eelarvepuudujäägi vähendamisega 6,9 protsendipunkti võrra SKTst kolme aasta jooksul, alustades 2006. aastal kõrgelt tasemelt (10,1% SKTst) ning jõudes 3,2%le SKTst 2009. aastal. Esmase tasakaalu paranemine peaks selle perioodi jooksul toimuma samas rütmis. Programmis tunnistatakse, et kavandatud eelarvepuudujääk 3,2% SKTst 2009. aastal ületaks endiselt asutamislepingus täpsustatud lävendi 3% SKTst, kuid kinnitatakse, et nõukogu ja komisjon võiksid Ungari ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tühistamist kaaludes osaliselt arvesse võtta pensionireformi netokulu, kooskõlas läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu paktiga.[17] Eelarvepuudujääk peaks juba 2007. aastal vähenema ligi poole võrra. Nominaalpuudujäägi plaanitud vähendamine kavatsetakse saavutada tulude ja SKT suhte suurendamisega 3 protsendipunkti võrra ning kulude ja SKT suhte vähendamisega 3,9 protsendipunkti võrra programmiperioodi jooksul. Tulude poole puhul on juba heaks kiidetud kõik tulude suurendamise meetmed, mille abil saavutada programmis kavandatud tulude ja SKT suhe. Lisaks juba vastu võetud kulukärbetele, millele on osutatud eespool, plaanivad Ungari ametiasutused saavutada seatud eesmärke, rakendades ranget mitmeaastast kulude ülemmäära suurema osa kuluartiklite puhul, ja tugevdada eelarvekulude kontrolle. Kõnealused kavad peaksid sisalduma ja olema selgelt välja toodud 2007. aasta eelarveseaduses, mis esitatakse parlamendile oktoobri lõpuks. Lisaks sellele teatatakse programmis laiaulatuslikest struktuurireformidest, mille eesmärk on tagada kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamine, seda eriti programmi lõpuaastatel (nagu kaasrahastamise kava kehtestamine tervishoiusektoris, hinnatoetuste ümberkujundamine ning riigi haldusjuhtimise moderniseerimine). 10. Programmiperioodi jooksul peaks ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud ja programmi näitajatel põhinev struktuurne tasakaal (tsükliliste kohanduste järel ning ühekordsete ja muude ajutiste meetmete toimet arvestamata) prognooside kohaselt paranema keskmiselt ligi 2,25% SKTst aastas, vähenedes 9,75%lt SKTst 2006. aastal 3,25%le SKTst 2009. aastal. Programmi eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk on saavutada struktuuriline eelarvepuudujääk 0,5% kuni 1,0% SKTst, kuid seda ei plaanita saavutada programmiperioodi jooksul. Keskpika perioodi eesmärk mahub stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga ettenähtud vahemikku ja kajastab asjakohaselt nii pikaajalist potentsiaalse STK kasvu kui ka võla suhet. 11. Eelarve tulemustes on mitmeid positiivseid punkte. Suur osa 2006. ja 2007. aasta eelarvepuudujäägi vähendamise meetmetest on juba vastu võetud või kavandatud kaasata 2007. aasta eelarvesse. Lisaks on valitsus astunud viimastel kuudel esimesi samme kavandatud struktuurireformide teostamiseks. Lisaks sellele on Ungari ametiasutused otsustanud parandada eelarvemenetlust läbipaistvama raamatupidamisaruandluse kaudu, kehtestades eelarvepädevatele asutustele alates 2007. aastast kulukontrolli eeskirjad ja mitmeaastase kulude planeerimise kohustuse; samuti võtavad Ungari ametiasutused programmi raames kohustuse esitada komisjonile ja nõukogule kaks korda aastas aruandeid eelarvearengute kohta ning anda kõrvalekallete korral teada, millised parandusmeetmed võetakse. Samas on ka olulisi ohte. Ebakindlust tekitab asjaolu, kui tõhusalt suudetakse täita kavandatud 2007. ja 2008. aasta kulude külmutamise kava ning vältida kulude suurenemist muudes valdkondades, mida ei külmutata. Hoolimata kavandatud meetmetest võib eelarve eesmärkide saavutamine programmi lõpuaastatel olla ohustatud. Kuigi ohud, mis tulenevad tulude poolele makromajanduslikust stsenaariumist, näivad olevat üldjoontes tasakaalustatud, on programmi lõpuaastate ja eriti 2009. aasta oodatavad tulud liialt optimistlikud, mis on omakorda seotud liialt optimistliku tööhõive prognoosiga. Arvestades seniseid nõrku saavutusi kulukontrolli alal ja täpse teabe puudumist selle kohta, kuidas kulukontrolli kavatsetakse edaspidi tõhustada, tähendab nõrk institutsionaalne kontroll eelarve täitmise üle, et avaliku sektori rahade kasutamisel võib esineda olulisi kõrvalekaldeid. Seepärast sõltub kavandatud eelarvepuudujäägi vähendamine kavandatud struktuurireformide ja kulukontrolli rangest rakendamisest programmi algusaastatest alates. Lisaks ei saa välistada, et valitsus võtab üle ühistranspordi ettevõtete võla, mis on kogunenud alates 2002. aasta lõpust ja moodustab ligi 2% SKTst (arvestades, et seda on minevikus korduvalt juhtunud), millel on ajutine mõju eelarvepuudujäägile. Üldiselt võivad eelarve tulemused osutuda programmis kavandatust halvemaks nii lühiajaliselt kui ka programmi lõpuaastatel. 12. Eespool esitatud riskihinnangut silmas pidades on ülemäärase eelarvepuudujäägi 2009. aastaks püsival tasemel likvideerimiseks vajalik, et valitsus järgiks täpselt eelarvega seotud eesmärke. See sõltub 2006. – 2009. aasta programmis esitatud kõigi meetmete tõhusast rakendamisest, samuti struktuurireformide ja kulukontrolli edasisest täpsustamisest ja rakendamisest. 13. Vastavalt programmi prognoosidele suureneb võla suhe SKTsse 2006. aastal oluliselt – 68,5%le SKTst (62,3%lt SKTst 2005. aastal), mis on kõrgem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest (60% SKTst). Programmis prognoositakse võla suhte edasist suurenemist 71,3%le SKTst 2007. aastal ja 72,3%le SKTst 2008. aastal. Võla suhe SKTsse peaks hakkama vähenema 2009. aastal – 70,4%le SKTst. Ohud kavandatud võlakoormusele tulenevad peamiselt prognoositust suuremast esmase tasakaalu puudujäägist, mille üheks võimalikuks põhjuseks võib olla ühistranspordi ettevõtete laenude ülevõtmine. Seda riskihinnangut arvestades ei väheneks võla suhe programmiperioodi jooksul kontrollväärtuse suunas piisavalt. 14. Riigi rahanduse jätkusuutlikkus näib olevat Ungaris tugevasti ohustatud. Väga nõrk eelarveseisund koos suhteliselt kõrge ja kasvava võla suhtega ohustab tugevasti riigi rahanduse jätkusuutlikkust, isegi elanikkonna vananemise pikaajalist mõju eelarvele arvestamata. Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Ungaris ELi keskmisest märgatavalt suurem; seda põhjustab oluline pensionikulutuste osatähtsuse suurenemine SKTs pikas perspektiivis. Kõnealuste ohtude vähendamiseks on vajalik tasakaalustada riigi rahandus keskpika perioodi jooksul vastavalt kavandatule, seejärel eelarveseisundit jätkuvalt tugevdada ning käsitleda pensionikulutuste olulise suurenemise küsimust. 15. Kuigi riigi rahanduse seisund on 2006. aastal tugevasti halvenenud, mis takistas ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimist vastavalt kavandatule, on programmis kavandatud meetmed, kui need on täielikult määratletud ja rakendatud, üldiselt kooskõlas integreeritud suunistes[18] esitatud majanduspoliitika üldsuunistega. Eelkõige kavatseb Ungari võtta tõhusad meetmed ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseks ning viia ellu reformid eelarvedistsipliini tugevdamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. Kõnealused meetmed peaksid samuti aitama parandada suurt jooksevkonto puudujääki. Eelarve jätkusuutlikuse tagamiseks peaks kõnealuseid meetmeid siiski toetama struktuurireformiga. 16. Rakendusaruandega, mille Ungari peab esitama majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kontekstis 2006. aasta oktoobri keskel, kavandab Ungari valitsus 2005. aasta oktoobri riikliku reformiprogrammiga (NRP) ettenähtud reformikava põhjalikult läbi vaadata, nii et see kajastaks valitsuse uut strateegiat. 2005. aasta oktoobri riiklikus reformiprogrammis määratleti järgmised riigi rahandust oluliselt mõjutavad peamised ülesanded: a) vähendada eelarvepuudujääki, b) parandada infrastruktuuri ja c) suurendada aktiivsuse ja tööhõive määra ning edendada inimkapitali. Ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versioonis esitatakse haldusjuhtimise, tervishoiu, pensionisüsteemi ja riikliku haridussüsteemi restruktureerimise kavad ja meetmed. Täpsemalt kavandatakse programmis võtta 2007. aastaks meetmed, et vähendada riigiteenistujate arvu ja parandada nende tõhusust mastaabisäästu kasutamise kaudu, kehtestada toetuste suhtes vahendite kontroll, restruktureerida ravimisubsiidiumid ja osaliselt liberaliseerida farmaatsiatoodete kaubandus ning kehtestada tervishoiuteenustele kaasrahastamine. Lisaks esitatakse parlamendile 2007. aastaks seaduse muutmise eelnõud, mille eesmärk on tõsta pensioniiga ja vähendada ennetähtaegselt pensionile jäämist toetuskavade parandamise ja invaliidsuspensionide süsteemi ümberkujundamise kaudu, muuta tervishoiuteenused rangelt kindlustuspõhiseks, tõhustada kõnealuste teenuste pakkumist ja kasutamist ning restruktureerida riiklik haridus. Kõnealused kavad vajavad veel kinnitamist. Programmis täiendatakse kõnealuseid kavasid riigi rahanduse institutsionaalse struktuuri parandamise kavaga. Eespool esitatud hinnangut silmas pidades võib Ungari suurt eeldatavat eelarvepuudujääki 2006. aastal pidada murettekitavaks. Seepärast on tervitatav, et 2006. aasta septembri ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versioonis on Ungari ametiasutused seadnud prioriteediks ülemäärase eelarvepuudujäägi vähendamise, võttes kiireid ja tõhusaid meetmeid, ning kohustuvad esitama komisjonile ja nõukogule kaks korda aastas aruandeid edusammude ja parandusmeetmete kohta. Kuigi uue, 2007. aastaks kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamiseks on võetud esimesi olulisi meetmeid, et saada lisatulusid ja piirata kulusid, ning on tehtud teatavaks kulukontrolli tõhustamise ja struktuurireformide läbiviimise kavad, mille eesmärk on toetada kohandamiskava, on siiski oht, et kohandamiskavast ei õnnestu kinni pidada ei lähiajal ega ka programmi lõpuaastatel. Kavandatud eelarvepuudujäägi vähendamine sõltub kavandatud struktuurireformide rangest rakendamisest, kulukontrolli kehtestamisest alates programmi algusaastatest ning riigi rahanduse institutsionaalse ülesehituse tugevdamisest Ungaris – kõigi nimetatud ülesannete täitmiseks innustab nõukogu Ungari valitsust tegema tugevaid jõupingutusi. Samal ajal võtab nõukogu asutamislepingu artikli 104 lõike 7 alusel vastu Ungarile esitatud soovituse suure eelarvepuudujäägi parandamise kohta. Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS UNGARILE, mille eesmärk on lõpetada ülemäärasest valitsemissektori eelarvepuudujäägist tingitud olukord EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 7, võttes arvesse komisjoni soovitust ning arvestades järgmist: 17. Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist. 18. Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil muuta riigi rahandus usaldusväärseks, tugevdades sellega hindade stabiilsuse ning tugeva ja püsiva kasvu tingimusi, mis soodustavad uute töökohtade loomist. 19. Vastavalt artikli 104 lõikele 6 otsustas nõukogu 5. juulil 2004, et Ungaris esineb ülemäärane eelarvepuudujääk. 20. Olles otsustanud, et Ungaris esineb ülemäärane eelarvepuudujääk, ja kooskõlas asutamislepingu artikli 104 lõikega 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)[19] artikliga 3 soovitas nõukogu Ungari ametiasutustel võtta keskpika tähtaja jooksul meetmed eelarvepuudujäägi vähendamiseks usaldusväärselt ja säästvalt 2008. aastaks alla 3% SKTst vastavalt nõukogu 5. juuli 2004. aasta arvamuses, milles käsitleti 2004. aasta mais esitatud lähenemisprogrammi, täpsustatud eelarvepuudujäägi vähendamise kavale. Eelkõige soovitati Ungari ametiasutustel võtta 5. novembriks 2004 tõhusad meetmed, et saavutada 2005. aastaks kavandatud puudujääk. 21. 18. jaanuaril 2005 otsustas nõukogu vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 8 komisjoni soovituse kohaselt, et Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu 5. juuli 2004. aasta soovitusele ning 2005. aasta kavandatud puudujäägi saavutamisest ollakse tõenäoliselt kaugel. 22. Kui Ungari 1. mail 2004. aastal ühendusega ühines, tehti sellele liikmesriigile asutamislepingu artikli 122 lõike 1 tähenduses erand, seega peab Ungari hoiduma ülemäärasest eelarvepuudujäägist, kuid artikli 104 lõikeid 9 ja 11 tema suhtes ei kohaldata. Edasisi soovitusi saab Ungarile adresseerida ainult artikli 104 lõike 7 põhjal. 23. 8. märtsil 2005 võttis nõukogu komisjoni soovituse põhjal ja kooskõlas artikli 104 lõikega 7 vastu uue soovituse Ungari ametiasutustele võtta keskpika tähtaja jooksul meetmed eelarvepuudujäägi vähendamiseks usaldusväärselt ja säästvalt 2008. aastaks alla 3% SKTst. 8. novembril 2005 otsustas nõukogu teist korda vastavalt artikli 104 lõikele 8 komisjoni soovituse põhjal, et Ungari võetud meetmed ei ole piisavad. Nõukogu võttis eelkõige arvesse asjaolu, et kavandatud eelarvepuudujäägi, milleks on 3,6% SKTst 2005. aastal ning 2,9% SKTst 2006. aastal (ilma 1998. aasta pensionireformi kuludeta),[20] saavutamisest ollakse tõenäoliselt kaugel ja 2006. aastal alustatud maksuvähenduste rakendamine on vastuolus nõukogu soovitusega. 24. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikele 4 peab artikli 104 lõike 7 kohaselt tehtud soovituses täpsustama, et asjaomane liikmesriik peab võtma tõhusad meetmed hiljemalt kuue kuu jooksul ning ülemäärane eelarvepuudujääk tuleb likvideerida selle tuvastamisele järgneva aasta jooksul, välja arvatud eriasjaolude korral. Kuni eriasjaolud püsivad, on asjaomasel liikmesriigil lubatud ülemäärast eelarvepuudujääki likvideerida keskpika tähtaja jooksul. Nimetatud eriasjaolud – eelarvepuudujäägi suurus ja majanduses toimuvad struktuurimuutused – olid Ungari puhul olemas, kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus alustati, ning seetõttu koostati ülemäärase eelarvepuudujäägi 2008. aastaks likvideerimise kava kooskõlas Ungari strateegiaga, mille Ungari esitas 2004. aasta mai lähenemisprogrammis. 25. Ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versioonis, mille Ungari esitas 1. septembril 2006. aastal vastuseks nõukogu 2006. aasta jaanuari arvamusele 2005. aasta detsembri ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta, esitatakse ülevaadatud raamistik ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseks keskpika perioodi jooksul. Ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooniga nähakse ette ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimine 2009. aastaks, mis on üks aasta hiljem kui oli ette nähtud eelmiste programmidega. Ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versioonis esitatud aastased kavandatud eelarvepuudujäägid on järgmised: 10,1% SKTst 2006. aastal, 6,8% SKTst 2007. aastal, 4,3% SKTst 2008. aastal ja 3,2% SKTst 2009. aastal. Kõnealused näitajad hõlmavad ka pensionireformi kulusid, mida 2004. ja 2005. aasta detsembri ajakohastatud lähenemisprogrammides ei käsitletud. Ungari ametiasutused on seega otsustanud lõpetada Eurostati 23. septembril 2004. aastal pensioniskeemide sektorilist liigitamist võimaldanud üleminekuperioodi, mis oleks igal juhul kaotanud kehtivuse 1. aprillist 2007. Kavandatav nominaalpuudujäägi vähendamine kavatsetakse saavutada, suurendades tulude ja SKT suhet 3 protsendipunkti võrra ja vähendades kulude ja SKT suhet 3,9 protsendipunkti võrra programmiperioodi jooksul. Pärast selle eeldatavat suurenemist umbes 2 protsendipunkti võrra SKTst 2006. aastal peaks struktuurne tasakaal (st tsükliliselt kohandatud tasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) vähenema 6,5% võrra SKTst perioodi 2006 – 2009 jooksul. Ligikaudu pool kõnealusest olulisest vähenemisest peaks toimuma 2007. aastal. Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi oodatavat likvideerimist peaks jätkama eelarve tasakaalustamist eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgi suunas, milleks struktuurse puudujäägi puhul on vahemik 0,5% kuni 1% SKTst. Võla suhe suureneb 2008. aastaks 72,3%le SKTst, mis on märkimisväärselt kõrgem kontrollväärtusest (60% SKTst), ning peaks hakkama vähenema alles 2009. aastal. 26. Oma [10. oktoobri 2006. aasta] arvamuses ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006. aasta septembri täpsustatud versiooni kohta vaatab nõukogu läbi Ungari ametiasutuste kavad (kaasa arvatud struktuurireformi programm) eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Pidades silmas 2007. aasta kavandatud eelarvepuudujääki on lisatulude saamiseks ja kulude piiramiseks astutud 2006. aastal esimesi olulisi samme. Samuti on teatatud eelarvedistsipliini parandamise (muutes raamatupidamisaruandluse läbipaistvamaks ja kehtestades mitmeaastased kulude piirmäärad ja kulueeskirjad) ja struktuurireformi läbiviimise kavadest. Ohud ei kao siiski ei lühiajaliselt ega ka programmi lõpuaastatel. Arvestatavat ebakindlust tekitab eelkõige asjaolu, kui tõhusalt suudetakse täita kavandatud kulude külmutamise kava ning üldiselt vältida kulude suurenemist. Hoolimata kavandatud meetmetest võib eelarve eesmärkide saavutamine programmi lõpuaastatel olla ohustatud, võttes arvesse nõrka institutsionaalset kontrolli eelarve täitmise üle ning tõsiasja, et teatatud eelarve-eeskirjad ei ole veel täielikult määratletud ja avaliku sektori rahade kasutamisel on esinenud korduvaid olulisi kõrvalekaldeid. Riigi rahanduse jätkusuutlikkus näib olevat Ungaris tugevasti ohustatud, mistõttu on vajalik riigi rahandus keskpika perioodi jooksul vastavalt kavandatule tasakaalustada ja seejärel eelarveseisundit jätkuvalt tugevdada. Arvamuses on samuti esitatud Ungari ametiasutuste kohustus esitada komisjonile ja nõukogule kaks korda aastas aruandeid eelarvearengute kohta ning anda kõrvalekallete korral teada, millised parandusmeetmed võetakse. 27. Üldiselt peaksid eelarve tasakaalustamise meetmed tagama valitsemissektori eelarvetasakaalu püsiva paranemise, mille eesmärk on riigi rahanduse tõhustamine ning majanduse kasvupotentsiaali tugevdamine. Ungari puhul peab ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimine olema kooskõlas kõikehõlmava struktuurireformi strateegiaga, mille hulka kuulub ka haldusjuhtimise, tervishoiu, pensioni- ja haridussüsteemi reform ning meetmed eelarvekontrolli parandamiseks. 28. Kuigi algselt tuli eelarvepuudujääki vähendada keskpika tähtaja jooksul aastaks 2008, ei saa kõnealust tähtaega pidada enam saavutatavaks, arvestades hiljutisi suuri eelarve kõrvalekaldeid Ungaris, mis on nõukogu soovituse eiramise tõttu põhjustanud valitsemissektori eelarvepuudujäägi olulise suurenemise. Ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versioonis esitatud uues keskpika perioodi raamistikus määratakse vähendamise tähtajaks 2009. aasta. Pidades silmas hiljutisi kõrvalekaldeid näib kõnealune uus tähtaeg, mis tähendab struktuurse puudujäägi olulist vähendamist (enam kui 6% SKTst kolme aasta jooksul), asjakohane. 29. Kõnealuse olukorra lõpetamiseks peaks Ungari valitsus esiteks piirama 2006. aastal eelarveseisundi halvenemist vastuvõetud ja teatavaks tehtud parandusmeetmete range rakendamise ja võimalike ootamatute tulude selleks eraldamise kaudu. See vähendaks nominaalpuudujääki 2006. aastal kõige rohkem 10%le SKTst, mis oleks siiski erakordselt kõrge näitaja. Teiseks peaks Ungari valitsus rangelt rakendama vajalikke meetmeid, et kohe jätkusuutlikult ja oluliselt vähendada struktuurset puudujääki, võttes 2007. aastal otsustavaid meetmeid ja jätkates oluliste kohandamispingutustega, mille maht vastab nõukogu arvamusele ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni kohta, kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseni ning olema valmis vastu võtma täiendavaid meetmeid, mis võivad olla vajalikud ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseks 2009. aastaks. Kolmandaks peaks Ungari valitsus kaasama tulevasse eelarveseadusse piisavalt reservvahendeid, et vältida kõrvalekaldumisi isegi ettenägematute asjaolude korral. Kooskõlas lähenemisprogrammis sätestatud eelarvepuudujäägi vähendamise mitmeaastase kavaga tuleb samal ajal hakata valitsuse võla suhet kindlalt vähendama, soovitavalt enne 2009. aastat. 30. Ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseks 2009. aastaks on vajalik, et valitsus järgiks täpselt eelarvega seotud eesmärke, mis sõltub kõigi 2006. – 2009. aasta programmis esitatud meetmete tõhusast rakendamisest ning õigeaegsetest otsustest struktuurireformide ja kulukontrolli läbiviimisel ja rakendamisel. 31. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 10 jälgivad komisjon ja nõukogu, kuidas Ungari rakendab meetmeid, mille ta võtab vastuseks käesolevale soovitusele, ning kasutavad selleks muu hulgas Ungari ametiasutuste esitatud korrapäraseid aruandeid. SOOVITAB JÄRGMIST: 32. Ungari ametiasutused peaksid lõpetama ülemäärasest eelarvepuudujäägist tingitud olukorra võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2009. aastaks. 33. Ungari ametiasutused peaksid vähendama eelarvepuudujääki usaldusväärsel ja jätkusuutlikul moel, vastavalt eelarvepuudujäägi vähendamise mitmeaastasele kavale, mis on ette nähtud nõukogu [10. oktoobri 2006. aasta] arvamusega 1. septembril 2006. aastal esitatud ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni kohta. Kõnealuse olukorra lõpetamiseks peaksid Ungari ametiasutused: 34. Piirama eelarveseisundi halvenemist 2006. aastal vastuvõetud ja teatavaks tehtud parandusmeetmete range rakendamise ja võimalike ootamatute tulude selleks eraldamise kaudu. 35. Rangelt rakendama vajalikke meetmeid, et kohe jätkusuutlikult ja oluliselt vähendada struktuurset puudujääki vastavalt ajakohastatud lähenemisprogrammiga ja nõukogu arvamusega ettenähtule ning olema valmis vastu võtma täiendavaid meetmeid, mis võivad olla vajalikud ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseks 2009. aastaks. 36. Vastu võtma ja kiiresti rakendama kavandatud haldusjuhtimise, tervishoiu, pensioni- ja haridussüsteemi reformid, pidades silmas vajadust ohjeldada ja vähendada kulusid kuni programmiperioodi lõpuni ning ka pärast seda, et tagada riigi rahanduse püsiv paranemine. 37. Nõukogu kehtestab 2006. ja 2007. aasta kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamiseks vajalike tõhusate meetmete võtmiseks Ungari ametiasutustele tähtajaks [10. aprilli 2007]. Kavandatud kulude vähendamise meetmed tuleks täielikult kaasata 2007. aasta eelarveseadusesse ja õigeaegselt rakendada, et tagada 2007. aasta kavandatud eelarvepuudujäägi olulise vähendamise range rakendamine. Eelarveseadusse tuleks kaasata piisavalt reservvahendeid, et vältida kõrvalekaldumisi isegi ettenägematute asjaolude korral. 38. Kooskõlas lähenemisprogrammis sätestatud eelarvepuudujäägi vähendamise mitmeaastase kavaga peaksid Ungari ametiasutused valitsuse koguvõla suhet kindlalt vähendama, tehes seda soovitavalt enne 2009. aastat. 39. Ungari ametiasutused peaksid parandama eelarvekontrolli eelarve-eeskirjade kehtestamise kaudu, tehes seda kavandatud kulueeskirjade ja kulude piirmäärade kindlaksmääramise ja rakendamise ning institutsionaalse struktuuri tugevdamise teel. Nõukogu soovitab Ungari ametiasutustel pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimist jätkata eelarve tasakaalustamist, et saavutada keskpika perioodi eesmärk – struktuurne puudujääk 0,5% kuni 1% SKTst. Nõukogu peab positiivseks 1. septembri 2006. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versioonis Ungari ametiasutuste võetud kohustust esitada komisjonile ja nõukogule kaks korda aastas käesoleva soovituse täitmise kohta aruandeid, millest esimene esitatakse 1. aprilliks 2007. Käesolev soovitus on adresseeritud Ungari Vabariigile. Luxembourg, [10. oktoober 2006]. Nõukogu nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Kõik dokumendid, millele on viidatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm [2] Majandus- ja rahanduskomitee arvamus „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta", mille majandus- ja rahandusministrite nõukogu kiitis heaks 11. oktoobril 2005. [3] EÜT L 209, 2.8.1997, lk. 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1056/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 5). [4] Nimetatud eesmärkidepuhul ei võetud arvesse 1998. aasta pensionisüsteemi reformist tulenevaid kohustusi, kuna 2004. aasta detsembris otsustasid Ungari ametiasutused toetuda Eurostati 23. septembri 2004. aasta otsusele, mille kohaselt tohib pensioni teise samba skeeme liigitada valitsemissektorisse kuuluvaks kuni 1. aprilli 2007. aasta teatiseni kestva üleminekuperioodil jooksul. Pensionireformi mõju uusimaid hinnanguid kasutades oleksid esialgsed eelarvepuudujäägi eesmärgid pensionireformi arvesse võttes olnud vastavalt 5% SKTst ja 4,5% SKTst. [5] Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikega 2 ja selle muudatusega. [6] Programmis on esitatud kõik uues tegevusjuhendis ette nähtud kohustuslikud andmed. Puudu on teatavad vabatahtlikud andmed. Need hõlmavad peamiselt andmeid valitsemissektori kulutuste kohta ülesannete lõikes, valitsemissektori võla muutumist ning andmeid riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta. [7] Pärast ajakohastatud lähenemisprogrammi esitamist 2004. aasta detsembris otsustasid Ungari ametiasutused avaldada eelarve eesmärgid ja statistika, jättes välja pensionireformi kulud. Selline praktika lõpetati ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooniga. Ungari on seetõttu otsustanud, et ei kasuta pensioniskeemide sektoriaalse liigitamise osas enam Eurostati 23. septembri 2004. aasta otsusega ette nähtud üleminekuperioodi, mis lõpeks igal juhul 1. aprillil 2007. Ilma pensionireformi kuludeta oleks eelarvepuudujääk 2005. aastal olnud 6,1% SKTst ja 2006. aasta eesmärk 4,7% SKTst. [8] Parlament kiitis viieaastase maksude vähendamise strateegia heaks 7. novembril 2005 ning selle esimesi etappe (eelkõige kõrgeima käibemaksumäära vähendamist viie protsendipunkti võrra) rakendati 1. jaanuaril 2006, mistõttu vähenesid tulud 2006. aastal ligikaudu 1% SKTst. [9] Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1056/2005 artikli 1 lõikele 7, kui valitsemissektori eelarvepuudujääk “…on oluliselt ja jätkuvalt vähenenud ning jõudnud kontrollväärtusele lähedasele tasemele,” peaksid nõukogu ja komisjon arvesse võtma pensionireformi järk-järgult vähenevat netokulu, mis hõlmab täielikult finantseeritud pensionisammast. Ungari puhul oleks see 2009. aastal 20% pensionireformi netokulust või hinnanguliselt 0,3% SKTst. [10] Täpsem teave pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta on esitatud komisjoni talituste programmile antud tehnilises hinnangus (http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm). [11] 2005. aasta juulis kaasati osana tugevdatud Lissaboni strateegiast majandusalased üldsuunised integreeritud suunistesse (ELT L 205, 6.8.2005). [12] EÜT L 209, 2.8.1997, lk. 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1056/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 5). [13] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Dokumendid, millele on viidatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm [14] Ungari on otsustanud, et ei kasuta pensioniskeemide sektoriaalse liigitamise osas enam Eurostati 23. septembri 2004. aasta otsusega ette nähtud üleminekuperioodi, mis lõpeks igal juhul 1. aprillil 2007. Ilma pensionireformi kuludeta oleks eelarvepuudujääk 2005. aastal olnud 6,1% SKTst ja 2006. aasta eesmärk 4,7% SKTst. [15] Nimetatud investeeringud pidi algselt tehtama eelarveväliselt avaliku ja erasektori vahelise partnerluse raames. [16] Programmis on esitatud kõik uues tegevusjuhendis ette nähtud kohustuslikud andmed. Puudu on teatavad vabatahtlikud andmed. Need hõlmavad peamiselt andmeid valitsemissektori kulude kohta ülesannete lõikes, valitsemissektori võla muutumist ning andmeid riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta. [17] Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1056/2005 artikli 1 lõikele 7, kui valitsemissektori eelarvepuudujääk “…on oluliselt ja jätkuvalt vähenenud ning jõudnud kontrollväärtusele lähedasele tasemele,” peaksid nõukogu ja komisjon arvesse võtma pensionireformi järk-järgult vähenevat netokulu, mis hõlmab täielikult finantseeritud pensionisammast. Ungari puhul oleks see 2009. aastal 20% pensionireformi netokulust või hinnanguliselt 0,3% SKTst. [18] 2005. aasta juulis kaasati osana tugevdatud Lissaboni strateegiast majandusalased üldsuunised integreeritud suunistesse (ELT L 205, 6.8.2005). [19] EÜT L 209, 2.8.1997, lk. 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1056/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 5). [20] Nimetatud eesmärkide puhul ei võetud arvesse 1998. aasta pensionisüsteemi reformist tulenevaid kohustusi, kuna 2004. aasta detsembris otsustasid Ungari ametiasutused toetuda Eurostati 23. septembri 2004. aasta otsusele, mille kohaselt tohib pensioni teise samba skeeme liigitada valitsemissektorisse kuuluvaks kuni 2007. aasta märtsi teatiseni kestva üleminekuperioodil jooksul. Pensionireformi mõju uusimaid hinnanguid kasutades oleksid kõnealused eelarvepuudujäägi eesmärgid pensionireformi kulusid arvesse võttes olnud vastavalt 5% SKTst ja 4,5% SKTst.