[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 26.7.2006

SEK(2006) 1054 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

EAGGF tagatisrahastu kulude kohta Varajase hoiatamise süsteem nr 5–6/2006

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3

2. MÄRKUSED 2006. AASTA EELARVE TÄITMISE KOHTA 3

3. JÄRELDUSED 4

Sissejuhatus

1. lisas on esitatud eelarve tegelik täitmine ajavahemikus 16. oktoobrist 2005 kuni 30. aprillini 2006, võrreldes kulude profiiliga, mis määrati kindlaks näitaja abil, mis kehtestati eelarvedistsipliini käsitleva nõukogu 26. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2040/2000 artikli 7 sätete põhjal.[1]

Märkused 2006. aasta eelarve täitmise kohta

Järgnev on lühikokkuvõte tähtsaimatest erinevustest tegeliku täitmise ja näitajakohase täitmistaseme vahel 2006. aasta eelarve eri sektorite lõikes (NB: sulgudes esitatakse praegune ülekasutamise (+) või alakasutamise (–) määr).

Finantstegurid

Dollari kurss euro suhtes

Eespool nimetatud ajavahemikus kantud kulude puhul võetakse arvesse dollari-euro kursi muutusi. Suure osa põllumajandustoodete, eeskätt teravilja ja suhkru eksporditoetuste ning mõnede sisetoetuste, näiteks puuvillatoetuse puhul mõjutab kulusid euro-dollari kurss.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2040/2000 artikli 8 lõikele 1 koostati eelarvepädevate institutsioonide vastuvõetav eelarve lähtuvalt 2005. aasta juulist kuni septembrini kehtinud keskmisest pariteedi suhtest 1 euro = 1,22 USA dollarit. Tuleb märkida, et ajavahemikus 1. augustist 2005 kuni 30. aprillini 2006 oli keskmine pariteedi suhe ligikaudu 1 euro = 1,21 USA dollarit, s.t ligikaudu 1% madalam 2006. aasta eelarve koostamisel kasutatud kursist.

Alamrubriik 1a – Ühise põllumajanduspoliitika kulud (välja arvatud maaelu arendamine)

Suhkur (+ 296,9 miljonit eurot)

Eksporditoetustega eksporditava suhkru kogused on 2006. aasta eelarves ettenähtud ekspordimahuga võrreldes palju suuremad. See asjaolu võib põhjustada tavalisest suuremat eksporditoetuste kulu hoolimata eksporditoetuste määrade vähendamisest.

Puu- ja köögivili (– 109,2 miljonit eurot)

Liikmesriigid on lõpetanud toetuste andmise tomatite töötlemiseks. See on põhjustanud väiksemaid kulusid, kuna töötlemisettevõtetesse toodavate tomatite kogused on väiksemad. Ühtlasi selgub, et toetused, mida liikmesriigid tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele maksavad, on väiksemad kui eelarves ettenähtud kulud. Komisjon eeldab praegu, et kõnealuse meetme rakendamise tulemuseks on eelarve säästmine puu- ja köögiviljasektoris.

Piim ja piimatooted (– 104,7 miljonit eurot)

Praegused soodsad sise- ja välisturu tingimused on võimaldanud komisjonil üldiselt vähendada mitmesuguste kõnealuse sektori toodete eksporditoetuste määrasid ja siseturutoetusi, kandes seega väiksemaid kulusid kui tavaliselt. Komisjon eeldab, et kõnealune alakasutamine jätkub eelarveaasta lõpuni.

Otsetoetused (– 3 036,3 miljonit eurot)

Praegune alakasutamine hõlmab eelkõige tootlikkusega sidumata otsetoetusi. See selgitab asjaolu, et teatud liikmesriikidel on tekkinud märkimisväärseid haldusraskusi maksmisele kuuluva toetuse kindlaksmääramise ja tasumisega ning seega näitajaga ettenähtud maksetempos püsimisega. Komisjon jälgib eelarve täitmisseisu tähelepanelikult ja ajakohastab seda korrapäraselt liikmesriikidelt saadud teabe põhjal. Hoolimata sellest, et hetkel on liiga vara hinnata lõpptulemust, saaks suurema osa raskustest lähitulevikus ületada. Komisjon ei saa siiski praegu välistada eelarve assigneeringute alakasutamist kõnealuse meetme puhul.

Järeldused

Alamrubriigi 1a puhul kasutati ajavahemikus 16. oktoobrist 2005 kuni 30. aprillini 2006 assigneeringuid liikmesriikide kuludeks kokku 33 137,8 miljoni euro väärtuses, mis moodustab 76,6% olemasolevatest assigneeringutest. Eelarve assigneeringute üldine alakasutamine näitajaga võrreldes ulatus ligikaudu– 3107,5 miljoni euroni samal perioodil, mis on enamasti seotud otsetoetuste eelarve rakendamisega eespool nimetatud ajavahemikuks.

Alamrubriigi 1b puhul kasutati ajavahemikus 16. oktoobrist 2005 kuni 30. aprillini 2006 assigneeringuid liikmesriikide kuludeks kokku 3625,1 miljoni euro väärtuses, s.t 46,6% olemasolevatest assigneeringutest. Praegu eeldab komisjon, et selle sektori assigneeringuid kasutatakse nii, nagu on kavandatud 2006. aasta eelarves.

[pic]

[1] EÜT L 244, 29.9.2000, lk 27.