[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 20.12.2006

KOM(2006) 817 lõplik

2006/0310 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega asutatakse Euroopa Politseiamet (EUROPOL)

(komisjoni esitatud) {SEK(2006) 1682}{SEK(2006) 1683}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

● Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Politseiamet (Europol) asutati 1995. aastal liikmesriikidevahelise konventsiooni alusel.[1] Europol oli esimene Euroopa Liidu lepingu sätete kohaselt moodustatud organisatsioon. Sel ajal ei olnud rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus nii laialt levinud ning Euroopa koostöö õigus- ja siseküsimustes piirdus peamiselt TREVI raamistikuga.

Alates sellest ajast on kõnealuses valdkonnas vastu võetud oluline ühenduse õigustik, sealhulgas õigusakte, millega asutatakse teisi nõukogu otsusega moodustatavaid asutusi, nagu Eurojust ja CEPOL (Euroopa Politseikolledž). Otsuse peamine eelis konventsiooni ees see, et otsust on muutuvate oludega suhteliselt kerge kohandada.

See on eriti oluline Europoli kui organisatsiooni puhul, kuna kogemus on näidanud, et tema õiguslikku alust on vaja korduvalt muuta. Alates Europoli konventsiooni vastuvõtmisest 1995. aastal on selle muutmiseks vastu võetud kolm erinevat protokolli, vastavalt 2000., 2002. ja 2003. aastal, ja need sisaldavad Europoli tõhusust tunduvalt parandavaid sätteid.[2] Selle teksti kirjutamise ajal ei ole ükski neist aktidest veel jõustunud, kuna kõik liikmesriigid ei ole neid ratifitseerinud.

Lisaks on Europoli toimimise edasised arutelud näidanud, et isegi pärast nende kolme protokolli jõustumist on Europoli toimimist siiski soovitav veel täiendavalt parandada. Seda osaliselt asjaolu tõttu, et viimastel aastatel on ilmnenud uued ohud julgeolekule, mis esitavad Europolile uusi väljakutseid ja nõuavad uusi lähenemisviise. Lisaks sellele toovad uued lähenemisviisid teabe jagamisele ja Haagi programmis toetatud kättesaadavuse põhimõtte rakendamine kaasa vajaduse Europoli õiguslikku raamistikku veelgi kohandada, samas tuleb jätkuvalt rõhutada tugeva andmekaitse sätete olulisust.

Oluline väljapakutud muudatus on see, et Europoli tuleks rahastada ühenduse eelarvest. See viib Europoli võrdsele alusele Eurojusti ja CEPOLiga ning suurendab Euroopa Parlamendi rolli Europoli ohjamise üle, suurendades Euroopa tasandil demokraatlikku kontrolli Europoli üle. ELi personalieeskirjade kohaldamine toob samuti kaasa märgatava lihtsustumise. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi resolutsiooniga.[3]

Praeguse ettepaneku eesmärk on asutada Europol nõukogu otsuse alusel, sealhulgas hõlmata kõigisse kolme protokolli juba lisatud muudatused ning edasised täiendused, lahendamaks Europoli ees seisvad uued väljakutsed.

● Üldine taust

Arutelud Europoli õigusliku aluse üle ei ole uued. Nõukogu arutas võimalust asendada Europoli konventsioon nõukogu otsusega juba 2001. aastal. Sel ajal otsustati küsimust käsitleda Euroopa Tulevikukonvendis ja järgnevatel valitsustevahelistel konverentsidel. Põhiseaduse lepingu praegune artikkel III-276 hõlmab seoses Europoli tulevikuga tekkinud visiooni, mida on arvesse võetud ettepaneku koostamisel.

Lähemas minevikus on Austria nõukogu eesistujariigina lisanud Europoli tuleviku kindlalt uuesti poliitilisse päevakorda. Saanud alguse aruteluga õigus- ja siseküsimuste mitteametlikus nõukogus jaanuaris 2006, millele järgnes veebruaris kõrgetasemeline konverents Europoli tuleviku teemal, on töö jätkunud mitmetel „eesistujariigi sõprade rühma” kohtumistel, kelle töö on koondatud valikuvõimalusi kajastavasse dokumenti (nõukogu dokument 9184/1/06 rev 1) Europoli toimimise parandamise võimaluste kohta. Paljud neist nõuavad Europoli õigusliku raamistiku muutmist. Neid võimalusi on selle ettepaneku koostamisel hoolikalt kaalutud.

Lisaks sellele arutati nõukogu järeldusi Europoli tuleviku kohta nõukogu struktuurides ning lepiti nende asjus õigus- ja siseküsimuste nõukogus juunis 2006 kokku. Nendes järeldustes esitatakse selged poliitilised suunised selle kohta, kuidas Europoli tuleviku alast tööd edasi arendada. Eelkõige sedastatakse järelduses 4: „Nõukogu pädevad asutused peaksid alustama tööd, et kaaluda, kas ja kuidas asendada 1. jaanuariks 2008 või võimalikult kiiresti pärast seda Europoli konventsioon nõukogu otsusega, nagu ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 punktis c, võimaluse korral konkreetse algatuse või ettepaneku alusel.”

● Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Praegu on Europoli õiguslikuks raamistikuks Europoli konventsioon, millega asutatakse organisatsioon, määratakse tema pädevus, ülesanded ja haldamine ning mis sisaldab sätteid tema organite, töötajate ja eelarve kohta. Samuti sisaldab konventsioon hulga sätteid andmetöötluse, andmekaitse ja muude küsimuste, sealhulgas kodanike õiguste kohta. Lisaks Europoli konventsioonile on nii nõukogu kui ka Europoli haldusnõukogu vastu võtnud märkimisväärse hulga teisese õiguse akte. Kõiki neid õigusakte on ettepaneku koostamisel arvesse võetud.

Ettepaneku ettevalmistamisel on oluline kaalutlus olnud tagada, et üleminek praeguselt olukorralt selle ettepanekuga ette nähtud olukorrale oleks sujuv. Kaasatud on arvukalt üleminekusätteid tagamaks, et protsess ei häiri Europoli operatiivtööd ning et ei kahjustata töötajate praegusi õigusi.

● Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu praeguste tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga parandada liikmesriikide õiguskaitseasutuste tõhusust raskete kuriteoliikide vältimisel ja tõkestamisel.

Ettepaneku koostamisel on samuti arvesse võetud komisjoni hiljutisi ettepanekuid teabevahetuse kohta kättesaadavuse põhimõtte alusel ning kriminaalasjades toimuva politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta.

Samuti püütakse otsusega tagada, et järgitakse täielikult õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust era- ja perekonnaelu austamisele, õigust isikuandmete kaitsele ning õigust kuritegude ja karistuste seaduslikkusele ja proportsionaalsusele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 6, 7, 8, 48 ja 49).

Isikuandmete töötlemine käesoleva otsuse kohaselt toimub kooskõlas nõukogu raamotsusega 2007/XX/JSK kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ja kooskõlas konkreetsete, käesolevas otsuses sisalduvate sätetega, millest paljud on juba Europoli konventsiooni üle kantud.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

● Konsulteerimine huvitatud isikutega

Komisjon ei korraldanud huvirühmadega sihtotstarbelist konsulteerimisvooru. Põhjuseks on see, et nagu eespool kirjeldatud, oli Austria eesistujariigina kõigil tasanditel sisuliselt laialdase konsulteerimisprotsessi juba korraldanud. See protsess hõlmas arutelusid ministrite tasandil, artikli 36 alusel loodud komitee tasandil (CATS) ja tehniliste ekspertide, sealhulgas andmekaitseekspertide tasandil. Nagu eespool osutatud, on selle töö tulemusi ettepaneku koostamisel hoolikalt arvesse võetud.

● Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertiisi korraldamine ei olnud vajalik.

● Mõju hindamine

Enne praeguse ettepaneku koostamist kaaluti mitmeid muid võimalusi.

Esimene võimalus oli jätta olukord selliseks, nagu see on. Võimalus jäeti kõrvale, arvestades selgeid raskusi, mida praegu Europoli konventsiooni muutmismenetlustega seoses kogetakse. Tõhus Euroopa õiguskaitseasutus ei saa tegutseda oma parimate võimete kohaselt, kui tema peamise õigusakti muudatused võivad jõustuda alles mitu aastat pärast asjaomase otsuse vastuvõtmist. Lisaks sellele näitasid Austria eesistumisperioodil toimunud konsultatsioonid, et liikmesriigid toetavad mitmeid võimalusi Europoli toimimist veelgi parandada.

Teine, samuti kõrvale jäetud võimalus oli asendada Europoli konventsioon nõukogu otsusega, kuid teha samal ajal ettepanek Europoli konventsioon protokolliga tühistada, kuna mõned eksperdid osutasid, et niisuguse protokolli jõustumine oleks enne nõukogu Europoli otsuse jõustumist vajalik. Võimaluse peamine puudus on selgesti asjaolu, et protokoll, millega tühistatakse Europoli konventsioon, oleks ise akt, mis nõuaks pikka ratifitseerimisprotsessi kõigi liikmesriikide poolt.

Pärast hoolikat õiguslikku analüüsi visandati komisjoni personali töödokumendis [SEK 2006 (851), 21. juuni 2006] peamised põhjused, miks komisjon on seisukohal, et Europoli konventsioon on võimalik asendada nõukogu otsusega ilma vajaduseta protokolli järele, millega tühistatakse Europoli konventsioon.

Kolmas võimalus oleks olnud asendada Europoli konventsioon nõukogu otsusega, sätestamata, et Europoli rahastatakse ühenduse eelarvest. Kuid selline rahastamismeetod tuleneb Euroopa Liidu lepingu artikli 41 lõikest 3, milles nähakse ette üldreegel, et kui nõukogu ei otsusta ühehäälselt teisiti, siis tuleb VI jaotise rakendamisel tekkivad tegevuskulud samuti katta Euroopa ühenduste eelarvevahenditest. Peale selle on niisuguse rahastamise summad juba lisatud 2007.–2013. aasta finantsraamistiku eelarvekavva.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

● Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepaneku eesmärk on asendada Europoli konventsioon nõukogu otsusega. Ettepanek sisaldab kolme protokolliga kasutusele võetud konventsiooni muudatusi, nagu näiteks Europoli mandaadi ja ülesannete laiendamine, et hõlmata rahapesu, abi kriminaalpreventsiooni valdkonnas, tehnilise ja kohtuliku järelevalve meetodeid, võimalust osaleda ühistes uurimisrühmades või taotleda liikmesriikidelt uurimiste teostamist või kooskõlastamist ja rohkem teavet Euroopa Parlamendilt.

Ettepanekuga nähakse ette Europoli rahastamine Euroopa ühenduste eelarvest ning ELi personalieeskirjade kohaldamine, mis suurendab Euroopa Parlamendi osalust Europoli juhtimises ning lihtsustab Europoli eelarve ja personali haldamise menetlusi.

Europoli toimimise parandamiseks sisaldab ettepanek Europoli mandaadi ja ülesannete ning andmetöötluse ja andmekaitse valdkonnaga seotud parandusi.

Mandaadi ja ülesannete muudatused:

Ettepanekuga laiendatakse Europoli mandaati kuritegevusele, mis ei ole otseselt seotud organiseeritud kuritegevusega (artikkel 4). See lihtsustab Europoli toetust liikmesriikidele seoses piiriülese eeluurimisega, kus organiseeritud kuritegevuse olemasolu ei ole algusest peale selge.

Tekstis sätestatakse õiguslik alus, et Europol saaks andmeid eraõiguslikelt asutustelt vastavalt „eesistujariigi sõprade” raporti soovitusele nr 22 (artikli 5 lõige 1).

Samuti lisatakse võimalus toetada liikmesriiki suure rahvusvahelise ürituse puhul, mis mõjutab järelevalvet avaliku korra üle (artikli 5 lõike 1 punkt f).

Uued andmetöötlusvahendid ja olemasolevate tõhustamine:

Europoli peamised töövahendid on Europoli infosüsteem ja analüüsimiseks koostatud tööfailid.

Niivõrd, kuivõrd see on tema eesmärkide saavutamiseks vajalik, on Europolil õigus hallata uusi andmetöötlusvahendeid, näiteks terroristlike rühmituste või lastepornograafiaga seoses (artikkel 10). Nõukogu määratleb sellistes süsteemides isikuandmete töötlemisega seotud tingimused.

Europol teeb oma parima tagamaks, et tema andmetöötlussüsteemid on koostalitlusvõimelised liikmesriikide andmetöötlussüsteemidega ja eelkõige Euroopa Liiduga seotud asutustes kasutatavate andmetöötlussüsteemidega, millega Europol võib luua suhteid. See loob tehnilised tingimused andmete sujuvaks vahetamiseks, tingimusel et õiguslik raamistik võimaldab sellist vahetust ja ilma, et see piiraks andmekaitse aluspõhimõtete kohaldamist (artikli 10 lõige 5).

Liikmesriikide üksustel on Europoli infosüsteemile otsene juurdepääs. Europoli konventsiooni artikli 7 lõikele 1 vastavat kohustust tõendada kontaktametnike kaudu täieliku juurdepääsu saamiseks konkreetse päringu vajadust loeti praktikas rakendamiseks liiga koormavaks, ohustamata töö tõhusust (artikkel 11).

Andmete Europoli andmefailides jätkuva säilitamise vajaduse läbivaatamise sagedust pärast andmete sisestamist pikendatakse ühelt aastalt kolmele, et vähendada nende failidega töötavate analüütikute halduskoormust (artikkel 20). Kolmeaastane läbivaatusperiood vastab ka artikli 16 lõikes 4 ette nähtud perioodile, mille puhul on iga analüüsifailiga seoses tarvis määrata, kas seda on vaja jätkata. Analüütikute halduskoormuse vähendamine tähendab, et nad saavad keskenduda oma põhieesmärgile – osutada kriminoloogilise analüüsi teenust.

Andmekaitse raamistiku uued sätted:

Isikuandmete töötlemine käesoleva otsuse kohaselt toimub kooskõlas nõukogu raamotsusega 2007/XX/JSK kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ja kooskõlas konkreetsete, käesolevas otsuses sisalduvate sätetega, millest paljud on juba Europoli konventsiooni üle kantud.

Kui Europolile luuakse isikuandmete töötlemiseks uusi võimalusi, võib töötlemine aset leida ainult vastavalt selgetele ja täpsetele õigusnormidele, mille peab heaks kiitma nõukogu.

Analüüsimiseks koostatud tööfaile säilitatakse maksimaalselt kolm aastat. Kui see on faili tarvis rangelt vajalik, võidakse analüüsimiseks koostatud tööfaile jätkata veel kolmeaastasel perioodil, pärast haldusnõukogu teavitamist ja ühise järelevalveasutusega konsulteerimist (artikkel 16).

Andmetele lubamatu juurdepääsu tuvastamiseks tugevdatakse automaatsetest andmefailidest tehtud väljavõtete seaduslikkuse kontrollimist võimaldavaid kontrollimehhanisme, pikendades auditiandmete säilitamise kestust kuuelt kuult kaheksateistkümne kuuni (artikkel 18).

Andmekaitset tugevdatakse täiesti sõltumatu andmekaitseametniku ametikoha sisseseadmise kaudu (artikkel 27).

● Õiguslik alus

Euroopa Liidu lepingu artikli 30 lõike 1 punkt b, artikli 30 lõige 2 ja artikli 34 lõike 2 punkt c.

● Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse liidu meetmete suhtes.

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmis(t)el põhjus(t)el:

Euroopa Liidu ametit ei ole võimalik asutada ainult liikmesriikide meetmete kaudu, kes peavad oma jõupingutused ühendama, et ohjeldada rasket piiriülest kuritegevust ja terrorismi, eelkõige tsentraliseeritud analüüsi ja teabevahetuse kaudu.

Ettepaneku reguleerimisala on piiratud sellega, et anda Europolile need vahendid, mis võimaldavad tal abistada ja toetada liikmesriikide õiguskaitseasutusi ning suurendada Europoli võimalusi seda teha.

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

● Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el:

Kooskõlas Europoli konventsooniga on ettepanek piiratud nende institutsiooniliste ning andmetöötlus- ja andmekaitsemeetmetega, mis on vajalikud Europoli tõhusa toimimise tagamiseks. Asjakohastel puhkudel viidatakse riikide õigusele, milles sätestatakse näiteks, milliseid andmeid võib Europoliga jagada ja millistel tingimustel. Samuti on proportsionaalsust arvesse võetud Europoli pädevuse määramisel, mis on piiratud raamotsuses Euroopa vahistamismääruse kohta loetletud raskete kuritegude liikidega.

Ettepaneku tulemusena ühendusel lasuvad finantskohustused vastavad kuludele, mida liikmesriigid kannavad praegu Europoli rahastamiseks. Ettepanek vähendab halduskoormust ühenduse menetluste järgimise kaudu, vältides vajadust Europoli õigusakti muudatuste ratifitseerimismenetluste järele.

● Õigusakti valik

Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 punktil c põhinev nõukogu otsus on Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohase asutuse asutamiseks kõige kohasem õigusakt. Kuna ettepaneku eesmärk ei ole ühtlustada liikmesriikide õigusakte, ei oleks raamotsus olnud kohane.

4. Mõju eelarvele

2007.–2013. aasta finantsraamistiku kohaselt on ühenduse 2010.–2013. aasta eelarves eraldatud Europoli rahastamiseks kokku 334 miljonit eurot. Need arvud on kooskõlas Europoli kõige värskema viieaastase rahastamisplaaniga. Europoli 2007. aasta eelarve on ligi 68 miljonit eurot. Selle eelarve alusel antakse 2007. aastal tööd ühtekokku 406 inimesele.

5. Lisateave

● Simulatsioon, katseetapp ja üleminekuperiood

Ettepaneku jaoks on ette nähtud üleminekuperiood.

● Lihtsustamine

Ettepanekuga nähakse ette halduskorra lihtsustamine nii ELi kui ka liikmesriikide avaliku võimu kandjate jaoks, eelkõige vältides mitmete õigusaktide ning eelarve ja personali haldamisega seotud otsuste vastuvõtmist ning järgides toimimisel teiste ELi ametite ja asutuste tavapraktikat.

● Olemasolevate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku vastuvõtmine viib olemasolevate õigusaktide kehtetuks tunnistamiseni.

● Uuesti sõnastamine

Ettepanek hõlmab uuesti sõnastamist.

2006/0310 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega asutatakse Euroopa Politseiamet (EUROPOL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkti b, artikli 30 lõiget 2 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[4]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[5]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Politseiameti (Europol) asutamine lepiti kokku 7. veebruari 1992. aasta Euroopa Liidu lepingus ning seda reguleeriti Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooniga Euroopa Politseiameti loomise kohta (Europoli konventsioon).[6]

(2) Europoli konventsiooni kohta on esitatud mitmeid kolmes protokollis sätestatud ettepanekuid, mis peavad selliste muudatusettepanekutega seotud pika ratifitseerimisprotsessi tõttu alles jõustuma ning konventsiooni asendamine otsusega lihtsustab edasisi muudatusi vastavalt vajadusele.

(3) Europoli õiguslikku raamistikku on osaliselt võimalik lihtsustada ja parandada Europoli asutamise kaudu Euroopa Liidu ametina, mida rahastatakse Euroopa ühenduste eelarvest, kuna seejärel kohaldatakse Europoli suhtes sellistele ametitele loodud üldeeskirju ja menetlusi.

(4) Viimased õigusaktid, millega moodustatakse Euroopa Liidu lepingu VI jaotises hõlmatud valdkondades Euroopa Liidu ametid või asutused (nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu[7] ja nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsus, millega luuakse Euroopa Politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK[8]) on vormistatud nõukogu otsustena, sest niisuguseid otsuseid on kergem kohandada muutuvate olude ja esilekerkivate poliitiliste prioriteetidega.

(5) Europoli asutamine Euroopa ühenduste eelarvest rahastatava Euroopa Liidu ametina tugevdab Euroopa Parlamendi rolli Europoli üle peetavas järelevalves Euroopa Parlamendi kaasamisega eelarve vastuvõtmisse.

(6) Europoli allutamine teiste ametite ja asutuste suhtes kohaldatavatele üldeeskirjadele ja korrale tagab haldusalase lihtsustamise, mis võimaldab Europolil pühendada rohkem ressursse oma põhiülesannetele.

(7) Europoli toimimise edasine lihtsustamine ja parandamine saavutatakse meetmete kaudu, mille eesmärk on laiendada Europoli võimalusi abistada ja toetada liikmesriikide pädevaid õiguskaitseasutusi, nägemata Europoli ametnike jaoks ette täidesaatvaid volitusi.

(8) Üks nendest parandusmeetmetest on tagada Europolile võimalus abistada liikmesriikide pädevaid asutusi raskete kuritegude konkreetsete liikide tõkestamisel ilma praeguse piiranguta, mille kohaselt peab olema organiseeritud kuritegeliku struktuuri osaluse kohta faktilisi tõendeid.

(9) Europoli määramine Euroopa Liidu kontaktpunktiks võltsitud eurode kasutamise lõpetamiseks ei piira Genfis 20. aprillil 1929. allakirjutatud rahavõltsimise vastu võitlemise konventsiooni ja selle protokolli kohaldamist.

(10) Europoli riiklikel üksustel peaks olema tarbetute menetluste vältimiseks otsene juurdepääs Europoli infosüsteemile.

(11) Käesolev otsus on kooskõlas nõukogu raamotsusega 2007/XX/JSK kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[9] kehtib ühenduse õiguse alusel töödeldavate andmete kohta, eelkõige Europoli töötajatega seotud isikuandmete puhul.

(13) On vaja andmekaitseametnikku, kes peaks vastutama sõltumatult andmetöötluse seaduslikkuse tagamise ning käesoleva otsuse nende sätete järgimise eest, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist, sealhulgas nende Europoli töötajate isikuandmete töötlemine ja nende inimeste isikuandmete töötlemine, keda kaitstakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 24.

(14) Lisaks olemasolevate andmetöötlussüsteemide sätete lihtsustamisele tuleks laiendada Europoli võimalusi luua ja hallata teisi andmetöötlusvahendeid tema ülesannete toetamiseks; sellised andmetöötlusvahendid tuleks luua ja neid tuleks hallata vastavalt andmekaitse üldpõhimõtetele, kuid ka vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mille kehtestab nõukogu.

(15) Tuleks tagada ühise järelevalveasutuse koostöö Euroopa andmekaitseinspektoriga.

(16) On kohane, et oma missiooni täitmiseks teeb Europol koostööd Euroopa ametite ja asutustega, tagades andmekaitse piisava taseme vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

(17) Europol peaks tegema koostööd Eurojustiga, mis tagab andmekaitse piisava taseme vastavalt tema asutamise otsusele.

(18) Europolil peaks olema võimalik kehtestada töökord ühenduse ja liiduga seotud ametite ja asutustega, et suurendada vastastikust tõhusust mõlema poole vastavasse pädevusse kuuluvate raskete kuriteoliikidega võitlemisel ning vältida topelttööd.

(19) Europoli võimalusi koostööks kolmandate riikide ja asutustega tuleks ratsionaliseerida uute sätete abil, mis käsitlevad seda, kuidas selline koostöö peaks tulevikus toimuma, et tagada selles suhtes kooskõla liidu üldpoliitikaga.

(20) Europoli haldamist tuleks parandada lihtsustatud menetluste ja haldusnõukogu ülesannete üldisema kirjeldamisega, haldusnõukogu koosolekute arvu vähendamisega ja üldreegli kehtestamisega selle kohta, et otsused tuleks vastu võtta kahe kolmandiku häälteenamusega.

(21) Sätted tugevdatud kontrolli kohta Europoli üle Euroopa Parlamendi kaudu on samuti soovitavad tagamaks, et Europol jääb täielikult vastutavaks ja läbipaistvaks organisatsiooniks, kusjuures tööks kasutatava teabe konfidentsiaalsuse tagamise vajadust võetakse nõuetekohaselt arvesse.

(22) Kohtuliku kontrolli Europoli üle teostatakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 35.

(23) Et võimaldada Europolil jätkata ülesannete täitmist parimate võimete kohaselt, tuleks sätestada hoolikalt väljatöötatud üleminekumeetmed.

(24) Kuna liikmesriigid ei suuda piisaval määral saavutada käesoleva otsuse eesmärke, täpsemalt vajadust asutada korrakaitsealase koostöö eest ELi tasandil vastutav asutus, ning seetõttu on neid eesmärke võimalik ulatuse ja meetmete mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja mis on määratletud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(25) Käesolevas otsuses on kinni peetud põhiõigustest ning järgitud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK – ASUTAMINE JA ÜLESANDED

Artikkel 1Asutamine

1. Käesoleva otsusega asutatakse liidu ametina Euroopa Politseiamet, edaspidi „Europol”. Europoli asukoht on Madalmaades Haagis.

2. Europoli loetakse Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooniga Euroopa Politseiameti loomise kohta (Europoli konventsioon) asutatud Europoli õigusjärglaseks.

Artikkel 2Õigusvõime

1. Europol on juriidiline isik.

2. Europolil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mida selle riigi õigusaktid juriidilistele isikutele võimaldavad. Eelkõige võib Europol omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hageja või kostja.

3. Europolil on õigus sõlmida peakontori leping Madalamaade Kuningriigiga.

Artikkel 3Eesmärk

Europoli eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd raskete kuritegude ja terrorismi vältimisel ja nende tõkestamisel. Käesoleva otsuse tähenduses on „pädevad asutused” kõik liikmesriikide avalik-õiguslikud asutused, kes vastutavad liikmesriigi õiguse kohaselt kuritegude vältimise ja nende tõkestamise eest.

Artikkel 4Pädevus

1. Europoli pädevus hõlmab kaht või enamat liikmesriiki mõjutavaid raskeid kuritegusid, eelkõige organiseeritud kuritegevust ja terrorismi.

2. Käesoleva otsuse tähenduses loetakse otsuse I lisas sätestatud kuritegude liike rasketeks kuritegudeks.

3. Samuti hõlmab Europoli pädevus nendega seotud kuritegusid. Seotud kuritegudeks loetakse:

- kuritegusid, mis on toime pandud, et soetada vahendeid Europoli pädevusalasse kuuluvate tegude sooritamiseks;

- kuritegusid, mis on toime pandud, et hõlbustada Europoli pädevusalasse kuuluvate tegude sooritamist või need toime panna;

- kuritegusid, mis on toime pandud, et tagada karistamatus Europoli pädevusalasse kuuluvate tegude eest.

4. Pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist sätestab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega Europoli prioriteedid Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude tõkestamisel ja nende vältimisel, võttes arvesse Euroopa Liidu prioriseerimismehhanisme Europoli pädevusalas.

Artikkel 5Ülesanded

1. Europolil on järgmised põhiülesanded:

a) koguda, säilitada, töödelda, analüüsida ja vahetada teavet ja luureandmeid, mille on edastanud liikmesriikide või kolmandate riikide asutused või muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused;

b) kooskõlastada, korraldada ja rakendada koos liikmesriikide pädevate asutustega või ühiste uurimisrühmadega – asjakohastel puhkudel koostöös Euroopa või kolmandate riikide asutustega – läbiviidavaid uurimistoiminguid või operatiivmeetmeid;

c) teatada liikmesriikide pädevatele asutustele viivitamata neid käsitlevast teabest ja kõikidest tuvastatud seostest kuritegude vahel;

d) aidata kaasa uurimistele liikmesriikides, edastades kogu asjakohase teabe riiklikele üksustele;

e) paluda asjaomaste liikmesriikide pädevatel asutusel viia konkreetsetel juhtudel läbi uurimine või see kooskõlastada;

f) pakkuda liikmesriigile teavet ja analüütilist tuge seoses ulatusliku rahvusvahelise juhtumiga, mille puhul tuleb valvata avaliku korra järele.

2. Lõikes 1 määratletud ülesanded hõlmavad Interneti kasutamise abil toime pandud kuritegude uurimistoimingute kooskõlastamist, eelkõige terrorismi ja lastepornograafia ning muude ebaseaduslike materjalide levitamisega seotud kuritegude puhul, ning Interneti jälgimist, et aidata kaasa selliste kuritegude ja neid toime pannud isikute tuvastamisele.

3. Europoli mis tahes operatiivtegevus toimub koostöös ja kooskõlas selle liikmesriigi või nende liikmesriikide asutustega, kelle territooriumil see toimub. Sunnimeetmete kohaldamine on pädevate riiklike asutuste ainupädevuses.

4. Europolil on järgmised lisaülesanded:

a) arendada liikmesriikide pädevates ametiasutustes kasutatavaid erialaseid teadmisi uurimiste kohta ja anda uurimisalast nõu;

b) edastada strateegilisi luureandmeid, et aidata kaasa liikmesriigi ja liidu tasandil operatiivtegevuseks kättesaadavate vahendite tõhusale ja tulemuslikule kasutamisele ning seda edendada ja sellist tegevust toetada;

c) koostada oma eesmärgiga seotud ohu hinnang ja üldolukorda käsitlevad aruanded, sealhulgas iga-aastane organiseeritud kuritegevuse ohu hinnang.

5. Artiklile 3 vastava eesmärgiga seoses võib Europol lisaks abistada liikmesriike eelkõige järgmistes valdkondades:

a) liikmesriikide pädevate asutuste töötajate koolitamine, asjakohastel puhkudel koos Euroopa Politseikolledžiga;

b) kõnealuste ametiasutuste organiseerimine ja varustamine liikmesriikidevahelise tehnilise toetuse hõlbustamise kaudu;

c) kuritegude vältimise meetodid;

d) tehnilised ja kohtuekspertiisialased meetodid ja analüüs ning uurimismenetlused.

6. Europol tegutseb Euroopa Liidu kontaktpunktina suhetes kolmandate riikide ja organisatsioonidega võltsitud eurode kasutamise lõpetamise nimel.

Artikkel 6Osalemine ühistes uurimisrühmades

1. Europoli ametnikud võivad osaleda ühiste uurimisrühmade tugijõududena, sealhulgas rühmade puhul, mis on moodustatud vastavalt 13. juuni 2002. aasta raamotsuse (ühiste uurimisrühmade kohta)[10] artiklile 1, vastavalt 29. mai 2000. aasta konventsiooni (Euroopa Liidu riikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades)[11] artiklile 13 või vastavalt 18. detsembri 1997. aasta tolliametite vahelise vastastikuse abistamise konventsiooni[12] artiklile 24. Europoli ametnikud võivad vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile b ja lõikes 3 osutatud korras, samuti vastavalt ühise uurimisrühma asukohaliikmesriigi õigusele abistada kõigis toimingutes ning vahetada teavet kõigi ühise uurimisrühma liikmetega vastavalt lõikele 5. Sellega seoses võivad nad teha ettepaneku, et ühise uurimisrühma liikmesriigist määratud liikmed võtaksid konkreetseid sunnimeetmeid.

2. Nendel juhtudel, mil ühine uurimisrühm moodustatakse eurode võltsimise juhtumitega tegelemiseks, võidakse uurimist juhtima määrata Europoli ametniku, kes vastutab otseselt rühmajuhi ees. Kui sel viisil määratud Europoli ametniku ja rühmajuhi arvamused erinevad, juhindutakse viimase arvamusest.

3. Europoli ametnike ühistes uurimisrühmades osalemise halduskorraldus sätestatakse Europoli direktori ja ühises uurimisrühmas osalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahelises kokkuleppes, kaasates riiklikke üksusi. Selliseid kokkuleppeid reguleerivad eeskirjad määrab haldusnõukogu.

4. Europoli ametnikud täidavad oma ülesandeid rühmajuhi juhtimisel, võttes arvesse lõikes 3 osutatud kokkuleppes sätestatud tingimusi.

5. Europoli ametnikud võivad suhelda otse ühise uurimisrühma liikmetega ning anda liikmetele ja ühises uurimisrühmas lähetuses viibivatele liikmetele vastavalt käesolevale otsusele teavet, võttes arvesse lõikes 3 osutatud korras sätestatud tingimusi.

6. Ühise uurimisrühma tegevuse ajal kehtib Europoli ametnike suhtes seoses nende vastu toime pandud kuritegudega asukohaliikmesriigi seadus, mida kohaldatakse võrreldavate ülesannetega isikute suhtes.

Artikkel 7Europoli taotlused eeluurimise algatamiseks

1. Liikmesriigid käsitlevad kõiki Europoli taotlusi uurimise alustamiseks, läbiviimiseks või kooskõlastamiseks ja võtavad selliseid taotlusi nõuetekohaselt arvesse. Nad teatavad Europolile, kas taotletud uurimist alustatakse.

2. Kui liikmesriigi asjaomased pädevad asutused otsustavad Europoli taotluse täitmata jätta, teatavad nad Europolile oma otsusest ja selle põhjustest, välja arvatud juhul, kui nad ei saa põhjendusi esitada järgmistel põhjustel:

a) selline tegevus kahjustaks olulisi riikliku julgeoleku huve või

b) selline tegevus kahjustaks käimasoleva uurimise edu või isikute turvalisust.

3. Liikmesriikide pädevad asutused edastavad Europolile vastused Europoli taotlustele teatavate juhtumite uurimise alustamiseks, läbiviimiseks või kooskõlastamiseks ning uurimiste tulemused vastavalt käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadele ja asjaomastele riiklikele õigusaktidele.

Artikkel 8Riiklikud üksused

1. Iga liikmesriik asutab või määrab riikliku üksuse, kes täidab käesolevas artiklis sätestatud ülesandeid. Iga liikmesriik määrab ühe ametniku riikliku üksuse juhiks.

2. Riiklik üksus on ainus kontaktasutus Europoli ja pädevate riiklike asutuste vahel. Liikmesriigid võivad siiski lubada määratud pädevate asutuste ja Europoli vahel otsekontakte vastavalt kõnealuse liikmesriigi määratud tingimustele, mis võivad hõlmata riikliku üksuse eelnevat kaasamist.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada riiklikele üksustele võimalused oma ülesannete täitmiseks ning eelkõige juurdepääs asjakohastele riiklikele andmetele.

4. Riiklike üksuste ülesanded on:

a) anda omal algatusel Europolile tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja luureandmeid;

b) vastata Europoli järelepärimistele teabe, luuerandmete ja nõuannete kohta;

c) ajakohastada teavet ja luureandmeid;

d) hinnata kooskõlas riigisisese õigusega pädevate ametiasutuste käsutusse antavat teavet ja luureandmeid ning edastada see materjal neile;

e) edastada Europolile järelepärimisi nõuannete, teabe, luureandmete ja analüüsi kohta;

f) anda Europolile tema andmebaasides säilitamiseks teavet;

g) tagada õigusaktide järgimine iga teabevahetuse korral nende ja Europoli vahel.

5. Ilma et see piiraks seoses korrakaitse ja sisejulgeoleku tagamisega liikmesriikidel lasuvate kohustuste täitmist, ei ole riiklik üksus konkreetsel juhul kohustatud andma teavet ja luureandmeid, kui see tooks kaasa:

a) käimasoleva uurimise või üksikisikute turvalisuse ohustamise;

b) riigi julgeolekuga seotud organisatsioonide või konkreetset luuretegevust käsitleva teabe avaldamise.

6. Riiklike üksuste Europoliga sidepidamiseks tehtud kulud kannavad liikmesriigid ning Europolilt nende kandmist ei nõuta, välja arvatud ühendamiskulud.

7. Riiklike üksuste juhid tulevad omal algatusel või direktori või haldusnõukogu nõudmisel regulaarselt kokku, et abistada Europoli nõuannetega.

Artikkel 9Kontaktametnikud

1. Iga riiklik üksus lähetab Europoli vähemalt ühe kontaktametniku. Kui käesoleva otsuse konkreetsetes sätetes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kontaktametnike suhtes lähetava liikmesriigi õigust.

2. Ilma et see piiraks artikli 8 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, teevad kontaktametnikud järgmist:

a) edastavad lähetanud riiklikult üksuselt saadud teavet Europolile;

b) edastavad Europolilt saadud teavet lähetanud riiklikule üksusele;

c) teevad koostööd Europoli ametnikega, edastades neile teavet ja andes nõu, ning

d) vahetavad oma riiklikult üksuselt saadud teavet teiste liikmesriikide kontaktisikutega.

Esimese lõigu punktis d osutatud kahepoolne teabevahetus võib samuti hõlmata väljapoole Europoli pädevust jäävaid kuritegusid niivõrd, kuivõrd liikmesriigi seadus seda lubab.

3. Artiklit 34 kohaldatakse mutatis mutandis kontaktametnike tegevuse suhtes.

4. Kontaktametnike Europoliga seotud õigused ja kohustused määrab kindlaks haldusnõukogu.

5. Kontaktametnikel on artikli 50 lõike 4 kohaselt oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid.

6. Europol tagab, et kontaktametnikud on täielikult informeeritud ja kaasatud Europoli mis tahes tegevusse niivõrd, kuivõrd see on kokkusobiv nende ametikohaga.

7. Europol annab liikmesriikidele nende kontaktametnike tegevuseks vajalikud ruumid Europoli hoones tasuta. Kõik muud kontaktametnike lähetamisega seotud kulud kannab lähetanud liikmesriik, sealhulgas kontaktametnike töövahendite kulud niivõrd, kuivõrd haldusnõukogu Europoli eelarve koostamisel konkreetsel juhul ei soovita teisiti.

II PEATÜKK – ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID

Artikkel 10 Andmetöötlus

1. Niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema eesmärkide saavutamiseks, töötleb Europol teavet ja luureandmeid, sealhulgas isikuandmeid, vastavalt käesolevale otsusele. Europol loob ja haldab artiklis 11 osutatud Europoli infosüsteemi ja artiklis 14 osutatud analüüsimiseks koostatud tööfaile.

2. Europol võib töödelda andmeid määramaks, kas sellised andmed on tema ülesannete suhtes asjakohased ja kas need võib lisada ühte tema infosüsteemidest.

3. Kui Europol kavatseb peale artiklis 11 osutatud infosüsteemi või artiklis 14 osutatud analüüsimiseks koostatud tööfailide luua isikuandmete töötlemiseks süsteeme, määrab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega tingimused, mille kohaselt Europol võib seda teha. Sellised tingimused on eelkõige seotud andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega, samuti andmete säilitamise ja kustutamise tähtaegadega, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 26 osutatud põhimõtteid.

4. Kooskõlas vastavalt lõikele 3 kehtestatud tingimustega otsustab haldusnõukogu direktori ettepaneku alusel selles lõikes mainitud andmetöötlussüsteemide loomise. Enne otsuse tegemist konsulteerib haldusnõukogu artiklis 33 osutatud ühise järelevalveasutusega.

5. Europol teeb oma parima tagamaks, et tema andmetöötlussüsteemid on koostalitlusvõimelised liikmesriikide andmetöötlussüsteemidega ja eelkõige ühenduse ja liiduga seotud asutustes kasutatavate andmetöötlussüsteemidega, millega Europol võib luua suhteid vastavalt artiklile 22 heade tavade ja avatud standardite kasutamise kaudu.

Artikkel 11Europoli infosüsteem

1. Europol haldab Europoli infosüsteemi. Riiklikel üksustel, kontaktametnikel, direktoril, asedirektoritel ja selleks volitatud Europoli ametnikel on Europoli infosüsteemile selle kasutamiseks otsene juurdepääs.

2. Europol vastutab käesoleva otsuse infosüsteemi toimimist reguleerivate sätete täitmise tagamise eest. Ta vastutab infosüsteemi nõuetekohase toimimise eest tehnilise ja kasutuse seisukohast ning võtab eelkõige kõik vajalikud meetmed, et tagada artiklites 20, 28, 30 ja 34 seoses infosüsteemiga osutatud meetmete nõuetekohane rakendamine.

3. Iga liikmesriigi riiklik üksus vastutab infosüsteemiga sidepidamise eest. Eelkõige vastutab ta artiklis 34 osutatud turvameetmete kohaldamise eest kõnealuse liikmesriigi territooriumil kasutatud andmetöötlusvahendite suhtes, artiklis 20 ette nähtud andmefailide läbivaatamise eest ning niivõrd, kuivõrd kõnealuse liikmesriigi õigus- ja haldusnormid ning kord nõuavad, käesoleva otsuse nõuetekohase rakendamise eest seoses muude aspektidega.

Artikkel 12Europoli infosüsteemi sisu

1. Europoli infosüsteemi võib kasutada ainult Europoli ülesannete täitmiseks vajalike andmete töötlemiseks. Sisestatavad andmed on seotud:

a) isikutega, keda asjaomase liikmesriigi õiguse järgi kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

b) isikutega, kelle puhul on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tõsiselt põhjust arvata, et nad panevad toime Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo.

2. Lõikes 1 osutatud isikutega seotud andmed võivad sisaldada ainult järgmisi üksikasju:

a) perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;

b) sünnikuupäev ja -koht;

c) kodakondsus;

d) sugu ja

e) vajaduse korral muud tunnused, mis võivad olla abiks isiku tuvastamisel, sealhulgas kõik konkreetsed ja objektiivsed füüsilised tunnused, mis on muutumatud.

3. Lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele võib Europoli infosüsteemi kasutada ka järgmiste lõikes 1 osutatud isikutega seotud üksikasjade töötlemiseks:

a) kuriteod, arvatavad kuriteod ning nende (arvatav) toimepanemise aeg ja koht;

b) vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada kuritegude toimepanemiseks;

c) juhtumit uurivad asutused ja nende kasutatavate toimikute viited;

d) kahtlus isiku kuulumise kohta kuritegelikku organisatsiooni;

e) süüdimõistmised, kui need on seotud Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegudega;

f) andmed sisestanud pool.

Neid andmeid võib sisestada ka siis, kui need ei sisalda veel ühtegi viidet isikutele. Kui Europol sisestab andmed ise, lisab ta oma toimiku viidetele ka andmete allika.

4. Europoli või riikliku üksuse valduses olevat lisateavet lõikes 1 osutatud isikute kohta võib kummagi taotluse korral edastada mis tahes teisele riiklikule üksusele või Europolile. Riiklikud üksused järgivad seejuures oma riigi õigust.

5. Kui asjaomase isiku vastane menetlus lõpetatakse või isik mõistetakse õigeks, siis kustutatakse selle juhtumiga seotud andmed, mille kohta ükskõik kumb otsus on vastu võetud.

Artikkel 13Juurdepääs infosüsteemile

1. Riiklikel üksustel, kontaktametnikel ja direktoril, asedirektoritel või nõuetekohaste volitustega Europoli ametnikel on õigus andmeid vahetult Europoli infosüsteemi sisestada ja nende kohta sealt väljavõtteid teha. Europol võib andmeid vaadata siis, kui see on Europoli ülesannete täitmiseks konkreetsel juhul vajalik. Riiklikel üksustel ja kontaktametnikel on juurdepääs andmeid vaatava poole õigus- ja haldusnormide ning korra kohaselt vastavalt käesolevas otsuses sisalduvatele mis tahes lisasätetele.

2. Andmeid võib muuta, parandada või kustutada ainult kõnealused andmed sisestanud pool. Kui mõnel teisel poolel on põhjust arvata, et artikli 12 lõikes 2 osutatud andmed on valed või kui ta soovib neid täiendada, teatab ta sellest viivitamata andmed sisestanud poolele. Andmed sisestanud pool vaatab sellise teate viivitamata läbi ja vajaduse korral muudab, täiendab, parandab või kustutab andmed kohe.

3. Kui süsteem sisaldab artikli 12 lõikes 3 osutatud andmeid isiku kohta, võib iga pool sisestada selles lõikes osutatud lisaandmeid. Kui sisestatud andmed on ilmselt vasturääkivad, peavad asjaomased pooled üksteisega nõu ning lepivad kokku.

4. Kui pool kavatseb kustutada kõik artikli 12 lõikes 2 osutatud andmed, mille ta on isiku kohta sisestanud ning teised pooled on sama isiku kohta sisestanud artikli 12 lõikes 3 osutatud andmeid, läheb andmekaitsealane vastutus ning õigus muuta, täiendada, parandada ja kustutada selliseid andmeid vastavalt artikli 12 lõikele 2 üle järgmisele poolele, kes sisestas kõnealuse isiku kohta andmeid vastavalt artikli 12 lõikele 3. Andmeid kustutada kavatsev pool teatab oma kavatsusest sellele poolele, kellele läheb üle andmekaitsealane vastutus.

5. Infosüsteemist andmete kohta väljavõtete tegemise, nende sisestamise ja muutmise seaduslikkuse eest vastutab väljavõtet tegev, andmeid sisestav või neid muutev pool. Seda poolt peab olema võimalik kindlaks teha. Teabe edastamist riiklike üksuste ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel reguleerib liikmesriigi õigus.

6. Lisaks riiklikele üksustele ja lõikes 1 osutatud isikutele võivad Europoli infosüsteemile vastavalt oma õigus- ja haldusnormidele ning menetlustele päringuid esitada ka liikmesriikide selleks määratud pädevad asutused, kelle suhtes kehtivad ka käesolevas otsuses sisalduvad mis tahes lisasätted. Kuid päringu tulemus näitab ainult, kas nõutavad andmed on Europoli infosüsteemis saadaval. Lisateavet on seejärel võimalik saada riikliku üksuse kaudu.

7. Vastavalt lõikele 6 määratud pädevaid asutusi käsitlev teave, sealhulgas selle hilisemad muudatused, edastatakse nõukogu peasekretariaadile, kes avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 14Analüüsimiseks koostatud tööfailid

1. Kui see on tema eesmärkide saavutamiseks vajalik, võib Europol analüüsimiseks koostatud tööfailides säilitada, muuta ja kasutada oma pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid käsitlevaid andmeid, sealhulgas nendega seotud, artikli 4 lõikes 3 osutatud kuritegusid käsitlevaid andmeid. Sellised analüüsimiseks koostatud tööfailid võivad sisaldada andmeid järgmiste isikukategooriate kohta:

a) artikli 12 lõikes 1 osutatud isikud;

b) isikud, keda võidakse kutsuda tunnistusi andma uurimise käigus seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega;

c) isikud, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos;

d) kontaktisikud ja kuriteost osavõtjad ning

e) isikud, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet.

Nõukogu raamotsuses 2007/XX/JSK (kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) artikli 6 lõikes 1 loetletud andmete kogumist, säilitamist ja töötlemist lubatakse ainult siis, kui see on asjaomase faili eesmärgi puhul hädavajalik ja kui sellised andmed täiendavad kõnealusesse faili juba sisestatud muid isikuandmeid. On keelatud valida teatavat isikute rühma ainuüksi nõukogu raamotsuses 2007/XX/JSK (kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) artikli 6 lõikes 1 loetletud andmete põhjal, rikkudes seoses eesmärgiga eespool nimetatud reegleid.

Nõukogu võtab pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega vastu analüüsimiseks koostatud tööfailide rakenduseeskirjad, mis sisaldavad täpsemaid üksikasju, eelkõige käesolevas artiklis nimetatud isikuandmete liigi, kõnealuste andmete turvet käsitlevate sätete ja nende andmete kasutamise sisekontrolli kohta.

2. Analüüsimiseks koostatud tööfailid avatakse andmete kogumise, töötlemise või kasutamisena määratletud analüüsimiseks, et aidata kaasa eeluurimisele. Iga analüüsiprojekti jaoks luuakse analüüsirühm, kes teeb tihedat koostööd järgmiste osalistega:

a) analüütikud ja teised Europoli direktori määratud Europoli ametnikud;

b) liikmesriikide kontaktametnikud ja/või eksperdid, kes annavad teavet või kes on lõike 4 tähenduses analüüsiga seotud.

Ainult analüütikutel on lubatud asjaomasesse faili andmeid sisestada ja andmeid muuta. Kõik osalised võivad failist väljavõtteid teha.

3. Riiklikud üksused edastavad Europoli taotluse korral või omal algatusel vastavalt artikli 8 lõikele 5 Europolile kogu teabe, mida tal võib asjaomase analüüsimiseks koostatud tööfaili tarvis vaja minna. Olenevalt andmete tundlikkusest võib neid riiklikest üksustest analüüsirühmadele suunata otse ja mis tahes asjakohaste vahendite abil kas asjaomaste kontaktametnike kaudu või muul viisil. Europol teatab riiklikele üksustele, millises vormingus ta eelistab teavet saada.

4. Kui analüüs on üldist ja strateegilist laadi, saavad kõik liikmesriigid kontaktametnike ja/või ekspertide kaudu täielikult teada analüüsi tulemustest; eelkõige edastatakse neile Europoli koostatud aruanded.

Kui analüüsitakse konkreetseid juhtumeid, mis ei ole kõigi liikmesriikidega seotud ja millel on otsene kasutuseesmärk, osalevad analüüsis järgmiste liikmesriikide esindajad:

a) liikmesriigid, kellelt analüüsimiseks koostatud tööfaili avamise otsuse põhjustanud teave pärines või kellega kõnealune teave on otse seotud, ja liikmesriigid, kellel analüüsirühm on järgnevalt palunud analüüsis osaleda, kuna see on ka nendega seotud;

b) liikmesriigid, kes artiklis 15 osutatud indeksisüsteemis päringute tegemisel jõuavad arvamusele, et neid tuleb teavitada, ja nõuavad seda lõikes 5 sätestatud tingimustel.

5. Teavitamist võivad nõuda volitatud kontaktametnikud. Iga liikmesriik nimetab ja volitab selleks piiratud arvu kontaktametnikke. Ta edastab kontaktametnike nimekirja haldusnõukogule.

Kontaktametnik nõuab lõikes 4 määratletud teavitamist kirjaliku põhjendatud avaldusega, mille on heaks kiitnud tema liikmesriigi asutus, kellele ta allub, ja mis edastatakse kõikidele analüüsis osalejatele. Seejärel kaasatakse ta automaatselt käimasolevasse analüüsi.

Kui analüüsirühm esitab vastuväite, lükatakse automaatne kaasamine edasi kuni lepitusmenetluse lõppemiseni, mis hõlmab kolme järgmist etappi:

a) analüüsis osalejad püüavad teavitamist nõudva kontaktametnikuga kokkuleppele jõuda; selleks on neil kõige rohkem kaheksa päeva aega;

b) kui kokkuleppele ei jõuta, kohtuvad asjaomaste riiklike üksuste juhid ja Europoli direktoraat kolme päeva jooksul ning püüavad jõuda kokkuleppele;

c) kui lahkarvamus püsib, kohtuvad haldusnõukogu asjaomaste poolte esindajad kaheksa päeva jooksul. Kui asjaomane liikmesriik ei loobu teavitamise nõudest, otsustatakse selle liikmesriigi kaasamine konsensuse alusel.

6. Andmete tundlikkust ja nende muudatusi hindab ainult need andmed Europolile edastanud liikmesriik ning tal on õigus määrata nende andmete käitlemistingimused. Analüüsiandmete levitamise või tööks kasutamise üle otsustab Europolile andmed edastanud liikmesriik. Kui ei ole võimalik määrata, milline liikmesriik andmed Europolile edastas, otsustavad andmete levitamise või tööks kasutamise üle analüüsis osalejad. Liikmesriik või käimasoleva analüüsiga ühinev asjaomane ekspert ei või andmeid eelkõige levitada või kasutada ilma asjaga alguses seotud liikmesriigi eelneva loata.

7. Erandina lõikest 6 teatatakse vastavalt artiklile 17 tuvastatud seosest viivitamata asjaomastele liikmesriikidele või kolmandatele isikutele juhtudel, kui Europol leiab andmete lisamisel analüüsimiseks koostatud tööfailile, et andmed on seotud juba teise liikmesriigi või kolmanda isiku poolt faili kaasatud isikute või objektidega.

8. Europol võib paluda kolmandate isikute eksperte artiklite 22 ja 23 tähenduses analüüsirühma töös osalema, kui:

a) Europoli ja kolmanda isiku vahel kehtib kokkulepe, mis sisaldab asjakohaseid sätteid teabevahetuse kohta, sealhulgas isikuandmete edastamine, ning vahetatud teabe konfidentsiaalsuse kohta;

b) kolmanda isiku ekspertide kaasamine on liikmesriikide huvides;

c) kolmas isik osaleb otseselt analüüsis ning

d) kõik osalejad nõustuvad kolmanda isiku ekspertide kaasamisega analüüsirühma töösse.

Kui analüüsiprojekt käsitleb pettust või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab Euroopa ühenduste finantshuve, kutsub Europol analüüsirühmas osalema Euroopa Pettustevastase Ameti eksperte.

Kolmanda isiku ekspertide kaasamist analüüsirühma töösse reguleerib Europoli ja kolmanda isiku vaheline kokkulepe. Selliseid kokkuleppeid reguleerivad eeskirjad määrab haldusnõukogu.

Europoli ja kolmandate isikute kokkulepete üksikasjad saadetakse artiklis 33 osutatud ühisele järelevalveasutusele, mis võib haldusnõukogule edastada vajalikuks peetavaid märkusi.

Artikkel 15Indeksisüsteem

1. Europol loob analüüsimiseks koostatud tööfailides säilitatavate andmete jaoks indeksisüsteemi.

2. Indeksisüsteemi on õigus kasutada Europoli direktoril, asedirektoritel ja Europoli nõuetekohaselt volitatud ametnikel, kontaktametnikel ja riiklike üksuste nõuetekohaselt volitatud ametnikel. Indeksisüsteem peab võimaldama seda kasutavatel isikutel päritavate andmete põhjal aru saada, kas analüüsimiseks koostatud tööfail sisaldab andmeid, mis on indeksisüsteemi kasutava isiku ülesannete täitmise huvides.

3. Juurdepääs indeksisüsteemile määratletakse nii, et on võimalik kindlaks määrata, kas teavet säilitatakse analüüsimiseks koostatud tööfailis või mitte, kuid ei ole võimalik luua seoseid või teha faili sisu põhjal edasisi järeldusi.

4. Saanud ühiselt järelevalveasutuselt nõu, sätestab haldusnõukogu indeksisüsteemi loomise üksikasjaliku korra.

Artikkel 16Analüüsimiseks koostatud tööfaili avamise korraldus

1. Iga analüüsimiseks koostatud tööfaili puhul esitab Europol faili avamise korralduses:

a) faili nime;

b) faili otstarbe;

c) isikute rühmad, kelle kohta andmeid säilitatakse;

d) säilitatavate andmete laadi ja kõik nõukogu raamotsuse 2007/XX/JSK (kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) artikli 6 lõikes 1 loetletud hädavajalikud andmed;

e) faili avamise otsuseni viinud üldise konteksti;

f) faili avamise ajal analüüsirühma kuuluvad osalised;

g) tingimused, mille alusel võib failis säilitatavaid andmeid edastada, millistele saajatele ja millise korra kohaselt;

h) andmete vaatamise tähtajad ja ladustamise kestuse;

i) auditilogi loomise meetodi.

2. Europoli direktor teatab viivitamata haldusnõukogule ja artiklis 33 sätestatud ühisele järelevalveasutusele korraldusest avada selline fail ning edastab neile kõik dokumendid. Ühine järelevalveasutus võib edastada haldusnõukogule kõik märkused, mida ta peab vajalikuks. Europoli direktor võib nõuda, et ühine järelevalveasutus teeks seda teatava aja jooksul.

3. Haldusnõukogu võib igal ajal anda Europoli direktorile korralduse avamiskorraldust muuta või analüüsimiseks koostatud tööfail sulgeda. Haldusnõukogu otsustab, millisel kuupäeval selline muutmine või sulgemine jõustub.

4. Analüüsimiseks koostatud tööfaili säilitatakse kõige rohkem kolm aastat. Enne kolmeaastase perioodi möödumist vaatab aga Europol faili jätkamise vajaduse uuesti läbi. Kui see on faili eesmärgi nimel rangelt vajalik, võib Europoli direktor anda korralduse faili jätkata uuel kolmeaastasel perioodil. Europoli direktor teatab viivitamata haldusnõukogule ja artiklis 33 ette nähtud ühisele järelevalveasutusele faili komponentidest, mille tõttu on faili range jätkamise vajadus õigustatud. Ühine järelevalveasutus võib edastada haldusnõukogule märkusi, mida ta vajalikuks peab. Europoli direktor võib nõuda, et ühine järelevalveasutus teeks seda teatava ajavahemiku jooksul. Kohaldatakse lõiget 3.

II I PEATÜKK – ÜLDSÄTTED INFOTÖÖTLUSE KOHTA

Artikkel 17Teatamiskohustus

Ilma et see piiraks artikli 14 lõigete 6 ja 7 sätete kohaldamist, teavitab Europol viivitamata riiklikke üksusi ja riiklike üksuste taotluse korral nende kontaktametnikke kogu nende liikmesriigiga seotud teabest ning seostest Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude vahel. Samuti võib edastada Europolile tema kohustuste täitmisel teatavaks saanud teavet ja luureandmeid, mis on seotud teiste raskete kuritegudega.

Artikkel 18Väljavõtete kontrollisätted

Europol seab sisse asjakohased kontrollimehhanismid, mis võimaldavad kontrollida isikuandmete töötlemiseks kasutatavatest mis tahes automaatsetest andmefailidest tehtud väljavõtete seaduslikkust.

Sel viisil kogutud andmeid kasutavad Europol ning artiklites 32 ja 33 osutatud järelevalveasutused ainult sellel eesmärgil ning need kustutatakse 18 kuu pärast, välja arvatud juhul, kui andmeid vajatakse jätkuvaks kontrollimiseks. Pärast ühise järelevalveasutusega konsulteerimist otsustab haldusnõukogu sellise kontrollimehhanismi üksikasjade üle.

Artikkel 19Andmete kasutamise eeskirjad

1. Europoli mis tahes andmetöötlusfailidest võetud isikuandmeid edastavad või kasutavad ainult liikmesriikide pädevad asutused, et vältida ja tõkestada Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid ning tõkestada ka muid raskeid kuritegusid. Europol kasutab andmeid ainult oma ülesannete täitmiseks.

2. Kui andmeid edastav liikmesriik või neid edastav kolmas isik sätestab andmete puhul teatavad piirangud selliste andmete kasutamisele kõnealuses liikmesriigis või kolmandate isikute poolt, siis peab kõnealuseid piiranguid järgima ka andmete kasutaja, välja arvatud erijuhud, kui liikmesriigi õiguses sätestatakse, et kasutamispiirangutest tuleb loobuda kohtuasutuste, seadusandlike asutuste või teiste seaduse alusel asutatud iseseisvate asutuste puhul, kes vastutavad riiklike pädevate asutuste järelevalve eest. Sellisel juhul kasutatakse andmeid ainult pärast eelnevat konsulteerimist andmeid edastanud liikmesriigiga, kelle huve ja arvamusi võetakse võimalikult palju arvesse.

3. Andmeid võib kasutada muul eesmärgil ning muud asutused peale riiklike pädevate asutuste võivad neid kasutada ainult pärast eelnevat konsulteerimist andmed edastanud liikmesriigiga, kuivõrd kõnealuse liikmesriigi õigus seda lubab.

Artikkel 20Andmefailide säilitamise ja kustutamise tähtajad

1. Europol säilitab andmeid andmefailides ainult nii kaua, kui on vaja tema ülesannete täitmiseks. Andmete jätkuva säilitamise vajadus vaadatakse läbi hiljemalt kolm aastat pärast andmete sisestamist. Infosüsteemis säilitatavad andmed vaatab läbi ja kustutab andmed sisestanud üksus. Teistes Europoli andmefailides säilitatavad andmed vaatab läbi ja kustutab Europol. Europol teatab liikmesriikidele andmete säilitamise läbivaatamise tähtaegade kättejõudmisest automaatselt kolm kuud ette.

2. Kui see on Europoli ülesannete täitmiseks siiski vajalik, võivad lõike 1 kolmandas lauses osutatud üksused läbivaatuse ajal otsustada säilitada andmeid järgmise läbivaatuseni. Kui otsust andmete jätkuvaks säilitamiseks ei tehta, kustutatakse need automaatselt.

3. Kui liikmesriik kustutab oma riiklikest andmefailidest Europolile edastatud andmed, mida säilitatakse teistes Europoli andmefailides, teatab ta sellest vastavalt Europolile. Sellistel juhtudel kustutab Europol andmed, välja arvatud juhul, kui need pakuvad talle edasist huvi seetõttu, et tema valduses olev teave on ulatuslikum kui andmed edastanud liikmesriigil. Europol teatab asjaomasele liikmesriigile selliste andmete jätkuvast säilitamisest.

4. Andmeid ei kustutata, kui see kahjustaks kaitset vajava asjaomase isiku huve. Sellistel juhtudel kasutatakse andmeid vaid asjaomase isiku nõusolekul.

Artikkel 21Juurdepääs riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele

Ulatuses, milles Europolil on õigus Euroopa Liidu, rahvusvaheliste või riiklike õigusaktide alusel saada arvuti kaudu juurdepääsu teistele kas riiklikku või rahvusvahelist laadi infosüsteemidele, võib Europol teha selliste vahendite abil isikuandmetest väljavõtteid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Selliste liidu, rahvusvaheliste või riiklike õigusaktide kehtivad sätted reguleerivad Europoli juurdepääsu nendele andmetele ja nende kasutamist niivõrd, kuivõrd nendes nähakse ette käesolevast otsusest rangemad juurdepääsu- ja kasutuseeskirjad. Europol ei tohi kasutada selliseid andmeid vastuolus käesoleva otsusega.

IV PEATÜKK – SUHTED PARTNERITEGA

Artikkel 22Suhted Euroopa Ühenduse või Liiduga seotud teiste ametite ja asutustega

1. Niivõrd, kuivõrd see on asjakohane Europoli ülesannete täitmiseks, võib ta luua ja säilitada koostöösuhteid Euroopa ühenduste asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepinguga või nende alusel moodustatud ametite ja asutustega. Selliseid suhteid võib rakendada töökorra kaudu vastavalt lõikele 2.

Europol seab eelkõige sisse ja säilitab asjakohase koostöö järgmiste institutsioonide, asutuste ja ametitega, kui see on üksikjuhtudel vajalik Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude vältimiseks või tõkestamiseks:

a) Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex);

b) Euroopa Keskpank;

c) Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus (EMCDDA);

d) Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF).

Isikuandmeid töödeldakse ainult siis, kui see on vajalik andmete saaja pädevusse kuuluvate ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

2. Europol võib sisse seada töökorra lõikes 1 osutatud institutsioonide, asutuste ja ametitega. Selline sisseseatav töökord võib olla seotud operatiiv-, strateegilise ja tehnilise teabe, sealhulgas isikuandmed, vahetamisega, samuti meetmete kooskõlastamisega ning selles võidakse ette näha järgmist:

a) korrapärane konsulteerimine, eelkõige tööprogrammide ja strateegiate asjus ning pidades silmas vastastikust täiendavust, ning mis tahes vastastikust huvi pakkuvate küsimuste asjus;

b) kooskõlastamine ja koostöö seoses meetmetega, sealhulgas uurimis- ja operatiivtoimingud;

c) tingimused, mille alusel võib teine amet või asutus osaleda teabe ja luureandmete kogumises, säilitamises, töötlemises, analüüsis ja vahetuses, sealhulgas osalemine analüüsimiseks koostatud tööfailides või nende toetamine või andmete ja sellistest failidest saadavate tulemuste vastuvõtt.

3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võib Europol vahetada teavet, sealhulgas isikuandmeid, otse OLAFiga sama moodi kui liikmesriikides asuvad pädevad asutused vastavalt Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni[13] teise protokolli artikli 7 lõikele 2.

4. Europol seab sisse tiheda ja jätkuva koostöö Eurojustiga, et tõsta nende vastastikust tõhusust selliste piiriüleste raskete kuriteoliikidega võitlemisel, mis kuuluvad nende pädevusse, ning et vältida topelttööd. Eelkõige teavitab Europol Eurojusti taotlusest algatada kriminaalmenetlus.

5. Europol seab sisse tiheda ja jätkuva koostöö Euroopa Politseikolledžiga (CEPOL). CEPOLiga tehtava koostöö eesmärk on vastastikune konsulteerimine ja abi väljaõppe valdkonnas, kursuste ja teiste koolitusteenuste organiseerimise toetamine, ühise koolitustegevuse rakendamine, vastavate töötajate vastastikune osalus teise poole korraldatud kursustel ja mitteisiklike andmete vahetamine.

Artikkel 23Suhted kolmandate riikide või kolmandate isikutega

1. Niivõrd, kuivõrd see on vajalik Europoli ülesannete täitmiseks, võib ta luua ja säilitada koostöösuhteid kuritegude vältimise ja tõkestamise eest vastutavate kolmandate riikide või kolmandate isikutega, nagu näiteks:

a) kolmandate riikide avalik-õiguslikud asutused;

b) rahvusvahelised organisatsioonid ja neile alluvad avalik-õiguslikud asutused;

c) muud avalik-õiguslikud asutused, mis tuginevad kahe või enama riigi vahelisele kokkuleppele, ja

d) Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (Interpol).

2. Nõukogu määrab pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kolmandate riikide või kolmandate isikute loetelu, kellega Europol võib luua koostöösuhteid.

3. Niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol sõlmida lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandate riikide ja kolmandate isikutega halduskokkuleppeid. Sellised kokkulepped käsitlevad eelkõige strateegilisi mitteisiklikke andmeid. Isikuandmeid edastatakse ainult vastavalt artiklile 24.

Artikkel 24Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele või kolmandatele isikutele

1. Europol võib lõikes 4 sätestatud tingimustel edastada tema valduses olevaid isikuandmeid artikli 23 lõikes 1 osutatud kolmandatele isikutele, kui:

a) see on üksikjuhtudel vajalik Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude vältimiseks või tõkestamiseks; ning

b) Euroopa Liit on asjaomase kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda isikuga sõlminud rahvusvahelise lepingu, mis võimaldab selliseid andmeid edastada, eeldusel et selle kolmanda riigi või isiku tagatav andmekaitse tase on hindamisel osutunud piisavaks.

2. Erandina lõikest 1 võib Europol edastada tema valdusesse kuuluvaid isikuandmeid artikli 23 lõikes 1 osutatud kolmandatele riikidele või isikutele lõikes 4 sätestatud tingimustel, kui Europoli direktor peab andmete edastamist absoluutselt vajalikuks, et kaitsta asjaomase liikmesriigi esmaseid huve Europoli eesmärkide ulatuses või kuriteo või terroriaktidega seostatava otsese ohu vältimise huvides. Europoli direktor kaalub igal juhul kõnealusele riigile või isikule kohaldatavat andmekaitse taset, et tasakaalustada andmekaitse tase nende huvidega.

3. Enne isikuandmete edastamist lõike 2 kohaldamisel hindab direktor kolmandate riikide või isikute poolt pakutava andmekaitse taseme piisavust, võttes arvesse kõik isikuandmete edastamisega seotud asjaolud; eelkõige:

a) andmete laad;

b) andmete kasutamise otstarve;

c) kavandatud töötlemise kestus;

d) kolmanda riigi või kolmanda isiku suhtes kohaldatavad üld- või erisätted;

e) kas kolmas riik või kolmas isik on nõustunud Europoli taotletud andmeid käsitlevate eritingimustega.

4. Kui asjaomased isikuandmed on Europolile edastanud liikmesriik, edastab Europol need kolmandatele riikidele või kolmandatele isikutele ainult liikmesriigi nõusolekul. Liikmesriik võib sellisele edastamisele anda oma eelneva nõusoleku üld- või eritingimustel. Selle nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

Kui andmeid ei ole edastanud liikmesriik, teeb Europol kindlaks, et nende edastamine:

a) ei takista liikmesriigi pädevusalasse kuuluvate ülesannete nõuetekohast täitmist,

b) ei ohusta liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda ega kahjusta muul viisil tema üldist heaolu.

5. Europol vastutab andmete edastamise seaduslikkuse eest. Europol peab käesoleva artikli alusel toimunud andmeedastuse ja selle põhjuste kohta registrit. Andmeid edastatakse vaid siis, kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati. See ei kehti selliste isikuandmete puhul, mida Europol edastab kolmanda riigi või isiku taotluse korral.

Artikkel 25Europoli suhteid reguleerivad rakenduseeskirjad

1. Nõukogu määrab pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega rakenduseeskirjad, mis reguleerivad Europoli suhteid artikli 23 lõikes 1 osutatud kolmandate riikide või isikutega, sealhulgas isikuandmete edastamist Europoli poolt sellistele kolmandatele riikidele või kolmandatele isikutele.

2. Haldusnõukogu määrab rakenduseeskirjad Europoli suhete reguleerimiseks artiklis 22 osutatud Euroopa Ühenduse või Liiduga seotud asutuste ja ametitega ning isikuandmete vahetuseks Europoli ning selliste ametite ja asutuste vahel. Enne otsuse vastuvõtmist konsulteerib haldusnõukogu ühise järelevalveasutusega.

V PEATÜKK – ANDMEKAITSE JA ANDMETE TURVALISUS

Artikkel 26Andmekaitsestandard

Ilma et see piiraks käesoleva otsuse konkreetsete sätete kohaldamist, kohaldab Europol põhimõtteid, mis sisalduvad nõukogu raamotsuses 2007/XX/JSK kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta. Europol järgib neid andmeid isikuandmete kogumisel, töötlemisel ja kasutamisel, sealhulgas andmefailidena säilitatavate mitteautomatiseeritud andmete, st vastavalt konkreetsetele tingimustele kättesaadavate mis tahes struktureeritud isikuandmete kogumi puhul.

Artikkel 27Andmekaitseametnik

1. Europolil määrab ametisse andmekaitseametniku, kes on töötajaskonna liige. Ta allub otse haldusnõukogule. Oma ülesannete täitmisel ei lähtu ta kellegi juhistest.

2. Andmekaitseametnikul on eelkõige järgmised ülesanded:

a) tagada iseseisvalt õiguspärasus ja selle otsuse sätete täitmine seoses isikuandmete töötlemisega, sealhulgas Europoli töötajate isikuandmete töötlemine;

b) tagada isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise kirjalik registreerimine vastavalt käesolevale otsusele;

c) tagada andmesubjektide teavitamine nende õigustest nende taotlusel vastavalt sellele otsusele;

d) teha koostööd Europoli töötajatega, kes vastutavad andmekaitsemenetluste, koolituse ja nõuannete eest.

3. Ülesannete täitmisel on andmekaitseametnikul juurdepääs kõigile Europoli töödeldavatele andmetele ja kõigile Europoli ruumidele.

4. Kui andmekaitseametnik leiab, et käesoleva otsuse isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid ei järgita, siis ta teavitab direktorit.

Kui direktor lahenda töötlemise mittevastavust mõistliku aja jooksul, teavitab andmekaitseametnik haldusnõukogu, kes kinnitab teate saamist.

Kui haldusnõukogu ei lahenda töötlemise mittevastavust mõistliku aja jooksul, saadab andmekaitseametnik asja edasi ühisele järelevalveasutusele.

5. Edasised andmekaitseametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu. Rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige andmekaitseametniku valikut ja ametist vabastamist, ülesandeid, kohustusi ja volitusi.

Artikkel 28Andmekaitsega seotud vastutus

1. Europolis töödeldavate andmete eest, eelkõige seoses nii andmete kogumise, Europolile edastamise ja sisestamise seaduslikkuse kui ka nende õigsuse, ajakohasuse ja säilitamistähtaja kontrollimise eest vastutab:

a) andmed sisestanud või muul viisil edastanud liikmesriik;

b) kolmandate isikute poolt Europolile edastatud või Europoli tehtud analüüsi tulemusena saadud andmete puhul Europol.

2. Lisaks sellele vastutab Europol kõikide oma töödeldud andmete eest alates hetkest, mil ta otsustab lisada sellised andmed ühte oma automaatsesse või automatiseerimata andmefaili. Europolile edastatud, kuid ühte Europoli andmefaili veel lisamata andmed jäävad andmed edastanud poole andmekaitsevastutuse alla. Kuid Europol vastutab, et kuni nende andmete lisamiseni andmefaili on neile võimalik juurdepääsu saada vaid Europoli volitatud ametnikel määramaks, kas Europol saab neid töödelda, või andmed edastanud poole volitatud ametnikel. Kui Europolil on pärast hindamist põhjust eeldada, et esitatud andmed on ebatäpsed või aegunud, teatab ta andmed edastanud poolele.

3. Europol säilitab andmeid nii, et on võimalik kindlaks teha, milline liikmesriik või kolmas isik on andmed edastanud või et need on saadud Europoli analüüsi tulemusel.

Artikkel 29Andmesubjekti õigused

1. Igaühel on käesolevas artiklis sätestatud tingimustel õigus juurdepääsule oma isikuandmetele, mida Europol töötleb, samuti on igaühel õigus lasta selliseid andmeid kontrollida.

2. Igaüks, kes soovib kasutada oma käesoleva artikli kohast õigust, võib esitada tasuta sellekohase taotluse oma valitud liikmesriigis selles liikmesriigis selleks määratud asutusele. See asutus saadab taotluse viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul selle laekumisest arvates Europolile.

3. Europol menetleb taotlust täielikult kolme kuu jooksul alates selle laekumisest Europolile vastavalt käesolevale artiklile ning taotluse esitamise liikmesriigi õigusele ja menetlustele.

4. Juurdepääsust isikuandmetele keeldutakse, kui:

a) selline juurdepääs võiks kahjustada Europoli tegevust;

b) selline juurdepääs võiks kahjustada mis tahes riiklikku uurimist, millele Europol kaasa aitab;

c) selline juurdepääs võiks kahjustada kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.

5. Europol konsulteerib enne juurdepääsu andmise otsustamist asjaomaste liikmesriikide pädevate õiguskaitseasutustega. Analüüsimise jaoks tööfailidesse sisestatud andmetele juurdepääs oleneb Europoli ja analüüsis osalevate liikmesriikide nõusolekust ning selliste andmete edastamisega otseselt seotud liikmesriigi (liikmesriikide) nõusolekust. Kui liikmesriik keeldub isikuandmetele juurdepääsu andmisest, teavitab ta keeldumisest ja selle põhjustest Europoli.

6. Kui ühel või mitmel liikmesriigil või Europolil on oma andmetele juurdepääsu saava isiku suhtes esitanud vastuväiteid, teatab Europol asjaomasele isikule, et ta on korraldanud kontrolli, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks talle osutada, kas Europol töötleb teda käsitlevaid isikuandmeid.

Artikkel 30Andmete parandamine ja kustutamine

1. Igaühel on õigus paluda Europoli parandada või kustutada ebaõiged andmed tema kohta. Kui selle õiguse teostamise alusel või muul viisil ilmneb, et Europolis hoitavad andmed, mille on talle edastanud kolmandad isikud või mis on saadud tema enda analüüside tulemusena, on valed või on nende sisestamine või säilitamine vastuolus käesoleva otsusega, parandab või kustutab Europol sellised andmed.

2. Kui ebaõiged või käesoleva otsusega vastuolus olevad andmed on Europolile otse edastanud liikmesriigid, on asjaomased liikmesriigid kohustatud sellised andmed koostöös Europoliga parandama või kustutama.

3. Kui valed andmed on edastatud teiste nõuetekohaste vahendite abil või vead liikmesriikide antud andmetes on põhjustanud vigane edastamine või edastamine käesoleva otsuse sätteid rikkudes või kui andmed on valed seetõttu, et Europol on need ebaõigesti või käesoleva otsuse sätteid rikkudes sisestanud, vastu võtnud või neid säilitanud, on Europol kohustatud andmed koostöös asjaomaste liikmesriikidega parandama või kustutama.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud juhtudel teatatakse sellest viivitamata andmeid saanud liikmesriikidele või kolmandatele isikutele. Andmeid saanud liikmesriigid ja kolmandad isikud parandavad või kustutavad samuti need andmed.

5. Europol teatab taotluse esitajale, et andmed tema kohta on parandatud või kustutatud. Kui taotluse esitaja ei ole Europoli vastusega rahul või kui ta ei ole kolme kuu jooksul vastust saanud, võib ta küsimuse suunata ühisele järelevalveasutusele.

Artikkel 31Kaebused

1. Oma vastuses kontrollimistaotlusele, andmetele juurdepääsu taotlusele või andmete parandamise või kustutamise teatele teatab Europol taotluse esitajale, et kui ta ei ole otsusega rahul, võib ta otsuse edasi kaevata ühisele järelevalveasutusele. Taotluse esitaja võib küsimuse ühisele järelevalveasutusele edastada ka siis, kui tema taotlusele ei ole artiklis 29 või 30 sätestatud tähtaegade jooksul vastatud.

2. Kui taotluse esitaja kaebab edasi ühisele järelevalveasutusele, vaatab kõnealune asutus edasikaebuse läbi.

3. Kui edasikaebus on seotud liikmesriigi poolt Europoli infosüsteemi sisestatud andmetele juurdepääsuga, teeb ühine järelevalveasutus oma otsuse kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kus taotlus esitati. Kõigepealt konsulteerib ühine järelevalveasutus selle liikmesriigi riikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuasutusega, kust andmed pärinevad. Ükskõik kumb riiklik asutus korraldab vajaliku kontrolli, et teha eelkõige kindlaks, kas juurdepääsust keeldumise otsus tehti kooskõlas asjaomase õigusega. Selle kindlakstegemisel võtab ühine järelevalveasutus tihedas koostöös riikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuasutusega vastu otsuse, mis võib hõlmata teabe edastamisest keeldumist.

4. Kui edasikaebus on seotud Europoli poolt Europoli infosüsteemi sisestatud andmetele, analüüsimiseks koostatud tööfailides või mis tahes muus isikuandmete töötlemiseks artikli 10 kohaselt Europoli loodud süsteemis säilitatavatele andmetele juurdepääsuga ning Europoli või liikmesriigi pidevate vastuväidete korral võib ühine järelevalveasutus selliseid vastuväiteid taandada ainult liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega, olles eelnevalt ära kuulanud Europoli või asjaomase liikmesriigi. Kui sellist häälteenamust ei saavutata, teatab ühine järelevalveasutus taotluse esitajale keeldumisest, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada asjaomase isiku isikuandmete olemasolule.

5. Kui edasikaebus on seotud liikmesriigi poolt Europoli infosüsteemi sisestatud andmete kontrollimisega, tagab ühine järelevalveasutus, et vajalik kontroll on korraldatud nõuetekohaselt tihedas koostöös andmed sisestanud liikmesriigi riikliku järelevalveasutusega. Ühine järelevalveasutus teatab taotluse esitajale, et ta on kontrolli korraldanud, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada asjaomase isiku isikuandmete olemasolule.

6. Kui edasikaebus on seotud Europoli poolt Europoli infosüsteemi sisestatud andmete või analüüsimiseks koostatud tööfailides säilitatavate andmete kontrollimisega, tagab ühine järelevalveasutus, et Europol on korraldanud vajaliku kontrolli. Ühine järelevalveasutus teatab taotluse esitajale, et ta on kontrolli korraldanud, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada asjaomase isiku isikuandmete olemasolule.

Artikkel 32Riiklik järelevalveasutus

1. Iga liikmesriik määrab riikliku järelevalveasutuse, et kooskõlas vastava riikliku õigusega sõltumatult jälgida isikuandmete sisestamise, nendest väljavõtete tegemise ja isikuandmete asjaomase liikmesriigi kaudu Europolile edastamise lubatavust ning kontrollida, kas selline sisestamine, väljavõtete tegemine või edastamine kahjustab andmesubjekti õigusi. Selleks on järelevalveasutusel asjaomase riikliku korra kohaselt riikliku üksuse või kontaktametnike ruumides juurdepääs liikmesriigi poolt Europoli infosüsteemi või mis tahes muusse Europoli pool käesoleva artikli 10 kohaselt isikuandmete töötlemiseks loodud süsteemi vastavalt asjaomasele riiklikule korrale sisestatud andmetele.

Järelevalveülesannete täitmiseks on riiklikel järelevalveasutustel juurdepääs oma vastavate Europoli kontaktametnike töökohtadele ja dokumentidele.

Lisaks peavad riiklikud järelevalveasutused asjaomase riikliku korra kohaselt teostama järelevalvet riiklike üksuste tegevuse ja kontaktametnike tegevuse üle, kui selline tegevus on seotud isikuandmete kaitsmisega. Samuti teavitavad nad ühist järelevalveasutust mis tahes meetmetest, mida nad Europoli suhtes võtavad.

2. Igaühel on õigus nõuda riiklikult järelevalveasutuselt, et see tagaks tema kohta andmete sisestamise või ükskõik millisel kujul Europolile edastamise ja asjaomaste liikmesriikide poolt andmete kasutamise seaduslikkuse.

Seda õigust kasutatakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus taotlus esitati.

Artikkel 33 Ühine järelevalveasutus

1. Sõltumatu ühine järelevalveasutus moodustatakse kooskõlas käesoleva otsusega jälgimaks Europoli tegevust, et tagada Europoli valduses olevate andmete säilitamine, töötlemine ja see, et andmete kasutamine ei kahjustaks isiku õigusi. Lisaks jälgib ühine järelevalveasutus Europolist pärinevate andmete edastamise lubatavust. Ühine järelevalveasutus koosneb kõige rohkem kahest iga riikliku järelevalveasutuse sõltumatust liikmest või esindajast (vajaduse korral abistavad neid asendajad), kellel on vajalikud oskused ning kelle iga liikmesriik määrab viieks aastaks. Igal delegatsioonil on üks hääl.

Ühine järelevalveasutus määrab oma liikmete hulgast esimehe.

Oma ülesandeid täites ei võta ühise järelevalveasutuse liikmed vastu ühegi teise asutuse juhtnööre.

2. Europol abistab ühist järelevalveasutust viimase ülesannete täitmisel. Eelkõige teeb ta sel puhul järgmist:

a) annab ühise järelevalveasutuse nõutud teavet, võimaldab talle juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja paberkandjatele ning andmefailides säilitatavatele andmetele;

b) võimaldab ühisele järelevalveasutusele igal ajal vaba juurdepääsu kõigisse oma ametiruumidesse;

c) rakendab ühise järelevalveasutuse otsused edasikaebuste kohta.

3. Ühine järelevalveasutus on pädev uurima Europoli tegevusse kuuluvate isikuandmete töötlemise ja kasutamisega seotud rakendamis- ja tõlgendamisküsimusi, uurima liikmesriikide riiklike järelevalveasutuste iseseisva kontrolli või teabe saamise õiguse kasutamisega seotud küsimusi ning koostama kooskõlastatud ettepanekuid ühiste lahenduste leidmiseks olemasolevatele probleemidele.

4. Igaühel on õigus nõuda ühiselt järelevalveasutuselt, et see kontrolliks, kas tema isikuandmeid kogutakse, säilitatakse, töödeldakse ja kasutatakse Europolis seaduslikul ja täpsel viisil.

5. Kui ühine järelevalveasutus tuvastab, et isikuandmete säilitamisel, töötlemisel või kasutamisel rikutakse käesoleva otsuse sätteid, esitab ta Europoli direktorile vajalikuks peetavad pretensioonid ja palub tal vastata määratud tähtaja jooksul. Direktor hoiab haldusnõukogu kogu menetlusega kursis. Kui ta ei ole rahul direktori taotlusele antud vastusega, edastab ühine järelevalveasutus küsimuse haldusnõukogule.

6. Oma ülesannete täitmiseks ning järjepidevuse parandamisele kaasaaitamiseks andmekaitse-eeskirjade ja korra kohaldamisel teeb ühine järelevalveasutus vajaduse korral koostööd teiste järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektoriga.

7. Ühine järelevalveasutus koostab korrapäraselt tegevusaruandeid, mis hõlmavad nii tema enda tegevust kui ka riiklike järelevalveasutuste tegevust niivõrd, kuivõrd need on seotud Europoliga. Sellised aruanded edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Haldusnõukogule antakse võimalus esitada märkusi, mis lisatakse aruannetele.

Ühine järelevalveasutus otsustab, kas avalikustada oma tegevusaruanne või mitte, ja kui nii, siis kuidas.

8. Ühine järelevalveasutus võtab kahe kolmandiku häälteenamusega vastu oma töökorra ning esitab selle nõukogule kinnitamiseks. Pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist tegutseb nõukogu kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.

9. Ühine järelevalveasutus moodustab sisekomitee, kus iga liikmesriiki esindab üks kvalifitseeritud liige, kellel on hääleõigus. Komitee ülesandeks on uurida artiklis 31 ettenähtud kaebusi kõikide nõuetekohaste vahendite abil. Kui nad seda nõuavad, siis kuulab komitee ära pooled, keda nende soovi korral võivad abistada nõustajad. Seoses sellega langetatud otsus on kõikide asjaomaste poolte suhtes lõplik.

10. Ühine järelevalveasutus võib moodustada ka ühe või mitu muud komiteed.

11. Ühise järelevalveasutusega konsulteeritakse temaga seotud Europoli eelarveosa suhtes. Tema arvamus lisatakse kõnealusele eelarveprojektile.

12. Ühist järelevalveasutust abistab sekretariaat, kelle ülesanded nähakse ette töökorras.

Artikkel 34Andmete turvalisus

1. Europol võtab vajalikud tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada käesoleva otsuse rakendamine. Meetmeid loetakse vajalikuks siis, kui nendega kaasnev jõupingutus on proportsionaalne kavandatud kaitse saavutamisega.

2. Iga liikmesriik ja Europol rakendavad andmete automaattöötlust Europolis käsitlevaid meetmeid, mis on kavandatud selleks, et:

a) keelata kõrvaliste isikute juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele (töövahenditele juurdepääsu kontroll);

b) hoida ära, et andmekandjaid võiksid lugeda, kopeerida, muuta või eemaldada isikud, kellel puudub selleks luba (andmekandjate kontroll);

c) vältida isikuandmete sisestamist ilma loata ja säilitatavate isikuandmetega tutvumist, nende muutmist või kustutamist ilma loata (säilitamise kontroll);

d) vältida automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamist andmesidevahendite abil isikute poolt, kellel puudub selleks luba (kasutajate kontroll);

e) tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisloaga isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida võimaldab nende juurdepääsuluba (juurdepääsu kontroll);

f) tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);

g) tagada võimalus tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud, millal ja kes andmed sisestas (sisestamise kontroll);

h) vältida isikuandmete loata lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist andmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal (veo kontroll);

i) tagada, et paigaldatud süsteeme on võimalik katkestuse korral kohe taastada (taastamine);

j) tagada, et süsteem toimib veatult, et selle ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse viivitamata (töökindlus) ja et säilitatavaid andmeid ei ole võimalik süsteemi rikete abil moonutada (terviklikkus).

V I PEATÜKK – ORGANISATSIOON

Artikkel 35Europoli organid

Europoli organid on:

a) haldusnõukogu;

b) direktor.

Artikkel 36Haldusnõukogu

1. Haldusnõukogus on üks delegatsioon igast liikmesriigist ja üks komisjonist. Iga liikmesriigi delegatsioonil on üks hääl. Komisjoni delegatsioonil on kolm häält, välja arvatud eelarve ja tööprogrammi vastuvõtmisel, mille puhul tal on kuus häält.

2. Haldusnõukogu koosolekuid juhatab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks oleva liikmesriigi esindaja.

3. Direktor osaleb haldusnõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

4. Haldusnõukogu liikmete ja direktoritega võivad kaasas käia eksperdid.

5. Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas, kuid mitte üle nelja korra ühel aastal. Kiireloomulistel juhtudel, mille üle otsustab esimees, võib kokku kutsuda täiendavaid koosolekuid.

6. Haldusnõukogu kehtestab oma kodukorra.

7. Haldusnõukogu tegutseb liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

8. Haldusnõukogu:

a) valvab direktori kohustuste nõuetekohase täitmise järele;

b) võtab vastu mis tahes otsuseid ja rakendusmeetmeid kooskõlas käesoleva otsuse sätetega;

c) võtab direktori ettepanekul ja pärast komisjonilt nõusoleku taotlemist vastu Europoli töötajate suhtes kohaldatavad rakenduseeskirjad;

d) võtab vastu finantsmääruse ja nimetab ametisse peaarvepidaja kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, olles konsulteerinud komisjoniga;

e) võtab vastu vähemalt kolmest direktorikandidaadist koosneva nimekirja, mis esitatakse pärast komisjoniga konsulteerimist nõukogule;

f) vastutab kõikide muude ülesannete eest, mis nõukogu on talle määranud, eelkõige käesoleva otsuse rakendussätete raames.

9. Haldusnõukogu võtab igal aastal vastu:

a) komisjonile esitatava eelarveprojekti kalkulatsiooni ja esialgse eelarveprojekti, sealhulgas ametikohtade loetelu, ning lõpliku eelarve;

b) tööprogrammi Europoli edasise tegevuse kohta, võttes arvesse liikmesriikide operatiivvajadusi ning nende mõju Europoli eelarvele ja töötajaskonnale, pärast seda, kui komisjon on esitanud oma arvamuse;

c) üldaruande Europoli eelmise aasta tegevuse kohta.

Kõnealused dokumendid esitatakse nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu teavitab neist ka Euroopa Parlamenti.

10. Juhtudel, kui see on möödapääsmatult vajalik, võib haldusnõukogu otsustada moodustada töörühmad, anda soovitusi, töötada välja ja kavandada strateegiaid või täita mis tahes muid tema poolt vajalikuks peetavaid nõustamisülesandeid. Haldusnõukogu koostab töörühmade loomist ja tegevust reguleerivad eeskirjad.

11. Haldusnõukogu kasutab artikli 38 lõikes 3 sätestatud volitusi seoses direktoriga, ilma et see piiraks artikli 37 kohaldamist, ja seoses artiklis 27 osutatud andmekaitseametnikuga.

12. Haldusnõukogu valmistab ette artikli 4 lõikes 4, artikli 10 lõikes 3, artikli 14 lõikes 1, artikli 23 lõikes 2, artikli 25 lõikes 1, artikli 33 lõikes 8 ja artikli 39 lõikes 1 osutatud nõukogu otsused.

13. Haldusnõukogu konsulteerib artikli 10 lõikes 3, artikli 14 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 1 osutatud otsuste ettevalmistamisel artiklis 33 osutatud ühise järelevalveasutusega.

Artikkel 37Direktor

1. Europoli juhib direktor, kelle nõukogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega neljaks aastaks haldusnõukogu esitatud vähemalt kolmest kandidaadist koosnevast nimekirjast; sama isiku võib nimetada veel üheks ametiajaks.

2. Direktorit abistavad asedirektorid, kes nimetatakse ametisse neljaks aastaks lõikes 1 sätestatud korras; samad isikud võib nimetada veel üheks ametiajaks. Nende ülesanded määrab üksikasjalikumalt direktor.

3. Haldusnõukogu kehtestab eeskirjad, mis käsitlevad kandidaatide valimist direktori ja asedirektori ametikohale. Nõukogu kiidab kõnealused eeskirjad enne nende jõustumist kvalifitseeritud häälteenamusega heaks.

4. Direktor vastutab järgmise eest:

a) Europolile määratud ülesannete täitmine;

b) igapäevane juhtimine;

c) töötajate suhtes artikli 38 lõikes 3 sätestatud volituste kasutamine;

d) haldusnõukogu otsuste nõuetekohane ettevalmistamine ja rakendamine;

e) esialgse eelarveprojekti, ametikohtade loetelu kava ja tööprogrammi kava koostamine;

f) Europoli eelarve rakendamine;

g) haldusnõukogu korrapärane teavitamine nõukogu püstitatud prioriteetide rakendamise ja Europoli välissuhete asjus;

h) kõikide muude talle käesolevas otsuses või haldusnõukogu poolt määratud ülesannete täitmine.

5. Direktor annab oma kohustuste täitmisest aru haldusnõukogule.

6. Direktor on Europoli seaduslik esindaja.

7. Direktori ja asedirektorid võib ametist vabastada Euroopa Parlamendiga konsulteerimise järel kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud nõukogu otsuse alusel pärast haldusnõukogu arvamuse saamist. Haldusnõukogu kehtestab sellistel juhtudel kohaldatava korra. Nõukogu kiidab kõnealused eeskirjad enne nende jõustumist kvalifitseeritud häälteenamusega heaks, olles konsulteerinud Euroopa Parlamendiga.

Artikkel 38Töötajad

1. Europoli direktori, asedirektorite ja töötajate suhtes, kes on tööle võetud pärast käesoleva otsuse kohaldamise alguskuupäeva, kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2. Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed) rakendamisel on Europol amet Euroopa ühenduste personalieeskirjade artikli 1a lõike 2 tähenduses.

3. Europol kasutab oma töötajate ja direktori suhtes vastavalt käesoleva otsuse artikli 36 lõikele 11 ja artikli 37 lõike 4 punktile c neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja lepingute sõlmimiseks volitatud ametiisikule muude teenistujate teenistustingimustega.

4. Europoli personal koosneb töötajatest, kes on tööle võetud vastavalt lõikes 1 osutatud eeskirjadele ja määrustele. Neil on alaliste, ajutiste või lepinguliste töötajate staatus. Ühenduse institutsioonid võivad saata ühenduse ametnikke ajutiste töötajatena Europoli teenistusse.

5. Liikmesriigid võivad saata oma eksperte Europoli teenistusse. Selleks puhuks võtab haldusnõukogu kasutusele vajaliku rakenduskorra.

VI I PEATÜKK – KONFIDENTSIAALSUSKÜSIMUSED

Artikkel 39Konfidentsiaalsus

1. Europol ja liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et kaitsta konfidentsiaalsusnõudele alluvat teavet, mida Europol käesoleva otsuse alusel kogub või mida Europoliga vahetatakse. Selleks võtab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega vastu asjakohased konfidentsiaalsuseeskirjad. Kõnealused eeskirjad sisaldavad sätteid seoses juhtudega, mil Europol võib vahetada kolmandate isikutega teavet, mille suhtes kehtib konfidentsiaalsusnõue.

2. Kui Europol kavatseb usaldada isikutele delikaatse ülesande, kohustuvad liikmesriigid Europoli direktori taotlusel korraldama oma kodanikele usaldatavuse uuringu oma riigi õigusnormide kohaselt, ning üksteist sel eesmärgil vastastikku abistama. Vastavalt riigi õigusnormidele teatab asjaomane ametiasutus Europolile ainult need usaldatavuskontrolli tulemused. Need tulemused on Europolile siduvad.

3. Iga liikmesriik ja Europol võivad andmete töötlemise Europolis usaldada ainult nendele isikutele, kes on saanud eriväljaõppe ja läbinud usaldatavuskontrolli. Haldusnõukogu võtab vastu Europoli ametnike julgeolekukontrolli käsitlevad eeskirjad. Direktor teavitab haldusnõukogu korrapäraselt Europoli töötajate usaldatavuskontrolli olukorrast.

Artikkel 40Vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustus

1. Europoli direktor, haldusnõukogu liikmed, Europoli asedirektorid, töötajad ja kontaktametnikud hoiduvad igasugustest toimingutest ja arvamusavaldustest, mis võiksid kahjustada Europoli või tema tegevust.

2. Europoli direktor, haldusnõukogu liikmed, Europoli asedirektorid, töötajad ja kontaktametnikud ning kõik teised isikud, kelle puhul kehtib teatav vaikimis- või konfidentsiaalsuskohustus, ei või oma kohustuste täitmisel või tegevuse käigus saadud asjaolusid ja teavet avaldada mitte ühelegi kõrvalisele isikule või avalikkusele. See ei kehti asjaolude ja teabe kohta, mis konfidentsiaalsuse seisukohast on täiesti ebaolulised. Vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustus kehtib isegi pärast ametist või töölt lahkumist või pärast tegevuse lõpetamist. Europol teatab esimeses lauses osutatud kohustusest ja selle rikkumise korral tulenevatest õiguslikest tagajärgedest. Selline teatis registreeritakse.

3. Europoli direktor, haldusnõukogu liikmed, Europoli asedirektorid, töötajad ja kontaktametnikud ning teised isikud, kelle kohta kehtib lõikes 2 ettenähtud kohustus, ei anna ütlusi kohtus või kohtuväliselt ega avaldada mingeid asjaolusid või teavet, mis on saanud neile teatavaks oma kohustuste täitmisel või tegevuse käigus, ilma eelnevalt direktorile või direktori enda puhul haldusnõukogule teatamata.

Direktor või sõltuvalt olukorrast haldusnõukogu pöördub kohtuasutuse või mõne muu pädeva asutuse poole, et tagada vajalike meetmete võtmine selle asutuse suhtes kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt. Niisugusteks meetmeteks võib olla kas ütluste andmise korra kohandamine, et tagada teabe konfidentsiaalsus, või kui asjakohane riigisisene õigus seda lubab, igasugusest andmeedastusest keeldumine, kui see on Europoli või liikmesriigi huvide kaitsmiseks möödapääsmatu.

Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt on õigus keelduda ütluste andmisest, vajavad lõikes 2 osutatud isikud, kellel palutakse ütlusi anda, ütluste andmiseks luba. Loa annab direktor ja direktori antavate tunnistuste puhul haldusnõukogu. Kui kontaktametnikul palutakse anda tunnistusi teabe kohta, mida ta saab Europolist, antakse kõnealune luba pärast asjaomase kontaktametniku eest vastutavalt liikmesriigilt nõusoleku saamist. Kohustus taotleda ütluste andmiseks luba kehtib isegi pärast ametist või töölt lahkumist või pärast ülesannete täitmise lõpetamist.

Kui on olemas võimalus, et ütlused võivad sisaldada liikmesriigi poolt Europolile edastatud teavet või selgelt mõne liikmesriigiga seotud andmeid, tuleb enne loa andmist saada kõnealuse liikmesriigi seisukoht antavate ütluste suhtes.

Ütluste andmise loast võib keelduda ainult juhul, kui see on vajalik Europoli või liikmesriigi / liikmesriikide kaitset vajavate oluliste huvide kaitsmiseks.

4. Iga liikmesriik käsitleb lõigetes 2 ja 3 sätestatud vaikimis- või konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist tema riigiteenistus- või ametisaladusi käsitlevate õigusaktidega või konfidentsiaalse teabe kaitsmist käsitlevate sätetega kehtestatud kohustuste rikkumisena.

Liikmesriik tagab, et asjakohaseid eeskirju ja sätteid kohaldatakse ka tema töötajate suhtes, kes oma töö käigus on seotud Europoliga.

VIII PEATÜKK – EELARVESÄTTED – JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Artikkel 41Eelarve

1. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, sisaldavad Europoli tulud ühenduse toetust, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni eelarveosa) alates 1. jaanuarist 2010.

2. Europoli kuludeks on personali töötasud, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.

3. Direktor koostab Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade loetelu kavaga haldusnõukogule. Ametikohtade loetelu koosneb alalist või ajutist laadi ametikohtadest ja viitest lähetatud riiklikele ekspertidele ning selles on ära märgitud kõnealusel majandusaastal Europoli teenistuses olevate isikute arv, palgaaste ja kategooria.

4. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5. Haldusnõukogu võtab vastu tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti, sealhulgas ametikohtade loetelu kava, mille juurde kuulub esialgne tööprogramm, ning edastab need hiljemalt iga aasta 31. märtsiks komisjonile. Kui komisjonil on vastuväiteid tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti kohta, teavitab ta haldusnõukogu 30 päeva jooksul pärast selle kättesaamist.

6. Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule, edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“, koos Euroopa Liidu eelarve esialgse projektiga.

7. Kõnealuse kalkulatsiooni alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse, ning esitab kooskõlas asutamislepingu artikliga 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.

8. Eelarvepädevad institutsioonid annavad loa Europoli toetuseks mõeldud assigneeringute ja ametikohtade loetelu kasutamiseks Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmisel.

9. Haldusnõukogu võtab vastu Europoli eelarve ja ametikohtade loetelu. Need muutuvad lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse nendes vastavaid kohandusi, võttes vastu läbivaadatud eelarve.

10. Mis tahes muudatuste tegemisel eelarves, sealhulgas ametikohtade loetelus, järgitakse lõigetes 5–9 sätestatud korda.

11. Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised finantsmõjud eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon teatab oma kavatsusest esitada arvamus, esitab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.

Artikkel 42Eelarve täitmine ja kontroll

1. Direktor vastutab Europoli eelarve täitmise eest.

2. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 28. veebruariks edastab Europoli peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, edaspidi "finantsmäärus") artikliga 128.

3. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja Europoli esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne kõnealuse eelarveaasta kohta edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 129 esitatud tähelepanekud Europoli esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel Europoli lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab Europoli lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

6. Hiljemalt igale majandusaastale järgneva aasta 30. juuniks saadab direktor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

7. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8. Direktor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale selle tähelepanekute kohta vastuse. Ta saadab kõnealuse vastuse koopia ka haldusnõukogule.

9. Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse Europoli direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.

Artikkel 43Finantssätted

Haldusnõukogu võtab pärast konsulteerimist komisjoniga vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei või kalduda kõrvale 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002,[14] välja arvatud juhul, kui see on vajalik Europoli tööks. Määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 lahknevate eeskirjade vastuvõtmiseks on nõutav komisjoni eelnev nõusolek. Eelarvepädevaid institutsioone teavitatakse nendest eranditest.

Artikkel 44

Järelevalve ja hindamine

Direktor kehtestab järelevalvesüsteemi indikaatorite kogumiseks Europolis täidetavate ülesannete tõhususe ja tulemuslikkuse kohta.

Viie aasta jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamise algust ja seejärel iga viie aasta järel tellib haldusnõukogu käesoleva otsuse rakendamise ja Europoli tegevuse sõltumatu välishindamise.

Iga hindamise käigus hinnatakse käesoleva otsuse mõju, Europoli otstarbekust, asjakohasust, tõhusust ja tulemuslikkust. Haldusnõukogu annab kokkuleppel komisjoniga välja konkreetsed lähtetingimused.

Sellest lähtuvalt annab ta välja aruande, mis sisaldab hindamisest tulenevaid järeldusi ja soovitusi. See aruanne edastatakse komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avalikustatakse.

IX PEATÜKK – MUUD SÄTTED

Artikkel 45Europoli dokumentidele juurdepääsu õigust käsitlevad eeskirjad

Haldusnõukogu võtab direktori ettepanekul hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse kohaldamise algust vastu eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu Europoli dokumentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001[15] sätestatud põhimõtteid ja piiranguid.

Artikkel 46 Keeled

1. Europoli suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled.[16]

2. Europoli tööks vajalike tõlgete eest hoolitseb Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 47Euroopa Parlamendile teatamine

Haldusnõukogu eesistuja ja direktor võivad osaleda Euroopa Parlamendi istungil, et arutada Europoliga seotud üldküsimusi.

Artikkel 48Pettustevastane võitlus

Europoli suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.[17]

Europol ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse Europoli direktori, asedirektorite ja töötajate suhtes.

Artikkel 49Peakorterit käsitlev kokkulepe

Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad Europolile peakorteri asukohariigis antavaid ruume ja selle riigi poolt pakutavaid võimalusi ning Europoli peakorteri asukohariigis Europoli direktori, haldusnõukogu liikmete, asedirektorite, töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Europoli ja Madalmaade Kuningriigi vahelises peakorterit käsitlevas kokkuleppes, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.

Artikkel 50Privileegid ja immuniteedid

1. Europoli direktori ja asedirektorite ning töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

2. Lõikes 1 osutatud puutumatust ei anta ametitoimingute suhtes, mis tuleb teha seoses Europoli ametnike osalemisega ühistes uurimisrühmades.

3. Europoli ja selle haldusnõukogu liikmete suhtes kohaldatakse II lisa sätteid privileegide ja immuniteetide kohta.

4. Madalmaade Kuningriik ja teised liikmesriigid lepivad kokku, et teistest liikmesriikidest lähetatud kontaktametnikel ja nende perekonnaliikmetel on need privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud kontaktametnike ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks Europolis.

Artikkel 51Vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest

1. Iga liikmesriik vastutab oma riigi õiguse kohaselt kõikide üksikisikule põhjustatud kahjude eest, mis tulenevad õiguslikest või faktivigadest Europoli säilitatavates või töödeldavates andmetes. Ainult selle liikmesriigi suhtes, kus leidis aset kahju tekitanud juhtum, võib kahjukannataja pöörduda kahju hüvitamise nõudega asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt pädevasse kohtusse. Liikmesriik ei või ennast kaitsta sellega, et teine liikmesriik on edastanud ebatäpseid andmeid, et vabaneda oma riigi õiguse kohasest vastutusest kahjukannataja ees.

2. Kui õiguslikud või faktivead tekivad andmete vigasest edastamisest või ühe või mitme liikmesriigi käesolevas otsuses sätestatud kohustuste täitmata jätmisest või seetõttu, et Europol on andmeid omavoliliselt või ebaõigesti salvestanud või töödelnud, on Europol või kõnealused liikmesriigid nõude korral kohustatud hüvitama kahju kannatanud isikule lõike 1 kohaselt hüvitisena makstavad summad, välja arvatud juhul, kui andmeid kasutas käesolevat otsust rikkudes see liikmesriik, kelle territooriumil kahju põhjustati.

3. Kõik vaidlused kõnealuse liikmesriigi ja Europoli või teise liikmesriigi vahel hüvitamise põhimõtte või summa üle esitatakse haldusnõukogule, kes lahendab vaidluse.

Artikkel 52Muu vastutus

1. Europoli lepingulist vastutust reguleerib kõnealuse lepingu suhtes kohaldav õigus.

2. Lepinguvälise vastutuse korral on Europol kohustatud sõltumatult artiklis 51 nimetatud vastutusest heastama kogu kahju, mille on põhjustanud tema direktori, asedirektorite, haldusnõukogu liikmete või töötajate viga oma kohustuste täitmisel. Nimetatud säte ei välista liikmesriikide õigusaktide kohaste muude kahjuhüvitamisnõuete esitamist.

3. Kahju kandnud isikul on õigus nõuda, et Europol loobuks kõikidest hagidest või tühistaks need.

4. Liikmesriikide kohtud, kes on pädevad menetlema käesolevas artiklis nimetatud Europoli vastutusega seotud vaidlusi, määratakse kindlaks, viidates nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.[18]

Artikkel 53Vastutus seoses Europoli osalemisega ühis tes uurimisrühmades

1. Liikmesriik, kelle territooriumil artikli 6 kohaselt tegutsevad Europoli ametnikud põhjustasid abistamise käigus kahju, hüvitab selle kahju tingimuste kohaselt, mida kohaldatakse tema enda ametnike põhjustatud kahju suhtes.

2. Kui asjaomane liikmesriik ei ole teisiti kokku leppinud, hüvitab Europol täielikult kõik summad, mis kõnealune liikmesriik on maksnud ohvritele või nende õigusjärglastele lõikes 1 osutatud kahju eest. Kõik vaidlused kõnealuse liikmesriigi ja Europoli vahel hüvitamise põhimõtte või summa üle esitatakse haldusnõukogule, kes lahendab vaidluse.

X PEATÜKK – ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 54Üldine õigusjärglus

1. Käesolev otsus ei mõjuta Europoli konventsioonis sätestatud Europoli poolt enne käesoleva otsuse kohaldamise algust sõlmitud kokkulepete õiguslikku jõudu.

2. Lõiget 1 kohaldatakse eelkõige Europoli konventsiooni artikli 37 alusel sõlmitud peakorterit käsitleva lepingu ning Europoli konventsiooni artikli 41 lõike 2 alusel Madalmaade Kuningriigi ja teiste liikmesriikide vahel sõlmitud lepingute ning kõigi rahvusvaheliste kokkulepete, sealhulgas nende teabevahetust käsitlevate sätete suhtes, ning Europoli konventsioonis sätestatud Europoli sõlmitud rahvusvaheliste lepingute, temal lasuvate kohustuste ja tema poolt omandatud varade suhtes.

Artikkel 55Direktor ja asedirektorid

1. Europoli konventsiooni artikli 29 alusel ametisse nimetatud direktor ja asedirektorid täidavad oma ametiaja lõpuni direktori ja asedirektorite ülesandeid käesoleva otsuse artikli 37 tähenduses. Juhul kui nende ametiaeg lõpeb ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamise alguskuupäeva, pikendatakse nende ametiaega automaatselt ühe aastani pärast käesoleva otsuse kohaldamise alguskuupäeva.

2. Juhul, kui direktor või üks või mitu asedirektorit ei ole nõus või ei saa tegutseda kooskõlas lõikega 1, määrab haldusnõukogu vastavalt vajadusele maksimaalselt 18 kuuks ajutise direktori või ajutise asedirektori, kuni kestab käesoleva otsuse artikli 37 lõikes 1 ja 2 ettenähtud ametissenimetamine.

Artikkel 56 Töötajad

1. Erandina artiklist 38 peetakse kinni kõigist Europoli konventsioonis sätestatud Europoli poolt enne käesoleva otsuse jõustumist sõlmitud töölepingutest.

2. Kõigile lõikes 1 osutatud lepingutega seotud töötajatele pakutakse võimalust sõlmida lepinguid vastavalt ametikohtade loetelus sätestatud palgaastmetele ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on sätestatud määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 2 punktis a.[19] Selleks kehtestab lepingute sõlmimiseks volitatud asutus kahe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamise alguskuupäeva sisemise valikuprotsessi, mis piirdub enne käesoleva otsuse kohaldamise algust Europoli teenistusse võetud töötajatega, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Edukatele kandidaatidele pakutakse lepingut ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on sätestatud määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 2 punktis a.

3. Töötajate suhtes, kes ei ole tööle võetud kooskõlas lõikega 2, kohaldatakse jätkuvalt Europoli personalieeskirju.[20] Erandina Europoli personalieeskirjade 5. peatükist kohaldatakse Europoli töötajate suhtes töötasu iga-aastase kohandamise protsendimäära, mille otsustab nõukogu vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklile 65.

Artikkel 57Eelarve

1. Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 5 alusel kehtestatud eelarvete täitmise aruande kinnitamismenetlus toimub vastavalt Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 9 alusel vastu võetud finantsmäärusele.

2. Kõik Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 9 alusel vastu võetud finantsmääruse kohaselt enne käesoleva otsuse kohaldamise algust Europoli poolt võetud kohustustest tulenevad kulutused, mis ei ole selleks ajaks veel tasutud, kaetakse käesolevas otsuses sätestatud Europoli eelarvest.

3. Enne üheksa kuu möödumist käesoleva otsuse kohaldamise algusest kehtestab haldusnõukogu summa, mis katab lõikes 2 osutatud kulud. Vastav summa, mida rahastatakse Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 5 alusel kinnitatud eelarvete kogunenud jäägist, kantakse selle kulu katmiseks mõeldud sihtotstarbelise tuluna esimesse käesoleva otsuse kohaselt kehtestatud eelarvesse.

Kui ülejääkidest ei piisa lõikes 2 osutatud kulude katmiseks, tagavad liikmesriigid Europoli konventsiooni alusel vajaliku rahastamise.

4. Ülejäänud Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 5 alusel kinnitatud eelarvete jäägid makstakse liikmesriikidele tagasi. Summa, mis tuleb tasuda igale liikmesriigile, arvutatakse vastavalt liikmesriikide aastamaksetele Europoli eelarvetesse, mis on kehtestatud Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 2 alusel.

Makse sooritakse kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud kulu katva summa kindlaksmääramist ja Europoli konventsiooni artikli 35 lõikel 5 põhineva eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse lõpuleviimist.

Artikkel 58Enne kohaldamist täidetavad meetmed

1. Europoli konventsiooni alusel moodustatud haldusnõukogu ja kõnealuse konventsiooni alusel ametisse nimetatud direktor ning Europoli konventsiooni alusel moodustatud ühine järelevalveasutus valmistavad ette allpool loetletud dokumentide vastuvõtmise:

a) kontaktametnikke käsitlevad eeskirjad ja kohustused, millele on viidatud artikli 9 lõikes 4;

b) analüüsifaile käsitlevad eeskirjad, millele on viidatud artikli 14 lõike 1 kolmandas lõigus;

c) Europoli rahvusvaheliste suhetega seotud eeskirjad, millele on viidatud artikli 25 lõikes 1;

d) artikli 25 lõikes 2 osutatud eeskirjad, mis käsitlevad Europoli suhteid Euroopa Ühenduse või Liiduga seotud ametite ja asutustega;

e) personalieeskirjade rakenduseeskirjad, millele on viidatud artikli 36 lõike 8 punktis c;

f) direktori ja asedirektorite valikut ja ametist vabastamist käsitlevad eeskirjad, millele on viidatud artikli 37 lõigetes 3 ja 7;

g) konfidentsiaalsust käsitlevad eeskirjad, millele on viidatud artikli 39 lõikes 1;

h) finantseeskirjad, millele on viidatud artiklis 43.

2. Lõike 1 punktides a, d, e ja h osutatud meetmete vastuvõtmiseks peab haldusnõukogu koosseis olema niisugune, nagu sätestatud artikli 36 lõikes 1. Haldusnõukogu võtab kõnealused meetmed vastu lõike 1 punktides a, d, e ja h sätestatud korras.

Nõukogu võtab lõike 1 punktides b, c, f ja g osutatud meetmed vastu lõike 1 punktides b, c, f ja g sätestatud korras.

X I PEATÜKK – LÕPPSÄTTED

Artikkel 59Ülevõtmine

Liikmesriigid tagavad oma õigusaktide vastavuse käesoleva otsusega [hiljemalt 18 kuud pärast selle vastuvõtmist].

Artikkel 60Asendamine

Käesoleva otsusega asendatakse 1. jaanuarist 2010 Europoli konventsioon ning Europoli, selle organite liikmete ning Europoli asedirektorite ja töötajate privileege ja immuniteete käsitlev protokoll.

Artikkel 61Kehtetuks tunnistamine

Kõik Europoli konventsiooni rakendusmeetmed tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 62Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

2. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010. Artikleid 58 ja 59 kohaldatakse alates jõustumiskuupäevast.

I LISA

Artikli 4 lõikes 2 osutatud kuriteod:

Järgmisi rikkumisi, nii nagu need on määratletud liikmesriikide õiguses, loetakse tõsisteks kuritegudeks:

- kuritegelikus ühenduses osalemine;

- terrorism;

- inimkaubandus;

- laste seksuaalne ekspluateerimine ja lastepornograafia;

- narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega ebaseaduslik kauplemine;

- relva-, laskemoona- ja lõhkeainetega ebaseaduslik kauplemine;

- korruptsioon;

- pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa ühenduste finantshuve 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses;

- kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu;

- rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine;

- arvutikuriteod;

- keskkonnakuriteod, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine ;

- ebaseaduslikule sissesõidule ja riigisviibimisele kaasaaitamine;

- tahtlik tapmine, raske kehavigastuse tekitamine;

- inimorganite ja -kudedega ebaseaduslik kauplemine;

- inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine;

- rassism ja ksenofoobia;

- organiseeritud või relvastatud röövimine;

- kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemetega ebaseaduslik kauplemine;

- kelmus;

- väljapressimine;

- toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine;

- haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine;

- maksevahendite võltsimine;

- hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega ebaseaduslik kauplemine;

- tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainetega ebaseaduslik kauplemine;

- varastatud sõidukitega kauplemine;

- vägistamine;

- süütamine;

- Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtualluvusse kuuluvad kuriteod;

- õhusõiduki või laeva kaaperdamine;

- sabotaaž.

II LISA

Europoli ja selle haldusnõukogu liikmete suhtes kohaldatavad privileegid ja immuniteedid:

1) Kohtulik puutumatus ja puutumatus läbiotsimise, sundvõõrandamise, arestimise, konfiskeerimise või mis tahes muu sekkumismeetme suhtes

1. Europolil on kohtulik puutumatus seoses käesoleva otsuse artiklis 51 osutatud vastutusega omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest.

2. Europoli omand, vahendid ja vara, sõltumata sellest, millise liikmesriigi territooriumi need asuvad või kelle valduses need on, on puutumatud läbiotsimise, sundvõõrandamise, arestimise, konfiskeerimise või mis tahes muu sekkumismeetme suhtes.

2) Arhiivide puutumatus

Europoli arhiivid on puutumatud, ükskõik kus liikmesriikide territooriumil need asuvad ja ükskõik kelle valduses need on. Europoli arhiivid – kõik märkmed, kirjad, dokumendid, käsikirjad, arvutis ja muudel kandjatel olevad andmed, fotod, filmid, video- ja helisalvestised, mis kuuluvad Europolile või mõnele selle töötajale või on Europoli või mõne selle töötaja valduses, ja mis tahes samalaadne materjal, mis haldusnõukogu ja direktori üksmeelse arvamuse kohaselt moodustab osa Europoli arhiivist.

3) Vabastus maksudest ja tollimaksudest

1. Europoli ametliku tegevuse raames on tema vara, tulu ja muu omand vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

2. Europol on vabastatud kaudsetest maksudest ja tollimaksudest, mis sisalduvad sellise vallas- ja kinnisvara ning teenuste hinnas, mida Europol hangib ametlikuks otstarbeks ja millega kaasnevad märkimisväärsed kulutused. Vabastuse võib võimaldada tagastusena.

3. Käesoleva punkti alusel ostetud kaupu, mis on vabastatud käibe- ja aktsiisimaksust, ei müüda ega võõrandata muul viisil, välja arvatud vabastuse andnud liikmesriigiga kokkulepitud tingimustel.

4. Ei vabastata sellistest maksudest ja tollimaksudest, mis kujutavad endast tasu teatavate teenuste eest.

4) Finantsvarade vabastus piirangutest

Europol võib vabalt, ilma et tema suhtes kohaldataks finantsjärelevalvet või -eeskirju või finantstehingutest teatamise kohustust või moratooriume:

a) osta tunnustatud allikatest mis tahes valuutat ning seda hoida ja käsutada;

b) omada kontosid mis tahes valuutas.

5) Sidepidamisega seotud soodustused ja immuniteedid

1. Liikmesriigid lubavad Europolil vabalt ja eriloata sidet pidada igasugusel ametlikul otstarbel ja kaitsevad Europoli õigust seda teha. Europolil on õigus kasutada koode ning saata ja vastu võtta ametlikke kirju ja muid ametlikke teateid kulleri abil või plommitud kottides, mille kohta kehtivad samasugused privileegid ja immuniteedid kui diplomaatiliste kullerite ja kottide puhul.

2. Kuivõrd see on kooskõlas 6. novembri 1982. aasta rahvusvahelise sidekonventsiooniga, võimaldatakse Europolile kogu ametlikuks sidepidamiseks vähemalt sama soodsat kohtlemist kui see, mida liikmesriigid võimaldavad ükskõik millisele rahvusvahelisele organisatsioonile või valitsusele, sealhulgas selliste valitsuste diplomaatilistele esindustele posti, kaabli, telegraafi, teleksi, raadio, televisiooni, telefoni, faksi või satelliidi teel või kaudu või muul viisil toimuva sidepidamisega seotud eesõiguste puhul.

6) Riiki sisenemine, riigis viibimine ja riigist lahkumine

Vajaduse korral hõlbustavad liikmesriigid Europoli haldusnõukogu liikmete ametlikul eesmärgil toimuvat riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. See ei takista nõudmast asjakohaseid tõendeid selle kohta, et käesoleva punktiga ettenähtud kohtlemist nõudvad isikud on Europoli haldusnõukogu liikmed.

7) Europoli haldusnõukogu liikmete privileegid ja immuniteedid

Europoli haldusnõukogu liikmetel on allpool kirjeldatud immuniteedid:

a) ilma et see piiraks käesoleva otsuse artikli 40 kohaldamist, kohtulik puutumatus oma ametiülesannete täitmisel tehtud suuliste ja kirjalike avalduste ja sooritatud tegude suhtes; selline puutumatus jätkub ka pärast seda, kui asjaomane isik ei ole enam Europoli haldusnõukogu liige;

b) oma ametlike tööde ja dokumentide ning muu ametliku materjali puutumatus.

8) Erandid immuniteetidest

Europoli haldusnõukogu liikmetele antud puutumatus ei laiene kolmanda isiku tsiviilhagile, millega nõutakse mõne kõnealuse isiku põhjustatud liiklusõnnetusest tuleneva kahju, sealhulgas tervisekahjustuse või surma, hüvitamist.

9) Kaitse

Kui direktor seda taotleb, võtavad liikmesriigid oma õigusnormide kohaselt kõik asjakohased meetmed, et tagada selliste Europoli haldusnõukogu liikmete ohutus ja kaitse, kelle julgeolek on ohustatud seetõttu, et nad on Europoli teenistuses.

10) Puutumatusest vabastamine

1. Kõnealuste sätete kohased privileegid ja immuniteedid antakse Europoli huvides, mitte isikute isiklikku kasu silmas pidades. Europol ja kõik neid privileege ja immuniteete omavad isikud on kohustatud kõigil muudel juhtudel järgima liikmesriikide õigusnorme.

2. Direktor on kohustatud vabastama Europoli puutumatusest juhul, kui puutumatus takistaks õigusemõistmist ja kui sellest loobumine ei kahjusta Europoli huve. Europoli haldusnõukogu liikmete puhul on puutumatusest vabastamine asjaomaste liikmesriikide pädevuses. Liikmesriigid on kohustatud vabastama haldusnõukogu liikmed puutumatusest juhul, kui puutumatus takistaks õigusemõistmist ja kui sellest loobumine ei kahjusta Europoli huve.

3. Kui Europol on vabastatud punktis 1.2 kirjeldatud puutumatusest, sooritatakse liikmesriikide kohtuasutuste korraldusel toimuvad läbiotsimised ja sundvõõrandamised direktori või tema volitatud isiku juuresolekul käesolevas otsuses või selle põhjal sätestatud konfidentsiaalsusnõuete kohaselt.

4. Europol teeb alati koostööd liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega, et aidata kaasa nõuetekohasele õigusemõistmisele, ja väldib kõnealuste sätete alusel antud privileegide ja immuniteetide kuritarvitamist.

5. Kui mõne liikmesriigi pädev asutus või kohtuasutus leiab, et kõnealuste sätetega antud privileege või puutumatust on kuritarvitatud, arutab puutumatusest vabastamise eest lõike 2 kohaselt vastutav liikmesriik küsimust asjaomaste asutustega, et kindlaks teha, kas selline kuritarvitamine on aset leidnud. Kui sellise arutelu käigus ei saavutata mõlemat osalist rahuldavat tulemust, lahendatakse küsimus punktis 11 sätestatud korras.

11) Vaidluste lahendamine

1. Vaidlusi, mis käsitlevad Europoli või Europoli haldusnõukogu liikme puutumatusest vabastamisest keeldumist, arutab nõukogu Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras, et leida lahendus.

2. Kui sel viisil lahendust ei leita, otsustab nõukogu ühehäälselt, millises korras need lahendatakse.

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

This document is intended to accompany and complement the Explanatory Memorandum. As such, when completing this Legislative Financial Statement, and without prejudice to its legibility, an attempt should be made to avoid repeating information contained in the Explanatory Memorandum. Before filling in this template, please refer to the specific Guidelines that have been drafted to provide guidance and clarification for the items below.

1. NAME OF THE PROPOSAL:

Proposal for a COUNCIL DECISION establishing the European Police Office (EUROPOL)

2. ABM / ABB FRAMEWORK

Policy area: Area of Freedom, Security and Justice (titre 18)

Activity: Security and safeguarding liberties (chapitre 18.05)

3. BUDGET LINES

3.1. Budget lines (operational lines and related technical and administrative assistance lines (ex- B..A lines)) including headings :

18 05 02: Europol

3.2. Duration of the action and of the financial impact:

From 2010 onwards

(expected date of adoption and entry into force of the decision is 2008 but the decision will only take effect after the adoption of implementing measures, by 2010)

3.3. Budgetary characteristics ( add rows if necessary ) :

Budget line | Type of expenditure | New | EFTA contribution | Contributions from applicant countries | Heading in financial perspective |

18 05 02 | Non-comp | Diff[21]/[22] | NO | NO | NO | No [3a…] |

4. SUMMARY OF RESOURCES

4.1. Financial Resources

4.1.1. Summary of commitment appropriations (CA) and payment appropriations (PA)

EUR million (to 3 decimal places)

Total number of human resources | 2 | 2 | 2 | 2 |

See also attached establishment plan and indication of contract staff needs

5. CHARACTERISTICS AND OBJECTIVES

Details of the context of the proposal are required in the Explanatory Memorandum. This section of the Legislative Financial Statement should include the following specific complementary information:

5.1. Need to be met in the short or long term

Europol exists since 1995. Its objectives are to support and strengthen action by the competent authorities of the Member States and their mutual co-operation in preventing and combating serious crime and terrorism. The competence of Europol shall cover serious crime affecting two or more Member States, in particular organised crime and terrorism.

The forms of crime to be regarded as serious crime (as laid down in the Annex to this Decision) are in line with the list provided for in the European Arrest warrant. It includes participation in a criminal organisation, terrorism, trafficking in human beings, sexual exploitation of children and child pornography, illicit trafficking in narcotic drugs and psychotropic substances, illicit trafficking in weapons, munitions and explosives, corruption, fraud, including that affecting the financial interests of the European Communities within the meaning of the Convention of 26 July 1995 on the protection of the European Communities' financial interests, laundering of the proceeds of crime, counterfeiting currency, including of the Euro, computer-related crime, environmental crime, including illicit trafficking in endangered animal species and in endangered plant species and varieties, facilitation of unauthorised entry and residence, murder, grievous bodily injury, illicit trade in human organs and tissue, kidnapping, illegal restraint and hostage-taking, racism and xenophobia, organised or armed robbery, illicit trafficking in cultural goods, including antiques and works of art, swindling, racketeering and extortion, counterfeiting and piracy of products, forgery of administrative documents and trafficking therein, forgery of means of payment, illicit trafficking in hormonal substances and other growth promoters, illicit trafficking in nuclear or radioactive materials, trafficking in stolen vehicles, rape, arson, crimes within the jurisdiction of the International Criminal Court, unlawful seizure of aircraft/ships, sabotage.

PRESENT TASKS:

Europol has the following principal tasks:

(1) the collection, storage, processing, analysis and exchange of information and intelligence forwarded particularly by the authorities of the Member States or third countries or bodies;

(2) the coordination, organisation and implementation of investigative and operational action carried out jointly with the Member States’ competent authorities or in the context of joint investigation teams, where appropriate in liaison with Eurojust;

(3) to notify the competent authorities of the Member States without delay of information concerning them and of any connections identified between criminal offences;

(4) to aid investigations in the Member States by forwarding all relevant information;

(5) to ask the competent authorities of the Member States concerned to conduct or coordinate investigations in specific cases;

(6) to provide intelligence and analytical support to a Member State in connection with a major international event with a public order policing impact.

Europol also has the following additional tasks:

(1) to develop specialist knowledge of the investigative procedures of the competent authorities in the Member States and to provide advice on investigations;

(2) to provide strategic intelligence to assist with and promote the efficient and effective use of the resources available at national and at Union level for operational activities and support of such activities;

(3) to prepare threat assessments and general situation reports related to its objective, including a yearly organised crime threat assessment.

Europol may in addition assist Member States in particular in the following areas:

(1) training of members of their competent authorities, where appropriate in cooperation with Cepol;

(2) organisation and equipment of those authorities through facilitating the provision of technical support between the Member States;

(3) crime prevention methods;

(4) technical and forensic methods and analysis, as well as investigative procedures.

NEW TASKS

The tasks performed today especially Analysis work files and exchange of intelligence are to be developed and more targeted to specific needs of law enforcement cooperation.

The involvement of Europol in joint investigation teams should be enhanced as well.

In addition, Europol will have the new possibility to establish additional systems for processing personal data other than the Europol Information System or the Analysis Work Files.

Europol now relies (for 2007) on a budget of 68 million euros – still based on intergovernmental financing– which is distributed as follows (cf. OJ C 180, 2.8.2006):

Personnel: | 41 435 000 |

Other (administrative) expenditure: | 6 559 000 |

Meetings mainly of the management board): - incl. staff cost for 915.000 euros - | 4 190 000 |

Information technology: | 15 710 000 |

TOTAL 2007 | 67 894 000 |

The staff number amounts to 406 persons. Due to the specific activity of Europol, most part of the expenses is related to staff costs. In the financial framework an amount of 82 million has been entered for Europol. This corresponds to an average increase of 6% a year.

5.2. Value-added of Community involvement and coherence of the proposal with other financial instruments and possible synergy

The replacement of the Convention by a Decision will simplify any amendment of Europol's framework by avoiding a lengthy ratification process. Application of EU staff regulations will avoid yearly burdensome procedures for the revision of the conditions of work and salaries of the staff. The Commission's role should also be enhanced in the decision making process as regards the work programme and the setting of priorities to Europol.

The chairman of the Management Board and the Director may appear before the European Parliament with a view to discuss general questions relating to Europol (presently it is the Chair, who may be accompanied by the Director). This will enhance the democratic control over Europol.

5.3. Objectives, expected results and related indicators of the proposal in the context of the ABM framework

The main outputs are the collection, storage and analysis of data and the management of information system. Relevant indicators are the number of analysis work files opened and the amount of data exchanged by the member states.

Europol shall also be involved in joint investigation teams. The number of operations conducted and the number of disrupted crimes, seizures or arrests are indicators of this activity.

Europol also produces intelligence products, threat assessments and general situation reports, including a yearly organised crime threat assessment.

In addition Europol will provide technical support to the Member States, will develop training, crime prevention methods, forensic methods and analysis.

5.4. Method of Implementation (indicative)

Show below the method(s)[28] chosen for the implementation of the action.

ٱ Centralised Management

ٱ Directly by the Commission

ٱ Indirectly by delegation to:

ٱ Executive Agencies

ٱ Bodies set up by the Communities as referred to in art. 185 of the Financial Regulation

ٱ National public-sector bodies/bodies with public-service mission

ٱ Shared or decentralised management

ٱ With Member states

ٱ With Third countries

ٱ Joint management with international organisations (please specify)

Relevant comments:

6. MONITORING AND EVALUATION

6.1. Monitoring system

The Director will establish a monitoring system in order to collect indicators the effectiveness and efficiency of the duties performed within Europol.

6.2. Evaluation

6.2.1. Ex-ante evaluation

The need for a change to Europol’s legal framework was recognised in the Hague Programme of 2004. At that time, the expectation still was that the Constitutional Treaty would enter into force and redefine Europol’s framework, mandate and tasks.

The Friends of the Presidency issued an option paper on the improvement needed.

The conclusion of the impact assessment was that even under the present Treaty a series of improvement is necessary, starting from the transformation of the Europol Convention into a Council Decision, together with EU financing and EU staff rules and 2/3 majority voting in the Management Board. On the operational side, main improvements needed include new processing tools (like databases), widening of possibilities for Europol to support Member States, direct access to national law enforcement databases and the introduction of a data protection officer.

6.2.2. Measures taken following an intermediate/ex-post evaluation (lessons learned from similar experiences in the past)

Work conducted in 2006 by the successive Presidencies on the future of Europol led to the adoption of Council conclusions in June 2006 and discussion on draft conclusions in December 2006 . They underline the need to replace the Convention by a Decision and support EU financing and EU staff rules .

6.2.3. Terms and frequency of future evaluation

At the end of each year the Management board shall submit an annual report to the Commission, the Council and the European Parliament in conformity with Article 9(1).

Within five years after this Decision takes effect and every five years thereafter, the Governing Board shall Commission an independent external evaluation of the implementation of this Decision as well as of the activities carried out by Europol.

Each evaluation shall assess the impact of this Decision, the utility, relevance, effectiveness and efficiency of Europol. The Management Board shall issue specific terms of reference in agreement with the Commission.

On this basis it will issue a report including the evaluation findings and recommendations. This report shall be forwarded to the Commission, the European Parliament and the Council and shall be made public.

7. Anti-fraud measures

The financial rules applicable to Europol shall be adopted by the Management Board after having consulted the Commission. They may not depart from Commission Regulation (EC, Euratom) No 2343/2002 of 23 December 2002[29] on the framework Financial Regulation for the bodies referred to in Article 185 of Council Regulation (EC, Euratom) No 1605/2002 on the Financial Regulation applicable to the general budget of the European Communities[30], unless specifically required for Europol’s operation and with the Commission’s prior consent. The budgetary authority shall be informed of these derogations.

The Director shall implement Europol’s budget.

1. By 1 March at the latest following each financial year, Europol’s accounting officer shall communicate the provisional accounts to the Commission’s accounting officer together with a report on the budgetary and financial management for that financial year. The Commission’s accounting officer shall consolidate the provisional accounts of the institutions and decentralised bodies in accordance with Article 128 of Council Regulation (EC, Euratom) No 1605/2002 of 25 June 2002 on the Financial Regulation applicable to the general budget of the European Communities (Financial Regulation).

2. By 31 March at the latest following each financial year, the Commission’s accounting officer shall forward Europol’s provisional accounts to the Court of Auditors, together with a report on the budgetary and financial management for that financial year. The report on the budgetary and financial management for that financial year shall also be forwarded to the European Parliament and the Council.

3. On receipt of the Court of Auditors’ observations on Europol’s provisional accounts, pursuant to Article 129 of the Financial Regulation, the Director shall draw up Europol’s final accounts under his own responsibility and forward them to the Management Board for an opinion.

4. The Management Board shall deliver an opinion on Europol’s final accounts.

5. By 1 July of the following year at the latest, the Director shall send the final accounts, together with the opinion of the Management Board, to the Commission, the Court of Auditors, the European Parliament and the Council.

6. The final accounts shall be published.

7. The Director shall send the Court of Auditors a reply to its observations by 30 September at the latest. He or she shall also send this reply to the Management Board.

8. Upon a recommendation from the Council, the European Parliament shall, before 30 April of year n + 2, give a discharge to the Director of Europol in respect of the implementation of the budget for year n.

8. DETAILS OF RESOURCES

8.1. Objectives of the proposal in terms of their financial cost

Commitment appropriations in EUR million (to 3 decimal places)

Year n | Year n+1 | Year n+2 | Year n+3 | Year n+4 | Year n+5 |

Officials or temporary staff[32] (XX 01 01) | A*/AD | 2 |

B*, C*/AST |

Staff financed[33] by art. XX 01 02 |

Other staff[34] financed by art. XX 01 04/05 |

TOTAL | 2 |

See also establishment plan and indication of contract staff needs.

TABLEAU DES EFFECTIFS STATUTAIRES |

Catégories et grades | Emplois | prévisions |

2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 |

Réellement pourvus au 31.12.2005 | Autorisés dans le budget communautaire. | Autorisés dans le budget communautaire. |

Perm. | Temp. | Perm. | Temp. | Perm. | Temp. |

AD 16 |

AD 15 |

AD 14 | 1 | 1 | 1 | 1 |

AD 13 | 3 | 3 | 3 | 3 |

AD 12 | 3 | 3 | 3 | 3 |

AST 11 |

AST 10 |

AST 9 |

AST 8 |

AST 7 |

AST 6 |

AST 5 | 30 | 30 | 30 | 30 |

AST 4 | 24 | 24 | 24 | 24 |

AST 3 |

AST 2 | 1 | 1 |

Total général | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 406 | 424 | 447 | 469 |

Total Effectifs | 0 | 0 | 406 | 424 | 447 | 469 |

The increase in the nr of AD9/AD12 (3 each year) is limited to 20% of the total increase in AD grades each year

The assumption is that in addition approximately 10 Contract staff will be employed

8.2.2. Description of tasks deriving from the action

Commission staff should participate in the Management Board and the Head of national units meetings, as well as any ad hoc meetings and meetings in the Council in respect of Europol.

8.2.3. Sources of human resources (statutory)

(When more than one source is stated, please indicate the number of posts originating from each of the sources)

( Posts currently allocated to the management of the programme to be replaced or extended

( Posts pre-allocated within the APS/PDB exercise for year n

( Posts to be requested in the next APS/PDB procedure

( Posts to be redeployed using existing resources within the managing service (internal redeployment)

( Posts required for year n although not foreseen in the APS/PDB exercise of the year in question

8.2.4. Other Administrative expenditure included in reference amount (XX 01 04/05 – Expenditure on administrative management)

EUR million (to 3 decimal places)

Budget line (number and heading) | Year n | Year n+1 | Year n+2 | Year n+3 | Year n+4 | Year n+5 and later | TOTAL |

1 Technical and administrative assistance (including related staff costs) |

Executive agencies[35] |

Other technical and administrative assistance |

- intra muros |

- extra muros |

Total Technical and administrative assistance |

8.2.5. Financial cost of human resources and associated costs not included in the reference amount

EUR million (to 3 decimal places)

Type of human resources | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | Year n+4 | TOTAL 2010-2013 |

Officials and temporary staff (XX 01 01) | 0.234 | 0.234 | 0.234 | 0.234 | 0.936 |

Staff financed by Art XX 01 02 (auxiliary, END, contract staff, etc.) (specify budget line) |

Total cost of Human Resources and associated costs (NOT in reference amount) | 0.234 | 0.234 | 0.234 | 0.234 | 0.936 |

Calculation– Officials and Temporary agents

Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable

2x117.000 = 234.000 euros

;;

Calculation– Staff financed under art. XX 01 02

Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable

8.2.6. Other administrative expenditure not included in reference amount EUR million (to 3 decimal places) |

2010 | 2011 | 2012 | 2013 | Year n+4 | Year n+5 and later | TOTAL |

XX 01 02 11 01 – Missions | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.080 |

XX 01 02 11 02 – Meetings & Conferences |

XX 01 02 11 03 – Committees[36] |

XX 01 02 11 04 – Studies & consultations |

XX 01 02 11 05 - Information systems |

2. Total Other Management Expenditure (XX 01 02 11) |

3. Other expenditure of an administrative nature (specify including reference to budget line) |

Total Administrative expenditure, other than human resources and associated costs (NOT included in reference amount) | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.080 |

::

Calculation - Other administrative expenditure not included in reference amount

Two members of Commission staff attending to an average of 10 missions yearly for a cost estimated at 1000 euros. [pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] EÜT C 316, 27.11.1995, lk 1.

[2] EÜT C 358, 13.12.2000, lk 1, EÜT C 312, 16.12.2002, lk 1, ELT C 2, 6.1.2004, lk 1.

[3] Vt Euroopa Parlamendi 2006. aasta novembri resolutsiooni (B6-0625/2006) Turco vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel saavutatud edu kohta

[4] ELT C ...., ..., lk ......

[5] ELT C ...., ..., lk ......

[6] EÜT C 316, 27.11.1995, lk 1.

[7] EÜT L 63, 6.3.2002, lk1.

[8] ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.

[9] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1–22.

[10] EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1.

[11] EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1.

[12] EÜT C 24, 23.1.1998, lk 2.

[13] EÜT C 221, 19.7.1997, lk 12.

[14] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

[15] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[16] EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[17] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[18] EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1

[19] EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 31/2005 (ELT L 8, 12.1.2005, lk 1).

[20] EÜT C 26, 30.1.1999, lk 23.

[21] Differentiated appropriations.

[22] Non-differentiated appropriations hereafter referred to as NDA.

[23] Expenditure that does not fall under Chapter xx 01 of the Title xx concerned.

[24] Expenditure within article xx 01 04 of Title xx.

[25] Expenditure within chapter xx 01 other than articles xx 01 04 or xx 01 05.

[26] See points 19 and 24 of the Interinstitutional agreement.

[27] Additional columns should be added if necessary i.e. if the duration of the action exceeds 6 years.

[28] If more than one method is indicated please provide additional details in the "Relevant comments" section of this point.

[29] OJ L 357, 31.12.2002, p. 72.

[30] OJ L 227, 19.8.2006, p. 3.

[31] As described under Section 5.3.

[32] Cost of which is NOT covered by the reference amount.

[33] Cost of which is NOT covered by the reference amount.

[34] Cost of which is included within the reference amount.

[35] Reference should be made to the specific legislative financial statement for the Executive Agency(ies) concerned.

[36] Specify the type of committee and the group to which it belongs.