[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 12.12.2006

KOM(2006) 791 lõplik

2006/0277 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiivi 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST |

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Vastavalt EÜ asutamislepingus sätestatud kodanikuõigustele on igal liikmesriigis elaval, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikul õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel. Kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, on sätestatud direktiiviga 93/109/EÜ.[1] Õigus hääletada on iga kodaniku põhiõigus ja kohustus, kuid ükski isik ei tohi samadel valimistel hääletada rohkem kui üks kord ning ükski isik ei tohi samadel valimistel kandideerida enamas kui ühes liikmesriigis (artikkel 4).

Selleks et isikud kasutaksid õigust hääletada ja kandideerida ainult ühes liikmesriigis, nähakse direktiiviga 93/109 ette kaks abinõud. Esiteks peab muu ELi liikmesriigi kodanik esitama ametliku avalduse, et ta kasutab oma hääletamisõigust ainult elukohaliikmesriigis või et ta ei kandideeri Euroopa Parlamenti mõnes teises liikmesriigis (artiklid 9 ja 10). Teiseks on liikmesriigid kohustatud vahetama teavet teisest liikmesriigist pärit kodanike kandmise kohta valijate registrisse ning kandideerivate kodanike kohta. Elukohaliikmesriigi edastatud teabest lähtuvalt võtab päritoluliikmesriik asjakohased meetmed tagamaks, et tema kodanikud ei hääletaks rohkem kui üks kord ega kandideeriks enamas kui ühes liikmesriigis (artikkel 13). Sel eesmärgil on loodud liikmesriikidevaheline teabevahetussüsteem. Komisjon ja liikmesriigid on mitteametlikult kokku leppinud nimetatud süsteemi kaudu toimuva teabevahetuse tehnilistes üksikasjades, samas ei ole liikmesriikidel õiguslikku kohustust neid järgida. Süsteemi operatiivsuse suurendamiseks ja toimimise tõhustamiseks on komisjoni ja liikmesriikide osalusel toimunud mitmeid kohtumisi. Vaatamata pingutustele on liikmesriikide halduskoormus süsteemi kasutamisel liialt suur, ning peamiselt seetõttu, et riikide valimisküsimusi käsitlevad õigusaktid on ühtlustamata, ei ole süsteem ei operatiivne ega tõhus.

Direktiivis on sätestatud, et Euroopa Liidu kodanik, kellelt tema elukoha- või päritoluliikmesriigi õiguse alusel on kandideerimisõigus ära võetud, ei saa kõnealust õigust kasutada elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel (artikli 6 lõige 1). Direktiivi kohaselt peab liidu kodanik esitama Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimistaotlusele lisaks ka päritoluliikmesriigi pädevate haldusasutuste tõendi selle kohta, et temalt ei ole selles liikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud (artikli 10 lõige 2). Kodaniku taotlus kandideerida elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamenti lükatakse tagasi, kui kõnealune kodanik ei saa esitada nimetatud tõendit (artikli 6 lõige 2). See kohustus on raske halduskoormus muu ELi liikmesriigi kodanikele, kes soovivad kandideerida elukohaliikmesriigis, ning võib olla nende vähese osaluse üks põhjus.

Selleks et lihtsustada Euroopa Liidu kodanike valimisõiguse kasutamist ja edendada nende osalemist, teeb komisjon mitu ettepanekut nimetatud direktiivi muutmiseks.

Selleks et kõrvaldada topelthääletamise ja -kandideerimise välistamiseks loodud süsteemi puudujäägid, on üks ettepaneku eesmärke asendada teabevahetuse kohustus vähem koormavate meetmetega ja näha selleks ette vajalikud tagatised ja hoiatusvahendid.

Teine eesmärk on tühistada liidu kodaniku kohustus esitada päritoluliikmesriigi pädevate haldusasutuste tõend selle kohta, et temalt ei ole selles liikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud või et need asutused ei tea niisugusest õiguse äravõtmisest, ning asendada see kohustusega esitada ametlik avaldus, nii nagu on sätestatud artikli 10 lõikes 1.

1.2. Tuvastatud probleemid

1.2.1. Teabevahetussüsteem

Peamised puudused on järgmised:

- praeguse teabevahetussüsteemi raames ei saa päritoluliikmesriigid piisavalt teavet, et tuvastada, kas isikud on riiklikus registris registreeritud, mistõttu ei saa nad ka võtta vajalikke meetmeid topelthääletamise või -kandideerimise vältimiseks;

- teabe edastamisele ei ole seatud ühtset tähtaega, teave edastatakse liiga hilja ning seda ei jõuta töödelda;

- teabe edastamise vorm erineb (paberkandja, diskett, CD-ROM), seega ei saa andmetöötlust automatiseerida;

- transliteratsiooniga seotud probleemid juhul, kui päritolu- ja elukohaliikmesriikides kasutatakse erinevat tähestikku;

- süsteemi vead on põhjustanud olukordi, kus kodanikelt on võetud hääletamisõigus nii elukoha- kui ka päritoluliikmesriigis.

Enamik neist probleemidest on seotud asjaoluga, et liikmesriikide valimissüsteemid on ühtlustamata ning riiklike registrite korraldus ja teave, mida nad hõlmavad, on erinev.

Vigade arv on ebaproportsionaalselt suurenenud esiteks seoses liidu kodanike suurenenud liikuvusega ELi piires ning teiseks ELi laienemistest tuleneva teabevahetuse kasvuga pärast direktiivi vastuvõtmist 1993. aastal. Järgmine laienemine, mille tagajärjel hakkab ELi kuuluma 27 liikmesriiki, teravdab probleemi veelgi.

1.2.2. Kandideerimistaotlus

Kehtiva eeskirja kohaselt on liidu kodanik, kes soovib kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel oma elukohaliikmesriigis, kohustatud esitama asjakohase tõendi. On täheldatud, et see kohustus mõjutab negatiivselt nende kodanike osalemist valimistel. On tuvastatud probleeme seoses kõnealuse tõendi õigeaegse väljastamisega. Mõnes liikmesriigis ei ole selgelt määratletud või reguleeritud, millise ametiasutuse pädevusse sellise dokumendi väljastamine kuulub.

1.3. Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid

EÜ asutamislepingu artikli 19 lõige 2 ja direktiiv 93/109.

1.4. Kooskõla Euroopa Liidu muude poliitikavaldkondade ja eesmärkidega

Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta liidu kodanikele valimisõiguse (mis on Euroopa Liidu kodanike põhiõigus ja otseselt seotud ka vaba liikumise õigusega) kasutamine lihtsamaks.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

2.1. Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Liikmesriikide valimisküsimuste ekspertidega on korraldatud mitmeid kohtumisi. Samuti on komisjon kutsunud liikmesriike üles esitama statistilist ja kvalitatiivset teavet 2004. aasta juunis toimunud valimiste ning kõnealuse direktiivi kohaldamise kohta.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Peaaegu kõik liikmesriigid jõudsid järeldusele, et teabevahetussüsteem ei ole piisavalt operatiivne ning selle tõhusust piiravad mitmed probleemid.

Käesolevas ettepanekus võetakse arvesse enamiku liikmesriikide vastuseid, milles soovitati tühistada liikmesriikide valimiste-eelne teabevahetuskohustus.

Käesolevas ettepanekus on arvesse võetud ka mõnede liikmesriikide teravat kriitikat kodanike suure halduskoormuse kohta kandideerimistaotluse esitamisel.

Küsitledes mõju hindamiseks kandidaate, kes on muu ELi liikmesriigi kodanikud, saadi kinnitust, et kontakteerumine päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutustega ja asjakohase tõendi saamine on keeruline. Muu ELi liikmesriigi kodanikel on raske saada õigeaegselt tõendit selle kohta, et neil on päritoluliikmesriigis kandideerimisõigus.

2.2. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Lähtuvalt ettevõtjaga GHK Consulting Ltd pakkumiskutse järel sõlmitud lepingust kogusid mõju hindamiseks teavet väliskonsultandid.

2.3. Mõju hindamine

2.3.1. Teabevahetussüsteem

Kuna teabevahetussüsteem ei väljasta otseselt teavet topelthääletamiste kohta, ei ole võimalik hinnata olemasoleva süsteemi efektiivsust topelthääletamise või -kandideerimise ärahoidmisel. Liikmesriikides korraldatud uurimised on siiski näidanud, et topelthääletamise tõenäosus Euroopa Parlamendi valimistel on kaduvväike.

Mõju hindamise raames välja töötatud mitmete valikuvõimaluste hulgast hinnati topelthääletamise välistamisel kõige asjakohasemaks järgnevad ettepanekud:

2.3.1.1. Praeguse olukorra säilitamine

Olemasoleva teabevahetussüsteemi kasutamine ka edaspidi tähendaks, et sellega seotud puudusi ei kõrvaldata. Süsteemi vead põhjustavad ka edaspidi olukordi, kus kodanikelt on võetud hääletamisõigus nii elukoha- kui ka päritoluliikmesriigis.

2.3.1.2. Kaotatakse olemasolev teabevahetussüsteem, kuid säilitatakse muu ELi liikmesriigi kodanike kohustus esitada avaldus topelthääletamisest või -kandideerimisest hoidumise kohta; kohustatakse liikmesriike kohaldama topelthääletamise ja -kandideerimise korral asjakohaseid karistusi ning teavitama üldsust nendest karistustest; topelthääletamise ja -kandideerimise ilmnemisel korraldatakse järelkontrolle.

Liidu kodanikke on lihtsam veenda topelthääletamisest loobuma, kui nad on teadlikud, et hääletades samadel valimistel kaks korda panevad nad toime õiguserikkumise. Järelkontroll võimaldaks hinnata ka topelthääletamise või -kandideerimise ulatust. Kehtivas direktiivis ei ole sellist võimalust ette nähtud.

2.3.1.3. Olemasoleva teabevahetussüsteemi parandamine : vahetatava teabe formaati kohandatakse selliselt, et liikmesriikidel oleks võimalik saada kodanike tuvastamiseks kogu vajalik teave; määratakse teabevahetuse ühtne kooskõlastatud tähtaeg; kogu vajalik teave edastatakse elektrooniliselt ühtses vormis; teabevahetuses kasutatakse kreeka tähestiku ja kirillitsat; liikmesriike kohustatakse teavitama nõuetekohaselt kodanikke, et nad on valijate registrist kustutatud.

Liikmesriigid peavad teabevahetussüsteemi rakendama tõenäoliselt vastavalt komisjoni otsusele, mis võetakse vastu komiteemenetluse raames.

2.3.1.4. Euroopa Parlamendi valijate registrite koostamine : see valik tähendaks kõigi liikmesriikide (EP valimiste) valijate registrite ühendamist üheks EP valijate registriks, mis oleks kõigi liikmesriikide jaoks ühine. Alamvalikuks oleks siin riiklike registrite töötlemise meetodite ja neis sisalduva teabe täielik ühtlustamine. Liikmeriigid jagaksid omavahel teavet valijate registri kohta.

Kõnealuse valiku puhul võib osutuda vajalikuks ühtlustada riikide valimissüsteeme, mis on aga liiga ulatuslik samm selle probleemi lahendamiseks. Selle valiku kohaldamisel võib osutuda vajalikuks muuta ka 1976. aasta akti Euroopa Parlamendi valimiste kohta (lisatud otsusele 76/787/EÜ ESTÜ, EMP, Euratom), mille kohaselt kuulub valimiste korralduse see aspekt liikmesriikide pädevusse.

Mõjuhinnangust lähtuvalt ning võrreldes erinevaid valikuid tundub, et kõige asjakohasem on topelthääletamise ja -kandideerimisega seotud probleemi lahendamiseks kasutada teisena kirjeldatud valikut.

2.3.2. Kandideerimistaotlus

Et lahendada probleemi, mis on seotud kandidaatide suhtes kohaldatava nõudega esitada tõend, et temalt ei ole selles liikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud, on tehtud mitmeid ettepanekuid, neist kõige asjakohasemad on olnud järgmised:

2.3.2.1. Praeguse olukorra säilitamine

Muu ELi liikmesriigi kodanikel on raske saada õigeaegselt tõendit selle kohta, et päritoluliikmesriigis ei ole neilt kandideerimisõigust ära võetud. Nagu selgus mõjuhinnangust, vähendab see nõue kandideerimisaktiivsust.

2.3.2.2. Tühistatakse kandidaadi kohustus esitada tõend, et päritoluliikmesriigis ei ole temalt kandideerimisõigust ära võetud, ning asendatakse see nõudega esitada artikli 10 lõike 1 kohane ametlik avaldus.

Selle valiku puhul tuleb liikmeriiki kohustada kontrollima, et asjaomaselt kodanikult ei ole kandideerimisõigust ära võetud.

Lähtuvalt mõjuhinnangust ja võrreldes valikuid tundub, et kõnealuse probleemi lahendamiseks on kõige asjakohasem rakendada teisena kirjeldatud valikut, sest see võimaldaks oluliselt vähendada kandidaatide ees seisvaid takistusi, kuid kohustaks liikmesriiki avalduse õigsust kontrollima.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

3.1. Kavandatud meetmete kokkuvõte

3.1.1. Teabevahetussüsteem

Komisjon teeb ettepaneku tühistada direktiiviga sätestatud teabevahetuskohustus, kuid säilitada muu ELi liikmesriigi kodanike suhtes nõue esitada ametlik avaldus, et nad kasutavad oma hääletamis- või kandideerimisõigust ainult ühes liikmesriigis. Sellise avalduse esitamise nõue peaks vähendama topelthääletamist ja -kandideerimist. Artikli 2 lõike 9 kohaselt on ametlik avaldus asjaomase isiku avaldus, milles esineva ebatäpsuse puhul rakendatakse kooskõlas riigi õigusega selle isiku suhtes sanktsioone. Siiski on hoiatav mõju piiratud, sest sättes viidatakse, et karistuse määramisel lähtutakse riigi õigusest.

Selleks et välistada veelgi kindlamalt topelthääletamise või -kandideerimise võimalust, teeb komisjon ettepaneku lisada uus säte, millega kohustatakse liikmesriiki kohaldama tõhusat, proportsionaalset ja mõjuvat karistust juhul, kui direktiivi kohaselt esitatud avalduses esineb ebatäpsusi, mille tagajärjel ei täideta avalduses võetud kohustusi. Vastavalt artiklile 12 peavad liikmesriigid karistusest teatama.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku koostada aruanne, mis kajastaks liikmesriikidelt saadud teavet pärast muudetud direktiivi esimest kohaldamist esinenud topelthääletamise ja -kandideerimise juhtude kohta, mis oleks vajalik ja kasulik, et tuvastada võimalikud topelthääletamise ja -kandideerimise juhud, ja teha kindlaks nende hulk. Komisjon soovitab liikmesriikidel teha topelthääletamise kahtluse tekkimisel järelkontrolli.

3.1.2. Kandideerimistaotlus

Tõendi esitamise nõudega seotud probleemi lahendamiseks teeb komisjon ettepaneku tühistada kandidaadi kohustus esitada tõend selle kohta, et temalt ei ole kandideerimisõigust ära võetud (artikli 6 lõige 2 ja artikli 10 lõige 2), ning asendada see nõudega esitada ametlik avaldus nagu see on sätestatud artikli 10 lõikes 1. Lisaks teeb komisjon ettepaneku kohustada elukohaliikmesriiki teavitama päritoluliikmesriiki kandidaadi avaldusest ning kontrollima, et asjaomaselt kodanikult ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud.

Eespool kirjeldatud uus meede, mis kohustab liikmesriike kohaldama karistust ametlikus avalduses esinevate ebatäpsuste puhul, laieneb ka avaldustele selle kohta, et isikult ei ole kandideerimisõigust ära võetud.

Selleks et tagada teise liikmesriigi kodakondsusega isikutele valimisõiguse kasutamine muudetud direktiivi kohaselt juba järgmistel, 2009. aasta juunis toimuvatel valimistel, teeb komisjon liikmesriikidele ettepaneku, et muudetud direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid jõustuksid hiljemalt 30. juunil 2008.

3.2. Õiguslik alus

EÜ asutamislepingu artikli 19 lõige 2.

3.3. Subsidiaarsuse põhimõte

Probleemi riikidevahelise iseloomu tõttu on direktiivi rakendamisel tuvastatud puudusi võimalik kõrvaldada vaid direktiivi muutmisega.

3.4. Proportsionaalsuse põhimõte

Käesolev ettepanek kehtib üksnes selles ulatuses, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks. Selle sätted on suunatud üksnes direktiivi rakendamisel tuvastatud probleemide lahendamiseks ja sellega piiratud.

Ettepanek ei eelda riikide õigusaktide ühtlustamist ning võimaldavad vähendada olemasolevate haldusmenetluste keerukust.

3.5. Õigusakti valik

Direktiiv (eesmärk on kehtiva direktiivi muutmine).

Ettepaneku valdkond on piiratud direktiivi 93/109 teatavate sätete muutmisega.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5. TÄIENDAV TEAVE

5.1. Lihtsustamine

Ettepaneku eesmärk on lihtsustada avalik-õiguslike (ELi ja liikmesriikide) asutuste jaoks haldusmenetluste korda.

Enam ei ole vaja korraldada komisjoni ja liikmesriikide vahelisi kohtumisi, et arutada teabevahetussüsteemi toimimist.

Liikmesriikide teabevahetuskohustuse tühistamine lihtsustab haldusmenetlusi ja hoiab kokku riigi ametiasutuste selle tööga seotud kulusid.

Nõue, et võimalikud kandidaadid kinnitavad, et neilt ei ole kandideerimisõigust ära võetud, oma ametlikus avalduses, mille esitamise kohustus neil juba on, oleks vähem koormav kui praegu kehtiv nõue esitada samasisuline tõend.

5.2. Ettepanek sisaldab läbivaatamise klauslit.

5.3. Vastavustabel

Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi riigisisesesse õigusse ülevõtvate sätete tekstid ning nende sätete ja käesoleva direktiivi vastavustabeli.

2006/0277 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiivi nr 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 19 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[3]

ning arvestades järgmist:

(1) Pidades silmas komisjoni aruannet nõukogu direktiivi 93/109/EÜ[4] (millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel) kohaldamise kohta 2004. aasta valimistel, tuleks muuta kõnealuse direktiivi teatavaid sätteid.

(2) Direktiiviga on ette nähtud, et ükski isik ei tohi samadel valimistel hääletada rohkem kui üks kord ning et ükski isik ei tohi samadel valimistel kandideerida enamas kui ühes liikmesriigis.

(3) Direktiiviga on ette nähtud, et liidu kodanik, kellelt tema elukoha- või päritoluliikmesriigi õiguse alusel on kandideerimisõigus ära võetud, ei saa kõnealust õigust kasutada elukohaliikmesriigis. Seepärast on direktiivis sätestatud kohustus, et kandideerimistaotluse esitamisel peab ühenduse kodanik esitama ka päritoluliikmesriigi pädevate haldusasutuste tõendi selle kohta, et temalt ei ole selles liikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud või et need asutused ei tea niisugusest õiguse äravõtmisest.

(4) Kandideerimistaotluse esitajate probleemid tõendi väljastamiseks pädevate haldusasutuste tuvastamisel ning tõendi õigeaegsel kättesaamisel on takistuseks kandideerimisõiguse kasutamisel ning on põhjuseks, miks kandideerimisõiguslike ühenduse kodanike osavõtt Euroopa Parlamendi valimistest elukohaliikmesriigis on väike.

(5) Seepärast tuleks tühistada kandidaatide kohustus esitada kõnealune tõend ning asendada see asjakohase märkega ametlikus avalduses, mille nad peavad esitama.

(6) elukohaliikmesriigid peaksid olema kohustatud teavitama avaldusest päritoluliikmesriiki tagamaks, et kandidaatidelt ei ole selles liikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud;

(7) liikmesriigid on teatanud komisjonile probleemidest, mis neil on tekkinud iga kord enne valimisi seoses nõudega vahetada aegsasti teavet valijate registrisse kantud või elukohaliikmesriigis kandideerivate kodanike kohta, et päritoluliikmesriik võtaks asjakohased meetmed tagamaks, et tema kodanikud ei valiks rohkem kui üks kord ega kandideeriks enamas kui ühes liikmesriigis. Seoses erinevustega riikide valimissüsteemides on ühenduse valijate riiklikesse registritesse kandmiseks kogutavad andmed liikmesriigiti väga erinevad, mistõttu võivad elukohaliikmesriigi poolt päritoluliikmesriigile esitatud andmed osutuda ühenduse valija või kandideeriva kodaniku tuvastamiseks ebapiisavateks. Kuna puudub ühtne tähtaeg valijate riiklike registrite sulgemiseks, edastatakse andmed sageli nii hilja, et päritoluliikmesriik ei jõua enam võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et tema kodanikud ei valiks rohkem kui üks kord ega kandideeriks enamas kui ühes liikmesriigis. Lisaks ei kasuta kõik liikmesriigid ühesugust tähestikku, mistõttu ei ole võimalik teabevahetust korraldada, kui elukohaliikmesriik kasutab teabe edastamisel teistsugust tähestikku kui on kasutusel päritoluliikmesriigis.

(8) Probleeme, mis seavad kahtluse alla teabevahetuse operatiivsuse ja tõhususe, on võimalik lahendada ainult valijate riiklike registrite koostamise eeskirjade ühtlustamisega, mis oleks soovitud eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

(9) Seepärast tuleks teabevahetuse nõue tühistada, kuid säilitada kohustus esitada avaldus, milles valija või kandidaat kohustuks hääletama või kandideerima ainult elukohaliikmesriigis.

(10) Selleks et vähendada topelthääletamist või -kandideerimist ja et isikud, kellelt on hääletamis- või kandideerimisõigus ära võetud, ei saaks neid õiguseid kasutada, peavad elukohaliikmesriigid võtma vajalikud meetmed ja määrama käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste rikkumise korral kohaldatava asjakohase karistuse.

(11) Oma aruandes muudetud direktiivi 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kohaldamise kohta peab komisjon liikmesriikide edastatud teabest lähtudes hindama topelthääletamise ja -kandideerimise juhtude esinemissagedust, võttes eelkõige aluseks liikmesriikides pärast valimisi tehtud kontrollide tulemusi.

(12) kõikide häälte ja kandidatuuride süstemaatiline kontrollimine oleks tuvastatud probleemide suhtes ebaproportsionaalne ja küsimusi tekiks ka seoses kontrolli teostamisega, sest liikmesriikidel puudub ühtne elektrooniline meetod tegelikku valimisaktiivsust ning esitatud kandideerimistaotlusi käsitlevate andmete registreerimiseks ja säilitamiseks; seepärast peaksid liikmesriigid keskenduma ainult nende juhtude kontrollimisele, mille puhul topelthääletamise või -kandideerimise tõenäosus on suurem,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 93/109/EÜ muudetakse järgmiselt:

1. Artikli 2 lõige 9 asendatakse järgmisega:

"9) ametlik avaldus – asjaomase isiku avaldus, milles esineva ebatäpsuse puhul rakendatakse kooskõlas siseriiklike õigusaktidega selle isiku suhtes karistusi vastavalt artikli 13 lõikele 1."

2. Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

3. lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Elukohaliikmesriik kontrollib, kas liidu kodanikelt, kes on avaldanud soovi kasutada seal oma kandideerimisõigust, ei ole kõnealust õigust päritoluliikmesriigis mõne tsiviil- või kriminaalõigusliku üksikotsusega ära võetud."

4. lisatakse lõige 3:

"3. Käesoleva artikli lõike 2 rakendamiseks teavitab elukohaliikmesriik päritoluliikmesriiki artikli 10 lõikes 1 nimetatud avaldusest. Sel eesmärgil antakse päritoluliikmesriigist asjakohane ja tavaliselt kättesaadav teave õigeaegselt ja sobival viisil; niisugune teave võib sisaldada üksnes üksikasju, mis on tingimata vajalikud käesoleva artikli rakendamiseks ja mida võib kasutada ainult sellel eesmärgil. Kui antud teave lükkab avalduse sisu ümber, võtab elukohaliikmesriik asjakohased meetmed, et mitte lubada kõnealusel isikul kandideerida."

5. lisatakse lõige 4:

"4. Päritoluliikmesriik võib õigeaegselt ja sobival viisil esitada elukohaliikmesriigile igasugust käesoleva artikli rakendamiseks vajalikku teavet."

6. Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

7. lõikele 1 lisatakse punkt (d):

"(d) et temalt ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud."

8. lõige 2 jäetakse välja;

9. senisest lõikest 3 saab lõige 2;

10. Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

1. Elukohaliikmesriik võtab asjakohased meetmed tagamaks, et artikli 9 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 1 viidatud ametlikus avalduses esinevate ebatäpsuste suhtes, mille tagajärjel rikutakse käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

2. Artikliga 12 sätestatud teavitamiskohustuse kohaselt teavitavad elukohaliikmesriigid valijaid ja kandidaate käesoleva artikli lõikega 1 ettenähtud karistustest."

11. Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Lähtuvalt liikmesriikide edastatud teabest koostab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimistel, millele lisatakse vajaduse korral direktiivi muutmise ettepanek. Nimetatud aruandes pööratakse erilist tähelepanu artiklite 4 ja 13 kohaldamise analüüsimisele.

Esimese lõigu kohaldamisel teevad liikmesriigid omavahel koostööd, et kontrollida pärast valimisi võimalikke ilmnevaid topelthääletamise ja -kandideerimise juhte; nimetatud kontrollide puhul võib keskenduda juhtudele, mille puhul topelthääletamise ja -kandideerimise tõenäosus on suurem."

Artikkel 2

12. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juunil 2008. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

13. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] Nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiiv 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel.

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34.