[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 4.12.2006

KOM(2006) 760 lõplik

2006/0253 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta

(uuesti sõnastatud versioon)

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

KOKKUVÕTE

Käesolev ettepanek on seotud nõukogu direktiivi 69/335/EMÜ[1]uuesti sõnastamisega. Käesoleva ettepaneku eesmärk on lihtsustada ühte väga keerulist ühenduse õigusakti, kaotada järk-järgult kapitalimaks, mida käsitatakse olulise takistusena ELi äriühingute arengule, ning aidata kaasa muude samasuguste maksude kehtestamise või sissenõudmise keelustamisele.

Asjaomase direktiiviga reguleeritakse kapitali suurendamise kaudset maksustamist. Kui kõnealune direktiiv vastu võeti, oli selle eesmärk:

a) ühtlustada kapitali suurendamisega seotud maksustamist, võttes arvesse nii maksude struktuuri kui ka maksumäärasid; ning

b) takistada liikmesriikidel muude samasuguste maksude kehtestamist.

Kõnealust direktiivi muudeti esmakordselt 1973. aastal direktiividega 73/79/EMÜ[2] ja 73/80/EMÜ,[3] kui kapitalimaksu tavamääraks kehtestati 1% ning alandatud määraks teatavate äriühingu ümberkorraldustegevuse puhul sätestati 0–0,5%. Asjaomast direktiivi muudeti täiendavalt 1974. aastal direktiiviga 74/553/EMÜ,[4] milles täpsustati äriühingute aktsiate tegeliku väärtuse määramist maksustamiskünniseks. Lisaks sellele tunnustati 1985. aastal direktiiviga 85/303/EMÜ[5] kapitalimaksu täieliku kaotamise ideed, pidades silmas selle kahjulikku mõju majandusele. Teatavatele liikmesriikidele oli sellistest muudatustest tulenev tulude vähenemine siiski vastuvõetamatu ning neile anti võimalus kas muuta tehingud maksuvabaks või kehtestada ühetaoline maksumäär, mis ei ületa 1%. Kaudne ooteaja kohustus takistas liikmesriikidel uuesti kehtestada kapitalimaksu, kui nad olid selle kohaldamise juba lõpetanud.

Alates 1985. aastast on võetud suund kapitalimaksu kõrvaldamisele. Kapitalimaksu kahjulikku majanduslikku mõju silmas pidades on mitmed liikmesriigid selle kaotanud. Ühendkuningriik kaotas kapitalimaksu 1988. aastal, Saksamaa ja Prantsusmaa 1992. aastal, Taani 1993. aastal ja Itaalia 2000. aastal. Viimati kaotati kapitalimaks alates 7. detsembrist 2005 Iirimaal ning alates 1. jaanuarist 2006 Belgias ja Madalmaades. Selle tulemusena jätkavad kapitalimaksuga maksustamist üksnes seitse liikmesriiki (Kreeka, Hispaania, Küpros, Luksemburg, Austria, Poola, Portugal) 25st. Poolas ja Portugalis on kapitalimaksu määr juba 0,5% või väiksem ning Küprosel 0,6%. Ülejäänud neljas liikmesriigis on maksumäär 1,0%.

EL seadis Lissabonis endale strateegiliseks eesmärgiks saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks jätkusuutlik majanduskasv, töökohtade arvu suurenemine ja nende kvaliteedi tõus ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Käesolevas uuesti sõnastatud direktiivis tehakse ettepanek kehtestada 2008. aastaks maksu piirmääraks 0,5% ning aastaks 2010 kapitalimaks järk-järgult täielikult kaotada, et järgida Lissaboni strateegiat. Näib, et aasta 2010 oleks kapitalimaksu kaotamise jaoks kõige sobivam aeg. Selleks ajaks on liikmesriikidel olnud 25 aastat aega kohandada oma maksukorraldust kapitalimaksu kaotamise ettevalmistamiseks.

Uuesti sõnastatud direktiiv on jaotatud kaheks osaks vastavalt olukorrale, mille suhtes direktiivi tegelikult kohaldatakse, pidades silmas, et alates 1985. aasta muudatusest on asjaomase direktiivi eesmärk olnud kapitalimaksu kaotamine. Esimene osa sisaldab kapitalimaksu ja muude samalaadsete maksudega maksustamise keelustamist käsitlevaid põhieeskirju. Teine osa sisaldab kapitalimaksuga maksustamist käsitlevaid erisätteid, mida kohaldatakse nende liikmesriikide suhtes, kes järkjärgulise kaotamisperioodi jooksul kavatsevad jätkata kapitalimaksuga maksustamist. Kui kõik liikmesriigid on kapitalimaksu kaotanud, muutuvad teise osa sätted kehtetuks, samas kui jätkatakse käesoleva direktiivi esimese osa kohaldamist.

Seoses kavandatavate muudatustega on liikmesriikidega konsulteeritud tehnilisel tasandil. Konsultatsioonide tulemusena on selgunud, et direktiivi uuesti sõnastamine on vajalik, et muuta selle sätted selgemaks, ning et eesmärk on kapitalimaks järk-järgult kaotada.

MÄRKUSED ARTIKLITE KOHTA

SISU

Artikkel 1 sisaldab uut sissejuhatust, mis on lisatud, et anda teavet direktiivis käsitletava kohta. Direktiivi selle artikliga reguleeritakse kaudset maksustamist seoses kapitaliühingute kapitali sissemaksetega, kapitaliühinguid hõlmava ümberkorraldustegevusega ning teatavate väärtpaberite ja võlakirjade väljaandmisega. Kuigi artikkel on uus, ei kaasne sellega direktiivi tehtavaid sisulisi muudatusi, sest esitatud teave on lihtsalt tuletatud endistest artiklitest 10 ja 11.

Kapitaliühing

Artikkel 2 on põhimõtteliselt identne endise artikliga 3. Selles määratletakse need kapitaliühingud, mille suhtes direktiivi kohaldatakse. Mõistet „kapitaliühing“ ei ole põhimõtteliselt muudetud, kuid siiski on endise artikli 3 lõike 1 punktis a esitatud loetelu, mis hõlmab liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel rajatud äriühinguid, nüüd esitatud eraldi I lisas. Selle põhjuseks on kõnealuse loetelu pikkus ja tehniline laad.

Selleks et tagada terminoloogia ühtsus, on üldiselt kasutatud viide „äriühing, ühistu või muu juriidiline isik“ asendatud mõistega „kapitaliühing“ kogu direktiivi ulatuses, s.o artikli 3 punktides e ja f, artikli 5 lõike 1 punktis c, artikli 5 lõike 1 punkti d alapunktis ii, artikli 6 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 6 lõikes 2.

Artikli 2 lõige 2 vastab endise artikli 3 lõike 2 esimesele lausele ning jääb muutumatuks. Artikli 2 lõike 2 eesmärk on takistada seda, et teatava õigusliku vormi valiku tõttu võiks põhimõtteliselt samaväärse tegevuse puhul viia erineva maksualase kohtlemiseni.

Endise artikli 3 lõike 2 teine lause on teksti koostamisega seotud põhjustel üle viidud artiklisse 9. Kõnealuse sätte kohaselt ei ole liikmesriigid kohustatud käsitama teatavaid üksusi kapitaliühingutena kapitalimaksuga maksustamise korral. Kuna kõnealust erandit kohaldatakse üksnes olukorras, kus kapitalimaksuga võidakse maksustada, sobib asjaomane säte paremini direktiivi III peatükki.

Kapitali sissemaksed

Artiklis 3 esitletakse uut mõistet „kapitali sissemaksed“ nende tehingute loetelu kaudu, mille suhtes direktiivi kohaldatakse. Kõik kõnealused tehingud hõlmavad kapitali või varade ülekandmist kapitaliühingule või nende tulemuseks on äriühingu kapitali või varade märkimisväärne suurenemine ning need on üldjoontes identsed endise artikli 4 lõigetes 1 ja 2 loetletud tehingutega. Siiski on teatav ümberkorraldustegevus, mis oli hõlmatud endise artikli 4 lõikega 1, nüüd määratletud eraldi artiklis 4 ning seepärast sisaldab artikli 3 sissejuhatav osa sisulist muudatust.

Endise artikli 4 erisätteid kapitalimaksu kohta käsitletakse nüüd artiklis 10, sest kõnealused sätted on jätkuvalt asjakohased üksnes nende liikmesriikide puhul, kes jätkavad kapitalimaksuga maksustamist. Artikli 3 punktides a–d osutatud kapitali sissemaksed vastavad endise artikli 4 lõike 1 punktides a–d osutatud tehingutele. Artikli 3 punktides e ja f käsitletakse kapitaliühingu juhtimise tegeliku keskuse või registrijärgse asukoha üleviimist kolmandast riigist liikmesriiki. Kõnealused punktid vastavad endise artikli 4 lõike 1 punktidele e ja f, v.a tingimuse osas, mille kohaselt kapitaliühingut käsitatakse kapitaliühinguna asjaomases liikmesriigis. Kuna kõnealune tingimus on asjakohane üksnes kapitalimaksuga maksustavate liikmesriikide puhul, on seda nüüd võimalik tuletada artiklist 9.

Endise artikli 4 lõike 1 punktid g ja h, milles käsitletakse teatavate üksuste juhtimise tegeliku keskuse või registrijärgse asukoha üleviimist ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, on jäetud välja, et lihtsustada kapitali sissemaksete määratlemist. Kõnealune muudatus on sisuline, sest asjaomane üleviimine oli varem maksustatud kapitalimaksuga. Tuleks siiski märkida, et kõnealuste sätete reguleerimisala on küllaltki piiratud. Esiteks hõlmavad kõnealused sätted üksnes artikli 2 lõikes 2 osutatud üksuse juhtimise tegeliku keskuse või sellise üksuse artikli 2 lõikes 2 osutatud registrijärgse asukoha üleviimist ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, kelle juhtimise tegelik keskus on kolmandas riigis. Teiseks kohaldatakse kõnealuseid sätteid kohaldatakse üksnes juhul, kui kaks asjaomast liikmesriiki ka tegelikult kasutavad kapitalimaksuga maksustamise võimalust. Asjaomast üksust peab käsitama kapitaliühinguna selles liikmesriigis, kuhu üleviimine toimub, mitte aga selles liikmesriigis, kust see üle viiakse. Endistes punktides g ja h käsitletud üleviimine on nüüd hõlmatud artikli 5 lõike 1 punkti d alapunktiga ii, mis tähendab seda, et kaudseid makse ei tohi kehtestada.

Artikli 3 punktid g–j vastavad endise artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktidele a–d ning need jäävad muutumatuks.

Endise artikli 4 lõike 2 teise lõiguga lubatakse Kreekal kindlaks määrata, milliste endises artiklis 4 loetletud tehingute suhtes ta kohaldab kapitalimaksu. Kreeka on seda teinud ning seepärast on kõnealune säte välja jäetud.

Ümberkorraldustegevus

Artikli 4 kohaselt ei käsitata teatavat ümberkorraldustegevust kapitali sissemaksena, nagu on määratletud artiklis 3. Kehtivate eeskirjade (s.o endine artikkel 4) kohaselt on ümberkorraldustegevus hõlmatud käesoleva direktiiviga üksnes siis, kui sellega on seotud asjaomase kapitaliühingu kapitali või varade suurenemine, vt juhtum C-152/97. [6] Selline suurenemine ei ole artiklis 4 esitatud ümberkorraldustegevuse määratluse alusel enam nõutav, seega kohaldatakse käesolevat direktiivi sellise ümberkorraldustegevuse suhtes olenemata sellest, kas selle tulemusel kapital suureneb või mitte. Kõnealune muudatus on sisuline, sest sellega laiendatakse käesoleva direktiivi reguleerimisala.

Artiklis 4 määratletud ümberkorraldustegevus hõlmab kahte liiki ühinemisi: a) varalistest sissemaksetest tulenevad ühinemised ning b) aktsiate vahetamisest tulenevad ühinemised. Mõlemal juhul on tingimuseks see, et sissemakse koosneb vähemalt osaliselt väärtpaberitest, mis esindavad omandava äriühingu kapitali. Ümberkorraldustegevuse mõiste tuleneb põhimõtteliselt endise artikli 7 lõikest 1, mida on muudetud direktiiviga 85/303/EMÜ.

Endise artikli 7 lõige 1 sai praeguse sõnastuse 1985. aasta muudatusega, millega tunnistati kaudselt kehtetuks ja asendati endise artikli 7 lõike 1 punktid b ja bb. Endise artikli 7 lõike 1 alusel vabastavad liikmesriigid kapitalimaksust tehingud, mis 1. juuli 1984. aasta seisuga olid maksuvabad või mille suhtes kohaldati maksumäära kuni 0,50%. Asjaomased tehingud kujutavad endast endise artikli 7 lõike 1 punktides b ja bb osutatud kahte liiki ühinemisi ning ooteaega käsitleva sätte tõttu on endised punktid b ja bb direktiivi tõlgendamise seisukohast praegugi otsustavad, mistõttu need on uuesti esitatud artiklis 4.

Artikli 4 punktis a kirjeldatud ümberkorraldustegevus vastab põhimõtteliselt endise artikli 7 lõike 1 punktis b kirjeldatule, milleks on ümberkorraldustegevus, mille käigus kapitaliühingud annavad kõik oma varad ja kohustused või osa oma äritegevusest üle teistele kapitaliühingutele. Artikli 4 punkti a sõnastus erineb pisut endise artikli 7 lõike 1 punkti b sõnastusest. Näiteks on tekst „osa oma äritegevusest“ nüüd „osa oma tegevusvaldkondadest“ Euroopa Kohtu otsuse tõttu endise artikli 7 lõike 1 punkte b ja bb käsitlevas kohtuasjas C-164/90.[7] Euroopa Kohus märkis oma otsuse punktis 22 järgmist:

„Artikli 7 lõike 1 punkti b sõnastusest tulenevalt ning eelkõige selles esitatud viitest „varale ja kohustustele“ on ilmselge, et tegemist on juhtumiga, kus äriühing kannab teisele kapitaliühingule üle erinevad ühikud (kas kõik või osa oma varadest ja kohustustest), mis moodustavad iseseisvaks tegutsemiseks võimelise üksuse.“

Kasutades mõistet „tegevusvaldkonnad“ on sõnastus samuti kooskõlas nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/434/EMÜ (eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta)[8] artikli 2 punktis i kasutatud terminoloogiaga, samuti Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu registrijärgse asukoha ühest liikmesriigist teise üleviimise puhul rakendatavat maksustamissüsteemi käsitleva terminoloogiaga.

Artikli 4 punkti a sõnastus erineb ka sissemakse osas. Endise artikli 7 lõike 1 punkti b alusel koosneb sissemakse põhimõtteliselt ainult omandava äriühingu aktsiate jaotamisest, kuigi mõnes liikmesriigis võib sissemakse olla vastuvõetav isegi juhul, kui see sisaldab sularahamakset, mis ei ületa 10% aktsiate nominaalväärtusest. Artikli 4 punkti a kohaselt võib suurem sularahamakse olla vastuvõetav, sest üksnes osa üleviimises sisalduvast sissemaksest koosneb väärtpaberitest. Kõnealused muudatused, millega lihtsustatakse ümberkorraldustegevuse mõistet, on sisulised muudatused.

Artikli 4 punktis b kirjeldatud ümberkorraldustegevus vastab põhimõtteliselt endise artikli 7 lõike 1 punktis bb kirjeldatule, milleks on ümberkorraldustegevus, mille käigus kapitaliühingud omandavad aktsiad, mis moodustavad vähemalt 75% teise kapitaliühingu aktsiakapitalist. Artikli 4 punkti b sõnastust on siiski muudetud niivõrd, kuivõrd selles sätestatakse, et omandatud aktsiad esindavad häälteenamust. Uus sõnastus on kooskõlas direktiivis 90/434/EMÜ kasutatud terminoloogiaga. Samuti koosneb artikli 4 punkti b kohaselt sissemakse üksnes osaliselt omandava äriühingu väärtpaberitest, samas kui endise artikli 7 lõike 1 punti bb kohaselt koosneb sissemakse põhimõtteliselt täielikult sellistest väärtpaberitest. Lisaks sellele ei ole ennistatud endise punkti bb teises lõigus osutatud viieaastast tagasivõtmisperioodi. Kõnealused muudatused, millega lihtsustatakse ümberkorraldustegevuse mõistet, on sisulised muudatused.

Tehingud, mille suhtes ei kohaldata kaudset maksustamist

Artiklis 5 sätestatakse direktiivi peamine reegel, mille kohaselt liikmesriigid ei maksusta kaudselt kapitaliühingute kapitali suurendamist. Osaliselt on kõnealuse artikli aluseks endise artikli 10 üldine keeld, milles sätestatakse, et kapitaliühingutelt ja üksustelt, mida käsitatakse kapitaliühinguna, ei või kapitali suurendamise korral võtta mingisuguseid muid makse peale kapitalimaksu. Artiklis 5 sätestatud keeld on endises artiklis 10 sätestatud keelust siiski laiaulatuslikum, sest sellega keelustatakse ka kapitalimaksu võtmine. Seepärast on kõnealune muudatus sisuline.

Artikli 5 lõike 1 punktid a–c vastavad endise artikli 10 punktidele a–c. Artikli 5 lõike 1 punkt d vastab endise artikli 4 lõikele 3, kuid artikli 5 lõike 1 punkti d alapunkti ii reguleerimisala on laiaulatuslikum kui endise artikli 4 lõike 3 punkti b oma. Artikli 5 lõike 1 punkti d alapunktis ii on selgesõnaliselt sätestatud, et kapitaliühingu juhtimise tegeliku keskuse või juhtimise registrijärgse asukoha üleviimine ühest liikmesriigist teise liikmesriiki ei kuulu kaudsele maksustamisele, samas kui endise artikli 4 lõike 3 punkti b kohaselt on selline üleviimine maksuvaba üksnes siis, kui asjaomast üksust käsitatakse mõlemas liikmesriigis kapitaliühinguna kapitalimaksu osas. Artikli 5 lõike 1 punkti d alapunkti ii uues sõnastuses kajastub endise artikli 4 lõike 1 punktide g ja h kustutamine.

Artikli 5 lõike 1 punkt e on uus ja selles sätestatakse eelkõige, et artiklis 4 osutatud ümberkorraldustegevus ei kuulu kaudsele maksustamisele. Ühest küljest on endise artikli 7 lõike 1 punktiga b hõlmatud ümberkorraldustegevus, mis on nüüd esitatud artikli 4 punktis a, vabastatud kapitalimaksust alates 1985. aasta muudatusest. Teisest küljest on neil liikmesriikidel, kes võtsid endise artikli 7 lõike 1 punktiga bb (praeguse artikli 4 punkt b) hõlmatud ümberkorraldustegevuselt tavapärase määraga kapitalimaksu 1. juuli 1984 (või nende ühinemiskuupäeva) seisuga, olnud võimalus selle võtmist jätkata endise artikli 7 lõike 1 alusel. Kõnealust võimalust enam ei ole, sest ümberkorraldustegevus ei kuulu kapitalimaksuga maksustatavate tehingute hulka. Seega sisaldab artikli 5 lõike 1 punkt e sisulist muudatust, mis mõjutab neid liikmesriike, kes praegu maksustavad asjaomast ümberkorraldustegevust kapitalimaksuga.

Mõni nüüd artiklis 4 osutatud ümberkorraldustegevus, eelkõige ühinemine, millega ei kaasne kapitali suurenemine, ei kuulunud varem direktiivi reguleerimisalasse ning seepärast oli liikmesriikidel lubatud sellist ümberkorraldustegevust kaudselt maksustada. Artikli 5 lõike 1 punkti e kohaselt ei või liikmesriigid seda enam teha. See on sisuline muudatus, mis mõjutab kõiki neid liikmesriike, kes võtavad praegu kaudseid makse selliselt ümberkorraldustegevuselt, millega ei kaasne kapitali suurenemine.

Artikli 5 lõige 2 vastab endisele artiklile 11 ning jääb muutumatuks. Artikli 5 lõikega 2 keelustatakse teatava tegevuse maksustamine, mis võib muidu viia kaudsele maksustamisele kuuluvate tehinguteni.

maksud ja käibemaks

Artiklis 6 loetletakse eranditult need maksud ja lõivud, mida liikmesriigid võivad artiklis 5 osutatud tehingute suhtes kohaldada. Artikkel 6 vastab endisele artiklile 12 ning jääb muutumatuks, v.a mõned keelelised muudatused.

Kapitalimaksuga maksustamine teatavates liikmesriikides

Artiklis 7 määratletakse mõiste „kapitalimaks“ maksuna, mida kohaldatakse kapitaliühingutele tehtavate kapitali sissemaksete suhtes. Kõnealune säte vastab osaliselt endisele artiklile 1.

Artikli 5 kohaselt ei tohiks põhimõtteliselt kapitalimaksu võtta. Sellele vaatamata sätestatakse artiklis 7, et teatavad liikmesriigid võivad piiratud ajavahemikul kapitalimaksu võtta. Kõnealune säte, mis põhineb osaliselt endise artikli 7 lõikel 2, eeldab mõningaid sisulisi muudatusi.

Üksnes artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud tehingud (kapitali sissemaksed) võivad kuuluda kapitalimaksuga maksustamisele. See tähendab seda, et artikli 4 lõikes b osutatud ümberkorraldustegevus ei kuulu enam kapitalimaksuga maksustamisele.

Liikmesriigid, kes ka tegelikult 1. jaanuaril 2006 kapitalimaksu võtsid, võivad selle võtmist jätkata. Määratakse kindlaks kuupäev, et selgesõnaliselt kehtestada ooteaeg praegusele olukorrale, mil üksnes seitse liikmesriiki 25st võtavad kapitalimaksu. Kõnealuse sättega tagatakse, et liikmesriigid, kes asjaomasel kuupäeval kapitalimaksu ei võtnud või kes peatavad kapitalimaksu võtmise pärast kõnesolevat kuupäeva, ei või seda uuesti kehtestada. Direktiivi eesmärki, mis on läbi vaadatud eelkõige 1985. aasta muudatusega, on tõlgendatud kaudset ooteaja kohustust juba sidaldavana. Seega on kohtujurist Fennelly teinud oma otsuses C-350/98 selgeks, et liikmesriikidel ei ole õigust kehtestada uuesti kapitalimaksu direktiivis loetletud tehingute suhtes, kui nad on ükskord juba otsustanud seda mitte teha. Euroopa Kohus toetas kõnealust otsust oma 11. novembri 1999. aasta otsusega.[9] Ooteaega käsitleva üldise kohustusega, mis on sätestatud artiklis 7, konsolideeritakse kaudne ooteaja kohustus ning asendatakse endise artikli 4 lõikes 2 ja endises artiklis 8 osutatud ooteaja kohustused.

Lõpetuseks, artikliga 7 nõutakse kapitalimaksu kaotamist.

Kapitalimaksu määr

Artiklis 8 sätestatakse, et kapitalimaksu määr on ühetaoline. Kõnealust sätet ei ole muudetud ja see vastab endise artikli 7 lõikele 2. Artiklis 8 sätestatakse samuti, et kapitalimaksu määr ei tohi ületada liikmesriikides 1. jaanuaril 2006 kohaldatud määra ega tohi ühelgi juhul olla suurem kui 1%. Nende liikmesriikide puhul, kus 1. jaanuari 2006 seisuga oli kapitalimaksu määr 1%, tähendab kõnealune säte seda, et nad võivad jätkata asjaomase määra kohaldamist, ning et nende maksimummäär on 1%. Nende liikmesriikide puhul, kus kõnealusel kuupäeval oli asjaomane määr madalam kui 1%, tähendab artikkel 8, et nad võivad vastava määra säilitada ning seda käsitatakse ka nende individuaalse maksimummäärana. Seega võib liikmesriik, kus kapitalimaksu määr 1. jaanuari 2006 seisuga oli 0,5%, kõnealust määra maksustamisel edasi kasutada.

Kui liikmesriik on otsustanud kehtestada määra, mis on madalam asjaomases liikmesriigis 1. jaanuaril 2006 kehtinud individuaalsest maksimummäärast, ei või ta uuesti kõrgemat määra kehtestada.

Ooteaja kohustused, mis on sätestatud artiklis 8, on sisulised muudatused, sest endise artikli 7 lõikes 2 ei ole määra tõstmist selgesõnaliselt välistatud, kuni see ei ületa maksimummäära. Igal juhul takistab uues direktiivis sätestatud kaudne ooteaja kohustus liikmesriikidel tõsta maksumäära.

Lõpetuseks sätestatakse artiklis 8, et maksimummäär ei tohi ületada 1% kuni 31. detsembrini 2007 ja 0,5% kuni 31. detsembrini 2009. Määra suhtes kehtestatav 0,5% suurune piirang on uus ja seega sisuline muudatus, sest endise artikli 7 lõike 2 kohane maksimummäär on 1%.

Teatavate üksuste väljaarvamine reguleerimisalast

Artikli 9 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada, kas artikli 2 lõikes 2 osutatud üksusi käsitatakse kapitalimaksu osas kapitaliühingutena. Kõnealune säte vastab endise artikli 3 lõike 2 teisele lausele ning jääb muutumatuks.

Kapitalimaksuga maksustamisele kuuluvad tehingud ja maksustamisõiguste jaotumine

Artiklisse 10 on koondatud endine artikkel 2 maksustamisõiguste jaotumise kohta ning endine artikkel 4, milles eristatakse tehinguid, mis peavad kuuluma kapitalimaksuga maksustamisele ning tehinguid, mis võivad kuuluda kapitalimaksuga maksustamisele. Artikli 10 kohaselt võetakse kapitalimaksu sellelt kapitaliühingult, kes saab asjaomase kapitali sissemakse. Artiklis 10 sätestatakse ka see, et kapitalimaksu võtab üksnes see liikmesriik, kus kapitali sissemakse tegemise ajal asub kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus. Kõnealune säte vastab endise artikli 2 lõikele 1 ja jääb muutumatuks. Nagu kõnealusest sättest selgub, tuleb kapitalimaksu võtta ühendusesiseselt üksnes ühe korra, kui üldse. Seega kui kapitali sissemakse kuulub artikli 10 reguleerimisalasse ning kui kapitalimaksu võetakse ühes liikmesriigis, ei tohi sama sissemakset kapitalimaksuga maksustada teises liikmesriigis. Kui liikmesriik ei võta kapitalimaksu oma jurisdiktsioonis, ei ole teisel liikmesriigil vastavat õigust tema asemel maksustada.

Artikli 10 lõige 1 vastab endise artikli 2 lõikele 1 ja endise artikli 4 lõike 1 punktidele a–f ning jääb muutumatuks. Artikli 10 lõige 2 vastab endise artikli 2 lõikele 1 ja endise artikli 4 lõikele 2 ning jääb muutumatuks. Artikli 10 lõiked 3 ja 4 vastavad endise artikli 2 lõigetele 2 ja 3 ning need jäävad muutumatuks.

Kapitalimaksu baas

Artikliga 11 kehtestatakse kapitalimaksu baas. Artikkel 11 vastab endise artikli 5 lõigetele 1 ja 2 ning jääb muutumatuks. Endise artikli 5 lõige 3 on üle viidud artikli 12 lõikesse 1, sest kõnealuses artiklis käsitletakse maksubaasist väljaarvamisi.

Väljaarvamine kapitalimaksu baasist

Artikli 12 lõikes 1 sätestatakse, et kui kapitali suurendatakse, ei sisalda maksubaas neid summasid, millelt on juba kapitalimaksu võetud, et vältida topeltmaksustamist. Artikli 12 lõige 1 vastab endise artikli 5 lõikele 3 ning jääb muutumatuks.

Artikli 12 lõike 2 kohaselt on liikmesriigil võimalus kapitalimaksust vabastada kapitali sissemakse, mille teeb piiramatu vastutusega osanik. Kui täisosaniku osa muudetakse usaldusosaniku osaks, tuleb maksta kapitalimaksu, sest täisosanikust sai usaldusosanik. Artikli 12 lõige 2 vastab endise artikli 6 lõigetele 1 ja 2 ning jääb muutumatuks, v.a endise artikli 6 lõike 2 esimese ja teise taande kustutamine. Kahes kõnealuses taandes on käsitletud vastavalt kapitaliühingu juhtimise tegeliku keskuse või registrijärgse asukoha üleviimise maksustamist. Kõnealune kustutamine tuleneb artikli 5 lõike 1 punkti d alapunkti ii muutmisest, mille kohaselt ei anna selline üleviimine maksustamiseks alust.

Endise artikli 7 lõike 1 esimene ja teine lõik sisalduvad nüüd artiklis 4 ja artikli 5 lõike 1 punktis e. Välja on jäetud endise artikli 7 lõike 1 kolmas lõik, millega Kreekal lubatakse kindlaks määrata, kas ta võtab kapitalimaksu teatavatelt äriühingu ümberkorraldustoimingutelt. Kõnealust sätet enam ei kohaldata. Endise artikli 7 lõige 2 on üle viidud artiklitesse 7 ja 8.

Artikli 12 lõikes 3 sätestatakse, et kui kahjumist tulenevale äriühingu kapitali vähenemisele järgneb selle suurenemine, võib kõnealuse suurenenud osa maksubaasist välja arvata. Artikli 12 lõige 3 vastab endise artikli 7 lõikele 3 ning jääb muutumatuks.

Teatavatele kapitaliühingutele tehtavate kapitali sissemaksete maksuvabastus

Artikli 13 kohaselt võivad liikmesriigid kapitalimaksust vabastada teatavate avalikke teenuseid osutavate kapitaliühingute kapitali sissemaksed. Artikli 13 esimene lõik vastab endisele artiklile 8 ning jääb muutumatuks. Artikli 13 teises lõigus käsitletakse sellise kapitaliühingu filiaali suhtes kapitalimaksu kehtestamist, kes osutab avalikke teenuseid ning kelle kapitaliühingu registrijärgne asukoht ja juhtimise tegelik keskus asuvad kolmandas riigis. Kõnealuse sätte kohaselt peavad liikmesriigid asjaomastele filiaalidele tehtavad sissemaksed samuti kapitalimaksust vabastama, kui nad kavatsevad kapitalimaksust vabastada esimeses lõigus osutatud sissemaksed. Kõnealuse sätte eesmärk on tagada, et majanduslikust seisukohast samaväärset tegevust käsitataks samaväärsena ka tegelikkuses. Kõnesolev säte on uus ja sisaldab sisulist muudatust.

Erandite tegemise kord

Artiklis 14 käsitletakse erandite tegemise korda ning see vastab endisele artiklile 9. Artikli 14 kohaselt ei ole siiski enam võimalik teha käesoleva direktiivi sätetest erandeid kapitalimaksu määra tõstmise kaudu. See on sisuline muudatus. Tuleb märkida, et praeguseni ei ole erandite tegemise korda tihti kohaldatud ning praegu ei kehti kõnealuse määra tõstmise suhtes mingid erandid.

Endine artikkel 10 sisaldub nüüd artikli 5 lõikes 1, endine artikkel 11 artikli 5 lõikes 2, endine artikkel 12 artiklis 6 ning endised artiklid 13 ja 14 sisalduvad nüüd artiklis 15.

Ülevõtmine, kehtetuks tunnistamine, jõustumine ja adressaadid

Artiklid 15, 16, 17 ja 18 ülevõtmise, kehtetuks tunnistamise, jõustumise ja adressaatide kohta on standardartiklid.

Artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud äriühingute loetelu

I lisas loetletakse teatavad äriühingud, mis kuuluvad liikmesriikide õiguse alla. Kõnealune loetelu vastab põhimõtteliselt endise artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud äriühingute loetelule. Endine loetelu ei olnud siiski täielik ning seepärast on seda kohandatud. Nüüd on seal viide nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2157/2001 (Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta)[10] alusel asutatud äriühingutele. See sisaldab nüüd ka Eesti ja Leedu riikliku õiguse all olevaid äriühinguid. Samuti on ajakohastatud Madalmaade riikliku õiguse all olevate äriühingute loetelu.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta)[11] alusel asutatud äriühinguid ei ole loetelus esitatud. Seda sellepärast, et vastupidiselt SEdele ei pea SCEd kõikides liikmesriikides tingimata olema kapitaliühingud. Kui SCE muutub kapitaliühinguks, on see hõlmatud artiklis 2 esitatud määratlusega.

Keelelised parandused

Teatavates direktiivi keeleversioonides võib esineda erilisi keelelisi parandusi.

⎢69/335/EMÜ (kohandatud)

2006/0253 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa MajandusüÜhenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 99 √ 93 ∏ ja 100 √ 94 ∏,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[12]

võttes arvesse assamblee Euroopa Parlamendi arvamust,[13]

võttes arvesse √ Euroopa ∏ mMajandus- ja sSotsiaalkomitee arvamust[14]

ning arvestades järgmist, et:

⎢

1. Nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta[15] on mitmel korral oluliselt muudetud.[16] Täiendavatest muudatustest tulenevalt tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada.

⎢69/335/EMÜ põhjendus 1 (kohandatud)

asutamislepingu eesmärk on luua kodumaise turuga sarnanevate omadustega majandusliit ning selle eesmärgi saavutamise üks olulisi tingimusi on kapitali vaba liikumise soodustamine;

⎢69/335/EMÜ põhjendused 2 ja 8 (kohandatud)

?uus

2. liikmesriikides praegu kehtivad kKaudsed maksud kapitali suurendamisega seotud maksud, nimelt maks äriühingute kapitali tehtavatelt sissemaksetelt √ (edaspidi „kapitalimaks“) ∏, ning väärtpaberite tempelmaks √ ning ümberkorraldustegevusega seotud maks, ∏ ð olenemata sellest, kas kõnealune tegevus hõlmab kapitali suurenemist, ï põhjustavad diskrimineerimist, topeltmaksustamist ja ebakõlasid, mis häirivad kapitali vaba liikumist;.√ Sama kehtib ka kapitalimaksu või väärtpaberite tempelmaksuga samaväärsete muude kaudsete maksude kohta. ∏

3. ning mis seepärastSellest tulenevalt √ on siseturu huvides ühtlustada kapitali suurendamise kaudset maksustamist käsitlevad õigusaktid, et ∏ ning mis seepärast tuleb ühtlustamise teel kaotada √ kõrvaldada võimalikult paljud tegurid, ∏ ð mis võivad kahjustada konkurentsitingimusi või ï √ takistada kapitali vaba liikumist ∏.

⎢69/335/EMÜ põhjendus 3 (kohandatud)

kapitali suurendamiselt võetavate maksude ühtlustamine tuleb korraldada selliselt, et see kajastuks liikmesriikide eelarvetes minimaalselt;

⎢85/303/EMÜ põhjendus 2

4. Kapitalimaksu majanduslik mõju kahjustab ettevõtjate ümberrühmitamist liitumist ja arengut. Selline mõju on eriti kahjulik praeguses majandusolukorras, kus tingimata tuleb on tungivalt tarvis eelistada investeerimise soodustamist.

⎢85/303/EMÜ põhjendus 3 (kohandatud)

?uus

5. Nimetatud eesmärkide saavutamise parim vahend oleks ðSeepärast on asjakohaneï kapitalimaksu kaotadamine.

6. Teatavatele liikmesriikidele √ , kes praegu kapitalimaksu kohaldavad, ∏ on siiski vastuvõetamatu tulude vähenemine, mis sellisest meetmest √ kohesest kohaldamisest ∏ tuleneks.√ Kõnealustel ∏ liikmesriikidele tuleb √ peaks ∏ seepärast √ olema ∏ anda ð piiratud ajavahemiku jooksul ï võimaluse ð jätkuvalt ï vabastada kapitalimaksust või allutada kapitalimaksule osa või kõik selle kohaldamisalasse kuuluvad √ asjaomased ∏ tehingud, kusjuures ühes liikmesriigis tuleb kohaldada ühetaolist maksumäära. ð Kui liikmesriik on otsustanud kas osade või kõigi käesoleva direktiivi kohaste tehingute suhtes kapitalimaksu mitte kehtestada, ei peaks tal olema võimalik sellist maksu uuesti kehtestada. ï

∫uus

7. On asjakohane, et kapitalimaksu maksimummäära, mida kohaldavad kapitalimaksuga maksustamist jätkavad liikmesriigid, tuleks 2008. aastaks vähendada ning hiljemalt aastaks 2010 tuleks kapitalimaks täielikult kaotada.

⎢69/335/EMÜ põhjendus 4 (kohandatud)

liikmesriigi poolt tempelmaksu võtmine teise liikmesriigi väärtpaberitelt, mis tema territooriumile tuuakse või seal emiteeritakse, on vastuolus kodumaise turuga sarnanevate omadustega ühisturu ideega; lisaks on selgunud, et siselaenude puhul ning liikmesriigi turule välismaiste väärtpaberite riikitoomise või nende seal emiteerimise puhul on väärtpaberitelt tempelmaksu võtmine nii majanduslikult ebasoovitatav kui ka vastuolus liikmesriikide selle valdkonna maksuseaduste arengutega;

ê69/335/EMÜ põhjendus 6 (kohandatud)

8. Kodumaise turuga sarnanevate omadustega ühis √ Sise ∏turu ideele on iseloomulik, et äriühingu poolt ühis √ sise ∏turu piires √ ei ∏ tohiks äriühingu kapitali suurendamist tuleks maksustada √ rohkem kui ühe korra ∏ ühekordselt. √ Kui liikmesriik, kellele on antud maksustamisõigused, ei võta kas teatavatelt või kõigilt käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatelt tehingutelt kapitalimaksu, et tohi mis tahes muu liikmesriik kasutada asjaomaste tehingute puhul maksustamisõigust. ∏ ning nimetatud maksu määr peaks kõikides liikmesriikides olema sama, et mitte häirida kapitali liikumist.

∫uus

9. On asjakohane säilitada ranged tingimused selliste olukordade puhul, kus liikmesriigid jätkavad kapitalimaksuga maksustamist, eelkõige seoses maksuvabastuste ja -vähendustega.

⎢69/335/EMÜ põhjendus 7 (kohandatud)

seepärast tuleks nimetatud maks nii struktuuri kui määrade osas ühtlustada;

⎢69/335/EMÜ põhjendused 5 ja 8 (kohandatud)

10. kapitalimaksu või väärtpaberitelt võetava tempelmaksuga samaväärsete muude kaudsete maksude säilitamine võiks kahjustada käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmete eesmärki ning need maksud tuleb seepärast kaotada, √ Peale kapitalimaksu ei tohiks kapitali suurendamise suhtes kohaldada mingeid muid kaudseid makse. ∏ nimetatud olukorras on soovitav kaotada √ Eelkõige ei tohiks kohaldada ∏ väärtpaberite tempelmaksu, olenemata väärtpaberite päritolust ning sellest, kas need esindavad äriühingu omakapitali või laenukapitali;.

∫uus

11. Direktiivis 69/335/EMÜ sätestatud kapitaliühingute loetelu ei ole täielik ning seepärast tuleks seda kohandada.

12. Kuna liikmesriigid ei saa kõnealustel põhjustel käesoleva direktiivi eesmärke täielikult täita ning neid oleks võimalik paremini täita ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

⎢

13. Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

14. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega,

⎢69/335/EMÜ

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

⎢69/335/EMÜ (kohandatud)

√ I PEATÜKK ∏

√ SISU JA REGULEERIMISALA ∏

Artikkel 1

Liikmesriigid võtavad kapitaliühingute kapitali sissemaksetelt artiklite 2-9 sätetele vastavalt ühtlustatud maksu, edaspidi «kapitalimaks».

√ Sisu ∏

√ Käesoleva direktiiviga reguleeritakse kaudset maksustamist järgmiste juhtude puhul: ∏

√ a) kapitaliühingutele tehtavad kapitali sissemaksed; ∏

√ b) kapitaliühinguid hõlmav ümberkorraldustegevus; ∏

√ c) teatavate väärtpaberite ja võlakirjade väljaandmine. ∏

Artikkel 2

1. Kapitalimaksuga maksustatavad tehingud kuuluvad maksustamisele üksnes liikmesriigis, kus nimetatud tehingute tegemise ajal on kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus.

2. Kui kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus asub kolmandas riigis ning selle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, maksustatakse kapitalimaksuga maksustatavad tehingud liikmesriigis, kus on ühingu registrijärgne asukoht.

3. Kui kapitaliühingu registrijärgne asukoht ja juhtimise tegelik keskus on kolmandas riigis, võib liikmesriigis asuvasse filiaali makstavat põhi- või käibekapitali maksustada liikmesriigis, kus filiaal asub.

Artikkel 32

√ Kapitaliühing ∏

Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemisakti artikkel 29 ja I lisa lk 93 (kohandatud)

Hispaania ja Portugali ühinemisakti artikkel 26 ja I lisa lk 167

Act of Accession of Greece

Kreeka ühinemisakti artikkel 21 ja I lisa lk 95

1. Käesolevas direktiivis tähendab kasutatakse mõistet „kapitaliühing“ järgmistes tähenduses:

a) √ ühing, mis esineb I lisas loetletud mis tahes kujul; ∏ Belgia, Taani, Saksa, Hispaania, çPrantsuse, Kreeka , Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaadeè1 , Portugali ja Ühendkuningriigi õigusele alluvad äriühingud, mida nimetatakse vastavalt:

- société anonyme/naamloze vennootschap, aktieselskab, Aktiengesellschaft, sociedad anónima, société anonyme, Ανώνυμος Εταιρία , companies incorporated with limited liability, società per azioni, société anonyme, naamloze vennootschap, sociedade anónima, companies incorporated with limited liability;

- société en commandite par actions/commanditaire vennootschap op aandelen, kommandit-aktieselskab, Kommanditgesellschaft auf Aktien, sociedad comanditaria por acciones, çsociété en commandite par actions, Ετερόρρυθμος κατά μετοχάς Εταιρία, società in accomandita perazioni, société en commandite par actions, commanditaire vennootschap op aandelenè1 , sociedade em comandita por acções ;

- société de personnes à responsabilité limitée/ personenvennootschap met beperkte aansprakelijkheid, Gesellschaft mit beschränkter Haftung, sociedad de responsabilidad limitada, société à responsabilité limitée, Εταιρία Περιωρισμένης Ευθύνης, società a responsabilità limitata, société à responsabilité limitéeè1 , sociedade por quotas ;

Austria, Rootsi ja Soome ühinemisakti artikkel 29 ja I lisa lk 196 (kohandatud)

Austria õigusega reguleeritavad äriühingud nimetusega:

- «Aktiengesellschaft»

«Gesellschaft mit beschränkter Haftung»;

Soome õigusega reguleeritavad äriühingud nimetusega:

- «osakeyhtiö - aktiebolag», «osuuskunta - andelslag», «säästöpankki - sparbank» and «vakuutusyhtiö - försäkringsbolag»;

Rootsi õigusega reguleeritavad äriühingud nimetusega:

- «aktiebolag»

- «bankaktiebolag»

- «försäkringsbolag».

2003. aasta ühinemisakti artikkel 20 ja II lisa (kohandatud)

Tšehhi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse:

«akciová společnost»

«komanditní společnost»

«společnost s ručením omezeným»;

Küprose seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse:

«εταιρείες περιορισμένης ευθύνης»;

Läti seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse:

«kapitālsabiedrība»;

Ungari seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse:

«részvénytársaság»

«korlátolt felelősségű társaság»;

Malta seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse:

«Kumpaniji ta' Responsabilità Limitata»

«Soċjetajiet en commandite li l-kapital tagħhom maqsum f'azzjonijiet»;

Poola seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse:

«spółka akcyjna»

«spółka z ograniczoną odpowiedzialnością»;

Sloveenia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse:

«delniška družba»

-«komanditna delniška družba»

«družba z omejeno odgovornostjo»;

Slovakkia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse:

«akciová spoločnosť»

«spoločnosť s ručením obmedzeným»

«komanditná spoločnosť».

⎢69/335/EMÜ

b) b) mis tahes äriühingut, ühistut või muud juriidilinest isikut, mille kapitali või vara osadega võib kaubelda börsil;

c) c) mis tahes tulunduslikku äriühingut, ühistut või muud juriidilinest isikut, mille liikmetel on õigus oma osasid eelneva loata võõrandada kolmandatele isikutele ning kes vastutavad kõnealuse äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku kohustuste võlgade eest üksnes oma osade ulatuses piires.

⎢ 69/335/EMÜ (kohandatud)

2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse kapitaliühinguna ka kõiki teisi tulunduslikke äriühinguid, ühistuid või muid juriidilisi isikuid. Liikmesriigil on siiski õigus neid kapitalimaksu osas mitte kapitaliühingutena käsitada.

⎢ 69/335/EMÜ (kohandatud)

? uus

Artikkel 43

√ Kapitali sissemaksed ∏

1. √ Käesoleva direktiivi kohaldamisel ∏ ð ja vastavalt artiklile 4 ï Kapitalimaksuga maksustatakseð käsitatakse „kapitali sissemaksena“ ï järgmisedi tehinguid:

⎢ 69/335/EMÜ

a) kapitaliühingu moodustamine;

b) sellise äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku ümberkujundamine kapitaliühinguks, mis varem kapitaliühing ei olnud;

c) kapitaliühingu kapitali suurendamine mis tahes varalise sissemaksega;

d) kapitaliühingu kapitali suurendamine mis tahes varalise sissemakse abil, mille puhul vastu ei saada osa ühingu kapitalist või varadest, vaid liikmetega samaväärsed õigused, näiteks hääleõigus, õigus osale kasumist või likvideerimise puhul osale ülejäägist;

⎢ 69/335/EMÜ (kohandatud)

e) kolmandas riigis registreeritud sellise √ kapitaliühingu ∏äriühingu ühistu või muu juriidilise isiku juhtimise tegeliku keskuse üleviimine liikmesriiki, mille juhtimise registrijärgne asukoht asub kolmandas riigis, mida kõnealuses liikmesriigis käsitatakse kapitalimaksu osas kapitaliühinguna;

f) kolmandas riigis registreeritud sellise √ kapitaliühingu ∏äriühingu ühistu või muu juriidilise isiku juhtimise registrijärgse asukoha üleviimine liikmesriiki, mille juhtimise tegelik keskus asub kolmandas riigis, mida kõnealuses liikmesriigis käsitatakse kapitalimaksu osas kapitaliühinguna;

g) sellise äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku juhtimise tegeliku keskuse üleviimine ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, mida viimatinimetatud liikmesriigis käsitatakse kapitalimaksu osas kapitaliühinguna, teises liikmesriigis aga mitte;

h) sellise äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku registrijärgse asukoha üleviimine ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, mida viimatinimetatud liikmesriigis käsitatakse kapitalimaksu osas kapitaliühinguna, teises liikmesriigis aga mitte.

⎢ 85/303/EMÜ artikli 1 punkt 1 (kohandatud)

2. Järgmisi tehinguid võib ulatuses, milles neile 1. juuli 1984. aasta seisuga kohaldati 1 % suurust maksumäära, olla edaspidi maksustatud kapitalimaksuga:

⎢ 69/335/EMÜ

a)g) kapitaliühingu kapitali suurendamine kasumi või alaliste või ajutiste reservide kapitaliseerimise abil teel;

b)h) kapitaliühingu vara suurendamine ühingu liikme poolt teenuste osutamise kaudu, mis ei too kaasa äriühingu kapitali suurenemist, kuid toobvad kaasa õiguste muutumise äriühingus või võibvad suurendada äriühingu osade või aktsiate väärtust;

c) i) kapitaliühingu poolt võetud laen, kui laenuandja omandab õiguse osale või aktsiale äriühingu kasumist;

d) j) kapitaliühingu poolt oma liikmelt, tema abikaasalt või lapselt võetud laen või kolmandalt isikult võetud laen, mida tagab ühingu liige, tingimusel, et nimetatud laenude toime on samaväärne ühingu kapitali suurendamisega.

⎢ 85/303/EMÜ artikli 1 punkt 1

Seevastu Kreeka Vabariik võib kindlaks määrata, milliseid eespool loetletud tehinguid ta kapitalimaksuga maksustab.

69/335/EMÜ (kohandatud)

ð uus

√ Artikkel 4 ∏

√ Ümberkorraldustegevus ∏

ð Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei käsitata järgmisi ümberkorraldustegevusega seotud tehinguid kapitali sissemaksena: ï

määruse 69/335/EMÜ artikli 7 lõike 1 punkti b ennistamine, mis on kehtetuks tunnistatud määrusega 85/303/EMÜ (kohandatud)

? uus

√ a) kui üks või mitu kapitaliühingut annavad kõik oma varad ja kohustused või osa oma üle ühele või mitmele loodavale või juba olemas olevale kapitaliühingule, tingimusel et sissemakse koosneb ∏ð vähemalt osaliselt väärtpaberitest, mis esindavad omandava äriühingu kapitali; ï

⎢ määruse 73/79/EMÜ artikli 1 ennistamine, mis on kehtetuks tunnistatud määrusega 85/303/EMÜ (kohandatud)

? uus

√ b) kui loodav või juba olemas olev kapitaliühing omandab teise kapitaliühingu aktsiaid, mis esindavad teise kapitaliühingu ∏ ð häälteenamust ï, √ tingimusel et omandavate aktsiate eest tehtav sissemakse koosneb ∏ ð vähemalt osaliselt väärtpaberitest, mis esindavad endise äriühingu kapitali. Kui häälteenamus ï √ saavutatakse kahe või enama tehinguga, käsitatakse ümberkorraldustegevusena üksnes seda tehingut, millega saavutati ∏ ð häälteenamus ï √ ning mis tahes järgmisi tehinguid. ∏

69/335/EMÜ (kohandatud)

ð uus

√ II PEATÜKK ∏

√ ÜLDSÄTTED ∏

√ Artikkel 5 ∏

√ Tehingud, mille suhtes ei kohaldata kaudset maksustamist ∏

ð 1. Liikmesriigid ei maksusta mis tahes viisil kaudselt järgmisi tehinguid: ï

√ a) kapitali sissemaksed; ∏

√ b) laenud või teenuste osutamine, mis moodustavad osa kapitali sissemaksetest; ∏

√ c) majandustegevusele eelnev registreerimine või mis tahes muu formaalsus, mille alusel tekib kapitaliühingu õiguslikust vormist tulenevalt selle õigus- ja teovõime; ∏

⎢ 69/335/EMÜ (kohandatud)

3.d) Moodustamine lõike 1 punkti a tähenduses ei hõlma kapitaliühingu asutamisakti või -lepingu muutmistne, eelkõige √ järgmine ∏:

⎢ 69/335/EMÜ

a)i) kapitaliühingu ümberkujundaminest teist liiki kapitaliühinguks;

⎢ 69/335/EMÜ (kohandatud)

b)ii) sellise äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku √ kapitaliühingu juhtimise tegeliku keskuse ∏ või registrijärgse asukoha üleviimine ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, mida mõlemas liikmesriigis käsitatakse kapitalimaksu osas kapitaliühinguna;

⎢ 69/335/EMÜ

c)iii) kapitaliühingu eesmärkide muutmine;

d)iv) kapitaliühingu tegutsemiskehtivustähtaja pikendamine;.

∫ uus

e) artiklis 4 osutatud ümberkorraldustegevus.

⎢ 69/335/EMÜ (kohandatud)

√ 2. Liikmesriigid ei maksusta mis tahes viisil kaudselt järgmisi tehinguid: ∏

√ a) aktsiate, osade või muude samaliigiliste väärtpaberite või neid esindavate sertifikaatide valmistamine, emiteerimine, börsil noteerimine, turuletoomine või ost-müük, olenemata emitendist; ∏

√ b) laenud, sealhulgas riigilaenud, mida võetakse võlakohustuste või muude kaubeldavate väärtpaberite abil, nendega seotud formaalsused või nende võlakohustuste või muude kaubeldavate väärtpaberite valmistamine, emiteerimine, börsil noteerimine, turuletoomine või ost-müük, olenemata emitendist. ∏

√ Artikkel 6 ∏

√ Maksud ja käibemaks ∏

√ 1. Olenemata artiklist 5 võivad liikmesriigid kohaldada järgmisi makse: ∏

√ a) kindlasummaline või proportsionaalne maks väärtpaberiülekannetelt; ∏

√ b) tehingumaksud, sealhulgas maa kinnistamise maks nende territooriumil asuva äritegevuse või kinnisvara ülemineku korral kapitaliühingule; ∏

√ c) tehingumaksud mis tahes varalt, mis läheb üle kapitaliühingule, kui nimetatud vara eest tasutakse muul viisil kui äriühingu osade või aktsiatega; ∏

√ d) maksud hüpoteegi seadmise, registrisse kandmise või lõpetamise eest või muud maa või muu varaga seotud maksud; ∏

√ e) lõivud või tasud; ∏

√ f) käibemaks. ∏

√ 2. Lõike 1 punktides b–e osutatud maksud on samad, olenemata sellest, kas kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus või registrijärgne asukoht asub maksustava liikmesriigi territooriumil või mitte. Samuti ei või kõnealused maksud ületada maksustavas liikmesriigis tehtavate samade tehingute suhtes kehtivaid makse. ∏

√ II PEATÜKK ∏

√ ERISÄTTED ∏

√ Artikkel 7 ∏

√ Kapitalimaksuga maksustamine teatavates liikmesriikides ∏

∫ uus

1. Olenemata artikli 5 lõike 1 punktist a võib liikmesriik, kes 1. jaanuaril 2006. maksustas kapitaliühingutele tehtavaid kapitali sissemakseid (edaspidi „kapitalimaks“), seda jätkata 31. detsembrini 2009, tingimusel et see on kooskõlas artiklitega 8–14.

2. Kui liikmesriik peatab kapitalimaksuga maksustamise mis tahes ajal pärast 1. jaanuari 2006, ei või ta seda uuesti kehtestada.

3. Kui liikmesriik peatab mis tahes ajal pärast 1. jaanuari 2006 artikli 3 punktide g–j kohaste kapitali sissemaksete suhtes kehtestatud kapitalimaksuga maksustamise, ei või ta olenemata artikli 10 lõikest 2 selliste kapitali sissemaksete suhtes kapitalimaksu uuesti kehtestada.

4. Kui liikmesriik peatab mis tahes ajal pärast 1. jaanuari 2006 filiaali makstava põhi- või käibekapitali maksustamise kapitalimaksuga, ei või ta olenemata artikli 10 lõikest 4 asjaomaste kapitali sissemaksete suhtes kapitalimaksu uuesti kehtestada.

5. Kui liikmesriik lubab mis tahes ajal pärast 1. jaanuari 2006 teha artikli 13 kohaseid erandeid, ei või ta asjaomaseid kapitali sissemakseid pärast seda kapitalimaksuga maksustada.

69/335/EMÜ (kohandatud)

ð uus

√ Artikkel 8 ∏

√ Kapitalimaksu määr ∏

√ 1. Kapitalimaksu määr on ühetaoline. ∏

ð 2. Teatavas liikmesriigis kohaldatav kapitalimaksu määr ei tohi ületada asjaomases liikmesriigis 1. jaanuaril 2006 kohaldatud määra. ï

ð Kui liikmesriik vähendab kohaldatavat määra pärast kõnesolevat kuupäeva, ei või ta pärast seda uuesti kohaldada kõrgemat määra. ï

√ 3. Kapitalimaksu määr ei tohi mingil juhul ületada 1% ∏ ð ning pärast 31. detsembrit 2007 ei tohi see ületada 0,5%. ï

69/335/EMÜ (kohandatud)

√ Artikkel 9 ∏

√ Teatavate üksuste väljaarvamine reguleerimisalast ∏

√ Liikmesriigid võivad otsustada artikli 2 lõikes 2 osutatud üksusi kapitalimaksu osas kapitaliühingutena mitte käsitada. ∏

√ Artikkel 10 ∏

√ Kapitalimaksuga maksustamisele kuuluvad tehingud ja maksustamisõiguste jaotumine ∏

√ 1. Kui liikmesriik jätkab vastavalt artikli 7 lõikele 1 kapitalimaksuga maksustamist, kuuluvad kapitalimaksuga maksustamisele artikli 3 punktides a–d osutatud kapitali sissemaksed, tingimusel et kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus asub kapitali sissemakse tegemise ajal asjaomases liikmesriigis. ∏

√ Kapitalimaksuga maksustamisele kuuluvad ka artikli 3 punktides e–f osutatud kapitali sissemaksed. ∏

√ 2. Kui liikmesriik jätkab kapitalimaksuga maksustamist, kuuluvad kapitalimaksuga maksustamisele artikli 3 punktides g–j osutatud kapitali sissemaksed, tingimusel et kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus asub kapitali sissemakse tegemise ajal asjaomases liikmesriigis. ∏

√ 3. Kui kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus asub kolmandas riigis ning selle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, kes jätkab kapitalimaksuga maksustamist, maksustatakse kapitali sissemakseid kapitalimaksuga asjaomases liikmesriigis. ∏

√ 4. Kui kapitaliühingu registrijärgne asukoht ja juhtimise tegelik keskus asuvad kolmandas riigis, võib sellises liikmesriigis, kes jätkab kapitalimaksuga maksustamist, asuvasse filiaali makstavat põhi- või käibekapitali maksustada asjaomases liikmesriigis. ∏

Artikkel 511

√ Kapitalimaksu baas ∏

1. Maksu võetakse:

a)1. artikli 4 lõike 1 punktides a, c ja d nimetatud kapitaliühingu moodustamise või selle kapitali või vara suurendamise √ Artikli 3 punktides a, c ja d osutatud kapitali sissemaksete ∏ puhul √ on kapitalimaksu baasiks ∏ liikmete poolt sissemakstud või sissemakstava vara tegelikult väärtuselt pärast võetud kohustuste ning sissemaksest äriühingule tulenevate kulude mahaarvamist.

Liikmesriigis võivad kapitalimaksu tasumise edasi lükata, √ Kapitalimaksu sissenõudmise võib edasi lükata, ∏ kuni sissemaksed on tehtud;.

b)2. artikli 4 lõike 1 punktides b, e, f, g ja h nimetatud kapitaliühingu ümberkujundamise või kapitaliühingu juhtimise tegeliku keskuse või registrijärgse asukoha üleviimise puhul √ Artikli 3 punktides b, e ja f osutatud kapitali sissemaksete ∏ puhul √ on kapitalimaksu baasiks ∏ äriühingule ümberkujundamise või üleviimise ajal kuuluva mis tahes vara tegelikult väärtuselt, millest on maha arvatud äriühingul sel ajal olevad kohustused ja kulud;.

c)3. artikli 4 lõike 2 punktis a nimetatud kapitali suurendamisel kasumi, reservide või provisjonide kapitaliseerimise teel: √ Artikli 3 punktis g osutatud kapitali sissemaksete ∏ puhul √ on kapitalimaksu baasiks ∏ nimetatud suurendamise nominaalväärtuselt;.

d)4. artikli 4 lõike 2 punktis b nimetatud vara suurenemise puhul: √ Artikli 3 punktis h osutatud kapitali sissemaksete ∏ puhul √ on kapitalimaksu baasiks ∏ osutatud teenuste tegelikult väärtuselt pärast äriühingu poolt seoses teenuste osutamisega omandatud kohustuste ja kantud kulude mahaarvamist;.

e)5. artikli 4 lõike 2 punktides c ja d nimetatud laenude puhul: √ Artikli 3 punktides i ja j osutatud kapitali sissemaksete ∏ puhul √ on kapitalimaksu baasiks ∏ võetud laenu nominaalsummalt.

74/553/EMÜ (kohandatud)

26. Lõikgetes 1 ja 2 punktides a ja b osutatud juhtudel võibvad liikmesriigid kapitalimaksuga maksustatava summa aluseks võtta kõikidele osanikele/aktsionäridele kuuluvate äriühingu osade/aktsiate tegelikku väärtuste. √ käsitada kapitalimaksu baasina, v.a juhul, ∏ Seda ei kohaldata juhtudel, kui sissemaksed on tehtud üksnes sularahas.

Maksustatav summa ei tohi olla väiksem kui kõikidele osanikele/aktsionäridele kuuluvate äriühingu osade/aktsiate nimiväärtus.

69/335/EMÜ (kohandatud)

√ Artikkel 12 ∏

√ Väljaarvamine kapitalimaksu baasist ∏

3. √ 1. Kapitali suurenemise korral ei sisalda kapitalimaksu baas järgmist: ∏

-a) kapitaliühingule kuuluv vara, mis eraldatakse kapitali suurendamiseks ning millelt on kapitalimaks juba tasutud;

-b) kapitaliühingu poolt võetud laenud, mis arvestatakse ümber äriühingu osadeks või aktsiateks ning millelt on kapitalimaks juba tasutud.

Artikkel 6

12.Iga lLiikmesriik võib artikli 5 alusel kindlaksmääratavast √ kapitali ∏maksu baasist välja arvata piiramatu vastutusega osaniku poolt kapitaliühingu kohustuste katteks sisse makstud kapitaliosa ning asjaomase nimetatud osaniku osa või aktsia äriühingu varast.

2. 2. Kui liikmesriik kasutab √ sellist ∏ lõikes 1 sätestatud õigust, maksustatakse kapitalimaksuga:

kapitaliühingu juhtimise tegeliku keskuse üleviimine teise liikmesriiki, kes nimetatud õigust ei kasuta;

sellise kapitaliühingu, mille juhtimise tegelik keskus asub kolmandas riigis, registrijärgse asukoha üleviimine teise liikmesriiki, kes nimetatud õigust ei kasuta;

- √ kuulub kapitalimaksuga maksustamisele ∏ mis tahes tehing, mille tulemusena piiratakse liikme vastutust tema osagale või aktsiagale äriühingu kapitalist, eelkõige juhul, kui vastutuse piiramine tuleneb kapitaliühingu ümberkujundamisest teist liiki kapitaliühinguks.

⎢ 69/335/EMÜ

Kõikidel nimetatud juhtudel võetakse kapitalimaksu äriühingu kohustuste eest piiramatult vastutavatele osanikele kuuluvalt äriühingu vara osalt või aktsialt.

85/303/EMÜ artikli 1 punkt 2 (kohandatud)

Artikkel 7

1. Liikmesriigid vabastavad kapitalimaksust artiklis 9 nimetamata tehingud, mis 1. juuli 1984. aasta seisuga olid maksust vabastatud või millele kohaldati maksumäära kuni 0,5 %.

Vabastamise aluseks on nimetatud kuupäeval vabastuse saamiseks või vajaduse korral kuni 0,5 % suuruse maksumäära kehtestamiseks kehtinud tingimused.

Kreeka Vabariik määrab kindlaks, millised tehingud ta kapitalimaksust vabastab.

2. Liikmesriigid võivad kõik lõikes 1 nimetamata tehingud kapitalimaksust vabastada või kohaldada neile ühetaolist maksumäära suurusega kuni 1 %.

3. √ Artikli 3 punktis c osutatud kapitali sissemakse puhul võib ∏ Kui äriühingu kapitali suurendatakse artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt pärast äriühingu kapitali vähendamist tekkinud kahjumi tõttu, võib vähendamisega võrdse osa √ kapitali sissemaksest ∏ suurendamisest √ kapitalimaksu baasist välja arvata ∏ maksust vabastada, kui √ kapitali sissemakse ∏ tehakse suurendamine toimub nelja aasta jooksul alates kapitali vähendamisest.

⎢ 69/335/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 813

√ Teatavatele kapitaliühingutele tehtavate kapitali sissemaksete maksuvabastus ∏

⎢ 85/303/EMÜ artikli 1 punkt 3 (kohandatud)

Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 1 kohaldamist, Liikmesriigid võivad liikmesriigid kapitalimaksust vabastada artikli 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingud, mis on seotud järgmisega √ järgmistele üksustele tehtavad kapitali sissemaksed ∏ :

⎢ 69/335/EMÜ (kohandatud)

- a) avalikke teenuseid pakkuvad kapitaliühingud, näiteks ühistranspordiettevõtted, sadamad või vee-, gaasi- või elektrivarustusettevõtted, mille puhul vähemalt pool äriühingu kapitalist kuulub riigile, piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele;

- b) kapitaliühingud, mis vastavalt põhikirjale ja ka tegelikult püüavad saavutada taotlevad üksnes ning otseselt kultuuri, heategevuse √ sotsiaalvaldkonna ∏, abi või haridusega seotud eesmärke.

∫ uus

Liikmesriigid, kes vabastavad sellised kapitali sissemaksed kapitalimaksust, kohaldavad asjaomast vabastamist ka oma territooriumil asuvasse filiaali makstava põhi- või käibekapitali suhtes vastavalt artikli 10 lõikele 4.

⎢ 69/335/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 914

√ Erandite tegemise kord ∏

Teatavat liiki √ kapitali sissemaksete ∏ tehingute või kapitaliühingute suhtes osas võib teha ette näha erandeid, √ või ∏ vähendada maksumäära vähendamist või suurendamist, et saavutada õiglane maksustamine, järgida sotsiaalseid kaalutlusi või võimaldada liikmesriigil toime tulla eriolukordadega.

Liikmesriik, kes nimetatud meedet kavandab, esitab küsimuse asutamislepingu artiklit 102 √ 97 ∏ silmas pidades aegsasti komisjonile.

Artikkel 10

Kapitalimaksule lisaks ei võta liikmesriigid tulunduslikelt äriühingutelt, ühistutelt või muudelt juriidilistelt isikutelt mistahes muid makse:

a) artiklis 4 nimetatud tehingutelt;

b) artiklis 4 nimetatud tehingutega hõlmatud sissemaksetelt, laenudelt või teenustelt;

c) majandustegevusele eelneva registreerimise või mistahes muu formaalsuse eest, mille alusel tekib tulundusliku äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku õiguslikust vormist tulenevalt selle õigus- ja teovõime.

Artikkel 11

Liikmesriigid ei maksusta mis tahes viisil:

a) aktsiate, osade või samaliigiliste väärtpaberite või neid esindavate sertifikaatide valmistamist, emiteerimist, börsil noteerimist, turuletoomist või ostu-müüki, olenemata emitendist;

b) laene, sealhulgas riigilaene, mida võetakse võlakohustuste või muude kaubeldavate väärtpaberite abil, nendega seotud formaalsusi või nende võlakohustuste või muude kaubeldavate väärtpaberite valmistamist, emiteerimist, börsil noteerimist, turuletoomist või ostu-müüki, olenemata emitendist.

Artikkel 12

1. Olenemata artiklitest 10 ja 11 võivad liikmesriigid võtta:

a) kindlasummalist või proportsionaalset maksu väärtpaberiülekannetelt;

b) tehingumakse, sealhulgas maa kinnistamise maksu nende territooriumil asuvate ettevõtete või kinnisvara ülemineku korral tulunduslikule äriühingule, ühistule või muule juriidilisele isikule;

c) tehingumakse mis tahes varalt, mis läheb üle tulunduslikule äriühingule, ühistule või muule juriidilisele isikule, kui nimetatud vara eest tasutakse muul viisil kui äriühingu osadega või aktsiatega;

d) makse hüpoteegi seadmise, registrisse kandmise või lõpetamise eest või muid maa või muu varaga seotud makse;

e) lõive või tasusid;

f) käibemaksu.

2. Lõike 1 punktides b, c, d ja e nimetatud maksud on samad olenemata sellest, kas tulundusliku äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku juhtimise tegelik keskus või registrijärgne asukoht asub maksustava liikmesriigi territooriumil või mitte; samuti ei või nimetatud maksud ületada maksustavas liikmesriigis samade tehingute suhtes kehtivaid makse.

√ IV PEATÜKK ∏

√ LÕPPSÄTTED ∏

Artikkel 13

Liikmesriigis jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. jaanuariks 1972 ning teevad need viivitamata teatavaks komisjonile.

Artikkel 14

Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate peamiste siseriiklike õigusnormide teksti edastamise komisjonile.

⎢

Artikkel 15

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artiklite 3, 4, 5, 7, 8, 10, 12, 13 ja 14 täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2006. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti ning kõnealuste õigus- ja haldusnormide ja käesoleva direktiivi sätete vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad need normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitaletakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid otsustavad selliste viidete tegemist ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 69/335/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis seonduvad II lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleb lugeda III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1, 2, 6, 9 ja 11 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

⎢ 69/335/EMÜ

Artikkel 1815

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

⎢ 69/335/EMÜ (kohandatud)

? uus

√ I LISA ∏

√ ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS A OSUTATUD ÄRIÜHINGUTE LOETELU ∏

ð 1) Äriühingud, mis on asutatud nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2157/2001 (Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta)[17] alusel ï

√ 2) Belgia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) société anonyme/naamloze vennootschap∏

√ ii) société en commandite par actions/commanditaire vennootschap op aandelen ∏

√ iii) société privée à responsabilité limitée/besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid ∏

√ 3) Tšehhi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) akciová společnost∏

√ ii) komanditní společnost ∏

√ iii) společnost s ručením omezeným ∏

√ 4) Taani seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) aktieselskab ∏

√ ii) kommandit-aktieselskab ∏

√ 5) Saksamaa seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) Aktiengesellschaft ∏

√ ii) Kommanditgesellschaft auf Aktien ∏

√ iii) Gesellschaft mit beschränkter Haftung ∏

∫ uus

6) Eesti seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i) täisühing

ii) usaldusühing

iii) osaühing

iv) aktsiaselts

v) tulundusühistu

⎢ 69/335/EMÜ (kohandatud)

√ 7) Kreeka seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

i) Ανώνυμος Εταιρία

ii) Ετερόρρυθμος κατά μετοχάς Εταιρία

iii)Εταιρία Περιωρισμένης Ευθύνης

√ 8) Hispaania seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) sociedad anónima∏

√ ii) sociedad comanditaria por acciones∏

√ iii) sociedad de responsabilidad limitada∏

√ 9) Prantsusmaa seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) société anonyme∏

√ ii) société en commandite par actions∏

√ iii) société à responsabilité limitée∏

√ 10) Iirimaa seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: companies incorporated with limited liability ∏

√ 11) Itaalia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) società per azioni∏

√ ii) società in accomandita per azioni ∏

√ iii) società a responsabilità limitata ∏

√ 12) Küprose seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: εταιρείες περιορισμένης ευθύνης∏

√ 13) Läti seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: kapitālsabiedrība∏

∫ uus

14) Leedu seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt:

i) akcinė bendrovė

ii) uždaroji akcinė bendrovė

⎢ 69/335/EMÜ (kohandatud)

√ 15) Luksemburgi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) société anonyme∏

√ ii) société en commandite par actions∏

√ iii) société à responsabilité limitée∏

√ 16) Ungari seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) részvénytársaság∏

√ ii) korlátolt felelősségű társaság ∏

√ 17) Malta seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) Kumpaniji ta' Responsabilità Limitata ∏

√ ii) Soċjetajiet in akkomandita li l-kapital tagħhom jkun maqsum f'azzjonijiet ∏

69/335/EMÜ (kohandatud)

? uus

√ 18) Madalmaade seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) naamloze vennootschap∏

? ii) besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid ⎪

√ iii) open commanditaire vennootschap∏

⎢ 69/335/EMÜ (kohandatud)

√ 19) Austria seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) Aktiengesellschaft ∏

√ ii) Gesellschaft mit beschränkter Haftung ∏

√ 20) Poola seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) spółka akcyjna∏

√ ii) spółka z ograniczoną odpowiedzialnością∏

√ 21) Portugali seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) sociedade anónima∏

√ ii) sociedade em comandita por acções ∏

√ iii) sociedade por quotas ∏

√ 22) Sloveenia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) delniška družba∏

√ ii) komanditna delniška družba∏

√ iii) družba z omejeno odgovornostjo∏

√ 23) Slovakkia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) akciová spoločnosť∏

√ ii) poločnosť s ručením obmedzeným∏

√ iii) komanditná spoločnosť∏

√ 24) Soome seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) osakeyhtiö - aktiebolag∏

√ ii) osuuskunta - andelslag∏

√ iii) säästöpankki - sparbank∏

√ iv) vakuutusyhtiö - försäkringsbolag∏

√ 25) Rootsi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: ∏

√ i) aktiebolag∏

√ ii) försäkringsaktiebolag∏

√ 26) Ühendkuningriigi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: companies incorporated with limited liability.∏

⎡

II LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatuste loeteluga(osutatud artikli 16 lõikes 1)

Nõukogu direktiiv 69/335/EMÜ | (EÜT L 249, 3.10.1969, lk 25) |

1972. aasta ühinemisakti I lisa punkt VI.1 | (EÜT L 73, 27.3.1972, lk 93) |

Nõukogu direktiiv 73/79/EMÜ | (EÜT L 103, 18.4.1973, lk 13) |

Nõukogu direktiiv 73/80/EMÜ | (EÜT L 103, 18.4.1973, lk 15) |

Nõukogu direktiiv 74/553/EMÜ | (EÜT L 303, 13.11.1974, lk 9) |

1979. aasta ühinemisakti I lisa punkt VI.1 | (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 95) |

Nõukogu direktiiv 85/303/EMÜ | (EÜT L 156, 15.6.1985, lk 23) |

1985. aasta ühinemisakti I lisa punkt V.1 | (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 167) |

1994. aasta ühinemisakti I lisa punkt XI.B.I.1 | (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 196) |

2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 9.1 | (ELT L 236, 23.9.2003, lk 555) |

B osa

Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegade loetelu (osutatud artikli 16 lõikes 1)

Direktiiv | Ülevõtmistähtajad |

Nõukogu direktiiv 69/335/EMÜ | 1. jaanuar 1972 |

Nõukogu direktiiv 73/79/EMÜ | – |

Nõukogu direktiiv 73/80/EMÜ | – |

Nõukogu direktiiv 74/553/EMÜ | – |

Nõukogu direktiiv 85/303/EMÜ | 1. jaanuar 1986 |

____________

III LISA

Vastavustabel

Direktiiv 69/335/EMÜ | Käesolev direktiiv |

Artikkel 1 | Artikkel 7 |

– | Artikkel 1 |

Artikli 2 lõige 1 | Artikli 10 lõike 1 esimene lõik ja artikli 10 lõige 2 |

Artikli 2 lõige 2 | Artikli 10 lõige 3 |

Artikli 2 lõige 3 | Artikli 10 lõige 4 |

Artikli 3 lõige 1, sissejuhatavad sõnad | Artikli 2 lõige 1, sissejuhatavad sõnad |

Artikli 3 lõike 1 punkt a | Artikli 2 lõike 1 punkt a ja I lisa |

Artikli 3 lõike 1 punkt b | Artikli 2 lõike 1 punkt b |

Artikli 3 lõike 1 punkt c | Artikli 2 lõike 1 punkt c |

Artikli 3 lõike 2 esimene lause | Artikli 2 lõige 2 |

Artikli 3 lõike 2 teine lause | Artikkel 9 |

Artikli 4 lõike 1 punktid a–f | Artikli 3 punktid a–f ja artikli 10 lõige 1 |

Artikli 4 lõike 1 punktid g ja h | Artikli 5 lõike 1 punkti d alapunkt ii |

Artikli 4 lõike 2 esimene lõik | Artikli 3 punktid g–j, artikli 7 lõige 3 ja artikli 10 lõige 2 |

Artikli 4 lõike 2 teine lõik | – |

Artikli 4 lõige 3 | Artikli 5 lõike 1 punkt d |

Artikli 5 lõike 1 punkt a | Artikli 11 lõige 1 |

Artikli 5 lõike 1 punkt b | Artikli 11 lõige 2 |

Artikli 5 lõike 1 punkt c | Artikli 11 lõige 3 |

Artikli 5 lõike 1 punkt d | Artikli 11 lõige 4 |

Artikli 5 lõike 1 punkt e | Artikli 11 lõige 5 |

Artikli 5 lõige 2 | Artikli 11 lõige 6 |

Artikli 5 lõige 3 | Artikli 12 lõige 1 |

Artikli 6 lõige 1 | Artikli 12 lõike 2 esimene lõik |

Artikli 6 lõige 2 | Artikli 12 lõike 2 teine ja kolmas lõik |

Artikli 7 lõike 1 esimene ja teine lõik | Artikkel 4, artikli 5 lõike 1 punkt e |

Kehtetuks tunnistatud artikli 7 lõike 1 punkt b | Artikli 4 punkt a |

Kehtetuks tunnistatud artikli 7 lõike 1 punkt bb | Artikli 4 punkt b |

Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik | – |

Artikli 7 lõige 2 | Artiklid 7 ja 8 |

Artikli 7 lõige 3 | Artikli 12 lõige 3 |

Artikkel 8 | Artikli 7 lõige 5 ja artikli 13 esimene lõik |

– | Artikli 13 teine lõik |

Artikkel 9 | Artikkel 14 |

Artikkel 10 | Artikli 5 lõike 1 punktid a–c |

Artikkel 11 | Artikli 5 lõige 2 |

Artikkel 12 | Artikkel 6 |

Artikkel 13 | Artikli 15 lõige 1 |

Artikkel 14 | Artikli 15 lõige 2 |

– | Artikkel 16 |

– | Artikkel 17 |

Artikkel 15 | Artikkel 18 |

– | I lisa |

– | II lisa |

– | III lisa |

_______

[1] Nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiiv 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (EÜT L 249, 3.10.1969, lk 25).

[2] EÜT L 103, 18.4.1973, lk 13.

[3] EÜT L 103, 18.4.1973, lk 15.

[4] EÜT L 303, 13.11.1974, lk 9.

[5] EÜT L 156, 15.6.1985, lk 23.

[6] Juhtum C-152/97 Abruzzi Gas SpA (Agas) [1998] ECR I-06553.

[7] Juhtum C-164/90 Muwi Bouwgroep BV [1991] ECR I-06049.

[8] EÜT L 225, 20.8.1990, lk 1.

[9] Juhtum C-350/98 Henkel Hellas ABEE [1999] ECR I-08013.

[10] EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1.

[11] ELT L 207, 18.8.2003, lk 1.

[12] ELT C […].

[13] EÜLT 119, 3.7.1965, lk 2057/65 C […].

[14] EÜLT 134, 3.7.1965, lk 2227/65 C […].

[15] EÜT L 249, 3.10.1969, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[16] Vt II lisa A osa.

[17] EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1.