[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 5.9.2006 KOM(2006) 492 lõplik 2005/0203 (COD) Muudetud ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastat (2008) (komisjoni esitatud EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 alusel) SELETUSKIRI 1. Taustteave 1.1. Komisjoni ettepanek edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM (2005) 467 lõplik) vastavalt asutamislepingu artiklile 25: | 6. oktoober 2005 | Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus: | 20. aprill 2006 (SOC/2006) | Regioonide Komitee arvamus: | 27. aprill 2006 (CDR 44/2006) | Nõukogu üldine seisukoht: | 18. mai 2006 (kuni esimese lugemiseni Euroopa Parlamendis) | Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud arvamus (esimene lugemine): | 1. juuni 2006 (T6-0234/2006) | 2. KOMISJONI ETTEPANEKU EESMÄRGID 2.1 Ettepaneku põhjused: Asutamislepingu artiklil 151 põhineva ettepaneku eesmärk oli kuulutada 2008. aasta kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaks. Kultuuridevaheline dialoog on tihedalt seotud Euroopa ülesehituse peamise eesmärgiga – tuua Euroopa rahvad üksteisele lähemale. Seepärast peaks kogu ELis olema prioriteediks kutsuda Euroopa kodanikke ja kõiki Euroopa Liidus elavaid inimesi üles täiel määral osalema meie mitmekesisuse haldamises, mida rikastavad sisserändevood, suurem liikuvus ning globaliseerumisest tulenevad muudatused ja uuendused. Lisaks on kultuuridevaheline dialoog vahend, mis võib võimaldada rakendada mitmeid liidu strateegilisi prioriteete. Kultuuridevahelisele dialoogile pühendatud Euroopa aasta on ainulaadne teavitusvahend selle prioriteedi rõhutamiseks ning inimeste kaasamiseks. See peaks andma tõuke pikaajalisele jätkusuutlikule protsessile. 2.2 Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta üldised eesmärgid on aidata: - edendada kultuuridevahelist dialoogi kui protsessi, mille käigus kõik liidus elavad inimesed võivad täiustada oma suutlikkust tulla toime avatumas, ent ühtlasi keerulisemas kultuurikeskkonnas, kus eri liikmesriikides ja ka igas üksikus liikmesriigis eksisteerib koos mitmesuguseid kultuurilisi eripärasid ja veendumusi; - teavitada kõiki Euroopa Liidu elanikke, eelkõige noori, aktiivse Euroopa kodakondsuse arendamise tähtsusest, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesisust ning põhineb Euroopa Liidu ühistel väärtustel, mis on sätestatud EL asutamislepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas; - tõsta esile eri kultuuride ja kultuurilise mitmekesisuse väljenduste panust Euroopa Liidu liikmesriikide pärandisse ja eluviisi; - soodustada hariduse rolli tähtsa vahendina, mille kaudu õpetada tundma mitmekesisust ning paremini aru saama teistest kultuuridest, arendada oskusi ja parimaid sotsiaalseid tavasid, samuti tuua esile meedia keskset rolli võrdõiguslikkuse ja vastastikuse mõistmise põhimõtte edendamisel. 3. EELARVE Kavandatud eelarve esialgne maht oli 10 miljonit eurot ning see on jäänud samaks. Muudetud on aga rahaliste vahendite jaotust. Komisjoni esialgses ettepanekus oli ette nähtud eraldada teabe- ja kommunikatsioonikampaaniatele 4,5 miljonit eurot, ühenduse tasandi meetmetele 2,4 miljonit eurot, riikliku tasandi meetmetele 2,5 miljonit eurot ja uuringuteks 0,6 miljonit eurot. Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes (muudatusettepanek 37) nähakse ette kommunikatsiooni- ja teabekampaaniate kulutuste järsk vähendamine 20%-ni esialgsest eelarvest, s.t 4,5 miljonilt eurolt 2 miljoni euroni. Nõukogu üldises seisukohas nähakse ette eraldada kommunikatsiooniks ja uuringuteks kokku 4 miljonit eurot (40%) ning ühenduse ja riikliku tasandi meetmetele kummalegi 3 miljonit eurot (30%); see on tasakaalustatud kompromiss, mida komisjon on valmis toetama. 4. Ülevaade muudatusettepanekutest 4.1. Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud 4.1.1 1. juunil 2006 võttis Euroopa Parlament esimesel lugemisel vastu 46 muudatusettepanekut. Neist on läbivaadatud ettepanekusse kas sõnasõnalt või sisuliselt üle võetud 31. Enamik neist muudatusettepanekutest muudavad otsuse eelnõu paremaks, lisades viiteid asjaomastele põhimõtetele või protsessidele. 4.1.2 Järgmiste tervikuna või sisuliselt heakskiidetud muudatusettepanekutega tehakse olulisemaid muudatusi, mis on otseselt seotud aasta sisu või selle elluviimisega. Muudatusettepanekus nr 5 tuuakse esile uuendatud Lissaboni strateegia kultuurilisi ja haridusalaseid aspekte, rõhutades vajadust pakkuda teavet võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise kohta Euroopa Liidus. Muudatusettepanekus nr 7 rõhutatakse vajadust teha struktureeritud koostööd kodanikuühiskonnaga. Muudatusettepanekutes nr 8 ja nr 9 osutatakse soolisele võrdõiguslikkusele. Muudatusettepanekutes nr 11 ja nr 34 mainitakse otseselt Euroopa Nõukogu ja UNESCO-t kui rahvusvahelisi organisatsioone, kellega EL võib aasta raames koostööd teha. Muudatusettepanekus nr 14 selgitatakse kultuuridevahelise dialoogi mõistet aasta kontekstis. Muudatusettepanekutega nr 15 ja nr 25 tuuakse sisse viide religioossele mitmekesisusele. Muudatusettepanekutes nr 19 ja nr 39 rõhutatakse hariduse tähtsust kultuuridevahelise dialoogi edendamisel. Muudatusettepanekus nr 22 rõhutatakse kultuuridevahelise dialoogi tähendust igapäevaelus. Muudatusettepanekutes nr 27 ja nr 30 rõhutatakse piirkondlikku ja kohalikku tasandit. Muudatusettepanekutes nr 28 ja nr 42 tuuakse esile vajadus konsulteerida aasta hindamisel riikidevaheliste võrgustike ja kodanikuühiskonnaga. Muudatusettepanekus nr 29 tuuakse esile kultuuridevahelise dialoogi aasta seosed Euroopa aastaga „Võrdsed võimalused kõigile“ (2007). Muudatusettepanekuga nr 47 (uus artikkel 2a) lisatakse säte meetmes osalemise kohta, milles rõhutatakse kodanikuühiskonna, meedia, linnade ja kohalike omavalitsuste rolli. 4.2. Nõukogu muudatusettepanekud 4.2.1 Nõukogu üldises seisukohas sisalduvad muudatusettepanekud on suures osas lisatud komisjoni muudetud ettepanekusse, et kiirendada selle vastuvõtmist nõukogu poolt. Nende muudatusettepanekute suhtes peeti nõu 12. juulil 2006 toimunud kolmepoolsel kohtumisel. Seoses rahaliste vahendite eraldamisega toetab komisjon nõukogu kultuurikomisjoni jaotusettepanekut, sest see on hea kompromiss komisjoni esialgse ettepaneku ja Euroopa Parlamendi aruande vahel. 5. JÄRELDUSED 5.1 Vastavalt asutamislepingu artikli 250 lõikele 2 muudab komisjon oma ettepanekut järgmiselt: 2005/0203 (COD) Muudetud ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS , mis käsitleb kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastat (2008) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 151 lõike 5 esimest taanet, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1] võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[2] võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[3] toimides asutamislepingu[4] artiklis 251 sätestatud korras ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Ühenduse asutamislepinguga tehakse ühendusele ülesandeks luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ja soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit. (2) Liidu järjestikused laienemised, ühtsest turust tulenev suurem liikuvus, vanad ja uued rändevood ning kaubanduse, hariduse, vaba aja ja üldise globaliseerumisega seotud märkimisväärsed kontaktid muu maailmaga kõik koos mõjutavad Euroopa kodanike ja kõigi Euroopa Liidus elavate isikute ning nii Euroopa kui ka muude riikide kultuuride, keelte, rahvuste ja religioonide vastastikust toimet. (3) Euroopa kodanikud ja kõik ajutiselt või alaliselt ELis elavad inimesed peavad seetõttu omandama teadmised, oskused ja suutlikkuse mis võimaldavad neil toime tulla avatumas ent keerulisemas keskkonnas ning ületada võimalikud raskused, et saada kasu võimalustest, mida neile pakub mitmekülgne ja dünaamiline ühiskond oma potentsiaali saavutamiseks mitmekülgses, pluralistlikus, solidaarsusel põhinevas ja dünaamilises ühiskonnas mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. (4) Euroopa projekti keskmes tundub kultuuridevaheline dialoog olevat soositud vahend, mis aitab inimestel saada hakkama meie ühiskonna keerulise reaalsusega ning aktiivselt tegutseda on tähtis pakkuda vahendeid kultuuride- ja kodanikevahelise dialoogi pidamiseks, et tugevdada kultuurilise mitmekesisuse austamist ja tulla toime meie ühiskondade keerulise reaalsusega ning mitmesuguste kultuuriliste eripärade ja veendumuste kooseksisteerimisega. Peale selle on tähtis tõsta esile eri kultuuride panust Euroopa Liidu liikmesriikide pärandisse ja eluviisi ning tunnustada kultuuri ja kultuuridevahelist dialoogi suurepäraste vahenditena, mille abil õpitakse harmooniliselt koos elama. (5) Kultuuridevaheline dialoog aitab seega kaasa liidu mitme strateegilise prioriteedi saavutamisele, eelkõige järgmiselt: - austatakse ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust Euroopas ning luuakse täiustatakse kooseksisteerimist ja ergutatakse aktiivse Euroopa kodakondsuse loomist, mis on maailmale avatud ja tugineb ühistele väärtustele Euroopa Liidus; - aidatakse tagada võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimine Euroopa Liidus, hõlmates uuendatud Lissaboni strateegia, mille jaoks teadmistel põhinev majandus vajab inimesi, kes on võimelised kohanema muudatustega ning lõikama kasu kõigist võimalikest uuenduste allikatest, et suurendada heaolu; - rõhutatakse selle strateegia kultuurilisi ja haridusalaseid aspekte ja ergutatakse seeläbi Euroopa Liidus kultuuri ja loometegevuse arengut, suurendades sellega majanduskasvu ja luues töökohti; - toetatakse Euroopa Liidu püüdlusi saavutada solidaarsus, sotsiaalne õiglus, sotsiaalse turumajanduse areng, koostöö ja suurem ühtekuuluvus , austades ühiseid väärtusi Euroopa Liidus; - võimaldatakse Euroopal Euroopa Liidul teha end maailmas kuuldavamaks ning tugevdada tõhusat partnerlust naabruses asuvate naaber riikidega, laiendades niiviisi stabiilsuse ja demokraatia ning ühise heaolu ala EList väljapoole ning mõjutades suurendades sellega Euroopa Liidu kodanike ja kõigi Euroopa Liidus elavate isikute heaolu ja julgeolekut. (6) Kultuuridevaheline dialoog on oluline mõõde mitme ühenduse poliitikavaldkonna ja vahendi puhul struktuurifondide, hariduse, elukestva õppe, noorsoo, kultuuri, kodakondsuse, spordi ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ning diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse, elukestva õppe, rassismi- ja ksenofoobiavastase võitluse, varjupaigapoliitika ja sisserändajate, inimõiguste ja säästva arengu, audiovisuaalpoliitika ja teadusuuringute puhul. (7) Samal ajal on see teema aina olulisem Euroopa Liidu välissuhetes, eriti seoses läbirääkija- ja kandidaatriikidega, Lääne-Balkani riikidega, EL assotsiatsioonilepingu sõlmimise kandidaatriikidega, Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega ja muude kolmandate riikidega, eelkõige arengumaadega. ( 7 8) Tuginedes kõnealustele mitmekülgsetele ühenduse kogemustele ja algatustele, on oluline edendada iga isiku, mehe ja naise, iga liikmesriigi ja kogu Euroopa ühiskonna osalemist võrdsetel alustel kaasata kultuuridevahelise dialoogiga seotud lähenemisviisis, eelkõige struktureeritud koostöö kaudu kodanikuühiskonnaga . See aitab kaasa Euroopa identiteedi loomisele, sest erinevuste kaasahaaramine kujundab kogukonda kuulumise eri aspekte. ( 8 9) Käesoleva otsuse kohaldamisel ei tähenda mõiste „aktiivne Euroopa kodakondsus“ mitte üksnes Euroopa Liidu kodanikke, kes on määratletud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 17, vaid kõiki alaliselt või ajutiselt Euroopa Liidus elavaid isikuid. ( 9 10) Euroopa Liidu ühised väärtused on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 1. ( 10 11) Oluline on tagada vastastikune täiendavus ühenduse, siseriiklike, piirkondlike ja kohalike meetmete vahel, millel on oluline kultuuridevahelise dialoogi mõõde, ning horisontaalne lähenemisviis neis meetmetes, kuna kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta peaks võimaldama aitab suurendada nende meetmete nähtavust ja ühtsust , aidates kaasa uuendustegevusele ning kultuuridevahelist dialoogi edendavate lähenemisviiside horisontaalsele ja valdkonnaülesele mõõtmele . Nii ühenduse kui ka riigi tasandil kavandatud meetmetes rakendatakse Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile“ (2007) meetmetega omandatud asjakohaseid kogemusi. (12) Aasta peaks aitama kaasa ka kultuuridevahelise dialoogi lisamisele horisontaalse ja sektoritevahelise prioriteedina ühenduse poliitikavaldkondadesse, meetmetesse ja programmidesse ning selgitama välja ja jagama parimaid kogemusi, mis selle edendamisel on omandatud. Kultuuridevahelise dialoogi alaste parimate kogemuste ja projektide nähtav tunnustamine ergutab huvirühmi ja edendab seda ideed kodanikuühiskonnas. (13 b ) Vajaduse korral võib arendada koostööd teiste rahvusvaheliste institutsioonidega, näiteks Euroopa Nõukogu ja UNESCO-ga, eelkõige nende kogemuste ja eriteadmiste arvessevõtmiseks kultuuridevahelise dialoogi edendamisel. ( 11 14) Samuti on oluline tagada vastastikune täiendavus kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta ning selliste kultuuridevahelise dialoogi edendamise teemaliste algatuste vahel koos nende väliste aspektidega, mis on välja töötatud asjakohastes raamistikes, sh nende EFTA riikidega, kes on EMP lepingu osalised, Lääne-Balkani riikidega ning Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega. Samuti on oluline tagada vastastikune täiendavus kolmandate riikidega, eriti arengumaadega, seoses kõigi muude koostööalgatustega, mis on olulised Euroopa aasta „Kultuuridevaheline dialoog“ eesmärkide puhul. ( 11b 15 ) Asjakohaste välissuhtevahendite raames väljatöötatavad kultuuridevahelise dialoogi meetmed peaksid muu hulgas kajastama vastastikust huvi, mis on seotud kogemuste ja väärtuste vahetamisega kolmandate riikidega, ning edendama teadmisi ja arusaamist kolmandate riikide kultuurist ning selle austamist. ( 12 16) Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Kandidaatriigid peaksid olema tihedalt seotud kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta meetmetega kultuuridevahelist dialoogi edendavate algatuste kaudu, mis töötatakse välja asjakohastes koostöö- ja dialoogiraamistikes, eriti Euroopa Liidu ja kandidaatriikide kodanikuühiskonna vahelise dialoogi raames.5 ( 13 17) Käesoleva otsusega sätestatakse kogu meetme kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis kujutab endast eelarvepädeva institutsiooni peamist juhist eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe6 punkti 33 tähenduses. ( 14 18) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Seepärast leitakse, et nõuandekomitee on asjakohane kavandatava meetme liiki ja ulatust arvestades. ( 15 19) Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral saavutada kavandatavate meetmete eesmärke, sest on vaja eelkõige mitmepoolseid partnerlusi ja kogu ühendust hõlmavat riikidevahelist teabevahetust ning need eesmärgid on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Sisu 1. 2008. aasta nimetatakse kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaks , et aidata väljendada ja tõsta esile pidevalt toimuvat kultuuridevahelist dialoogi, mis jätkub ka pärast nimetatud aastat. Artikkel 2 Eesmärgid 1. Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta üldeesmärgid on: - edendada kultuuridevahelist dialoogi kui Euroopa kodanikke ja kõiki ajutiselt või alaliselt ELis elavaid inimesi abistavat vahendit, et omandada teadmised, oskused ja suutlikkus, mis võimaldavad neil toime tulla avatumas ent keerulisemas keskkonnas ning ületada võimalikud raskused, et saada kasu võimalustest, mida neile pakub mitmekülgne ja dünaamiline ühiskond mitte ainult Euroopas vaid kogu maailmas; kui protsessi, mille käigus kõik Euroopa Liidus elavad inimesed võivad täiustada oma suutlikkust tulla toime avatuma, ent keerulisema kultuurikeskkonnaga, milles nii eri liikmesriikides kui ka igas liikmesriigis eksisteerivad koos mitmesugused kultuurilised eripärad ja veendumused. - tõsta Euroopa kodanike ja kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste , eelkõige noorte teadlikkust sellest, et on oluline edendada aktiivset Euroopa kodakondsust, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesisust ning tugineb ühistele väärtustele Euroopa Liidus, nagu inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse, mittediskrimineerimise, solidaarsuse, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi ning inimõiguste, sh vähemustesse kuuluvate isikute õiguste austamine nagu on sätestatud EL asutamislepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ; - tõsta esile eri kultuuride ja kultuurilise mitmekesisuse väljenduste panust Euroopa Liidu liikmesriikide pärandisse ja eluviisi. 2. Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta konkreetsemad eesmärgid on - suurendada kõigi kultuuridevahelist dialoogi toetavate ühenduse programmide ja meetmete nähtavust ja ühtsust ning neid edendada ; - rõhutada eri kultuuride panust meie pärandisse ja eluviisi; tõsta Euroopa kodanike ja kõigi ajutiselt või alaliselt ELis elavate inimeste, eriti noorte, teadlikkust sellest, et on oluline leida vahendid, mille abil kultuuridevaheline dialoog edendaks aktiivset Euroopa kodakondsust, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesisust ning põhineb Euroopa Liidu ühistel väärtustel; püüda tõsta kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste, eelkõige noorte teadlikkust kultuuridevahelise dialoogi tähtsusest igapäevaelus ; - teha tööd kogu Euroopa Liidus kultuuridevahelise dialoogi parima tava väljaselgitamiseks, jagamiseks ja nähtavaks tunnustamiseks Euroopa tasandil; - soodustada hariduse rolli kui tähtsat vahendit, mille kaudu õpetada tundma mitmekesisust ning paremini aru saama teistest kultuuridest ning arendada oskuste ja parima sotsiaalse tava rakendamist, samuti tõsta esile meedia keskset rolli võrdõiguslikkuse ja vastastikuse mõistmise põhimõtte edendamisel; - panustada uuendustegevusse ja (eriti noorte hulgas) kultuuridevahelise dialoogi uute edendavate lähenemisviiside horisontaalsesse ja valdkonnaülesesse mõõtmesse uurimisse, mis hõlmavad eri sektorite mitmesuguste huvirühmade vahelist koostööd. Artikkel 3 Meetmete sisu Artiklis 2 kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed on sätestatud lisas. Need hõlmavad järgmiste meetmete rakendamist või nendele toetuse andmist: 1. teabe- ja edenduskampaania eelkõige koostöös meediaga ühenduse ja siseriiklikul tasandil, et levitada kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkidega seotud olulisi sõnumeid; üritused ja algatused Euroopa tasandil, eesmärgiga edendada kultuuridevahelist dialoogi võimalikult paljude inimeste otsese kaasamise või muul viisil nendeni jõudmise teel, ning kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta vallas tehtud saavutuste ja saadud kogemuste rõhutamine; 2. üritused ja algatused Euroopa tasandil eesmärgiga edendada kultuuridevahelist dialoogi ning valgustada eesmärke ja kogemusi kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta teemal; siseriikliku ja piirkondliku tasandi üritused ja algatused, millel on oluline Euroopa mõõde ja mille eesmärk on edendada kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärke, pöörates erilist tähelepanu tegevusvaldkondadele, mis on seotud kodanikuharidusega ja sellega, mis õpetab teisi inimesi ja nende erinevusi hindama; 3. siseriikliku tasandi üritused ja algatused, millel on oluline Euroopa mõõde ja mille eesmärk on edendada kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärke viia läbi teabe- ja edenduskampaaniaid, eelkõige koostööd meedia ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ühenduse ja riigi tasandil, et levitada kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta põhisõnumeid; 4. ülevaated ja uurimused ühenduse või siseriiklikul tasandil konsulteerimine riikidevaheliste võrgustike ja kodanikuühiskonna huvirühmadega (väikesemastaabiliste koosolekute, debattide, küsitluste, uuringute jms vahendite kaudu) , et anda hinnang ja teha aruanne kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta ettevalmistuste, tõhususe ja mõju kohta ning panna alus kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaselle pikaajalisele jälgimisele. Artikkel 4 Rakendamine 1. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud korras. 2. Meetmetes võetakse arvesse kodanikuühiskonna ja meedia, samuti linnade ja kohalike asutuste rolli. Need viiakse vajaduse korral ja sobivate vahendite kaudu ellu koostöös kodanikuühiskonna esindajate ning riigi, piirkonna ja kohalike asutustega. 3. Erilist tähelepanu pööratakse koostööle Euroopa institutsioonidega, eelkõige koostööle Euroopa Parlamendiga. Artikkel 5 Liikmesriikide koostöö Iga liikmesriik nimetab siseriikliku koordineerimisasutuse või samaväärse haldusorgani, mille ülesandeks on korraldada asjaomase riigi osalemist kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaga seotud tegevuses. Liikmesriik teavitab komisjoni oma valikust ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest. Iga liikmesriik tagab, et see organ kaasab asjakohasel viisil kultuuridevahelise dialoogi eri osapooled siseriiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Kõnealune organ tagab liikmesriigi tasandil kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaga seotud meetmete kooskõlastamise. Artikkel 6 Komitee 1. Komisjoni assisteerib komitee, millesse kuulub igast liikmesriigist üks esindaja ja mida juhib komisjon. Riikide esindajad määrab eelistatavalt artiklis 5 osutatud siseriiklik koordineerimisasutus. 2. Kui osutatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra. Artikkel 7 Finantssätted 1. Kogu ühendust hõlmavate meetmete puhul, millele on osutatud lisa B A osas, korraldatakse hankelepingute sõlmimine või Euroopa ühenduste üldeelarvest rahastatavate toetuste andmine. Kogu ühendust hõlmavate meetmete puhul, millele on osutatud lisa B osas, võib Euroopa ühenduste üldeelarvest anda toetust kuni 80% ulatuses nende üldkuludest. 2. Meetmete puhul, millele on osutatud lisa C B osas, võib Euroopa ühenduste üldeelarvest anda toetust kuni 50% ulatuses nende üldkuludest artiklis 8 sätestatud korras. 3. Kogu ühendust hõlmavate meetmete puhul, millele on osutatud lisa A C osas, korraldatakse hankelepingute sõlmimine või Euroopa ühenduste üldeelarvest rahastatavate toetuste andmine. Artikkel 8 Taotlemis- ja valikumenetlus 1. Toetuse andmise otsused võtab vastu komisjon artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras. Komisjon tagab toetuse tasakaalustatud ja õiglase jaotuse liikmesriikide ja erinevate hõlmatud tegevusvaldkondade vahel , võttes arvesse pakutava projekti kvaliteeti . 2. Artikli 7 lõike 3 kohaselt esitatud toetuse taotlused esitab komisjonile artiklis 5 sätestatud organ. Artikkel 9 Rahvusvahelised organisatsioonid Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkide täitmiseks võib komisjon teha koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukogu ja UNESCO-ga , tagades igati ELi osalemise nähtavuse. Artikkel 10 Komisjoni roll 1. Komisjon tagab käesolevas otsuses sätestatud meetmete ja muude ühenduse meetmete ja algatuste vahelise kooskõla. 2. Komisjon tagab kandidaatriikide kaasamise kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaga seotud tegevusse, tuginedes nende osalemisele teatavates ühenduse programmides, millel on kultuuridevahelise dialoogi mõõde, ning töötades välja erialgatusi asjakohastes raamistikes, eriti Euroopa Liidu ja kandidaatriikide kodanikuühiskonna dialoogi raames. 3. Komisjon tagab vastastikuse täiendavuse kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete ning algatuste vahel, mis tõenäoliselt töötatakse välja asjakohastes koostöö- ja dialoogiraamistikes nende EFTA riikidega, kes on EMP lepingu osalised, Lääne-Balkani riikidega ning Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega. 4. Komisjon peab tagama vastastikuse täiendavuse kõigi muude kolmandaid riike, eriti arengumaid hõlmavate koostööalgatustega, mis on olulised seoses kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkidega. Artikkel 11 Eelarve 1. Käesoleva otsuse rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikus 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2008 määratakse 10 miljonit eurot. Ettevalmistavate meetmete rahastamine piirdub 30%-ga kogu eelarvest. 2. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires. Artikkel 12 Ühenduse finantshuvide kaitse 1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetme kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999. 2. Käesoleva otsuse raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul tähendab eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses ühenduse õiguse sätete mis tahes rikkumist või ettevõtja tegevusest või tegemata jätmisest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmist, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ühenduste üldeelarvet või mõnda ühenduste täidetavat eelarvet. 3. Komisjon vähendab meetme rahalise toetuse summat, peatab selle väljamaksmise või nõuab selle tagasi, kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu sätete eiramise, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega. 4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud toetuse kasutamist, nõuab komisjon abisaajalt kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse esitamist. Kui abisaaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse andmise tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist. 5. Iga alusetult tehtud väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel. Artikkel 13 Järelevalve 1. Iga käesoleva otsuse alusel rahastatud meetme puhul esitab abisaaja tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta. Kolme kuu jooksul pärast meetme lõppemist tuleb esitata ka lõpparuanne. Komisjon määrab kindlaks aruannete vormi ja sisu. 2. Abisaaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmega seotud väljamakset. 3. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavaid projekte teostatakse nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse (nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ/Euratom) nr 1605/2002) kohaselt. Artikkel 14 Järelmeetmed ja hindamine Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2009 Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele aruande käesoleva otsuse artiklis 3 ettenähtud meetmete rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta aruande, mille põhjal kehtestatakse liidu edasised sellealased põhimõtted, meetmed ja tegevused. Artikkel 15 Jõustumine Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 16 Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja LISA ARTIKLIS 3 OSUTATUD MEETMED B A) ÜHENDUSE TASANDI MEETMETE KAASRAHASTAMINE Piiratud arv sümboolikaga seotud Euroopa tasandi meetmeid, mille eesmärk on tõsta eriti noorte teadlikkust Euroopa aasta eesmärkidest, võib saada ühenduse abi kuni 80% ulatuses kogukuludest. Need meetmed võivad seisneda teatavates üritustes, sealhulgas ühenduse tasandi üritus kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta avamiseks ja lõpetamiseks koostöös 2008. aastal ametis olevate eesistujariikidega. Ühenduse tasandi meetmetele eraldatavad rahalised vahendid ei ületa 30% kogu eelarvest. A B) ÜHENDUSE TASANDI MEETMED Piiratud arv sümboolikaga seotud Euroopa tasandi meetmeid, mille eesmärk on tõsta eriti noorte teadlikkust Euroopa aasta eesmärkidest, võib saada ühenduse abi kuni 80% ulatuses kogukuludest. Need meetmed võivad seisneda teatavates üritustes, sealhulgas ühenduse tasandi üritus kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta avamiseks ja lõpetamiseks koostöös 2008. aastal ametis olevate eesistujariikidega. 1) Teabe- ja edenduskampaaniad, mille hulka kuuluvad: a) kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta jaoks logo ja tunnuslausete väljatöötamine, mis on mõeldud kasutamiseks kõigi sellega seotud tegevuste puhul; a) teabekampaania ühenduse tasandil ja lokaliseerimine kasutamiseks liikmesriigis, tuginedes kultuuridevahelise dialoogi parimale tavale kõikidel tasanditel riigi tasandil ; b) koostöö erasektoriga, meediaga, haridusasutustega ringhäälinguorganisatsioonide ja muu meedia muude partneritega kodanikuühiskonnas kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastat käsitleva teabe levitamisel levitamiseks ; c) logo ja tunnuslausete väljatöötamine kasutamiseks kõigi kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaga seotud tegevuste puhul ja reklaamvahendite koostamine kasutamiseks kogu ühenduses; d) asjakohased meetmed, et avaldada kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkidele kaasaaitavate ühenduse programmide, meetmete ja algatuste tulemused ning suurendada nende nähtavust ning tunnustada Euroopa tasandil parimat tava ; kogu ühenduses kättesaadavate vahendite väljatöötamine, et suurendada üldsuse huvi; asjakohased meetmed, et avaldada kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkidele kaasaaitavate ühenduse programmide, meetmete ja algatuste tulemused ning suurendada nende nähtavust; haridusasutuste ja üldsuse asjakohased algatused, et levitada teavet kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta kohta; e) õppematerjalide ja vahendite levitamine, mis on ette nähtud eelkõige haridusasutustele ning edendavad kultuurilise mitmekesisuse alast teabevahetust ja kultuuridevahelist dialoogi; f) veebiportaali avamine kultuuridevahelise dialoogiga seotud meetmete kättesaadavaks tegemiseks üldsusele ja teavet jagava veebisaidi avamine Europa s erveril, sh portaal kultuuridevahelise dialoogiga seotud projektide elluviijate jaoks, et juhendamiseks erinevate asjakohaste ühenduse programmide ja meetmete vallas. 2) Muud meetmed: – ülevaated ja uurimused ühenduse tasandil, et anda hinnang ja teha aruanne kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta ettevalmistuste, tõhususe, mõju ja pikaajalise jälgimise kohta. Konsulteerimine riikidevaheliste võrgustike ja kodanikuühiskonna huvirühmadega (väikesemastaabiliste koosolekute, debattide, küsitluste ja uuringute jms vahendite kaudu) , et anda hinnang ja teha aruanne kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta ettevalmistuste, tõhususe ja mõju kohta ning panna alus selle pikaajalisele jälgimisele. 3) Finantseeritakse tavaliselt kaupade ja teenuste otsese ostmise kaudu avatud ja/või piiratud pakkumiste teel. Abi võib anda ka toetustena. Teabe- ja edenduskampaaniatele eraldatavad rahalised vahendid ei ületa 40% kogu eelarvest. C) SISERIIKLIKU TASANDI MEETMETE KAASRAHASTAMINE Olulise Euroopa mõõtmega siseriikliku tasandi meetmed võivad vastata nõuetele ühenduse abi saamiseks ning neile võib anda toetust kuni 50% ulatuses kogukuludest. Need meetmed võivad olla seotud eelkõige liikmesriigi siseriikliku algatuse kaasrahastamisega. D) MEETMED, MILLE JAOKS EI ANTA ÜHENDUSE ABI Ühendus toetab mitterahaliselt avalik-õiguslike või eraõiguslike organite algatusi, andes sealhulgas kirjaliku loa kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta logo (kui see on välja töötatud) ja muude selle aastaga seotud materjalide kasutamiseks, kui kõnealused organid suudavad komisjonile tõendada, et nimetatud algatused on tehtud või tehakse 2008. aasta jooksul ning et need aitavad tõenäoliselt oluliselt kaasa kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkide saavutamisele. Kolmandates riikides seoses või koostöös kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaga korraldatud algatusi, mida Euroopa aasta vahenditest ei toetada, võib ühendus samuti mitterahaliselt toetada ning nende algatuste puhul võib kasutada kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta logo ja muid asjakohaseid materjale. FINANTSSELGITUS 1. MUUDETUD ETTEPANEKU NIMETUS: Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE / EELARVESTAMISE RAAMISTIK Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seotud tegevusvaldkonnad: Poliitikavaldkond: Haridus ja kultuur Tegevusvaldkond: Kultuur ja keeled 3. EELARVEREAD 3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised BA read)), sh järgmised rubriigid: 15.04.02.04 kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 3.2. Meetme kestus ja finantsmõju: 01.01.2007 – 31.12.2008 3.3. Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu ): Eelarve-rida | Kulu liik | Uus | EFTA osamakse | Kandidaat-riikide osamaksed | Finants-perspektiivi rubriik | 15.04.02.04 | Mitte-kohus-tuslikud kulud | Liigen-datud assig-neeringud | JAH | EI | EI | 3 | 4. ÜLEVAADE VAHENDITEST Vt esialgne ettepanek 5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID 5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus Vt otsuse ettepanekule lisatud seletuskirja punkt 1. 5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime Euroopa aasta eesmärke, mis on suunatud igale kodanikule, on parem saavutada ning neil on suurem mõju ühenduse ja mitte liikmesriikide tasandil. Kavandatavad meetmed ei lähe kaugemale nendest, mis on vajalikud kõnealuste eesmärkide saavutamiseks, järgides subsidiaarsuse põhimõtet. Komisjon tagab, et Euroopa aasta raames rahastatavad meetmed on vastastikku täiendavad muude ühenduse meetmetega sellistes valdkondades nagu struktuurifondid, haridus, kultuur, noorsugu, kodakondsus, tööhõive, sotsiaalküsimused, võrdsed võimalused, sisseränne, põhiõiguste edendamine, rassismi- ja ksenofoobiavastane võitlus, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, audiovisuaalpoliitika ja teadusuuringud. Vastastikune täiendavus Euroopa aastaga „Võrdsed võimalused kõigile“ on eriti oluline tagamaks kahe aasta vastastikust toetust eesmärkide ja meetmete puhul. 5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames Vaata otsuse ettepaneku artiklid 2 ja 3 ning asjaomane lisa. 5.4. Rakendusmeetod (soovituslik) Näidata valitud rakendusmeetod.7 x Tsentraliseeritud juhtimine x otse, haldajaks on komisjon ( kaudselt, delegeerides haldamise: ( täitevasutustele ( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185 ( riiklikele avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid pakkuvatele asutustele ( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös ( liikmesriikidega ( kolmandate riikidega ( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage) 6. JÄLGIMINE JA HINDAMINE 6.1. Kontrollisüsteem Komisjoni ja liikmesriikide jaoks on oluline tagada rahastatavate meetmete järjepidevus. Selline järelevalve peaks edendama toetatavate meetmete kvaliteeti ning nende vastavust Euroopa aasta eesmärkidele. Järelevalveraamistiku kavandamise eest vastutab peamiselt komisjon osalevate riikidega konsulteerides. Järelevalvesüsteeme kohaldatakse kooskõlas meetmete rahastamise kohustustega. Järgmises tabelis on näitena esitatud mõned näitajad. Eesmärgid | Näitajad (soovituslikud) | Üldeesmärgid | Edendada kultuuridevahelist dialoogi kui Euroopa kodanikke ja kõiki ajutiselt või alaliselt Euroopa Liidus elavaid inimesi abistavat vahendit, et omandada teadmised, oskused ja suutlikkuse, mis võimaldavad neil toime tulla avatumas ent keerulisemas keskkonnas ning ületada võimalikud raskused, et saada kasu võimalustest, mida neile pakub mitmekülgne ja dünaamiline ühiskond mitte ainult Euroopas vaid kogu maailmas. edendada kultuuridevahelist dialoogi kui protsessi, mille käigus kõik Euroopa Liidus elavad inimesed võivad täiustada oma suutlikkust tulla toime avatuma, ent keerulisema kultuurikeskkonnaga, milles eri liikmesriikides ja igas liikmesriigis eksisteerivad koos mitmesugused kultuurilised eripärad ja veendumused | Euroopa aasta raames rahastatavate või toetatavate algatuste arv ja liik Euroopa aastaga seotud tegevuses osalevate inimeste arusaamade muutus | Tõsta Euroopa kodanike ja kõigi ajutiselt või alaliselt ELis elavate inimeste teadlikkust sellest, et on oluline edendada aktiivset Euroopa kodakondsust, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesistust ning tugineb meie ühistele väärtustele, nagu inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse, solidaarsuse ning demokraatia ja õigusriigi austamine. tõsta kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste, eelkõige noorte teadlikkust sellest, et on oluline edendada aktiivset Euroopa kodakondsust, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesisust ning tugineb ühistele väärtustele Euroopa Liidus, mis on sätestatud EL asutamislepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas | Euroopa aastaga seotud sündmustes osalevate inimeste arv Euroopa aastaga seotud tegevuses osalevate inimeste arusaamade muutus | tõsta esile eri kultuuride ja kultuurilise mitmekesisuse väljenduste panust Euroopa Liidu liikmesriikide pärandisse ja eluviisi | Euroopa aastaga seotud üritustes kajastuv kultuuriline mitmekesisus | Erieesmärgid | Näitajad | Suurendada kõigi kultuuridevahelise dialoogi edendamist toetavate ühenduse programmide ja meetmete nähtavust ja ühtsust. suurendada kõigi kultuuridevahelist dialoogi toetavate ühenduse programmide ja meetmete nähtavust ja ühtsust ning edendada neid | Juurdepääs Euroopa aasta raames asjaomaste ühenduse programmide puhul koostatud ja levitatud teabevahenditele ning nende kasutamine Euroopa aastaga seotud tegevuses osalevate isikute teadlikkus kõnealustest programmidest ja meetmetest | Rõhutada eri kultuuride panust meie pärandisse ja eluviisi; tõsta Euroopa kodanike ja kõigi ajutiselt või alaliselt ELis elavate inimeste, eriti noorte, teadlikkust sellest, et on oluline leida koos vahendid, mille abil kultuuridevaheline dialoog edendaks aktiivset Euroopa kodakondsust, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesistust ning põhineb meie ühistel väärtustel. püüda tõsta kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste, eriti noorte, teadlikkust kultuuridevahelise dialoogi tähtsusest igapäevaelus | Euroopa aastaga seotud tegevuses osalevate inimeste (eriti noorte) arusaamade muutus Sündmuste kajastamise ulatus ja toon (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) massiteabevahendites | teha tööd kogu Euroopa Liidus kultuuridevahelise dialoogi alase parima tava väljaselgitamiseks, jagamiseks ja nähtavaks tunnustamiseks Euroopa tasandil | Aasta jooksul väärtustatud parimate tavade arv. Euroopa tasandil saavutatud parimate tavade nähtavus. | soodustada hariduse rolli kui tähtsa vahendit, mille kaudu õpetada tundma mitmekesisust ning paremini aru saama teistest kultuuridest ning arendada oskuste ja parima sotsiaalse tava rakendamist, samuti tõsta esile meedia keskset rolli võrdõiguslikkuse ja vastastikuse mõistmise põhimõtte edendamisel | Haridusalast mõõdet omavate algatuste arv Euroopa aastaga seotud tegevuses osalevate noorte inimeste arusaamade muutus | Panustada uuendustegevusse ja (eriti noorte hulgas) kultuuridevahelist dialoogi edendavate lähenemisviiside horisontaalsesse ja valdkonnaülesesse mõõtmesse. panustada kultuuridevahelise dialoogi uute lähenemisviiside uurimisse, mis hõlmavad eri sektorite mitmesuguste huvirühmade vahelist koostööd | Nende projektide arv, mis hõlmavad projektide elluviijaid või võrgustikke eri valdkondadest | Tegevuseesmärgid | Näitajad | Teabekampaaniad ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad Euroopa tasandil | Teabe- ja edendusmeetmete arv ja liik Üldsuse, eriti noorte, teadlikkuse tõstmine Euroopa aasta raames toetatud sündmuste kajastamine massiteabevahendites Saavutatud populaarsuse määr (%) Üldsuse huvi suurendamise vahendite loomine | Ülevaated ja uurimused | Euroopa aasta teemaliste ülevaadete ja uurimuste avaldamise kajastamine | Üritused ja algatused ühenduse tasandil | Korraldatud ürituste arv ja ühenduse toetuse osakaal Ürituste kajastamine massiteabevahendites Euroopa aasta raames toetatud üritustel osalejate (eriti noorte) arv Üldsuse teadlikkuse tõstmine Selle tegevuseesmärgi toetamiseks kasutatav osa üldeelarvest (soovituslik eesmärk: 24 30%). | Üritused ja algatused riigi tasandil | Korraldatud ürituste arv ja ühenduse toetuse osakaal Riigi algatuste kajastamine massiteabevahendites Mitmekordne mõju (riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmete ja algatuste arv, mida Euroopa aasta raames toetatakse ent ei rahastata) Selle tegevuseesmärgi toetamiseks kasutatav osa üldeelarvest (soovituslik eesmärk: 25 30%) | Näitajaid hinnatakse eri allikatest saadud andmete põhjal, n.o ülevaadete ja sihtgruppide põhjal ning Euroopa aasta pideva hindamise põhjal saadud andmed ning riiklike asutuste ja asjaomaste EÜ programmijuhtide kogutud andmed. 6.2. Hindamine 6.2.1. Eelhindamine Euroopa aasta eelhinnang lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse käesolevale ettepanekule. 6.2.2. Vahepealse või järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid) Välishinnang käivitatakse kõnealusele Euroopa aastale eelneval aastal (2007), et jälgida Euroopa aasta järelevalvet ning esitada vajadusel vahetulemused. Kõnealuse hinnangu tulemused peaksid olema kättesaadavad 2009. aasta keskel. 7. PETTUSEVASTASED MEETMED Vt otsuse ettepaneku artiklid 12 ja 13. 8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA 8.1. Ettepaneku eesmärgid nende rahalise kulu järgi Kulukohustused miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) (Esitada tuleb eesmärkide, meetmete ja väljundite nimetused) |Väljundi liik |Keskmine kulu |2007 |2008 |2009 |2010 |2011 |n+5 või hilisem aasta |KOKKU | | | | |Arv |Kulud kokku |Arv |Kulud kokku |Arv |Kulud kokku |Arv |Kulud kokku |Arv |Kulud kokku |Arv |Kulud kokku |Väljundite arv |Kulud kokku | | Meede A: Ühenduse tasandil meetmed | Teabe- ja edenduskampaaniaid |1,700 |1 |1,820 |1 |1,580 | | | | | | | | |2 |3,400 | | |Ülevaated ja uurimused |0,200 |1 |0,150 |2 |0,450 | | | | | | | | |3 |0,600 | | Meede B: Ühenduse tasandil meetmete kaasrahastamine |Sümboolikaga seotud meetmed, sh Euroopa aasta ürituste avamine ja lõpetamine |0,300 |2 |0,600 |8 |2,400 | | | | | | | | |10 |3,000 | | Meede C: Riiklikul tasandil meetmete kaasrahastamine |Riiklikud algatused |0,120 |4 |0,480 |21 |2,520 | | | | | | | | |25 |3,000 | | KULUD KOKKU | | |8 |3,0 |32 |7,000 | | | | | | | | |40 |10,000 | | 8.2. Meetmete kulude arvutamine Meede A: Ühenduse tasandi kaasrahastatavad meetmed Teatav arv Euroopa tasandi sümboolikaga seotud meetmeid peaksid aitama tõsta teadlikkust Euroopa aasta eesmärkidest, eriti noorte inimeste hulgas. Need meetmed hõlmavad Euroopa aasta avamise ja lõpetamise üritusi, mis korraldatakse koos liikmesriikidega, kes on 2008. aastal ELi eesistujad. Ühenduse keskmine toetus nendele meetmetele (maksimaalselt 80% kogukuludest) on ligikaudu 300 000 eurot. See hõlmab minimaalset üldeelarvet 375 000 eurot, mis vastab nt kahepäevase 250 osalejaga ürituse korraldamise kuludele. Kavandatavate meetmete väike arv ( kümme ) eeldab head geograafilist jaotust, lähenemisviisi mitmekesisust, mis vastab kultuuridevahelise dialoogi teemade ja raamistike mitmekesisusele, ning ühtlast jaotust kogu aasta jooksul, et säilitada optimaalne tempo. Meede B: Euroopa tasandil meetmed - Teabe- ja kommunikatsioonikampaania Euroopa aasta puhul kasutatakse ühenduse teabe- ja meetmetoetuskampaaniat, mis seisneb logo ja ühe või mitme tunnuslause loomises, teadlikkuse tõstmise vahendite loomises, meediaga koostöö tegemises ning ühenduse kampaania liikmesriikides lokaliseerimise edendamises ja toetamises. Eritähelepanu pööratakse noortele. Kampaania peab hõlmama ka asjakohaseid meetmeid Euroopa aasta eesmärkide saavutamist toetavate ühenduse programmide, meetmete ja algatuste nähtavuse tõstmiseks ning teabelehe avamist Europa serveril, sh portaali loomises kultuuridevahelise dialoogiga seotud projektide elluviijatele, et juhendada neid erinevate asjakohaste ühenduse programmide ja meetmete vallas. 3,4 miljonit eurot on mõistlik hinnanguline summa, mida on vaja Euroopa aasta teavitusmeetmete jaoks. Osa 3,4 miljonist eurost kulub kampaania kooskõlastamisele Euroopa tasandil ning ülejäänu kulutatakse kampaania lokaliseerimisele riigi tasandil ja kodanikuühiskonna kaasamisse teadlikkuse tõstmisse . - Ülevaated ja uurimused Teostatakse kaks Eurobaromeetri uuringut, et mõõta Euroopa aasta mõju: esimene enne aasta algust ja teine aasta lõpus. Lisaks hinnatakse kõiki Euroopa aasta kontekstis algatatud meetmeid, et koostada pärast aasta lõppu avaldatav aruanne. Meede C: Riigi tasandi meetmed Kuigi Euroopa Liit võib pakkuda raamistikku teadlikkuse tõstmise meetmete jaoks, tuleb tunnistada, et suurem osa edust tuleb saavutada liikmesriikide endi aktiivse sekkumise kaudu. Seda sekkumist soodustab ulatusliku meetme läbiviimine või ürituse korraldamine, mille tulemuseks on tõenäoliselt kodanikuühiskonna kaasamine riigi tasandil ja millel on ulatuslik Euroopa mõõde. Need meetmed on kavandatud nii, et nad mõjuksid koostoimes eespool sätestatud ühenduse meetmetega. Abi antakse toetustena kuni 50% ulatuses meetme või ürituse üldeelarvest. Ühenduse toetuse keskmine summa on ligikaudu 120 000 eurot. 8.3. Halduskulud – vt esialgne ettepanek [1] ELT C 49, 28.02.2006, lk 44 [2] ELT C, lk [3] ELT C, lk [4] ELT C, lk 5 Vt komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (29.6.2005): kodanikuühiskonna dialoog ELi ja kandidaatriikide vahel, KOM(2005) 290 lõplik 6 EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. 7 Kui on näidatud mitu meetodit, siis tuleb esitada üksikasjad käesolevas punktis „Märkuste“ all.