[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 11.8.2006 KOM(2006) 453 lõplik Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse kirjavahetuse vormis lepingut kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Gaboni Vabariigi vahelises Gaboni rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 3. detsembrist 2005 kuni 2. detsembrini 2011 (komisjoni esitatud) SELETUSKIRI Ühendus ja Gaboni Vabariik pidasid läbirääkimisi ja parafeerisid 28. oktoobril 2005. aastal kalandusalase partnerluslepingu, mis avab ühenduse kaluritele Gaboni kalastusvööndis uued püügivõimalused. See partnerlusleping koos protokolli ja lisaga sõlmiti kestusega kuus aastat alates selle jõustumisest ning seda on võimalik pikendada. Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse jõustumise hetkest alates Euroopa Ühenduse ja Gaboni vahelise Gaboni rannikuvetes kalastamise leping, mis jõustus 3. detsembril 1998. aastal. Protokoll ja selle lisa, milles sätestatakse tehnilised ja finantstingimused EÜ kalalaevade tegevuste osas, sõlmiti kuueks aastaks alates 3. detsembrist 2005. aastast. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad enne uue lepingu jõustumist, alates kuupäevast, mil lepinguosalised teatavad selle rakendamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Neid kohaldatakse alates 3. detsembrist 2005. Uue partnerluslepingu peamine eesmärk on tugevdada Euroopa Ühenduse ja Gaboni Vabariigi vahelist koostööd, et seada sisse partnerlussuhted mõlema lepinguosalise huvides oleva jätkusuutliku kalanduspoliitika arendamiseks ning Gaboni kalastusvööndi kalavarude mõistlikuks kasutamiseks. Oma seisukohtade määratlemisel läbirääkimistel tugines komisjon muuhulgas sõltumatute ekspertide läbiviidud eel- ja järelhinnangute tulemustele. Lepinguosalised astuvad poliitilisse dialoogi kalapüügiga seotud vastastikust huvi pakkuvates küsimustes. Partnerluslepingu puhul võimaldavad Gaboni kalanduspoliitika praegused prioriteedid määrata kindlaks poolte ühisel kokkuleppel püstitatavad eesmärgid ning koostada iga-aastased ja mitmeaastased kavad, selleks et tagada valdkonna säästev ja vastutustundlik majandamine. Partnerluslepinguga nähakse samuti ette majandus-, teadus- ja tehnikaalase koostöö soodustamine kalanduse valdkonnas ja sellega seotud valdkondades. Rahalise toetuse summaks on määratud 860 000 eurot aastas. Sellest rahalisest toetusest suunatakse igal aastal 60% Gaboni kalanduspoliitika arendamiseks ja ellurakendamiseks, et aidata kaasa säästva ja vastutustundliku kalapüügi väljaarendamisele. Rahalise toetuse maksmine põhineb iga-aastastel ja mitmeaastastel kavadel (vt ülal). Lepingus ette nähtud püügivõimalused on määratud kindlaks järgmiselt kahes kategoorias: 1) kalapüügilaevade kategooria „tuunikülmutusseinerid” jaoks – 24 laeva;2) kalapüügilaevade kategooria „triivõngejadaga püügilaevad” jaoks – 16 laeva. Iga laevakategooria jaoks on kindlaks määratud laevaomanike makstavad tasud, millest Gabon võib saada täiendavat tulu ligikaudu 142 000 eurot aastas. Komisjon teeb seega nõukogule ettepaneku võtta uue protokolli lõpliku jõustumiseni otsuse alusel vastu kirjavahetuse vormis leping uue protokolli ajutise kohaldamise kohta. Nõukogu määruse ettepanek uue lepingu sõlmimiseks annab aluse eraldi menetlusele. Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse kirjavahetuse vormis lepingut kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Gaboni Vabariigi vahelises Gaboni rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 3. detsembrist 2005 kuni 2. detsembrini 2011 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ning arvestades järgmist: (1) Ühendus ja Gaboni Vabariik on pidanud läbirääkimisi ja parafeerinud partnerluslepingu kalanduse valdkonnas, mis annab ühenduse kaluritele uusi püügivõimalusi Gaboni Vabariigi territoriaalvetes. (2) Ühenduse huvides on kõnealune leping heaks kiita. (3) Tuleks tagada kalandustegevuse järjepidevus alates eelmise protokolli[1] kohaldamisaja lõppemisest kuni nimetatud lepingus ettenähtud kalastusvõimalusi ja rahalist toetust sätestava protokolli jõustumiseni. (4) Tuleks määrata kindlaks liikmesriikide vaheline kalastusvõimaluste jaotus, ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE: Artikkel 1 Ühenduse nimel kiidetakse heaks kirjavahetuse vormis leping kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Gaboni Vabariigi vahelises Gaboni rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 3. detsembrist 2005 kuni 2. detsembrini 2011. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele. Artikkel 2 Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates 3. detsembrist 2005. Artikkel 3 Lepingu protokollis ettenähtud püügivõimalused jaotuvad liikmesriikide vahel järgmiselt: Kalapüügi liik | Laeva tüüp | Liikmesriik | Litsentsid või kvoot | Tuunipüük | Triivõngejadaga kalapüügilaevad | Hispaania | 13 | Portugal | 3 | Tuunipüük | Tuunikülmutusseinerid | Hispaania | 12 | Prantsusmaa | 12 | Kui kõnealuste liikmesriikide litsentsitaotlused ei ammenda neile protokolliga sätestatud püügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta mis tahes muu liikmesriigi litsentsitaotlust. Artikkel 4 Vastavalt komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad)[2] peavad liikmesriigid, kelle laevadele on käesoleva protokolli alusel võimaldatud kalapüük Gaboni kalastusvööndis, teatama komisjonile püütud kogused kõikide kalavarude osas. Artikkel 5 Nõukogu eesistujal on õigus määrata isikud, kes on volitatud ühenduse suhtes siduvale kirjavahetuse teel sõlmitavale kokkuleppele alla kirjutama. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja Lisa Kirjavahetuse vormis leping kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Gaboni Vabariigi vahelises Gaboni rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 3. detsembrist 2005 kuni 2. detsembrini 2011 A. Euroopa Ühenduse kiri Lugupeetud härra Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine: „Mul on au teatada, silmas pidades reede, 28. oktoobril 2005. aastal parafeeritud protokolli, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 3. detsembrist 2005 kuni 2. detsembrini 2011, et Gaboni valitsus on valmis kõnealust protokolli alates 3. detsembrist 2005 ajutiselt kohaldama, kuni see vastavalt artiklile 13 jõustub, kui Euroopa Majandusühendus on valmis tegema sama. Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda enne 30. septembrit 2006.” Mul on au Teile teatada, et Euroopa Ühendus nõustub nimetatud ajutise kohaldamisega. Minu sügav lugupidamine, Euroopa Liidu Nõukogu nimel B. Gaboni valitsuse kiri Lugupeetud härra Mul on au teatada, silmas pidades reedel, 28. oktoobril 2005. aastal parafeeritud protokolli, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 3. detsembrist 2005 kuni 2. detsembrini 2011, et Gaboni valitsus on valmis kõnealust protokolli alates 3. detsembrist 2005 ajutiselt kohaldama, kuni see vastavalt artiklile 13 jõustub, kui Euroopa Majandusühendus on valmis tegema sama. Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda enne 30. septembrit 2006. Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub nimetatud ajutise kohaldamisega. Minu sügav lugupidamine, Gaboni valitsuse nimel Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Gaboni Vabariigi vahelises Gaboni rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 3. detsembrist 2005 kuni 2. detsembrini 2011 Artikkel 1 Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused 1. Lepingu artiklis 5 nimetatud kalapüügivõimalused kuueks aastaks alates 3. detsembrist 2005 on järgmised.Siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni lisas 1): - tuunikülmutusseinerid – 24 laeva, - triivõngejadaga kalapüügilaevad – 16 laeva. 2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4 ja 5 kohaselt. 3. Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad võivad Gaboni kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas toodud tingimustel väljastatud püügilitsents. Artikkel 2 Rahaline toetus – maksekord 1. Lepingu artiklis 7 ette nähtud rahaline toetus hõlmab artiklis 1 osutatud ajavahemikku, toetuse selle osa suuruseks on 715 000 eurot aastas, mis vastab võrdlusalusele 11 000 tonni aastas, millele lisandub erisumma, mille suuruseks on 145 000 eurot aastas ja mis on määratud Gaboni kalandussektori kalanduspoliitika raames tehtud algatuste elluviimiseks. See erisumma on lepingu artiklis 7 ette nähtud rahalise toetuse lahutamatuks osaks. 2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4, 5 ja 7 toodud tingimustel. 3. Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse suurus on 860 000 eurot aastas. 4. Kui ühenduse laevad ületavad neile Gaboni vetes kehtestatud püügikoguse, mis on 11 000 tonni aastas, suurendatakse 715 000 euro suurust rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada lõikes 3 osutatud summat kahekordselt (1 430 000 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal. 5. Rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 30. septembril 2006 ja 30. juunil 2007., 2008., 2009., 2010. ja 2011. aastal. 6. Rahalise toetuse kasutamine on artiklis 6 toodud tingimustel Gaboni ametiasutuste ainupädevuses. 7. Rahaline toetus makstakse Gaboni riigikassa pangakontole „Merekalapüük”, mille kontonumber on 47069 X. Artikkel 3 Koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas – teaduskohtumine 1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Gaboni vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest. 2. Protokolli kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ja Gabon jälgida kalavarude seisundi arengut Gaboni kalastusvööndis. 3. Lepinguosalised kohustuvad edendama piirkondlikku koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas, eeskätt Guinea lahe piirkondliku kalanduskomitee (COREP) raames. 4. Vastavalt lepingu artiklile 4 peavad lepinguosalised Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomisjonis allpiirkonna tasandil nõu ja võtavad vastastikusel kokkuleppel meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine. Artikkel 4 Kalapüügivõimaluste vabatahtlik läbivaatamine 1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, kui artikli 3 lõikes 4 nimetatud teaduskohtumise arvamuse kohaselt ei kahjusta see suurendamine Gaboni ressursside säästlikku kasutamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud 715 000 euro suurust rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis . Euroopa Ühenduse poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla suurem kui 715 000 euro suuruse summa kahekordne väärtus. Kui ühenduse laevade püügikogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse 11 000 tonni (ehk 22 000 tonni), makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal. 2. Kui, vastupidi, lepinguosalised lepivad kokku artiklis 1 osutatud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis . 3. Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti toimuda pärast nõupidamist vastastikusel kokkuleppel, tingimusel, et järgitakse artiklis 3 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku. Artikkel 5 Uued kalapüügivõimalused 1. Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui artiklis 1 osutatud, peab ühendus nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas Gaboniga nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajadusel protokolli ja selle lisasse muudatusi. 2. Lepinguosalised peaksid julgustama tegelema eksperimentaalse kalapüügiga, eelkõige Gaboni vetes elunevate süvamereliikide osas. Sel eesmärgil ja ühe poole ettepanekul peavad lepinguosalised nõu ja määravad igal konkreetsel juhul kindlaks asjaomased liigid, püügitingimused ja muud vajalikud iseloomulikud tingimused. Lepinguosalised teostavad eksperimentaalset kalapüüki vastavalt parameetritele, mis on lepinguosaliste vahel vajaduse korral halduskokkuleppega kindlaks määratud. Eksperimentaalse kalapüügi lube väljastatakse kestusega maksimaalselt kuni kuus kuud. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib Gaboni valitsus kehtestada kuni käesoleva protokolli kehtivusaja lõpuni ühenduse laevadele uued püügivõimalused. Sel juhul suurendatakse protokolli artikli 2 lõikes 1 ette nähtud rahalist toetust. Artikkel 6 Rahalise toetuse peatamine ja uus ülevaatamine erakorraliste asjaolude puhul 1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Gaboni majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada artikli 2 lõikes 1 ette nähtud rahalise toetuse maksmise. Otsus peatamise kohta tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad. 2. Rahalise toetuse maksmine algab uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalandustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja/või olukord võimaldab kalapüüki jätkata. 3. Rahalise toetuse peatamise ajal kehtinud ühenduse laevadele antud litsentside kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalandustegevus oli peatatud. Artikkel 7 Vastutustundliku kalapüügi edendamine Gaboni vetes 1. Käesoleva protokolli artiklis 2 nimetatud rahalisest toetusest kuuskümmend protsenti (60%) suunatakse igal aastal Gaboni valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames teostatavate algatuste toetamiseks. Gabon kasutab vastavat summat lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kalandussektori jätkusuutliku ja vastutustundliku haldamise tagamise eesmärgil Gaboni poolt kinnitatud kalanduspoliitika prioriteetide alusel, kindlaksmääratud eesmärkide täitmiseks ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamiseks vastavalt järgmisele lõikele 2. 2. Eelmise lõike sätete elluviimiseks lepivad lepinguosalised Gaboni ettepanekul lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomisjonis kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduseeskirjades, sealhulgas järgmises: 1. aastased ja mitmeaastased suunised, mille alusel ülaltoodud lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid igal aastal algatuste jaoks kasutatakse; 2. aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada Gaboni riikliku kalanduspoliitika prioriteetide või muude poliitiliste suundadega, millel on seos vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad; 3. kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele. 3. Mis tahes mitmeaastase valdkondliku kava muudatusettepanek või erisummade kasutamine iga aasta algatuste jaoks peab ühiskomisjonis saama mõlema poole heakskiidu. 4. Igal aastal otsustab Gabon, kui suur summa lõikes 1 nimetatud rahalisest toetusest on vajalik mitmeaastase kava elluviimiseks. Esimesel protokolli jõustumise aastal tuleb selle summa suurus ühendusele teatada mitmeaastasele valdkondlikule kavale heakskiidu saamisel ühiskomisjoni poolt. Iga järgneva aasta kohta peab Gabon edastama ühendusele teabe eraldise kohta hiljemalt vastavale aastale eelneva aasta 1. maiks. 5. Kui mitmeaastase sektorisisese kava elluviimise tulemuste iga-aastane hinnang seda nõuab, võib Euroopa Ühendus nõuda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse ümberjaotamist, et viia kava elluviimiseks tegelikult eraldatavate rahaliste vahendite hulk kooskõlla saavutatud tulemustega. Artikkel 8 Erimeelsused – protokolli kohaldamise peatamine 1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomisjonis, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt. 2. Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosalisi vastandav erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomisjoni nõupidamisel vastastikust kokkulepet ei saavutatud. 3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva. 4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale erimeelsusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kokkuleppelise lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud. Artikkel 9 Protokolli kohaldamise peatamine maksete mittesooritamise tõttu Kui ühendus ei soorita artiklis 2 ette nähtud makseid, võib artikli 3 sätteid arvesse võttes peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel: a) pädevad Gaboni ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja sooritab vajadusel makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast; b) kui pädevad Gaboni ametiasutused pole käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 5 ette nähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni; c) protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud. Artikkel 10 Riiklike õigusaktide kohaldamine Ühenduse laevad teostavad Gaboni vetes kalapüüki kooskõlas Gabonis kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui lepingus, käesolevas protokollis koos lisaga või selle liidetes ei nähta ette teisiti. Artikkel 11 Läbivaatamisklausel Käesoleva protokolli, selle lisa ja liidete kohaldamise neljandal aastal võivad lepinguosalised protokolli, selle lisa ja liidete sätted uuesti läbi vaadata, et teha neisse vajaduse korral muudatusi. Need muudatused võivad hõlmata võrdluskogust ja laevaomanike poolt makstavaid kindlaksmääratud ettemakseid. Artikkel 12 Kehtetuks tunnistamine Euroopa Majandusühenduse ja Gaboni Vabariigi vahelise Gaboni rannikuvetes kalastamise lepingu lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolli lisaga. Artikkel 13 Jõustumine 1. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. 2. Neid kohaldatakse alates 3. detsembrist 2005. LISA ÜHENDUSE LAEVADE KALANDUSTEGEVUSE TINGIMUSED GABONI KALASTUSVÖÖNDIS I PEATÜKK – LITSENTSIDE TAOTLEMISE JA VÄLJASTAMISE KORD 1. jagu Litsentside väljastamine 1. Kalapüügilitsents Gaboni kalastusvööndis kalastamiseks antakse ainult abikõlblikele laevadele. 2. Laev on abikõlblik juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud kalapüügikeeldu Gabonis. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid Gaboni seadustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasematest Gaboni ja ühenduse vahelistest kalastamise lepingutest tulenevad kohustused. Iga ühenduse laeva, mis kalapüügilitsentsi taotleb, võib esindada Gabonis asuv volitatud esindaja. 3. Esindaja nimi ja aadress peavad sel juhul olema märgitud litsentsitaotluses. Pädevad ühenduse ametiasutused esitavad kalandusega tegelevale Gaboni ministeeriumile litsentsitaotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda; 4. Pädevad ühenduse ametiasutused esitavad kalandusega tegelevale Gaboni ministeeriumile litsentsitaotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda; seda tuleb teha vähemalt 15 tööpäeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva. 5. Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on antud 1. liites. 6. Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid: - tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on kindlaksmääratud avanss tasutud; - mis tahes muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide kohta. 7. Litsentsitasu makstakse artikli 2 lõikes 7 osutatud Gaboni ametiasutuste pangakontole. 8. Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud. 9. Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Gabonis asuva delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 6 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale Gaboni ministeeriumile. 10. Kui Euroopa Komisjoni delegatsioon on litsentsi allkirjastamise hetkel suletud, võib litsentsi saata otse laevaomaniku esindajale ning selle koopia jäetakse delegatsioonile. 11. Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. 12. Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid. 13. Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale Gaboni ministeeriumile. 14. Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi kalanduse eest vastutavale Gaboni ministeeriumile. Euroopa Komisjoni Gabonis asuvat delegatsiooni tuleb litsentsi asendamisest teavitada. 15. Litsents peab alati olema laeva pardal, võttes seejuures arvesse käesoleva lisa VIII peatüki lõike 2 sätteid. 2. jagu Litsentse reguleerivad tingimused – litsentsitasud ja ettemaksed 1. Litsentside kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada. 2. Litsentsitasu on 35 eurot iga Gaboni kalastusvööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade puhul. 3. Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad: - 4550 eurot iga tuunipüügiseineri kohta, mis vastab litsentsitasule 130 tonni siirdekalade ja nendega seotud liikide väljapüügi eest aastas; - 2030 eurot iga triivõngejadaga püügilaeva kohta, mis vastab litsentsitasule 58 tonnile siirdekalade liikide ja nendega seotud liikide väljapüügi eest aastas; 4. Liikmesriigid teavitavad Euroopa Komisjoni, edastades koopia teatisest Euroopa Komisjoni delegatsioonile ja Gaboni ametiasutustele hiljemalt iga aasta 15. maiks, möödunud aasta püügikogustest tonnides, mis on kinnitatud alljärgnevas punktis 5 nimetatud teadusinstituutide poolt. 5. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse hiljemalt n+1 aasta 30. juuniks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning püügiandmete kinnitamisel liikmesriikides kontrolliks pädevate teadusasutuste poolt, nagu näiteks instituudid Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Instituto Português de Investigaçao Maritima (IPIMAR), ning see toimub Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel. 6. Nimetatud lõplik arvestus edastatakse samaaegselt Gaboni kalanduse eest vastutavale ministeeriumile ja laevaomanikele. 7. Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad Gaboni pädevatele ametiasutustele hiljemalt n+1 aasta 31. juuliks pangakontole, millele on osutatud käesoleva peatüki 1. jao lõikes 7. 8. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta. II PEATÜKK – KALASTUSVÖÖNDID 1. Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest väljaspool. 2. Piirkonnad, kus laevasõit on keelatud: Piirkondades, mis piirnevad naftapuurimispiirkondadega, on keelatud mis tahes laevasõit. Gaboni Vabariigi kalanduse eest vastutav ministeerium teatab nende piirkondade piirid laevaomanikele kalapüügilitsentsi väljastamisel. Piirkondadest, kus laevasõit on keelatud, ja nende piirkondade piiride muutustest teatatakse ka Euroopa Komisjoni delegatsioonile Gaboni Vabariigis hiljemalt kaks kuud enne laevasõidukeelu kehtestamist. III PEATÜKK – PÜÜGIARUANDED 1. Käesolevas lisas mõistetakse ühenduse laeva püügireisi kestuse all: - ajavahemikku laeva Gaboni kalastusvööndisse sisenemisest kuni sellest lahkumiseni, - ajavahemikku laeva Gaboni kalastusvööndisse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni, - ajavahemikku laeva Gaboni kalastusvööndisse sisenemisest kuni lossimiseni. 2. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Gaboni vetes kalastada, saadavad oma püügiaruanded Gaboni kalanduse eest vastutavale ministeeriumile, et ametivõimudel oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mis kinnitatakse pädevate teadusinstituutide poolt vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 4 sätestatud menetlusele. Väljapüügist teatamise kord on järgmine. 2.1 Litsentsi iga-aastase kehtivusaja jooksul käesoleva lisa I peatüki 3. jao lõike 2 tähenduses sisaldavad püügiaruanded andmeid igal püügireisil saadud saagikoguse kohta. Püügiaruannete originaalid füüsilisel kandjal saadetakse Gaboni kalanduse eest vastutavale ministeeriumile hiljemalt 45 päeva pärast nimetatud ajavahemikul toimunud viimase püügireisi lõppu. Samaaegselt edastatakse püügiaruannete koopiad elektrooniliselt lipuriigile ja Gaboni kalanduse eest vastutavale ministeeriumile. 2.2 Laevad täidavad püügivormi vastavalt liites 2 toodud püügipäeviku näidisele. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi Gaboni kalastusvööndis, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool Gaboni kalastusvööndit”. 2.3 Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja. 3. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Gaboni valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Gaboni kehtivate seadustega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuriiki ja Euroopa Komisjoni. IV PEATÜKK – Ümberlaadimine ja lossimine Lepingupooled teevad koostööd, et parandada lossimise ja ümberlaadimise ja lossimise võimalusi Gaboni sadamates. 1. Lossimine Ühenduse tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud lossida Gaboni sadamas, kohaldatakse litsentsitasu puhul soodustust 5 eurot lossitud tonni kohta koguste puhul, mis on osutatud lisa I peatüki 2. jao lõikes 2. Täiendavat soodustust 5 eurot kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Gaboni töötlemistehasele. Seda skeemi kohaldatakse kõigi ühenduse laevade suhtes kuni 50% ulatuses lõplikust püügikogusest (vastavalt lisa III peatükile) alates käesoleva protokolli esimesest kehtivusaastast. 2. Ümberlaaditud või lossitud koguste kontrollimise kord määratletakse ühiskomisjoni esimese istungi käigus. 3. Hinnang Rahaliste soodustuste taseme ja lõplikule püügikogusele kohaldatava maksimaalse protsendimäära määrab kindlaks ühiskomisjon lähtuvalt toimunud ümberlaadimiste sotsiaalmajanduslikust mõjust kõnealusel aastal. V PEATÜKK – MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE 1. Tuunipüügilaevade ja triivõngejadaga püügilaevade laevaomanikud kohustuvad kasutama AKV riikidest pärinevaid isikuid järgmistel tingimustel ja järgmisel hulgal: - tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20% AKV meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalastusvööndis, - triivõngejadaga püügilaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20% AKV meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalastusvööndis. 2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt AKV meremehi. 3. Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni, eelkõige ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamise osas. 4. AKV meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse. 5. AKV riikide meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse enne litsentside väljastamist kindlaks kokkuleppel laevaomanike või nende esindajatega. Seejuures ei tohi kohalike meremeeste palgatingimused olla halvemad kui teiste Gaboni laevameeskondade puhul ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad. 6. Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta. VI PEATÜKK – TEHNILISED MEETMED Ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma ICCAT meetmetest ja soovitustest asjaomase vööndi kohta. VII PEATÜKK – VAATLEJAD 1. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Gaboni vetes kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale pädeva piirkondliku kalandusorganisatsiooni määratud vaatlejad. 1.1 Pädeva piirkondliku kalandusorganisatsiooni taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale kõnealuse kalandusorganisatsiooni poolt määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida Gaboni vetes püütud saagikoguseid. 1.2 Pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist. 1.3 Litsentsi väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime. 2. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib Gaboni pädeva ametiasutuse põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel. 3. Laevaomanik või tema esindaja ja pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse. 4. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Gaboni kalastusvööndi vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist. 5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse. 6. Kui vaatleja võetakse pardale sadamas, mis asub välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on piirkondlik vaatleja võetud, lahkub piirkondlikust kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik. 7. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest. 8. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Gaboni vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid: 8.1 jälgib laevade püügitegevust; 8.2 kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta; 8.3 võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove; 8.4 märgib üles kasutatavad püügivahendid; 8.5 kontrollib Gaboni kalastusvööndis püügipäevikusse kantud püügiandmeid; 8.6 kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid; 8.7 edastab raadio teel kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused. 9. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja vaimne turvalisus. 10. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd. 11. Pardal olles peab vaatleja: 11.1 tegema kõik selleks, et tema pardalevõtmine või pardalolek ei segaks ega piiraks püügitegevust, 11.2 suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust. 12. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevale piirkondlikule kalandusorganisatsioonile, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab aruandele alla kapteni juuresolekul, kellel on õigus aruandele lisada mis tahes märkused, mida ta vajalikuks peab, kinnitades need oma allkirjaga. Kui teaduslik vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia. 13. Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused. 14. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon. VIII PEATÜKK – KONTROLL 1. Euroopa Ühendus haldab ja ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt püügiluba väljastatud. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Gaboni ametiasutustele vahetult pärast koostamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse. 2. Ühenduse laevu on võimalik kanda eelmises punktis mainitud nimekirja pärast käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3 osutatud ettemaksu tasumist. Sellisel juhul väljastatakse laevaomanikule selle nimekirja kinnitatud koopia, mida hoitakse laeva pardal püügilitsentsi asemel kuni litsentsi väljastamiseni. 3. Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine 3.1 Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Gaboni kalastusvööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Gaboni ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette, teavitades ühtlasi oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest. 3.2 Väljumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Teatamine toimub eelistatult faksi teel (+241 76 46 02), selle puudumisel raadio (kutsungikood DGPA-6241 MH2) või e-posti (dgpa@internetgabon.com) teel. 3.3 Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks pädevat Gaboni ametiasutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks. 3.4 Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress püügiloa väljastamisel. 4. Kontrollimenetlused 4.1 Gaboni kalastusvööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Gaboni ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist. 4.2. Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks. 4.3. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend. 5. Laevaseire satelliitsüsteem 5.1 Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse 4. liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil. Kõnealused sätted jõustuvad kümnendal päeval pärast seda, kui Gaboni valitsus on Euroopa Komisjoni Gabonis asuvat delegatsiooni teavitanud kalalaevade satelliitsüsteemiga laevaseirekeskuse töölehakkamisest Gabonis. 6. Laeva peatamine 6.1 Pädevad Gaboni ametiasutused teavitavad Gaboni kalastusvööndis ühenduse kalalaeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni ja laeva lipuriiki hiljemalt 24 tunni jooksul. 6.2 Lipuriigile ja komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta. 7. Laeva peatamise protokoll 7.1 Laeva kapten kirjutab Gaboni pädeva asutuse koostatud protokollile pärast selle sisuga tutvumist alla. 7.2 See allkiri ei piira õigusi ega meetmeid, mis kapten võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta. 7.3 Kapten juhatab laeva Gaboni ametiasutuste osutatud sadamasse. Kui tegemist on kergekujulise rikkumisega, võib Gaboni pädev ametiasutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata. 8. Laeva peatamise tõttu toimuv nõupidamine 8.1 Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, Gaboni pädevad ametiasutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja. 8.2 Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale. 9. Laeva peatamisele lahenduse leidmine 9.1. Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist. 9.2. Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse trahvi suurus Gaboni õigusaktide alusel. 9.3. Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis Gaboni pädevate ametiasutuste osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid. 9.4. Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõppeb süüdimõistva otsuseta. Kui asjaomased isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Gaboni pädevad ametiasutused neile ülejäänud summa. 9.5. Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda: - kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud, või - enne kohtumenetluse lõppemist juhul, kui eespool nimetatud punktis 9.3 osutatud pangatagatis on makstud, ja kui see on Gaboni pädevatele ametiasutustele vastuvõetav. 10. Ümberlaadimised 10.1 Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid Gaboni vetes ümber laadida, teevad seda Gaboni sadamate reididel. 10.2. Kõnealuste laevade omanikud edastavad Gaboni pädevatele asutustele vähemalt kaks tööpäeva enne toimingu läbiviimist järgmise teabe: - ümberlaadimist teostama hakkavate kalapüügilaevade nimed; - kaubalaeva nimi; - ümberlaaditav kogus kalaliikide kaupa; - ümberlaadimise kuupäev. 10.3. Ümberlaadimist käsitletakse kui lahkumist Gaboni kalastusvööndist. Seega peavad laevad edastama Gaboni pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Gaboni püügivööndist lahkuda. 10.4. Gaboni püügivööndis ümberlaadimine muul viisil, kui ülaltoodud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Gaboni kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi. 11. Gaboni sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Gaboni inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend. LIITED 1. Kalapüügiloa taotlusvorm 2. ICCAT püügipäevik 3. Sätted, mis on seotud laevade jälgimisega laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil ja Gaboni kalandusvööndi koordinaadid 1. liide KALANDUSMINISTEERIUM LITSENTSITAOTLUS TÖÖSTUSLIKU KALAPÜÜGIGA TEGELEVATELE VÄLISMAA LAEVADELE 1. Laevaomaniku nimi: 2. Laevaomaniku aadress: 3. Laevaomaniku kohaliku esindaja või voliniku nimi: 4. Laevaomaniku kohaliku esindaja või voliniku aadress: ……………………………………………………………………………………….. 5. Kapteni nimi: 6. Laeva nimi: 7. Registrinumber: 8. Faksi number: 9. E-posti aadress: 10. Raadiosidekood: 11. Valmistamise aeg ja koht: 12. Lipuriik: 13. Registreerimissadam: 14. Kodusadam: 15. Kogupikkus: 16. Laeva laius: 17. Brutoregistertonnaaž: 18. Netoregistertonnaaž: 19. Trümmi mahutavus: 20. Külmutus- ja jahutusvõimsus: 21. Masina tüüp ja võimsus: 22. Püügivarustus: 23. Meeskonnaliikmete arv: 24. Sideseadmed: 25. Raadiokutsung: 26. Tunnustähistus: 27. Kavandatavad kalapüügiviisid: 28. Püügi lossimiskoht: 29. Kalastusvööndid: 30. Püütavad kalaliigid: 31. Kehtivusaeg: 32. Eritingimused: Kalanduse ja akvakultuuri peadirektoraadi arvamus: Kalanduse eest vastutava ministeeriumi märkused: 2. liide RAHVUSVAHELISE ATLANDI TUUNIKALA KAITSE KOMISJONI (ICCAT) TUUNIPÜÜGIPÄEVIK | Õngejada Elussööt Seinnoot Traalnoot (Muu) | Lipuriik: …………………………………………………………………….......................... | Mahutavus (tonnides): ………………..……………………………….……………........ | Registreerimisnumber: ……………………………………………………………….................................. | Kapten: ……………………………………………………….... | Laevaomanik: …………………………………………………………......................................... | Meeskonnaliikmete arv: ….…………………………………………………........................ | Aadress: ………………………………………………………………………...... | Aruande kuupäev: …………………..………………………………………..…...... | (Aruande esitaja): …………………….…………………………. ………………………………………………................................. | Merel oldud päevade arv: | Püügipäevade arv: Püügikordade arv: | Püügireisi nr: | Kuupäev | Püügipiirkond | Pinnavee tempera-tuur (C) | Püügi-koormu s Kasutatud konksude arv | Capturas (Püük) | Isco usado na pesca (Kasutatud sööt) | 1 – Kasutada üks teabeleht kuu kohta ja üks rida päeva kohta. | 3 – „Päeva” all mõeldakse päeva, millal õngejada vette pannakse. | 5 – Viimane rida (lossitud kogused) täidetakse pärast püügireisi lõppemist. Märkida tuleb tegelik kaal lossimise ajal. | 2 – Iga püügireisi lõpus saata püügipäeviku koopia korrespondendile või ICCATle aadressil Calle Corazón de María, 8, 28002 Madrid, Hispaania. | 4 – Kalastuspiirkond osutab laeva asukohale. Ümardada minutid ja registreerida laius- ja pikkuskraadid. Kindlasti märkida N/S ja E/O. | 6 – Kogu aruandes esitatud teave on rangelt salajane. | 3. liide Sätted, mis on seotud ühenduse kalapüügilaevade satelliitseirega Gaboni majandusvööndis EÜ ja Gaboni vahel sõlmitud kalastamise lepingu alusel 1. Kõiki üle 15 meetri pikkuseid kalapüügilaevu, mis püüavad kala EÜ/Gaboni kalastamise lepingu raames, jälgitakse satelliitsüsteemi abil nende viibimise ajal Gaboni majandusvööndis. 2. Satelliitseire võimaldamiseks edastavad Gaboni ametiasutused ühenduse lepinguosalisele Gaboni majandusvööndi koordinaadid (laius- ja pikkuskraadi). Gaboni ametiasutused edastavad kõnealuse teabe, väljendatuna kümnendkraadides, elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemi. 3. Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikatsiooniga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel punktidega 5 ja 7 ettenähtud korras. Võimaluste piires edastatakse kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks mõeldud andmeid, nagu nimed, telefoni-, teleksi- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või X.400). 4. Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga alla 500 meetri ning usaldusvahemikus 99 %. 5. Kui lepingu alusel kalastav laev, millele on ühenduse õigusaktide kohaselt paigaldatud satelliitseiresüsteem, siseneb Gaboni majandusvööndisse, siis peab lipuliikmesriigi kontrollikeskus sisenemisele järgnevad asukohateated (laeva tunnusandmed, pikkuskraad, laiuskraad, kurss ja kiirus) viivitamata, vähemalt kahetunniste ajavahemike tagant, saatma Gaboni kalapüügi seirekeskusele (FMC). Sõnumid peavad olema asukohateadetena identifitseeritavad. 6. Punktis 5 osutatud sõnumid edastatakse elektrooniliselt X.25 vormingus või mõnes muus turvatud vormingus. Sõnumid edastatakse reaalajas II tabelis ettenähtud vormingus. 7. Kui kalalaeva pardale paigaldatud pideva satelliitseiresüsteemi seadmetes tekib tehniline rike või need lakkavad töötamast, edastab laeva kapten punktis 5 kindlaksmääratud teabe mõistliku aja jooksul faksi teel lipuliikmesriigi kontrollikeskusele ja Gaboni kalapüügi seirekeskusele. Selliste asjaolude korral tuleb üldine asukohateade saata iga 8 tunni tagant. See üldine asukohateade hõlmab aruannet laeva asukoha kohta, nii nagu laeva kapten selle registreerinud on kahe tunni jooksul vastavalt punktis 5 esitatud tingimustele. Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Gaboni seirekeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja hiljemalt ühe kuu jooksul. Kui kõnealune laev selle aja jooksul seadet ei paranda või välja ei vaheta, peab ta lahkuma Gaboni majandusvööndist. 8. Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist Gaboni vetes. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata Gaboni seirekeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7. 9. Kui Gaboni seirekeskus leiab, et lipuriigi kontrollikeskus ei edasta punktis 5 ette nähtud teavet, teavitab ta sellest viivitamata lipuriigi kontrollikeskuse pädevaid talitusi ning Euroopa Komisjoni talitusi. 10. Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud andmeid kasutavad Gaboni ametiasutused üksnes Euroopa Ühenduse ja Gaboni vahel sõlmitud lepingu raames kalastavate ühenduse laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele. 11. Satelliitseiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada mingisugust asukoha võltsimist ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad. Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Satelliitseiresüsteemi on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta ja segada. Laevade kaptenid tagavad, et: - andmeid ei muudeta; - satelliitseireseadme antenni või antennide ees ei ole - takistusi; satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata; - satelliitseireseade ei ole lahti ühendatud. 12. Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma, eesmärgiga veenduda, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks. 13. Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu artiklis 9 ette nähtud ühiskomisjonis. 14. Lepinguosalised kohustuvad vajadusel kõnealused sätted üle vaatama. VMS-TEATE EDASTAMINE GABONILE ASUKOHATEADE Andmeelement | Kood | Kohustuslik/valikuline | Märkused | Teate algus | SR | K | Süsteemiga seotud teave – märgib teate algust | Saaja | AD | K | Teatega seotud teave – saaja. Riigi ISO Alpha 3 kood | Saatja | ET | K | Teatega seotud teave – saatja. Riigi ISO Alpha 3 kood | Lipuriik | FS | V | Teate tüüp | TM | K | Teatega seotud teave – teate tüüp „POS” | Raadiokutsung | RC | K | Laevaga seotud teave – laeva rahvusvaheline raadiokutsung | Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber | IR | V | Laevaga seotud teave – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO3-kood, millele järgneb number) | Pardatähis | XR | K | Laevaga seotud teave – laeva küljel olev number | Laiuskraad | LA | K | Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS – 84) | Pikkuskraad | LO | K | Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS – 84) | Kurss | CO | K | Laeva sõidusuund 360° skaalal | Kiirus | SP | K | Laeva kiirus kümnendiksõlmedes | Kuupäev | DA | K | Laeva asukohaga seotud teave – (UTC) asukoha registreerimine (AAAAKKPP) | Kellaaeg | TI | K | Laeva asukohaga seotud teave – (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM) | Teate lõpp | ER | K | Süsteemiga seotud teave – märgib teate lõppu | Märgistik: ISO 8859.1 Andmeedastuse struktuur on järgmine: - topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmeelemendi algust; - kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi. Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „teate algus” ja „teate lõpp” vahel. GABONI MAJANDUSVÖÖNDI PIIRID GABONI MAJANDUSVÖÖNDI KOORDINAADID Gaboni pädevad ametiasutused edastavad pädevatele talitustele andmed piirkondade kohta, kus laevasõit on keelatud. Nad kohustuvad vastava teabe edastama hiljemalt üks kuu enne nende piirkondade osas tehtavat mis tahes muudatust. GABONI SEIREKESKUSE ANDMED SEIREKESKUSE nimi: LAEVASEIRESÜSTEEMI tel: LAEVASEIRESÜSTEEMI faks: LAEVASEIRESÜSTEEMI e-post: DPSG tel: DSPG faks: X25 aadress = Sisenemis-/väljumisteated: [1] Heaks kiidetud nõukogu 25. märtsi 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 580/2002. [2] ELT L 73, 15.3.2001, lk 8.