[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 31.7.2006

KOM(2006) 436 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Korea Vabariigist pärit side-by-side-külmikute impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005, (edaspidi „algmäärus“)) artikli 5 kohaldamist. |

Üldine taust Ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis tehti kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Ei kohaldata. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on juba uurimise ajal olnud võimalus oma huve algmääruse sätete kohaselt kaitsta. |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärusega ei ole üldist mõju hindamist ette nähtud, küll aga on selles esitatud täielik loetelu hindamisele kuuluvatest tingimustest. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetme kokkuvõte 2. juunil 2005 algatas komisjon dumpinguvastase menetluse teatavate Korea Vabariigist pärit side-by-side-külmikute impordi suhtes. Uurimine käigus tuvastati vaatlusaluse toote dumping, mis tekitas kahju ühenduse tootmisharule. Samuti andis uurimine tunnistust sellest, et puudusid ühenduse huvidega seotud mõjuvad põhjused, mille tõttu oleks tulnud jätta dumpinguvastased meetmed kehtestamata. Seepärast tehakse ettepanek, et lõplike meetmete kehtestamiseks võtaks nõukogu vastu lisatud ettepaneku määruse kohta. |

Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

Meetme vormi on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ning see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. |

Andmete avaldamist selle kohta, kuidas on ühenduse, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, ettevõtjate ning kodanike rahalist ja halduskoormust vähendatud ning mil viisil on nimetatud koormus proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei nõuta. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt: määrus. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel. Muud õigusaktid ei oleks asjakohased, sest algmäärusega ei nähta ette teisi võimalusi. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

1. Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Korea Vabariigist pärit side-by-side-külmikute impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus“), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist,

ning arvestades järgmist:

A. AJUTISED MEETMED

2. 2. juunil 2005 avaldas komisjon teadaande,[2] millega algatati dumpinguvastane menetlus teatavate Korea Vabariigist pärit side-by-side -külmikute impordi suhtes. 1. märtsil 2006 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 355/2006[3] (edaspidi „ajutine määrus“) sama toote suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

B. JÄRGNENUD MENETLUS

3. Pärast seda, kui tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, esitas mitu huvitatud isikut kirjaliku esildise, väljendades nendes oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamus suuliselt.

4. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrolli.

5. Kõigile asjaosalistele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada teatavate Korea Vabariigist pärit side-by-side- külmikute suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Samuti anti neile pärast lõplike meetmete kehtestamise aluseks olevate oluliste faktide ja kaalutluste avaldamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

6. Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ning järeldusi muudeti vastavalt.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

7. Sama eksportiv tootja, kellele on viidatud ajutise määruse põhjendustes 11 ja 12, kordas ja arendas edasi oma argumente tootevaliku küsimuses.

8. Eelkõige väitis see eksportija, et tootevalik oleks pidanud hõlmama kõiki mahukaid kombineeritud ehitusega külmikuid-sügavkülmikuid, mille maht on üle 400 liitri, sest nende külmikute grupeerimine ei oleks kooskõlas ühenduse institutsioonide varasema tavaga, ei arvestaks teistelt huvitatud isikutelt saadud tõendeid ja eiraks turu tegelikku olukorda (väide i).

9. Lisaks väitis see eksportija, et kui väide i tagasi lükatakse, tuleks kombineeritud ehitusega külmikute-sügavkülmikute turu segmenteerimisel jätta kõrvale kolmeukselised side-by-side -mudelid (nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 12). Peamiselt väitis eksportija, et olulised ei ole mitte mudelite välised tunnused (eriti uksed), vaid sisemine konfiguratsioon. Eelkõige leidis eksportija, et külmiku ja sügavkülmiku paigutus on side-by-side -külmiku oluline põhitunnus (väide ii).

1. Väide i

10. Ühenduse institutsioonidel on tavaks vaatlusaluse toote määratlemisel eelkõige arvesse võtta kõnealuse toote põhilisi füüsilisi ja tehnilisi omadusi. Lisaks loetakse eri tootesegmentidesse liigitatud mudeleid tavaliselt üheks tooteks, kui eri segmentide vahel puuduvad selged eraldusjooned.

11. Olles hoolikalt uurinud kõigi huvitatud isikute käesoleva menetlusega seotud esildisi, on uurimise käigus tõendatud, et kombineeritud ehitusega külmikute-sügavkülmikute turg jagatakse traditsiooniliselt kolmeks segmendiks: allpool asuva sügavkülmikuga külmikud (st külmik asub sügavkülmiku peal), üleval asuva sügavkülmikuga külmikud (st külmik asub sügavkülmiku all) ja side-by-side- külmikud (st kaks kõrvutiasetsevat ust). Niisugune liigitamine kolmeks selgelt eristuvaks segmendiks ei ole vaidlustatav ning on kõigile selles ärivaldkonnas tegutsejatele tuttav. Nimetatud eksportija on seda ka mitmes kirjalikus esildises tunnistanud. Enamgi veel, „teistelt huvitatud isikutelt pärineval tõendusmaterjalil“ tuginev väide viitab tegelikult sellele, et nimetatud eksportija on selektiivselt lugenud katkendit ühenduse kodumasinate tootja esildisest, kes toetab meetmeid, kuid ei valmista samasugust toodet (vt ajutise määruse põhjendusi 10 ja 104). Selles esildises teatab kodumasinate tootja, et dumpinguhinnaga import on negatiivselt mõjutanud tema muude sama valdkonna toodete müüki ühenduses. Fakt, et nimetatud tootja on väidetavalt niisuguse mõju osaliseks saanud, ei ole siiski iseenesest lõplik tõend selle kohta, et kõiki mahukaid külmikuid-sügavkülmikuid mahuga üle 400 liitri tuleks käsitleda vaatlusaluste toodetena, olenemata sellest, millisesse ülalkirjeldatud segmenti nad kuuluvad. Tegelikult tehti kindlaks, et nende kahe toote põhilised tehnilised ja füüsilised omadused on täiesti erinevad.

12. Seepärast leitakse, et kombineeritud ehitusega külmikute-sügavkülmikute kolme turusegmendi vahel on selge eraldusjoon. Järeldatakse, et ei ole alust laiendada vaatlusaluse toote valikut, et see hõlmaks kõiki kombineeritud ehitusega külmikuid-sügavkülmikuid, nagu taotleb kõnealune eksportija. Sellest tulenevalt lükati väide i tagasi.

2. Väide ii

13. Väites ii taotleb eksportija konkreetse kombineeritud ehitusega külmiku-sügavkülmiku mudeli (edaspidi „kolmeukseline mudel“) väljajätmist vaatlusaluste toodete hulgast, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 12.

14. Menetluse algusest alates oli komisjon kindlaks määranud tootevaliku väliste omaduste, s.o vähemalt kahe kõrvutiasetseva pöördukse põhjal. Sellist lähenemisviisi peeti sobilikuks nii füüsiliste omaduste kui ka tarbijate arusaamade seisukohast. Füüsilistest omadustest peeti kõige silmatorkavamaks kahe kõrvutiasetseva pendelukse olemasolu. Tarbija arusaamadega seoses oli oluline fakt, et väite esitaja ise oli korduvalt turustanud ja reklaaminud kolmeukselist mudelit side-by-side -külmikuna. Komisjoni teavitati asjaolust, et tüüpilise side-by-side -külmiku sisekambrite asetus erineb kolmeukselise mudeli kambrite asetusest, kuid seda erinevust ei peetud piisavalt tähtsaks, et selle alusel kolmeukselised side-by-side -külmikud tootekirjeldusest välja arvata, sest selle kohta ei olnud esitatud otsustavat tõendusmaterjali. Tuginedes sel ajal olemas olnud teabele, teatas komisjon ajutise määruse põhjenduses 14, et „ side-by-side -külmikutel puudub ühene määratlus“.

15. Selle probleemi uurimine jätkus pärast ajutiste meetmete võtmist. Ülalmainitud eksportija esitas lisatõendeid, mis toetavad side-by-side -külmikute segmendi määratlust, mis tugineb kambrite sisemisele konfiguratsioonile ja mitte uste asetusele. Pärast lõplike järelduste teatavaks tegemist hinnati sama eksportija esitatud lisatõenditele toetudes veelgi juhtivate uurimisinstituutide ja liigitusasutuste seisukohti, millest enamik liigitab side-by-side -külmikud kambrite sisemise konfiguratsiooni ja mitte uste asetuse põhjal. See viis järelduseni, et füüsiliste omaduste seisukohast ei saa kolmeukselist mudelit vaadelda side-by-side -segmendi osana, nagu on viidatud põhjenduses 10. Mis puudutab tarbija arusaamu, siis nii väite esitaja kui ühenduse tootmisharu esitasid nende vaateid toetavaid ja üksteisele vasturääkivaid tarbijauuringuid. Selles suhtes ei suudetud seega jõuda konkreetsele järeldusele kummaski suunas.

16. Ülalnimetatust järeldub, et kolmeukselist mudelit tuleks käsitleda allpool asuva sügavkülmikuga külmikute segmenti kuuluvana ning mitte side-by-side -külmikute segmenti kuuluvana. Seega nõustuti väitega ii.

17. Sellest tulenevalt peeti kohaseks läbi vaadata tootevaliku määratlus, nagu see oli esitatud ajutises määruses. Seega on vaatlusaluse toote lõplik määratlus järgmine: Korea Vabariigist pärit kombineeritud ehitusega külmikud-sügavkülmikud, mille maht on üle 400 liitri ning mille sügavkülmik ja külmik asuvad teineteise kõrval, praegu liigitatud CN-koodi ex 8418 10 20 alla.

D. DUMPING

1. Normaalväärtus

18. Kuna märkusi ei ole esitatud, kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse normaalväärtust käsitlevad põhjendused 18–22.

2. Ekspordihind

19. Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 23, arvutati sidusimportijate kaudu ühendusse müüdud toote ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 esimesele sõltumatule kliendile suunatud edasimüügihindade põhjal. Selles ekspordihinna arvutamisprotsessis kasutati selle äriühingu kasumimarginaali, keda peeti vaatlusaluse toote sõltumatuks importijaks. Pärast huvitatud isikutele lõpliku teabe edastamist teatas üks eksportiv tootja, et selle kasumimarginaali kindlaksmääramisel kasutatud äriühing ei olnud sõltumatu importija, vaid ühe sidusimportija esimene sõltumatu klient. Väidet uuriti nõuetekohaselt ning jõuti järeldusele, et vaatlusalust äriühingut ei võinud tõesti määratleda sõltumatu importijana. Sellest tulenevalt otsustati, et selle kasumimarginaali ei saa kasutada ekspordihindade arvutamisel. Seega tuli mõistliku kasumimarginaali kindlaksmääramisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 võtta aluseks muud andmed. Ühegi teise sõltumatu importija kasumi kohta selle uurimise käigus teavet ei saadud. Seega, võttes arvesse, et kaks vaatlusalust toodet kuuluvad samasse kodumasinate sektorisse ning asjaga seotud Korea eksportivad tootjad on samad, peeti mõistlikuks sel eesmärgil pöörduda tagasi 5% kasumimarginaali juurde, mida kasutati mikrolaineahjude dumpinguvastase menetluse puhul[4].

20. Täiendavate märkuste puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 23–24 ekspordihinna määramise kohta.

3. Võrdlus

21. Vastavalt ajutise määruse põhjendusele 26, kui eksporditud mudeleid ja siseturul müüdavaid mudeleid ei olnud võimalik omavahel otseselt võrrelda, kohandati selleks, et normaalväärtuse saaks võimalikult suures osas kindlaks määrata eksportivate tootjate omamaise müügi põhjal, mõningate mudelite puhul kindlaksmääratud normaalväärtusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a, et kajastada siseturul müüdava mudeli ja eksporditava mudeli erinevate füüsiliste karakteristikute turuväärtusi. Kaks eksportivat tootjat vaidlustasid algetapis tehtud kohanduse.

22. Üks eksportiv tootja väitis, et kohandamist ei oleks pidanud tegema, sest isegi kui eksporditud ja võrdluseks välja pakutud siseturul müüdavate mudelite füüsilised karakteristikud on erinevad, ei mõjuta need erinevused turuhinda. See väide tuli tagasi lükata, sest eksporditud mudelite ja võrdluseks välja pakutud siseturul müüdavate mudelite vahel leiti kuni seitse erinevust, sealhulgas sellistes olulistes aspektides nagu jää- ja veedosaator, ukse viimistlus ja temperatuurireguleerimissüsteem. Seepärast peaksid need erinevused tavalise majandusloogika järgi mõjutama nende mudelite turuväärtust.

23. Teine eksportiv tootja, kelle esitatud füüsiliste omaduste erinevustega seotud väärtusi komisjon algetapis kohandas, et nimetatud omaduste erinevuste turuväärtust nõuetekohaselt arvesse võtta, vaidlustas sellest tuleneva arvutuse. Pärast lõpliku teabe edastamist viitas nimetatud äriühing mõningatele elementidele komisjoni lähenemisviisis, mis võivad moonutada sel moel arvutatud normaalväärtust, ja nõudis eksporditud mudelite normaalväärtuse arvutamist ilma vastavat omamaist müüki arvesse võtmata. Väidet uuriti ning jõuti järeldusele, et kohandused, mida komisjon oli teinud äriühingu esitatud füüsilisi omadusi käsitlevas väites, võisid viia normaalväärtuse moonutamiseni Seetõttu otsustati selle äriühingu puhul arvutada normaalväärtused juhtudel, kui ei ole võimalik omavahel võrrelda eksporditud mudeleid ja siseturul müüdavaid mudeleid, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

24. Kõik kolm eksportivat tootjat vaidlustasid esialgse otsuse keelduda algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti g alusel nõutud kohandamisest seoses omamaise müügiga seotud väidetavate krediidikuludega. Kolm eksportijat tõid põhjenduseks selle, et kasutatud krediiditingimused on lepinguga sõlminud ja kehtestanud teised äriühingud. Samuti tõendati, et arveid saab siduda maksetega. Eelmainitut silmas pidades leiti, et omamaised krediidikulud mõjutavad algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt nõutavat hindade võrreldavust, ning sellest tulenevalt otsustati neid kulusid kohandada.

25. Üks eksportiv tootja taotles oma sidusimportijate kahjustatud ja/või rikkis toodete müügi arvestamata jätmist dumpingu arvutamisel. Kõnealust müüki, mis moodustas väga väikese osa äriühingu müügist ühenduse turul, kajastati eraldi aruandluses ning kontrolliti kohapeal. Oli tõendatud, et kõnealune müük on tõesti seotud rikkis ja kahjustatud toodetega ning et nende toodete tarbijad ja hinnad olid tavalise müügiga võrreldes täiesti eraldi seisvad. Pidades silmas võrreldava müügi puudumist äriühingu siseturul, ei saanud kõnealust müüki reaalselt võrrelda. Seepärast nõustuti selle väitega.

26. Sama eksportiv tootja vaidlustas komisjoni esialgse otsuse lükata tagasi algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti e kohaseks ekspordihinna kohandamiseks esitatud mereveokulud. Esitatud mereveokulud lükati tagasi, sest nende kohta esitas eksportijale arveid seotud äriühing. Eksportiv tootja tõendas nüüd, et seotud äriühing on logistikaüksus, kes tellis veoteenuseid lepingu alusel sõltumatutelt laevandusettevõtetelt. Lisaks tõendati, et seotud äriühing esitas eksportijale arve lasti tegeliku maksumuse kohta vastavalt sõltumatutelt laevandusettevõtetelt saadud arvele, millele oli lisatud mõistlik juurdehindlus seotud äriühingu teenuste eest. Seepärast otsustati, et esitatud mereveokulusid saab pidada usaldusväärseks, ning arvutusi muudeti vastavalt.

27. Peale tehtud kohanduste, nagu on sätestatud käesoleva määruse põhjendustes 22–25 , kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduste 25–30 sisu seoses normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlusega.

4. Dumpingumarginaal

28. Kõik kolm äriühingut vaidlustasid komisjoni kasutatud metoodika dumpingumarginaali arvutamiseks. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 31–34, et kajastada dumpingu arvutamisel ekspordihindade olulisi erinevusi, mis moodustasid eri piirkondades kindla skeemi, ja kuna kaalutud keskmiste normaalväärtuste võrdlus kaalutud keskmiste ekspordihindadega või üksikute ekspordi- ja omamaiste müügitehingute võrdlus ei oleks kajastanud dumpingu täielikku ulatust, võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kõigi üksikute ühendusse suunatud eksporditehingute hindadega. Kõigi kolme eksportiva tootja puhul leidsid kinnitust märkimisväärsed piirkondlikud erinevused müügihinnas ning see, et ajutise määruse põhjendustes 31–34 juba sätestatud põhjustel oli tõesti alust võrrelda kaalutud keskmist normaalväärtust kõigi üksikute ühendusse suunatud eksporditehingute hindadega. Seepärast lükatakse eksportivate tootjate väited tagasi.

29. Eespool sätestatud kohandusi arvestades ja pärast mõningate arvutusvigade parandamist on lõplikult määratletud dumpingumäär, väljendatuna protsendina CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, järgmine:

Daewoo Electronics Corporation | 3,4% |

LG Electronics Corporation | 12,2% |

Samsung Electronics Corporation | minimaalne |

E. ÜHENDUSE TOOTMINE JA ÜHENDUSE TOOTMISHARU

30. Konkreetselt sellega seoses ei ole esitatud uut ja põhjendatud teavet ega vastuväiteid ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 37–40.

F. KAHJU

31. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist vaadati läbi tootevaliku määratlus, nagu on selgitatud põhjenduses 16. Vastavalt sellele on kolmeukselise mudeliga seotud andmed kahju analüüsimisel kõrvale jäetud. Igal juhul tuleks märkida, et uurimisperioodil ei tootnud ühenduse tootmisharu seda tüüpi toodet ja Korea Vabariigist pärit kolme uksega mudelite impordi maht ühendusse oli tühine.

Import asjaomasest riigist

32. Kuna leiti, et Samsung Electronics Corporation ’i (edaspidi „Samsung“) dumpingumarginaal oli uurimisperioodi jooksul minimaalne (vt põhjendust 28), on vaja eristada nimetatud import muust Korea Vabariigist pärinevast impordist. Viimasele viidatakse edaspidi kui „dumpinguhinnaga impordile“. Ajutise määruse põhjendused 44–47 asendatakse seega järgmiste kaalutlustega. Konfidentsiaalsuse säilitamiseks esitatakse kahe järelejäänud Korea tootja importi puudutavad andmed indekseeritud vormingus.

2002 | 2003 | 2004 | IP |

Korea Vabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi maht (ühikut) | ei saa avaldada |

Indeks (2002=100) | 100 | 183 | 336 | 366 |

Korea Vabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa | ei saa avaldada |

Indeks (2002=100) | 100 | 121 | 164 | 170 |

Korea Vabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad (EUR/ühik) | ei saa avaldada |

Indeks (2002=100) | 100 | 92 | 95 | 95 |

33. Sellele tuginedes suurenes dumpinguhinnaga import hüppeliselt (266%) 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Aastatel 2002–2003 kerkis see 83% , 2004. aastal veel 153 protsendipunkti ning uurimisperioodil veel 30 protsendipunkti. Uurimisperioodi jooksul püsis dumpinguhinnaga impordi maht vahemikus 180 000 ja 250 000 ühikut.

34. Dumpinguhinnaga impordi vastav turuosa kasvas ligikaudu 20 protsendipunkti 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, jõudes uurimisperioodil tasemeni 42–50%. Indeksites väljendatuna kasvas turuosa 2003. aastal 21%, veel 43 protsendipunkti 2004. aastal ja 6 protsendipunkti uurimisperioodil. Kokkuvõttes kasvas turuosa 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 70%.

35. Viimaks, dumpinguhinnaga impordi keskmine hind alanes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 5% ning mudelite omavahelisel võrdlemisel selgub, et dumpinguhinnaga import toimus ühenduse tootmisharu hindadest 34,4–42% madalamate hindadega olenevalt asjaomasest eksportijast.

36. Samamoodi asendatakse ajutise määruse põhjendus 68 järgmisega. Korea Vabariigist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt 266% ning dumpinguhinnaga impordi vastav turuosa kasvas 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 20 protsendipunkti. Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind oli püsivalt madalam kui ühenduse tootmisharu hinnad vaatlusalusel perioodil. Kaalutud keskmise võrdlemisel mudelite kaupa selgub, et dumpinguhinnaga import oli ühenduse tootmisharu hindadest 34,4–42% madalama hinnaga olenevalt asjaomasest eksportijast, samas kui teatud mudelite puhul oli hinna allalöömine veelgi suurem.

37. Kahju kohta ei ole esitatud uut ja põhjendatud teavet ega vastuväiteid ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 41–71, erandiks on põhjendused 44–47 ja põhjendus 68, mida on käsitletud eespool.

G. PÕHJUSLIKUD SEOSED

1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

38. Nagu on märgitud eespool , tehti kindlaks, et Samsungi dumpingumarginaal oli uurimisperioodil minimaalne. Siiski langesid dumpinguhinnaga impordi hüppeline suurenemine 266% 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, vastava turuosa suurenemine ligikaudu 20 protsendipunkti võrra ja hinna allalöömine kokku ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega.

2. Muude faktorite mõju

Samsungi toodetud vaatlusaluse toote import

39. Kuna Samsungi dumpingumarginaal oli uurimisperioodi jooksul minimaalne, oli vaja kindlaks teha, kas Samsungi import võis sellest hoolimata tekitada mingisugust kahju ühenduse tootmisharule. Konfidentsiaalsuse säilitamiseks esitatakse Samsungit puudutavad andmed indekseeritud vormingus.

2002 | 2003 | 2004 | IP |

Samsungi impordi maht (ühik) | ei saa avaldada |

Indeks (2002=100) | 100 | 156 | 183 | 188 |

Samsungi impordi turuosa | ei saa avaldada |

Indeks (2002=100) | 100 | 103 | 90 | 88 |

Samsungi impordi hinnad (EUR/ühik) | ei saa avaldada |

Indeks (2002=100) | 100 | 87 | 86 | 86 |

40. Samsungi impordi maht suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 88%. Täpsemalt kerkis see aastatel 2002–2003 56%, veel 27 protsendipunkti 2004. aastal ning veel 5 protsendipunkti uurimisperioodil. Uurimisperioodil püsis Samsungi impordi maht 100 000 ja 170 000 ühiku vahel.

41. Samsungilt pärit impordi vastav turuosa vähenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 5 protsendipunkti võrra ja oli uurimisperioodil 28–36%. Indeksites väljendatuna kasvas turuosa 2003. aastal 3%, kuid vähenes siis 2004. aastal 13 protsendipunkti ja veel 2 protsendipunkti uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes turuosa 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 12%.

42. Samsungilt pärit impordi keskmine hind alanes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 14% ja mudelite kaupa võrdlemisel selgub, et Samsungilt pärit import toimus ühenduse tootmisharu hindadest 34,1% madalamate hindadega.

43. Võttes arvesse Samsungilt pärit impordi mahu kasvu ja tuvastatud hinna allalöömist, ei saa välistada, et nimetatud import aitas kaasa ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju tekitamisele. Siiski täheldati, et: i) Samsungilt pärit import suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal tunduvalt aeglasemalt kui muu Korea Vabariigist pärit import; ii) võrreldes muu Korea impordiga, kaotas Samsungilt pärit import 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 5 protsendipunkti ulatuses turuosa; iii) sellest tulenev Samsungilt pärit importühenduse turul oli uurimisperioodil nii mahu kui turuosa suhtes oluliselt väiksem kui muu Koreast lähtuv import; ja iv) hinna võrdlemine mudelite kaupa näitas, et Samsungi hinnad, kuigi madalamad kui ühenduse tootmisharu omad, olid stabiilselt kõrgemad kui muu Korea impordi hinnad.

44. Sellest tulenevalt järeldatakse, et Samsungilt pärit import aitas kaasa ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju tekitamisele, kuid oluliselt vähemal määral, kui kahe ülejäänud Korea tootja dumpinguhinnaga import. Samsungilt pärit impordiga seostatavat mõju ei peeta seega piisavaks, et lõhkuda põhjuslikku ahelat dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule osaks langenud kahju vahel.

45. Uut ja põhjendatud teavet ega vastuväiteid ei ole esitatud ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 72–96, erandiks on põhjenduse 73 esimene lause, nagu esitatud eespool.

H. ÜHENDUSE HUVID

46. Konkreetselt sellega seoses ei ole esitatud uut ja põhjendatud teavet ega vastuväiteid ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 97–114.

I. LÕPLIKUD MEETMED

47. Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ja vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestada tuvastatud dumpingumarginaalide tasemel, kuid see ei tohiks ületada ajutise määruse põhjenduses 119 esitatud ja käesolevas määruses kinnitatud kahjumarginaali. Kuna kahjumarginaalid olid dumpingumarginaalidest alati kõrgemad, peaksid meetmed põhinema viimastel.

48. Lõplikud tollimaksud on seega järgmised:

Äriühing | Kahjumarginaal | Dumpingumarginaal | Kavandatud dumpinguvastane tollimaks |

Daewoo Electronics Corporation | 98,5% | 3,4% | 3,4% |

LG Electronics Corporation | 74,8% | 12,2% | 12,2% |

Samsung Electronics Corporation | 66,3% | minimaalne | 0% |

Kõik teised äriühingud | 98,5% | 12,2% | 12,2% |

J. AJUTISE TOLLIMAKSU LÕPLIK SISSENÕUDMINE

49. Korea Vabariigi eksportivate tootjate puhul avastatud dumpingumarginaalide suurust ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes peetakse vajalikuks ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt kehtestatud lõplike tollimaksude määrale. Kuna kolmeukseline mudel on nüüd tootevalikust välja jäetud (vt põhjendusi 12–16) ja lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, vabastatakse kolmeukselise mudeli impordi puhul algselt tagatiseks antud summad või need algselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksumäära.

50. Uurimisel tehtud järelduste põhjal kehtestati käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad. Seega kajastavad need uurimise käigus kõnealuste äriühingute puhul tuvastatud olukorda. Neid tollimaksumäärasid (vastupidiselt kogu riigi suhtes kehtestatud tollimaksumäärale, mida kohaldatakse kõigi ülejäänud äriühingute suhtes) kohaldatakse üksnes asjaomasest riigist lähtuva ning nimetatud äriühingute ja seega ka konkreetsete juriidiliste isikute toodetud toodete impordi suhtes. Käesolevad soodusmaksumäärad ei kehti imporditavate toodete suhtes, mida toodavad äriühingud, kelle nime ja aadressi ei ole esitatud käesoleva määruse regulatiivosas, kaasa arvatud määruses nimetatud sidusettevõtted, ning nende suhtes rakendatakse kõigi ülejäänud äriühingute puhul kehtivat maksumäära.

51. Taotlused nende individuaalsete äriühingu dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (nt pärast üksuse nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleb adresseerida komisjonile viivitamata koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Korea Vabariigist pärit side-by-side- külmikute suhtes, mille all mõistetakse kombineeritud ehitusega külmikuid-sügavkülmikuid, mille maht ületab 400 liitrit ja mille sügavkülmik ja külmik asuvad üksteise kõrval ja mis praegu kuuluvad CN-koodi ex 8418 10 20 (TARICi kood 8418 10 20 91) alla, kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool esitatud tabelis loetletud äriühingute valmistatavate toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:

Äriühing | Dumpinguvastane tollimaks (%) | TARICi lisakood |

Daewoo Electronics Corporation, 686 Ahyeon-dong, Mapo-gu, Seoul | 3,4% | A733 |

LG Electronics Corporation, LG Twin Towers, 20, Yeouido-dong, Yeongdeungpo-gu, Seoul | 12,2% | A734 |

Samsung Electronics Corporation, Samsung Main Bldg, 250, 2-ga, Taepyeong-ro, Jung-gu, Seoul | 0% | A735 |

Kõik teised äriühingud | 12,2% | A999 |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Vabastatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 355/2006 alusel ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad Samsung Electronics Corporation’i toodetud side-by-side -külmikute (mille all mõistetakse kombineeritud ehitusega külmikuid-sügavkülmikuid, mille maht ületab 400 liitrit, millel on kaks kõrvutiasetsevat välisust ja mis praegu kuuluvad CN-koodi ex 8418 10 20 alla) impordi suhtes.

2. Vabastatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 355/2006 alusel ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad Korea Vabariigist pärit selliste kombineeritud ehitusega külmikute-sügavkülmikute impordi suhtes, mille maht ületab 400 liitrit ning mille ülal paikneval külmikuosal on kaks ust ja all paikneval sügavkülmikuosal on üks uks (kuuluvad CN-koodi ex 8418 10 20 alla).

3. Komisjoni määruse (EÜ) nr 355/2006 alusel Korea Vabariigist pärit side-by-side -külmikute (mille all mõistetakse kombineeritud ehitusega külmikuid-sügavkülmikuid, mille maht ületab 400 liitrit, mille sügavkülmik ja külmik asuvad üksteise kõrval ja mis praegu kuuluvad CN-koodi ex 8418 10 20 alla) impordi suhtes ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Vabastatakse tagatiseks antud summad, mis ületavad artiklis 1 sätestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

[2] ELT C 135, 2.6.2005, lk 4.

[3] ELT L 59, 1.3.2006, lk 12.

[4] Vt nõukogu määrust (EÜ) nr 2041/2000, EÜT L 244, 29.9.2000, lk 33, põhjendus 26.