[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.7.2006

KOM(2006) 425 lõplik

2006/0144 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ ja nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ

(komisjoni esitatud){SEK(2006) 1044}{SEK(2006) 1045}

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

( Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjon kuulutas valges raamatus toiduohutuse kohta välja ettepaneku lisaaineid käsitleva raamdirektiivi 89/107/EMÜ muutmiseks, et kehtestada toiduensüüme reguleerivad erisätted. Olukorra süvaanalüüsi tulemusena on toiduensüümide kohta töötatud välja eriettepanek.

Praegu kuuluvad direktiivi 89/107/EMÜ reguleerimisalasse vaid lisaainetena kasutatavad ensüümid ja kõnealuse direktiivi kohaselt on lubatud vaid kaks ensüümi. Ülejäänud ensüüme ei reguleerita üldse või reguleeritakse abiainetena liikmesriikide õigusaktidega, mis on erinevad. Seega on õiglase kaubavahetuse ja toiduensüümide siseturu tõhusa toimimise edendamiseks ning inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitsmiseks vaja ühenduse tasandil ühtlustatud eeskirju. Komisjoni 2005. aasta seadusandlikku tööprogrammi on toidu kvaliteedi parandamise vahendite paketi osana lisatud toiduensüüme käsitleva uue määruse ettepanek.

( Üldine taust

Toiduainete töötlemisel ensüümide kasutamist reguleerivad õigusaktid ei ole ELis täielikult ühtlustatud. Toidukaupade tootmisel abiainetena kasutatavaid ensüüme reguleerivad siseriiklikud õigusaktid on liikmesriigiti väga erinevad. Vaid vähestes liikmesriikides kehtib kohustuslik või vabatahtlik lubade väljastamise kord, enamikes puudub see täiesti. Lisaks erinevad liikmesriikide arvamused ensüümide liigitamise kohta lisa- või abiaineteks vastavalt nende funktsioonile toiduainete töötlemisel või valmistoidus. Ühtlustatud eeskirjade puudumine ühenduse tasandil on loonud toiduensüümidega kauplemisele kaubandustõkkeid ning takistanud nimetatud valdkonna arengut.

Mis puudutab ohutust, siis Euroopa tasandil ei toimu ei toiduensüümide ohutuse hindamist ega lubade väljastamist, välja arvatud lisaainetena käsitatud ensüümide osas. Ajalooliselt on toiduensüüme peetud mittetoksilisteks. Toiduensüümide tööstus püüab siiski pidevalt arendada uusi tehnoloogiaid, mille tulemusena on aastate jooksul välja töötatud üha keerukamaid ja rafineeritumaid toiduensüüme. Nende keemilisest olemusest ja lähteainest võivad tuleneda mõned ohud, nagu allergeensus, aktiivsusega seotud toksilisus, mikrobioloogiline jääkaktiivsus ja keemiline mürgisus. Seetõttu on tarbijate ohutuse tagamiseks oluline hinnata toiduensüümide, sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismide (edaspidi „GMOd”) poolt toodetud toiduensüümide ohutust.

( Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid

Direktiivis 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta on lisaainetena lubatud kasutada kaht ensüümi: E 1103 invertaasi ja E1105 lüsosüümi.

Lisaks reguleerivad mõningates toiduainetes teatavate toiduensüümide kasutamist nõukogu direktiiv 2001/112/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta, nõukogu direktiiv 83/417/EMÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud piimavalkude (kaseiini ja kaseinaatide) kohta ning nõukogu määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta.

( Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Poliitikaeesmärgid, mida tuleb täita, on järgmised:

- toiduensüümide õiglase kaubavahetuse edendamine, et tagada tõhus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline toiduainetööstus;

- inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse.

Need eesmärgid aitavad kaasa Lissaboni strateegias, komisjoni viie aasta kavas ja 2000. aastal avaldatud komisjoni valges raamatus toiduohutuse kohta kindlaks määratud komisjoni strateegiliste eesmärkide saavutamisele.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

( Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsulteerimismeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

2000. aastast alates on mitmesugustes töörühmades toimunud konsultatsioonide ja huvirühmadega kahepoolsete kontaktide kaudu püütud välja selgitada liikmesriikide ja huvirühmade arvamust. Konsulteeriti muuhulgas järgmiste huvirühmadega:

BEUC (Euroopa Tarbijaliitude Amet)

CIAA (Euroopa Liidu toiduaine- ja joogitööstuste konföderatsioon)

CEFIC (Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu)

AMFEP (ensüümitoodete valmistajate liit)

ELC (Euroopa lisaainete- ja toiduensüümitööstuste föderatsioon)

ISA (magusainete valdkonna rahvusvaheline liit)

FEDIMA (pagari- ja kondiitritoodete EMP kaubavahetuseks ette nähtud vahesaaduste tööstuste föderatsioon)

CAOBISCO (ELi šokolaadi-, küpsise- ja kondiitritoodetetööstuste liit)

22. veebruaril 2005 saadeti ettepaneku mõjusid käsitlev küsimustik erinevatele huvirühmadele, kellelt saadi konsulteerimise lõpuks 70 vastust.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Esitatud märkusi kaaluti ja tekste kohandati iga konsulteerimise järel. Ettepanek väljendab üldist konsensust. Konkreetselt tõstatati järgmised teemad ja kaaluti nende kohta esitatud märkusi.

1. Õigusaktide ühtlustamine ja reguleerimisala

Toiduensüüme käsitleva ühtlustava õigusakti vastuvõtmist üldiselt tervitati.

2. Ohutuse hindamise ja lubade väljastamise ühtlustamine

Kõik huvirühmad suhtusid toiduensüümide ohutuse üleeuroopalise hindamise ja lubade väljastamise korra kehtestamisse üldiselt positiivselt.

3. Ensüümide märgistamine toidus

Toidus igasuguse funktsioonita ensüümide osas esialgu väljapakutud märgistamine valmistas muret toiduainetööstusele. Teisalt toetasid mõned liikmesriigid ja tarbijaühingud toidus olevate ensüümide täpsemat märgistamist. Muudetud märgistamiskord eeldab nende ensüümide täpsemat ja informatiivset märgistamist, millel on valmistoidus mingi tehnoloogiline funktsioon, kuid välistab abiainetena kasutatavate ensüümide märgistamise.

4. Tähtajaline luba

Tööstus andis kindlalt mõista, et tähtajaline luba võib takistada innovatsiooni. Teisalt olid liikmesriigid ja tarbijaühingud arvamusel, et ensüümide pideva ajakohasuse tagamiseks tuleks lubade väljastamist kontrollida. Välja on pakutud vahepealne lahendus, mille järgi peaksid ensüümide tootjad või kasutajad esitama komisjonile tema nõudmisel teavet tegeliku kasutuse kohta.

5. Üleminekuaeg

Ettepanekus sätestatakse ühenduse kehtivale loetelule sujuva ülemineku kord. Konsulteerimisel toodi esile, et üleminekuajal peaks tööstus jätkuvalt suutma välja töötada ja turustada uusi ensüüme. Kõnealuses valdkonnas innovatsiooni pärssimise vältimiseks nähakse ettepanekuga ette täiendavad üleminekumeetmed.

( Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

Ajaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad

Nõukogu direktiivi 93/5/EMÜ (liikmesriikidelt komisjonile antava abi ja liikmesriikide koostöö kohta toidualaste küsimuste teaduslikul uurimisel) õigusraamistikku kuuluva teadusliku koostöö (edaspidi „SCOOP”) alusel algatati „uurimus toiduainetes kasutatavate ensüümide kohta ja andmete kogumine nende ohutuse kohta”.

Kasutatud metoodika

Andmeid lubadel põhineva süsteemi, ohutuse hindamise menetluste ja ensüümide kasutamise kohta ELis koguti 9 liikmesriigist.

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti

9 liikmesriigi ja AMFEPi eksperdid.

Saadud ja kasutatud märkuste kokkuvõte

Potentsiaalselt tõsiste pöördumatute tagajärgedega ohtude olemasolu ei täheldatud.

SCOOPi töökond järeldas, et „saavutati konsensus, mis kinnitas, et ohutuse hindamine on igal juhul vajalik, olenemata ensüümi staatusest või liigitusest”.

Ekspertabi avalikustamiseks kasutatud vahendid

Aruanne avaldati aadressil: http://europa.eu.int/comm/food/fs/scoop/7.4.1_en.pdf

( Mõju hindamine

Erinevate valikute eeldatav mõju on majanduslik ja sotsiaalne. Kaalutud erinevatel valikutel ei tohiks olla keskkonnamõju, kuna asjaomane tööstus – toiduainetööstus – tegeleb toiduainete teise või kolmanda astme järeltöötlemisega. Ensüümide kasutamine on juba laialt levinud.

1. Meetme puudumine

1.1 Majanduslik mõju

Jääb püsima praegune liikmesriikide erinevatest reguleerimisviisidest tulenev õiguslik määratlematus, samuti praegused turumoonutused toiduensüümidega kauplemisel. Ensüümide tootjad jätkaksid ühtedele ja samadele ensüümidele lubade taotlemist mitmes liikmesriigis, mis on tööstusele nii halduslikult kui ka rahaliselt koormav.

1.2 Sotsiaalne mõju

Liikmesriikidevahelistest erinevustest toiduensüümidega seotud ohtude tajumisel, ohutuse hindamisel ja reguleerimisel tuleneks tarbijakaitse erinev tase. Määrusega 1829/2003 reguleerimata GMOde toodetud ensüümide, näiteks mikroobsete ensüümide ohutust ei hinnataks.

2. Mittereguleeriv meede

2.1 Majanduslik mõju

Enesekontrollisüsteem tagab paindlikkuse; teisalt on ühenduse õigusega juba reguleeritud lisaainetena kasutatavad toiduensüümid ja siseriiklike õigusaktidega on reguleeritud abiainena kasutatavad toiduensüümid. See võib põhjustada vastuolulise ja segase olukorra tööstusele ning negatiivse majandusliku mõju.

2.2 Sotsiaalne mõju

Üldsus ei tunnustaks samaväärsena ohutuse hindamist, mida ei ole läbi viinud sõltumatu asutus. Enesekontrollisüsteemist tulenev kord ei oleks piisavalt läbipaistev. Ebaselge õiguslik olukord õõnestaks tarbijate usaldust eelkõige GMOde toodetud ensüümide suhtes.

3. Reguleeriv meede

3.1 Majanduslikud mõjud

Toiduensüümide ohutuse hindamise ja lubade väljastamise ühtlustamine võib suurendada toiduensüümide turuleviimisele eelnevaid investeeringuid, mille põhjustab lubade väljastamise kulu, mis on hinnanguliselt 150 000 – 250 000 eurot ensüümi kohta. Mõnes liikmesriigis siiski juba kehtib lubade väljastamise kord, millega kaasnevad nendes liikmesriikides oma tooteid turustavatele äriühingutele samasugused kulud. Käesolev ettepanek on tööstusele kasulik, kuna ühenduse ühtlustatud korra kohaselt määratakse liikmesriikide erinevate tähtaegade asemel kindlad tähtajad.

Ettepanekus vabastatakse märgistamisest abiainena kasutatavad toiduensüümid. Lisaainena kasutatavad toiduensüümid, millel on valmistoidus tehnoloogiline funktsioon, tuleb märgistada vastava funktsiooni (nt stabilisaator jmt) ning konkreetse nimetusega. See säte ei avalda ettevõtetele tõenäoliselt mingisugust majanduslikku mõju, kuna märgistada tuleb vaid piiratud arv ensüüme (praegu vaid kaks ja tulevikus mitte üle tosina). Seega praegune olukord eriti ei muutu.

Käesoleval ettepanekul on leibkondadele on väga piiratud mõju. Kuigi hindamise kulu tundub kõrge, on ebatõenäoline, et need kulud põhjustavad tarbijale toidu hinna olulist kasvu.

3.2 Sotsiaalne mõju

Võib eeldada, et kavandatud toiduensüümide ohutuse hindamise ulatuslik süsteem avaldab rahvatervisele ja tarbijate usaldusele positiivset mõju.

Komisjon viis läbi tööprogrammis nimetatud mõju hindamise ja sellekohane aruanne on saadaval aadressil [ http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/additives/index_en.htm ].

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

( Kavandatud meetmete kokkuvõte

Kavandatavas määruses sätestatakse toiduensüümide kasutustingimused, nähakse ette ühenduse lubatud toiduensüümide loetelu kehtestamine ja sätestatakse nende ensüümide märgistamise kord. Ettepanek täiendab geneetiliselt muundatud toidu ja sööda seadusandlikku raamistikku.

( Õiguslik alus

EÜ asutamislepingu artikkel 95.

( Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse.

Liikmesriigid ei saa täiel määral saavutada ettepaneku eesmärke järgmis(t)el põhjus(t)el.

Kui ühtlustamist ei ole toimunud, on liikmesriikide ülesanne, kuivõrd tänapäevastes teadusuuringutes valitseb ebakindlus ja seda eriti uute tehnoloogiavaldkondade, nagu toiduensüümide osas, otsustada inimese tervise kaitse soovitava taseme üle ja selle üle, kas toiduaine turuleviimiseks nõutakse eelnevat luba, kusjuures liikmesriigid peavad arvestama ühendusesisese kaupade vaba liikumise nõudega. Ohu hindamisel lähtuvad liikmesriigid sageli erinevatest teaduslikest teesidest ja võivad vajada erinevaid teadusuuringute tulemusi. Seega, kui liikmesriigid peaksid välja töötama omaenda õigusaktid, võib see luua kaubandustõkkeid ja nõuete võimalike erinevuste tõttu koormata tööstust, samuti põhjustada liikmesriigiti tarbijakaitse erineva taseme kujunemist.

Ühenduse meetmetega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmis(t)el põhjus(t)el.

Kuna toiduensüümide ja neid ensüüme sisaldava toiduga kaubeldakse rahvusvahelisel tasandil, ei saa liikmesriigid ise ettepaneku eesmärke täiel määral saavutada. Korraldamist vajab 300 toiduensüümi. See eeldab ühtlustatud ja tsentraliseeritud lähenemisviisi.

Lubade väljastamise korra efektiivsus ja siseturu tõhus toimimine, mille puhul on kõigil ettevõtjatel võrdsed võimalused, viitavad sellele, et ühenduse meetmetega saavutatakse need eesmärgid kõige paremini.

Ettepanek saavutab oma eesmärgid, piirates oma reguleerimisala toiduensüümide ohutu kasutamise üldtingimustega, toiduensüüme käsitleva ühenduse loetelu kehtestamisega ja ühiste märgistamissätetega.

Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

( Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el.

Ettepanek on raammäärus, millega sätestatakse toiduensüümide ohutu kasutamise ja ühenduse loetelu alusel lubade väljastamise üldeeskirjad. Tarbijate teavitamise osas nähakse ettepanekus ette toiduensüümide proportsionaalne märgistamine, mis põhjustab tööstusele piiratud kulu, pakkudes samas vajaduse korral tarbijale piisavalt teavet.

Ühenduse toiduensüümide ohutuse hindamise menetlusel on finants- ja haldusmõju Euroopa Toiduohutusametile. Siiski vabastab see ohutuse hindamise kohustusest need liikmesriigid, kus praegu kehtivad toiduensüüme reguleerivad õigusaktid, ning võimaldab neil suunata oma vahendeid rohkem õigusaktide rakendamiseks ning kontrollitegevuseks. Finants- ja eriti haldusmõju ettevõtjatele väheneb, kuna nad peavad erinevate liikmesriikide lubade asemel taotlema ühtainsat ühenduse luba.

( Õigusakti valik

Kavandatud õigusaktid: määrus.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el.

Käesoleva ettepaneku sätted on tehnilist laadi. Kasutades ettepaneku õigusaktina määrust, tagatakse eeskirjade ühtne ja vahetu kohaldamine, mis on kasulik nii tarbijatele kui ka tööstuse konkurentsivõimele.

4. MÕJU EELARVELE

Ühendus võib rahastada toiduensüümide valdkonnas ühtlustatud poliitika ja süsteemi loomist, sealhulgas:

ensüüme käsitlevate ühenduse õigusaktidega seotud teabe kogumiseks ja säilitamiseks asjakohase andmebaasi väljatöötamist, uurimuste korraldamist, mis on vajalikud õigusaktide ettevalmistamiseks, menetluskorra, otsustuskriteeriumide ja nõutavate andmete ühtlustamiseks, et hõlbustada liikmesriikidevahelist tööjaotust ning töötada välja juhised nendes valdkondades.

5. LISATEAVE

( Simulatsioon, katsejärk ja üleminekuaeg

Ettepaneku jaoks oli või on ette nähtud üleminekuaeg.

( Lihtsustamine

Ettepanekuga nähakse ette (ELi või siseriiklike) ametiasutuste halduskorra lihtsustamine ning halduskorra lihtsustamine eraõiguslike isikute jaoks.

Liikmesriikide ametivõimude poolne toiduensüümide hindamine ja lubade väljastamine asendatakse ühenduse korraga.

Eraõiguslike isikute halduskoormat kergendatakse, kuna nad peavad erinevate liikmesriikide lubade asemel taotlema ühtainsat ühenduse luba.

Ettepanek on osa komisjoni käimasolevast kavast ühenduse acquis communautaire ’i ajakohastamiseks ja lihtsustamiseks ning komisjoni seadusandlikust tööprogrammist viitega 2005/SANCO/034.

( Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatav õigusakt mõjutab Euroopa Majanduspiirkonda, mistõttu peaks see laienema kogu asjaomasele majanduspiirkonnale.

( Ettepaneku üksikasjalik selgitus

I peatükk – Sisu, reguleerimisala ja mõisted

Kavandatavat määrust kohaldatakse ensüümide suhtes, mida kasutatakse tehnoloogilisel eesmärgil toidu tootmisel, töötlemisel, ettevalmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel, sealhulgas abiainetena kasutatavate ensüümide suhtes („toiduensüümid”). Toiduensüümide suhtes tuleb kohaldada ohutuse hindamist ja lubade väljastamist ühenduse loetelu alusel.

II peatükk – Lubatud toiduensüüme käsitlev ühenduse loetelu

Kõigi toiduensüümide ja nende toidus kasutamise puhul hinnatakse ohutust, tehnoloogilist vajadust, kasulikkust tarbijale ja seda, et kasutamine ei vii tarbijat eksitusse. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) viib vastavalt riski juhtimise ja ohu hindamise eraldamise otsusele läbi ohutuse hindamise. Toiduensüümi kandmist ühenduse loetelusse kaalub komisjon EFSA arvamuse põhjal, võttes arvesse teisi üldkriteeriume (tehnoloogiline vajadus, tarbijaga seotud aspektid). Iga kehtivasse loetelusse kantud toiduensüümi puhul tuleb kehtestada spetsifikatsioonid, sealhulgas toiduensüümi puhtuse ja päritolu kriteeriumid.

III peatükk – Märgistamine

Kavandatava määrusega kehtestatakse valmistajale või otse tarbijale müüdavate toiduensüümide märgistamise nõuded. Märgistamise eesmärgil tuleb toidus kasutatavaid ensüüme sarnaselt lisaainetele käsitada toidu koostisosana vastavalt toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevale direktiivile 2000/13/EÜ. Toiduensüüme kasutatakse enamasti abiainetena, s.t need esinevad toiduainetes jääkproduktina, kui neid üldse on, ja need ei avalda valmistootele mingisugust tehnoloogilist mõju. Arvestades seda, et hinnatakse kõigi toiduensüümide ohutust, on tehtud ettepanek vabastada märgistamisest abiainetena kasutatavad toiduensüümid. Toiduensüümid, millel on valmistoidus tehnoloogiline funktsioon, märgistatakse nende funktsiooni (nt stabilisaator jne) ja konkreetse nimetusega.

IV peatükk – Menetlussätted ja rakendamine

Vajaduse korral nähakse ette toiduensüümide tootjate või kasutajate kohustus teavitada komisjoni igasugustest uutest andmetest, mis võivad mõjutada toiduensüümi ohutuse hindamist.

Komisjon võtab määrusega kavandatud meetmete rakendamiskorra vastu vastavalt nõukogu otsusega 1999/468/EÜ ettenähtud regulatiivkomitee menetlusele.

V peatükk – Ülemineku- ja lõppsätted

Kuna mitmed toiduensüümid on juba ühenduse turul, peab ühenduse kehtivale loetelule üleminek olema sujuv ega tohi seada ensüümitootjatele ebaõiglasi tingimusi. Seetõttu on ettepanekuga nähtud taotluste esitamiseks ette esialgne 24kuuline periood pärast ühise menetluskorra määrusega ettenähtud rakendusmeetmete kohaldamise kuupäeva. Ühenduse loetelu väljatöötamine toimub üheastmelise menetlusena pärast seda, kui toiduohutusamet on avaldanud arvamust kõigi toodete kohta, mille suhtes on 24kuulise perioodi jooksul esitatud piisavalt andmeid. Ühenduse loetelu väljatöötamiseni võib toiduensüüme ja toiduensüümide abil valmistatavat toitu turule viia ja kasutada vastavalt olemasolevatele siseriiklikele eeskirjadele. Üleminekuaeg on ette nähtud ka kavandatavate märgistamise nõuete osas.

2006/0144 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ ja nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikleid 37 ja 95 ,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[2]

tegutsedes vastavalt asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud korrale,

ning arvestades järgmist:

(1) Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt ning aitab märkimisväärselt kaasa kodanike tervise ja heaolu parandamisele ning nende sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmisele.

(2) Ühenduse poliitika elluviimisel tuleks tagada inimeste elu ja tervise kõrgetasemeline kaitse.

(3) Teisi ensüüme peale lisaainetena kasutatavate ensüümide praegu ei reguleerita või reguleeritakse liikmesriikide õigusaktidega. Erinevused toiduensüümide hindamist ja lubade väljastamist käsitlevates siseriiklikes õigusnormides võivad takistada nende vaba liikumist, luues tingimused ebavõrdseks ja ebaõiglaseks konkurentsiks. Seetõttu on vaja vastu võtta ühenduse eeskirjad ensüümide toidus kasutamisega seotud siseriiklike õigusnormide ühtlustamiseks.

(4) Käesolev määrus peaks hõlmama vaid ensüüme, mis lisatakse toidule, et täita toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel teatavat tehnoloogilist funktsiooni, sealhulgas abiainetena kasutatavaid ensüüme (edaspidi „toiduensüümid”). Käesoleva määruse reguleerimisala ei peaks seetõttu hõlmama ensüüme, mida ei lisata toidule tehnoloogilise funktsiooni täitmiseks, vaid mis on ette nähtud inimestele tarbimiseks, nagu toitumiseesmärgil kasutatavad ensüümid. Toiduensüümidena ei tuleks käsitada selliste toiduainete nagu juustu ja veini tootmiseks traditsiooniliselt kasutatavaid mikroorganismide kultuure, mis võivad sisaldada ensüüme, kuid mida ei kasutata spetsiaalselt ensüümide tootmiseks.

(5) Käesoleva määruse reguleerimisalast tuleks välja jätta toiduensüümid, mida kasutatakse eranditult lisaaineid käsitleva määruse […] reguleerimisalasse kuuluvate lisaainete, lõhna- ja maitseaineid käsitleva määruse […] reguleerimisalasse kuuluvate lõhna- ja maitseainete ning uuendtoitu ja toidu uuendkoostisosi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 258/97[3] reguleerimisalasse kuuluva uuendtoidu tootmiseks, kuna nende toiduainete ohutust juba hinnatakse ja reguleeritakse. Kui kõnealuseid toiduensüüme kasutatakse sellisena toidus, kuuluvad nad siiski käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(6) Toiduensüüme tuleks lubada ja kasutada vaid juhul, kui nad vastavad käesolevas määruses ettenähtud kriteeriumidele. Toiduensüümid peaksid olema kasutamisel ohutud, nende kasutamiseks peaks olema tehnoloogiline vajadus ja nende kasutamine ei tohiks tarbijat eksitada.

(7) Mõned toiduensüümid on lubatud spetsiifiliseks kasutamiseks, näiteks puuviljamahlades ja teatavates sarnastes toodetes ning teatavates inimtoiduks ja mõnedeks lubatud veinivalmistustavadeks ning -menetlusteks ette nähtud piimavalkudes. Neid toiduensüüme tuleks kasutada vastavalt käesolevale määrusele ja asjaomaste ühenduse õigusaktide erisätetele. Seetõttu tuleks vastavalt muuta nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/112/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta,[4] nõukogu 25. juuli 1983. aasta direktiivi 83/417/EMÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud piimavalkudega (kaseiini ja kaseinaatidega) seotud liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta[5] ning nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta.[6]

(8) Ühenduses kasutamiseks lubatud toiduensüümid tuleks kanda ühenduse loetelusse, milles ensüüme selgelt kirjeldatakse ja täpsustatakse nende kasutamistingimusi; loetelu tuleks täiendada eelkõige ensüümide päritolu- ja puhtusekriteeriume käsitlevate spetsifikatsioonidega. Kui toiduensüüm sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ)[7] kohast geneetiliselt muundatud organismi (edaspidi „GMO”) või koosneb sellest, tuleks spetsifikatsioonides märkida ka kõnealuse määruse alusel asjaomasele GMOle määratud kordumatu tunnus.

(9) Ühtlustamist arvestades tuleks hinnata toiduensüümide ohtlikkust ja kanda need ühenduse loetelusse vastavalt menetlusele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määruses (EÜ) nr […], millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus.[8]

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused,[9] kohaselt tuleb rahvatervist mõjutada võivate teemade korral konsulteerida Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet”).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta)[10] reguleerimisalasse kuuluv toiduensüüm tuleks enne sellele käesoleva määruse alusel loa väljastamist kiita heaks vastavalt nimetatud määrusele.

(12) Toiduensüüm, mis on vastavalt käesolevale määrusele juba kantud ühenduse loetelusse ja mille valmistamiseks kasutatavad tootmismeetodid või lähteained erinevad oluliselt toiduohutusameti poolt ohu hindamisel analüüsitutest või käesoleva määruse kohases loas ja spetsifikatsioonides nimetatutest, tuleks spetsifikatsioone rõhutades esitada toiduohutusametile hindamiseks. Oluliselt erinevad tootmismeetodid või lähteained võivad tähendada tootmismeetodite osas taimedest ekstraktsioonilt üleminekut kääritamisele, kusjuures kasutatakse mikroorganisme, või algsete mikroorganismide geneetilist muundamist.

(13) Kuna mitmed toiduensüümid on juba ühenduse turul, tuleks näha ette sätted, millega tagatakse, et üleminek toiduensüüme käsitlevale ühenduse loetelule on sujuv ja see ei häiri olemasolevat toiduensüümide turgu. Nende toodete ohu hindamiseks vajaliku teabe kättesaadavaks tegemiseks tuleks anda taotlejatele piisavalt aega. Seetõttu tuleks võimaldada esialgne kaheaastane periood pärast määruse (EÜ) nr […], [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus], artikli 9 lõike 1 kohaselt sätestatud rakendusmeetmete kohaldamise kuupäeva, et anda taotlejatele piisavalt aega esitada teave olemasolevate ensüümide kohta, mille võib kanda käesoleva määruse alusel koostatavasse ühenduse loetellu. Samuti peaks esialgse kaheaastase perioodi jooksul olema võimalik esitada loa väljastamise taotlus uute ensüümide kohta. Toiduohutusamet peab viivitamata hindama kõiki selliste toiduensüümide osas esitatud taotlusi, mille kohta on kõnealuse perioodi jooksul esitatud piisavalt teavet.

(14) Kõigi taotlejate jaoks õiglaste ja võrdsete tingimuste tagamiseks peaks ühenduse loetelu koostamine olema üheetapiline menetlus. Kõnealune loetelu tuleks koostada pärast kõigi selliste toiduensüümide ohu hindamise lõpuleviimist, mille kohta on esialgse kaheaastase perioodi jooksul esitatud piisavalt teavet.

(15) Eeldatavalt esitatakse esialgse kaheaastase perioodi jooksul suur hulk taotlusi. Seetõttu võib enne nende ohu hindamise lõpuleviimist ja ühenduse loetelu koostamist kuluda palju aega. Selleks, et tagada esialgse kaheaastase perioodi järel uutele toiduensüümidele võrdne turulepääs, tuleks näha ette üleminekuaeg, mille jooksul võib toiduensüüme ja toiduensüüme kasutavat toitu turule viia ning kasutada vastavalt liikmesriikides kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele, kuni on koostatud ühenduse loetelu.

(16) Toiduensüümid E 1103 invertaas ja E 1105 lüsosüüm, mis on toidus kasutatavate lisaainetena lubatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiivile 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta,[11] ja nende kasutustingimused tuleks viia direktiivist 95/2/EÜ üle ühenduse loetellu, kui see käesoleva määruse alusel koostatakse. Lisaks antakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1493/1999 luba kasutada veinis ureaasi, beeta-glükanaasi ja lüsosüümi, kui on täidetud tingimused, mis on ette nähtud komisjoni 24. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1622/2000, millega sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta.[12] Need ained on toiduensüümid ja need peaksid kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse. Seetõttu tuleks need määruste (EÜ) nr 1493/1999 ja nr 1622/2000 kohaselt veinis kasutamiseks kanda samuti ühenduse loetelusse, kui see koostatakse.

(17) Toiduensüümide suhtes jäävad kehtima määrustes (EÜ) nr 1829/2003 ja nr 1830/2003 ettenähtud üldised märgistamiskohustused. Lisaks nähakse käesoleva määrusega ette spetsiifilised märgistamissätted toiduensüümide kohta, mida müüakse sellistena valmistajale või tarbijale.

(18) Toiduensüümid kuuluvad määruses (EÜ) nr 178/2002 toitu käsitleva määratluse alla ja seetõttu tuleb neid toidu märgistamisel, kui neid toidus kasutatakse, näidata koostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivile 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.[13] Toiduensüümid tuleks märgistada nende tehnoloogilise funktsiooni järgi toidus ning sellele peaks järgnema toiduensüümi konkreetne nimetus. Märgistamissätte osas nähakse siiski ette mööndus, juhul kui ensüüm ei täida valmistoidus mingisugust tehnoloogilist funktsiooni, vaid esineb toiduaines vaid toidu ühelt või mitmelt koostisosalt ülekandumise tõttu või kui seda kasutatakse abiainena. Direktiivi 2000/13/EÜ tuleks vastavalt muuta.

(19) Toiduensüüme tuleks hoida pideva vaatluse all ja neid tuleks nende kasutustingimuste muutumist ja uut teadusinfot arvestades vajaduse korral uuesti hinnata.

(20) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed peaksid olema vastavuses nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[14]

(21) Toiduensüüme käsitlevate ühenduse õigusaktide proportsionaalseks ja tõhusaks väljatöötamiseks ning ajakohastamiseks on vaja koguda andmeid, jagada teavet ja kooskõlastada tööd liikmesriikide vahel. Sel eesmärgil võib otsustusprotsessi hõlbustamiseks olla kasulik korraldada spetsiifilistel teemadel uurimusi. On asjakohane, et ühendus võib selliseid uurimusi rahastada oma eelarvemenetluse osana . Kõnealuste meetmete rahastamine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks),[15] mis on ühtlasi ka ülanimetatud meemete rahastamise õiguslikuks aluseks.

(22) Liikmesriigid peavad käesoleva määruse järgimiseks viima läbi ametlikke kontrolle vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004 .

(23) Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral saavutada käesoleva määruse eesmärki, milleks on toiduensüüme käsitlevate ühenduse eeskirjade sätestamine ning mis on seetõttu turu terviklikkust ning tarbijakaitse kõrget taset silmas pidades paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk Sisu, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad toidus kasutatavate toiduensüümide, sealhulgas abiainetena kasutatavate ensüümide kohta, et tagada siseturu tõhus toimimine ja inimeste tervise kaitse ning tarbijakaitse kõrge tase.

Käesoleva määrusega nähakse sel eesmärgil ette:

a) lubatud toiduensüüme käsitlev ühenduse loetelu;

b) toiduensüümide toidus kasutamise tingimused;

c) toiduensüümidena müüdavate ensüümide märgistamise kord.

Artikkel 2Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse toiduensüümide suhtes.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata toiduensüümide suhtes, mida kasutatakse eranditult vaid järgmiste ainete tootmiseks:

a) määruse (EÜ) nr ... [lisaainete kohta] reguleerimisalasse kuuluvad lisaained;

b) määruse (EÜ) nr ... [lõhna- ja maitseainete kohta] reguleerimisalasse kuuluvad lõhna- ja maitseained;

c) määruse (EÜ) nr 258/97 reguleerimisalasse kuuluvad uuendtoidud.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse erieeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad toiduensüümide kasutamist:

a) spetsiifilistes toiduainetes;

b) otstarbel, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata toidu tootmiseks traditsiooniliselt kasutatavate mikroorganismide kultuuride suhtes, mis võivad sisaldada ensüüme, kuid mida ei kasutata spetsiaalselt nende tootmiseks.

5. Vajaduse korral võib artikli 16 lõikes 2 osutatud korra kohaselt otsustada, kas teatud aine kuulub või ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Artikkel 3Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määrustes (EÜ) nr 178/2002, nr 1829/2003 ja nr […] [määrus lisaainete kohta] sätestatud mõisteid.

Kasutatakse ka järgmist mõistet:

toiduensüüm – toode, mis saadakse taimest või loomast ekstraktsiooni teel või mikroorganisme kasutades kääritamise kaudu ning:

a) mis sisaldab üht või mitut ensüümi, mis on suutelised katalüseerima spetsiifilist biokeemilist reaktsiooni, ja

b) mis lisatakse toidule, et see täidaks toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel tehnoloogilist funktsiooni.

II peatükk Lubatud toiduensüüme käsitlev ühenduse loetelu

Artikkel 4 Lubatud toiduensüüme käsitlev ühenduse loetelu

Vaid ühenduse loetelusse kantud toiduensüüme võib vastavalt artikli 6 lõikes 2 sätestatud spetsifikatsioonidele ja tingimustele sellisena turule viia ja toidus kasutada.

Artikkel 5 Toiduensüümide ühenduse loetelusse kandmise ja nende kasutamise üldtingimused

Toiduensüümi võib kanda ühenduse loetelusse vaid juhul, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a) olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt ei põhjusta see kavandatud kasutustasemel probleeme tarbijate tervisele;

b) selle järele on põhjendatud tehnoloogiline vajadus;

c) selle kasutamine ei vii tarbijaid eksitusse.

Artikkel 6 Toiduensüüme käsitleva ühenduse loetelu sisu

1. Artiklis 5 sätestatud tingimustele vastava toiduensüümi võib kanda ühenduse loetelusse määruses (EÜ) nr […], [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus] kehtestatud menetluse kohaselt.

2. Toiduensüümi kandmisel ühenduse loetelusse tuleb märkida:

a) toiduensüümi nimetus;

b) toiduensüümi spetsifikatsioonid, sealhulgas selle päritolu, puhtusekriteeriumid ja igasugune muu vajalik teave; kui toiduensüüm kuulub määruse (EÜ) nr 1830/2003 reguleerimisalasse, lisatakse spetsifikatsioonidesse viide kõnealuse määruse kohaselt geneetiliselt muundatud organismile omistatud kordumatu tunnuse kohta;

c) vajaduse korral toidud, millesse võib seda toiduensüümi lisada;

d) vajaduse korral toiduensüümi kasutustingimused;

e) vajaduse korral toiduensüümi tarbijale otsemüügi puhul kohaldatavad piirangud;

f) vajaduse korral selle toidu märgistamise erinõuded, milles on asjaomast toiduensüümi kasutatud, et tagada lõpptarbija teavitamine toidu füüsilistest omadustest või toidu spetsiifilisest töötlemisviisist.

3. Ühenduse loetelu muudetakse vastavalt menetlusele, millele on osutatud määruses (EÜ) nr […], millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus.

Artikkel 7Geneetiliselt muundatud ensüümide kandmine ühenduse loetelusse

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluva toiduensüümi võib kanda ühenduse loetelusse alles pärast seda, kui selleks on välja antud luba vastavalt kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud korrale.

III peatükk Märgistamine

1. osa NENDE TOIDUENSÜÜMIDE MÄRGISTAMINE, MIS EI OLE ETTE NÄHTUD MÜÜGIKS LÕPPTARBIJALE

ARTIKKEL 8 Nende toiduensüümide märgistamine, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale

Toiduensüüme, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale ja mida müüakse kas eraldi või omavahel ja/või muude direktiivi 2000/13/EÜ artikli 6 lõikes 4 määratletud koostisosadega segatuna, võib turustada vaid juhul, kui pakendile või mahutile on märgitud käesoleva määruse artiklites 9–12 ettenähtud andmed, mis peavad olema selgesti nähtavad, loetavad ja kustumatud.

Artikkel 9 Toiduensüümide kindlaksmääramist käsitleva teabega seotud nõuded

1. Kui toiduensüüme, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, müüakse eraldi või omavahel segatuna, peavad nende pakenditele või mahutile olema iga toiduensüümi kohta märgitud järgmised andmed:

a) käesolevas määruses sätestatud nimetus või

b) punktis a osutatud nimetuse puudumisel toiduensüümi kirjeldus, mis on piisavalt täpne, et eristada seda toodetest, millega seda võib segi ajada.

2. Kui toiduensüüme müüakse omavahel segatuna, tuleb lõikega 1 ettenähtud andmed märkida iga toiduensüümi kohta kahanevas järjestuses vastavalt selle osale kogukaalust.

Artikkel 10Teabega seotud nõuded toiduensüümidesse muude ainete, materjalide või toidu koostisosade lisamise korral

Kui toiduensüümidesse, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, on nende ladustamise, müügi, standardimise, lahjendamise või lahustamise hõlbustamiseks lisatud muid aineid, materjale või lisaaineid kui toiduensüümid, tuleb toiduensüümi pakenditele, mahutile või saatedokumentidesse märkida artikliga 9 ettenähtud andmed ja viide iga komponendi kohta kahanevas järjestuses vastavalt selle osale kogukaalust.

Artikkel 11Teabega seotud nõuded toiduensüümide muude toidu koostisosadega segamise korral

Kui toiduensüümid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, on segatud muude toidu koostisosadega, tuleb toiduensüümide pakenditele või mahutile märkida kõigi komponentide loetelu kahanevas järjestuses vastavalt nende osale kogukaalust.

Artikkel 12Toiduensüümidega seotud teabe üldnõuded

1. Lõpptarbijale müügiks mitte ette nähtud toiduensüümide pakendile või mahutile tuleb märkida järgmised andmed:

a) kas märge „kasutamiseks toidus” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle kavandatud kasutamisele toidus;

b) vajaduse korral ladustamise ja kasutamise eritingimused;

c) kasutusjuhised, kui nende märkimata jätmine takistaks toiduensüümi otstarbekohast kasutamist;

d) partii või seeria identifitseerimistähis;

e) valmistaja, pakendaja või müüja nimi või ärinimi ja aadress;

f) kui toiduensüümi komponendi kasutamisel toidus kohaldatakse koguselist piirangut, tuleb märkida selle komponendi osakaal toiduensüümis või piisav teave toiduensüümi koostise kohta, et võimaldada ostjal tagada koguselise piirangu järgimist; kui sedasama koguselist piirangut kohaldatakse eraldi või kombineeritult kasutatava komponentide rühma suhtes, võib kombineeritud osakaalu märkida üheainsa arvuna; koguseline piirang tuleb märkida kas arvuna või quantum satis põhimõttel;

g) netokogus;

h) vajaduse korral andmed toiduensüümi või muude ainete kohta, millele on osutatud käesoleva määruse artiklites 9, 10 ja 11 ja mis on loetletud direktiivi 2000/13/EÜ lisas IIIa.

2. Erandina lõikest 1 võib kõnealuse lõike punktides c–f ja h nõutud andmed märkida vaid saadetisega seotud dokumentidesse, mis tuleb esitada tarnimise hetkel või enne seda, kui asjaomase toote pakendi või mahuti nähtavale osale on kantud märge „ette nähtud toidu valmistamiseks ja mitte jaemüügiks”.

2. OSA LÕPPTARBIJALE MÜÜGIKS ETTE NÄHTUD TOIDUENSÜÜMIDE MÄRGISTAMINE

ARTIKKEL 13 LÕPPTARBIJALE MÜÜGIKS ETTE NÄHTUD TOIDUENSÜÜMIDE MÄRGISTAMINE

Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist, võib lõpptarbijale müügiks ette nähtud toiduensüüme turustada vaid juhul, kui nende pakendile on kantud järgmised andmed, mis peavad olema selgesti nähtavad, loetavad ja kustumatud:

a) nimetus, mille all toiduensüümi müüakse; see nimetus peab moodustuma nimetusest, mis on kehtestatud kõnealuse toiduensüümi suhtes kohaldatavate ühenduse õigusnormidega;

b) artiklites 9, 10 ja 11 ning artikli 12 lõike 1 punktides a–e ning g ja f nõutud andmed.

3. OSA MUUD MÄRGISTAMISNÕUDED

ARTIKKEL 14 MUUD MÄRGISTAMISNÕUDED

1. Artikleid 8–13 kohaldatakse, ilma et see piiraks selliste üksikasjalikumate või ulatuslikumate õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad kaalu või mõõtmeid, või selliste üksikasjalikumate või ulatuslikumate õigusnormide kohaldamist, mida kohaldatakse ohtlike ainete ja valmististe esitusviisi, liigitamise, pakendamise ja märgistamise suhtes või selliste ainete transpordi suhtes.

2. Artiklitega 8–13 ettenähtud andmed peavad olema märgitud ostjatele kergesti arusaadavas keeles.

Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib vastavalt asutamislepingule omaenda territooriumil ette näha kõnealuste märgistamisandmete esitamise ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles, mille määrab kõnealune liikmesriik.

Käesoleva lõike esimene ja teine lõik ei välista kõnealuste märgistamisandmete esitamist mitmes keeles.

IV peatükkMenetlussätted ja rakendamine

Artikkel 15Teatamiskohustus

1. Toiduensüümi tootja või kasutaja teatab komisjonile viivitamata igasugusest uuest teadus- või tehnikaalasest teabest, mis võib mõjutada toiduensüümi ohutuse hindamist.

2. Toiduensüümi tootja või kasutaja teavitab komisjoni viimase nõudmisel toiduensüümi tegelikust kasutamisest.

Artikkel 16Komitee

1. Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee (edaspidi „komitee”).

2. Käesolevale lõikele viidates kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks määratakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 17Ühtlustatud põhimõtete ühendusepoolne rahastamine

Käesolevast määrusest tulenevate meetmete rahastamise õiguslikuks aluseks on määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 66 lõike 1 punkt c.

V peatükk Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 18 Toiduensüüme käsitleva ühenduse loetelu koostamine

1. Toiduensüüme käsitlev ühenduse loetelu koostatakse vastavalt lõikele 2 esitatud taotluste alusel.

2. Huvitatud isikud võivad esitada taotlused toiduensüümi kandmiseks ühenduse loetelusse.

Taotluste esitamise tähtaeg on 24 kuud pärast määruse (EÜ) nr […], [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus], artikli 9 lõike 1 kohaselt kehtestatud rakendusmeetmete kohaldamise kuupäeva.

3. Komisjon asutab kõikide nende toiduensüümide registri (edaspidi „register”), mille kandmist ühenduse loetelusse kaalutakse ja mille kohta on lõike 2 kohaselt esitatud määruse (EÜ) nr […], [millega kehtestatakse lubade andmise ühtne menetlus], artikli 9 lõikes 1 sätestatud kehtivuskriteeriumidele vastav taotlus. Register avalikustatakse.

Komisjon edastab taotlused arvamuse saamiseks toiduohutusametile.

4. Niipea kui toiduohutusamet on esitanud arvamuse kõigi registrisse kantud toiduensüümide kohta, võtab komisjon ühenduse loetelu määruses (EÜ) nr […], [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus], kehtestatud menetluse kohaselt vastu.

Erandina sellest menetlusest:

a) määruse (EÜ) nr […], [millega kehtestatakse lubade andmise ühtne menetlus], artikli 5 lõiget 1 ei kohaldata toiduohutusameti arvamuse vastuvõtmise suhtes;

b) komisjon võtab ühenduse loetelu esmakordselt vastu pärast seda, kui toiduohutusamet on esitanud arvamuse kõigi registrisse kantud toiduensüümide kohta.

5. Vajaduse korral võib kõik käesoleva artikli kohaldamisel asjakohased üleminekumeetmed võtta vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud korrale.

Artikkel 19Ühenduse õigusaktidega juba reguleeritud toiduensüümidega seotud üleminekumeetmed

Olenemata käesoleva määruse artiklitest 6 ja 18 peab koostatav ühenduse loetelu sisaldama järgmisi toiduensüüme:

a) E 1103 invertaas ja E 1105 lüsosüüm ning märkida tuleb nende direktiivi 95/2/EÜ I lisas ja III lisa C osas täpsustatud kasutustingimused;

b) ureaas, beeta-glükanaas ja lüsosüüm veinis kasutamiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1493/1999 ja kõnealuse määruse rakenduseeskirjadele.

Artikkel 20 Direktiivi 83/417/EMÜ muutmine

Direktiivi 83/417/EMÜ I lisa III osa punkti d taanded asendatakse järgmisega:

„– laap, mis vastab toiduensüüme käsitleva määruse […/..] [ettepaneku] nõuetele

- muud piima kalgendavad ensüümid, mis vastavad toiduensüüme käsitleva määruse […/..] [ettepaneku] nõuetele”.

Artikkel 21Määruse (EÜ) nr 1493/1999 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklisse 43 lisatakse järgmine lõige 3:

„3. Ensüümid ja ensüümpreparaadid, mida kasutatakse IV lisas loetletud tunnustatud veinivalmistustavades ja -menetlustes, peavad vastama toiduensüüme käsitleva määruse […/..] [ettepaneku] nõuetele.”

Artikkel 22Direktiivi 2000/13/EÜ muutmine

Direktiivi 2000/13/EÜ muudetakse järgmiselt:

1. Artikli 6 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

a) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) koostisosa – toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav mis tahes aine, sealhulgas lisaained ja ensüümid, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab.”;

b) punkti c alapunktis ii asendatakse sissejuhatav sõna „lisaained” sõnadega „lisaained ja ensüümid”;

2. Artikli 6 lõikesse 6 lisatakse järgmine taane:

„− ensüümid peale lõike 4 punkti c alapunktis ii osutatute peavad olema tähistatud II lisas loetletud koostisosade ühe rühma nimetusega, millele järgneb nende spetsiifiline nimetus,”;

Artikkel 23Direktiivi 2001/112/EÜ muutmine

Direktiivi 2001/112/EÜ I lisa II osa lõike 2 neljas, viies ja kuues taane asendatakse järgmisega:

„– Pektolüütilised ensüümid, mis vastavad toiduensüüme käsitleva määruse […/..] [ettepaneku] nõuetele

- Proteolüütilised ensüümid, mis vastavad toiduensüüme käsitleva määruse […/..] [ettepaneku] nõuetele

- Amülolüütilised ensüümid, mis vastavad toiduensüüme käsitleva määruse […/..] [ettepaneku] nõuetele”.

Artikkel 24Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 4 kohaldatakse alates ühenduse loetelu kohaldamise kuupäevast. Selle kuupäevani kohaldatakse liikmesriikides toiduensüümide ja toiduensüümidega toodetud toidu turuleviimist ja kasutamist reguleerivaid kehtivaid siseriiklikke õigusnorme.

Artikleid 8–14 kohaldatakse [pärast 12 kuu möödumist käesoleva määruse avaldamise kuupäevast].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toiduensüümide kohta.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad: tervishoid ja tarbijakaitse

Meede/meetmed: toidu ohutus, loomade tervishoid, loomade heaolu ja taimetervis

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised rubriigid:

17.01.04.05: Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus — Halduskorralduskulud.

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

Tähtajatu

3.3. Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu ):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspek-tiivi rubriik |

17.01.04.05 | Kohustuslik | Liigendatud[16] | EI | EI | EI | Nr 1a |

Toidu lisaaineid käsitlevate ühenduse õigusaktide proportsionaalseks ja tõhusaks väljatöötamiseks ning ajakohastamiseks on vaja koguda andmeid, jagada teavet ja kooskõlastada tööd liikmesriikide vahel. Sellised punktides 4.1 ja 8.1 osutatud toetuskulud on hõlmatud sööda- ja toidualaseid ametlikke kontrolle käsitleva määrusega (EÜ) nr 882/2004 nende läbiviimiseks aastatel 2007–2013 ette nähtud vahendite raames.

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 või hilisem | Kokku |

Tegevuskulud[17] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0,1 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,35 |

Maksete assigneeringud | b | 0,1 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,35 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[18] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0,1 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,35 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0,1 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,35 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud [19] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0,1 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,35 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0,1 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,35 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 või hilisem | Kokku |

…………………… | f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2.Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[20] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3.Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meedet [n-1 aasta] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave:

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Kavandatava määrusega toiduensüümide kohta soovitakse ühtlustada toiduensüümide kasutamist ELis. Määrusega nähakse muu hulgas ette ühenduse loetelu koostamine lubatud toiduensüümide kohta pärast seda, kui Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on andnud hinnangu nende ohutuse kohta. Juba praegu on liikmesriikide seaduste alusel lubatud ühenduse turule ligikaudu 200 toiduensüümi. Nende ohutuse hindamine ja kandmine ühenduse loetelusse peaks olema sujuv ja õiglane kõikide tootjate jaoks. Seetõttu nähakse kuni ühenduse esialgse loetelu koostamiseni ette üleminekuperioodid. Selle perioodi jooksul peaks komisjon haldama toiduensüümide andmebaasi, mis sisaldab kehtivaid taotlusi ja teavet nende hindamise seisu kohta, ning tegema kõnealuse andmebaasi avalikkusele kättesaadavaks.

Lisaks sellele võib mõningatel juhtudel andmeid toiduensüümide kasutamise kohta vaja minna riskijuhtimisotsuste tegemisel.

Kavandatava määruse raames võetavate rakendusmeetmete proportsionaalsuse tagamiseks ning sööda- ja toidualaseid ametlikke kontrolle käsitlevas määruses (EÜ) 882/2004 püstitatud eesmärkide saavutamiseks on seetõttu tarvis järgmisi vahendeid:

• asjakohast andmebaasi, et koguda ja säilitada kogu teavet toiduensüüme käsitlevate ühenduse õigusaktide kohta;

• uuringuid, mis on vajalikud toiduensüüme käsitlevate õigusaktide ettevalmistamiseks ja väljatöötamiseks;

• uuringuid, mis on vajalikud menetluste, otsustamiskriteeriumide ja andmetele esitatavate nõuete ühtlustamiseks, liikmesriikidevahelise tööjaotuse soodustamiseks ja kõnealuste valdkondade juhendite väljatöötamiseks.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Saadud andmed ja teave aitavad edaspidi kõige paremal viisil tagada tarbijate tervise kaitset ning samal ajal võimaldada tööstusel jätkata toiduensüümide väljatöötamist ja kasutamist.

Ühtlustatud turul on seda võimalik saavutada üksnes kooskõlastatud lähenemise kaudu, mis võimaldab võrreldava teabe vahetust liikmesriikide vahel.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

1. eesmärk: andmebaasi loomine ja haldamine ning asjakohaste uuringute läbiviimine koostöös väliste organisatsioonidega, mis valitakse välja asjakohase menetluse teel;

2. eesmärk: tagamine, et toiduensüümide kasutamine ei tekitaks tarbijatele lubamatuid riske, kuid samal ajal ei põhjustaks ka tööstusele põhjendamatut koormust;

3. eesmärk: enne ühenduse loetelu koostamist toiduensüümide taotluste tõhus ja läbipaistev menetlemine, mis toimub taotluste seisu ja riskihinnangute kohta ajakohastatud teavet sisaldava tsentraliseeritud andmebaasi kaudu.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige meetme rakendamiseks valitud meetod(id)[22].

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, delegeerides haldamise:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Andmebaasi sisu ja uurimistulemuste üle saab järelevalvet teostada selle põhjal, kuivõrd hästi saab neid kasutada uute rakendusmeetmete kohta ettepanekute tegemiseks. Järelevalve peamiseks teostajaks saab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee.

6.2. Hindamine

6.2.1.Eelhindamine

Eeldatavad kulutused ei ole märkimisväärsed ning seetõttu ei ole andmed eelhindamise teostamiseks praegu kättesaadavad.

6.2.2.Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid)

6.2.3.Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Vajadus teha ettepanekuid rakendusmeetmete kohta on praegu arutlusel.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1 Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 aasta |

Ametnikud või ajutised töötajad[26] (17 01 01) | A*/AD | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 |

B*, C*/AST | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 |

Art. XX 01 02 kohaselt rahastatud personal[27] |

Art.XX 01 04/05 kohaselt rahastatud muu personal[28] |

KOKKU | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 |

8.2.2 Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Tehniliste ja finantsaruannete läbivaatamine, kulukohustuste ettevalmistamine ja maksmiseks edastamine

8.2.3 Personali allikad (kohustuslik)

Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga allika puhul.

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases talituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud.

8.2.4 Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

sisene |

väline |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5.Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali liik | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta |

Ametnikud ja ajutised töötajad (XX 01 01) |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. |

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[30] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viide eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud [pic][pic][pic]

[1] ELT C […],[…], lk […].

[2] ELT C […],[…], lk […].

[3] EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[4] EÜT L 10, 12.1.2002, lk 58.

[5] EÜT L 237, 26.8.1983, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

[6] EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).

[7] ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

[8] ELT L […], […], lk […].

[9] EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).

[10] ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

[11] EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

[12] EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1163/2005 (ELT L 188, 20.7.2005, lk 3).

[13] EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/89/EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15).

[14] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[15] ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 191, 28.5.2004, lk 1.

[16] Liigendatud assigneeringud.

[17] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[18] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[19] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[20] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 19 ja 24.

[21] Vajaduse korral, st kui meede kestab üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[22] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesolevas punktis "Asjakohaste märkuste" all.

[23] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[24] Andmebaasi loomine.

[25] Andmebaasi ajakohastamine ja haldamine ning asjakohaste uuringute korraldamine.

[26] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[27] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[28] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[29] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[30] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.