[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 14.6.2006

KOM(2006) 310 lõplik

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse Venemaalt ja Valgevenest pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1) ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi „algmäärus“, viimati muudetud nõukogu 23. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005) kohaldamist Valgevenest ja Venemaalt pärit kaaliumkloriidi importi käsitleva menetluse suhtes. |

Üldine taust Ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ning tuleneb uurimisest, mis viidi läbi kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3068/92 kehtestati muu hulgas Valgevenest ja Venemaalt pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 ja pärast vahepealset läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 otsustas nõukogu määrusega nr 969/2000, et eespool nimetatud meetmed säilitatakse ja muudetakse nende vormi. Meetmed kehtestati kindlaksmääratud summana eurodes tonni kohta kaaliumkloriidi erinevate kategooriate ja klasside puhul. Määrusega (EÜ) nr 992/2004 nägi nõukogu erikohustuste pakkumise tingimustel ette vabastada 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud uutesse liikmesriikidesse suunduv import dumpinguvastastest tollimaksudest ning volitas komisjoni nimetatud laienemiskohustused heaks kiitma. Määrusega (EÜ) nr 1002/2004 kiitis komisjon heaks laienemise erikohustused, mille võtsid kaks eksportivat tootjat Venemaal ja üks Valgevenes. Määrusega (EÜ) nr 858/2005 kiitis komisjon heaks uued erikohustused, mille kõnealused eksportivad tootjad võtsid järgmiseks perioodiks, mis lõppes 13. aprillil 2006. Määrusega (EÜ) 1891/2005 muutis nõukogu määrust (EMÜ) nr 3068/92, millega asendatakse kindlaksmääratud summad üheainsa väärtuselise tollimaksuga, mis kehtib Venemaa taotlejate toodetavate kõigi kaalisoola liikide suhtes. Otsusega 2005/802/EÜ kiitis komisjon heaks EL 25 ülesed kohustused, mille võtsid kaks Venemaa tootjat. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

2) KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA NING MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Asjaomastel huvitatud isikutel on juba olnud võimalus algmääruse sätete kohaselt oma huve uurimise ajal kaitsta . |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek on algmääruse rakendamise tulemus. Algmäärus ei näe ette üldist mõju hindamist, kuid sisaldab täielikku loendit tingimustest, mida peab hindama. |

3) ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetmete kokkuvõte 13. aprillil 2005 algatas komisjon dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise Valgevenest ja Venemaalt pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes. Kõnealuse uurimise eesmärk oli välja selgitada, kas Valgevenest ja Venemaalt pärit kaaliumkloriidi impordi dumping jätkub või kordub, põhjustades seeläbi ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumist või kordumist. Samal kuupäeval algatas komisjon osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus Valgevenest pärit kaaliumkloriidi importi puudutavate dumpinguküsimustega. Uurimine näitas, et Valgevenest ja Venemaalt pärit kaaliumkloriidi import toimus dumpinguhinnaga, ning tehti kindlaks kahju jätkumise tõenäosus. Seepärast otsustati, et Valgevenest ja Venemaalt pärit impordi suhtes tuleb säilitada dumpinguvastased meetmed. Lisaks sellele tuleks vahepealse läbivaatamisega seotud uurimise tulemusena muuta Valgevenest pärit kaaliumkloriidi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude olemust ja taset, et kajastada uurimise tulemusi. Seetõttu tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu lisatud ettepaneku määruse kohta, mis tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 12. juuliks 2006. |

Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud nõukogu 23. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel: |

Asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ning see ei võimalda teha riigisiseseid otsuseid. |

Märkust selle kohta, et ühendusel, liikmesriikide valitsustel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel, ettevõtjatel ja kodanikel lasuv finants- ja halduskoormus peab olema võimalikult madal ja ettepaneku eesmärgiga proportsionaalne, ei kohaldata. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt: määrus. |

Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: Muud õigusaktid ei oleks asjakohased, sest algmäärus ei näe ette muid võimalusi. |

4) MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse Venemaalt ja Valgevenest pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] („algmäärus"), eriti selle artikli 11 lõikeid 2 ja 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1) Määrusega (EMÜ) nr 3068/92[2] (edaspidi „esialgne määrus”) kehtestas nõukogu lõplikud dumpinguvastased tollimaksud muu hulgas Valgevenest ja Venemaalt (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit kaaliumkloriidi (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes.

(2) Pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 ja pärast vahepealset läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 otsustas nõukogu määrusega nr 969/2000,[3] et eespool nimetatud meetmed säilitatakse ja muudetakse nende vormi. Meetmed kehtestati kindlaksmääratud summana eurodes tonni kohta kaaliumkloriidi erinevate kategooriate ja klasside kaupa.

(3) Määrusega (EÜ) nr 992/2004[4] nägi nõukogu erikohustuste pakkumise (edaspidi „laienemiskohustused”) tingimustel ette vabastada 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud uutesse liikmesriikidesse (edaspidi „EL 10”) suunduv import dumpinguvastastest tollimaksudest ning volitas komisjoni nimetatud laienemiskohustused heaks kiitma. Sellest tulenevalt kiitis komisjon määrusega (EÜ) nr 1002/2004[5] heaks laienemiskohustused, mille võtsid i) eksportiv tootja Valgevenes koos Austrias, Leedus ja Venemaal asuvate äriühingutega, ii) eksportiv tootja Venemaal koos Venemaal ja Austrias asuvate äriühingutega ning iii) eksportiv tootja Venemaal koos heakskiitmise ajal Küprosel asuva äriühinguga.

(4) Määrusega (EÜ) nr 858/2005[6] kiitis komisjon heaks uued kohustused, mille võtsid eespool mainitud eksportivad tootjad kuni 13. aprillini 2006.

(5) Pärast kahte eraldi vahepealse läbivaatamisega seotud osalist uurimist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, mida taotlesid Venemaa eksportivad tootjad JSC Silvinit ja JSC Uralkali, muutis nõukogu määrusega (EÜ) 1891/2005[7] määrust (EMÜ) nr 3068/92, millega asendatakse kindlaksmääratud summad üheainsa väärtuselise tollimaksuga, mis kehtib kõigi nimetatud Venemaa äriühingute toodetavate kaaliumkloriidi liikide suhtes. Komisjoni otsusega nr 2005/802/EÜ[8] kiideti kahe taotluse esitanud äriühingu võetud kohustused heaks.

(6) Pärast seda, kui avaldati teadaanne impordi suhtes rakendatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta,[9] muutusid Ukrainast pärit impordi suhtes rakendatavad meetmed 12. mail 2005 kehtetuks, sest ei esitatud ühtegi taotlust dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise kohta .

2. Läbivaatamistaotlused

2.1. Taotlus dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise kohta

(7) Pärast ülalnimetatud teadaande avaldamist meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta sai komisjon taotluse vaadata need meetmed Venemaa ja Valgevene suhtes läbi algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(8) Taotluse esitas 10. veebruaril 2005 Euroopa Kaaliumkloriidi Tootjate Liit (edaspidi „taotleja”) tootjate nimel, kelle ühine toodang moodustab 99% ühenduse kaaliumkloriidi toodangust, st enamiku ühenduse kogutoodangust.

(9) Taotluse aluseks oli väide, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise. Taotleja väitis, et asjaomastest riikidest pärit kaaliumkloriidi müüakse ikka ühenduses dumpinguhindadega. Taotleja väitis ka, et vaatlusaluse toote import Valgevenest ja Venemaalt on kasvanud ning imporditava toote kogused ja hinnad avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju ühenduse tootmisharu turuosale, müüdavatele kogustele ja ühenduse tootmisharu määratud hindade tasemele, mille tulemuseks on ühenduse tootmisharu üldise tulemuslikkuse ja finantsseisundi oluline halvenemine. Lisaks väitis taotleja, et tõenäoline on ka edasine kahjustav dumping, ja esitas tõendeid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemisel halveneks ühenduse tootmisharu ebakindel olukord edaspidi veelgi.

(10) Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, algatas komisjon uurimise algatamisteate[10] avaldamisega vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

2.2. Osalise vahepealse läbivaatamise taotlus

(11) Dumpinguga piirduvat osalist vahepealset läbivaatamist taotles Valgevene ainuke eksportiv tootja Republican Unitary Enterprise Production Amalgamation Belaruskali (edaspidi „Belaruskali”).

(12) Belaruskali esitas tõendid selle kohta, et tema puhul on tingimused, mille alusel meetmed kehtestati, muutunud ja nimetatud muutused on püsivad.

(13) Belaruskali näitas, et sobiva kolmanda turumajandusriigi normaalväärtuse võrdlemisel tema Euroopa Liitu suunduva ekspordi hindadega pikema aja jooksul selguks, et dumpingu määr on märgatavalt madalam kui kehtivate meetmete aluseks olev määr. Seega ei ole meetmete kohaldamine praegusel tasemel, mis põhineb varem kindlaks tehtud dumpingu määral, enam dumpingu korvamiseks vajalik.

(14) Teinud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon uurimise algatamissteate avaldamisega[11] vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

3. Uurimine

3.1. Uurimisperiood

(15) Valgevenest ja Venemaalt pärit impordi dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlenud uurimine seoses dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamisega vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2004 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise jaoks asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemiku 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(16) Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase Valgevenet käsitleva osalise vahepealse läbivaatamise uurimisperiood on sama mis dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise puhul.

3.2. Uurimisega seotud isikud

(17) Komisjon teatas kahe läbivaatamise algatamisest ametlikult ühenduse tootjatele, eksportijatele ja tootjatele ekspordiriikides, teadaolevalt asjaga seotud importijatele/kasutajatele ja neid esindavatele ühendustele ning eksportivate riikide esindajatele. Kõigile kõnealustele isikutele ja neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid, saatis komisjon küsimustiku. Lisaks sellele võeti ühendust teadaolevate tootjatega Kanadas, mis oli välja valitud võimaliku võrdlusriigina, ja saadeti neile küsimustikud. Komisjon andis otseselt seotud isikutele võimaluse teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist.

(18) Küsimustikule vastasid kolm ühenduse tootjat. Neliteist sõltumatut importijat ja/või kasutajat esitasid samuti küsimustikule täielikud vastused ja tegid oma seisukohad kirjalikult teatavaks.

(19) Küsimustiku vastused laekusid kolmelt eksportivalt tootjalt asjaomastes riikides ning viielt importijalt ühenduses ja ühelt eksportivalt ettevõtjalt Venemaal, kes olid seotud eksportivate tootjatega.

(20) Üks võrdlusriigi tootja esitas küsimustikule täieliku vastuse ja üks teine võrdlusriigi tootja esitas üksikasjalikku teavet oma samasuguse toote tootmise hinna kohta.

3.3. Huvitatud isikud ja kontrollkäigud

(21) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida nad pidasid vajalikuks, et teha kindlaks, kas dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline ning kas meetmete jätkuv rakendamine on ühenduse huvides või mitte. Komisjon otsis ja kontrollis ka kõiki andmeid, mida nad pidasid vajalikuks, et teha kindlaks Valgevene ainsa eksportiva tootja dumpingu määr. Uurimised viidi läbi järgmiste äriühingute valdustes:

a) ühenduse tootjad

- Cleveland Potash Limited, Saltburn, Ühendkuningriik,

- Iberpotash, S.A., Suria (Barcelona), Hispaania,

- K+S Kali GmbH, Kassel, Saksamaa;

b) Venemaa eksportivad tootjad

- JSC Silvinit (edaspidi „Silvinit“), Solikamsk, Permi oblast, Venemaa,

- JSC Uralkali (edaspidi „Uralkali“), Berezniki, Permi oblast, Venemaa;

c) Silvinitiga ja Belaruskaliga seotud eksportija

- International Potash Company (IPC), Moskva, Venemaa;

d) Silvinitiga ja Belaruskaliga seotud importija

- Belurs GmbH (Belurs), Viin, Austria;

e) tootjad võrdlusriigis

- Agrium, Inc. (edaspidi „Agrium“), Calgary, Alberta, Kanada,

- PCS Potash Corp, Inc (edaspidi „PCS“), Saskatoon, Saskatchewan, Kanada;

f) sõltumatud importijad ühenduses

- AUREPIO SP, Varssavi, Poola;

g) sõltumatud tarbijad ühenduses

- Zaklady Chemiczne "Police" SA, Police, Poola,

- Fosfan S.A., Szczecin, Poola,

- Tessenderlo Chemie NV/SA, Brüssel, Belgia,

- Yara SA, Brüssel, Belgia.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(22) Vaatlusalune toode on sama toode, mis eelmises uurimises, st kaaliumkloriid. Seda kasutatakse üldjuhul väetisena põllumajanduses kas segatuna teiste väetistega või kompleksväetise NPK (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K) koostises. Kaaliumisisaldus varieerub ja seda väljendatakse kaaliumoksiidi (K2O) massiprotsendina kuivast veevabast tootest.

(23) Kaaliumkloriidi turustatakse üldiselt kas standardsel ehk pulbrilisel kujul või mittestandardsel kujul, kaasa arvatud (kuid mitte ainult) granuleeritud vormis (granuleeritud kaaliumkloriid). K2O-sisalduse alusel liigitatakse toode kolme põhikategooriasse:

- kaaliumisisaldus kuni 40% kuiva veevaba toote massist, arvestatuna K2O-le – kuulub CN-koodi 3104 20 10 alla,

- kaaliumisisaldusega üle 40%, aga mitte üle 62% kuiva veevaba toote massist, arvestatuna K2O-le – kuulub CN-koodi 3104 20 50 alla,

- kaaliumisisaldusega üle 62% kuiva veevaba toote massist, arvestatuna K2O-le – kuulub CN-koodi 3104 20 90 alla

ja teatavad erisegud ja segud, mis sisaldavad suurel hulgal kaaliumkloriidi, s.o

- kaaliumisisaldusega üle 35%, aga mitte üle 62%, K2O-le arvestatuna, mis kuuluvad CN-koodide ex 3105 20 10, ex 3105 20 90, ex 3105 60 90, ex 3105 90 91 ja ex 3105 9099 alla,

- kaaliumisisaldusega üle 40%, aga mitte üle 62%, K2O-le arvestatuna, mis kuuluvad CN-koodide ex 3105 20 10, ex 3105 20 90, ex 3105 60 90, ex 3105 90 91 ja ex 3105 90 99 alla.

Nii nagu varasemate uurimiste puhul, tehti kindlaks, et erinevat tüüpi ja erinevate omadustega kaaliumkloriidid on ühesuguste põhiliste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ja neid kasutatakse põhiliselt samal viisil. Seetõttu tuleb neid käsitada ühe tootena.

2. Samasugune toode

(24) Uurimine kinnitas, et vaatlusalusel tootel ja ühenduse tootjate toodetaval ja ühenduse turul müüdaval kaaliumkloriidil ja asjaomaste riikide kohalikel turgudel toodetaval ja müüdaval kaaliumkloriidil ning Kanada tootjate toodetaval ja Kanada turul müüdaval kaaliumkloriidil on samad põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ja samad kasutusvaldkonnad. Neid loetakse seega samasuguseks tooteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(25) Üks eksportija Venemaal taotles, et arvataks välja standardne kaaliumkloriid, mille K2O sisaldus on suurem kui 62%, mida väidetavalt kasutatakse üksnes ravimites, millel on erinevad hinnad ja mida tarnitakse pakendatult (vastupidiselt väetisena kasutatava kaaliumkloriidile, mida tarnitakse lahtiselt). Nagu ülalpool selgitatud, on vaatlusalusel tootel siiski teiste klasside kaaliumkloriidiga samad füüsikalised ja keemilised põhinäitajad ja sama keemiline koostis. Väidetud hinnaerinevuste osas on uurimine näidanud, et kõnealust toodet müüakse sageli hindadega, mis on võrreldavad kaaliumkloriidiga, mille K2O sisaldus on 60%–62%. Lisaks sellele ei takista ei tõik, et tootel on veidi suurem K2O sisaldus, ega selle pakendamise viis seda väetisena kasutamast. Seetõttu tuli kõnealune nõue tagasi lükata.

C. DUMPING

1. Dumpinguhinnaga import uurimisperioodil

1.1. Valgevene

1.1.1. Võrdlusriik

(26) Kuna Valgevenet ei peeta turumajanduslikuks riigiks, pidi komisjon antud juhul normaalväärtuse kindlaks määrama turumajandusliku kolmanda riigi tootjatelt saadud andmete põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7. Algatamisteates käsitleti asjakohase võrdlusriigina Kanadat. Kanada oli ka võrdlusriik, mida kasutati kõikides kõnealuse menetlusega seotud varasemates uurimistes.

(27) Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus teha märkusi võrdlusriigi valiku kohta.

(28) Valgevene ametiasutused leidsid, et Venemaa oleks sobivam võrdlusriik kui Kanada, kuna pärast eelmist uurimist on ühendus Venemaad tunnustanud kui turumajandusriiki. Lisaks sellele väideti, et Kanada kohalik turg ei ole konkurentsivõimelisem kui Venemaa oma. Lõpetuseks väitsid nad, et üks suurematest Kanada tootjatest on kolmanda äriühingu kaudu seotud mõnede tootjatega ühenduses ja seetõttu ei oleks asjakohane arvutada Valgevene jaoks normaalväärtust Kanada äriühingutelt saadud andmete põhjal.

(29) Lisaks sellele tegid Valgevene ametiasutused ettepaneku, et Venemaa tuleks valida võrdlusriigiks, kuna i) Valgevene ja Venemaa kaaliumkloriidi tootjad moodustasid NSVL perioodil ühe tootmisharu, ii) Venemaa kaaliumkloriidi tootmisharu on arengutasemel, mis on Valgevene tasemega kõige sarnasem, ja iii) Venemaa tootmismaht on Valgevene tootmismahule sarnasem kui Kanada oma. Lisaks sellele oleks Venemaa võrdlusriigina sobivam, kuna juurdepääs toormele ja tööjõukulud Venemaal on sarnased Valgevene olukorraga. Lõpuks väideti, et tuleks valida Venemaa, kuna Venemaa eksportivad tootjad võtavad osa dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamisest ja oht, et Venemaa äriühingud ei tee koostööd, on kaduvväike.

(30) Belaruskali väitis, et Kanada ja Valgevene toorme kättesaadavuse ja tootmisprotsessi võrreldavus ei olnud piisavalt põhjendatud. Lisaks sellele väitis ta, et tõik, et Kanada on suurim kaaliumkloriidi tootja, ei puutu otseselt võrdlusriigi valimisse ja et Venemaa oleks olnud sobivam valik.

(31) Ühenduse tootmisharu väitis, et Valgevene ja Kanada kaevandused on võrreldavad kulude struktuuri ja kulutasuvuse poolest ja et juurdepääs toormele on mõlemas riigis suuresti sarnane. Lisaks sellele väitis ühenduse tootmisharu, et kaaliumkloriidi hindu reguleerivad Kanadas normaalsed turujõud ja neid ei moonuta turu isoleeritus ega muud tegurid. Lisaks sellele väitis ühenduse tootmisharu, et esinevad selged viited sellele, et mõned kulutegurid Venemaal ei kajasta tõelist kulude olukorda ning neid tuleb igal juhul korrigeerida. Lõpetuseks väideti, et Valgevene tootja on müügiga tegeleva ühisettevõtte kaudu lähedalt seotud vähemalt ühe Venemaa kaaliumkloriidi tootjaga ja seetõttu oleks nimetatud äriühingul huvi näidata Vene turul madalat normaalväärtust.

(32) Selles osas, mis puudutab nõudeid, mis on seotud Kanada sobivusega võrdlusriigiks, tuleb meelde tuletada, et sama menetlusega seotud varasemate uurimiste käigus on Valgevene jaoks normaalväärtuse kehtestamisel kasutatud sobiva võrdlusriigina Kanadat ja puuduvad tõendid, mis osutaksid sellele, et kõnealune valik ei oleks enam asjakohane. Lisaks sellele tuletatakse meelde, et Kanada on maailma peamine kaaliumkloriidi tootja ja eksportija, eespool Valgevenest ja Venemaast. Konkurentsi osas Kanada ja Venemaa turgudel leiti, et nii toodangu kui ka ettevõtjate arvu suhtes on Kanada turg vähemalt sama konkurentsivõimeline kui Vene turg. Lisaks sellele näitas uurimine, et Kanadasse suunatud kaaliumkloriidi impordi suhtes ei kohaldata mingeid tollimakse ega piiranguid. Tootmisprotsessi ja toorme kättesaadavuse osas tuleb meelde tuletada, et varasemad uurimised on juba tuvastanud, et tootmisprotsess ja toorme kättesaadavus on Kanadas ja Valgevenes suures osas samasugused ja ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis näitaks, et olukord oleks muutunud.

(33) Seoses Venemaa sobivusega võrdlusriigiks otsustati, et asjaomased isikud ei esitanud ühtegi kaalukat põhjust, miks tuleks kaaliumkloriidi normaalväärtuse kehtestamisel Valgevenes Kanada turult saadavale teabele eelistada Venemaa turult saadavat teavet. Selles suhtes tuleb samuti meelde tuletada, et mõned kuluelemendid Venemaal ei kajastunud mõistlikult Venemaa tootjate tootmiskuludes ja et nimetatud kuluelemente tuli märkimisväärsete summadega korrigeerida, nagu on selgitatud põhjenduses 54. Siiski arvati, et ühe Venemaa tootja suhted Valgevene tootjaga ei oleks tingimata olnud takistuseks Venemaa võimalikule valimisele võrdlusriigiks. Väide, et Venemaa äriühing võis olla huvitatud madala normaalväärtuse näitamisest, ei võta arvesse asjaolu, et võrdlusriigi andmeid muuhulgas uuritakse enne nende kasutamist põhjalikult.

(34) Institutsioonid võtsid teadmiseks Valgevene asutuste esitatud väited, mis puudutasid võrdlusriigi vähemalt ühe tootja ja ühenduse tootjate suhet. Seega selgitati välja, kas selline suhe oli Kanadas teavet andva äriühingute ja ühenduse tootjate vahel olemas. Sellega seoses näitas uurimine, et üks vajalikku teavet andev Kanada tootja oli kaudselt seotud mõnede tootjatega ühenduses. Selle äriühingu antud teavet kontrolliti äriühingu valdustes ja leiti, et see oli õige ja usaldusväärne ning seega kindel alus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Järeldati, et ühe võrdlusriigi äriühingu suhted mõne ühenduse tootjaga ei takista Kanada valimist võrdlusriigiks. Arvati ka seda, et Valgevene ja Venemaa kunagine kuulumine samasse NSVL tööstusharusse ei muuda Venemaad sobivamaks võrdlusriigiks kui Kanada, sest ei esitatud põhjendust, kuidas Venemaad saaks nimetatud asjaolu tõttu pidada sobivamaks. Seoses Kanada tootmismahuga tuleb meenutada, et Kanada on maailma kõige suurem kaaliumkloriidi tootja, müües suuri koguseid nii kodumaal kui ka ekspordiks. Kanada tootjad on tootmis- ja müügimahu poolest siiski erinevad. Seetõttu on Kanada turgu iseloomustavad kättesaadavad andmed tasakaalus ja objektiivsed. Tuleb samuti märkida, et turu suurus ei ole võrdlusriigi valikul otsustava tähtsusega. Samas on suurem turg mastaabisäästu silmas pidades Valgevene tootjale pigem kasulikum. Seetõttu lükati ka see väide tagasi. Lõpuks lükati tagasi ka arengutaset puudutav väide, sest see ei olnud põhjendatud.

(35) Seepärast kinnitas uurimine, et Kanadat tuleks kasutada asjakohase võrdlusriigina.

(36) Sellest tulenevalt põhinesid arvutused kahelt Kanada tootjalt saadud kontrollitud andmetel.

1.1.2. Normaalväärtus

(37) Leiti, et Kanada tootja (kes esitas küsimustikule täielikud vastused) samasuguse toote sisemaine müük on tüüpiline, kuna tema toodang vastas protsentuaalselt suurele osale Valgevene tootja vaatlusaluse toote ekspordist ühendusse.

(38) Samuti uuriti, kas iga tootetüübi, mida müüdi omamaisel turul tüüpilistes kogustes, omamaise müügi puhul saab järeldada, et seda tehti tavalise kauplemise käigus, tehes kindlaks kõnealuse toote sõltumatutele klientidele suunatud tulutoova müügi osakaalu. Juhul kui nimetatud tootetüübi müügi kogumahust üle 80% müüdi netomüügihinnaga, mis oli võrdne arvestusliku tootmiskuluga või sellest kõrgem, ja põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, arvutatuna nimetatud toote kogu uurimisperioodi ajal teostatud omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena, sõltumata sellest, kas kõnealune müük oli tulutoov või mitte. Leiti, et nii oli see ühe Agriumi tootetüübi puhul, mida müüdi Kanada turul ja mida eksportis ühendusse Belaruskali.

(39) Kolme tootetüübi puhul, mida omamaisel turul tüüpilistes kogustes ei müüdud, kasutati arvestuslikku normaalväärtust kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3. Normaalväärtuse saamiseks lisati eksporditavate tootetüüpide tootmiskuludele mõistlik protsent müügi-, üld- ja halduskulude katteks ja mõistlik kasumimarginaal. Selles suhtes ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 6 põhinesid müügi-, üld- ja halduskulud ja kasumisummad samasuguse toote omamaisel turul tavalise kauplemise korras teostatud tootmise ja müügi tegelikel andmetel. Tootmiskulusid puudutav teave põhines kahelt koostööd teinud Kanada tootjalt saadud vastustel.

1.1.3. Ekspordihind

(40) Arvestades, et koostööd tegeva eksportija eksportmüük kajastas Valgevenest pärit vaatlusaluse toote kogu importi ühendusse uurimisperioodi ajal, oli ekspordihinna kindlaksmääramise aluseks Valgevene koostööd tegeva eksportiva tootja poolt esitatud teave. Leiti, et Belaruskali müüs uurimisperioodi ajal kaaliumkloriidi 1) otse sõltumatutele klientidele ühenduses 2) ühenduses olevate seotud importijate kaudu või 3) Venemaal paikneva seotud äriühingu kaudu (IPC); seotud äriühing Venemaal müüs toodet kas sõltumatutele klientidele ühenduses või seotud importijatele ühenduses.

(41) Müügi puhul, mis teostati otse sõltumatutele klientidele ühenduses, võeti ekspordihinna arvutamise aluseks nimetatud klientide poolt tegelikult Belaruskalile või IPC-le makstud või makstavad hinnad.

(42) Müügi puhul, mille teostasid Belaruskali või IPC asjaomastele importijatele ühenduses, saadi ekspordihind hinna alusel, millega imporditud tooteid esimesele sõltumatule ostjale edasi müüdi. Korrigeeriti kõiki kõnealuste importijate poolt importimise ja edasimüügi vahel kantud kulusid, arvestades ka müügi-, üld- ja halduskulusid ja tollimakse ning eeldades mõistlikku kasumimarginaali. 7,9%list kasumimarginaali loeti seda tüüpi turu jaoks mõistlikuks ja leiti ka, et see on kooskõlas sõltumatute importijate kasumiga.

1.1.4. Võrdlus

(43) Tagamaks normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise, võeti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 korrigeerimise teel asjakohaselt arvesse hinnavõrdlust mõjutavaid erinevusi. Nimetatud alusel tehti vajadusel korrektiivid veo- (sh käitlemiskulud), kindlustus-, pakendamis- ja laenukulude suhtes. Sisemaaveo suhtes ekspordiriigis ja laenukulude suhtes korrigeeriti ekspordihinda võrdlusriigis kindlaks määratud kulude alusel. Venemaal asuva seotud kaupleja kaudu sooritatud eksportmüügi osas korrigeeriti samuti ekspordihinda vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i. Nimetatud artikli kohane korrektiiv oli 3%, sest leiti, et see kajastab mõistlikult asjaomase toote kaubandusega seotud sõltumatutele esindajatele makstud komisjonitasusid.

1.1.5. Dumpingumarginaal

(44) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kindlaks tootetüübi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdluse alusel. Normaalväärtuse ja Belaruskali ekspordihinna võrdlus näitas uurimisperioodi ajal 27,5%list dumpingumarginaali.

(45) Belaruskali poolt esitatud ühendusse eksportimisega seotud andmete ja Eurostati impordistatistikast võetud impordi kogumahu võrdlemine näitas, et koostöö tase oli kõrge, kuna, nagu ülalpool mainitud, esindas Belaruskali eksport kogu Valgevenest pärineva ühenduse impordi kogumahtu uurimisperioodil.

1.2. Venemaa

1.2.1. Normaalväärtus

(46) Esmalt tehti kummagi koostööd tegeva eksportiva tootja puhul kindlaks, kas nende samasuguse toote omamaine kogumüük on tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht vastas vähemalt 5%le nende ühendusse suunatud ekspordi kogumahust kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2. Leiti, et see on nii mõlema eksportiva tootja puhul.

(47) Hiljem, määratledes tootetüüpe vastavalt TARICi koodidele, mille alusel toode liigitatakse (st standardklassi või mittestandardklassi, k.a granuleeritud) ja vastavalt pakendile, milles seda tarnitakse (st lahtiselt, kottides või konteinerites), analüüsiti, kas iga tootetüübi omamaine müük oli piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Konkreetse tootetüübi omamaist müüki loeti piisavalt tüüpiliseks, kui kõnealuse tüübi omamaise müügi kogumaht esindas uurimisperioodi ajal 5% või suuremat osakaalu ühendusse eksporditava võrreldava tootetüübi müügi kogumahust. Nii oli see kolme tootetüübi puhul neljast, mida eksportis ühendusse Uralkali, ja kahe tootetüübi puhul kolmest, mida eksportis ühendusse Silvinit.

(48) Samuti uuriti, kas iga tootetüübi, mida müüdi omamaisel turul tüüpilistes kogustes, omamaise müügi puhul saab järeldada, et seda tehti tavalise kauplemise käigus, tehes kindlaks kõnealuse toote sõltumatutele klientidele suunatud tulutoova müügi osakaalu. Kui korrigeeritud ühikuhinnaga vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud tooteliigi müügimaht vastas rohkem kui 80 protsendile kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust ja kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt samaväärne korrigeeritud ühikuhinnaga, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte. Leiti, et nii oli see kõikide nende Silviniti ja Uralkali tootetüüpide puhul, mida müüdi nii omamaisel turul kui ka eksporditi ühendusse.

(49) Kui eksportiva tootja poolt müüdava konkreetse tootetüübi omamaiseid hindu ei saadud normaalväärtuse kehtestamiseks kasutada, kuna toodet ei müüdud omamaisel turul tüüpilistes kogustes, tuli kohaldada teist meetodit. Muu sobiva meetodi puudumise korral kasutati arvestuslikku normaalväärtust.

(50) Kõikidel juhtudel, kui kasutati arvestuslikku normaalväärtust kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3, lisati normaalväärtuse saamiseks eksporditavate tootetüüpide tootmiskuludele mõistlik protsent müügi-, üld- ja halduskulude katteks ja mõistlik kasumimarginaal. Selles suhtes ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 6 põhinesid müügi-, üld- ja halduskulud ja kasumisummad samasuguse toote omamaisel turul tavalise kauplemise korras teostatud tootmise ja müügi tegelikel andmetel.

(51) Energiakulude osas, nagu vaadeldava toote kaevandamisel ja töötlemisel kasutatud elekter ja gaas, tuvastati uurimise käigus, et nimetatud kulud moodustavad märkimisväärse osa kaaliumkloriidi tootjate kogukuludest mitte üksnes Venemaal, vaid ka teistes tootjariikides. Käesoleval juhul loeti asjakohaseks Venemaa tootjate energiaostukulude (ühiku kohta) võrdlemist teiste suuremate, sarnaste tootmismeetodite, tootmistaseme ja samasuguste looduslike eelistega kaaliumkloriidi tootjate vastavate kuludega, et teha kindlaks, kas makstavad hinnad ei ole ebanormaalselt madalad ja kas nad peegeldavad õigesti normaalkulusid. Kuna Venemaal ei ole teisi kaaliumkloriidi tootjaid, saadi kõnealune teave kahelt Kanada tootjalt.

(52) Esitatud andmed näitasid, et kahe Kanada tootja energiavajadused olid sarnased Venemaa tootjate energiavajadustega ning et nimetatud äriühingute poolt ostetud elekter ja gaas saadi omamaisest hüdroelektrienergiast ja suurematelt gaasimaardlatest, nagu ka elekter ja gaas, mida kasutavad Venemaa äriühingud. Võrdlus näitas, et kanada tootjate poolt makstud elektri hind ühiku kohta ei erinenud Venemaa tootjate poolt makstavast hinnast.

(53) Gaasitarnete osas tuvastati Vene gaasitarnija OAO Gazprom’i (kelle piirkondlik jaotusettevõte oli kõnealuste eksportivate tootjate varustaja) avaldatud 2004. aasta majandusaasta aruandes leitud andmete põhjal, et kahe Venemaa tootja makstud gaasi omamaine hind oli umbes viiendik Venemaalt pärit maagaasi ekspordihinnast. Samas aruandes on kirjas, et „OAO Gazprom koos Vene Föderatsiooni valitsusega teeb palju tööd selleks, et optimeerida gaasi reguleeritud hulgimüügi hindu”. Vastavalt nimetatud aruandes esitatud analüüsile on olemas „omamaisel turul müüdava maagaasi madalate hindade oht” ja „Gazprom’i kontsern on kohustatud tarnima maagaasi Venemaa tarbijatele föderatsiooni tariifiameti poolt reguleeritud hindadega. Praeguse seisuga on nimetatud hinnad märkimisväärselt madalamad kui maagaasi rahvusvahelised hinnad.” Lisaks sellele, nagu leiti eelmise läbivaatamisega seotud uurimise käigus, mis viidi lõpule novembris 2005 määrusega (EÜ) nr 1891/2005, märgiti 2003 aasta majandusaasta aruandes, et „OAO Gazprom ei saanud omamaisel turul mingisugust kasumit”. Kuna äriühingute poolt makstud gaasihinnad ei suurenenud, ei ole selles osas mingisugust märki sellest, et kõnealune olukord oleks uurimisperioodi ajal muutunud. Seetõttu vihjavad olemasolevad andmed selgelt sellele, et omamaistelt tarbijatelt küsitud gaasihinnad on kaugel kulude katmise tasemest. Lisaks sellele näitas uurimine, et kahe Venemaa tootja poolt makstud gaasihind oli oluliselt madalam kui kahe Kanada tootja poolt makstud gaasihind.

(54) Arvestades ülaltoodut, leiti seega, et Venemaa piirkondliku gaasitarnija poolt Venemaa kaaliumkloriidi tootjatelt uurimisperioodil küsitavad hinnad, võrrelduna Venemaalt pärit gaasi ekspordihindadega ja Kanada gaasitarnija poolt suurematelt Kanada tööstuslikelt kasutajatelt nõutava gaasiekspordihinnaga, ei kajasta gaasi tootmisega seotud kulusid. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 5 korrigeeriti seetõttu kõikide Venemaa äriühingute tootmiskulusid. Kuna muud põhjendaud alust ei olnud, kasutati korrigeerimisel andmeid gaasi ekspordihinna, transpordi netokulude, käibemaksu ja aktsiisimaksu kohta. Kõnealune korrigeerimine oli kooskõlas meetoditega, mida kasutati eelmisel läbivaatamisel, mis viidi lõpule novembris 2005 määruse (EÜ) nr 1891/2005 alusel.

(55) Maagaasi hindade korrigeerimisega seoses tegid Venemaa ametiasutused ettepaneku, et dumpinguvastases menetluses tuleb asjakohaselt arvesse võtta looduslikke ja konkurentsieeliseid. Venemaa ametiasutused väitsid ka seda, et kasumi arvutamise metoodika normaalväärtuse kindlaksmääramisel oli ebaseaduslik ja vastuvõetamatu. Siinkohal tuleb märkida, et seoses väidetavate eelistega ei tehtud mingeid korrektiive. Siiski korrigeeriti kaaliumkloriidi tootmisega seotud kulutusi maagaasile vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 (vt põhjendusi 51–54), sest neid kulusid ei olnud asjaomased isikud kajastanud piisaval määral. Normaalväärtus määrati kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 (vt põhjendust 50). Seetõttu lükati need väited tagasi.

(56) Tootmiskuludega seoses väitis ühenduse tootmisharu, et soetusmaksumusel põhinev põhivara amortisatsiooni arvutus ei kajasta vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 õigesti vaatlusaluse toote tootmisega seotud kulusid. Seetõttu nõuti Venemaa tootjate kulude ülespoole korrigeerimist.

(57) Venemaa tootjate juurde tehtud kohapealsed kontrollkäigud näitasid, et nende varade esialgne väärtus oli kindlaks määratud 1993. aasta erastamisprotsessi ajal läbiviidud hindamiste alusel. Nimetatud vara väärtus vaadati läbiaastatel 1993–1997 Venemaa valitsuse poolt hüperinflatsiooni tõttu avaldatud ümberhindamiskoefitsientide kohaldamise tulemusel. 1997. aasta lõpus, pärast Venemaa valitsuse dekreedi avaldamist, viisid sõltumatud hindajad läbi varade sõltumatu hindamise. Kõnealuste varade väärtuste määramisel lähtuti kolmest põhikriteeriumist, millest üks oli vara asendusmaksumus. Nimetatud sõltumatute hindamiste tulemus on kajastatud äriühingute 1998. aasta algbilansis.

(58) Kuna puuduvad olulised tõendid, mis näitaksid, et amortisatsioon ei olnud eksportivate tootjate aruandluses korrektselt kajastatud, ei soovitata praegu teha äriühingute normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud tootmiskulude andmetes sisalduvates amortisatsioonikuludes ühtegi korrektiivi.

1.2.2. Ekspordihind

(59) Silviniti puhul leiti, et äriühing müüs uurimisperioodi jooksul kaaliumkloriidi 1) otse sõltumatutele klientidele ühenduses, 2) ühenduses olevate seotud importijate kaudu või 3) Šveitsis paikneva sõltumatu äriühingu kaudu. Uralkali puhul teostati kogu kaaliumkloriidi müük ühendusse Küprosel ja Šveitsis asuvate sõltumatute äriühingute kaudu.

(60) Kõikidel juhtudel, kus kaaliumkloriidi eksporditi sõltumatutele klientidele ühenduses, määrati ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 kindlaks reaalselt makstud või makstavate ekspordihindade alusel. Seotud äriühingu poolt ühenduses asuvatele seotud importijatele suunatud müügi osas saadi ekspordihind hinna alusel, millega imporditud tooteid esimesele sõltumatule ostjale edasi müüdi. Korrigeeriti kõiki kõnealuste importijate poolt importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulusid, kaasates müügi-, üld- ja halduskulud ja tollimaksud ning arvestades mõistlikku kasumimarginaali, kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9. 7,9%list kasumimarginaali loeti seda tüüpi turu jaoks mõistlikuks ja leiti ka, et see on kooskõlas sõltumatute importijate kasumiga.

1.2.3. Võrdlus

(61) Tagamaks normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise, võeti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 korrigeerimise teel asjakohaselt arvesse hinnavõrdlust mõjutavaid erinevusi. Nimetatud alusel tehti vajadusel korrektiivid kaudsete maksude, veo- (sh käitlemiskulud), kindlustus-, pakendamis- ja laenukulude suhtes. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i tehti korrektiivid ka juhul, kui eksportmüük teostati muus riigis (mitte ühenduses) asuva seotud äriühingu kaudu. Nimetatud artikli kohane korrektiiv oli 3%, sest arvati, et see kajastab mõistlikult asjaomase toote kaubandusega seotud sõltumatutele esindajatele makstud komisjonitasusid.

1.2.4. Dumpingumarginaal

(62) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kindlaks tootetüübi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdluse alusel. Nimetatud võrdlus näitas koostööd tegevate eksportijate vaatlusaluse toote impordi puhul märkimisväärset dumpingut, mis Uralkali puhul ületas 8% ja Silviniti puhul 14% taseme.

(63) Eksportivate tootjate poolt esitatud ekspordiandmete ja Eurostati impordistatistikast võetud impordi kogumahu andmete võrdlemine näitas, et koostöö tase oli kõrge, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas Venemaalt pärineva ühenduse impordi kogumahu uurimisperioodil.

2. Dumpingu jätkumise tõenäosus

2.1. Üldteave

(64) Kolm koostööd tegevat tootjat esindavad asjaomaste riikide koguimporti. Uurimine, kas on tõenäoline, et dumping jätkub, kui meetmed tühistatakse, põhines seega suures ulatuses nimetatud koostööd tegevate tootjate poolt esitatud andmetel.

2.1.1. Praegune dum ping

(65) Selleks et teha kindlaks, kas dumpingu jätkumine oli tõenäoline, uuris komisjon asjaomastest riikidest ühendusse suunduva ekspordi praeguse dumpingu olemasolu sellel alusel, et kui dumping praegu toimub, on vastupidise informatsiooni puudumise korral põhjust eeldada, et see jätkub tõenäoliselt tulevikus. Seega tuletatakse meelde, et mõlemast asjaomasest riigist pärineva kaaliumkloriidi dumping oli jätkuvalt märkimisväärne (vt põhjendusi 26–62).

2.1.2. Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja ühendusesiseste müügihindade seosed

(66) Märgitakse samuti, et kõikide asjaomaste tootjate kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad leiti olevat madalamad ühenduse tootmisharu keskmistest müügihindadest ühenduses. See tähendab, et vaadeldava toote domineeriv hinnatase ühenduse turul muudab ühenduse turu väga ligitõmbavaks eksportijatele asjaomastes riikides. Sellest lähtudes leiti, et jõusolevate meetmete tühistamise korral leidub tõepoolest majanduslik motiiv ekspordi ümbersuunamiseks EL-välistest riikidest tulutoovamale ühenduse turule.

2.2. Valgevene

2.2.1. Tootmine, tootmisvõimsus ja investeerimine Valgevenes

(67) Belaruskalil on õnnestunud suurendada oma toodangut vaadeldaval perioodil 25% võrra. Nagu näitab allpool olev tabel, on tootmismahud suurenenud peamiselt aastal 2003 ja uurimisperioodil.

2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Tegelik tootmine Valgevenes | 100 | 102 | 114 | 125 |

(68) Vaadeldaval perioodil suurendas Belaruskali oma tootmisvõimsust 3% võrra. Aastaks 2006 nähti ette edasist tootmisvõimsuse kasvu 12 protsendipunkti võrra. Lisaks sellele märgitakse, et ehkki Belaruskali tootis kaaliumkloriidi uurimisperioodil peaaegu täisvõimsusega, teatas ta märkimisväärsest tootmisvõimsuse ja koguinvesteeringute kasvust aastatel 2005 ja 2006. Deklareeritud tootmisvõimsus ja investeeringud (eurodesse konverteeritult) on näidatud indekseeritud vormis järgmiselt:

2001 | 2002 | 2003 | 2004 (uurimisperiood) | 2005* | 2006* |

Tootmisvõimsus | 100 | 100 | 100 | 103 | 114 | 115 |

Investeeringud | 100 | 132 | 111 | 128 | 175 | 175 |

*) põhineb Belaruskali hinnangul

(69) Ülaltoodu alusel saab järeldada, et Belaruskalil võib oma suureneva tootmisvõimsuse arvel suurendada oma eksporti ühenduse turule, kui meetmed tühistatakse, kuna Belaruskali on teatanud edasisest kasvust tootmisvõimsuses ja märkimisväärsest investeerimistegevuse kasvust.

2.2.2. Omamaine turg Valgevenes

(70) Kaaliumkloriidi omamaine müük Valgevenes jäi vaadeldaval ajavahemikul madalale tasemele, moodustades kogu Belaruskali müügist alla 10%. Aasta 2001 ja uurimisperioodi vahel vähenes Valgevenes omamaise müügi maht 3% võrra. Kuna omamaine turg veidi ahenes, ei suutnud see toodangu kasvu vastu võtta. Tõenäoliselt see tulevikus ei muutu. Seetõttu peab äriühing põhiosa oma toodangust eksportima.

2.2.3. Valgevene eksport teistesse riikidesse

(71) Valgevene ainsa eksportiva tootja poolt antud informatsioon näitas, et märkimisväärne osa – 82% – ekspordist oli suunatud EL-välistesse riikidesse (põhilised eksporditurud on Hiina Rahvavabariik, Brasiilia ja India). Lisaks sellele suurenes ekspordimaht kolmandatesse riikidesse 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel 25% võrra. Seega kinnitas uurimine, et enamik Valgevene kaaliumkloriidi toodangust suunati suurenevates kogustes eksporditurgudele.

(72) Leiti, et Belaruskali poolt ühendusele müüdavate kaaliumkloriidi tüüpide hinnad olid keskmiselt veidi kõrgemad kui kolmandate riikide turgudele müüdavate tüüpide hinnad. Nagu põhjenduses (44) järeldatud, toimus eksport Valgevenest ühendusse dumpinguhinnaga, mis näitab, et ka eksport kolmandatesse riikidesse toimus dumpinguhindadega ja dumpingutase oli veidi kõrgem kui ühendusse suunatud ekspordi puhul. Ühenduse turg on vaadeldava äriühingu dumpinguhindadega kaaliumkloriidi jaoks ligitõmbavam oma veidi kõrgema hinnataseme, läheduse, klientide ostujõulisusest tulenevate väiksemate makseriskide ja soodsate maksetingimuste tõttu.

2.3. Venemaa

2.3.1. Tootmine, tootmisvõimsus ja investeerimine Venemaal

(73) Venemaa tootjatel on vaadeldaval perioodil õnnestunud suurendada oma toodangut 29% võrra. Nagu näitab allpool olev tabel, on tootmismahud suurenenud peamiselt uurimisperioodil.

2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Tegelik tootmine Venemaal | 100 | 104 | 112 | 129 |

(74) Ehkki kahe Venemaa äriühingu tootmisvõimsus jäi vaadeldaval perioodil stabiilseks, ootavad äriühingud 6%-list kasvu aastaks 2006. Lisaks sellele oli Venemaa tootjate esitatud informatsiooni põhjal neil ka kasutamata tootmisvõimsust kaaliumkloriidi toodangu suurendamiseks.

2001 | 2002 | 2003 | 2004 (uurimisperiood) | 2005* | 2006* |

Tootmisvõimsus Venemaal | 100 | 100 | 100 | 100 | 102 | 106 |

(75) Lisaks sellele ootavad nad oma investeeringutes märkimisväärset kasvu aastatel 2005 ja 2006. Investeeringud (eurodesse konverteeritult) on indekseeritud vormis järgmised:

2001 | 2002 | 2003 | 2004 (uurimisperiood) | 2005* | 2006* |

Investeeringud Venemaal | 100 | 64 | 71 | 84 | 103 | 261 |

*) põhineb Venemaa äriühingute hinnangul

(76) Ülaltoodu põhjal saab järeldada, et eksportivatel tootjatel Venemaal on võimsust suurendada oma eksporti ühenduse turule, kui meetmed tühistatakse. Lisaks sellele teatasid mõlemad äriühingud investeeringute märkimisväärsest suurenemisest, mistõttu võib arvata, et tootmisvõimsus suureneb edaspidi veelgi.

2.3.2. Omamaine turg Venemaal

(77) Kaaliumkloriidi omamaine müük jäi Venemaal vaadeldaval perioodil madalale tasemele, moodustades keskmiselt alla 15% kahe äriühingu kogumüügist. Omamaise müügi maht kasvas 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel 5% võrra. Omamaise turu kasv ei suutnud toodangu kasvu (29%) vastu võtta ja seega peavad nimetatud kaks äriühingut põhiosa oma toodangust eksportima.

2.3.3. Venemaa eksport teistesse riikidesse

(78) Eksportivate tootjate antud informatsioon näitas, et märkimisväärne osa – 95% – kogu ekspordist oli suunatud EL-välistesse riikidesse (põhilised eksporditurud on Hiina Rahvavabariik ja Brasiilia). Lisaks sellele suurenes Venemaa eksport kolmandatesse riikidesse 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel 46% võrra. Seega kinnitas uurimine, et enamik Venemaa kaaliumkloriidi toodangust suunati suurenevates kogustes eksporditurgudele.

(79) Leiti, et vaadeldavate äriühingute poolt ühendusele müüdavate kaaliumkloriidi tüüpide hinnad olid madalamad kui kolmandate riikide turgudele müüdavate tüüpide hinnad. Ühenduse turg on siiski vaadeldavate äriühingute dumpinguhindadega kaaliumkloriidi jaoks ligitõmbavam oma läheduse, klientide ostujõulisusest tulenevate väiksemate makseriskide ja soodsate maksetingimuste tõttu.

2.4. Järeldus dumpingu jätkumise tõenäolisuse kohta

(80) Fakti, et ühenduse tootjate üldiselt domineeriv hinnatase ühenduses on kõrgem kui keskmine Valgevene ja Venemaa eksportivate tootjate ekspordihinnatase ekspordil kolmandatesse riikidesse, tuleb lugeda stiimuliks ühendusse suunatud dumpinguhindadega ekspordi suurendamiseks.

(81) Kuna eksportivatel tootjatel nii Valgevenes kui Venemaal on kasutamata tootmisvõimsust ja arvestades, et kõik asjaomased äriühingud näitasid märkimisväärset kasvu oma investeeringutes ja tootmisvõimsuses, saab järeldada, et kui meetmed tühistatakse, on oodata ühendusse suunatud ekspordi suurenemist või praegu ühendusevälistesse riikidesse suunatud ekspordi märkimisväärsetes kogustes ümbersuunamist ühenduse turule.

(82) Uurimine näitas, et kaaliumikloriidi turg väljaspool ühendust oli uurimisperioodil küllaltki ebakindel, mis väljendus ekspordihindade märkimisväärses kõikumises. Selline ebakindlus on tõenäoliselt tingitud erandlikust olukorrast, mille on põhjustanud tugev nõudluse suurenemine tekkivatel turgudel Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Seepärast on tõenäoline, et märkimisväärsed kaaliumkloriidi kogused Valgevenest ja Venemaalt suunatakse ümber stabiilsemale ühenduse turule, kui kasv kõnealustel eksporditurgudel küllastub ja sellest tulenevalt nõudlus enam ei suurene või hakkab vähenema. Selles osas tuleks samuti mainida, et ülemereturgudel on palju suuremad veokulud kui ühenduse turul, millele on laeva või rongiga lihtsam ligi pääseda ja mis on seetõttu kulutõhusam.

(83) Hindade osas näitas uurimine, et Valgevenest ja Venemaalt pärit import ühendusse teostatakse ikka dumpinguhindadega. Seetõttu võib vastupidiste märkide puudumisel eeldada, et tõenäoliselt dumping tulevikus jätkub.

(84) Nimetatud põhjustel järeldati, et on tõenäoline, et dumpinguhindadega import asjaomastest riikidest jätkub ja et dumpinguhindadega import suureneks märgatavalt, kui meetmed tühistataks.

D. KAHJU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Ühenduse tootmisharu määratlus

(85) Uurimine kinnitas, et kaebuse esitanud kolme ühenduse tootja toodang moodustab ühenduse kaaliumkloriidi toodangust 99%. Need äriühingud kujutavad seega endast ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(86) Kuna kaks ühenduse tootjat on seotud äriühingud (Cleveland Potash Ltd. ja Iberpotash S.A. kuuluvad mõlemad kontsernile ICL (Israel Chemicals Ltd, Tel Aviv)), koosneb ühenduse tootmisharu ainult kahest sõltumatust tootjate rühmast, ICL ja K+S Kali GmbH.

(87) Kuna ühenduse tootmisharu koosneb ainult kahest tootjate rühmast, saab teavet ühenduse tootmisharu kohta konfidentsiaalsuse huvides esitada ainult indekseeritud kujul. Kahjuanalüüsis võeti arvesse ainult ühenduse tootmisharu toodetud kaaliumkloriidi, jättes välja ostetud kaaliumkloriidi (peamiselt kaaliumkloriid, mida tootis ICL kontsern Iisraelis) edasimüügi.

(88) Kahjunäitajate analüüs viidi läbi Eurostati andmete ning koostööd tegevate eksportivate tootjate ja ühenduse tootmisharu küsimustiku vastustes antud teabe alusel.

2. Ühenduse tootmisharu olukorra ja ühenduse kaaliumkloriidituru analüüs

2.1. Tarbimine ühenduses

(89) Ühenduse kaaliumkloriidi kogutarbimise arvutamisel liideti ühenduse tootmisharu müügile import asjaomastest riikidest ja kõigist teistest kolmandatest riikidest.

(90) Nende andmete alusel kasvas tarbimine ühenduses 7 231 000 tonnilt 2001. aastal ligikaudu 8 030 000 tonnini uurimisperioodil, st ligikaudu 11%.

Ühenduse tarbimine 1000 tonnides | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 (uurimisperiood) |

EL 10 | 1 053 | 1 055 | 1 154 | 1 381 |

Indeks | 100 | 100 | 110 | 131 |

EL 15 | 6 177 | 6 206 | 6 568 | 6 649 |

Indeks | 100 | 100 | 106 | 108 |

EL 25 | 7 231 | 7 262 | 7 722 | 8 030 |

Indeks | 100 | 100 | 107 | 111 |

(91) Vaadeldaval ajavahemikul toimus peaaegu kogu import Valgevenest ja Venemaalt EL 15 riikidesse seestöötlemisega seotud soodustuste süsteemi (IPR) alusel, ent IPRi ei kasutatud impordi puhul EL 10 riikidesse. See import konkureerib ühenduse tootmisharus valmistatud samasuguse tootega, kuna ühenduses töötlevad seda väetisetootjad, kes ostavad osa samuti ekspordiks toodetud kompleksväetiste toormest ühenduse tootmisharult. IPRi alusel toimunud importi võeti seetõttu arvesse ühenduse tarbimise kindlaksmääramisel ja asjaomastest riikidest pärit impordi analüüsis.

2.2. Import asjaomastest riikidest

2.2.1. Impordi maht

(92) Uurimisperioodil müüsid asjaomaste riikide eksportivad tootjad kaaliumkloriidi EL 10 turule põhjenduses 3 nimetatud laienemise erikohustuste alusel. Kohustuse alusel müüdud koguseid võeti arvesse, et kajastada asjaomaste riikide müüki ELi turul.

(93) Venemaalt pärineva kaaliumkloriidi impordimaht EL 25-sse suurenes vaadeldaval ajavahemikul 19% võrra. Valgevenest pärineva impordi maht suurenes samal ajavahemikul 44% võrra. Kogu import asjaomastest riikidest, arvutatuna EL 25 lõikes, suurenes vaadeldaval ajavahemikul 37% võrra. Pärast väikest langust 2002. aastal Valgevene müügi vähenemise tõttu peamiselt Hispaaniale tõusis asjaomaste riikide müük 2003. ja 2004. aastal märkimisväärselt (mõlemal aastal) umbes 20%.

Impordi kogus | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 (uurimisperiood) |

Valgevene EL 15 | 100 | 58 | 104 | 154 |

Valgevene EL 10 | 100 | 105 | 127 | 140 |

Valgevene EL 25 | 100 | 94 | 122 | 144 |

Venemaa EL 15 | 100 | 88 | 95 | 105 |

Venemaa EL 10 | 100 | 112 | 98 | 131 |

Venemaa EL 25 | 100 | 101 | 97 | 119 |

Asjaomased riigid EL 25 | 100 | 96 | 115 | 137 |

2.2.2. Turuosa

(94) Asjaomaste riikide impordi turuosa ühenduses tõusis vaadeldaval ajavahemikul 23% võrra. Suurenemine polnud siiski pidev: turuosa jäi kuni 2003. aastani peaaegu stabiilseks ja suurenes siis järsult 2004. aastal.

Asjaomaste riikide turuosa | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Valgevene EL 15 | 100 | 57 | 98 | 143 |

Valgevene EL 10 | 100 | 105 | 116 | 107 |

Valgevene EL 25 | 100 | 94 | 114 | 129 |

Venemaa EL 15 | 100 | 88 | 90 | 97 |

Venemaa EL 10 | 100 | 100 | 90 | 107 |

Venemaa EL 25 | 100 | 112 | 89 | 100 |

Asjaomased riigid EL 25 | 100 | 95 | 108 | 123 |

2.2.3. Hindade areng ja muutumine

2.2.3.1. Asjaomase impordi hindade areng

(95) Vaatlusalusel ajavahemikul järgisid impordihinnad langevat suundumust, nagu näitab järgmine tabel. Uurimisperioodil toimus mõõdukas hinnatõus pärast nõudluse suurenemist teistes kolmandates riikides, eeskätt Hiinas. Tõus oli siiski oluliselt väiksem kui varasemate aastate hinnalangused.

Kaaliumkloriidi keskmine hind eurodes tonni kohta (EL 25) | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Valgevene (indeks) | 100 | 95 | 82 | 95 |

Venemaa (indeks) | 100 | 97 | 78 | 84 |

Kokku (indeks) | 100 | 95 | 82 | 93 |

(96) Asjaomastest riikidest pärit kaaliumkloriidi keskmine hinnalangus asjaomastes riikides ulatub vaadeldaval ajavahemikul 7%ni.

2.2.3.2. Hindade muutumine

(97) Hindade allalöömise kindlakstegemiseks võrreldi Valgevenest ja Venemaalt pärineva kaaliumkloriidi hindu selle müümisel sõltumatutele klientidele kaubaarvetele märgitud hindadega, millega ühenduse tootmisharu müüs toodet ühenduse turul. Sel teel tehti kindlaks, et Valgevene päritolu kaaliumkloriidi hinna allalöömismarginaal oli 18%, Venemaalt pärineva kaaliumkloriidi hinna allalöömismarginaal ulatus aga 17%st 23%ni.

2.3. Ühenduse tootmisharu majandusolukord

2.3.1. Tootmine

(98) Vaadeldaval ajavahemikul on kaaliumkloriidi tootmine ühenduses veidi kasvanud, välja arvatud 2002. aastal, kui toodang veidi vähenes mineraalipuuduse tõttu ühe ühenduse tootja kaevandustes. Ühenduse kaaliumkloriiditootmise statistika oli järgmine:

Tootmine | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 95 | 102 | 104 |

2.3.2. Tootmisvõimsus

(99) Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus oli kogu vaadeldaval ajavahemikul stabiilne. Kaaliumkloriidi tootmisvõimsuse statistika oli järgmine:

Tootmisvõimsus | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 100 | 100 | 100 |

2.3.3. Tootmisvõimsuse rakendamine

(100) Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 2002. aastal, aga hakkas 2003. aastal tõusma. Vaadeldaval ajavahemikul suurenes ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine 3% võrra.

Tootmisvõimsuse rakendamine | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 96 | 102 | 103 |

2.3.4. ELi müügimaht

(101) Ühenduse müügi kogumaht sõltumatutele klientidele ELis suurenes vaadeldaval ajavahemikul 1% võrra:

ELi müügimaht | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 98 | 102 | 101 |

2.3.5. Turuosa

(102) Ühenduse turuosa vähenes vaadeldaval ajavahemikul pidevalt, nagu näitab järgmine tabel: ELi turuosa

Uurimisperiood | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 97 | 95 | 91 |

2.3.6. Kasv

(103) Ehkki ühenduse kaaliumkloriiditurg kasvas vaadeldaval ajavahemikul 11% võrra, ei saanud ühenduse tootmisharu sellest kasu. Nad suutsid oma müüki ELis suurendada ainult 1% võrra, mis on oluliselt väiksem turu kasvust.

2.3.7. Hindade areng

(104) Uurimine näitas, et ühenduse tootjate keskmine müügihind tõusis vaadeldaval ajavahemikul 6% võrra. Algselt jäi see aastatel 2001–2003 suhteliselt stabiilseks, kuid tõusis siis 2003. aastast uurimisperioodini 6% võrra. Hinnatõus langeb kokku märkimisväärse nõudluse suurenemisega teistes kolmandates riikides, peamiselt Hiina Rahvavabariigis. See näitab, et kaaliumkloriidi hindu ühenduse turul mõjutab muudel turgudel valitsev nõudmine. Ühenduse tootmisharu keskmine kaaliumkloriidi müügihind ühenduse turul muutus järgmiselt:

Keskmine müügihind eurodes tonni kohta | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 99 | 100 | 106 |

2.3.8. Kasumlikkus

(105) Ühenduse tootmisharu ühendusesisese müügi kasumlikkus netomüügi protsendina väljendatult suurenes vaadeldaval ajavahemikul. Kuigi ühenduse tootmisharu oli aastatel 2001 ja 2002 kahjumis, saavutasid nad 2003. ja 2004. aastal uuesti kasumlikkuse. Ühenduse tootmisharu kasumlikkus ühenduse turul muutus järgmiselt:

Kasumimäär | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Indeks | -100 | -497 | 51 | 412 |

2.3.9. Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

(106) Tööhõive ühenduse tootmisharus püsis põhiliselt stabiilsena:

Kaaliumkloriidi tootmisega hõivatud töötajad | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 100 | 101 | 100 |

2.3.10. Varud

(107) Ühenduse kaaliumkloriiditootjate lõppvarud vähenesid vaadeldaval ajavahemikul pidevalt (27% võrra). Ühenduse tootmisharu lõppvarud on keskmise ajavahemiku lõikes olnud umbes 500 000 tonni. Uurimisperioodi lõpul olid lõppvarud suurenenud müügi, eelkõige suurenenud ekspordi tõttu ja logistilistel põhjustel keskmisest väiksemad. Ühenduse kaaliumkloriiditööstuse lõppvarud on muutunud järgmiselt:

Lõppvarud | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 93 | 84 | 73 |

2.3.11. Investeeringud

(108) Ühenduse tootmisharu koguinvesteeringud kasvasid aastatel 2001–2002 märgatavalt, ent kahanesid seejärel tasemeni, mis jääb 2001. aasta näitajatele 22 protsendi võrra alla, seda peamiselt ühe ühenduse tootja asendusinvesteeringute planeeritud vähendamise tõttu. Ühenduse investeeringud on muutunud järgmiselt:

Investeeringud | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 147 | 98 | 78 |

2.3.12. Investeeringutasuvus

(109) Kuna samasuguse toote valmistamiseks kasutatud varade arvestuslik netoväärtus on vaadeldaval ajavahemikul väga vähe muutunud, on investeeringute tasuvus muutunud kasumlikkusega paralleelselt.

Investeeringute tasuvus | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Indeks | -100 | -477 | 48 | 412 |

2.3.13. Rahavoog ja kapitali kaasamise võime

(110) Ühenduse tootmisharu rahavoog kahanes aastatel 2001–2002 märgatavalt, ent suurenes seejärel 2003. aastal ja uurimisperioodil. Vaadeldaval ajavahemikul suurenes rahavoog 64% võrra.

Rahavoog | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 56 | 127 | 164 |

(111) Kõik ühenduse tootjad kuuluvad suurtesse börsil noteeritavatesse kontsernidesse, mis võimaldab neil koguda kapitali kontsernisiseselt.

2.3.14. Dumpingu suurusjärk ja senisest dumpingust toibumine

(112) Mis puudutab uurimisperioodil avastatud tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule, ei saa seda hinnata tühiseks, võttes arvesse nimetatud kahest riigist pärineva impordi mahtu ning hindu. Tuleks siiski mainida, et Valgevene puhul on marginaal madalam kui varasema uurimise puhul. Samuti tuleks märkida, et Valgevenest ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi maht on pärast varasemat uurimist kasvanud.

2.3.15. Järeldus ühenduse tootmisharu olukorra kohta

(113) Ühenduse tootmisharu taastub endiselt varasemast dumpingust. Vaadeldaval ajavahemikul taastumine teataval määral toimus, peamiselt kasvavate müügihindade ja selliste näitajate positiivse arengu tõttu nagu tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht ja varud. Selle positiivse arengu tulemusena jõudis ühenduse tootmisharu uurimisperioodil kasumisse. Turuosa aga näitas langemistendentsi ja nagu näidatud, tuli ühenduse tootmisharul vähendada investeeringuid. Lisaks on saavutatud kasumi tase siiski märkimisväärselt madalam kasumist, mida peeti ühenduse tootmisharu jaoks dumpinguhinnaga impordi puudumise korral saavutatavaks tasemeks, st 9%. Seetõttu võib järeldada, et ühenduse tootmisharu on kahjustavast dumpingust osaliselt toibunud, aga siiski raskes olukorras.

(114) Pärast uurimistulemuste avaldamist väitsid üks eksportija ja üks huvitatud isik, et mõnede kahjutegurite negatiivset arengut mõjutas asjaolu, et üks Prantsusmaal asuv ühenduse tootja oli lõpetanud kaaliumkloriidi tootmise sel perioodil, kui tehti analüüs. Sellega seoses tuleb märkida, et kuna kõnealune Prantsusmaa tootja oli lõpetanud kaaliumkloriidi tootmise 2001. aasta jooksul ja tema kaasamine selle aasta kahjuanalüüsi oleks mõjutanud andmete võrreldavust, ei lisatud kõnealust ühenduse tootjat puudutavaid andmeid üldse kahjunäitajate hulka.

2.4. Impordimahud ja impordihinnad teistest kolmandatest riikidest

(115) Kaaliumkloriidi impordimaht teistest kolmandatest riikidest suurenes vaadeldaval ajavahemikul umbes 1 016 000 tonnilt 2001. aastal 1 255 000 tonnini uurimisperioodil. See vastab 24%lisele tõusule. Suurenemine toimus peamiselt Iisraelist ja Jordaaniast pärit impordi tõttu. Tuleks märkida, et Iisraelist importisid valdavalt ühenduse tootmisharuga seotud äriühingud.

Import muudest kolmandatest riikidest tuhandetes tonnides | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood | Muutus 2001-uurimisperiood |

Iisrael | 552 | 745 | 740 | 643 | +17% |

Jordaania | 140 | 180 | 210 | 278 | +99% |

Kanada | 225 | 184 | 174 | 203 | -10% |

Teised riigid | 91 | 96 | 95 | 128 | -55% |

Kokku | 1 016 | 1 209 | 1 223 | 1 255 | +24% |

(116) Teiste kolmandate riikide turuosa tõusis 14%lt 2001. aastal 15%le 2004. aastal. Nendest riikidest toimus import valdavalt EL 15-sse.

(117) Eurostati andmetel langes sellise impordi keskmine müügihind 134,94 eurolt tonni kohta 2001. aastal 127,24 eurole tonni kohta uurimisperioodil, ent ületas siiski alati ühenduse tootmisharu hindu ja oli märgatavalt kõrgem Venemaalt ja Valgevenest pärineva kaaliumkloriidi hinnast. Täpsemalt oli areng järgmine:

Keskmine impordihind teistest kolmandatest riikidest (eurot tonni kohta) | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood | Muutus 2001-uurimisperiood |

Iisrael | 119,80 | 126,25 | 127,17 | 125,16 | +4% |

Jordaania | 170,55 | 145,41 | 123,69 | 117,02 | -31% |

Kanada | 139,83 | 137,12 | 120,46 | 127,51 | -9% |

Teised riigid | 159,95 | 142,94 | 158,24 | 157,76 | -1% |

Kokku | 134,94 | 132,10 | 128,03 | 127,24 | -6% |

(118) Eelnevast järeldub, et eeskätt kõrgemat hinnataset ja üsna stabiilset turuosa silmas pidades ei ole import kolmandatest riikidest mõjutanud ühenduse tootmisharu praegust olukorda.

2.5. Ühenduse tootmisharu eksport

(119) Ühenduse tootmisharu kaaliumkloriidieksport kolmandatesse riikidesse suurenes. Ekspordi üldine kasv ulatub vaadeldaval ajavahemikul 23%ni. Seetõttu polnud ekspordil ühenduse tootmisharule negatiivset mõju. Täpsemalt oli vaadeldaval ajavahemikul areng järgmine:

Ühenduse tootmisharu ekspordi müügimaht | 2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 107 | 127 | 123 |

3. Järeldus kahju jätkumise või kordumise kohta

3.1. Ühenduse tootmisharu praegune olukord

(120) Nagu põhjenduses 90 nimetatud, suurenes ühenduse kaaliumkloriiditarbimine vaadeldaval ajavahemikul 11% võrra, jõudes kõrgeimale tasemele 2004. aastal.

(121) Kui ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 9% võrra, siis asjaomaste riikide turuosa suurenes vaadeldaval ajavahemikul 23% võrra.

(122) Teiste kolmandate riikide turuosa kasvas 1 protsendipunkti võrra 15% tasemele hindade juures, mis ei löönud alla ühenduse tootmisharu müügihindu. Seetõttu tuleb järeldada, et impordil teistest kolmandatest riikidest polnud uurimisperioodil ühenduse tootmisharu majandusseisule märgatavat mõju.

(123) Samal ajal on ühenduse tootmisharu majandusseis arenenud kahetiselt: mitmed kahjunäitajad, nagu turuosa ja investeeringud, on arenenud negatiivses suunas, teised aga, nagu toodang, müügimaht, müügihind ja kasumlikkus, on paranenud.

(124) Uuring näitas ebaharilikult madalaid impordihindu, mis avaldasid negatiivset mõju müügimahule, turuosale ning seetõttu ka ühenduse tootmisharu kasumlikkusele. Negatiivset mõju müügimahule näitab ka asjaolu, et võrreldes tarbimise kasvuga ühenduse turul käsitletaval perioodil (+11%) oli ühenduse tootmisharu müügimahu kasv väga väike (+1%). Alles uurimisperioodi viimase kuue kuu jooksul paranes olukord impordihindade osas mõnevõrra, sest neid hindu tõsteti kehtivate kohustuste tõttu.

(125) Üldiselt jääb ühenduse tootmisharu seega kahjuliku dumpingu suhtes haavatavaks, kui meetmetest loobutakse.

(126) Kirjeldatud näitajate põhjal leiti, et kahju jätkumist ei saa selgelt tuvastada. Seetõttu uuriti, kas kahju võib tõenäoliselt korduda.

3.2. Kahju kordumise tõenäosus

(127) Mäletatavasti järeldati eespool (vt põhjendust 84), et dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest suureneks meetmete tühistamise korral märgatavalt. Ühenduse turg on tõesti ahvatlev tänu geograafilisele lähedusele, võrrelduna teiste peamiste eksporditurgudega (Brasiilia, Hiina ja India) ning soodsatele maksetingimustele. Lisaks suudavad eksportivate tootjate kodumaised turud vastu võtta ainult suhteliselt piiratud osa nende toodangust.

(128) Valgevene ja Venemaa tootmisvõimsus on vaadeldaval ajavahemikul jäänud suhteliselt stabiilseks, andes kokku 20 miljonit tonni kaaliumkloriidi, mis on umbes 33% kogu maailma tootmisvõimsusest ja umbes 250% ühenduse tarbimisest. Kavandatakse olulisi edasisi investeeringuid tootmisvõimisuse suurendamiseks. Lisaks on Venemaal vaba tootmisvõimsust.

(129) Ühenduse tootmisharu olukord on osaliselt paranenud (nagu on kirjeldatud põhjenduses 113) peamiselt dumpinguvastaste meetmete olemasolu tõttu. Meetmete tühistamine ohustaks olukorra paranemist. Meetmete tühistamine tooks kaasa järjest suuremate asjaomastest riikidest pärit kaaliumkloriidi koguste müümise ühenduse kaaliumkloriidi turul. Selline müügimahu kasv saab toimuda üksnes siis, kui müüakse olemasolevast hinnast madalama hinnaga. Selline hindade allalöömine põhjustab paratamatult müügihindade ja ühenduse tootmisharu kasumlikkuse langust ning tekitab kahju.

3.3. Järeldus kahju kordumise kohta

(130) Nagu eespool näidatud, jääb ühenduse tootmisharu olukord haavatavaks ja hapraks. Põhjenduses 81 järeldati, et kui meetmete kehtivusaeg lõpeb, võidakse Valgevenest ja Venemaalt tõenäoliselt täiendavaid koguseid toodangut ühendusse eksportida. Kuna see eksport toimub tõenäoliselt dumpinguhinnaga, halvenevad ühenduse tootmisharu müügiolukord, turuosa ning müügihinnad veelgi, mille tagajärjeks on finantsolukorra halvenemine. Selle põhjal tuleb järeldada, et meetmete tühistamise tagajärjeks oleks usutavasti endiselt hapra olukorra halvenemine ja kahju kordumine. Järelikult tehakse ettepanek säilitada praegused dumpinguvastased meetmed.

E. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatus

(131) Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamine oleks vastuolus ühenduse kui terviku huvidega. Ühenduse huvide määratlemisel peeti silmas kõiki menetlusega seotud isikuid nagu ühenduse tootmisharu, importijad ja vaatlusaluse toote tarbijad. Hindamaks meetmete jätkamise tõenäolist mõju, soovisid komisjoni talitused informatsiooni kõikidelt eespool nimetatud huvitatud isikutelt.

(132) Tuleb meenutada, et varasema uurimise käigus tuvastati, et meetmete rakendamine ja säilitamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus.

(133) Tulenevalt importijate suurest hulgast otsustati kasutada valimi meetodit. Valimi küsimustikud saadeti 21-le importijale/tarbijale ning saadi kõigilt vastused. Valimisse kuulusid 5 ühenduse importijat. Vastavalt algmääruse artiklile 17 hõlmas valim üle 80% kogu impordist, mis oli suurim representatiivne impordimaht, mida antud aja jooksul oli võimalik uurida. Kõik valimisse kuuluvad viis importijat esitasid küsimustikule täieliku vastuse.

(134) Tarbijatele saadeti kokku 23 küsimustikku, millest seitsmele saadi vastused. Küsimustikud saadeti ka importijate/tarbijate organisatsioonidele: küsimustikule vastasid nii Euroopa Väetiseimportijate Assotsiatsioon (EFIA) kui ka paljud tarbijaühendused eri liikmesriikides.

(135) Sellele tuginedes uuriti, kas hoolimata järeldustest, et dumping jätkub ja kahju kordub, leidub mõjuvaid põhjuseid jõudmaks järeldusele, et antud juhul ei ole meetmete jätkamine ühenduse huvides.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(136) Uurimise käigus tuvastati, et ühenduse tootmisharu on elujõuline ja konkurentsivõimeline, kuid jätkuvalt raskes seisus. Osaliselt tuleneb see vähenevast turuosast ühenduses ning vähesest kasumist, mis pole veel tõusnud tavalisele stabiilsele tasemele, toetamaks tootmisharule kindla pikaajalise perspektiivi tagamiseks vajalikke suuri investeeringuid.

(137) Ühenduse kaevurite ametiühingu assotsiatsioon ja Suurbritannia tööliste ametiühing väljendasid seisukohta, et ühenduse tootmisharu tagab olulise arvu töökohti ühenduses, mis võivad meetmete kehtetuks muutumisel ohtu sattuda.

(138) Pidades silmas ühenduse tootmisharu läbielatud raskusi ja jätkuvalt muutlikku turusituatsiooni uurimisperioodil, leitakse, et meetmetest loobumine ohustab ühenduse tootmisharu olukorda. Ühenduse tootmisharu olukord suure tõenäosusega halveneb, võrreldes praeguse keskmiselt kasumliku olukorraga. Selle tulemusena võivad investeeringud ning töötajate arv järsult väheneda.

(139) Juhul, kui meetmed säilitatakse, võimaldaks see ühenduse tootmisharul tugevneda ja eelkõige saavutada tootmisharu pikaajalise elu- ja konkurentsivõime tagamiseks vajalikke investeeringuid võimaldav kasum. Seetõttu on meetmete jätkumine ühenduse tootmisharu huvides.

3. Importijate (ettevõtjate) huvid

(140) Koostööd teinud kaaliumkloriidi importijad üldiselt ei poolda dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamist. Nende väitel oleks meetmete jätkumisel negatiivne mõju, kuna seetõttu katkeksid sidemed tavapäraste tarnijatega, seda eriti hinnakohustustest loobumise korral. Samuti väitsid nad, et tollimaksude jätkumise korral võivad ühenduse tootjad saada ühenduse turul liidripositsiooni, vähendades seega ühendusesisest vaba konkurentsi miinimumini, mis tõstaks veelgi hindu ühenduses. Siiski väitis üks importija, et praegu jõusolevad meetmed tagavad turu õiglase arengu. Seega palus kõnealune importija dumpinguvastaste meetmete jätkumist.

(141) Kui EL 15-s imporditi suurem osa kaaliumkloriidi kõnealustest riikidest seestöötlemisega seotud soodustuste süsteemi alusel, siis võimaldasid laienemiskohustused teatavatel tingimustel kõnealustest riikidest maksuvaba importi. Import muudest kolmandatest riikidest jäi üsna stabiilsele tasemele 15%se turuosaga. Ühenduse turul oli seega märkimisväärne konkurents ja pole põhjust oodata, et see muutub. Ühenduse tootmisharu liidripositsiooni puudutavad väited tuleb seega tagasi lükata.

(142) Pärast uurimistulemuste avaldamist väitsid mitmed huvitatud isikud, et meetmete jätkamine tekitaks konkurentsi moonutava olukorra, mille korral ühenduse tootmisharul oleks liidripositsioon. Siinkohal tuleb märkida, et uurimine ei tuvastanud, et (välja arvatud dumpingu kahjustava mõju kärpimine) meetmete olemasolu oleks konkurentsi märkimisväärselt mõjutanud ühenduse tootmisharu kasuks. Vastupidiselt sellele on import asjaomastest riikidest hoopiski kasvanud ja import kolmandatest riikidest hõlmab endiselt olulise osa ühenduse turust. Seega ei ole mingeid märke sellest, et meetmete jätkuva kohaldamise korral konkurentsitingimused ühenduse turul halveneks.

(143) Väidet müüjate raskendatud juurdepääsu kohta imporditud kaaliumkloriidile ei põhjendatud. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(144) Tuleb samuti märkida, et kaaliumkloriidi importijad (ettevõtjad) impordivad sageli ka muid tooteid. Kuigi mõned importijad on keskendanud oma äritegevuse kaaliumkloriidile, moodustab teistel kaaliumkloriidi import kõigest 10% äritegevusest. Lisaks sellele on hetkel kaaliumkloriidile keskendunud importijad mõista andnud, et nad keskenduksid vajaduse korral teistele klientide poolt nõutud toodetele, eeskätt teistele väetistele. Pärast uurimistulemuste avaldamist väitsid üks importija ja üks importijate ühendus, et teatavad importijad sõltuvad suuresti Valgevenest pärit kaaliumkloriidi impordist ning ilmselt ei suuda meetmete säilitamise korral muid tarneallikaid kasutusele võtta. Siiski leiti, et muud tarneallikad, nagu näiteks ühenduse tootmisharu või import muudest riikidest kui Valgevene, on importijatele kättesaadavad võimalused. Kuigi tarneallikate muutmine võib mõjutada kõnealuste importijate majandus- ja finantsolukorda, arvatakse, et see ei mõjuta nende kasumlikkust sedavõrd, et kahjustuks nende elujõulisus pikas perspektiivis. Võttes arvesse kõiki importijate esitatud väiteid, jõutakse järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete mõju importijate finantsolukorrale on võrdlemisi väike. Ka küsimustiku kontrollitud vastuste põhjal tõdeti, et kehtivad dumpinguvastased meetmed ei ole senini importijate kasumlikkust negatiivselt mõjutanud. Seega ei ole põhjust uskuda, et selline olukord meetmete jätkudes muutuks.

(145) Seega võib järeldada, et meetmete jätkumine ei mõjutaks oluliselt importijate (ettevõtjate) olukorda.

4. Tarbijate huvid

4.1. Talunikud

(146) Kaaliumkloriidi kui väetise otsetarbijatega (talunikega) koostööd ei saavutatud, kuigi nende esindusorganisatsioon sai küsimustiku. Ühe liikmesriigi talunike liit väitis siiski, et dumpinguvastased tollimaksud kahjustaksid talunike seisundit tiheda konkurentsiga turul, kus reguleeritakse sisendite, nt väetiste, impordihindu, reguleerimata samas importtoiduainete hindu.

(147) See väide tuleb tagasi lükata, sest dumpinguvastased meetmed ei tegele üldiste põllumajanduspoliitiliste küsimustega. Dumpinguvastase uurimise eesmärgiks on vaid õiglase kaubanduse taaskehtestamine kahjuliku dumpingu järel. Kuna muid märkimisväärseid väiteid ei esitatud ja puuduvad tõendid olemasolevate dumpinguvastaste meetmete mõju kohta talunikele, järeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude jätkumine ei avalda talunikele negatiivset mõju.

4.2. Väetisetootjad

(148) Kõik küsimustikule vastanud tarbijad olid väetisetootjad, kes ostavad kaaliumkloriidi ühenduse tootmisharult ning impordivad seda ka asjaomastest riikidest või muudest kolmandatest riikidest. Nende jaoks on kaaliumkloriid tooraine väetiste tootmisel, mis koosnevad sageli kolmest erinevast toitainest: lämmastikust, fosfaadist ja kaaliumkloriidist (NPK-väetised ehk liitväetised). See tähendab, et neile on kaaliumkloriid lõpptoote üheks hinnaelemendiks, mis jääb tavaliselt 15% ja 30% vahele toote maksumusest. Vaadeldud ajavahemiku vältel alanesid kaaliumkloriidi sisaldavate väetiste hinnad oluliselt aastatel 2002–2003, millele järgnenud uurimisperiood tõi kaasa mõõduka tõusu, jõudmata siiski 2001. aasta tasemele. Seega võib järeldada, et kaaliumkloriidi dumpinguvastased meetmed ei mõjutanud oluliselt väetisetootjate hinnastruktuuri.

(149) Suurem osa tarbijatest oli sarnaselt importijatele meetmete jätkumise vastu. Siiski rõhutas üks oluline väetisetootja, et kaaliumkloriidi tootjate olemasolu tulevikus nii ühenduse sees kui ka väljaspool ühendust oleks tema huvides.

(150) Kuna konkureerivad kolmandate riikide väetisetootjad ei maksa kaaliumkloriidi ostu pealt dumpinguvastaseid tollimakse, väitsid ühenduse väetisetootjad, et neil pole võimalik võistelda välismaiste konkurentide pakutava lõpptoote hindadega. Siinkohal tuleb mainida, et ühenduse väetisetootjatel on võimalik importida eksporditurgudelt seestöötlemisega seotud soodustuste süsteemi alusel, st ilma dumpinguvastaseid tollimakse maksmata. Lisaks sellele tuleb meenutada, et on olemas ka muud tarneallikad, seda nii kolmandates riikides, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata, kui ühenduse sees. Samuti ei näidanud uurimine, et need tarbijad ei suudaks konkureerida imporditud liitväetistega ühenduse turul.

(151) Eeltoodust järeldub, et meetmed ei ole avaldanud olulist negatiivset mõju tarbijate olukorrale. Meetmete mõju väetisetootjate kasumlikkusele vaadeldud ajavahemiku vältel oli minimaalne ning esile pole toodud ühtegi seika, mis kinnitaks olukorra muutumist meetmete säilitamisel. Seega võib järeldada, et tarbijahuvidest lähtuvalt ei tuleks meetmete jätkumist peatada.

5. Tagajärjed ühenduse turu konkurentsile

(152) Meetmetel oma praegusel kujul on olnud selgelt stabiliseeriv toime ühenduse tootmisharule, millel on õnnestunud välja tulla kahjumiperioodist ning taastada keskmiselt kasumlik olukord. Selline areng poleks olnud meetmeteta võimalik. Siiski ei saa see ära hoida edaspidist turu koondumist, nagu näitas Iisraeli kontsern ICL kaht ühenduse tootjat üle võttes. Lisaks lõpetati 2001. aastal Prantsusmaal kaaliumkloriidi tootmine, sest kaevandused olid ammendatud; Importijate ja tarbijate väitel viis selline areng praktiliselt duopolini EL turul, kui kaks ettevõtet omavad kokku üle 70%list turuosa, EL 15 puhul isegi üle 80%. Seetõttu väideti, et kehtivad meetmed on konkurentsi takistades turgu mõjutanud.

(153) See väide tuleb tagasi lükata, kuna hetkel kehtivad meetmed on võimaldanud ühenduse tootmisharul oma tegevus säilitada ning osaliselt taastuda kahjuliku dumpingu mõjudest. Meetmeteta oleks konkurents suure tõenäosusega veelgi vähenenud, sest ühenduse tootjad oleksid olnud sunnitud lõpetama kaaliumkloriidi tootmise. Seega hoiab meetmete säilitamine ära edasise konkurentsi vähenemise, muutes ühenduse tootmisharu jätkusuutlikuks ning konkurentsivõimeliseks.

(154) Lisaks tuleb meenutada, et arvukate kolmandate riikide ja asjaomaste riikide muude konkurentide kohalolek ühenduse turul on kindlustanud konkurentsi ning pole põhjust eeldada, et selline olukord meetmete säilitamisel muutuks.

6. Kokkuvõte ühenduse huvide kohta

(155) Analüüsides erinevate osapoolte huvisid, jõuti järeldusele, et kaaliumkloriidi dumpinguvastaste meetmete jätkumine viib tõenäoliselt stabiilse ja prognoositava arenguni ühenduse kaaliumkloriidi turul, mis võimaldab ühenduse tootmisharul veelgi taastuda ja jääda ausa konkurentsi tingimustes konkurentsivõimeliseks. Kui ühenduse tootmisharu jäetaks piisava kaitseta dumpingimpordi eest, muudaks see ilmselt olematuks viimaste aastate väikese kasumi ning halvendaks olukorda tõsiselt. Juhul kui meetmed kaotavad kehtivuse, tuleb ühenduse tootmisharul turult tõenäoliselt samm-sammult lahkuda ning Valgevene ja Venemaa eksportijad võtaksid üle suurema turuosa, jättes ühenduse kaaliumkloriidi importijatele, talunikele ja lõpptarbijatele veelgi väiksema valikuvõimaluse. Seega on dumpinguvastaste meetmete säilitamise korral ühenduse tootmisharu eelised hulga kaalukamad kui importijate hinnaeelised dumpinguvastaste meetmete lõpetamise korral.

(156) Meetmete pikendamise negatiivset mõju kasutajatele ja lõppkasutajatele tuleb lugeda väga piiratuks, võrrelduna väljavaatega saavutada püsiv ja jätkusuutlik ühenduse tootmisharu. Tegelikult ei muuda meetmete pikendamine midagi turutingimustes, mis ei mõjutanud oluliselt kasutajate olukorda. Meetmete lõpetamise võimalikud ebasoovitavad mõjud ühenduse tootmisharule kaaluvad üles negatiivse mõju lõppkasutajatele, mis ei erine praegusest olukorrast. Seepärast järeldati, et dumpinguvastaste meetmete pikendamise vastu pole mingeid mõjuvaid põhjuseid.

F. MUUTUSTE PÜSIV ISELOOM

(157) Vahepealse läbivaatamise raames seoses Valgevenest pärit kaaliumkloriidi impordiga, uuriti ka, kas dumpingut puudutava esialgse uurimisega võrreldes muutunud asjaolusid võiks põhjendatult pidada püsivateks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(158) Võrreldes varasema ja käesoleva uurimise normaalväärtusi ja ekspordihindasid, tuvastati võrreldavaid tootetüüpe arvesse võttes, et normaalväärtus on märkimisväärselt tõusnud, kuid keskmine ekspordihind on tõusnud isegi rohkem, tuues kaasa dumpingutasemete alanemise. Mis puutub Valgevene eksporthindadesse teistel turgudel, leiti need üldiselt olevat samal tasemel EL turu eksporthindadega. Ei leitud mingeid tõendeid selle kohta, et Valgevene ei jätka dumpinguhindadega eksporti, ehkki varasemaga võrreldes madalamal tasemel. Ülalesitatut arvestades on mõistlik järeldada, et dumpingu uus madalam tase on püsiv.

(159) Arvestades kõiki neid faktoreid, peetakse kohaseks muuta Valgevenet puudutavaid olemasolevaid meetmeid, alandades dumpingumarginaali määrani, mis on kindlaks tehtud praegusel uurimisel.

(160) Vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 ei tohiks dumpinguvastane tollimaks ületada kindlaksmääratud marginaali, vaid peaks olema sellest marginaalist väiksem, kui selline madalama tollimaks oleks piisav ühenduse tootmisharu kahju kõrvaldamiseks. Kuna Valgevene jaoks kehtivad tollimaksud on arvutatud dumpingumarginaali alusel ja kuna uus dumpingumarginaal on varasemast madalam, tuleks tollimaksu kohandada madalama dumpingumarginaaliga, täpsemalt 27,5%ga.

H. HINNAKOHUSTUS

(161) Pärast lõplike uurimistulemuste teatavakstegemist pakkus Valgevene eksportiv tootja hinnakohustuse.

(162) Komisjoni tavaliselt ei võta vastu hinnakohustuse pakkumist äriühingutelt, kes ei vasta turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise tingimustele, sest selliste äriühingute pakutud hinnakohustuse vastuvõtmist ei peeta võimalikuks. On siiski erandlikke olukordi, kus selliste äriühingute hinnakohustusi võidakse vastu võtta. Selliste erandite hulka kuulub eksportiva riigi ametiasutuste osalemine kinnitamaks hinnakohustuse usaldusväärsust.

(163) Hinnakohustuse heakskiitmise oluliseks tingimuseks on see, et sellega tagatakse ühenduse ja hinnakohustuse osaliste vaheline usaldus. Sellega seoses tuleb meenutada, et nõukogu on kehtestanud ühise seisukohaga 2006/276/ÜVJP[12] ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2006[13] president Lukašenko ja teatavate Valgevene ametnike vastu teatavad piiravad meetmed. Tuleb märkida ka seda, et Belaruskali on täielikult riigi omanduses olev äriühing ja seetõttu on praegustel ametiasutustel äriühingu tegevusele otsene ja otsustav mõju. Kuna komisjon ei saanud piisavalt tõendeid usalduslike suhete kohta ühenduse ja hinnakohustuse osaliste vahel, jõuti järeldusele, et Belaruskali pakutud hinnakohustust ei ole võimalik heaks kiita. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

G. KAVANDATAVAD TOLLIMAKSUD

(164) Pidades silmas dumpingu jätkumisega seotud järeldusi, kahju kordumise tõenäosust ja ühenduse huve, tuleks Valgevenest ja Venemaalt pärit impordi suhtes kehtestada meetmed, et vältida ühenduse tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahjumi kordumist.

1. Venemaa

(165) Pidades silmas ülalesitatud järeldusi ja algmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatu kohaselt tuleb Venemaalt pärineva kaaliumkloriidi impordi suhtes säilitada meetmed, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3068/92, mida on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1891/2005.

(166) Kahe Venemaa tootja pakutud kohustused kiideti heaks osaliste vahepealsete läbivaatamiste raames, mis lõpetati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1891/2005.

2. Valgevene

(167) Pidades silmas ülalesitatud järeldusi ja algmääruse artikli 11 lõikes 3 sätestatu kohaselt tuleb muuta meetmeid Valgevenest pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes. Valgevene suhtes praegu kehtivate meetmetega on sätestatud kindlad kogused, mis ulatuvad 19,51 eurot/tonni kohta kuni 48,19 eurot/tonni kohta sõltuvalt tooteliigist. Kuid praegusel uurimisperioodil selgus, et kogu Belaruskali ühendusse suunatud eksport piirdus tooteliikidega, mis kuuluvad kahe CN koodi alla. Arvestades andmeid muude tooteliikide kohta ja seda, et kõnealust kaaliumkloriidiliiki turustatakse praegu kõige rohkem, siis oleks muudetud tollimaksude rakendamisel mõistlik asendada kõik kindlaksmääratud summad väärtuselise tollimaksu või minimaalse impordihinnaga, mis põhineb kaaliumkloriidi turul valitsevatele tingimustele uurimisperioodil.

(168) Kuna tuvastatud dumpingu määr on madalam kui varasema uurimise käigus kindlaks tehtud kahjumarginaal, tuleks väärtuselise tollimaksu määraks sätestada dumpingu määr 27,5%.

(169) Arvestades kaaliumkloriidi turu erilist olukorda, st vaatlusaluse toote ekspordihinna tõusu ajavahemikul 2003. aastast kuni uurimisperioodini – hinnatõus jätkus tegelikult ka 2005. ja 2006. aastal – otsustati, et mõistlik on kehtestada meetmed minimaalse impordihinna näol i) tuginedes uurimisperioodi puudutavatele järeldustele, et kõrvaldada dumpingu kahjustav mõju, mis tuvastati CN-koodide 3104 20 50 (TARICi koodid 3104 20 50 10 ja 3104 20 50 90) ja 3104 20 90 (TARICi kood 3104 20 90 00) alla kuuluvate toodete puhul, mida imporditi ühendusse uurimisperioodi ajal ning mis on tõenäoliselt kõige enam ühendusse imporditavad tooteliigid ka meetmete jätkuva kohaldamise korral, ning, ii) arvestades meetmetest kõrvalehoidmise riski seoses põhjenduses 163 kirjeldatud konkreetse olukorraga, kuni kindla koguselise piirmäärani, millest alates kohaldatakse 27,5%list väärtuselist tollimaksu. Sama väärtuselist tollimaksu tuleb kohaldada allapoole koguselisest piirmäära jääva toodangu puhul, kui minimaalsest impordihinnast ei peeta kinni või vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud ning meetmete kohaldamisalasse kuuluvate toodete import kuulub nende CN-koodide alla, mille puhul ei kohaldata minimaalset impordihinda (nt CN-koodid 3104 20 10, ex 3105 20 10 (TARICi koodid 3105 20 10 10 ja 3105 20 10 20), ex 3105 20 90 (TARICi koodid 3105 20 90 10 ja 3105 20 90 20), ex 3105 60 90 (TARICi koodid 3105 60 90 10 ja 3105 60 90 20), ex 3105 90 91 (TARICi koodid 3105 90 91 10 ja 3105 90 91 20), ex 3105 90 99 (TARICi koodid 3105 90 99 10 ja 3105 90 99 20). Järelikult tuleb koguseline piirmäär kehtestada Valgevene eksportija 2005. aasta ühendusse suunatud ekspordi alusel, kuna need kogused on tõenäoliselt eksportijale jõukohased, ilma et ta peaks minimaalsest impordihinnast kõrvale hoidma. Seega tuleks minimaalse impordihinna rakendamise koguseliseks piirmääraks kehtestada 700 000 tonni vabasse ringlusse suunatud tooteid aastas.

(170) Et võtta arvesse asjaolu, et tooteid tarnitakse nii DAF (kokkulepitud piiril) kui CIF (ühenduse sadam) tingimustel (vastavalt Incoterms 2000 määratlusele) ning seda, et kaubaarvele märgitud käitlemis-, laadimis- ja veokulud erinevad märkimisväärselt olenevalt sellest, kas kaubad veetakse maismaa kaudu ühenduse maismaapiirini (DAF) või meritsi kolmandate riikide meresadamate kaudu ühenduse sadamasse (CIF – ühenduse sadam), peavad minimaalsed impordihinnad nende kahe tarnimisviisi korral selgesti erinema.

(171) Nõukogu mõistab, et koguselise piirmäära rakendamiseks on vaja juhtimissüsteemi, mida ei saa kehtestada enne kui käesolev määrus on jõustunud. Küsimuse keerukust silmas pidades leiab nõukogu, et komisjonil oleks asjakohane määrusega sätestada kõnealuse koguselise piirmäära rakendamiseks vajaliku juhtimissüsteemi üksikasjad niipea, kui see tehniliselt võimalik on.

(172) Nõukogu mõistab ka seda, et arvestades asjaolu, et meetmete praegust vormi ja määra muutev määrus jõustub alles 2006. aasta teises pooles ning et vaatlusaluse toote ekspordi oluline suurendamine lühikeses perspektiivis oleks logistiliselt keerukas, on põhjenduses 169 nimetatud kõrvalehoidmise oht lühikeses perspektiivis üsna väike. Seega, arvestades põhjenduses 171 nimetatud tehnilisi raskusi ning kõrvalehoidmise vähest ohtu, leitakse, et koguselist piirmäära ei ole praegu asjakohane kehtestada. Järelikult tuleks minimaalseid impordihindu ja väärtuselist tollimaksu (nagu on selgitatud põhjenduses 169) kohaldada käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(173) Kui vabasse ringlusse suunatud kogused (nagu komisjon algmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmete põhjal on kindlaks määranud) peaksid siiski mõnel kalendriaastal või ülejäänud 2006. aasta jooksul pro rata temporis põhimõttel märkimisväärselt ületama tavapärase (nagu tuvastatud põhjenduses (169) 700 000 tonni piiri või kui seda tingib mõni nimetatud põhjenduses märgitud olukord või põhjenduses (163) kirjeldatud konkreetne asjaolu, peab komisjon esitama nõukogule ettepaneku väärtuselise tollimaksu kehtestamise kohta kõikide toodete suhtes, mida käesolevas uurimise toote määratlus hõlmab.

(174) Et tagada minimaalsete impordihindade tõhus jõustumine, tuleb importijatele selgeks teha, et kui kui impordijärgse kontrolli järel leitakse, et i) esimese ühenduses asuva sõltumatu kliendi poolt tegelikult makstud vaba netohind ühenduse piiril (impordijärgne hind) on alla vaba netohinna ühenduse piiril enne tollimakse, mis tuleneksid tollideklaratsioonist, ning ii) kui impordijärgne hind on madalam kui minimaalne impordihind, kohaldatakse väärtuselist tollimaksu tagasiulatuvalt asjaomaste tehingute suhtes. Toll peaks viivitamatult komisjonile teatama, kui tuvastatakse valesti deklareerimine.

(175) Sellega seoses viidatakse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik,[14] muu hulgas selle artiklile 78, mille kohaselt toll võib kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Selline kontroll võib toimuda deklarandi valdustes, mõne muu nimetatud toimingutega otseselt või kaudselt seotud isiku valdustes või isiku valdustes, kelle valduses seoses äritegevusega on nimetatud dokument või vajalikud andmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Valgevenest ja Venemaalt pärit CN-koodide 3104 20 10, 3104 20 50 ja 3104 20 90 alla kuuluva kaaliumkloriidi ning CN-koodide ex 3105 20 10 (TARICi koodid 3105 20 10 10 ja 3105 20 10 20), ex 3105 20 90 (TARICi koodid 3105 20 90 10 ja 3105 20 90 20), ex 3105 60 90 (TARICi koodid 3105 60 90 10 ja 3105 60 90 20), ex 3105 90 91 (TARICi koodid 3105 90 91 10 ja 3105 90 91 20) ja ex 3105 90 99 (TARICi koodid 3105 90 99 10 ja 3105 90 99 20) alla kuuluvate erisegude (st lisatoiteelemente sisaldav kaaliumkloriid kaaliumisisaldusega üle 35%, aga mitte üle 62% kuiva veevaba toote massist, arvestatuna K2O-le) impordi suhtes.

Artikkel 2

1. Artiklis 1 kirjeldatud toote vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr on 27,5%. Seda kohaldatakse allpool esitatud tingimustel:

a) Tollimaksu kohaldatakse CN-koodide 3104 20 50 ja 3104 20 90 (TARICi lisakood A999) alla kuuluvate toodete suhtes, välja arvatud

- kui toote vaba netohind ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist on võrdne või suurem I lisas sätestatud minimaalsest impordihinnast ja

- kui I lisas loetletud ning vabasse ringlusse suunatud toodete koguimport ei ole kumulatiivselt ulatunud 700 000 tonnini.

Komisjon sätestab määrusega kõnealuse koguselise piirmäära rakendamiseks vajaliku juhtimissüsteemi üksikasjad niipea kui võimalik.

b) Tollimaksu kohaldatakse CN-koodide 3104 20 10, ex 3105 20 10 (TARICi koodid 3105 20 10 10 ja 3105 20 10 20), ex 3105 20 90 (TARICi koodid 3105 20 90 10 ja 3105 20 90 20), ex 3105 60 90 (TARICi koodid 3105 60 90 10 ja 3105 60 90 20), ex 3105 90 91 (TARICi koodid 3105 90 91 10 ja 3105 90 91 20), ex 3105 90 99 (TARICi koodid 3105 90 99 10 ja 3105 90 99 20) alla kuuluvate toodete suhtes.

2. Erandina artikli 2 lõikest 1 kohaldatakse tollimaksu kuni lõikes 1 osutatud komisjoni määruse jõustumiseni järgmiselt:

a) Tollimaksu kohaldatakse CN-koodide 3104 20 50 ja 3104 20 90 (TARICi lisakood A999) alla kuuluvate toodete suhtes, välja arvatud juhul, kui toote vaba netohind ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist on võrdne või suurem I lisas sätestatud minimaalsest impordihinnast.

b) Tollimaksu kohaldatakse CN-koodide 3104 20 10, ex 3105 20 10 (TARICi koodid 3105 20 10 10 ja 3105 20 10 20), ex 3105 20 90 (TARICi koodid 3105 20 90 10 ja 3105 20 90 20), ex 3105 60 90 (TARICi koodid 3105 60 90 10 ja 3105 60 90 20), ex 3105 90 91 (TARICi koodid 3105 90 91 10 ja 3105 90 91 20), ex 3105 90 99 (TARICi koodid 3105 90 99 10 ja 3105 90 99 20) alla kuuluvate toodete suhtes.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 3

1. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse artiklis 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik | Äriühing | Tollimaksumäär | TARICi lisakood |

Venemaa | JSC Silvinit, Solikamsk | 23,0% | A665 |

JSC Uralkali, Berezniki | 12,3% | A666 |

2. Artiklis 1 kirjeldatud Vene Föderatsioonist pärit ja muudes kui lõikes 1 nimetatud äriühingutes toodetud toote (TARICi lisakood A999) vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist kohaldatav dumpinguvastane tollimaks on kindlaksmääratud summa eurodes tonni kaaliumkloriidi kohta, mis on allpool esitatud kategooriate ja klasside kaupa (standardse kaaliumkloriidina käsitletakse pulbrilisel kujul esinevat kaaliumkloriidi) järgmiselt:

Kaaliumkloriid, mis ei sisalda lisatoiteelemente:

Kategooria: | Kaaliumisisaldusega üle 40% kuiva veevaba toote massist, arvestatuna K2O-le | Kaaliumisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 62% kuiva veevaba toote massist, arvestatuna K2O-le | Kaaliumisisaldusega üle 62% kuiva veevaba toote massist, arvestatuna K2O-le |

Klass | Standard | Muud (k.a granuleeritud) | Standard | Muud (k.a granuleeritud) |

TARICi kood | 3104 20 10 10 | 3104 20 10 90 | 3104 20 50 10 | 3104 20 50 90 | 3104 20 90 00 |

Kindlaksmääratud summa (eurot/tonni kohta) | 19,61 | 26,01 | 29,65 | 39,33 | 40,63 |

Kaaliumkloriid, mis sisaldab täiendavaid väetisekomponente erisegudena:

Kaaliumisisaldusega üle 35%, kuid mitte üle 40% kuiva veevaba toote massist, arvestatuna K2O-le | Kaaliumisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 62% kuiva veevaba toote massist, arvestatuna K2O-le |

TARICi kood | 3105 20 10 10, 3105 20 90 10, 3105 60 90 10, 3105 90 91 10, 3105 90 99 10 | 3105 20 10 20, 3105 20 90 20, 3105 60 90 20, 3105 90 91 20, 3105 90 99 20 |

Kindlaksmääratud summa (eurot/tonni kohta) | 26,01 | 39,33 |

3. Artiklist 1 olenemata ei kohaldata lõplikku dumpinguvastast tollimaksu impordi suhtes, mis lubatakse vabasse ringlusse artikli 4 kohaselt.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 4

1. Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import vabastatakse artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust, kui tooteid valmistavad äriühingud, kelle kohustuste võtmise ettepaneku on komisjon heaks kiitnud ning kelle nimed on loetletud komisjoni otsuses 2005/802/EÜ (selle kehtivas redaktsioonis) ning kui tooted on imporditud kooskõlas nimetatud komisjoni otsusega.

2. Lõikes 1 nimetatud importtooted vabastatakse dumpinguvastasest tollimaksust tingimusel, et:

a) tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt artiklis 1 olevale toote kirjeldusele;

b) kaupade deklareerimisel vabasse ringlusse lubamiseks esitatakse liikmesriikide tolliametitele faktuurarve, mis sisaldab vähemalt II lisas loetletud teavet, ning

c) tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt faktuurarve kirjeldusele.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

TARICi kood | Minimaalne impordihind (eurot/tonni) CIF (ühenduse sadam) * vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, meritsi kolmandate riikide meresadamate kaudu tarnitud toodete puhul | Minimaalne impordihind (eurot/tonni) DAF * vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, maismaa kaudu tarnitud toodete puhul |

3104 20 50 10 | 114.3 (TARICi lisakood A747) | 102.4 (TARICi lisakood A748) |

3104 20 50 90 | 125.8 (TARICi lisakood A749) | 113.0 (TARICi lisakood A750) |

3104 20 90 00 | 124.1 (TARICi lisakood A751) | 110.3 (TARICi lisakood A752) |

* Incoterms 2000 määratlus

II LISA

Kui äriühing müüb ühendusse kaaliumkloriidi, mille suhtes on võetud hinnakohustus, esitatakse faktuurarvel järgmised andmed:

1. Pealkiri „HINNAKOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE”

2. Faktuurarve väljastanud äriühingu (mida on mainitud komisjoni otsuse 2005/802/EÜ artiklis 1) nimi.

3. Faktuurarve number.

4. Faktuurarve väljastamise kuupäev.

5. TARICi lisakood, mille alusel toimub arvel nimetatud kauba tollivormistus ühenduse piiril.

6. Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

- tootekood (product code number –PCN), mida kasutatakse uurimise eesmärgil ja hinnakohustuse tähistamiseks (näiteks PCN 1, PCN 2),

- tootekoodile vastava toote kirjeldus lihtsas ja arusaadavas keeles,

- äriühingu tootekood (company product code – CPC) (kui see on olemas),

- CN-kood,

- kogus (tonnides).

7. Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

- tonnihind,

- kohaldatavad maksetingimused,

- kohaldatavad tarnetingimused,

- kõik hinnaalandused ja mahahindlused.

8. Ühenduses asuva importijana tegutseva äriühingu (millele kirjeldatud äriühing esitab hinnakohustuse alla kuuluvate kaupade kohta otse faktuurarve) nimi.

9. Arve väljastanud äriühingu töötaja nimi ja järgmine allkirjastatud avaldus:

„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud kauba müük otseekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [ÄRIÜHINGU NIMI] pakutud ning Euroopa Komisjoni otsusega 2005/802/EÜ heaks kiidetud hinnakohustuse raames ja tingimuste kohaselt. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.”

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

[2] EÜT L 308, 24.10.1992, lk 41.

[3] EÜT L 112, 11.5.2000, lk 4. Parandus avaldatud EÜTs L 2, 5.1.2001, lk 42).

[4] ELT L 182, 19.5.2004, lk 23.

[5] ELT L 183, 20.5.2004, lk 16. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 588/2005 (ELT L 98, 16.4.2005, lk 11).

[6] ELT L 143, 7.6.2005, lk 11.

[7] ELT L 302, 19.11.2005, lk 14.

[8] ELT L 302, 19.11.2005, lk 79.

[9] ELT C 249, 8.10.2004, lk 3.

[10] ELT C 89, 13.4.2005, lk 3.

[11] ELT C 89, 13.4.2005, lk 7.

[12] ELT L 101, 11.4.2006, lk 5.

[13] ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.

[14] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).