Ettepanek nõukogu otsus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi makstava ühenduse kolmanda panuse esimese osamakse kohta /* KOM/2006/0305 lõplik - CNS 2006/0102 */

Brüssel 15.6.2006

KOM(2006) 305 lõplik

2006/0102 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi makstava ühenduse kolmanda panuse esimese osamakse kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Reaktorikatmise rakenduskava

Tšernobõli tuumaelektrijaama 4. reaktori/reaktoriploki jäänuste kate ehitati äärmiselt ohtlikes tingimustes kohe pärast 26. aprilli 1986. aasta õnnetust. See ei olnud mõeldud püsivaks lahenduseks ning tegelikult on see äärmiselt ebastabiilne. Katte seisukord on halvenenud ja vihmavesi voolab sellest läbi. On oht, et see kukub sisse seismilise rahutuse, äärmuslike ilmastikutingimuste või rajatise seisukorra edasise halvenemise tõttu. Ümbritseva ala ja Dnepri jõgikonna saastamise oht jääb alles, kuni katte all olev äärmiselt radioaktiivne materjal isoleeritakse kohaselt keskkonnast.

1995. aastal algatas komisjon varasema Tacise rahastatud projekti jätkuna ELi ja Ukraina ekspertidest rühma moodustamise, et töötada välja ja anda hinnang erinevatele võimalustele Tšernobõli 4. üksuse ja selle praeguse katte ümberehitamiseks nii, et need oleksid keskkonna seisukohast ohutud. 1996. aastal ühinesid rühmaga USA ja Jaapani eksperdid. 1996. aasta novembris avaldatud uuringuaruandes tehti ettepanek soovitusliku tegevussuuna kohta, mis hõlmas stabiliseerimist ja muid lühiajalisi meetmeid ning ettevalmistusi pikemas perspektiivis reaktorikatte selliseks ümberehitamiseks, mis oleks keskkonna seisukohast ohutu.

1997. aasta alguses jõudis G-7 tuumaohutuse töörühm kokkuleppele Ukraina valitsuse esindajatega eespool nimetatud uurimistöö edasiarendamiseks. Mais 1997 valmis tihedas koostöös rahvusvahelise ekspertrühmaga üldkava, mida on hakatud nimetama reaktorikatmise rakenduskavaks.

Rakenduskava hõlmab mitmeid ülesandeid, mis tuleb täita umbes kümne aasta jooksul, et kindlustada ja stabiliseerida sarkofaag. Peamised ülesanded on järgmised:

· lühiajaline stabiliseerimine ja varjestamine;

· tuumaohutuse tõstmine suurte riskide kõrvaldamiseks veemajanduses;

· töötada välja kütust sisaldavate allesjäänud materjalide eemaldamisstrateegia;

· ehitada uus kate;

· eemaldada praeguse katte pealmised ebastabiilsed osad.

Projekti esialgne kuluprognoos aastateks 1998–2005 oli 768 miljonit dollarit, sealhulgas 10 miljonit dollarit nõutavate lubade saamiseks.

2. Tšernobõli Fond

G7 Denveris toimunud kohtumisel juunis 1997 leppisid G7 riigipead ja valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni president kokku mitmepoolse rahastamisvahendi loomises, et aidata Ukrainal elu viia reaktorikatmise rakenduskava. Nad leppisid kokku G7 rahalises panuses, mida pidid täiendama teised rahastajad. Samuti lepiti kokku, et EBRD-l tuleks paluda luua sihtfond – Tšernobõli Fond – ja seda hallata. EBRD juhatus moodustas ametlikult Tšernobõli Fondi 6. novembril 1997.

Esimene rahastajate konverents toimus New Yorgis 20. novembril 1997. Kakskümmend viis riiki ja Euroopa Komisjon kohustusid eraldama ligikaudu 400 miljonit USA dollarit. Ukraina eraldas 50 miljonit USA dollarit mitterahalise sissemaksena. Sellest rahast piisas, et alustada rakenduskava esimeste ülesannete täitmist.

Võttes arvesse Tšernobõli Fondi üldkogu negatiivset tulemust erarahastajatelt raha kogumise kampaaniaga aastatel 1998 ja 1999, hoiatas EBRD fondi haldajana, et 2000. aasta keskpaigaks on fondi vaja täiendada, kui soovitakse järgida esialgset ajakava. Seetõttu toimus teine rahastajate konverents 5. juulil 2000 Berliinis. Kakskümmend kaks riiki ja Euroopa Komisjon eraldasid ligikaudu 320 miljonit USA dollarit. Seega jõudis kahe konverentsi käigus kogutud rahasumma peaaegu prognooside kohaselt vajaliku 768 miljoni dollarini (vt lisa 1).

Fondid eeskirjade kohaselt sõlmis EBRD Ukraina valitsusega novembris 1997 raamlepingu, mis sillutas teed üksikutele toetuslepingutele panga ja abisaajate vahel. Pank koostas näidislepingu ning seotud tüüptingimused, mida kasutati kõigi fondist antud toetuste puhul. Kohustuste võtmine ja raha väljamaksmine fondist toimub toetuslepingute alusel. Seni on sõlmitud seitse toetuslepingut.

Fondi juhib rahastajate üldkogu. Praegu kuulub sinna 22 rahastajat, sealhulgas Euroopa Komisjon ja Ukraina. Üldkogu kinnitab toetuslepingud, kontrollib nende rakendamist panga poolt, jälgib rahastatavate tegevuste tõhusust ning kinnitab fondi aastaeelarve ja -aruande. Esimene kohtumine toimus 12. detsembril 1997. Praegu juhib üldkogu dr Hans Blix (Rootsi).

Reaktorikatmise rakenduskava on kõikehõlmav meetmete kogum, mistõttu on äärmiselt oluline, et seda juhitakse ühe rakendusskeemi alusel. See on sätestatud Tšernobõli Fondi eeskirjades. Eeskirjad sisaldavad sätteid teenuste ja materjalide ostmiseks. Nendes on eelkõige sätestatud, et EBRD hankepoliitikat ja -eeskirju kohaldatakse fondi vahenditest tehtud toetuste suhtes, välja arvatud asjaolu, et hanked piirduvad põhimõtteliselt kaupade ja teenustega, mida toodetakse või tarnitakse rahastajariikidest või riikidesse, kus EBRD tegutseb. Seetõttu on vaja, et komisjoni rahaeraldusleping EBRDga põhineks ühisel seisukohal, et ei diskrimineerita Euroopa Liidu üksikute liikmesriikide vahel. Kolmandate riikide osalemist hangetes võib lubada iga juhtumi puhul eraldi.

3. Ühenduse panused Tšernobõli Fondi

Esimesele Euroopa Komisjoni panusele Tšernobõli Fondi 1997. aastal (100 miljonit USA dollarit) järgnes formaalselt nõukogu 5. juuni 1998. aasta otsus 98/381/EÜ Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi makstava ühenduse panuse kohta [1]. See panus rahastati ühenduse 1998. ja 1999. aasta eelarvetest. Ühenduse teine panus (100 miljonit eurot) vormistati nõukogu otsusega 2001/834/EÜ.

Komisjon esitas esimese eduaruande Tšernobõli Fondi rakendamise kohta oktoobris 1999, [2] nagu see on ette nähtud otsuse 98/381/EÜ artikli 3 lõikes 2. Teine eduaruanne [3] esitati 2001. aastal ja kolmas [4] 2004. aastal.

Tšernobõli Fond on tähtis vahend, et abistada Ukrainat Tšernobõli katastroofist tulenevate probleemide lahendamisel. Võttes arvesse, et ühendus on Tšernobõli Fondi kõige suurem rahastaja, on ta jätkuv osalemine projekti edukuse seisukohast väga oluline. Seda on tunnustatud Tacise määruses, mis hõlmab ajavahemikku 2000–2006, kus mainitakse prioriteetse tegevusena „asjakohaste Euroopa Liidu osalusega rahvusvaheliste algatuste, näiteks Tšernobõli sulgemist käsitleva G7 maade ja Euroopa Liidu algatuse toetamist“. [5]

Allpool esitatud finantsülevaate alusel osutas EBRD, et fondi on vaja täiendada, s.t on vaja rahastajate uusi panuseid enne uue ohutuskatte lepingu sõlmimist (mis peab toimuma 2006. aastal). Selleks et Tšernobõli projektid saaksid jätkuda ja edukalt lõpule viidud, eraldasid suurimad rahastajad Londoni kohtumisel mais 2005 ligikaudu 173 miljonit eurot. Sinna kuulub 49,1 miljonit eurot, mille eraldas komisjon (mis vastab varasemale koormuse jaotusele endiste G7 liikmete vahel pluss EÜ osa) ja mis vajab kinnitamist. Komisjoni osa kavatsetakse välja maksta ajavahemikul 2006–2009.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on saada nõukogu otsus ühenduse kolmanda panuse esimese osamakse tegemiseks suuruses 14,4 miljonit eurot. Kavandatava uue panuse suhtes kohaldatakse vastavalt kohaldatavusele samu tingimusi, mis on sätestatud nõukogu 5. juuni 1998. aasta otsuse 98/381/EÜ artiklites 1 ja 3. Ülejäänud panuse suhtes (34,7 miljonit eurot), mis makstakse ajavahemikul 2007–2009, kohaldatakse uut otsust.

Panus makstakse vastavalt fondi eeskirjade jaotise 2.02 II artiklile ning selle suhtes kohaldatakse ametlikku panuselepingut Euroopa Komisjoni ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahel.

4. Tšernobõli Fondi finantsolukord praegu

31. oktoobri 2005. aasta seisuga on fondi finantsolukord järgmine:

· kogupanus Tšernobõli Fondi on ligikaudu 658,6 miljonit eurot, sealhulgas Ukraina mitterahaline panus 50 miljonit dollarit;

· rahastajate ja EBRD vahel on sõlmitud toetuslepinguid ligikaudu 446,5 miljoni euro eest;

· hankelepinguid on sõlmitud 323,4 miljoni euro eest;

· väljamakseid on tehtud 248,5 miljoni euro eest.

Kolmandas eduaruandes esitatud finantsülevaates selgitati, et tegelikul ehitusprojektil põhineva kuluprognoosi alusel tuleb projekti maksumust muuta. EBRD 2004. aasta keskel esitatud prognoosis oli maksumus 1091 miljonit dollarit [6] (esialgselt ettenähtud 768 miljoni dollari asemel) ja valmimistähtaeg 2008. aasta lõpp (2007. aasta asemel). 1997. ja 2004. aasta prognoosides oli kaks põhjapanevat erinevust. Esiteks ei olnud esialgses prognoosis arvestatud ülesannetega, mis on hiljem osutunud vajalikeks, näiteks ventilatsioonitoru eemaldamine, radioaktiivsete jääkide vaheladu, omaniku nimetatud insener ning ehitise ja seadmete lammutamine, mis tõstis maksumust 876,82 miljoni dollarini. Lisaks sellele ei arvestatud esialgses prognoosis uue ohutuskatte puhul hinnataseme tõusu, riski ja ettenägematute kuludega, mis moodustavad täiendavalt 214,2 miljonit dollarit.

Tšernobõli Fondi rahastajate üldkogul 22. novembril 2005 osutas EBRD, et äsja saadud uue ohutuskatte pakkumised ületasid märkimisväärselt prognoositud hinda ning seetõttu võib olla vaja täiendavaid vahendeid lisaks kolmel kohtumisel eraldatud vahenditele. Võimaliku puudujäägi suurus ei selgu siiski enne pakkumiste hindamistulemusteni jõudmist.

Eraldised Tšernobõli Fondi

Rahastaja | Panusenne juulit 2000 | | Berliini 2000. aasta eraldiste tegemise konverents |

Austria | € | 2 500 000 | € | 2 500 000 |

Belgia | € | 2 500 000 | € | 600 000 |

Kanada | USD | 20 000 000 | USD | 13 000 000 |

Taani | € | 2 500 000 | € | 2 500 000 |

EÜ | USD | 100 000 000 | € | 100 000 000 |

Soome | € | 2 500 000 | € | 1 000 000 |

Prantsusmaa | € | 18 520 000 | € | 23 250 000 |

Saksamaa | USD | 23 610 000 | USD | 25 610 000 |

Kreeka | € | 2 500 000 | € | 2 500 000 |

Island | USD | 10 000 | USD | 15 000 |

Iirimaa | € | 2 515 790 | € | 3 085 000 |

Itaalia | USD | 16 820 000 | € | 17 820 000 |

Kuveit | USD | 4 000 000 | USD | 2 000 000 |

Luksemburg | € | 2 500 000 | | 0 |

Jaapan | USD | 22 500 000 | USD | 22 500 000 |

Madalmaad | NLG | 6 000 000 | € | 3 000 000 |

Norra | USD | 5 000 000 | NKR | 20 000 000 |

Poola | € | 2 500 000 | | teatatud täiendavast kahepoolsest eraldisest 3 000 000 eurot |

Portugal | USD | 200 000 | USD | 200 000 |

Slovaki Vabariik | € | 2 000 000 | | 0 |

Sloveenia | - | - | USD | 300 000 |

Hispaania | USD | 3 000 000 | USD | 2 000 000 |

Rootsi | € | 2 500 000 | SEK | 24 000 000 |

Šveits | € | 4 000 000 | SFR | 7 000 000 |

Ukraina | USD | 50 000 000 | | 0 |

Ühendkuningriik | USD | 16 820 000 | USD | 18 320 000 |

USA | USD | 78 000 000 | USD | 80 000 000 |

Vahesumma1euro = 0,95 dollarit | USDeuro | ~ 395 000 000~ 415 789 000 | | ~ 321 767 250~ 338 702 368 |

2006/0102 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi makstava ühenduse kolmanda panuse esimese osamakse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [7]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [8]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus, järgides selget poliitikat Ukraina toetamisel 26. aprillil 1986 Tšernobõli tuumaelektrijaamas toimunud tuumaõnnetuse tagajärgede kõrvaldamisel, on juba eraldanud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas loodud Tšernobõli Fondi 90,5 miljonit eurot aastatel 1999–2000 kooskõlas nõukogu otsusega 98/381/EÜ, Euratom [9] ja täiendavalt 100 miljonit eurot aastatel 2001–2005 kooskõlas nõukogu otsusega 2001/824/EÜ, Euratom [10].

(2) EBRD on Tšernobõli Fondi haldajana kinnitanud Tšernobõli Fondi rahastajate üldkogule, et ligikaudu 250 miljonit eurot on puudu ning et ei ole piisavalt vaba raha uue ohutuskatte ehituslepingu sõlmimiseks. Projekti venimise vältimiseks oli vaja rahastajatelt uusi eraldisi 2005. aastal.

(3) Endise G7 liikmed ja EÜ, kes on teinud enamiku eraldistest Tšernobõli Fondi, nõustusid põhimõtteliselt tegema täiendavad panuseid fondi kooskõlas varasemalt väljakujunenud koormuse jaotusega rahastajate vahel.

(4) Nõukogu 29. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 99/2000 (abi andmise kohta partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias) [11] artikli 2 lõike 5 punktis c on nimetatud prioriteedina tuumaohutuse valdkonnas „asjakohaste Euroopa Liidu osalusega rahvusvaheliste algatuste, näiteks Tšernobõli sulgemist käsitleva G7 maade ja Euroopa Liidu algatuse toetamist“.

(5) Komisjoni 6. septembri 2000. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile tegi komisjon ettepaneku, et alates 2001. aastast peaks ühenduse rahaline abi tuumaohutusele uutes sõltumatutes riikides ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides [12] tulema ühelt eelarverealt, mis on ette nähtud rahaliseks abiks tuumaohutusele uutes sõltumatutes riikides.

(6) EBRD hankeeeskirju kohaldatakse Tšernobõli Fondi vahenditest tehtud toetuste suhtes, eeldusel et hanked piirduvad põhimõtteliselt kaupade ja teenustega, mida toodetakse või tarnitakse rahastajariikidest või riikidesse, kus EBRD tegutseb. Need eeskirjad ei ole ühesugused eeskirjadega, mida kohaldatakse otse Tacise programmist rahastatavate tegevuste suhtes ja mida ei saa seetõttu kohaldada panuse suhtes, mis on käesoleva otsuse objekt.

(7) On asjakohane siiski tagada, et EBRD Tšernobõli Fondi eeskirjade alusel tehtud hankekorralduses ei diskrimineeritaks Euroopa Ühenduse üksikute liikmeriikide vahel, olenemata sellest, kas nad on sõlminud individuaalsed teotuslepingud EBRDga või mitte.

(8) Samuti on kohane, et Tšernobõli reaktorikatmise rakenduskavaga seotud projektide huvides oleks lubatud iga juhtumi puhul eraldi korraldada hankeid riikidest, kes ei kuulu Euroopa Liitu või kes ei ole TACISe partnerriigid.

(9) Asutamislepingud ei anna käesoleva otsuse vastuvõtmiseks muid volitusi kui EÜ asutamislepingu artikkel 308 ja Euratomi asutamislepingu artikkel 203,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühendus maksab 2006. aastal 14,4 miljonit eurot Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad eraldised finantsraamistiku piires.

Artikkel 2

1. Komisjon haldab makset Tšernobõli Fondi kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega, pidades eelkõige silmas usaldusväärse ja tõhusa juhtimise põhimõtteid.

Komisjon edastab kogu asjaomase teabe kontrollikojale ja küsib EBRDlt täiendavat teavet, mida kontrollikojal võib vaja olla seoses Tšernobõli Fondi toimimisega ühenduse panuse osas.

2. Komisjon tagab, et fondist eraldatud toetustega seotud hankekorralduses ei diskrimineerita liikmesriikide vahel.

Artikkel 3

Eraldise suhtes kohaldatakse vastavalt Tšernobõli Fondi eeskirjade jaotise 2.02 II artiklile ametlikku panuselepingut komisjoni ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahel.

Artikkel 4

Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande Tšernobõli Fondi rakendamise kohta.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Nõukogu otsuse ettepanek Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi makstava ühenduse kolmanda panuse esimese osamakse kohta

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Suhted Ida-Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vabariikidega (peatükk 19-06).

Ühenduse panus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi.

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread koos rubriikidega:

Meedet rahastatakse olemasolevalt eelarverealt 19 06 06 – ühenduse panus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi.

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

Eraldised tehakse 2006. aastal. Uuendamist ei ole ette nähtud.

Ülejäänud osamakse suhtes (34,7 miljonit eurot), mis makstakse ajavahemikul 2007–2009, kohaldatakse uut otsust.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

19.06.06 | Mittekohustuslikud | Liigendatud [13] | EI | EI | EI | Nr […] |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | Kokku |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 14,400 | | | | | | 14,400 |

Maksete assigneeringud | | b | 14,400 | | | | | | 14,400 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud [15] | | | | |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | | | | | | | |

Kulukohustuste assigneeringud | | a+c | 14,400 | | | | | | 14,400 |

Maksete assigneeringud | | b+c | 14,400 | | | | | | 14,400 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud [16] | | |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | PM | | | | | | |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0,002 | | | | | | 0,002 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | | a+c+d+e | 14,402 | | | | | | 14,402 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | | b+c+d+e | 14,402 | | | | | | 14,402 |

Kaasrahastamise andmed

Mittekohaldatav

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe [17] (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3. Finantsmõju tuludele

Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | 2006 | 2007 | 2008 |

Personal kokku | 0,6 | | |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühema või pikema aja jooksul täidetavad vajadused

Rahvusvaheline ekspertrühm, kuhu kuulusid ELi, USA ja Ukraina eksperdid, koostas 1996. aastal uuringu Tšernobõli 4. reaktoriploki ja selle olemasoleva katte keskkonna seisukohast ohtuks ümberehitamise alternatiivsete lahenduste kohta. Uuringuaruandes tehti ettepanek soovitusliku tegevussuuna kohta, mis hõlmas stabiliseerimist ja muid lühiajalisi meetmeid ning ettevalmistusi ümberehitamiseks, mis oleks keskkonna seisukohast ohutu.

1997. aasta alguses jõudis G-7 tuumaohutuse töörühm kokkuleppele Ukraina valitsuse esindajatega soovitusliku tegevussuuna edasiarendamiseks. Selle tulemusel valmis mitut valdkonda hõlmav ehituse juhtimisprogramm, mis määrati reaktorikatmise rakenduskavaks, mis koostati tihedas koostöös ELi, USA ja Ukraina ekspertidega. Rakenduskavas nähti ette katte parandustöid, mille eesmärk oli muuta kate füüsiliselt ohutuks ja keskkonna seisukohast stabiilseks. Reaktorikatmise rakenduskava rahastamiseks moodustati Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga hallatav Tšernobõli Fond.

Projekti koostanud ekspertide rühm hindas esialgselt Tšernobõli Fondi projekti kogumaksumuseks koos tasudega nõutavate lubade eest aastatel 1998–2005 ligikaudu 768 miljonit USA dollarit. Vastavalt uuele kuluprognoosile, mis põhineb tegelikul konstrueerimis- ja ehitustööl, esitas EBRD muudetud maksumuseks 1091 miljonit dollarit. Ettepanekus esitatud uus ühenduse panus 14,4 miljonit eurot on esimene ühenduse osamakse 49,1 miljonist eurost, et katta ligikaudu 250 miljonit eurot, mis on puudu projekti lõpetamiseks. [18]

Rakenduskava on rahastatud eelarverealt 19 06 06 (ühenduse panus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi). Käesolev panus on täiendus projekti lõpetamiseks vajalike lisakulude katmiseks, mida EBRD pidas rahastajate üldkogul põhjendatuiks.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Tšernobõli Fond on tähtis vahend, et abistada Ukrainal leida lahendus enda ja Euroopa suurele turvalisusohule. Selle töö nurgakivi on kahjustatud Tšernobõli tuumaelektrijaama muutmine ökoloogiliselt ohutuks keskkonnaks. Kuna ühendus on kõige suurem rahastaja, on ta jätkuv osalemine projekti edukuse seisukohast väga oluline.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Reaktorikatmise rakenduskavasse kuuluvad järgmised olulised tehnilised etapid, mis tuleb ellu viia kuni 2010.–2011. aastaks:

· olemasoleva katte stabiliseerimine nii palju, kui seda on vaja järgmiste etappide tarvis;

· varjestamine radiatsiooni eest;

· tuumaohutuse tõstmine suurte riskide kõrvaldamiseks veemajanduses;

· uue katte ehitamine;

· olemasoleva katte pealmiste ebastabiilsete osade eemaldamine;

· kütust sisaldavate materjalide analüüs ja nende eemaldamisstrateegia väljatöötamine.

Projekti kogumaksumuseks koos tasudega nõutavate lubade eest prognoositakse 1091 miljonit USA dollarit. Rakenduskava sisu selgitati üksikasjalikult Phare/Tacise tuumaohutuse ekspertrühmas 27. mail 1997. Jätkukohtumine toimus 20. detsembril 2000. Ajakohastatud kuluprognoos ja ajakava esitati Phare/Tacise tuumaohutuse ekspertrühmale 28. aprillil 2004. Üksikasjalik ajakohastatud kuluprognoos ja ajakava esitati ka nõukogu Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia töörühmale 20. septembril 2004.

Kuigi Ukraina on sihtabisaaja, on tuumaohutuse mõju globaalne ning see tõstab Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaohutust.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Ühisjuhtimine rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Asjakohased märkused:

Reaktorikatmise rakenduskava rahastatakse Tšernobõli Fondist, mida haldab EBRD. Pank annab aru rahastajate üldkogule, kus komisjon on esindatud. Üldkogu kinnitab toetused eriprojektide rahastamiseks.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Rahastajate üldkogu teostab järelevalvet ja kontrollib rakenduskava alusel võetud meetmeid. EBRD esitab fondi haldajana rahastajatele korrapäraselt aruandeid (vähemalt kaks korda aastas).

Vastavalt nõukogu otsuse 98/381/EÜ artikli 3 lõikele 2 esitas komisjon esimese eduaruande Tšernobõli Fondi rakendamise kohta oktoobris 1999, [19] teise aruande septembris 2001 [20] ja kolmanda aruande juulis 2004 [21].

Käesoleva otsuse artiklis 4 on ette nähtud, et komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande Tšernobõli Fondi rakendamise kohta.

7. Pettusevastased meetmed

EBRD annab korrapäraselt aru projekti edusammude ja finantsolukorra kohta rahastajate üldkogule, kus komisjon on esindatud. Kontrollikoda võib teha auditeid, nagu see on sätestatud kirjavahetuses EBRDga.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

(Esitada eesmärkide, meetmete ja väljundite nimetused) | 2006 | 2007 | 2008 | KOKKU |

Ühenduse kolmas panus EBRD Tšernobõli Fondi (esimene osamakse) | | 14,400 | | | | | | 14,400 |

KULUD KOKKU | | 14,400 | | | | | | 14,400 |

8.2. Halduskulud

8.2.1. Personali arv ja liik

Ametikoha liigid | | Meetme haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

| | 2006 | 2007 | 2008 |

Ametnikud või ajutised töötajad [22] (19 01 01) | A*/AD | 0,25 | | |

| B*, C*/AST | 0,250,10 | | |

KOKKU | 0,60 | | |

Vajalike haldusvahendite tegelik kasutamine sõltub komisjoni iga-aastasest otsusest vahendite eraldamise kohta, võttes arvesse personali arvu ja lisasummasid, mille on kinnitanud eelarvepädev institutsioon.

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

– Halduslik järeltegevus.

– Koosolekutel osalemine.

– Aruannete koostamine.

8.2.3. Personali allikad (kohustuslik)

Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (19 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

Mittekohaldatav

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali liik | 2006 | 2007 | 2008 |

Ametnikud ja ajutised töötajad (19 01 01) | PM | | |

Art 19 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) | 0 | | |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | PM | | |

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile jaotatud vahenditest iga-aastase jaotusprotseduuri raames.

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

| 2006 | 2007 | 2008 | KOKKU |

19 01 02 11 01 – Tööreisid | 0,002 | | | 0,002 |

19 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | | | | |

19 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | | | | |

| | | | |

2 Muud halduskulud kokku (19 01 02 11) | 0,002 | | | 0,002 |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,002 | | | 0,002 |

[1] EÜT L 171, 17.6.1998, lk 31.

[2] KOM(1999)470, 12.10.1999.

[3] KOM(2001)251, 29.5.2001.

[4] KOM(2004)481, 14.7.2004.

[5] Nõukogu määruse 99/2000 artikli 2 lõike 5 punkt c.

[6] See arv esitati Tšernobõli Fondi rahastajate üldkogul 22. juunil 2004. EBRD osutas, et tollase vahetuskursi juures (1 euro = 1.23 dollarit) oli puuduv summa 245 miljonit eurot.

[7] ELT C

[8] ELT C

[9] EÜT L 171, 17.6.1998, lk 31.

[10] EÜT L 349, 27.11.2001, lk 25.

[11] EÜT L 12, 18.1.2000, lk 1.

[12] KOM(2000) 493 lõplik

[13] Liigendatud assigneeringud

[14] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise 19 peatüki 19 01 alla.

[15] Kulud, mis kuuluvad jaotise 19 artikli 19 01 04 alla.

[16] Peatükki 19 01 kuuluvad kulud, välja arvatud artiklitesse 19 01 04 või 19 01 05.

[17] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[18] Seda arvu võib olla tarvis muuta veelgi, kui prognoositava kulu ja uue ohutuskatte pakkumishinnas on oluline erinevus, mida ei ole võimalik katta ettenägematutest kuludest.

[19] KOM(1999)470, 12.10.1999.

[20] KOM(2001)251, 29.5.2001.

[21] KOM(2004)481 lõplik, 14.7.2004

[22] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

--------------------------------------------------

52006PC0305