[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.6.2006

KOM(2006) 274 lõplik

2006/0096 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kõrghariduse, koolituse ning noorsoovaldkonna koostööraamistiku kehtestamise lepingu allakirjutamise kohta

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna koostööraamistiku kehtestamise lepingu sõlmimise kohta

(komisjoni esitatud)

1. SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Käesoleva ettepaneku taustaks on ühelt poolt Euroopa Liidu kõrghariduse tegevuskava, mille kohaselt peab Euroopa Liidu kõrgharidus jõudma otstarbekuse ja kvaliteedi poolest maailmas juhtivale kohale, ja teiselt poolt Euroopa Liidu ja Kanada suhted, mis eeldavad laiemat haridusalast koostööd.

Haridusest on saanud oluline osa Lissaboni strateegias, mille kohaselt peab Euroopa Liidu haridus saavutama maailmas juhtpositsiooni aastaks 2010. Seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes siis, kui Euroopa haridust kohandatakse kooskõlas maailmas toimuvate arengutega, eelkõige tehes koostööd ja võrreldes lähenemisviise ning standardeid selliste maailma kõige arenenumate riikidega nagu Kanada.

Euroopa Liidu ja Kanada suhteid iseloomustab pidev laienemine, mille kõige viimaseks väljenduseks on partnerluse tegevuskava vastuvõtmine 2004. aastal, kus tõdetakse, et olemasolevat lepingut tuleb ajakohastada, et parandada juurdepääsu kõikidesse kõrgharidus- ja koolitusasutustesse ja suurendada õppurite vahetuste arvu ja ulatust. Eraldi on nimetatud selliste noorsooga seotud toimingute kaasamise vajadust, mis ei ole seotud ametlike haridusstruktuuridega.

Kehtiv leping sõlmiti aastal 2000 ja sellega uuendati Euroopa Ühenduse ja Kanada koostööprogrammi järgmiseks viieks aastaks kuni 2005. aastani. Välishindamine viidi läbi oktoobrist 2004 kuni märtsini 2005. Sõltumatu hinnangu põhjal jõuti järeldusele, et nimetatud programm on tõhus vahend pikaajalise atlandiülese kõrg- ja kutseharidusalase partnerluse ja koostöö loomiseks ning see on aidanud kaasa vastastikuse mõistmise ja inimressursside arendamise parandamisele. 27. juunil 2005 võttis komisjon vastu teatise selle hindamise tulemuste kohta.

Vastavalt nõukogu 24. oktoobri 2005. aasta otsuse (millega volitati komisjoni alustama Kanadaga läbirääkimisi uue lepingu üle) lisas esitatud läbirääkimissuunistele on komisjon pidanud Kanadaga läbirääkimisi uue lepingu üle.

Käesolev ettepanek käsitleb Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kõrghariduse, koolituse ning noorsoovaldkonna koostööraamistiku kehtestamise lepingu allakirjutamist ja sõlmimist aastateks 2006–2013 (edaspidi „leping“).

2. ETTEPANEKU EESMÄRGID

Eesmärgid

1. Käesoleva lepingu üldeesmärgid on:

a) edendada vastastikust mõistmist Euroopa Liidu ja Kanada rahvaste vahel, sealhulgas laiendada teadmisi nende keeltest, kultuurist ja institutsioonidest;

b) parandada inimressursside kvaliteeti nii Euroopa Ühenduses kui Kanadas, lihtsustades globaalse teadmistepõhise majanduse väljakutsetele vastamiseks vajalike oskuste omandamist.

2. Lepingu konkreetsed eesmärgid on:

a) tõsta Euroopa Ühenduse ja Kanada mõõtme lisamisega kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna koostöö lisaväärtust;

b) soodustada Euroopa Liidu ja Kanada kodanike atlandiüleseid vahetusi;

c) aidata kaasa nii kõrgharidus- ja koolitusasutuste kui ka noorsoostruktuuride ja -organisatsioonide arengule,

d) edendada ja/või tugevdada Euroopa Ühenduses ja Kanada partnerlust kõrghariduse, koolituse ja noorsoo sidusrühmade vahel;

e) aidata lepingu üldeesmärkide saavutamise kaudu kaasa isikute professionaalsele arengule;

f) luua võimalused noorsoopoliitika ja -tööga seotud mõttevahetuseks ja kogemuste vahetuseks,

3. Lepingu tegevuseesmärgid on:

a) toetada kõrgharidus- ja koolitusasutuste vahelist koostööd, et edendada ühiseid õppe- ja/või koolitusprogramme ja üliõpilaste liikuvust;

b) parandada atlandiülest üliõpilaste liikuvust, edendades läbipaistvust, kvalifikatsiooni tõestavate dokumentide ja õppe- ja koolitusperioodide vastastikust tunnustamist ning kui see on asjakohane, ainepunktide ülekandmist;

c) toetada kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonnas tegutsevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike organisatsioonide vahelist koostööd, et hoogustada poliitika põhimõtete arutelusid ja kogemuste vahetamist;

d) toetada spetsialistide (sealhulgas täiendõppel olevate spetsialistide) atlandiülest liikuvust, et parandada Euroopa Liidu ja Kanada suhete seisukohast oluliste küsimuste vastastikust mõistmist ja tundmist;

e) toetada noorsoostruktuuride ja -organisatsioonide, samuti noorsootöötajate, noorte juhtide ja muude noortega tegelejate koostööd, et edendada heade tavade vahetamist ja koostöövõrgustike arendamist.

3. KOOSKÕLA EUROOPA LIIDU MUUDE PÕHIMÕTETEGA

Euroopa Liidu ja Kanada kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna leping peaks olema täielikult kooskõlas Euroopa Liidu kõnealuste valdkondade muude vahenditega ja neid täiendama, võimaldades Euroopa Liidu ja Kanada vahelise koostöö kaudu püüelda kvaliteetse hariduse eesmärkide saavutamise poole ja elavdades atlandiülest inimestevahelist koostööd. Samuti täiendab leping Euroopa Liidu tipptasemel keskuste võrgu tegevust Kanada ülikoolides, pakkudes vahetusteks lisavõimalusi ja soodustades mõlemal pool Atlandi ookeani asuvate asutuste ja organisatsioonide vahelist struktuurset koostööd.

4. KONSULTEERIMINE SIDUSRÜHMADEGA

- Kutsehariduse ja koolituse koostöömeetodite uuring aastal 2001

Komisjoni korraldatud uuring kinnitas Euroopa Liidu ja Kanada kutseharidusalase koostöö tähtsust. Kutseharidusasutused ei pruugi olla atlandiüleseks koostööks hästi ette valmistatud, kuigi sellist tüüpi koostöö oleks vastastikku rikastav ning annaks atlandiüleseks liikuvuseks uusi võimalusi neile üliõpilastele, praktikantidele ja ametnikele, kellel muidu neid võimalusi poleks. Uuringus märgiti, et kutsehariduse käsitlemine paralleelselt kõrgharidusega nõuaks eelarve märkimisväärset suurendamist.

- Vahepealne välishindamine

Välishindamine toimus 2005. aasta alguses. Hindamine kinnitas programmi asjakohasust ja tõhusust ning et programm on kasulik osalevatele asutustele, teaduskondadele ja üliõpilastele. Programmi peetakse siiski liiga väikeseks, et mõjutada Euroopa Liidu ja Kanada kodanike vastastikust mõistmist. Hindajad soovitavad eelkõige juurutada süsteemi, mis pakub edukatele projektidele täiendavat liikuvustoetust. 27. juunil 2005 võttis komisjon vastu teatise hindamise tulemuste kohta.[1]

- Kanada-Euroopa Liidu noorte seminar

Euroopa Liidu ja Kanada noorsoo-organisatsioonide ja noorsootöötajate pilootseminar toimus 2004. aasta novembris. Seminar kinnitas mõlema osapoole vajadust ja huvi kogemuste vahetamise vastu sellistes noorte jaoks olulistes küsimustes nagu kodakondsus ja kulltuurilised eripärad, vabatahtlik töö, mitteametliku õppe tunnustamine ja edendamine. Seminari peamine soovitus oli jätkata poliitikakujundajate vahelist dialoogi ja hõlbustada parimate tavade vahetamist ning ressursside ühist kasutamist noorsootööga tegelejate seas.

5. UURITUD VÕIMALUSED

5.1. Lähenemisviisid ja vahendid: Poliitiline dialoog ja poliitika kooskõlastamine

Euroopa Liidu ja Kanada vaheline dialoog selles poliitikavaldkonnas saab kindlasti kaasa aidata hariduse, koolituse ja noorsoo strateegiate paremale mõistmisele, juurutada parimate tavade vahetust ja viimaks viia meetmeteni, mis mõjutavad kodanikke otseselt.

Kahepoolne poliitiline mõttevahetus üksi ei too siiski kaasa alt-üles suunatud inimestevahelist uuenduslikku koostööd või noortele suunatud kvaliteetsete liikuvusmeetmete tõhustamist ega noorte ja noorsoo-organisatsioonide paremat juurdepääsu üleatlandilise vahetuse võimalustele. Nimetatud tegevuse hoogustamiseks ja toetamiseks on vaja konkreetseid meetmeid.

5.2. Kavandatud kulutuste võimalikud alternatiivid

5.2.1. Liitumine olemasolevate või kavandatud programmidega

Olemasolevad haridus- ja koolitusprogrammid, nagu Sokrates või Leonardo da Vinci, on kavandatud ja suunatud ainuüksi liikmesriikidele. Otsustamisprotsess, meetmete liigitus ja rakendusmehhanismid ei sobi hästi Euroopa Liidu ja Kanada kõrghariduse ja koolituse alase kahepoolse koostöö jaoks. Sama kehtib ka elukestva õppe programmi kohta.

Programmiga Erasmus Mundus püütakse parandada kõrghariduse kvaliteeti Euroopa Liidus ja propageerida seda ülemaailmselt kolmandate riikide üliõpilastele ja teadlastele suunatud stipendiumikava kaudu. Programm Erasmus Mundus ei ole kavandatud kahepoolsete vahetuste, rahvusvahelise õppekava arendamise ega asutustevahelise koostöö tarbeks. See ei käsitle kutsekoolitust ega noorsooküsimusi ja keskendub kõrgharidusjärgsele tasemele, samal ajal kui kavandatud Kanada koostööraamistiku keskmes on tegevus üliõpilaste tasemel.

Ka teised välisprogrammid ei sobi siinkohal soovitatud Euroopa Liidu ja Kanada kahepoolse koostöö eesmärkide saavutamiseks.

Kuigi praegu kehtiv programm „Noored“ (ja vastuvõtmise korral tulevane programm „Aktiivsed noored“) võimaldab üldjuhul koostööd kolmandate riikidega, on selle koostöö ulatus piiratud ja selle keskmes naabermaad. Seega ei ole see ettenähtud kahepoolseks koostööks. Kavandatud kahepoolne leping Euroopa Liidu ja Kanada vahel täiendaks seda programmi.

5.2.2. Lepingu uuendamine ja kehtiva programmi ulatuse laiendamine

Kavandatud leping ja selles esitatav koostööraamistik ei erine radikaalselt olemasolevast koostööprogrammist. See vastaks siiski ELi-Kanada partnerluskava eesmärkidele, sellega paranevad vahetusvõimalused ja suureneb kõikide potentsiaalsete kasutajate juurdepääs ning selles esitatakse uus noorsoovaldkonna koostööraamistik.

Käesoleva lepingu meetmetes võetakse arvesse eelnevaid kogemusi, neis tehakse vahet kõrghariduse ja kutsekoolituse vahel, tuginetakse tippteadmistele ja toetatakse üliõpilaste ja noorte vahetusi.

Hindamisel leiti, et olemasoleva programmi väike eelarve on piiranud programmi potentsiaalset mõju kõrgharidusele ja takistanud olulise koostöö arengut kutsekoolituse valdkonnas. Kavandatava lepinguga loodav koostööraamistik toob kaasa programmi eelarve suurenemise 0,8 miljonilt eurolt keskmiselt kuni 2 miljoni euroni aastas.

5.3. Kavandatud võimaluste positiivsete ja negatiivsete mõjude hindamine

Eesmärkide saavutamisel on lepingus kavandatud meetmetel lühiajaline ja pikaajaline positiivne mõju nii noortele kui ka kõrghariduse, koolituse ja noorsooprobleemidega tegelevatele asutustele ja organisatsioonidele.

Atlandiülene liikuvus annab osavõtjatele väärtusliku kogemuse, mis aitab neil paremini lõimuda tänapäeva ühiskonda ja teadmistepõhisesse majandusse. Õppides tundma üksteise häid tavasid ja arendades koos välja uusi lähenemisviise, aitaks asutustevaheline koostöö parandada õppekavasid ja õpetamismeetodeid. Pikemaajaliselt aitaks koostöö hoida head inimestevahelist mõistmist, mis on Euroopa Liidu ja Kanada vahelistes suhetes olemas.

Kavandatava raamistiku sotsiaalse, majandusliku ja keskkonna tasandil mõjud ei ole omavahel vastuolus.

5.4. Käesoleva valiku põhjused

Valitseb laialdane üksmeel, et kõrgharidus peab jääma lepingu keskseks osaks. Samal ajal annavad lepinguga kavandatavad meetmed võimaluse atlandiüleses koostöös osalemiseks ka sellistele kutseharidus- ja koolitusasutustele, mis muidu sellises koostöös osaleda ei saaks. Samuti laiendatakse lepingu ulatust, et katta noorsootegevuse valdkonda, eesmärgiga arendada esmakordselt koostööd Euroopa Liidu ja Kanada noorte mitteametliku hariduse valdkonnas.

Elukestva koolituse raames ja selleks et tugevdada inimestevahelist mõõdet Euroopa Liidu ja Kanada vahelistes suhetes, peaksid koostöömeetmed olema avatud ka noortele spetsialistidele (peamiselt väljaspool akadeemilist ja avaliku halduse keskkonda), kes tahavad jätkata õpinguid, või saada koolitust Euroopa Liidu ja Kanada suhetes olulise tähtsusega valdkondades, mis määratakse kindlaks Kanada asutustega konsulteerimise käigus.

Lepingu mõju suureneks, kui hakatakse juurutama süsteemse mõjuga poliitikale suunatud projekte ja noorsootegevust. Nende projektide eesmärgiks on tõsta teadmisi elukestva õppe kohta ja vahetada sellealaseid Euroopa Liidule ja partnerriikidele ühist huvi pakkuvaid parimaid tavasid, mis võivad mõjutada ka neid, kes ei ole otseselt nende rakendamisse kaasatud.

6. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

6.1. Õiguslik alus

Ettepanek põhineb asutamislepingu artiklitel 149, 150 ja 300.

6.2. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Leping täiendab liikmesriikide ja Kanada vahelise kahepoolse koostöö kavasid, esitades mitmepoolse koostööraamistiku. Liikmesriikide pädevust respekteeritakse täielikult, jättes algatusvõime võimaluse asutustele ja organisatsioonidele, kellele meede on suunatud. Kavandatud leping ei vaatle reguleerivaid lähenemisviise, kuna see oleks vastuolus kõnealuses valdkonnas liikmesriikidele antud ainupädevusega.

Kavandatud koostööl peaks olema madalad tegevuskulud ja potentsiaalselt oluline toime. Proportsionaalsus on tagatud.

7. SEKKUMISE KIRJELDUS

Leping järgib eesmärke alljärgnevate meetmete kaudu:

7.1. Meetmed kõrghariduse ja koolituse valdkonnas

See meede oleks suunatud kõrg-, kutseharidusasutustele ja -organisatsioonidele ning nende personalile, üliõpilastele ja praktikantidele. Meede vastab kahele konkreetsele eesmärgile, aidata kaasa nii kõrg- ja kutseharidusasutuste arendamisele kui ka personali, üliõpilaste ja praktikantide liikuvuse suurendamisele.

Suures osas tähendavad seda liiki projektid jooksvalt rahastatavate ühisprojektide jätkumist. Liitude projektid keskenduvad esmatähtsatele valdkondadele, mis on võtmeküsimuseks Euroopa Liidu ja Kanada vahelises koostöös, ja mis tuleb kindlaks määrata Kanada asutustega konsulteerimise käigus.

Käesoleva meetme raames saavad seega väljapaistvaks osutunud projektid esialgse 3 või 4 aastase ajavahemiku lõpus edasist rahalist toetust, et rahastada eranditult üliõpilaste liikuvust toetavaid lisavõimalusi. Kõnealune meede parandab tegevuse profiili ja rõhutab tippteadmiste tähtsust. See suurendaks rahastatud projektidega tegelejate motivatsiooni pakkuda rohkem hea kvaliteediga liikuvusprojekte ja aitaks kaasa nende projektide jätkusuutlikkusele.

7.2. Noorsoovaldkonna meetmed

Kõnealuse meetme sihtrühmaks on noorsoostruktuurid, noorsoo-organisatsioonid ja noorsootöötajad ning rõhk on asetatud järgmistele tegevustele:

a) lihtsustada dialoogi ja parimate tavade vahetamist ning jagada noorsootöö metoodika vahendeid politiikakujundajate, noorsootööga tegelevate spetsialistide, noorsoo-organisatsioonide ja teiste noorsoo küsimuste eest (kaasa arvatud noorte liikuvus) vastutavate struktuuride vahel. Nimetatud tegevus hõlmab seminare, koolituskursusi, mentori või juhendaja käe all töötamist ja temaatilisi (näiteks kultuuriline mitmekesisus, vabatahtlik töö ja mitteametliku hariduse tunnustamine) õppekülaskäike.

b) luua uued jätkusuutlikud mitmepoolsed partnerlused ja võrgustikud, pidades silmas osalevate organisatsioonide vahelist edasist koostööd ja noorte liikuvust kohtumiste, internetiprogrammide, teabevahetuse jms kaudu.

7.3. Täiendav meede

Selle meetme raames võidakse toetada poliitikale suunatud tegevust. Poliitikale suunatud meetmete sihtrühmaks on kõrg- ja kutseharidusega tegelevad organisatsioonid. Need meetmed järgivad Euroopa Liidu ja Kanada vahelise koostöö tõhustamise konkreetseid eesmärke kõrg- ja kutsehariduse arendamise osas, keskendudes esmatähtsatele teemadele. Pikemas perspektiivis mõjutaks see meede poliitika ja süsteemi arendamist. Tegevused selles kategoorias hõlmavad uuringuid, konverentse, seminare, töörühmi ja võrdlusanalüüse.

Kõnealuse meetme alusel võidakse toetada spetsialistide, peamiselt väljaspool akadeemilist ringkonda ja avalikku haldust (otsusetegijad, tööturu osapoolte esindajad, ajakirjanikud, jne), kes tahavad jätkata õpinguid või saada koolitust Euroopa Liidu ja Kanada suhetes olulise tähtsusega valdkondades, mis määratakse kindlaks Kanada asutustega konsulteerimise käigus.

Rahaliselt võib toetada ka vilistlasühendusi, mille liikmed on osalenud EÜ ja Kanada vahelise kõrg- ja kutsehariduse liitude raames rahastatud üliõpilasvahetustes.

8. MÕJU EELARVELE

Kavandatud meetmete maksimaalne maksumus oleks 17,4 miljonit eurot (millest 1 miljon eurot kuluks noorsoovaldkonna meetmete peale) kaheksa aastase ajavahemiku jooksul (2006–2013), tingimusel et Kanada teeb vastavad vahendid kättesaadavaks.

Leping sisaldab klauslit, mis võimaldab tegevuse ümberkorraldamist ja lepingule finantsperspektiivi piires eraldatud eelarve ümberhindamist.

8.1. Eelarve suurendamise põhjused

Nagu on märgitud alapunktis 5.2., on praeguse programmi väike eelarve piiranud programmi potentsiaalset mõju kõrgharidusele ja takistanud olulise koostöö arengut kutsehariduse valdkonnas.

8.2. Kulude prognoos – võrdlussummad arvutuste tegemiseks

Käesolev osa põhineb lepingus kavandatud mitmete meetmete tegevuskulude prognoosil. Lõplikud kulud sõltuvad siiski aastase rahastamise tegelikest vahenditest ja meetmete konkreetsest rakendamisviisidest, lepinguosalistel tuleb need alles üksikasjalikult kindlaks määrata.

8.2.1. Meetmed kõrghariduse ja koolituse valdkonnas

Liidud: 138 000 eurot, millest 120 000 eurot saadakse liikuvuse toetustest (1000 eurot kuus + 1000 eurot reisikuludeks üliõpilase (üliõpilaste koguarv on 24) kohta neljakuulise õppeperioodi jooksul) ja ühekordsete maksetena 18 000 eurot liitude partneritele. Kui projektid ei hõlma liikuvust, on keskmine toetus 100 000 eurot.

Tipptaseme projektid: 100 000 eurot liikuvuse lisavõimaluste kohta (1000 eurot kuus +1000 eurot reisikuludeks üliõpilase (üliõpilaste koguarv on 20) kohta neljakuulise õppeperioodi jooksul).

8.2.2. Noorsoovaldkond

Heade tavade vahetus, mitmepoolne partnerlus ja võrgustikud: arvestuse aluseks on keskmiselt 20 000 eurot projekti kohta. Euroopa Liidu toetus katab põhiliselt nii Euroopa Liidu osalejate reisikulud kui ka kulud, mis on seotud meetme raames tekkivate ülalpidamiskuludega Euroopa Liidus (peamiselt majutus ja päevarahad).

8.2.3. Täiendav meede

Poliitikale suunatud meetmed: 100 000 eurot.

Üksikisiku liikuvustoetus: 32 000 eurot (keskmiselt 5000 eurot kuus + 2000 eurot reisikulude katteks toetusesaaja kohta kuuekuulise stipendiumi puhul).

Toetus vilistlasühendusetele on ligikaudu 15 000 eurot aastas.

8.3. Kavandatud väljundid

Kavandatud meetmetega toetatakse ligikaudu 210 projekti kaheksa aasta jooksul (vaata üksikasju finantsselgituse punktis 8). Lepingu kestuse jooksul osalevad liikuvusega seotud meetmetes 4430 inimest Euroopa Liidust ja Kanadast.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kõrghariduse, koolituse ning noorsoovaldkonna koostööraamistiku kehtestamise lepingu allakirjutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 149 ja 150 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[2]

ning arvestades järgmist:

1. 24. oktoobri 2005. aasta otsusega volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi Kanada valitsusega kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise üle.

2. Komisjon pidas vastavalt nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni pidama Kanada valitsusega läbirääkimisi kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise üle) lisas esitatud direktiividele ühenduse nimel Kanada valitsusega lepingu üle läbirääkimisi.

3. Ühendus ja Kanada valitsus loodavad saada koostööst vastastikust kasu, mis ühenduse seisukohalt peaks täiendama liikmesriikide ja Kanada valitsuse vahelisi kahepoolseid programme ning pakkuma Euroopa lisaväärtust.

4. Leping, mille üle komisjon läbirääkimisi pidas, tuleb alla kirjutada, pidades silmas selle võimalikku sõlmimist hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

1. Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isik või isikud, kellel on õigus ühenduse nimel alla kirjutada Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelisele kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna koostööraamistiku kehtestamise lepingule, tingimusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

2. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

2006/0096 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna koostööraamistiku kehtestamise lepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 149 ja 150 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[3]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

5. 24. oktoobri 2005. aasta otsusega volitas nõukogu komisjoni pidama Kanada valitsusega läbirääkimisi kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise üle.

6. Ühenduse nimel pidas komisjon Kanada valitsusega lepingu üle läbirääkimisi vastavalt nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni pidama Kanada valitsusega läbirääkimisi kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise üle) lisas esitatud läbirääkimissuunistele.

7. Ühendus ja Kanada valitsus loodavad saada koostööst vastastikust kasu, mis ühenduse seisukohalt peaks täiendama liikmesriikide ning Kanada vahelisi kahepoolseid programme ning pakkuma Euroopa lisaväärtuse.

8. Leping kirjutati kooskõlas nõukogu […] otsusega …/…/EÜ ühenduse nimel alla […] tingimusel, et seda oleks võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval.

9. Kõnealune leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vaheline kõrghariduse, koolituse ning noorsoovaldkonna koostööraamistiku kehtestamise leping on ühenduse nimel heaks kiidetud.

2. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Euroopa Ühenduse delegatsioon lepingu artiklis 6 osutatud ühiskomitees koosneb komisjoni esindajast ning teda abistab esindaja igast liikmesriigist.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja on volitatud nimetama isiku, kellel on õigus esitada lepingu artikli 12 lõikes 1 ettenähtud teade.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

EUROOPA ÜHENDUSE JA KANADA VALITSUSE VAHELINE LEPING, MILLEGA KEHTESTATAKSE KÕRGHARIDUSE-, KOOLITUSE- JA NOORSOOVALDKONNA KOOSTÖÖRAAMISTIK

EUROOPA ÜHENDUS

ühelt poolt ja

KANADA VALITSUS,

teiselt poolt,

edaspidi koos “lepinguosalised”,

MÄRKIDES, et 22. novembril 1990. aastal vastuvõetud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Kanada valitsuse deklaratsioonis viidatakse otseselt vastastikuse koostöö tugevdamisele mitmes valdkonnas, mis otseselt mõjutavad nende riikide kodanike praegust ja tulevast heaolu, nagu näiteks haridus- ja kultuurialaste vahetuste ja ühisprojektide, sealhulgas akadeemiliste vahetuste ja noortevahetuste valdkonnas,

MÄRKIDES, et 17. detsembril 1996. aastal vastuvõetud Kanada-ELi ühises poliitilises deklaratsioonis ja tegevuskavas kinnitatakse, et kultuuride ja väärtuste jagamisel põhinevate omavaheliste sidemete uuendamiseks julgustavad lepinguosalised oma kodanikke, eelkõige noori igal tasemel kontaktide sõlmimisel; ning et sellele deklaratsioonile lisatud ühine tegevuskava innustab lepinguosalisi oma koostööd tugevdama, seda eelkõige 1996. aastal ratifitseeritud Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kõrghariduse ja koolituse koostööprogrammi kehtestamise lepingu alusel,

MÄRKIDES, et 18. märtsil 2004. aastal ELi – Kanada tippkohtumisel vastuvõetud ELi – Kanada partnerluskavas viidatakse vajadusele leida uusi võimalusi oma riikide rahvaste vaheliste sidemete hoogustamiseks, laiendades eelkõige Euroopa Ühenduse ja Kanada noorte vahetusprogrammide ulatust ja pakkudes võimalusi ELi – Kanada koostöö tugevdamiseks ja selle ulatuse laiendamiseks uuendades 2001. aasta märtsis ratifitseeritud Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelist lepingut kõrghariduse ja koolituse koostööprogrammi uuendamise kohta,

MÄRKIDES, et 19. juunil 2005. aastal ELi – Kanada tippkohtumisel vastuvõetud ühisdeklaratsioonis viidatakse taas ELi ja Kanada juhtide kavatsusele uuendada, tugevdada ja laiendada 2001. aastal ratifitseeritud kõrghariduse ja koolituse koostööprogrammi uuendamise lepingu ulatust, lisades noorsoovaldkonna koostöö, tugevdades akadeemiliste ringkondade koostööd ja suurendades kodanike atlandiüleseid vahetusi,

ARVESTADES täiel määral Euroopa Ühenduse liikmesriikide vastutusalasid ja Kanada provintside ja piirkondade õiguslikke pädevusi hariduse ja koolituse valdkonnas ning kõrghariduse ja koolitusasutuste iseseisvust,

ARVESTADES, et 1996. ja 2001. aasta kõrghariduse ja koolituse lepingute vastuvõtmine ja rakendamine viivad ellu ELi – Kanada deklaratsioonides kehtestatud kohustusi ja et koostöö on olnud mõlema lepinguosalise jaoks erakordselt positiivne,

TUNNUSTADES kõrghariduse ja koolituse olulist osa ülemaailmses teadmistepõhises majanduses osaleda suutvate inimressursside arendamisel,

TÕDEDES, et kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna koostöö peaks täiendama muid Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelisi asjakohaseid koostööalgatusi,

TUNNUSTADES vajadust arvestada kõrghariduse ja koolituse alal tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD, UNESCO ja Euroopa Nõukogu tehtud tööd sel alal,

TUNNUSTADES lepinguosaliste ühist huvi kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna koostöö vastu, mis on osa olemasolevast Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelisest laiemast koostööst,

LOOTES saada kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna koostööst vastastikust kasu,

TÕDEDES, et on vaja laiendada juurdepääsu käesoleva lepingu raames toetatavatele meetmetele, eeskätt koolituse ja noorsoovaldkonnas;

SOOVIDES uuendada jätkuva kõrghariduse ja koolituse alase koostöö aluseid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ARTIKKEL 1

Eesmärk

Käesoleva lepinguga kehtestatakse kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna koostööraamistik Euroopa Ühenduse ja Kanada vahel.

ARTIKKEL 2

Mõisted

Käesolevas lepingus on kasutatud järgmisi mõisteid:

1. kõrgharidusasutus – asutus (olenemata nimetusest), mis vastavalt lepinguosaliste kohaldatavatele õigusnormidele ja tavadele annab välja kõrghariduse tasemele vastavaid kutsetunnistusi või diplomeid;

2. koolitusasutus – avalik-õiguslik, avaliku sektori osalusega või eraõiguslik organisatsioon (olenemata nimetusest), mis kavandab ja pakub lepinguosaliste kohaldatavate õigusnormide ja tavade kohaselt kutseharidust või koolitust, kutsealast jätkukoolitust, kutsealast täiendõpet või ümberõpet ning mis aitab kaasa pädevate asutuste tunnustatud kvalifikatsioonide omandamisele;

3. üliõpilane – isik, kes osaleb õpingutel või koolituskursustel või programmides, mida pakub käesolevas artiklis määratletud kõrgkool või koolitusasutus, mida pädevad asutused tunnustavad või rahaliselt toetavad;

4. noorsoovaldkond – mitteametliku õppega seotud tegevusvaldkond, kus osalevad noorsoo-organisatsioonid ja muud noorteühendused ja noorsootöötajad, noortejuhid ja muud noortega tegelevad isikud.

ARTIKKEL 3

Eesmärgid

1. Käesoleva lepingu üldeesmärgid on:

a) edendada Euroopa Liidu ja Kanada rahvaste vastastikust mõistmist, sealhulgas laiendada teadmisi nende keeltest, kultuuridest ja institutsioonidest;

b) parandada inimressursside kvaliteeti nii Euroopa Ühenduses kui Kanadas, lihtsustades globaalse teadmistepõhise majanduse väljakutsetele vastamiseks vajalike oskuste omandamist.

2. Käesoleva lepingu konkreetsed eesmärgid on:

a) tõsta Euroopa Ühenduse ja Kanada atlandiülese koostöö taset kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonnas

b) aidata kaasa nii Euroopa Liidu kui Kanada kodanike atlandiülestele vahetustele;

c) aidata kaasa nii kõrgharidus- ja koolitusasutuste kui ka noorsoostruktuuride ja -organisatsioonide arengule;

d) edendada ja/või tugevdada partnerlust sidusrühmade esindajatega, kes on Euroopa Ühenduses ja Kanadas tegevad kõrghariduse-, koolituse- ja noorsoovaldkonnas;

e) aidata lepingu üldeesmärkide saavutamise kaudu kaasa üksikisikute professionaalsele arengule;

f) arendada võimalusi noorsoopoliitika ja -tööga seotud dialoogiks ja vahetusteks.

3. Käesoleva lepingu eesmärgid on:

a) toetada kõrgkoolide ja koolitusasutuste vahelist koostööd, et edendada ja arendada ühiseid õppe- ja/või koolitusprogramme ja üliõpilaste liikuvust;

b) parandada atlandiülest üliõpilaste liikuvuse kvaliteeti, edendades läbipaistvust, kvalifikatsiooni tõestavate dokumentide ja õppe- ja koolitusperioodide vastastikust tunnustamist ning, kui see on asjakohane, ainepunktide ülekandmist;

c) toetada kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonnas tegutsevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike organisatsioonide esindajate vahelist koostööd, et hoogustada poliitiliste probleemide arutelusid ja kogemuste vahetamist;

d) toetada spetsialistide (sealhulgas koolitusspetsialistide) atlandiülest liikuvust, et parandada vastastikust mõistmist ja eksperthinnanguid Euroopa Liidu ja Kanada suhete seisukohast olulistes küsimustes;

e) toetada noorsoostruktuuride ja organisatsioonide, samuti noorsootöötajate, noortejuhtide ja muude noortega tegelejate vahelist koostööd, eesmärgiga edendada heade tavade vahetamist ja võrgustike arendamist.

ARTIKKEL 4

Põhimõtted

Käesoleva lepingu kohases koostöös lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

10. Arvestatakse täiel määral Euroopa Ühenduse liikmesriikide vastutusalasid ja Kanada provintside ja piirkondade õiguslikke pädevusi hariduse ja koolituse valdkonnas ning kõrghariduse ja koolitusasutuste autonoomiat;

11. Käesoleva lepingu raames teostatavatest meetmetest saadakse vastastikust kasu;

12. Euroopa Ühenduse eri liikmesriikide ja Kanada provintside ja piirkonnade laiaulatuslik osalus;

13. Tunnustatakse Euroopa Ühenduse ja Kanada kultuurilist, ühiskondlikku ja majanduslikku mitmekesisust;

14. Euroopa Ühenduse ja Kanada vaheline koostöö on laiaulatuslik ja vastavuses Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Kanada vahelistes kahepoolsetes programmides, samuti teistes Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelistes kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna programmides ja algatustes sätestatuga.

ARTIKKEL 5

Koostöö

Koostöö toimub käesoleva lepingu lahutamatuks osaks olevas lisas kirjeldatud meetmete kaudu.

ARTIKKEL 6

Ühiskomitee

1. Käesolevaga luuakse ühiskomitee. Sellesse kuuluvad kõikide lepinguosaliste esindajad.

2. Ühiskomitee ülesanneteks on:

a) käesoleva lepingu alusel kavandatud koostöö läbivaatamine;

b) lepinguosalistele aruande esitamine käesoleva lepingu eesmärkide ja põhimõtete alusel tehtava koostöö ulatuse, seisu ja tõhususe kohta;

c) teabe jagamine hiljutiste arengute, poliitiliste põhimõtete, uute trendide või algatustegevuste kohta kõrghariduse, koolituse ja noorsootöö valdkonnas.

3. Ühiskomitee tuleb kokku iga kahe aasta tagant, kusjuures ühiskomitee koosolekuid peetakse vaheldumisi Euroopa Liidus ja Kanadas. Muid koosolekuid võib pidada vastastikusel kokkuleppel.

4. Ühiskomitee võtab otsused vastu konsensuse alusel. Kummagi lepinguosalise esindajate hulgast koosolekut ühiselt juhatama valitud isikud kinnitavad protokolli ja see esitatakse koos kaks korda aastas esitatava aruandega 1976. aastal Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise kaubandus- ja majanduskoostöö raamkokkuleppe raames asutatud ühisele koostöökomiteele ja kummagi lepinguosalise asjaomastele ministritele.

ARTIKKEL 7

Järelevalve ja hindamine

Koostöö järelevalve ja hindamine peab toimuma käsikäes koostööpõhimõtetega, mille alusel on võimalik vajaduse korral koostöömeetmeid vastavalt meetmete rakendamise käigus ilmnenud vajadustele või võimalustele muuta.

ARTIKKEL 8

Rahastamine

1. Koostöö sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ning Euroopa Ühenduse ja Kanada kohaldatavatest õigusnormidest, põhimõtetest ja programmidest. Lepinguosalised rahastavad kogu tegevust võrdsetes osades.

2. Lepinguosalised rahastavad otseselt järgmiseid isikuid:

- Euroopa Ühendus rahastab Euroopa Ühenduse liikmesriigi kodanikke või liikmesriigis tunnustatud isikuid, kellel on selle riigi ametlik alaline elamisluba;

- Kanada rahastab oma kodanikke ja Kanada õigusnormide alusel omandatud alalise elamisloaga isikuid.

3. Ühiskomitee tegevusega või ühiskomitee huvidega seoses tekkinud kulud katab see lepinguosaline, kelle ees kulutusi teinud komitee liige vastutab. Ühiskomitee koosolekutega otseselt seotud kulud, välja arvatud reisi- ja elamiskulud, katab võõrustav lepinguosaline.

ARTIKKEL 9

Töötajate sisenemine

Lepinguosalised astuvad vajalikke samme ja teevad kõik endast sõltuva, et lihtsustada käesoleva lepingu kohases koostöös osaleva lepinguosalise riigi töötajate ja üliõpilaste ning selles koostöös kasutatavate materjalide ja varustuse sisenemist teise lepinguosalise territooriumile ja sealt väljumist vastavalt nende lepinguosaliste asjaomastele õigusaktidele.

ARTIKKEL 10

Muud lepingud

1. Käesolev leping ei mõjuta koostööd, mida võidakse teha lepinguosaliste vaheliste muude lepingute alusel.

2. Käesolev leping ei mõjuta mõne Euroopa Ühenduse liikmesriigi ja Kanada vahel kehtivaid ega tulevikus sõlmitavaid kahepoolseid lepinguid käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

ARTIKKEL 11

Käesoleva lepingu kohaldamispiirkond

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ning kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Kanada territooriumi suhtes.

ARTIKKEL 12

Lõppsätted

1. Lepinguosalised teatavad üksteisele kirja teel oma otsusest olla seotud käesoleva lepinguga. Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb päevale, mil viimane lepinguosaline on teisele oma kinnitavast otsusest teatanud.

2. Käesolev leping kehtib kaheksa aastat ja seda võib pikendada lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel.

3. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kirjalikul kokkuleppel.

4. Muudatused tehakse ja lepingut pikendatakse kirjavahetuse teel ja need jõustuvad lepinguosaliste määratud kuupäeval.

5. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada sellest 12 kuud kirjalikult ette teatades. Käesoleva lepingu tähtajaline lõppemine või lõpetamine ei mõjuta käesoleva lepingu raames sõlmitud lepingute või vastavalt käesoleva lepingu lisale kehtestatud kohustuste kehtivust või kestust.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Käesolev leping on koostatud [koht] [päev] [kuu] 2006. aastal kahes eksemplaris inglise, prantsuse, eesti, hispaania, hollandi, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles; kõik need versioonid on võrdselt autentsed.

EUROOPA ÜHENDUSE NIMEL KANADA VALITSUSE NIMEL

LISA

MEETMED

1. MEETMED KÕRGHARIDUSE JA KOOLITUSE VALDKONNAS

1.1. Lepinguosalised toetavad kõrgharidus- ja koolitusasutusi, kes loovad EÜ ja Kanada vahelisi liite ühisprojektide läbiviimiseks kõrghariduse ja koolituse valdkonnas.

1.2. Kõik ühised liidud tuleb luua mitmepoolse partnerluse alusel ja sinna peavad kuuluma asutused vähemalt kahest Euroopa Ühenduse liikmesriigist ja vähemalt kahest Kanada provintsist või piirkonnast.

1.3. Ühisliitude meetmed peavad tavaliselt hõlmama atlandiülest üliõpilasvahetust ühiste õppekavade raames, vastastikkust ainepunktide tunnustamist ning keelelist ja kultuurilist ettevalmistust, püüdes hoida liikumise mõlemal suunal võrdsena.

1.4. Lepinguosaliste asjaomased ametiasutused lepivad vastastikku kokku EÜ ja Kanada vaheliste liitude koostöö prioriteedid ja abikõlblikud valdkonnad.

1.5. Lepinguosalised võivad rahaliselt toetada üliõpilaste liikumist selliste kõrg- ja kutseharidusasutuste liitude vahel, kes on kinnitatud andmete kohaselt rakendanud lepinguosaliste rahastatud ühisprojekte tipptasemel.

2. NOORSOOVALDKONNA MEETMED

Lepinguosalised võivad toetada meetmeid, mis on seotud noorsoostruktuuride, -organisatsioonide, noorsootöötajate, noortejuhtide ja teiste noortega tegelejatega. Need meetmed hõlmavad seminare, koolituskursusi, mentori või juhendaja käe all töötamist ja temaatilisi õppekäike, mis on seotud näiteks kodakondsuse, kultuuriliste eripärade, ühiskondliku/vabatahtliku töö ja mitteametliku hariduse tunnustamisega.

3. TÄIENDAVAD MEETMED

3.1. Lepinguosalised võivad toetada mõnda täiendavat meedet käesoleva lepingu eesmärkidele vastavalt, sealhulgas kogemuste ja heade tavade vahetamist, vahendite ja internetipõhiste materjalide vahetamist kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonnas.

3.2. Lepinguosalised võivad toetada poliitikale suunatud meetmeid, kaasates kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonnas tegevaid organisatsioone; need meetmed võivad hõlmata uuringuid, konverentse, seminare, töörühmi ja kutsealaseid koolitusi, võrdlusanalüüse ning olla horisontaalselt suunatud kõrg- ja kutsehariduse küsimustele, sealhulgas kvalifikatsiooni tunnustamisele ja ainepunktide ülekandmisele Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) raames.

3.3. Lepinguosalised võivad toetada spetsialistide (sealhulgas vastsete kõrgkoolilõpetajate ja koolitusel viibivate spetsialistide) liikuvust, kes tahavad osaleda lühiajalisel õppetööl või oskusi arendavas koolitusprogrammis, mis hõlmab konkreetseid EÜ/Kanada suhete valdkondi, mille lepinguosalised kindlaks määravad.

3.4. Lepinguosalised võivad rahaliselt toetada vilistlasühendusi, mille liikmed on osalenud EÜ ja Kanada vahelise kõrg- ja kutsehariduse liitude teostatud üliõpilasvahetustes. Neid vilistlasühendusi võib juhtida lepinguosaliste ühiselt nimetatud organisatsioon või mitu organisatsiooni.

MEETMETE HALDAMINE

1. Lepinguosalised toetavad käesoleva lepinguga sätestatud tegevusi.

2. Meetmeid haldavad kummagi lepingupoole pädevad ametnikud. Kõnealuste ülesannete hulka võivad kuuluda:

- ettepanekute esitamise eeskirjade ja korra kehtestamine, sealhulgas ühtsete suuniste koostamine taotlejatele;

- ajakava koostamine konkursikutsete väljakuulutamiseks, taotluste esitamiseks ja valiku tegemiseks;

- teabe esitamine käesoleva lepingu raames võetavate meetmete ja nende rakendamise kohta;

- akadeemiliste nõuandjate ja ekspertide nimetamine, kes muuhulgas esitavad sõltumatuid hinnanguid ettepanekute kohta;

- soovituste esitamine lepinguosaliste asjaomastele ametiasutustele selle kohta, milliseid projekte rahastada;

- finantsjuhtimine;

- ühine lähenemine järelevalvele ja hindamisele.

3. Euroopa Ühendus toetab Euroopa Ühendusest pärit projektipartnereid (sealhulgas väljastab neile stipendiume). Kanada toetab Kanada projektipartnereid.

TEHNILISE ABI MEETMED

Lepinguosalised teevad kättesaadavaks teenuste osutamiseks vajalikud rahalised vahendid, millega tagatakse käesoleva lepingu optimaalne rakendamine; eelkõige võivad lepinguosalised korraldada seminare, kollokviume või muid ekspertide kohtumisi, viia läbi hindamisi, anda välja materjale või levitada asjakohast teavet.

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Komisoni ettepanek võtta vastu nõukogu otsused Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kõrghariduse, koolituse ning noorsoovaldkonna koostööraamistiku kehtestamise lepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Poliitikavaldkond: HARIDUS JA KULTUUR

Eesmärk: Parandada vastastikku hariduse kvaliteeti kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu.

Meede: HARIDUS

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B. A read)), sh järgmised rubriigid:

15.02.03 Koostöö kolmandate riikidega hariduse ja kutseõppe valdkonnas

15.01.04.17 Koostöö kolmandate riikidega hariduse ja kutseõppe valdkonnas – halduskorralduskulud

15.01.04.32 Hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuri täitevasutus – toetus rubriigi 4 programmidele

Eespool nimetatud eelarveridadega kaetakse lisaks Kanadaga sõlmitavale lepingule ka teiste sarnaste kõrg- ja kutsehariduse valdkonna lepingute rahastamine, mida võidakse sõlmida teiste tööstusriikidega, eelkõige Ameerika Ühendriikidega.

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju: 2006-2013

3.3. Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu ):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamakse | Taotlejariikide osamaksed | Finantsperspektiivi rubriik |

15.02.03 | Mittekohustuslik | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr 4 |

15.01.04.17 | Mittekohustuslik | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr 4 |

15.01.04.32 | Mittekohustuslik | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr 4 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Jao nr | 2011-2013 |

Kulu liik | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | Kokku |

Tegevuskulud[1] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0.776 | 1.558 | 1.696 | 2.118 | 2.158 | 7.252 | 15.558 |

Maksete assigneeringud | b | 0.306 | 1.266 | 1.640 | 1.949 | 2.142 | 8.255 | 15.558 |

Võrdlussummasse jäävad halduskulud[2] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud), (vt täpsemalt tabelist punktis 8.2.4) | 8.2.4 | c | 0.288 | 0.328 | 0.328 | 0.328 | 0.984 | 2.256 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0.776 | 1.846 | 2.024 | 2.446 | 2.486 | 8.236 | 17.814 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0.306 | 1.554 | 1.968 | 2.277 | 2.470 | 9.239 | 17.814 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[3] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0.162 | 0.162 | 0.162 | 0.162 | 0.162 | 0.486 | 1.296 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0.004 | 0.022 | 0.004 | 0.022 | 0.004 | 0.047 | 0.102 |

Leping sisaldab klauslit, mis võimaldab tegevuse ümberkorraldamist ja programmile finantsperspektiivi piires eraldatud eelarve ümberhindamist.

Kaasfinantseerimise andmed: ei kohaldata

Lepingu alusel kavandatavate meetmete raames toetab Euroopa Liit ELi institutsioonide ja üliõpilaste kaasamist. Liikmesriikide ega muude asutuste kaasrahastamist ei eeldata.

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[4] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

Ettepanek on kooskõlas olemasoleva finantsplaneeringuga. Eelkõige on 2006. aasta kuluprognoos ja finantsmõju kooskõlas 2006. aasta eelarvega, samas kajastavad 2007.–2013. aastate kuluprognoos ja finantsmõju praegusi suundumusi seoses uute finantsperspektiividega.

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

4.1.4. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 ja hilisem |

Personali hulk kokku | 1,5 | 2,5 | 2,5 | 2,5 | 2,5 | 2,5 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Kahepoolse kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna koostöölepingu eesmärk on parandada vastastikust mõistmist ELi ja Kanada elanike vahel, valmistada kodanikke paremini ette teadmisteühiskonnaga kohanemiseks ning tõsta ELis ja Kanadas vastastikku noorte kõrghariduse, koolituse ning mitteametliku hariduse taset.

Kahepoolne koostööleping kajastab lepinguosaliste poliitilist tahet kõrgeimal tasandil.

5.2. Ühenduse meetme lisaväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Suhted Kanadaga on ühed Euroopa Liidu pikaajalisemaist ja lähedasemaist suhetest. Neid suhteid iseloomustab pidev laienemine, mille viimaseks väljenduseks oli partnerluskava vastuvõtmine 2004. aastal. Selles tegevuskavas sätestatakse valmisolek tugevdada ja laiendada haridusalase koostöö ulatust kõrghariduse ja koolituse lepingu uuendamise raames. Partnerluskavas mainitakse ka olemasoleva lepingu ajakohastamist kui laiendamise võimalust, mille abil parandada kõrgkoolide ja koolitusasutuste juurdepääsu ja suurendada vahetuste arvu ja ulatust. Eraldi on nimetatud selliste noorsooga seotud toimingute kaasamise vajadust, mis ei ole seotud ametlike haridusstruktuuridega.

Euroopa Liidu ja Kanada vahelise lepinguga kaasneks lisandväärtus mitmel tasandil: selle abil tekivad õppeasutuste vahel atlandiülesed kontaktid, moodustuvad nii üksikisikute, akadeemilise ja halduspersonali kui üliõpilaste atlandiülesed võrgustikud ning arendatakse edasi teatavaid teemasid ja õppeaineid. Kavandatud meetmete säilitaksid ja arendaksid edasi ka mitmepoolset lähenemisviisi, millega kaasatakse kõigi meetmete rakendamisse eri liikmesriikide asutusi ja inimesi. Selline mitmepoolne lähenemine on osutunud siiani edukaks vastastikuse mõistmise parandamisel ning hariduse ja kutseõppe kvaliteedi tõstmisel ELis ja Kanadas. Samuti kaasneb sellega teatav mastaabisääst ulatuse, skaala ja kvaliteedi parandamise osas kahepoolsete programmidega seonduvalt.

ELi ja Kanada vahelise lepingu eesmärgid oleksid täielikult kooskõlas sama valdkonna muude ELi rahastamisvahendite eesmärkidega. Lepinguga loodaks teisi programme täiendav raamistik, mis võimaldaks liikuda kõrgetasemelise hariduse eesmärgi suunas ELi ja Kanada vahelise koostöö abil. Lisaks tooks kavandatud meede kaasa atlandiülese inimestevahelise koostöö, mida teistes Euroopa Liidu haridus- ja koolitusprogrammides ei ole.

Eelkõige täiendavad käesoleva lepingu raames võetavad meetmed Erasmus Mundus programmi, keskendudes peamiselt õppivate üliõpilaste vahetusele ning hõlmates atlandiüleseid vahetusi kutsehariduse ja noorsoovaldkonnas.

Samuti täiendavad need meetmed Euroopa Liidu keskuste tegevust, pakkudes vahetusteks lisavõimalusi ja soodustades mõlemal pool Atlandi ookeani asuvate asutuste ja organisatsioonide vahelist struktuurset koostööd.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Eesmärk | Näitajate mittetäielik loetelu |

Üldised eesmärgid |

edendada vastastikust arusaamist Euroopa Ühenduse ja Kanada rahvaste vahel, sealhulgas laiendada teadmisi nende keeltest, kultuurist ja institutsioonidest parandada inimressursside kvaliteeti nii Euroopa Ühenduses kui Kanadas, sealhulgas globaalse teadmistepõhise majanduse väljakutsetele vastamiseks vajalike oskuste omandamist. | kvantitatiivsed andmed osalejate ja sidusrühmade suhtumise kohta, mis on saadud vahe- ja järelhindamiste käigus läbiviidud uurimustest |

Konkreetsed eesmärgid |

suurendada Euroopa Ühenduse ja Kanada lisaväärtuslikku mõõdet kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonna atlandiüleses koostöös aidata kaasa nii Euroopa Liidu kui Kanada kodanike atlandiülestele vahetustele aidata kaasa nii kõrgharidus- ja koolitusasutuste kui ka noorsoostruktuuride ja -organisatsioonide arengule, edendada ja/või tugevdada partnerlust sidusrühmade esindajate hulgas kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonnas Euroopa Ühenduses ja Kanadas aidata lepingu üldeesmärkide saavutamise kaudu kaasa üksikisikute professionaalsele arengule; luua võimalused noorsoopoliitika ja -tööga seotud dialoogiks ja vahetusteks, | küsitluste kaudu saadud kvantitatiivsed andmed ametnike ja haldustöötajate suhtumise kohta uuringute kaudu saadud kvantitatiivsed andmed programmiga hõlmatud organisatsioonide ja asutuste eest vastutavate isikute suhtumise kohta uuringute kaudu saadud kvantitatiivsed andmed noorsoopoliitika ja noorsootöö eest vastutavate isikute suhtumise kohta uuringute kaudu saadus kvantitatiivsed andmed osalejate suhtumise kohta |

- Tulemusi võib määratleda eeliste või halvemustena vahetusse sihtrühma kuuluvate isikute jaoks nende osalemise lõppedes avalikus sekkumises. Seega peab tulemused määratlema sekkumise rakenduslikest eesmärkidest lähtuvalt.

Tegevuseesmärgid | Osalemise tulemused |

toetada kõrgkoolide ja koolitusasutuste vahelist koostööd, et edendada ja arendada ühiseid õppe- ja/või koolitusprogramme ja üliõpilaste liikuvust; | institutsioonid: täiustatud õppekavad ja -metoodikad, vastava ainepunktisüsteemi suurem läbipaistvus ja selgus, suurem valmisolek atlandiüleseks koostööks, |

parandada atlandiülest üliõpilaste liikuvust, edendades läbipaistvust, kvalifikatsiooni tõestavate dokumentide ja õppe- ja koolitusperioodide vastastikust tunnustamist ning, kui see on asjakohane, ainepunktide ülekandmist; | üliõpilased: rikastav atlandiülene kogemus, parem haridus ja kultuuridevaheline mõistmine |

toetada kõrghariduse, koolituse ja noorsoovaldkonnas tegutsevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike organisatsioonide vahelist koostööd, et hoogustada poliitiliste põhimõtete arutelusid ja kogemuste vahetamist; | organisatsioonid, asutused: poliitiliste teemade parem mõistmine |

toetada spetsialistide (sealhulgas koolitusel olevate spetsialistide) atlandiülest liikuvust, et parandada vastastikust mõistmist ja eksperthinnanguid Euroopa Liidu ja Kanada suhete seisukohast olulistes küsimustes; | üksikisikud: ELi ja Kanada vaheliste suhete põhiküsimuste parem mõistmine. |

toetada noorsoostruktuuride ja -organisatsioonide, samuti noorsootöötajate, noorte juhtide ja muude noortega tegelejate koostööd, et edendada heade tavade vahetamist ja koostöövõrgustike arendamist. | poliitiliste otsuste tegijad, norsootöös osalejad, noorteorganisatsioonid: vastastikune rikastamine heade tavade vahetamise kaudu. organisatsioonid: uued mitmepoolsed partnerlused ja koostöövõrgustikud. |

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id)[5].

X Haldamine tsentraliseeritult

X otse, haldajaks on komisjon

X kaudselt, delegeerides haldamise:

X täitevasutusele

ٱ ühenduste asutatud asutusele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

ٱ riiklikele avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

ٱ Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

ٱ liikmesriikidega

ٱ kolmandate riikidega

ٱ Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Kavandatud koostööraamistiku aluseks on Euroopa Liidu ja Kanada ühisrahastamise põhimõte. Konkursikutseid haldab Euroopa Komisjon eelnevalt Kanada asutustega kooskõlastatud ühiste suuniste alusel.

Komisjon võib kaasata täitevasutuse. ELi/Kanada lepinguga eraldatud rahalised vahendid ise ei pruugi täitevasutuse kaasamist õigustada. On tõenäoline, et sarnane leping sõlmitakse Ameerika Ühendriikidega, mis suurendab majanduslikku kokkuhoidu ja muudab mõnede meetmete rakendamise täitevasutuse kaudu ratsionaalsemaks.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvesüsteem

ELi ja Kanada ühiste projektide järelevalve toimub nii dokumentaalselt (stipendiaatide korrapärase aruandluse põhjal) kui kohapeal, kus sellega tegelevad komisjon ja Kanada valitsuse nimetatud asjakohased struktuurid.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Eelhindamine põhineb kehtiva programmi jooksva etapi rakendamisel saadud kogemustel, programmis osalejatelt saadud otsesel tagasisidel, kutsehariduse valdkonna uuringul programmi raames, konsulteerimisel ekspertidega ning programmi jooksva etapi vahehindamisel.

Seletuskiri hõlmab eelhindamise ja mõju hindamise põhiaspekte.

Eelhindamise peamised järeldused kõrg- ja kutseharidusega seoses on järgmised:

- programm on kasulik osalevatele asutustele, teaduskondadele ja üliõpilastele; eriti tõhus on programm üliõpilaste ja töötajate kultuuridevaheliste erisuste mõistmise parandamisel;

- samuti aitas programm kaasa õppekavade väljatöötamisele ning eriti kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste atlandiüleste võrgustike tugevdamisele;

- programmi peetakse siiski liiga väikesemahuline, et mõjutada Euroopa Liidu ja Kanada kodanike vastastikust mõistmist.

- vahetusprojektide jätkusuutlikkus seati kahtluse alla järelmeetmete rahastamise puudumise tõttu;

- kutsehariduse viimine samale tasemele kõrgharidusega nõuab eelarve märkimisväärset suurendamist;

- kutseharidus ja koolitus vajasid erilähenemist, et kohandada teatavaid rakenduskriteeriume selle valdkonna spetsiifikale;

- vahehindamine soovitab mõningaid tegevuste muudatusi: a) suurendada liitude projektide kestust, b) pöörata tähelepanu parimate tavade väljaselgitamisele ja vahetamisele, c) võtta edukate projektide puhul kasutusele täiendavate liikuvustoetuste süsteem.

- noorsootöö osas oli selle valdkonna ELi/Kanada koostööseminari peamine soovitus jätkata poliitikakujundajate vahelist dialoogi ja lihtsustada parimate tavade vahetamist ning ressursside ühist kasutamist noorsootööga tegelejate seas.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid)

Kavandatava koostööraamistiku ettevalmistamisel võetakse arvesse eelhindamise järeldusi ning seatakse eesmärgiks:

- kehtiva programmi läbiproovitud ja end tõestanud komponentide säilitamine ja edasiarendamine,

- eraldi lähenemisviisi väljaarendamine kutseharidusele,

- tuginemine end tõestanud tippprojektidele,

- liikuvuse tõhustamine,

- noorsootöö osa sisseviimine,

- olemasolevate rahaliste vahendite suurendamine.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Põhimõtteliselt toimub vahehindamine pärast esimest kolme rakendusaastat ning lõplik järelhindamine sekkumise lõpus.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Rahastamisotsustes ning komisjoni ja toetusesaajate vahelistes lepingutes tagatakse komisjonile ja kontrollikojale Euroopa Ühenduse toetuse saajate kohapealse kontrollimise võimalus ning volitused nõuda selliste lepingute ja juriidiliste kohustuste raames tehtud kõigi kulutuste tõendamist viie aasta jooksul pärast lepinguperioodi lõppemist.

Toetusesaajad on kohustatud esitama tegevus- ja finantsaruanded, mida analüüsitakse sisu ja kulude kõlblikkuse seisukohalt, pidades silmas Euroopa Ühenduse rahastamise eesmärke, lepingulisi kohustusi ning majanduslikke ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

Rahastamislepingutele lisatakse haldus- ja finantsteave, mis selgitab kulude kõlblikkust selliste lepingute raames. Kui asjakohane, piirdub rahastatavate projektide kontrollimise ja auditeerimise (ning valiku tegemiseks vajaliku hindamise) hõlbustamiseks teatavate kuluelementide katmine Euroopa Ühenduse vahenditest artiklitega, mis on toetusesaaja raamatupidamiskorralduses reaalsed, tuvastatavad ja tõendatavad.

8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tegevuseesmärkide nimetused | Väljundi liik | Keskmine kulu | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011-2013 | KOKKU |

2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011–2013 aasta kaupa |

Ametnikud või ajutised töötajad[6] (XX 01 01) | A*/AD | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |

B*, C*/AST | 1 / 4 1 / 4 | 1 / 4 1 / 4 | 1 / 4 1 / 4 | 1 / 4 1 / 4 | 1 / 4 1 / 4 | 1 / 4 1 / 4 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatud personal[7] | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Art. XX 01 04/05 kohaselt rahastatud muu personal[8] | 0 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |

KOKKU | 1,5 | 2,5 | 2,5 | 2,5 | 2,5 | 2,5 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

1 A*/AD: Poliitika väljatöötamine ja programmi juhtimine

1,25 B*/AST Finantsabi

1 / 4 C*/AST Üldine ja finantsaspektidega seotud sekretariaaditugi

8.2.3. Personali allikad (kohustuslik)

(Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkige iga allika puhul ametikohtade arv).

1,5 Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud.

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud.

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011-2013 | KOKKU |

1 Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) |

Täitevasutused [9]15.01.04.32 | 0.128 | 0.128 | 0.128 | 0.128 | 0.128 | 0.896 |

Muu tehniline ja haldusabi 15.01.04.17 |

- sisene | 0.160 | 0.200 | 0.200 | 0.200 | 0.600 | 1.360 |

- väline |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0.288 | 0.328 | 0.328 | 0.328 | 0.984 | 2.256 |

Eraldi haldusabi rida 2006. aasta eelarves ei ole. Ettepanekute hindamisega seotud ekspertide kulud rahastatakse kõigi peadirektoraadile tehtud eraldiste piires. 2007. aastast lisandub haldusabi eelarverida. See on põhjendatud suurema eelarve võimaliku eraldamisega mitte ainult ELi ja Kanada vahelise lepingule, vaid edaspidi ka ELi ja USA vahelise lepingule (mõlemale lepingule kokku 8 miljonit eurot aastas võrrelduna praeguse 3 miljoni euroga aastas). Haldusabile eelarverea lisamise põhjenduseks on ka võimalus rakendada käesoleva lepingu raames kavandatud meetmeid olemasoleva haridus-, audiovisuaal- ja kultuurivaldkonna täitevasutuse kaudu. Kui Ameerika Ühendriikidega sõlmitakse samalaadne leping, toob see kaasa täiendava majandusliku kokkuhoiu ning arvestatava põhjuse rakendada mõned programmide meetmed olemasoleva haridus-, audiovisuaal- ja kultuurivaldkonna täitevasutuse kaudu. Seetõttu sisaldab eespool toodud tabel täitevasutuse ühe lepingulise töötaja kulusid.

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali liik | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011-2013 |

Ametnikud ja ajutised töötajad (XX 01 01) | 0.162 | 0.162 | 0.162 | 0.162 | 0.162 | 0.486 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0.162 | 0.162 | 0.162 | 0.162 | 0.162 | 0.486 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad

1,5 töötajat x 108 000 eurot x 8 aastat = 1 296 000 eurot

Arvestus põhineb eeldusel, et haridus-, audiovisuaal- ja kultuurivaldkonna täitevasutus osaleb lepingu rakendamisel. Vastasel juhul vajatakse komisjoni ühte lisatöötajat.

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Ei kohaldata

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011- 2013 | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0.004 | 0.004 | 0.004 | 0.004 | 0.004 | 0.012 | 0.032 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[10] Lepingu alusel moodustatud EL-Kanada ühiskomitee | 0.018 | 0.018 | 0.035 | 0.070 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage viitega eelarvereale) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud | 0.004 | 0.022 | 0.004 | 0.022 | 0.004 | 0.047 | 0.102 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Lähetused: 1 x 3000 (Kanadasse) + 2 x 700 (liikmesriikidesse) = 4 400 eurot

Ühiskomitee iga-aastane kohtumine liikmesriikidega: 25 x 700 x 4 = 70 000 eurot

[1] KOM(2005) 274.

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 19 ja 24.

[5] Kui märgitud on mitu meetodit, esitage täiendavad üksikasjad käesolevas punkti osas „Asjakohased märkused“.

[6] Kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[7] Kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[8] Kulud sisalduvad võrdlussummas.

[9] Olemasoleva hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuri täitevasutuse ressursse kontrollitakse asutuse hindamise käigus. Hindamine viiakse läbi 2006. aastal 2007.–2013. aasta haridusprogrammide rakendamise käigus.

[10] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.