[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 26.4.2006

KOM(2006) 188 lõplik

2006/0062 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahelisele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingule allakirjutamise kohta

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

I. POLIITILINE JA ÕIGUSLIK TAUST

Euroopa Liit ja Venemaa leppisid Peterburi tippkohtumisel kokku tagasivõtulepingu üle peetavate läbirääkimiste õigeaegses lõpetamises ja Schengeni kokkuleppe võimaluste paremas kasutamises, et muuta viisade väljastamist paindlikumaks.

Läbirääkimised Vene Föderatsiooniga lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise üle algasid 20.–21. oktoobril 2004 Brüsselis pärast seda, kui komisjon oli 12. juulil 2004 nõukogult saanud sellekohased volitused. Samaaegselt jätkati läbirääkimisi tagasivõtulepingu üle. Kokku peeti kuus läbirääkimiste vooru ja neli tehnilist koosolekut. Tagasivõtulepingu ja viisalihtsustuslepingu lõpliku teksti parafeerisid (esimesel ja viimasel lehel) Euroopa Komisjoni president Franco Frattini ja presidendi abi Viktor Ivanov Vene Föderatsiooni ja ELi alalise partnerlusnõukogu troika justiits- ja siseküsimustes toimunud kohtumisel 13. oktoobril 2005 Luxembourgis. Kahe lepingu terviktekstid parafeeriti ametlikult 4. aprillil 2006 Moskvas.

Liikmesriike teavitati ja nendega peeti nõu korrapäraselt asjakohastes töörühmades ja komiteedes läbirääkimiste kõikidel etappidel.

Ühenduse poolt on lepingu õiguslik alus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 62 lõike 2 punkt b koostoimes artikliga 300.

Lisatud ettepanekud moodustavad õigusliku vahendi lepingule allakirjutamiseks ja selle sõlmimiseks. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Vastavalt asutamislepingu artikli 300 lõikele 3 tuleb lepingu sõlmimisel Euroopa Parlamendiga ametlikult nõu pidada.

Lepingu sõlmimist käsitlevas ettepanekus on esitatud lepingu konkreetseks rakendamiseks vajalik sisekord. Selles on muu hulgas sätestatud, et lepingu artikliga 13 moodustatud ühiskomitees esindab ühendust Euroopa Komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid.

Vastavalt artikli 13 lõikele 4 võib viisalihtsustusühiskomitee võtta vastu oma töökorra. Ühenduse seisukoha selles küsimuses esitab komisjon pärast nõupidamist nõukogu määratud erikomiteega.

II. LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUS

Komisjon on seisukohal, et nõukogu läbirääkimissuunistega seatud eesmärgid on saavutatud ja viisalihtsustuslepingu eelnõu on ühendusele vastuvõetav.

Protokolli lõpliku sisu võib kokku võtta järgmiselt:

- Põhimõtteliselt tuleb kõikidele viisataotlejatele viisa väljastamise või väljastamata jätmise otsus teha 10 kalendripäeva jooksul. Seda tähtaega võib pikendada kuni 30 päevani, kui juhtum vajab põhjalikumat uurimist; kiireloomulistel juhtudel võib tähtaega lühendada 3 päevani või veelgi lühema ajani.

- Venemaa kohaldatavat viisatasu on märkimisväärselt vähendatud ja see on nüüd 35 eurot (sama mis Schengeni viisatasu suurus praegu). Seda tasu kohaldatakse kõikidele ELi ja Venemaa kodanikele (kaasa arvatud turistid) ja see kehtib nii ühekordsete kui ka mitmekordsete viisade suhtes; kiirtaotluste puhul on võimalik kohaldada ka kõrgemat (70 euro suurust) tasu, kui viisataotluse esitaja esitab ilma igasuguse põhjenduseta taotluse ja täiendavad dokumendid vaid kolm päeva või veelgi vähem enne väljasõitu. Seda ei kohaldata taotuste puhul, mis esitatakse humanitaarsetel või tervisega seotud kaalutlustel ning sugulaste surmaga seotud juhtudel. Lisaks on teatavate isikute kategooriad viisatasu maksmisest vabastatud: lähedased sugulased, valitsusametnikud, üliõpilased, kultuuri- või haridusvahetuse programmides või spordiüritustel osalevad või humanitaarabiga seotud isikud.

- Nõutavaid dokumente on lihtsustatud järgmiste isikute kategooriate jaoks: lähedased sugulased, ettevõtjad, ametlike delegatsioonide liikmed, üliõpilased, teadus-, kultuuri- ja spordiüritustel osalejad, ajakirjanikud, sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaikade külastajad, rahvusvahelisi kauba- ja reisijate veoteenuseid osutavad autojuhid. Loetletud kategooriatesse kuuluvatelt isikutelt saab reisi põhjuse tõendamiseks nõuda ainult käesolevas lepingus loetletud dokumente. Neilt ei nõuta muud lepinguosaliste õigusaktides ettenähtud põhjendust, kutset või kinnitust.

- Samuti on ette nähtud mitmekordse viisa väljastamise lihtsustatud kriteeriumid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele:

a) kesk- ja piirkondlike valitsuste liikmed ning riigi ja piirkondliku parlamendi liikmed, põhiseadus- ja ülemkohtu liikmed ning teise lepinguosalise territooriumil seaduslikult elavate ELi ja Vene Föderatsiooni kodanikke külastavad abikaasad ja lapsed: viisa kehtivusaeg on viis aastat (või vähem, kehtivaeg on piiratud vastavalt nende mandaadi või seaduslikult väljastatud elamisloa kehtivusajaga).

b) ametlike delegatsioonide liikmed, ettevõtjad, teadus-, kultuuri- ja spordiüritustel osalejad, ajakirjanikud ning autojuhid ja rongipersonal, kui nad on varasema kahe aasta jooksul nõuetekohaselt kasutanud 1aastase kehtivusajaga mitmekordset viisat ja nende mitmekordse viisa taotlemise põhjendus kehtib endiselt: siis väljastatakse viisad, mille kehtivusaeg on vähemalt 2 ja maksimaalselt 5 aastat.

- Diplomaatiliste passide kasutajad on lühiajalise külastuse korral viisanõudest vabastatud. Ühisavalduses kinnitatakse, et kumbki lepinguosaline võib algatada diplomaatiliste passide viisavabastussätte peatamise (artikkel 11), kui teine lepinguosaline kuritarvitab seda sätet või kui selle sätte kasutamisega kaasneb oht avalikule julgeolekule.

- Mõlemad lepinguosalised lepivad kokku, et võtavad nii kiiresti kui võimalik meetmed registreerimismenetluse lihtsustamiseks. Kirjavahetuse vormis lepiti eesistujariigi Ühendkuningriigi ja Venemaa ELi suursaadiku vahel 6. oktoobril 2005 kokku, et seda küsimust arutatakse korrapäraselt ELi ja Venemaa vahel toimuva justiits- ja siseküsimuste koosoleku raames. Esimene võimalus seisukohtade vahetamiseks sellel teemal oli Luxembourgis 13. oktoobril 2005 peetud ELi ja Venemaa justiits- ja siseküsimuste alalise partnerlusnõukogu koosolekul.

- Saavutati kokkulepe protokolli kohta, mille kohaselt Euroopa Ühendus kohustub võtma meetmed, et lihtsustada Schengeni viisaga või Schengeni elamisloaga reisijate transiiti läbi nende liikmesriikide territooriumi, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis ’d. Komisjon esitas 22. augustil 2005 ettepaneku lihtsustamaks isikute välispiiridel kontrollimise korda sellega, et uued liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt teatavaid Schengeni riikide dokumente. Läbirääkimised selle ettepaneku üle kestavad ja need peaksid lõppema lähikuudel.

Taani, Ühendkuningriigi ja Iirimaa erilist olukorda on kajastatud preambulis ja kahes lepingule lisatud ühisavalduses. Lepingule lisatud ühisavalduses on kajastatud ka Norra ja Islandi tihedat seost Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Kuna viisalihtsustusleping ja tagasivõtuleping on omavahel seotud, tuleks mõlemale lepingule alla kirjutada, need sõlmida ja jõustada korraga.

III. KOKKUVÕTE

Eespool nimetatud silmas pidades soovitab komisjon nõukogul:

- võtta vastu otsus protokolli allakirjutamise kohta ühenduse nimel ja volitada nõukogu eesistujat määrama isiku(d), kes on volitatud ühenduse nimel lepingule alla kirjutama;

- kiita pärast Euroopa Parlamendiga nõupidamist heaks lisatud Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vaheline lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise leping.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahelisele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingule allakirjutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkte i ja ii koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1]

ning arvestades järgmist:

1) Nõukogu volitas 12. juuli 2004. aasta otsusega komisjoni pidama läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu üle.

2) Läbirääkimised lepingu üle algasid 20.-21. oktoobril 2004 ja lõppesid 12. oktoobril 2005.

3) Pidades silmas lepingu hilisemat sõlmimist, on soovitav kirjutada alla Moskvas 4. aprillil 2006 parafeeritud lepingule.

4) Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli ning Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli kohaselt ei osale Ühendkuningriik ega Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole neile siduv ega kuulu nende suhtes kohaldamisele.

5) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Lepingu hilisemat sõlmimist silmas pidades on nõukogu eesistujal õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel alla kirjutama Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahelisele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingule ja sellega seotud dokumentidele, mis koosnevad lepingu tekstist, protokollidest ja seitsmest ühisdeklaratsioonist.

Brüssel, .. ..…. 2006.

Nõukogu nimel

eesistuja

2006/0062 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkte i ja ii koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ning artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[3]

ning arvestades järgmist:

1) Komisjon on Euroopa Ühenduse nimel pidanud läbirääkimisi Vene Föderatsiooniga lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu üle.

2) Pidades silmas lepingu hilisemat sõlmimist, kirjutati käesolevale lepingule Euroopa Ühenduse nimel alla ..... 2006 kooskõlas nõukogu [...] otsusega …/…/EÜ.

3) Kõnealune leping tuleks heaks kiita.

4) Lepingus luuakse lepingu haldamiseks ühiskomitee, kes võib võtta vastu oma töökorra. Sellisel juhul on asjakohane kehtestada ühenduse seisukoha esitamiseks lihtsustatud menetlus.

5) Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli ja Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli kohaselt ei osale Ühendkuningriik ega Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole neile siduv ega kuulu nende suhtes kohaldamisele.

6) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vaheline lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise leping.

Käesolevale otsusele on lisatud kokkuleppe tekst.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab lepingu artikli 15 lõikes 1 ettenähtud teate.[4]

Artikkel 3

Lepingu artiklis 13 moodustatud ekspertide ühiskomitees esindab ühendust komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid.

Artikkel 4

Komisjon esitab ühiskomitees ühenduse seisukoha lepingu artikli 13 lõike 4 kohase töökorra vastuvõtmise kohta pärast nõupidamist nõukogu määratud erikomiteega.

Brüssel, .. ..…. 2006.

Nõukogu nimel

eesistuja

Lisa

Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni

vaheline

LEPING

viisade väljastamise lihtsustamise kohta

Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni kodanikele

LEPINGUOSALISED,

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus“, ja VENE FÖDERATSIOON,

soovides edendada Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni kodanikele viisade väljastamise vastastikuse lihtsustamise teel inimestevahelist suhtlemist kui majandus-, humanitaar-, kultuuri-, teadus- ja muude suhete tähtsat eeltingimust;

võttes arvesse Peterburi tippkohtumisel 31. mail 2003 kokku lepitud ühisavaldust, milles kinnitatakse, et Euroopa Liit ja Vene Föderatsioon lepivad pikaajalises perspektiivis kokku viisavaba reisimise tingimuste läbivaatamises;

kinnitades veel kord kavatsust kehtestada Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel viisavaba reisimise kord;

pidades silmas 24. juuni 1994. aasta partnerlus- ja koostöölepingut, millega rajati ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Vene Föderatsiooni vaheline partnerlus;

võttes arvesse 27. aprillil 2004 kokku lepitud ELi laienemist ja ELi – Venemaa suhteid käsitlevat ühisavaldust, milles kinnitati ELi ja Vene Föderatsiooni kavatsust lihtsustada vastastikku viisade väljastamist Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni kodanikele ja alustada läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks;

tõdedes , et kõnealune lihtsustamine ei tohiks tuua kaasa ebaseaduslikku rännet ja pöörates erilist tähelepanu julgeolekule ja tagasivõtmisele,

võttes arvesse 7. veebruari 1992. aasta Euroopa Liidu lepingule ja 25. märtsi 1957. aasta Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi ning Iirimaa seisukohta käsitlevat protokolli ja Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimist käsitlevat protokolli ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes;

võttes arvesse 7. veebruari 1992. aasta Euroopa Liidu lepingule ja 25. märtsi 1957. aasta Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitlevat protokolli ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1. Eesmärk ja kohaldamisala

Käesoleva lepingu eesmärk on lihtsustada vastastikku Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni kodanikele niisuguste viisade väljastamist, mis annavad neile õiguse viibida riigis 180 päeva jooksul maksimaalselt 90 päeva.

Artikkel 2. Üldsäte

1. Käesolevas lepingus sätestatud viisasoodustusi kohaldatakse nende Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni kodanike suhtes, kes ei ole Vene Föderatsiooni ja ühenduse või liikmesriikide õigusnormide, käesoleva lepingu või teiste rahvusvaheliste lepingute alusel viisakohustusest vabastatud.

2. Selliste käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste puhul nagu viisa väljastamisest keeldumine, reisidokumentide tunnustamine, toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine ning sissepääsust keeldumine ja väljasaatmismeetmed kehtivad Vene Föderatsiooni, liikmesriikide või ühenduse õigusaktid.

Artikkel 3. Mõisted

Käesolevas lepingus on kasutatud järgmisi mõisteid:

a) liikmesriik – Euroopa Liidu liikmesriik, välja arvatud Taani Kuningriik, Iiri Vabariik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik;

b) Euroopa Liidu kodanik – punktis a määratletud liikmesriigi kodanik;

c) Vene Föderatsiooni kodanik – isik, kellel on Vene Föderatsiooni kodakondsus või kes on selle saanud vastavalt Vene Föderatsiooni õigusaktidele;

d) viisa – liikmesriigi või Vene Föderatsiooni väljastatud luba või otsus, mida nõutakse selleks et:

- viibida kõnealuses liikmesriigis, mitmes liikmesriigis või Vene Föderatsioonis kokku kuni 90 päeva,

- läbida transiitreisijana kõnealuse liikmesriigi, mitme liikmesriigi või Vene Föderatsiooni territooriumi.

e) seaduslikult elav isik on:

- Vene Föderatsiooni jaoks Euroopa Liidu kodanik, kes on saanud Vene Föderatsioonis viibimiseks tähtajalise või alalise elamisloa või õppimis- või tööviisa pikemaks ajaks kui 90 päeva;

- Euroopa Liidu jaoks Vene Föderatsiooni kodanik, kellel on ühenduse või konkreetse riigi õigusaktide kohaselt luba või õigus viibida liikmesriigi territooriumil kauem kui 90 päeva.

Artikkel 4. Reisi eesmärgi tõendamine dokumentidega

1. Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni järgmistesse kategooriatesse kuuluvate kodanike puhul piisab, kui reisi eesmärgi tõendamiseks teise lepinguosalise territooriumile esitatakse järgmised dokumendid:

a) ametlike delegatsioonide liikmete puhul, kes osalevad liikmesriikidele, Euroopa Liidule või Vene Föderatsioonile esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid Vene Föderatsiooni või mõne liikmesriigi territooriumil:

- liikmesriigi, Vene Föderatsiooni pädeva asutuse või Euroopa Liidu institutsiooni kiri, millega kinnitatakse, et taotleja reisib tema delegatsiooni koosseisus teise lepinguosalise territooriumile, et osaleda eespool nimetatud üritustel; see esitatakse koos kirjale lisatud ametliku kutse koopiaga;

b) ettevõtjate ja ettevõtete esindajate puhul:

- vastuvõtva juriidilise isiku või äriühingu, organisatsiooni või kontori või selle filiaali, Vene Föderatsiooni keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse või Vene Föderatsiooni või mõne liikmesriigi territooriumil peetava kaubandus- ja tööstusnäituse, konverentsi või sümpoosioni korralduskomitee kirjalik taotlus;

c) autojuhtide puhul, kes osutavad rahvusvahelisi kauba- ja reisijate veoteenuseid Vene Föderatsiooni ja liikmesriikide territooriumite vahel sõidukiga, mis on registreeritud liikmesriikides või Vene Föderatsioonis:

- rahvusvahelise autoveoga tegelevate Vene Föderatsiooni veoettevõtjate üleriigilise ühenduse (liidu) või liikmesriikide veoettevõtjate üleriigiliste ühenduste kirjalik taotlus, milles esitatakse reiside eesmärk, kestus ja sagedus;

d) nende rahvusvaheliste rongide vagunite, külmutusvagunite ja vedurite personal, mis liiklevad liikmesriikide ja Vene Föderatsiooni territooriumi vahel:

- Vene Föderatsiooni või liikmesriigi pädeva raudtee-ettevõtte kirjalik taotlus, milles esitatakse reiside eesmärk, kestus ja sagedus;

e) ajakirjanike puhul:

- kutseorganisatsiooni väljastatud tõend või muu dokument, millega tõendatakse, et asjaomane isik on kutseline ajakirjanik, ning tema tööandja väljastatud dokument, millega tõendatakse, et ajakirjaniku reisi eesmärk on oma tööülesande täitmine;

f) isikute puhul, kes osalevad teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides:

- korraldaja organisatsiooni kirjalik kutse nendel üritustel osalemiseks;

g) õpilaste, üliõpilaste, kraadiõppes osalevate isikute ja neid saatvatele õpetajate puhul, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammide ning teiste õpingutega seotud ürituste raames:

- vastuvõtva ülikooli, akadeemia, instituuti, kolledži või kooli väljastatud tõend vastuvõtmise kohta või nende asutuste kirjalik kutse või (üli)õpilaspilet või tõend kuulatavate ainete kohta.

h) rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjate ja neid saatvate ametiülesandeid täitvate isikute puhul:

- kirjalik kutse vastuvõtvalt organisatsioonilt: selleks võib olla pädev asutus, liikmesriikide ja Vene Föderatsiooni üleriigilise alaliidu ning Vene Föderatsiooni Riiklik Olümpiakomitee või liikmesriigi olümpiakomitee;

i) sõpruslinnade ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjate puhul:

- nende linnade linnavalitsuse juhi või linnapea kirjalik kutse;

j) lähisugulaste – abikaasade, laste (sealhulgas lapsendatud laste), vanemate (sealhulgas hooldajate), vanavanemate ja lapselaste puhul, kes külastavad Vene Föderatsiooni või liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu või Vene Föderatsiooni kodanikke:

- vastuvõtva isiku kirjalik kutse;

k) isikute puhul, kes soovivad külastada sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaiku:

- haua olemasolu ja säilimist tõendav ametlik dokument ning taotleja ja maetu omavahelist perekondlikku seost või sugulust tõendav dokument.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kirjalikus taotluses või kutses esitatakse järgmised andmed:

a) kutsutava isiku kohta – ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev, sugu, kodakondsus, isikut tõendava dokumendi number, reisi aeg ja eesmärk, riiki sisenemiste arv ja kutsutava isikuga koos reisivate alaealiste laste nimed;

b) kutsutava isiku kohta – ees- ja perekonnanimi ning aadress; või

c) kutsuva juriidilise isiku, äriühingu või organisatsiooni kohta – täielik nimi ja aadress ning

- kui kutse on väljastanud organisatsioon, siis sellele allakirjutanud isiku nimi ja ametikoht;

- kui kutsuja on liikmesriigis registreeritud juriidiline isik, äriühing või kontor või nende filiaal, siis asjaomase liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud registrinumber;

- kui kutsuja on Vene Föderatsioonis registreeritud juriidiline isik, äriühing või kontor või nende filiaal, siis nende maksukohustuslase number.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 loetletud kategooriatesse kuuluvatele kodanikele väljastatakse kõikide kategooriate viisasid lihtsustatud korras, ilma et selleks oleks vaja esitada muud lepinguosaliste õigusaktides ettenähtud põhjendust, kutset või kinnitust.

Artikkel 5. Mitmekordsete viisade väljastamine

1. Liikmesriikide ja Vene Föderatsiooni diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad kuni 5aastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele:

a) ametiülesandeid täitvatele kesk- ja piirkondlike valitsuste liikmetele ning riigi ja piirkondliku parlamendi liikmetele, põhiseadus- ja ülemkohtu liikmetele, kui nad ei ole käesoleva lepinguga viisanõudest vabastatud, kusjuures kehtivusaeg on piiratud nende ametiajaga, kui viimane on lühem kui 5 aastat;

b) seaduslikult Vene Föderatsiooni või Euroopa Liidu territooriumil elavaid Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni kodanikke külastavatele abikaasadele ja alla 21aastastele või ülalpeetavatele lastele (kaasa arvatud lapsendatud lastele) – kehtivusaeg on piiratud nendele antud elamisloa kehtivusajaga.

2. Liikmesriikide ja Vene Föderatsiooni diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad kuni 1aastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele, tingimusel et neile on varasema aasta jooksul väljastatud vähemalt üks viisa, nad on seda kasutanud vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele ning et on olemas alus mitmekordse viisa taotlemiseks:

a) ametlike delegatsioonide liikmetele, kes osalevad liikmesriikidele, Euroopa Liidule või Vene Föderatsioonile esitatud ametliku kutse alusel ametlikel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või ametlikes vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsusvahelised organisatsioonid Vene Föderatsiooni või mõne liikmesriigi territooriumil:

b) ettevõtjatele ja ettevõtete esindajatele, kes korrapäraselt reisivad Vene Föderatsiooni või liikmesriikidesse;

c) autojuhtidele, kes osutavad rahvusvahelisi kauba- ja reisijate veoteenuseid Vene Föderatsiooni ja liikmesriikide territooriumite vahel sõidukitel, mis on registreeritud liikmesriikides või Vene Föderatsioonis;

d) nende rahvusvaheliste rongide vagunite, külmutusvagunite ja vedurite personalile, mis liiklevad liikmesriikide ja Vene Föderatsiooni territooriumi vahel;

e) teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevatele isikutele, kes reisivad korrapäraselt Vene Föderatsiooni või liikmesriikidesse;

f) rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjatele ja neid saatvatele ametiülesandeid täitvatele isikutele;

g) ajakirjanikele;

h) sõpruslinnade ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjatele.

3. Liikmesriikide ja Vene Föderatsiooni diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad vähemalt 2aastase ja maksimaalselt 5aastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud isikutele, tingimusel et nad on varasema kahe aasta jooksul kasutanud üheaastase kehtivusajaga viisat vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele ning et mitmekordse viisa taotlemise alus on endiselt kehtiv.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1 kuni 3 nimetatud isikud võivad viibida liikmesriikide või Vene Föderatsiooni territooriumil 180 päeva jooksul kokku maksimaalselt 90 päeva.

Artikkel 6. Viisataotluste töötlemise tasu

1. Viisataotluste töötlemise tasu on 35 eurot.

Nimetatud summa võib läbi vaadata artikli 15 lõikes 4 sätestatud menetluse kohaselt.

2. Lepinguosaliste võetav viisade töötlemistasu on 70 eurot, juhul kui viisataotluse esitaja on viisataotluse ja täiendavad dokumendid esitanud kolm päeva või vähem enne ettenähtud väljasõidukuupäeva. See ei kehti artikli 6 lõike 3 punktide b, e ja f ning artikli 7 lõike 3 kohaste juhtumite suhtes.

3. Viisataotluse töötlemistasu maksmisest on vabastatud järgmiste kategooriate isikud:

a) lähisugulased – abikaasad, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas hooldajad), vanavanemad ja lapselapsed, kes külastavad Vene Föderatsiooni või liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu või Vene Föderatsiooni kodanikke;

b) ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad liikmesriikidele, Euroopa Liidule või Vene Föderatsioonile esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja ametlikes vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsusvahelised organisatsioonid Vene Föderatsiooni või mõne liikmesriigi territooriumil;

c) kesk- ja piirkondlike valitsuste liikmed ning riigi ja piirkondliku parlamendi liikmed, põhiseadus- ja ülemkohtu liikmed, kui nad ei ole käesoleva lepinguga viisanõudest vabastatud;

d) õpilased, üliõpilased, kraadiõppes osalevad isikud ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus;

e) puudega isikud ja vajadusel neid saatvad isikud;

f) isikud, kes on esitanud dokumendid, mis tõendavad vajadust reisida humanitaarsetel põhjustel, kaasa arvatud selleks, et saada kiiresti arstiabi, ning sellist isikut saatev isik, osaleda lähisugulase matusel või külastada raskelt haiget lähisugulast;

g) noorte rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad isikud;

h) teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud;

i) sõpruslinnade ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad.

Artikkel 7. Viisataotluste töötlemise menetlemise kestus

1. Liikmesriikide ja Venemaa diplomaatilised ja konsulaaresindused otsustavad viisa väljastamise 10 kalendripäeva jooksul alates taotluse ja viisa väljastamiseks nõutavate dokumentide kättesaamise kuupäevast.

2. Viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäevani üksikjuhtudel, eelkõige juhul, kui viisataotlus nõuab põhjalikumat läbivaatamist.

3. Kiireloomuliste juhtude puhul võib viisataotluse kohta otsuse tegemise tähtaega lühendada 3 tööpäevani või veelgi lühema ajani.

Artikkel 8. Maalt lahkumine dokumentide kaotamise või nende varastamise korral

Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni kodanikud, kes on oma isikuttõendavad dokumendid kaotanud või kellelt need on varastatud Vene Föderatsiooni või liikmesriikide territooriumil viibides, võivad territooriumilt lahkuda ilma viisa või muu loata liikmesriikide või Vene Föderatsiooni diplomaatiliste või konsulaaresinduste väljastatud kehtivate piiri ületamist võimaldavate isikuttõendavate dokumentide alusel.

Artikkel 9. Viisa kehtivuse pikendamine erakorralistel asjaoludel

Kui Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni kodanikel ei ole võimalik Vene Föderatsiooni või liikmesriikide territooriumilt lahkuda viisale märgitud ajaks vääramatu jõu tõttu, pikendatakse nende viisa tähtaega nende elukohariiki pöördumiseks vajalikuks ajaks tasuta vastavalt vastuvõtva riigi õigusaktidele.

Artikkel 10. Registreerimismenetlused

Lepinguosalised võtavad nii kiiresti kui võimalik meetmed registreerimise menetluse lihtsustamiseks selliselt, et Vene Föderatsiooni kodanikele ja Euroopa Liidu kodanikele oleks selles küsimuses Vene Föderatsiooni või liikmesriikide territooriumil viibides tagatud vastavalt võrdne kohtlemine.

Artikkel 11. Diplomaatilised passid

1. Vene Föderatsiooni ja liikmesriikide kodanikud, kellel on kehtiv diplomaatiline pass, võivad liikmesriikide või Vene Föderatsiooni territooriumile siseneda või nendest läbi sõita ilma viisata.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kodanikud võivad viibida Vene Föderatsiooni või liikmesriigi territooriumil 180 päeva jooksul maksimaalselt 90 päeva.

Artikkel 12. Viisa territoriaalne kehtivus

Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu kodanikel on õigus reisida liikmesriigi ja Vene Föderatsiooni territooriumil Euroopa Liidu ja Vene kodanikega samadel tingimustel, piiramata seejuures Vene Föderatsiooni riiklikku julgeolekut ning ELi piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid käsitlevate eeskirjade kohaldamist.

Artikkel 13. Lepingu haldamise ühiskomitee

1. Lepinguosalised moodustavad lepingu haldamise ühiskomitee (edaspidi „komitee“), mis koosneb Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni esindajatest. Ühendust esindab Euroopa Komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid.

2. Ekspertkomisjonil on eeskätt järgmised ülesanded:

a) teostada järelevalvet lepingu rakendamise üle;

b) esitada ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks või täiendamiseks;

c) uurida käesoleva lepingu muutmise vajadust ja vajaduse korral esitada muutmisettepanekud uute riikide ühinemisel Euroopa Liiduga.

3. Ühiskomitee koguneb vastavalt vajadusele ühe lepinguosalise taotlusel, kuid vähemalt üks kord aastas.

4. Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 14. Käesoleva lepingu seos liikmesriikide ja Vene Föderatsiooni vaheliste lepingutega

Käesolev leping on ülimuslik liikmesriikide ja Venemaa vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, mis hõlmavad käesolevas lepingus käsitletud küsimusi.

Artikkel 15. Lõppsätted

1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma riigis kehtivatele menetlusele ja leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud, et eespool osutatud menetlused on lõpule viidud.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 jõustub käesolev leping alles Vene Föderatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahelise tagasivõtulepingu jõustumise kuupäeval, kui see kuupäev on hilisem käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kuupäevast.

3. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui see lõpetatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt.

4. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel. Muudatused jõustuvad, kui lepinguosalised teatavad teineteisele, et vajalikud sisemenetlused on lõpule viidud.

5. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu täitmise peatada täielikult või osaliselt avaliku korra, riigi julgeoleku või rahva tervise kaitse huvides. Peatamise otsusest teatatakse teisele lepinguosalisele hiljemalt 48 tundi enne selle jõustumist. Käesoleva lepingu kohaldamise peatanud lepinguosaline teatab viivitamata teisele lepinguosalisele, kui käesoleva lepingu peatamise aluseks olnud põhjused on kadunud.

6. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse 90 päeva pärast sellise teate kättesaamise kuupäeva.

Käesolev leping on koostatud XXX XXX kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome, slovaki, sloveeni, taani, tšehhi, ungari ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Euroopa Ühenduse nimel | Venemaa Föderatsiooni nimel |

LEPINGU PROTOKOLL NENDE LIIKMESRIIKIDE SUHTES, KES EI KOHALDA TÄIELIKULT SCHENGENI ACQUIS ’D.

Liikmesriigid, kelle suhtes on Schengeni aquis siduv, kuid kes veel ei väljasta Schengeni viisasid, kuna ootavad nõukogu asjakohast otsust, väljastavad ainult oma riigi territooriumil kehtivaid viisasid.

Euroopa Ühendus kohustub võtma nii kiiresti kui võimalik meetmed, et lihtsustada Schengeni viisaga või Schengeni elamisloaga reisijate läbisõitu nendest liikmesriikidest, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis ’d.

ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 6 LÕIKE 2 KOHTA, MILLES KÄSITELTAKSE VIISATAOTLUSTE TÖÖTLEMISE TASU

Lepinguosalised jälgivad käesoleva lepingu artikli 6 lõike 2 rakendamist lepinguga moodustatud ühiskomitee raames.

ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 11 KOHTA, MILLES KÄSITLETAKSE DIPLOMAATILISI PASSE

Käesoleva lepingu artikli 15 lõikes 5 sätestatud menetluse kohaselt võib kumbki lepinguosaline osaliselt peatada lepingu, eriti selle artikli 11, kui teine osaline kuritarvitab artiklit 11 või kui selle kohaldamine seab ohtu avaliku julgeoleku.

Kui artikli 11 rakendamine peatatakse, alustavad mõlemad lepinguosalised lepinguga moodustatud ühiskomitee raames nõupidamisi, et lahendada peatamise tinginud probleemid.

Mõlemad lepinguosalised kinnitavad, et nende prioriteediks on tagada diplomaatiliste passide kõrgetasemeline turvalisus, eelkõige neile biomeetriliste andmete kandmise teel. Euroopa Liidus tagatakse see määruse (EÜ) 2252/2004 rakendamisega.

ÜHISDEKLARATSIOON LÜHIAJALISTE VIISADE VÄLJASTAMISE KOHTA SEOSES SÕJAVÄELASTE JA TSIVIILISIKUTE MATMISPAIKADE KÜLASTAMISEGA

Lepinguosalised lepivad kokku, et sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaiku külastavatele isikutele väljastatakse tavaliselt kuni 14päevase kehtivusajaga lühiajalised viisad.

ÜHISDEKLARATSIOON ÜHTLUSTAMISE KOHTA SEOSES LÜHIAJALISE VIISA MENETLEMIST KÄSITLEVA TEABE ESITAMISE JA LÜHIAJALISE VIISA TAOTLEMISEL ESITATAVATE DOKUMENTIDEGA

Tõdedes, et viisataotlejatele on oluline läbipaistvus ning sel põhjusel peavad käesoleva lepingu osalised vajalikuks võtta järgmised meetmed:

- koostada taotlejate jaoks põhiteave viisade taotlemise menetluste, viisa saamise tingimuste ning viisa liikide ja nende kehtivuse kohta;

- kumbki lepinguosaline koostab miinimumnõuete loetelu, et viisataotlejatele oleks tagatud ühtne ja ühesugune põhiteave ning viisataotlejatelt nõutaks samasuguste täiendavate dokumentide esitamist.

Eespool nimetatud teavet levitatakse laialdaselt – konsulaatide teadetetahvlil, voldikutena, veebisaitidel jne).

ÜHISDEKLARATSIOON TAANI KUNINGRIIGI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse, et käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi diplomaatilised ja konsulaaresindustes kasutatavate viisade väljastamise menetluste suhtes.

Seepärast on soovitav, et Taani ja Vene Föderatsiooni ametiasutused sõlmiksid viivitamatult kahepoolse lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahelise lepingu tingimustega samasugustel tingimustel.

ÜHISDEKLARATSIOON SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse, et käesolevat lepingut ei kohaldata Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Iirimaa territooriumi suhtes.

Seepärast on soovitav, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Iirimaa ning Vene Föderatsiooni ametiasutused sõlmiksid kahepoolsed viisade väljastamise lihtsustamise lepingud.

ÜHISDEKLARATSIOON ISLANDI VABARIIGI JA NORRA KUNINGRIIGI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse tihedaid suhteid Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel, toetudes eelkõige 1999. aasta 18. mai lepingule, milles käsitletakse nende riikide ühinemist Schengeni acquis ' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Seepärast on soovitatav, et Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi ning Vene Föderatsiooni ametiasutused sõlmiksid viivitamatult kahepoolsed lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingud Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahelise lepingu tingimustega samasugustel tingimustel.

[1] ELT C , .., lk .

[2] ELT C….

[3] ELT C….

[4] Nõukogu peasekretariaat avaldab kokkuleppe jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.