52006PC0125

Ettepanek Nõukogu määrus millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1673/2000 kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta ja määrust (EÜ) nr 1782/2003 ühtse otsemaksete kava tingimustele vastava kanepi kohta /* KOM/2006/0125 lõplik - CNS 2006/0043 */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.3.2006

KOM(2006) 125 lõplik

2006/0043 (CNS)

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

lina- ja kanepisektori kohta

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1673/2000 kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta ja määrust (EÜ) nr 1782/2003 ühtse otsemaksete kava tingimustele vastava kanepi kohta

(komisjoni esitatud)

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

lina- ja kanepisektori kohta

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1673/2000 (kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta) artikli 15 lõikes 2 on ette nähtud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral ettepanekud. Aruanne „ sisaldab hinnangut töötlemistoetuse mõjule, eelkõige järgmisele:

— tootjate positsioon külvipindade ja neile makstud hindade suhtes,

— tekstiilkiudude turusuundumused ja uute toodete arendus,

— töötlev tööstus.

Aruandes näidatakse alternatiivse tootmise valguses, kas tööstus suudab ettenähtud suuniste järgi toimida. Samuti uuritakse aruandes võimalust säilitada ka pärast 2005/2006. turustusaastat töötlemistoetus lühikese linakiu ja kanepikiu tonni kohta ning täiendav toetus lina hektari kohta . ”

Käesoleva aruande eesmärk on vastata nendele küsimustele. Seoses sellega võttis komisjon arvesse 2005. aasta oktoobris lõpetatud lina- ja kanepisektorit käsitlevas hindamisaruandes esitatud analüüsi ja tulemusi.

ARENGUSUUNAD LINA- JA KANEPISEKTORIS

Kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse viimane reform toimus 2000. aastal. Sellega kehtestati toetus kiu tootmiseks ettenähtud lina- ja kanepivarte töötlemiseks. Seda toetust antakse töötlejatele, samas kui lina- ja kanepivarre tootjad saavad abi üldisest põllukultuuride toetuskavast. Kavatsuseks oli vältida spekulatiivset kasvatamist, mis suurenes eelmise toetuskava raames, ning edendada pika linakiu tootmist, andes selleks suurema toetussumma. Tulemused on olnud väga head: toetusest juhinduv tootmine on kadunud ja pika linakiu tootmine on märgatavalt laienenud. Praegune lina ja kanepi ühise turukorralduse eelarve on kokku ligikaudu 20 miljonit eurot.

Heakskiidetud esmatöötlejaile antav abi põhineb ostu-müügilepinguga hõlmatud vartest tegelikult saadud konkreetse kiu kogusel.

Abisumma on:

1. pika linakiu puhul:

- 160 eurot tonni kohta turustusaastateks 2002/2003 kuni 2005/2006,

- 200 eurot tonni kohta alates turustusaastast 2006/2007;

2. lühikese lina- ja kanepikiu puhul (mis ei sisalda rohkem kui 7,5% lisandeid ega linaluid):

- 90 eurot tonni kohta turustusaastateks 2001/2002 kuni 2005/2006.

Teatud tingimustel on liikmesriikidel lubatud ka anda abi lühikese linakiu puhul, mis sisaldab 7,5% kuni 15% lisandeid ja linaluid, ning kanepikiu puhul, mis sisaldab 7,5% kuni 25% lisandeid ja kanepiluid.

Töötlemistoetust antakse pika linakiu puhul garanteeritud maksimumkoguse 80 823 tonni piires turustusaasta kohta ning lühikese lina- ja kanepikiu puhul 146 296 tonni piires. Need summad jagatakse liikmesriikide vahel garanteeritud siseriiklike kogustena. Kvootide ülekandmine pika linakiu ja lühikese linakiu vahel on lubatud, kui rakendatakse samaväärsuskoefitsienti, mis säilitab tehingu eelarve muutumatuna.

Traditsioonilise pika linakiu tootmise toetamiseks Madalmaade, Belgia ja Prantsusmaa teatavates piirkondades antakse heakskiidetud esmatöötlejatele täiendavat üleminekutoetust.

Lina

Külvipinnad ja toodang

Pärast viimast laienemist kuulub ühendusele üle 20% linakasvatusaladest kogu maailmas (umbes 500 000 ha ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ( FAO) andmetel). Aastal 2004 koondusid linakasvatuspiirkonnad viide peamisesse tootjariiki: Prantsusmaa (65%), Belgia (15%), Poola (7%), Tšehhi Vabariik (4,4%) ja Madalmaad (3,6%).

Alates 2001. aastast on linakasvatusala suurus EL25-s püsinud umbes 120 000 hektaril, mis on lähedane enne toetusepõhiste tootmistavade algust olnud tasemele (1999. aastal moodustas külvipind kokku 233 000 ha).

Linakasvatusala on märgatavalt suurenenud Prantsusmaal (kuni 25 000 ha), eelkõige Normandias, ja Belgias/Põhja-Valloonias (kasv 6 500 ha võrra). Madalmaades on linakasvatusala suurenenud piiratud määral (500 ha võrra).

Pikaajaline suundumus linavarretootmises näitab märkimisväärseid erinevusi. Aastal 2004 ulatus toodang 775 000 tonnini, millest 86% kasvatati Prantsusmaal ja Belgias. Uute liikmesriikide osa umbes 10%ga kogutoodangust (80 000 tonni toodetud 2004. aastal) jääb tähtsusetuks. Vaatamata kogu haritava maa vähenemisele pärast reformi on varretoodangu puhul näha tõusutrendi (kuni 192 000 tonni aastatel 1999 kuni 2004), mis kinnitab spekulatiivse kasvatuse kadumist.

Kiutoodangu puhul suurenes pika linakiu maht EL15-s aastatel 2000 kuni 2004 93 500 tonnilt 136 500 tonnile (60%) ja pika linakiu puhul 41 000 tonnilt 60 000 tonnile (65%)[1].

Lühike linakiud on harilikult pika linakiu tootmise kõrvalsaadus. Hindamisaruandes rõhutatakse, et ELis ei ole üksnes lühikese linakiu tootmisele spetsialiseerunud töötlemisettevõtteid peale mõne väga piiratud kaubandustegevusega üksuse, st:

- kaks katseüksust Ühendkuningriigis;

- kaks spetsiaalse paberi valmistamiseks paberimassi tootvat tehast Prantsusmaal väljaspool toetuskava (lisandimäära seisukohast);

- üks üksus Saksamaal, mille toodang on alla 150 tonni aastas.

Uutes liikmesriikides jäävad linakiu turunišiks tekstiilitööstus ja traditsioonilised kasutused köietootmises. Lühikest linakiudu ei toodeta spetsialiseeritud tehastes, vaid see on pika linakiu tootmise kõrvalsaadus. Ainult Sloveenias kasvatatakse lina lühikese linakiu tootmiseks (umbes 100 tonni toodeti 2004. aastal, võrdluseks 400 tonni 2001. aastal).

Pika linakiu kvaliteet erineb liikmesriigiti märkimisväärselt.

Hinnad

Hindamisaruande kohaselt olid linavarre hinnad Prantsusmaal keskmiselt 248 eurot tonni kohta 2001. ja 2003. aastal, ent tõusid 272 euroni tonni kohta 2002. aastal.

Vaatamata suurele ekspordinõudlusele langesid pika linakiu turul hinnad seoses euro kallinemisega USA dollari suhtes. Pika linakiu hind langes ajavahemikul 2000/2001 kuni 2003/2004 30% võrra, jäädes lõpuks püsima 1 600 eurole tonni kohta 2004. aastal.

Lühikese linakiu hindade puhul täheldati ajavahemikul 2001. aasta juulist kuni 2004. aasta juulini järsku langust 25%lt 30%le Belgias, Prantsusmaal ja Madalmaades. Hinnad on olenevalt kiu majanduslikust otstarbest siiski väga erinevad:

- spetsiaalne paberitööstus: 170 eurot/tonn,

- tekstiilkiud: 345 eurot/tonn,

- lausmaterjalid: 400 eurot/tonn,

- komposiitmaterjalid: 500 eurot/tonn.

Üldjuhul laienes brutomarginaal hektari kohta aastatel 1999 kuni 2003. Isegi kui 2000. aasta reformiga kaasnes toetuste langus, on head turusuundumused ja hea saagis selle vähenemise kompenseerinud.

Enne reformi sai enamik tootjaid veerandi abist kiudlina all oleva hektari kohta ja ülejäänud 75% maksti töötlejale. Reformi tulemusena suurenes talupidaja osa toetusest enam kui 60%ni. Seega on tootja tulu muutunud hinnakõikumistest vähem sõltuvaks.

Turusuundumused ja töötlev tööstus

Euroopa pika linakiu toodangut kasutatakse peamiselt tekstiilitööstuses. Turunišid näivad viimastel aastatel jagunevat stabiilselt rõivatööstuse (50%), kodutekstiili (20%) ja kodusisustuskaupade (13%) vahel, kusjuures ülejäänut kasutatakse selliste toodete nagu köite ja filtrite valmistamiseks (17%).

Möödunud aastal eksporditi peaaegu 70% pikast linakiust – peamiselt Hiinasse (50%). Nõudlus pika linakiu järele on tingitud Hiina ketrustööstuse laienemisest ning eksport Hiinasse kasvas aastatel 1999 kuni 2003 keskmiselt 20% aastas. Teiste äripartnerite hulka kuulusid Venemaa ja mõned uued liikmesriigid (Poola, Tšehhi Vabariik ja Leedu).

Tundub, et Hiina suure nõudluse tõttu on Euroopa tootjad (eeskätt Prantsusmaa) valmis ohverdama kvaliteedi kvantiteedi nimel.

Raske on täpselt määrata linakiu koguseid, mida on edasi töödeldud ELi mitte kuuluvates riikides. Paljud Euroopa linakiudu sisaldavad pooltooted ja valmistekstiiltooted reeksporditakse Hiinast, eelkõige Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Linariiete import Hiinast ELi kasvas aastatel 1999 kuni 2003 50% aastas.

ELi valmistekstiilitoodete eksport USAsse langes aastatel 1999 kuni 2003 10% võrra kanga ja 25% võrra rõivaste puhul.

Pika linakiu sektori käive püsis aastatel 2000–2004 müüdud koguste suurenemise tulemusel, millele lisandus kindel hinnalangus, 200 miljoni euro ringis (183,7 miljonit eurot 2003. aastal).

Lühikese linakiu puhul kasutas tekstiilitööstus ära umbes 40% toodangust puhta linase riide või puuvilla- või sünteeskiuga mitmekordsest kiust valmistatud materjalide jaoks. Põhiarengud sellel turul alates 1999. aastast on olnud Euroopa ketrustööstuse langus ja ekspordi kasv Hiinasse ja Hong Kongi.

1999. aastast alates on lühikese kiu turg kohandunud uutele tehnilistele rakendustele. Selleks kasutatava kiu toodang kasvas aastatel 1999 kuni 2003 ligi neli korda, 4 800 tonnilt 18 500 tonnile, mis võrdub vastavalt 9%ga ja 25%ga kogu lühikesest kiust.

Paberitööstuse (kaasa arvatud sigaretipaber ja tehniline paber) turuniši osa jäi mahult samaks (25 000 tonni aastas), kuid selle osakaal kogu kiutoodangus langes 45%lt 34%le. See kannatas ka puidukiudude kasvava konkurentsi tõttu. Madalatest hindadest hoolimata jääb paberitööstus lühikese linakiu jaoks ligitõmbavaks, sest see võib ära kasutada suuri koguseid ja ei nõua kvaliteetset kiudu.

Lühikese linakiu uued tehnilised rakendused hõlmavad 25% toodangust, millest üksnes väike osa (2,5%) on ette nähtud lausmaterjalide, nagu geotekstiilvildi, põllumajandusmultši ja soojustusplaatide valmistamiseks. Komposiitmaterjalide tootmine autotööstuse jaoks on kõige arenenum uus turg (eriti Saksamaal), kus kasutatakse 16 500 tonni lühikest linakiudu (23% kogu lühikesest linakiust). Selleks töödeldakse linakiudu tänu selle vähesele kaalule ja heale löögikindlusele termoplastiks. Seda turgu peetakse paljutõotavaks, kui ühelt poolt on linakiu hinnad püsivad ja teiselt poolt ei lange eksootiliste kiudude hinnad (sisal, kanephibisk, džuut jne) märkimisväärselt. Regulaarsete kiutarnete tagamine sunnib tööstusele peale teatud kitsendusi ning seega on eksootiliste kiudude konkurents tõsine. Saksamaa autotööstus otsustas oma kiutarneid mitmekesistada, kui linatoodang Euroopas 2001. aastal halbade ilmastikutingimuste tõttu vähenes.

Keskmiste hindade alusel võib lühikese linakiu turu koguväärtuseks hinnata ligi 25 miljonit eurot. Tekstiilikasutus moodustab peamise tuluallika (10 miljonit eurot), sellele järgnevad komposiitmaterjalid autotööstuse jaoks (8,5 miljonit eurot). Paberitööstus annab ainult 4,2 miljonit eurot. Lausmaterjalid moodustavad 0,7 miljonit eurot.

Lühikese linakiu teisese töötlemise võimsus on reformist alates oluliselt laienenud tänu olemasoleva võimsuse paremale kasutamisele ja uute puhastusüksuste ehitamisele.

Kanep

Külvipinnad ja toodang

Maailma kanepitoodangust kuulub ELile suhteliselt suur osa – 15 000 hektarit (FAO andmetel 29% 52 000 külvihektarist kogu maailmas). Kanepikasvatusalad on jäänud suhteliselt püsivaks alates 2001. aastast, kuid moodustavad siiski tähtsusetu osa põllukultuuridest. Need on kaugelt väiksemad kui 1998. aastal, mil toetuspõhine tootmine saavutas rekordtaseme – 40 000 ha.

Kanepikasvatus on koondunud peamiselt kuude liikmesriiki, mis moodustavad 2004. aastal 90% EL25 kanepikasvatusalast: Prantsusmaa (54%), Saksamaa (11%), Ühendkuningriik (9%), Poola (6%), Itaalia (6%) ja Hispaania (4%). Uued liikmesriigid moodustavad 11% kanepikasvatusaladest EL25-s (Poola 6%, Ungari 3% ja Tšehhi Vabariik 2%). Tasub siiski märkida, et Ungaris oli kanepikasvatusala 1980. aastatel väga suur (üle 60 000 ha 1987. aastal, 55% võrra suurem kui kogu EMPs).

Kanepivarre tootmine ELis on äärmiselt erinev; see tuleneb haritava maa suuruse kõikumistest, eriti Prantsusmaal. 2000. aastast kuni 2004. aastani oli kanepivarre toodang keskmiselt 86 000 tonni (maksimaalne toodang 101 000 tonni saadi 2003. aastal; seda aastat iseloomustab ka maksimaalne kasvatuspindala 18 000 ha).

Kanepikiu tootmisel on näha tõusutrendi, see on suurenenud 28 000 tonnini 2000. aastal ja ligi 31 000 tonnini 2004. aastal.[2]

Hinnad

Enne 2000. aasta reformi maksti toetust kanepihektari kohta täies ulatuses talupidajatele. Reformiga vähenes nii kogutoetus kui ka otse talupidajale makstav toetus. Töötlejate poolt tootjatele makstavad kokkuostuhinnad siiski tõusid: pärast reformi kanepivarrehinnad Saksamaal peaaegu kahekordistusid (80 eurolt 145 eurole tonni kohta); Ühendkuningriigis tõusid hinnad 22% (90 naelalt tonni kohta 2001. aastal 110 naelale tonni kohta 2004. aastal). Prantsusmaal on viimase kolme aasta jooksul kanepitöötlejad kandnud kanepivarre hinnatõusu oma kiudude müügi abil edasi paberitööstusele. Selles riigis tõusid kanepivarre hinnad pärast reformi 60 eurolt 72 eurole tonni kohta.

Suur erinevus valitseb eripaberitööstuses kasutatava kiu hindade (keskmiselt 371 eurot/tonn 2003. aastal) ja tehnilise rakendusega kiu hindade vahel (500 eurot/tonn lausmaterjalide puhul ja 600 eurot/tonn plastühendite puhul). Aastatel 1999 kuni 2003 tõusid paberitööstuse kiu hinnad järsult 27%. Seda seletab peamiselt töötlejate ja paberitööstuse vaheline kokkulepe ühenduse toetuse vähendamise kompenseerimiseks. Isegi kui paberitööstus nõustus maksma kõrgemat hinda kanepikiu töötlejatele, näib ometi, et pikas perspektiivis võib kolm kuni neli korda odavama puidukiu konkurents seda turgu, sealhulgas eripaberiturgu tõsiselt mõjutada.

Turusuundumused ja töötlev tööstus

Pärast paberitööstuses kasutamise vähendamist 2001. ja 2002. aastal toimus selles turunišis 2003. aastal tagasilöök 1999. aastal kasutatud kiumahtude tasemele: 86% kanepikiu kogutoodangust (20 700 tonni).

Komposiitmaterjalid autotööstuse jaoks tõusid 1770 tonnilt 2470 tonnile (umbes 10%), samas kui 824 tonni kasutati lausmaterjalides ehituseks ja soojustamiseks. Soojustusmaterjalide turg ei ole saavutanud oodatud kasvu ebasoodsa hinnaerinevuse ja madalama tehnilise jõudluse tõttu, võrreldes konkureerivate kiududega. See jääb mahuliselt üsna püsivaks.

Kanepikiu turu käive on ligi 10 miljonit eurot. Enamiku sellest (7,7 miljonit eurot) annab paberitööstus. Komposiitmaterjalide tööstus annab 1,2 miljonit eurot ja lausmaterjalid 0,4 miljonit eurot. Turu arengusuundadest lähtudes ei ole toetussumma vähendamine mõjutanud kanepikiu hindade konkurentsivõimet peamiste konkureerivate toodete suhtes (lühike linakiud ja puidukiud). Seda võib seletada kolme peamise põhjuse abil:

- kasumi stabiilsus tänu kõrvalsaaduste müügile, mis moodustab ligi 50% töötleja tulust;

- näiteks tubakatööstus vajab kindla koostisega kanepikiudu (nagu lühikesed linakiud), mida tarnitakse talle paberi valmistamiseks;

- hästi korraldatud paberitööstus: mõned kanepitöötlejad on paberitootjatega sõlminud ainuõiguslikud müügilepingud.

Tootmisvõimsuse kasv kanepikiu puhul on olnud tagasihoidlik, see on toonud kaasa peamiste tootmisüksuste küllastumise (eriti Prantsusmaal) ning kõnealused tootmisüksused kavandavad nüüd edasisi investeeringuid, et vastata uute turgude laiendamisele (tehnilised kiud). Praegune tootmisvõimsus kanepikiu osas püsib 35 000 tonni juures; tulevikus võiks see suureneda koguni 23 000 tonni võrra.

Põhilised kanepivarte ropsimisvõimsused asuvad enam-vähem kümnes paigas Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Madalmaades. EL15-s ulatus kanepivarte ropsimisvõimsus kokku umbes 107 000 tonnini 2004/2005. aastal.

Järeldused sektori arengu kohta

Peaaegu 90% lina- ja kanepikiu 216,5 miljoni euro suurusest kogukäibest 2003. aastal tuli tekstiilmaterjali turunišist. Eri- ja tehniline paber moodustas 8%, komposiitmaterjalid 4% ja lausmaterjalid 1%.

1. Tekstiilmaterjalid: reformist alates on tekstiilmaterjali turunišš kasvanud märgatavalt ning kooskõlas nõudlusega Hiinast.

Töötlemistoetus on avaldanud vähem mõju Euroopa tekstiilitööstuse järgmises etapis (ketrus ja eksport). Selle peamine panus seisneb varustavas põllumajanduses: abi säilitab kogukasumi hektari kohta, mis hoiab lina- ja kanepikultuurid köitvana.

2. Paber: eri- ja tehnilise paberi turg on Euroopa kanepikiu puhul peamine ja lühikese linakiu puhul sugugi mitte tähtsusetu turunišš.

Tasub esile tuua, et vastupidiselt pikale linakiule, millega peamiselt varustatakse tööstusi väljaspool ELi, toetab kanepikiu ja lühikese linakiu tootmine Euroopa tööstust, mis asub sageli nende kiudude tootmise piirkondade läheduses.

3. Komposiitmaterjalid: kuigi piiratud väärtuse ja mahuga, on see tuturunišš näidanud suurt kasvu alates 2000. aastast, eelkõige lühikese linakiu puhul. Oluline on märkida, et töötlemistoetus on andnud sugugi mitte tähtsusetu panuse nendesse uutesse rakendustesse, toetades teadus- ja arendustegevuse ning äritegevuse laiendamise kulusid. Olemasoleva toetuskava kaotamine praeguses olukorras võib ohustada nimetatud turuniši püsimajäämist.

4. Lausmaterjalid: kanepikiu ja lühikese linakiu kõige väiksem turunišš. Soojustusplaatide toodangul on peamine turg. Selle kasv on piiratud, sest loodusliku kiu põhised tooted on kallimad ja madalama tehnilise kvaliteediga kui konkureerivast kiust tooted.

Pika kiu jaoks antav töötlemistoetus on koos Hiina nõudlusest tingitud soodsa turuolukorraga aidanud kaasa silmapaistvale õitsengule linatootmises. See tõus seondub olemasolevate ettevõtete töötlemisvõimsuse suurenemisega ning abi on võimaldanud teha mõningaid investeeringuid seadmetesse, teadusuuringutesse ja reklaami.

Kanepi puhul on abi positiivne mõju ettevõtete finantstasakaalule võimaldanud kanepivarre kokkuostuhinna tõusu ning lisaks investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse ning uutesse turuniššidesse. Abi on samuti stabiliseerinud (või natukene parandanud) tarneid järgtööstusele, seda nii paberit valmistava tööstuse kui ka uute turuniššide puhul (abi kujutab endast stabiliseerivat tegurit, mis kindlustab tööstustele kestvad tarned).

TÖÖTLEMISTOETUSE HINNANG

EL15 liikmesriikides 2000. aasta reformi kohta kättesaadav teave on piiratud seetõttu, et varte kiuks töötlemiseks kulub 22 kuud ja et lõplikud arvud saab teada alles hiljem kui kaks aastat pärast asjaomase turustusaasta algust. Lisaks ei saa pidada 2001/2002. aastat representatiivseks turustusaastaks, sest toodangut mõjutasid tõsiselt ebasoodsad ilmastikutingimused.

Mõned uued liikmesriigid ei ole veel töötlemistoetust saanud. Nendes riikides teevad töötlejad siiski investeeringuid, et kohandada oma tehased vastavalt ELi õigusaktidele.

Nendes tingimustes võib teha ainult piiratud järeldusi töötlemistoetuskava tõhususe kohta. On raske uurida, kas lühikese kiu toetust ja linahektari lisatoetust tuleks pärast 2005/2006. turustusaastat pikendada või mitte. Mõningaid järeldusi võib kättesaadavate andmete ja ettevõtjatelt saadava teabe alusel siiski teha.

Abi tähtsus järgtööstusele

Töötlemistoetus on võimaldanud kiusektori arengut ja toonud kaasa peamiste turuniššide stabiliseerumise.

Lina turunišš kasvas oluliselt pika kiu puhul aastatel 2001–2004. See suundumus võib siiski võtta erineva suuna, kui nõudlus Hiinas langeb ja/või hinnad langevad, vahetuskurss on ebasoodne jne. Praeguses soodsas olukorras on raske hinnata toetuse enda rolli, sest turg on väga tulus.

Kanepi puhul on peamine turunišš eripaber. Uued tehnilised rakendused (komposiitmaterjalid) ei ole veel jõudnud laiaulatuslikku arengujärku. Abi kaotamine praeguses olukorras võib seada ohtu selle turuniši edasise arengu. Muud turunišid, nagu soojustusplaatide oma, ei ole arenenud nii, nagu esialgu oodati tulenevalt nende vähem konkurentsivõimelistest hindadest võrreldes konkureerivate kiududega, nagu klaaskiud ja muud sünteetilised kiud.

Lühikese kiu toetus

Praeguse ühise turukorralduse rakendamine tooks kaasa lühikese kiu töötlemistoetuse kaotamise alates 2006/2007. turustusaastast.

Lühikese linakiu puhul ei ole töötlemistoetuse mõju võimalik välja arvestada, sest peaaegu kõik toodetud kogused on pika kiu ropsimise kõrvalsaadused ja spetsiaalselt lühikese kiu tootmiseks mõeldud lina kasvatamise ala jääb tähtsusetuks.

Kanepitootjatele kaasneks toetuse kõrvaldamisega võrdeline hindade langus. Sel juhul tuleks kanepikasvatajate kasumit märgatavalt kärpida ja see oleks palju väiksem kui muude alternatiivsete põllukultuuride kasvatamisest saadav kasum. Märgitakse, et kanepikasvatus on töömahukam kui muude põllukultuuride puhul. Oodata oleks kanepikasvatusala märkimisväärset vähenemist ja sellega kaasnevat langust kanepivarre tarnes esmatöötlemistööstusele.

Järgmises tabelis võrreldakse erinevatest põllukultuuridest Prantsusmaal ja Saksamaal hektari kohta saadavat kasumit ning näidatakse kanepikasvatuse konkurentsivõime langust ilma hinnanguliselt 80% töötlemistoetuse ülekandmiseta talupidajale:

Prantsusmaa | Saksamaa |

Kanep | Nisu | Raps | Kanep | Oder | Mais |

Kasum (eurot/ha) | 554 | 442 | 490 | 486 | 553 | 499 |

Keskmine saagis (t kiudu/ha) | 1,95 | – | – | 1,67 | – | – |

Ülekantud toetus (euro) – 80% | 140 | – | – | 120 | – | – |

Kasum ilma toetuseta (EUR/ha) | 414 | 442 | 490 | 366 | 553 | 499 |

Märkus: Arvud on üksnes illustratiivsed ega võimalda erinevate arvutusmeetodite tõttu riike vahetult võrrelda. |

Toetuse kaotamise majanduslikku mõju lühikese linakiu tööstusele leevendaks kavandatav toetuse suurendamine pika kiu puhul. Tulu vähenemise tõttu kannataksid kahju ainult spetsialiseeritud töötlemisüksused, mis moodustavad sektorist tähtsusetu osa.

Seevastu kanepi puhul võib abi kaotamine mõjutada nende töötlejate finantstasakaalu, kelle puhul toetus moodustab olulise osa puhaskasumist. Ohustatud võib olla ainult uute tehniliste rakenduste jaoks mõeldud kiule keskenduvate töötlejate püsimajäämine, samas kui segaüksused, mis toodavad kiudu eripaberi ja uute turuniššide jaoks, pöörduksid tagasi oma traditsioonilise tegevuse juurde (paberitööstus). Lisaks võivad traditsioonilist turunišši (paber) keskmises perspektiivis ohustada odavamad asendustooted või tootmise ümberpaigutamine.

Lühikese linakiu ja kanepikiu tootmisele antava toetuse pikendamine kaheks järgmiseks turustusaastaks on seega soovitatav, võimaldamaks tööstusel kindlustada uusi turge nende kiudude jaoks. Lisaks annab selline pikendamine rohkem aega õigesti hinnata ühise turukorralduse toimimist uutes liikmesriikides.

Lisatoetus

Kui Madalmaade ja Belgia piirkondadele antav toetus 120 eurot hektari kohta lõpetatakse, on kogukasum lina kohta väiksem kui kasum nisu ja odra puhul. Kuna töökoormus selle põllukultuuri puhul on suurem kui teravilja puhul, ei ole see põllukultuur enam konkurentsivõimeline ja oodata võib linakasvatusala suurt vähenemist poldrite piirkonnas.

Samasugune nende alade võrdlus, mis saavad Prantsusmaal ja Belgias toetust 50 eurot hektari kohta, ei viita samadele järeldustele. Seal ei ole täiendava toetuse kaotamisel selliseid dramaatilisi tagajärgi tootjate tulutasemele. Jääb siiski teatav ebakindlus tulevase toodangu suhtes – eelkõige halbade ilmastikutingimustega aastatel.

On oluline märkida suuri iga-aastasi muutusi linast saadavas tulus, võrreldes enamiku teiste põllukultuuridega. Toetus on võimaldanud leevendada madalamate maahindadega ja sobivamate põllumajandusstruktuuridega piirkondadesse ümberasumise mõjusid.

Majandusanalüüs näitab, et toetus 120 eurot hektari kohta lina puhul, mis on toodetud Madalmaades ja Belgias poldrite piirkonnas, on olnud kasulik sealsete linakasvatusalade säilitamisele ja isegi nende mõningasele suurendamisele. Nende uuringutega ei määrata siiski kindlaks, milline oleks nende alade asjakohane toetusetase. Ettepanek on säilitada praegune toetusetase kaheks aastaks.

Lisandite tase

Lisandite taseme osas ulatub see meede tagasi 1990. aastate teise poolde, mis on periood, mida iseloomustab suurim spekulatsioon. Eesmärk oli kehtestada kulukas kiudude puhastamise kohustus ja seega taunida väga madala kvaliteediga kiu tootmist, mis ei olnud isegi turu jaoks ette nähtud.

Paberi jaoks ette nähtud lühikese kiu puhul on kõrge lisandite tase aga tegelikult vajalik edasiseks töötlemiseks. Puhastamise maksumus on nii kõrge, et see võrdub toodete lisandväärtusega või isegi ületab selle.

Tekstiilitööstuse puhul on nõutav madal lisandite tase. Kuna aga müügihinnad on kõrgemad, on kiu puhastamine töötlejate huvides.

Tehnilistes kiududes on madal lisandite tase nõutav teatavate turuniššide jaoks.

Seega kasutab praktikas enamik liikmesriike erandit lisandite piirmäärast. Toetuskava raames tuleb arvutada toetuse vähendamine lisandite taseme alusel, millega kaasneb halduskoormus, ent mis on ainus viis toetuse õiglase jaotamise tagamiseks.

Kuna lühikese kiu turunišš on arengujärgus ja ei ole veel väga stabiilne, on soovitatav pikendada praegusi sätteid, sealhulgas toetuse vähendamist võrdeliselt lisandite tasemega.

KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED

Käesolev aruanne on koostatud vastuseks nõukogu taotlusele hinnata viimase, 1. juulil 2001. aastal jõustunud lina- ja kanepisektori ühise turukorralduse reformiga kehtestatud lina- ja kanepivarte kiuks töötlemise toetuse mõju.

Tehtud analüüsist lähtudes tuleks teha ettepanek olemasoleva toetuskava pikendamiseks teatavaks perioodiks. See annaks aega suuremate kogemuste omandamiseks, mis on eriti vajalik uute liikmesriikide puhul. Lühikese kiu toetust ja linakasvatuse täiendavat toetust teatavatel traditsioonilistel kasvatusaladel tuleks seega pikendada praegustel tingimustel.

SELETUSKIRI

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1673/2000 (kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta) artikli 15 lõikes 2 on ette nähtud, et:

„2005. aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande töötlemistoetuse kohta, millele on vajaduse korral lisatud ettepanekud.

Aruanne sisaldab hinnangut töötlemistoetuse mõjule, eelkõige järgmisele:

- tootjate positsioon külvipindade ja neile makstud hindade suhtes,

- tekstiilkiudude turusuundumused ja uute toodete arendus,

- töötlev tööstus.

Aruanne näitab alternatiivse tootmise valguses, kas tööstus suudab ettenähtud suuniste järgi toimida. Samuti käsitleb aruanne võimalust säilitada ka pärast 2005/2006. turustusaastat töötlemistoetus lühikese linakiu ja kanepikiu tonni kohta ning artiklis 4 nimetatud täiendav toetus lina hektari kohta.”

Üldine hinnang lina- ja kanepisektori praegusele korraldusele[3] on positiivne ning hindamisaruandes märgitakse, et praegune ühine turukorraldus toimib hästi. Kiududele töötlemistoetuse kehtestamise kõige olulisem tulemus on spekulatiivse tootmise kaotamine. 2000. aasta reformiga vähendati oluliselt ühenduse kulutusi ja tasakaalustati 20 miljoni euro suurune eelarve. Samuti paranesid reformi tulemusena kõnealusel ajavahemikul majanduslikult elujõulised turustusvõimalused ning tootjate tulud jäid üldjuhul samaks või suurenesid.

Töötlemistoetusega on toetatud ELi lina- ja kanepikiu tootmist, sest neil materjalidel on keskkonnale positiivne mõju (bioloogilise mitmekesisuse säilitamine). Peale selle on ühise turukorraldusega seotud töötlemistoetus aidanud säilitada ja luua töökohti traditsioonilistes tootmispiirkondades ja muudes paikades ning toetanud investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, et täiustada töötlemismeetodeid ja töötada välja taimekiude sisaldavaid uusi tooteid.

2000. aasta reformi täielikku mõju ja töötlemistoetuse täpset rolli EL-15 liikmesriikide toodangule on raske hinnata. Üksnes 2002/2003. ja 2003/2004. turustusaasta näitajaid oin lõplikud ja neid võib pidada representatiivseteks, sest 2001/2002. turustusaasta saagile avaldas tõsist mõju halb ilm.

Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ühinenud liikmesriikidest toodetakse linakiudu kuues ja kanepikiudu kolmes liikmesriigis. Olemasolevad andmed ei võimalda üksikasjalikult analüüsida tootmissuundumusi ja süsteemi rakendamist kõnealustes uutes liikmesriikides.

Seetõttu pakutakse kehtiva süsteemi pikendamist 2005/2006. turustusaastani. Seega säilib pika linakiu toetus kuni 2007/2008. turustusaastani praegusele tasemele (160 eurot tonni kohta) ning lühikese linakiu ja kanepikiu toetuse suuruseks jääks 90 eurot tonni kohta. Garanteeritud siseriiklikud kogused jäävad samale tasemele.

Arvestades, et enamik liikmesriike kasutab erandit lisandite 7,5% piirmäära kohta ning et teatavad lõpptarbijad nõuavad kõrget lisandite taset, tuleks lisandite ja linaluude piirmäära praegune süsteem säilitada, et lubada liikmesriikidel anda toetust lühikesele linakiule, mis sisaldab maksimaalselt 15% lisandeid ja linaluid ning kanepikiule, mis sisaldab maksimaalselt 25% lisandeid ja kanepiluid.

Pikakiulise lina esmatöötlejatele antava lisatoetuse suurus teatavates traditsioonilistes tootmispiirkondades Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal ei muutu ja vastavalt määrusele (EÜ) nr 1673/2000 on see I tsoonis 120 eurot hektari kohta ja II tsoonis 50 eurot hektari kohta.

Praeguse süsteemi pikendamine võimaldab seniste kogemuste põhjal teha süvaanalüüsi ning jätab ka piisavalt aega mõju üldise hindamise lõpetamiseks, et hinnata toetussüsteemi lihtsustamise võimalusi selle integreerimisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 raamistikku, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks.

Juhul, kui kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turukorraldus vaadatakse uuesti läbi, oleks sobiv ühtlasi muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1782/2003 nii, et kanepit võiks kasvatada ka muuks otstarbeks kui ainult kiu tootmiseks.

Ülalnimetatud määruse artikli 52 kohaselt on kanepikasvatuseks kasutatav maa ühtse otsemaksete kava alusel abikõlblik, kui kanepisordi tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2% ja tooret kasutatakse tekstiilkiu tootmiseks. Teine tingimus, mis tuleneb varasemast põllukultuuride toetuse ja kiutööstuse toetuse suhtest, ei ole vastavalt ühtsele otsemaksete kavale enam vajalik ja lisaks keelab see tingimus kasutada kanepit muuks tööstuslikuks otstarbeks, näiteks energia tootmiseks.

2006/0043 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1673/2000 kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta ja määrust (EÜ) nr 1782/2003 ühtse otsemaksete kava tingimustele vastava kanepi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[4]

ning arvestades järgmist:

5. Nõukogu 27. juuli 2000. aasta määruse nr 1673/2000 (kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta)[5] artikli 15 lõikega 2 on ette nähtud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande töötlemistoetuse kohta ja teeb vajaduse korral ettepanekud. Aruande põhjal peetakse asjakohaseks, et praegune süsteem kehtib kuni 2007/2008. (kaasa arvatud) turustusaastani.

6. Lühikese linakiu ja kanepikiu puhul, mis ei sisalda rohkem kui 7,5% lisandeid ning lina- ja kanepiluid, kohaldatakse töötlemistoetust kuni 2005/2006. turustusaastani. Arvestades praegusele toetuskavale vastava kiu soodsat turusuundumust ja selleks, et soodustada uuenduslike toodete ja nende turuväljundite konsolideerumist, tuleks töötlemistoetust pikendada 2007/2008. turustusaasta lõpuni.

7. Määrusega (EÜ) nr 1673/2000 on ette nähtud suurendada pika linakiu töötlemistoetust alates 2006/2007. turustusaastast. Kuna lühikese linakiu töötlemistoetus säilitatakse kuni 2007/2008. turustusaastani, tuleks pika linakiu töötlemistoetus hoida praegusel tasemel kuni 2007/2008. turustusaastani.

8. Kvaliteetse lühikese linakiu ja kanepikiu tootmise soodustamiseks antakse toetust kiu puhul, mis ei sisalda rohkem kui 7,5% lisandeid ega lina- või kanepiluid. Liikmesriigid võivad siiski teha nimetatud piirangust erandeid ja anda töötlemistoetust ka lühikese linakiu puhul, mis sisaldab 7,5–15% lisandeid ja linaluid, ning kanepikiu puhul, mis sisaldab 7,5–25% lisandeid ja kanepiluid. Kuna seda on võimalik teha ainult kuni 2005/2006. turustusaastani, tuleb liikmesriikidele anda võimalus teha piirangust erandeid veel kahe turustusaasta jooksul.

9. Liikmesriikides tuleb mõistliku tootmistaseme tagamiseks pikendada perioodi, mille puhul kehtivad garanteeritud siseriiklikud kogused.

10. Lisatoetustega on toetatud traditsioonilise linatootmise jätkumist Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa teatavates piirkondades. Üleminekutoetust tuleb pikendada kuni 2007/2008. turustusaastani, et põllumajandustootjad saaksid järk-järgult kohaneda uue turusituatsiooniga.

11. Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama aruande õigeaegselt enne 2008/2009. turustusaasta algust, et hinnata, kas praegune süsteem vajab muutmist või peaks jätkuma.

12. (8) Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001)[6] III jaotises on ette nähtud, et ühtse otsemaksete kava tingimustele vastab üksnes kiutootmiseks kasvatatav kanep. On asjakohane muuta tööstuslikuks kasutuseks kasvatatav kanep samuti abikõlblikuks.

(9) Määrusi (EÜ) nr 1673/2000 ja (EÜ) nr 1782/2003 tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1673/2000 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Töötlemistoetuse suurus kiu tonni kohta määratakse järgmiselt:

a) pika linakiu puhul:

- 100 eurot turustusaastaks 2001/2002;

- 160 eurot turustusaastateks 2002/2003–2007/2008;

- 200 eurot alates turustusaastast 2008/2009;

b) lühikese linakiu ja kanepikiu puhul (mis ei sisalda rohkem kui 7,5% lisandeid ega lina- või kanepiluid): 90 eurot turustusaastateks 2001/2002–2007/2008.

Turustusaastateks 2001/2002–2007/2008 võib liikmesriik traditsioonilisi turustusvõimalusi arvesse võttes siiski otsustada anda toetust:

- lühikese linakiu puhul, mille lisandite ja linaluude sisaldus on 7,5%–15%;

- kanepikiu puhul, mille lisandite ja kanepiluude sisaldus on 7,5–25%.

Teises lõigus toodud juhtudel annab liikmesriik toetust seoses kogusega, mis 7,5% lisandite ja linaluude sisalduse puhul ei ületa toodetud kogust.“

2) Artikli 3 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Garanteeritud siseriiklike koguste kohaldamine lühikese linakiu ja kanepikiu puhul lõpetatakse alates 2008/2009. turustusaastast.”

3) Artikli 4 lõikes 1 asendatakse aastaarvud 2005/2006 aastaarvudega 2007/2008.

4) Artikkel 12 jäetakse välja.

5) Artiklile 15 lisatakse järgmine lõige:

„3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral teeb ettepanekud õigeaegselt, et pakutud meetmeid saaks rakendada 2008/2009. turustusaastal.

Aruandes hinnatakse töötlemistoetuse mõju tekstiilkiudude tootjatele, töötlevale tööstusele ja turule. Uuritakse ka lühikese linakiu ja kanepikiu töötlemistoetuse pikendamise ja lisatoetuse andmise võimalusi pärast 2007/2008. turustusaastat, samuti nimetatud abiskeemi integreerimist põllumajandustootjate toetuste üldisesse raamistikku määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud ühise põllumajanduspoliitika raames.“

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52 Kanepi tootmine

1. Kanepi tootmise korral ei tohi kasutatavate sortide tetrahüdrokannabinooli sisaldus ületada 0,2%. Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, et kontrollida tetrahüdrokannabinooli sisaldust kiu tootmiseks kasvatatavas kanepis vähemalt 30% aladest, millel kasvatatakse kanepit. Kui liikmesriik kehtestab nende kultuuride suhtes eelneva heakskiitmise süsteemi, on miinimumprotsent 20.

2. Artikli 144 lõikes 2 osutatud korras kehtestatakse toetuste andmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine.“

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

Eesistuja

FINANTSSELGITUS |

1. | EELARVERUBRIIK: 05 02 07 01 | ASSIGNEERINGUD: 24 miljonit eurot |

2. | JAOTIS : Määruse 1673/2000 muutmine – pika ja lühikese linakiu ning kanepikiu töötlemistoetus |

3. | ÕIGUSLIK ALUS: Asutamislepingu artikkel 37 |

4. | EESMÄRGID: Pikendada kehtivat korda kahe aasta võrra |

5. | FINANTSTAGAJÄRJED | 12-KUULINE PERIOOD (miljonit eurot) | JOOKSEV EELARVE-AASTA 2006 (miljonit eurot) | JÄRGMINE EELARVE-AASTA 2007 (miljonit eurot) |

5.0 | KULUD – EÜ EELARVEST MAKSTAVAD (TOETUSED/SEKKUMISED) – RIIGIASUTUSED – MUUD | 4,84 | 0 | 2,9 |

5.1 | TULUD – EÜ OMAVAHENDID (LÕIVUD/TOLLIMAKSUD) – RIIKLIKUD | – | – | – |

2008 | 2009 |

5.0.1 | KULUDE EELKALKULATSIOON | 4,84 miljonit eurot | 1,94 miljonit eurot |

5.1.1 | KAVANDATUD TULUD | – | – |

5.s2 | ARVUTAMISMEETOD : Selle punkti kogukulud 2005. aastal: 20,045 miljonit eurot Selle punkti kogukulud 2004. aastal: 17,893 miljonit eurot Kulud – Kehtiv kord Turustusaasta 2002/2003 : 18,8 miljonit eurot, mis jaguneb järgmiselt : pikk linakiud : 100 000 tonni x 160 eurot = 16 miljonit eurot lühike linakiud ja kanepikiud : 14 444 tonni x 90 eurot = 1,3 miljonit eurot Lisatoetus : 1,5 miljonit eurot Turustusaasta 2003/2004 : 20,19 miljonit eurot pikk linakiud : 101 125 tonni x 160 eurot = 16,18 miljonit eurot lühike linakiud ja kanepikiud : 21 767 tonni x 90 eurot = 1,959 miljonit eurot Lisatoetus : 2 miljonit eurot Hinnang [pic] |

6.0 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAKOHASES PEATÜKIS KAVANDATUD ASSIGNEERINGUTEGA? | JAH EI |

6.1 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA? | JAH EI |

6.2 | KAS ON VAJA TÄIENDUSEELARVET? | JAH EI |

6.3 | KAS ASSIGNEERINGUID ON VAJA KAVANDADA TULEVASTES EELARVETES? | JAH EI |

MÄRKUSED: Praeguse suundumuse kohaselt on eeldatav mõju 4,84 miljonit eurot. Kui pika ja lühikese linakiu garanteeritud maksimumkogused saavutatakse, on mõju siiski 11,94 miljonit eurot ja kogukulu 28,10 miljonit eurot. |

[1] Toodetud kiu kogused ei kattu tingimata töötlemistoetust saavate kogustega.

[2] Toodetud kiu kogused ei kattu tingimata töötlemistoetust saavate kogustega.

[3] Vt oktoobris 2005 lõpetatud hindamisaruannet: “Evaluation de l’organisation commune de marché dans le secteur du lin et du chanvre». http://europa.eu.int/comm/agriculture/eval/index_fr.htm.

[4] ELT C …, …, lk ….

[5] EÜT L 193, 29.7.2000, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 393/2004 (ELT L 65, 3.3.2004, lk. 4).

[6] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2183/2005 (ELT L 347, 30.12.2005, lk. 56).