[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 20.1.2006

KOM(2006) 31 lõplik

2004/0117 (COD)

Muudetud ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS

ALAEALISTE JA INIMVÄÄRIKUSE KAITSE NING VASTULAUSE ESITAMISE ÕIGUSE KOHTA SEOSES EUROOPA AUDIOVISUAAL- JA TEABETEENUSTE TÖÖSTUSHARU KONKURENTSIVÕIMEGA

(KOMISJONI ESITATUD EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 250 LÕIKE 2 ALUSEL)

2004/0117 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS

ALAEALISTE JA INIMVÄÄRIKUSE KAITSE NING VASTULAUSE ESITAMISE ÕIGUSE KOHTA SEOSES EUROOPA AUDIOVISUAAL- JA TEABETEENUSTE TÖÖSTUSHARU KONKURENTSIVÕIMEGA

1. Taust

Ettepaneku edastamine nõukogule ja Euroopa Parlamendile(dokument KOM(2004) 341 lõplik – 2004/0117 (COD))kooskõlas asutamislepingu artikli 157 lõikega 1: 7. mai 2004

Euroopa Majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus: 9. veebruar 2005

Regioonide komitee arvamus: puudub

Euroopa Parlamendi arvamus esimesel lugemisel: 7. september 2005

2. KOMISJONI ETTEPANEKU EESMÄRK

Ettepanek käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitust alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulausete esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaal- ja teabeteenuste tööstusharu konkurentsivõimega. Ettepanek on jätk nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud komisjoni teisele hindamisaruandele nõukogu 24. septembri 1998. aasta soovituse 98/560/EÜ rakendamise kohta, mis käsitleb Euroopa audiovisuaal- ja teabeteenuste sektori konkurentsivõime suurendamist riiklike raamistike edendamise teel, mille eesmärk on saavutada võrreldav ja tõhus alaealiste ja inimväärikuse kaitse.

3. Komisjoni arvamus parlamendis vastuvõetud muudatuste kohta

3.1. Muudatused, millega komisjon nõustub

1. muudatus, millega piiratakse soovituse reguleerimisala „ Euroopa audiovisuaal- ja teabe sidus teenuste tööstusharuga “.

21. muudatus, millega kinnitatakse, et kõnealune soovitus ei takista mingil moel liikmesriike kohaldamast nende sõnavabadust käsitlevaid põhiseaduslikke sätteid ja õiguslikke tavasid.

25. muudatus, millega nähakse ette, et liikmesriigid peaksid suurendama spetsialistide, vahendajate ja kasutajate vastutustundlikku suhtumist uutesse massiteabevahenditesse, nagu Internet, kutsudes neid üles olema valvsad ja teatama veebilehtedest, mida peetakse ebaseaduslikeks; koostades tegevusjuhendi koostöös erialaspetsialistide ja reguleerivate asutustega riiklikul ja Euroopa tasandil; kutsudes audiovisuaal- ja teabesidusteenuste tööstusharu üles sõna- või ajakirjandusvabadust rikkumata vältima diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse orientatsiooni alusel kõikide audiovisuaal- ja teabesidusteenuste puhul ning võitlema sellise diskrimineerimise vastu.

35. muudatus, millega liikmesriikidel soovitatakse kaks aastat pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist esitada komisjonile aruanne selle kohaldamiseks võetud meetmete kohta.

3.2. Muudatused, millega komisjon on osaliselt või põhimõtteliselt nõus

Seoses laste õigustega on komisjon põhimõtteliselt nõus 2. muudatusega tingimusel, et jäetakse välja osa „lisatud Euroopa põhiseaduse lepingu II osasse“ . See väljajätt on vajalik, sest Euroopa põhiseaduse lepingule ei saa veel viidata.

Komisjon on põhimõtteliselt nõus 4. muudatusega tingimusel, et jäetakse välja osa „ Inimväärikus on võõrandamatu õigus; igasugune tõrjumine ja piiramine on lubamatu; inimväärikuse tagamine on kõikide inimõigusi kaitsvate riiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide aluseks ”.

Komisjon on põhimõtteliselt nõus 6. muudatusega tingimusel, et jäetakse välja osa „ ebaseadusliku sisuga teabe levitamist vältivate meetmete vastuvõtmine “. See väljajätt on vajalik, sest nimetatud meetmete vastuvõtmist käsitletakse kolmandas sambas.

Komisjon on põhimõtteliselt nõus 7. muudatusega tingimusel, et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „ Uute teabe- ja kommunikatsioonivahendite jätkuva arengu tõttu on ülimalt vajalik, et Euroopa Ühendus tagaks kodanike huvide täieliku ja nõuetekohase kaitse nimetatud valdkonnas, tagades ühelt poolt audiovisuaal- ja teabeteenuste vaba edastamise ja osutamise ja teiselt poolt selle, et teabe sisu on seaduslik, austab inimväärikuse põhimõtet ja ei kahjusta alaealiste üldist arengut “.

Komisjon on nõus 8. muudatusega tingimusel, et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „ Nõukogu 24. septembri 1998. aasta soovitus 98/560/EÜ Euroopa audiovisuaal- ja teabeteenuste sektori konkurentsivõime suurendamise kohta riiklike raamistike edendamiseteel, mille eesmärk on saavutada võrreldav ja tõhus alaealiste ja inimväärikuse kaitse on esimene ühenduse õigusakt, mis käsitleb alaealiste ja inimväärikuse kaitset seoses avalikkusele osutatavate audiovisuaal- ja teabeteenustega olenemata edastusvahendist . Nõukogu direktiiv 89/552/EMÜ piirideta televisiooni kohta juba käsitleb alaealiste ja inimväärikuse kaitset teleringhäälingutegevuses “. See viib muudatuse paremini kooskõlla 1998. aasta soovituse 5. põhjendusega.

Komisjon on nõus 9. muudatusega tingimusel, et lisatakse järgmine osa; „Selline tegevus peaks arvesse võtma nii inimväärikuse kaitse põhimõtet kui ka sõnavabaduse põhimõtet, eriti seoses liikmesriikide kohustusega määratleda oma riiklikus õiguses ja väärtushinnangutes vaenu õhutamise või diskrimineerimise mõiste“ .

Komisjon on nõus 10. muudatusega tingimusel, et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „ On tehtud ettepanek, et nõukogu ja komisjon pööraksid erilist tähelepanu käesoleva soovituse kohaldamisele uute partnerluslepingute või uute koostööprogrammide läbivaatamisel, nende üle läbirääkimiste pidamisel või nende sõlmimisel kolmandate riikidega, pidades silmas audiovisuaalse ainese loojate ja levitajate ning Interneti-ühenduse pakkujate globaalset iseloomu “. Nimetatud ümbersõnastus on vajalik, sest komisjoni ja kolmandate riikide vahelistes läbirääkimistel arutatakse nõukogu poolt vastu võetud direktiive ja ka muid piiranguid.

Komisjon on nõus 11. muudatusega tingimusel, et jäetakse välja osa „ kuna ennetustöö ja suurem vanemlik kontroll on alati parim kaitse Internetiohtude eest “. Fraas „on alati parim“ on liiga kategooriline ja seetõttu sobimatu.

Komisjon on nõus 12. muudatusega tingimusel, et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „ Üldiselt on audiovisuaalsektori iseregulatsioon osutunud tõhusaks lisameetmeks, kuid sellest ei piisa alaealiste kaitsmiseks kahjuliku sisuga teabe eest. Sõnavabadusel ja kodanikuõiguste austamisel põhinev Euroopa audiovisuaalvaldkonna areng peaks toetuma pidevale riiklike ja Euroopa seadusandjate, reguleerivate asutuste, tööstusettevõtete, ühenduste, kodanike ja tsiviilühiskonna dialoogile “.

Komisjon on nõus 14. muudatusega tingimusel, et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiivi 97/36/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (piirideta televisiooni direktiiv), käsitlevas avalikus arutelus tehti ettepanek, et meediakirjaoskuse suhtes võetavate meetmete kohaldamise vajadus kuuluks soovituse 98/560/EÜ teemade hulka “. Eelistatakse terminit „meediakirjaoskus“.

Komisjon on nõus 15. muudatusega tingimusel, et sõnade „isereguleeruvate ja koosreguleerivate organite“ ette lisatakse sõna „ olemasolevate “.

Komisjon on nõus 16. muudatusega tingimusel, et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „(8) Direktiivi 97/36/EÜ käsitlevas avalikus arutelus tehtud ettepaneku kohaselt tuleks vastulause esitamise õigust või samaväärseid õiguskaitsevahendeid kohaldada sidusmeedia suhtes, võttes arvesse asjaomase massiteabevahendi ja teenuse iseärasusi “.

Komisjon on nõus 18. muudatusega tingimusel, et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „ Esitades ettepanekut nõukogu direktiiviks meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega märkis komisjon, et sugude kujutamine meedias ja reklaamis toob esile olulise meeste ja naiste väärikuse kaitsmisega seotud küsimuse, kuid jõudis järeldusele, et teisi põhiõigusi, sealhulgas massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust silmas pidades ei oleks sobiv neid küsimusi kõnealuses ettepanekus käsitleda , kuid neid tuleks arvesse võtta ja vajaduse korral rakendada asjakohaseid meetmeid “.

Komisjon on nõus 19. muudatusega tingimusel, et jäetakse välja osa „ Kuigi reguleerimine ei tule kõne alla, saab meedia keelata diskrimineerimise vabatahtlikku iseregulatsiooni soodustavate tegevusjuhenditega või kehtestada nimetatud keelu tegevusjuhenditest sõltumatult“ ja sellele järgnevas lauses jäetakse välja sõna „seetõttu“ .

Komisjon on nõus 20. muudatusega tingimusel, et jäetakse välja osa „nagu näiteks ajalehed, ajakirjad ja eelkõige videomängud “.

Komisjon on nõus 22. muudatusega tingimusel, et selle sõnastust muudetakse järgmiselt:„1 . SOOVITAB liikmesriikidel audiovisuaal- ja teabesidusteenuste tööstusharu arengu edendamiseks võtta vajalikud meetmed, et kaitsta alaealisi ja inimväärikust kõikide audiovisuaal- ja teabesidusteenuste puhul,“ .

Komisjon on nõus 23. muudatusega tingimusel, et selle sõnastust muudetakse järgmiselt:

“ (1) kaaludes sidusmeediaga seotud vastulause esitamise õiguse või samaväärsete õiguskaitsevahendite suhtes rakendatavate meetmete võtmist riiklikus õiguses või praktikas, võttes nõuetekohaselt arvesse riiklikke ja põhiseaduslikke õigusnorme, ilma et see piiraks selle õiguse kasutamise viisi kohandamist vastavalt iga meediavormi iseärasustele;

(2 ) edendades tehnoloogiliste arengute kasutuselevõtmise eesmärgil ning lisaks olemasolevatele ringhäälinguteenustega seotud õiguslikele või muudele meetmetele ja kooskõlas nendega ning tihedas koostöös asjassepuutuvate isikutega:

– meetmeid võimaldamaks alaealistel vastutustundlikult kasutada audiovisuaal- ja teabesidusteenuseid, eriti parandades lapsevanemate, kasvatajate ja õpetajate teadlikkust uute teenuste potentsiaalist ja vahenditest, millega neid alaealiste jaoks turvaliseks muuta, eelkõige meediakirjaoskuse või meediahariduse programmide kaudu,

– meetmeid soodustamaks seal, kus see on kohane ja vajalik, kvaliteetmaterjalide ja -teenuste identifitseerimist ja kättesaadavust alaealiste jaoks, kaasa arvatud juurdepääsu võimaldamise abil haridusasutustes ja avalikes kohtades

Meediakirjaoskuse suhtes võetavaid võimalikke meetmeid on kirjeldatud II lisas ”

ja tingimusel, et järgmised sätted viiakse üle II lisasse „Meediakirjaoskuse suhtes võetavate võimalike meetmete näited”:

“ II LISA

Meediakirjaoskuse suhtes võetavate võimalike meetmete näited:

- kasvatajate ja õpetajate täiendõpe koostöös lastekaitseliitudega, mis käsitleb Interneti kasutamist õppetöös ja lastele Interneti turvalise kasutamise õpetamise meetodeid;

- väikelastele suunatud Interneti-õpe, sealhulgas ka lastevanematele mõeldud tunnid, et selgitada lastele ja vanematele, kuidas Internetti kasutada ning kuidas vältida lõkse ja ohte;

- kooli õppekavva kuuluv terviklik õpe ja meediakirjaoskuse programmid teadlikkuse arendamiseks Internetiohtudest, eri ti seoses jututubade ja foorumitega;

- kodanikele suunatud kõiki massiteabevahendeid hõlmavate riiklike teavitamiskampaaniate korraldamine, et teavitada avalikkust Interneti ohtudest ja kriminaalkaristustest (teave kaebuste esitamise või vanemliku kontrolli võimaluste kohta). Korraldada võiks eri sihtrühmadele (nt lastevanemate ühendustele, kasutajatele jne) mõeldud kampaaniaid;

- infolehtede levitamine Interneti ohtude kohta („Turvaline Interneti kasutamine“, „Soovimatute meilide filtreerimine“) ja vihjeliinide kasutamisest, kuhu saab esitada teateid ja kaebusi ohtlike või ebaseaduslike veebilehtede kohta;

- sobivad meetmed vihjetelefonide kasutuselevõtmiseks või nende toimimise parandamiseks, et ohtlike veebilehtede kohta kaebuste esitamine oleks kergem ja et oleks võimalik sellistest veebilehtedest teatada;

- meetmed, mis võimaldaksid tõhusalt võidelda Internetis levitatava la stepornoga, mis on üks lapse väärikust kõige enam kahjustav kuriteoliik;

- teavitamiskampaaniad, mille eesmärgiks on hukka mõista alaealiste vastane vägivald ja abistada ohvreid, pakkudes neile psühholoogilist, moraalset ja ainelist tuge.”

Komisjon on nõus 24. muudatusega tingimusel, et muudetakse 23. muudatust ja selle sõnastust.

Komisjon on nõus 26. muudatusega tingimusel, et jäetakse välja osa „ kaaludes Interneti-kuritegude eest kohaldatava kaas- või mitmeastmelise vastutuse lisamist nende õigussüsteemidesse “, sest seda reguleerib kolmas sammas ning see ei kuulu soovituse reguleerimisalasse, ja tingimusel, et neljanda lõigu sõnastust muudetakse järgmiselt: „ võetakse kasutusele üks telefoninumber, millele valitud ebaseaduslikest ja/või kahtlastest veebitegevustest teatavad kõned suunatakse ümber riiklikele teenistustele “.

Komisjon on osaliselt nõus 29. muudatusega tingimusel, et selle sõnastust muudetakse järgmiselt:

“ (1) arendada positiivseid meetmeid alaealiste kasuks, sealhulgas algatusi soodustamaks nende juurdepääsu paranemist audiovisuaal- ja teabesidusteenustele, vältides potentsiaalselt kahjulikku materjali . See võiks tähendada ka ühtlustamist liikmesriikide reguleerivate, isereguleeruvate ja kaasreguleerivate organite vahelise koostöö kaudu ning parimate tavade vahetamise teel sellistes küsimustes, nagu ühiste, kirjeldavate sümbolite süsteem ja/või seda, milline sisuaspekt põhjustas teatud vanusepiirangu seadmise ning mis aitaks kasutajatel hinnata audiovisuaal- ja teabesidusteenuste sisu. Seda saaks teha näiteks III lisas kirjeldatud võimalike meetmete abil “.

“ III LISA

Näited võimalikest meetmetest, mida asjaomased tööstusharud ja pooled rakendavad alaealiste kaitseks:

- süstemaatiline tõhusa ja lihtsalt kasutatava filtreerimistarkvara pakkumine kasutajatele Interneti-ühenduse tellimisel ja tõhusate filtreerimislahenduste väljatöötamine, arvestades tehnika arengut, mis võimaldab juurdepääsu Internetile mobiiltelefoni abil;

- spetsiaalselt lastele mõeldud Interneti-ühenduse pakkumine, millega on kaasas automaatne filtreerimistarkvara, mida haldavad Interneti-ühenduse pakkuja ja mobiilsideoperaator;

- stiimuli loomine olemasolevate veebilehtede korrapäraselt ajakohastatud kirjelduse saamiseks, muutes veebilehtede liigitamise lihtsamaks kasutades kõikides liikmesriikides ühtseid lühendtähiseid, et hoiatada kasutajaid külastatavate veebilehtede võimaliku kahjuliku sisu eest;

- võimalikule ohule ja vihjeliinide olemasolule tähelepanu juhtivate hoiatuste kasutamine kõikides otsingumootorites.

Komisjon on nõus 30. muudatusega tingimusel, et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „ 1a) uurida võimalust luua filtrid, mille abil saaks takistada lastepornot sisaldava või inimväärikust alandava ainese levikut Internetis. “

Komisjon on nõus 31. muudatusega tingimusel, et jäetakse välja osa „ kasutades protokolle, näiteks PICS (Platform for Internet Content Selection) “, sest ilmselt pole õige nimetada kindlaid protokolle, mis võivad teataval ajahetkel osutuda vananenuks.

Komisjon on nõus 33. muudatusega tingimusel, et selle sõnastust muudetakse järgmiselt:

“ IIa. MÄRKIDES, et komisjon:

(1) kavatseb seoses Interneti turvalist kasutamist ja uute sidustehnoloogiate edendamist soodustava mitmeaastase (2005–2008) ühenduse programmiga toetada kõikidele Euroopa kodanikele suunatud teavitamismeetmeid, kasutades kõiki massiteabevahendeid, et teavitada avalikkust Internetiohtudest, Interneti vastutustundlikust ja turvalisest kasutamisest, kaebuste esitamise võimalustest ja vanemliku kontrolli rakendamisest . Korraldada võiks erinevatele sihtrühmadele, näiteks koolidele, lastevanemate ühendustele ja kasutajatele suunatud kampaaniaid,

(2) kavatseb uurida võimalust võtta kasutusele üleeuroopaline tasuta telefoninumber või laiendada olemasolevat teenust, et aidata Interneti-kasutajaid, suunates neid olemasolevate kaebuste esitamise kohtade ja teabeallikate juurde ning andes lastevanematele teavet filtreerimistarkvara tõhususest ,

(3) kavatseb uurida võimalust toetada üldise teise astme domeeninime registreerimist, mis oleks reserveeritud kontrollitud lehekülgede jaoks, mille eesmärgiks on kaitsta alaealisi ja nende õigusi (nt .KID.eu ),

(4) jätkab konstruktiivset ja pidevat dialoogi sisu esitavate organisatsioonidega, tarbijaühingutega ja kõikide asjaomaste pooltega,

(5) kavatseb edendada ja toetada isereguleeruvate organite võrgustike loomist ning nendevahelist kogemuste vahetamist hindamaks iseregulatsioonil põhinevate tegevusjuhendite ja käsitlusviiside tõhusust, et tagada alaealiste võimalikult kõrgetasemeline kaitse ”.

Komisjon on põhimõtteliselt nõus 36. muudatusega tingimusel, et jäetakse välja ebasobiv osa “ sealhulgas siduvad üleeuroopalised õigusaktid “.

Komisjon on põhimõtteliselt nõus 37. muudatusega tingimusel, et selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „ meetmete riiklikus õiguses ja praktikas RAKENDAMISE MIINIMUMNÕUDED RIIKLIKUL TASEMEL, et tagada vastulause esitamise õigus või samaväärsed õiguskaitsevahendid seoses sidusmeediaga “.

Komisjon on osaliselt nõus 38. muudatusega, kui muudetakse mõnevõrra sõnastust ja paigutatakse mõned osad ümber. Komisjonile sobiv (täielik) tekst on järgmine:

“ 1 LISA

Eesmärk: võtta liikmesriikide riiklikus õiguses või praktikas meetmed, et tagada vastulause esitamise õigus või samaväärsed õiguskaitsevahendid sidusmeedia puhul, võttes nõuetekohaselt arvesse riiklikke ja põhiseaduslikke õigusnorme, ilma et see piiraks selle õiguse kasutamise viisi kohandamist vastavalt iga meediavormi iseärasustele.

Termin „massiteabevahend“ hõlmab kõiki suhtlusvahendeid, mida kasutatakse redigeeritud teabe edastamiseks avalikkusele Interneti kaudu, näiteks ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon ja võrgupõhised uudisteagentuurid.

– Ilma et see piiraks liikmesriikide muude era-, haldus- või kriminaalõiguslike sätete kohaldamist, peab vastulause esitamise õigus või samaväärne õiguskaitsevahend koda- või riikkondsusest olenemata olema igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kelle õigustatud huve eelkõige, kuid mitte ainult, mainet ja head nime, on kahjustanud faktide esitamine trükises või ülekandes. Liikmesriigid peavad tagama, et vastulause esitamise õiguse või samaväärsete õiguskaitsevahendite tegelikku kasutamist ei takistataks põhjendamatute tingimuste kehtestamisega. Liikmesriigid peavad tagama, et põhjendamatute tingimuste kehtestamisega ei takistataks vastulause esitamise õiguse või samaväärsete õiguskaitsevahendite tegelikku kasutust.

– Vastulause esitamise õigus või samaväärsed õiguskaitsevahendid peaksid laienema kõikidele meediavormidele, mis kuuluvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla..

– Liikmesriigid peavad võtma meetmeid, mis on vajalikud vastulause esitamise õiguse või samaväärsete õiguskaitsevahendite kehtestamiseks, ning peavad määrama kindlaks nende kasutamise korra. Eelkõige peavad nad tagama piisava ajavahemiku ja et kehtestatud korra kohaselt saaksid nimetatud õigust või samaväärseid õiguskaitsevahendeid nõuetekohaselt kasutada nii füüsilised kui juriidilised isikud, kes elavad või asuvad teistes liikmesriikides.

- Vastulause esitamise õiguse saab tagada mitte ainult õigusaktidega, vaid ka koosreguleerivate või isereguleeruvate meetmetega;

- vastulause esitamise õigus on eriti sobiv abinõu siduskeskkonnas, sest see võimaldab vaidlustatud teabe kohe parandada ja seda on tehniliselt lihtne lisada mõjutatud isikute vastustele. Sellele vaatamata peaks vastuse esitama mõistliku aja jooksul pärast taotluse põhjendamist ning ajal ja viisil, mis sobib väljaandele või saatele, millele taotlus viitab .

– Tuleb määratleda kord, mille alusel kohus või sarnane sõltumatu organ saaks läbi vaadata vastulause esitamise õiguse või samaväärsete õiguskaitsevahendite kasutamist käsitlevad vaidlused .

– Vastulause esitamise õiguse või samaväärsete õiguskaitsevahendite kasutamise taotluse võib tagasi lükata, kui taotlejal ei ole sellise vastulause avaldamiseks õigustatud huvi või kui vastulausega kaasneks karistatav tegu, kui sellega võetaks ainese esitaja tsiviilvastutusele või see oleks vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega.

- vastulause esitamise õigus ei piira muid õiguskaitsevahendeid, mida saavad kasutada isikud, kelle väärikust, au, mainet või eraelu puutumatust on massiteabevahendid kahjustanud.

- Liikmesriigid peavad tagama, et ei piirataks põhjendamatult vastulause esitamise õiguse (või samaväärsete õiguskaitsevahendite) tõhusat kasutamist ja sõnavabadust . ”

3.3. Kokkuvõte

EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 kohaselt muudab komisjon oma ettepanekut vastavalt ülaltoodule.