P6_TA(2006)0528

On aeg tõsta tempot - kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine

Euroopa Parlamendi resolutsioon teemal "On aeg tõsta tempot - kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine" (2006/2138(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: kaasaegne VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks" (KOM(2005)0551);

- võttes arvesse komisjoni teatist "On aeg tõsta tempot - uus partnerlus majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel" (KOM(2006)0030);

- võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse Lissaboni majanduskasvu ja töökohtade kava rakendamine. Ettevõtete üleminek - järjepidevus läbi uue alguse" (KOM(2006)0117);

- võttes arvesse 23. ja 24. märtsil 2000. aastal Lissabonis, 23. ja 24. märtsil 2001. aastal Stockholmis, 15. ja 16. märtsil 2002. aastal Barcelonas ning 22. ja 23. märtsil 2005. aastal, 15. ja 16. detsembril 2005. aastal ning 23. ja 24. märtsil 2006. aastal Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujate järeldusi;

- võttes arvesse Euroopa Ülemkogu Göteborgi kohtumisi 15. ja 16. juunil 2001, kus otsustati Lissaboni strateegia ühendada säästva arengu strateegiaga;

- võttes arvesse 27. oktoobril 2005. aastal Hampton Courtis toimunud riigipeade mitteametliku kohtumise järeldusi;

- võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2005. aasta soovitust 2005/601/EÜ liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldiste suuniste kohta (2005-2008) [1];

- võttes arvesse komisjoni teatist "Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel - Lissaboni strateegia uus algus" (KOM(2005)0024);

- võttes arvesse komisjoni teatist "Majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssed suunised (2005- 2008)" (KOM(2005)0141);

- võttes arvesse komisjoni teatist "Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava" (KOM(2005)0330);

- võttes arvesse liikmesriikide esitatud 25 riiklikku reformikava ja komisjoni poolt neile antud hinnangut, mis on eelnimetatud teatise "On aeg tõsta tempot - uus partnerlus majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel" teises osas;

- võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta [2], ning komisjoni teatist "Ühtekuuluvuspoliitika toetus majanduskasvule ja töökohtade loomisele: ühenduse strateegilised suunised, 2007-2013" (KOM(2005)0299);

- võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007-2013) (KOM(2005)0119), ning Euroopa Parlamendi 15. juuni 2006. aasta seisukohta antud küsimuses [3];

- võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni - investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis" (KOM(2005)0488) ning sellele lisatud komisjoni personali töödokumente (SEK(2005)1253 ja SEK(2005)1289);

- võttes arvesse Euroopa Uuendustegevuse Tulemustabelit 2005 - uuenduste teostamise võrdlev analüüs;

- võttes arvesse Hampton Courtis toimunud tippkohtumisel ametisse määratud uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sõltumatu ekspertrühma poolt 2006. aasta jaanuaris koostatud aruannet "Innovatiivse Euroopa loomine" (nn Aho aruanne);

- võttes arvesse komisjoni teatist "Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia" (KOM(2006)0502);

- võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 1994. aasta soovitust 94/1069/EÜ väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ülemineku kohta [4];

- võttes arvesse BEST-projekti ekspertrühma 2002. aasta maikuu lõpparuannet väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ülemineku kohta;

- võttes arvesse Eurobaromeetri 2004. aasta aprilli ettevõtlusteemalist kiiruuringut nr 160 ja 2004. aasta juuni analüütilist aruannet;

- võttes arvesse 2005. aasta oktoobri lõpparuannet riskikapitali töörühmalt, kuhu kuulusid Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium, Rahvusvaheline Kaubandusadministratsioon ning Euroopa komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat;

- võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007-2013) (KOM(2005)0121), ja Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta seisukohta antud küsimuses [5];

- võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia" (KOM(2005)0535);

- võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: ettevõtliku meelelaadi edendamine hariduse ja õppimise kaudu" (KOM(2006)0033);

- võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut energiatõhususe kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem (KOM(2005)0265) ja Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni selle kohta [6];

- võttes arvesse komisjoni teatist "Biomassi tegevuskava" (KOM(2005)0628);

- võttes arvesse algatust i2010, eriti algatusse i2010 kuuluvat e-valitsuse tegevuskava: Euroopa e-valitsuse loomise kiirendamine ühiseks hüvanguks (KOM(2006)0173);

- võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks (KOM(2006)0105);

- võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni taastuvenergia osakaalu kohta ELis ja ettepanekuid konkreetsete meetmete võtmiseks [7];

- võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa väikeettevõtete harta rakendamise kohta [8]

- võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest [9];

- võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadise kohtumise panuse kohta seoses Lissaboni strateegiaga [10];

- võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni energiavarustuse turvalisuse kohta Euroopa Liidus [11];

- võttes arvesse oma 5. juuli 2006. aasta resolutsiooni ühenduse Lissaboni kava rakendamise kohta: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni - investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis [12];

- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

- võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A6-0384/2006),

A. arvestades, et EL peab vastuseks uue maailmamajanduse reeglite muutumisele ja maailmaturu kasvutempo kiirenemisele strateegiliselt kohandama oma positsiooni, et vältida edasist pikaajalise majanduskasvu lämmatamist;

B. arvestades, et pikaajalise majanduskasvu tagamiseks peavad EL ja liikmesriigid kaotama lõhe teadustegevuse ja turgude vahel Euroopa Liidus;

C. arvestades, et juurdepääs maailmaturule pakub VKEdele uusi nišiturge, madalamaid uurimis- ja arendustegevuskulusid, paremat juurdepääsu rahastamisele, mastaabisäästu ja tehnoloogilisi eeliseid ning riskide hajutamise võimalusi;

D. arvestades, et Lissaboni strateegia eesmärkide poole liikumine ei ole ELis võrdsel tasemel ning üldise tehnoloogiaarengu ja liikmesriikide taseme vahel on suured erinevused;

E. arvestades, et õigusloome lihtsustamisprotsessiga kaasneb tõsiseid probleeme juriidiliste parandustega, mis tingib vajaduse luua mehhanismid või menetlused selliste paranduste õigusliku vastavuse kinnitamiseks;

F. arvestades, et oluliste EÜ õigusaktide rakendamata jätmine ning sellele järgnev turu killustumine takistavad majanduskasvu ja mastaabisäästu tekitava konkurentsi loomist, mida on vaja selleks, et ELi majandus oleks ülimalt konkurentsivõimeline;

G. arvestades, et ELi majandus peab muutuma ajaga kaasas käivaks ja teadmuspõhiseks, sest uute teadmiste loomine, siire ja rakendamine on majanduskasvu peamine allikas ja jätkusuutlik konkurentsieelis;

H. arvestades, et liikmesriigid peavad jätkuvalt tegelema sotsiaal-demograafiliste muudatuste ja jätkusuutlike sotsiaalsete mudelitega seotud väljakutsetega ning kasutama seda võimalust uuenduslike protsesside, teenuste ja toodete arendamiseks;

I. arvestades, et hästi rahastatud uurimis- ja arendustegevus viib uuenduste, majanduskasvu, töökohtade loomise ja tippkvaliteedil põhinevate teadusuuringuteni;

J. arvestades, et EL peab aktiivse poliitika, nagu elukestva õppe, oskuste täiendamise, personaalse karjäärinõustamise, noortele töökohtade leidmise ja kutseõppe õhutamisega tagama dünaamilise ärikultuuri;

K. arvestades, et Euroopa teabe- ja sideruum peab silmatorkavamalt ja aktiivsemalt edendama ettevõtlust ja õppimiskultuuri;

L. arvestades, et 70% kõigist hõivatutest töötab VKEdes, ja arvestades, et vaid 44% VKEdest tegeleb ettevõttesisese uuendustegevusega;

M. arvestades, et VKEd on majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse nurgakivi, kuna nad annavad tööd enam kui 75 miljonile inimesele kõikjalt EList, mis moodustab mõnedes tööstussektorites kuni 80% tööhõivest; arvestades VKEde rolli majanduse arengus ja innovatsioonis ning turuosa, mida nad esindavad, tuleb neid igakülgselt toetada;

N. arvestades, et liikmesriigid peavad looma erasektori arengut soodustava keskkonna ning tegelema VKEde erivajadustega, nagu soodus ärikeskkond ja õigusaktid, piisavad infrastruktuuri põhiteenused, juurdepääs mõistlike määradega lühi- ja pikaajalisele rahastamisele, oma- ja riskikapital, nõustamine ning teadmised turustusvõimalustest;

O. arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus on väärtuslik avalike teenuste kvaliteedi ja rahalise jätkusuutlikkuse saavutamise vahend;

P. arvestades, et VKEdel võib olla raskusi nõrkade ettevõtlusoskuste tõttu ning puudujääke info- ja sidetehnoloogia kasutamises ja raamatupidamises, ning neil võib esineda probleeme keeleoskuse, tootmisjuhtimise, majandustegevuse planeerimise, ressursipuuduse ja suutmatuse tõttu saavutada nn kriitiline mass;

Q. arvestades, et VKEsid esindavate vahendusorganisatsioonide toetamine on hädavajalik, võttes arvesse nende tegevuse põhiolemust VKEde - eriti kõige väiksemate - teavitamisel, abistamisel ja edasiarendamisel;

R. arvestades, et VKEd tegutsevad piiriülestel turgudel ja maailmaturul ning see on muutunud nende edasise arengu jaoks strateegiliselt oluliseks;

S. arvestades, et üks peamisi eduka ettevõtluse, uuendustegevuse ja tootearenduse takistusi on tingitud kapitaliahelas pakutavate rahastamisvormide valiku piiratusest;

T. arvestades, et EL peaks toetama ettevõtete rajamise projektide (pre)inkubatsiooni turule suunatud akadeemilises keskkonnas, et nad saaksid rohkem nn kriitilist massi, kõrgemaid hinnanguid ja suuremaid alginvesteeringuid riskikapitaliettevõtetelt;

U. arvestades, et patenteerimine on ELis väga kallis - 46700 eurot, võrreldes 10250 euroga Ameerika Ühendriikides ja 5460 euroga Jaapanis, ning arvestades, et kiiresti on vaja ühenduse patenti;

V. arvestades, et riiklikud reformikavad peavad tegelema VKEde ja suurte ettevõtete vajadustega jätkusuutlikul viisil;

W. arvestades, et 23 miljonit Euroopas tegutsevat VKEd esindavad tegelikult äärmiselt erinevaid ettevõtlusolusid, mida peab arvestama ühenduse poliitika ning eelkõige siseriiklike reformikavade väljatöötamisel ja rakendamisel, võttes eriti arvesse mikro- ja kodutööndusettevõtete eripära, kuna need moodustavad üle 95% Euroopa VKEdest;

X. arvestades, et selged riigiabieeskirjad võiksid aidata kaasa majandusarengule ja ettevõtete uuendustegevusele ebasoodsas olukorras olevates kogukondades ja piirkondades;

Y. arvestades, et pereettevõtted pakuvad tööd umbes kahele kolmandikule hõivatutest ELis;

Z. arvestades, et tuleb rõhutada selliste olemasolevate ELi programmide rolli ja arendamist nagu Leonardo da Vinci programm, mis edendab liikuvust, innovatsiooni ja koolituse kvaliteeti riikidevaheliste partnerluste kaudu (ettevõtted, koolitusasutused, kontaktasutused jne);

ELi edukas konkureerimine maailmaturul

1. tuletab liikmesriikidele meelde, et ainus viis maailmaturu konkurentsis edukas olla on luua tippkvaliteedil põhinev Euroopa teadmisteühiskond;

2. tunnistab, kui oluline on toetada kultuuri, mis peab tähtsaks uuendustegevust ja vajadust, et see tungiks kõikidesse riiklike konkurentsivõimestrateegiate valdkondadesse;

3. rõhutab asjaolu, et organisatsiooni tugevus sõltub üha vähem peamistest pädevusvaldkondadest ja üha enam pädevatest inimestest;

4. nõuab tungivalt, et liikmesriigid julgustaksid ettevõtlusvaimu juba varaseimatest haridusastmetest alates ning suurendaksid oma toetust elukestvale õppele;

5. rõhutab haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe parandamist vajalike ressursside tulemusliku koondamise kaudu, eriti suuremate erainvesteeringute kaudu kõrgharidusse ja jätkuõppesse;

6. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks turu avatuse ja konkurentsivõimelisuse tagamiseks meetmeid, mis kaotaksid juriidilised erinevused riikide kaubandusõiguses;

7. rõhutab vajadust tugevdada koostööd nii sarnaste probleemide ja väljakutsetega piirkondade vahel - soodustades neis piirkondades asuvate ettevõtete võrgustike loomist - kui teisalt ka piiriüleste piirkondade vahel, et julgustada selliste piirkondade erivajadusi arvestava poliitika arendamist ja kooskõlastamist; rõhutab VKEde klastrite tekkimise tähtsust tehnoloogiaparkide, riiklike laborite ja ülikoolide ümber, mis loob Euroopas dünaamilised keskkonnad, kus kasutatakse teaduslikult põhjendatud teadmisi ja luuakse teadmuspõhiseid töökohti;

8. rõhutab vajadust tunnistada konkreetset olukorda ja julgustada Euroopa programmide kaudu tööstusklastrite ja -tsoonide arengut, võttes arvesse nende eripära ja andes neile küllaldast toetust; kutsub komisjoni üles julgustama heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel ettevõtete klastrite loomise ning ettevõtete ja ülikoolide vaheliste suhete parandamise küsimuses, sest neid aspekte peetakse oluliseks innovatsiooni ja ettevõtete loomise julgustamisel;

9. nõuab tungivalt üleatlandiliste majandussidemete arendamist, et luua Euroopa ühtsest turust suurem vabakaubandusala;

10. nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid turgude avatust ja rakendaksid seni rakendamata õigusakte, mis sellele kaasa aitavad, parandades sidusust ja Euroopa konkurentsivõimet kogu maailmas;

11. nõuab tungivalt, et liikmesriigid täiustaksid ja lõimiksid teenindussektori ning suurendaksid sellega tööjõu tootlikkuse kasvu määra;

12. tunnistab, et Euroopa vajab tõeliselt kompleksset energiapoliitikat, mis tagab varustuskindluse ja keskkonna kahjustamise minimeerimise;

13. juhib tähelepanu sellele, et õigusloome lihtsustamine on oluline, kuid raskesti elluviidav eesmärk ning et see sarnaneb mõnel määral kodifitseerimisele; palub tungivalt, et komisjon aitaks lihtsustamisele kaasa, esitades ettepaneku Euroopa õigusaktidesse lihtsustamise eesmärgil tehtud juriidiliste paranduste õigusliku vastavuse kinnitamise lihtsa mehhanismi loomise kohta ning tehes liikmesriikidele ettepaneku kehtestada omalt poolt analoogne mehhanism, mis õhutaks igat riiki selle eesmärgi nimel tegutsema;

Laskem eurooplaste loovusel lennata

14. rõhutab vajadust, et liikmesriigid taaselavdaksid teadmised, teadusuuringud ja uuendustegevuse; on seisukohal, et teadusuuringud on eduka innovatsiooni ja majanduskasvu ülitähtis eeltingimus; on veendunud, et on oluline luua elukestvat õpet, keeleõpet ning info- ja sidetehnoloogiat kasutades Euroopa teadmisteühiskond, et vähendada oskuste puudumist ja töötust, suurendades seeläbi töötajate liikuvust EL piires;

15. rõhutab, et info- ja sidetehnoloogia, e-õpe ja e-ettevõtlus on väga olulised elemendid VKEde konkurentsivõime parandamisel; on veendunud, et seetõttu tuleks anda täiendavat hoogu projektidele, mis soodustavad selliste võimaluste kasutamist VKEdes;

16. toetab soovituse "Põhipädevuste kohta elukestvas õppes" laiaulatuslikku rakendamist Euroopa õppurite vajaduste rahuldamiseks, kindlustades võrdsuse ja ligipääsetavuse eelkõige neile elanikkonnarühmadele, kelle hariduspotentsiaal vajab toetamist - näiteks väheste põhioskustega isikud, kooli poolelijätnud, pikaajaliselt töötud, ümberasujad ja puuetega inimesed;

17. rõhutab asjaolu, et ainuvõimalik viis kindlustada turg Euroopa Liidu VKEdele ja tööstusele on kaotada lõhe, mis ELis eksisteerib teadustegevuse ning uuenduslike protsesside, teenuste ja toodete turustamise vahel;

18. rõhutab vajadust selliste avatud uuendusmudelite järele, mis on vähem lineaarsed ja dünaamilisemad ning mis annavad ettevõtetele lisaväärtust;

19. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ei edendaks mitte ainult arvutite, vaid ka tarkvarapakettide kasutamist, sest nende inimmõistust täiendavate abivahenditega saab parandada erinevate haldusülesannete täitmise tõhusust;

20. rõhutab vajadust kasutajasõbraliku ühenduse patendi järele ning Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani patendisüsteemide suurema kooskõlastamise järele, et paremini kaitsta Euroopa ettevõtteid ja ideid ning eelkõige edendada patentide kasutamist VKEde poolt;

21. kiidab ELi turulepääsu strateegia eesmärgid heaks ning nõuab, et EL tegeleks aktiivsemalt oma andmebaasi propageerimisega VKEde seas ja selle ajakohastamisega; soovitab liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel organitel luua ühised kogu teavet koondavad infopunktid ja ergutab riigiasutusi pakkuma rohkem teenuseid Interneti kaudu (e-valitsus);

22. nõuab tungivalt, et komisjon propageeriks euroinfokeskuste võrgustiku kaudu suuremat juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele;

23. nõuab tungivalt, et komisjon reformiks ja laiendaks seda võrgustikku, liites sellega mitmesugused ettevõtlust toetavad asutused, mis tegutsevad siseriiklikes võrgustikes ja mis suudavad VKEdele pakkuda laiaulatuslikke ja usaldusväärseid teenuseid;

24. rõhutab, et seetõttu tuleb euroinfokeskuste võrgustikku hinnata ja seda parandada ja ümber korraldada nii toimimise tõhususe kui ka tegevuse asjakohasuse vaatepunktist, et tagada nende kiirem ja eesmärgipärasem tegutsemine; on veendunud, et euroinfokeskused tuleb muuta VKEde jaoks, kellel on siseturul tegutsemisel takistusi, nn kõik-ühes abikeskusteks ("one stop trouble shooting shops"), ning et euroinfokeskused peaksid kujunema VKEde ja liikmesriikide vahelisteks vahendajateks, rakendades probleemide lahendamisel ühenduse õigusnorme kõige praktilisemal ja pragmaatilisemal viisil; mõistab, et kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on euroinfokeskustel vaja suuremaid rahalisi vahendeid;

25. kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama euroinfokeskuste paremat nähtavust ning rõhutab, et VKEdel peaks olema hõlbus tasuta juurdepääs euroinfokeskuste teabele, teenustele ja nõuannetele, hoolimata sellest, kas nad on euroinfokeskuste funktsiooni täitva organisatsiooni liikmed või mitte; kutsub komisjoni üles tagama, et euroinfokeskuste poolt moodustatud VKEde kogud hõlmaksid VKEsid ka väljastpoolt põhiorganisatsiooni; peab oluliseks, et komisjon seaks ambitsioonikad eesmärgid, et edendada euroinfokeskuste kasutamist ja nähtavust kõikide VKEde seas, mitte ainult VKEde seas, kes on põhiorganisatsiooni liikmed;

26. on seisukohal, et tuleks püüda koondada kõik ühenduse heaks töötavad ja VKEde huvides tegutsevad võrgustikud (nagu euroinfokeskused ja innovatsiooni levikeskused); on seisukohal, et nimetatud asutusi saab näiteks ühendada VKEde kutseühingutega;

Konkurentsimootor: eduka konkurentsi ja VKEde edu eeltingimused

27. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kohaldaksid igal võimalusel Euroopa väikeettevõtluse harta põhimõtet "kõigepealt mõtle väikestele", et võimaldada eriti mikro- ja kodutööndusettevõtetele nende kasvu- ja arengupotentsiaali realiseerimist nii kohalikul tasandil kui ka eksporditurgudel;

28. nõuab tungivalt, et liikmesriigid väärtustaksid rohkem ettevõtlikkust ja individuaalse vastutuse võtmist, hüvitades jõupingutusi ning tõstes esile riskide võtmise ja ettevõtlikkuse sotsiaalset väärtust;

29. märgib, et teadmistepõhises ühiskonnas on konkurentsieeliste tuumaks tehnoloogilised edusammud ja tippkvaliteet;

30. peab VKEde ja mikroettevõtete puhul oluliseks anda tähtsam roll mitte ainult teabe jagamisele, vaid ka parimate tavade edasiandmisele; peab seepärast prioriteetseks valdkonnaks äriga seotud teadmiste, sealhulgas pakkumismenetluste jaoks vajalike teadmiste edasiandmist;

31. nõuab tungivalt, et liikmesriigid propageeriksid eduka e-ettevõtluse näiteid, et soodustada info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõttu;

32. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid ühised normid või vabatahtlikud kokkulepped valdkondades, kus nende puudumine takistab VKEde kasvu;

33. nõuab tungivalt, et liikmesriigid taaselavdaksid Euroopa ettevõtluse, vähendades bürokraatiat, parandades õigusloome kvaliteeti, vähendades halduskoormat, parandades VKEde osalemist konsulteerimisprotsessis ja lihtsustades maksustamiskorda nende kasuks ning tõhustades haldusmenetlust ja töötajate ning tööandjate sotsiaalkindlustusskeeme; palub liikmesriike kõrvaldada VKEde, tööstuse, teadusinstituutide ja ülikoolide piiriülese koostöö haldustakistused;

34. julgustab liikmesriike pakkuma enam abi, et suurendada praegu ebapiisavat uute ettevõtete arvu, ning leidma ja kohaldama kohaseid stiimuleid ja viima sisse abi andmise erikorraldust, mis soodustab ettevõtete suuruse ja tööhõive kasvu; märgib ettevõtete ülemineku olulisust töökohtade ja kapitali säilitamise seisukohalt; väljendab heameelt ettevõtete ülemineku alase uue teatise "Ühenduse Lissaboni majanduskasvu ja töökohtade kava rakendamine: Ettevõtete üleminek - järjepidevus läbi uue alguse" üle, mis seondub ettevõtlusriski vähendamise eesmärgiga; märgib, et ettevõtete edukas üleminek on üha olulisem, arvestades Euroopa elanikkonna vananemist ning asjaolu, et rohkem kui kolmandik Euroopa ettevõtjatest jääb pensionile lähema kümne aasta jooksul; kutsub seega liikmesriike üles pöörama võrdselt poliitilist tähelepanu nii alustavatele ettevõtetele kui ka ettevõtete üleminekule ja lisama siseriiklikusse poliitikasse Lissaboni strateegia rakendamise praktilised meetmed ning kehtestama konkreetsed ajakavad;

35. kiidab heaks ettepanekud, mille eesmärk on lihtsustada uute ettevõtete loomist ning vähendada selleks kuluvat aega ja sellest tulenevaid kulutusi, märkides siiski, et kuigi maksusoodustused ei tekita probleeme, ei ole alandatud intressimääraga laenu mõiste automaatselt kooskõlas ühenduse õigusaktidega, milles vastupidiselt taotletakse turutingimuste võrdsust; pakub välja selliste asjakohaste meetmete nagu maksusoodustuste ja paindliku ettevõtlusõiguse edendamise, et hõlbustada ettevõtete jätkuvat toimimist ja eriti pereettevõtete üleminekut kolmandatele osapooltele või töötajatele;

Kaasaegne sotsiaalse kaitse süsteem ja tööturg

36. nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid rahalise jätkusuutlikkuse, muutuva üleilmse dünaamika ja demograafiliste suundumuste seisukohast üle ebatõhusad sotsiaalsed mudelid, et need muutuksid jätkusuutlikumaks;

37. nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid pragmaatilisi poliitilisi otsuseid, mis kompenseeriks nende vananevat elanikkonda ja langevat iivet, näiteks pensioniea tõstmine kooskõlas tervishoiu taseme tõusuga ning perekesksema poliitika juurutamine, kus motiveeritakse sünnitama ja laste eest hoolitsema;

38. rõhutab naisettevõtjate toetamise vajadust eelkõige nende juurdepääsul finantseerimisele ja ettevõtlusvõrgustikele;

39. rõhutab, et liikmesriigid peavad tegutsema täieliku e-osaluse suunas kogu Euroopas;

40. rõhutab vajadust tööjõuturu paindlikkuse järele, et lahendada muutuvatest sotsiaalsetest mallidest ja vananevast ühiskonnast tulenevaid probleeme;

41. tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et mittepalgalised kulutused on ühe töötajaga ettevõtetele peamiseks takistuseks lisatööjõu palkamisel; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid järgiksid ELi tööhõivealaste õigusaktide kavandamisel proportsionaalsuse ja paindlikkuse põhimõtteid, võttes arvesse Euroopas eriti noorte hulgas esinevat suurt tööpuudust;

42. peab hädavajalikuks innustada VKEsid tegema investeeringuid inimkapitali, et tõsta töötajate tööalast konkurentsivõimet ja tootlikkust; tunnistab vajadust koolitusprogrammide ja -tegevuse järele, mis oleksid suunatud spetsiaalselt VKEde ettevõtlustegevusele, sealhulgas kohapealsele koolitusele; rõhutab vajadust pakkuda eakamatele töötajatele ja puudega inimestele sobivat tööalast koolitust (uute tehnoloogiate alane koolitus), et nad saaksid tööle jääda või kergemini tööd leida ning et vastata tööandjate ja puudega inimeste vajadustele;

43. teeb ettepaneku õpetada keskkoolide õppekava raames ettevõtluse põhialuseid ning julgustab VKEsid osalema hariduse nendes valdkondades, kus nad saavad pakkuda täiendavat praktilist teavet ja nõuandeid; toetab poliitikat, kus ülikoolid lülitavad oma õppeprogrammidesse teemad, mis vastavad majanduse vajadustele;

44. rõhutab vajadust julgustada VKEsid, kes kasutavad ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja Euroopa säästva arengu strateegia raames keskkonnasõbralikke tegevustavasid;

45. tunnustab komisjoni püüdlusi luua dialoogi ja edendada regulaarset konsulteerimist VKEde ja nende esindusorganisatsioonidega ning palub jätkata nende põhimõtete süstemaatilist elluviimist, kaasates Euroopa ettevõtjaid - sealhulgas nende kutseühingute vahendusel - mitte ainult ühenduse programmide rakendamisse, vaid ka nende koostamisse; märgib, et konsulteerimisprotsess selle praeguses vormis tekitab VKEdele probleeme, sest 8-nädalane ajavahemik ei ole piisav, et VKEsid esindavatel organisatsioonidel oleks võimalik arvamusi koguda ja esitada; palub komisjonil kõnealuse piirangu kiiresti läbi vaadata;

46. on jätkuvalt seisukohal, et kõiki VKEsid toetavaid meetmeid peaks saama kohaldada füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, pidades eelkõige silmas meetmeid, mis puudutavad sotsiaalkindlustussüsteemide eri vorme ning nende raames antavaid toetusi ja tööga seotud riskide vältimist;

47. soovitab liikmesriikidel teha võimalikult suuri jõupingutusi, et luua õiguskeskkond, mis tagab VKEdele tööhõivealase paindlikkuse, ilma et see piiraks sotsiaalkindlustuse aspektidega arvestamist;

48. juhib tähelepanu siseturu väljakujundamise vajadusele ning kutsub liikmesriike üles kõnealuse ühise eesmärgi saavutamisele kaasa aitama, edendades töötajate vaba liikumist;

49. tuletab meelde, et ettevõtluse edendamise püüdlused on olulised, eelkõige seistes silmitsi demograafiliste muutustega, mis on seotud kolmandiku Euroopa ettevõtjate pensionileminekuga järgmise kümne aasta jooksul; kutsub komisjoni üles soodustama liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist kõnealuses valdkonnas, kavandades näiteks eakate ettevõtlust puudutavaid ("Silver-entrepreneurship") programme vanemate inimeste jaoks, paremaid viise, kuidas ergutada noori ettevõtteid looma, ning eelkõige naisettevõtluse soodustamist, mis võib hõlmata ka meetmeid töö- ja pereelu paremaks ühendamiseks;

Rahaline jätkusuutlikus

50. nõuab tungivalt, et liikmesriigid peaksid kinni eelarvedistsipliini põhimõtetest, et tagada elujõuline riiklik rahastamine;

51. julgustab üle vaatama avalike teenuste mudeleid, nende rahastamist ja juhtimist ning arutlema avaliku ja erasektori partnerluse rollide ja eeliste üle;

52. julgustab liikmesriike edendama avaliku ja erasektori partnerlust kui kõige asjakohasemat mudelit VKEdele ettevõtlust toetavate teenuste pakkumisel, sealhulgas riskikapitalifondide loomisel, ning saavutama seeläbi piisava võimendava mõju erasektori suuremaks kaasamiseks;

53. nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid VKEde juurdepääsu riigihangetele, mis on oluline kasvutakistus; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et riigihanke direktiividel on vahel olnud soovimatuid tulemusi, sest direktiivid on viinud näiteks selleni, et mõned riigihangete läbiviijad on küsinud võimalikelt tarnijatelt tasu nende pakkumiste menetlemise eest; märgib, et selline tasu võib väikeettevõtetele olla kurnav, ja kutsub seega komisjoni üles seda probleemi arutama, kui komisjon käesoleval aastal koostab juhendit läbivaadatud riigihankedirektiivide rakendamiseks;

54. on seisukohal, et ka ökoloogilist innovatsiooni saab ergutada riigieelarvete ostuvõime abil, kuna riigihangete "rohelisemaks" muutmine võib aidata saavutada kriitilise massi keskkonnasõbralike ettevõtete laiaulatuslikumaks turuletulekuks ja see on kasulik Euroopa VKEdele, mis on sellel alal väga aktiivsed;

55. nõuab tungivalt, et kasutataks rahalisi stiimuleid riskikapitali tehtavate investeeringute ergutamiseks ning Euroopa Investeerimisfondi ja struktuurifondide kaudu antavaid rahalisi vahendeid, mis aitaksid kaasa riigisisese riskikapitaliinvestorite baasi loomisele;

56. peab seoses rahastamise ja äritegevuse riskidega hädavajalikuks, et VKEd saaksid põhjalikku ja usaldusväärset teavet riskijagamise võimalike vormide kohta;

57. on seisukohal, et VKEd on Euroopa majanduse oluline osa ja et seitsmendat raamprogrammi tuleb VKEde uurimis- ja arendustegevuse potentsiaali kasutamise eesmärgil tõhustada, hõlbustamaks väiksemate teadusasutuste osalemist VKEde ning väikefirmade ja -laborite klastrite sihtotstarbelise rahastamise abil;

58. kiidab heaks 2006. aasta märtsis Brüsselis kohtunud Euroopa Ülemkogu seisukoha, et on vaja hõlbustada ja laiendada Euroopa Investeerimispanga laenude kättesaadavust ettevõtetele, eriti VKEdele;

Riiklikud reformikavad töös

59. nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid pööraksid oma riiklikes reformikavades erilist tähelepanu VKEde jaoks võetavatele meetmetele, arvestades, et edu sõltub VKEde äriorganisatsioonide aktiivsest kaasamisest ja nendega konsulteerimisest, et kontrollida nende tõhusust;

60. avaldab kahetsust, et kadunud on konkreetsus, mida sisaldasid varasemad Euroopa väikeettevõtluse harta aruanded, ning nõuab tungivalt, et komisjon pakuks liikmesriikidele riiklike reformikavade aastaaruannete ettevalmistamiseks kahepoolsete kohtumiste korraldamise võimalust (kaasates siseriiklikke sidusrühmi) VKEsid käsitlevate konkreetsete meetmete tulemuslikkuse küsimustes;

61. avaldab kahetsust, et liikmesriikide reformikavad ei ole kooskõlastatud;

62. rõhutab riiklike reformikavade edust ja läbikukkumisest aruandmise ja teavitamise olulisust;

63. nõuab tungivalt, et liikmesriigid selgitaksid, kuidas nad kavatsevad jätkata riiklikes reformikavades enda jaoks püstitatud eesmärkide saavutamist;

*

* *

64. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT L 205, 6.8.2005, lk 28.

[2] ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

[3] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0265.

[4] EÜT L 385, 31.12.1994, lk 14.

[5] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0230.

[6] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0243.

[7] ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 599.

[8] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0022.

[9] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0079.

[10] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0092.

[11] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0110.

[12] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0301.

--------------------------------------------------