P6_TA(2006)0272

Säästva arengu strateegia

Euroopa Parlamendi resolutsioon läbivaadatud säästva arengu strateegia kohta

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. juuni 2001. aasta Göteborgi kohtumisel vastuvõetud säästva arengu strateegiat ja 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel vastuvõetud Johannesburgi tegevuskava;

- võttes arvesse komisjoni teatist "Säästva arengu strateegia läbivaatamisest. Tegevusprogramm" (KOM(2005)0658);

- võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. ja 17. juuni 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistuja järeldusi ja Euroopa Parlamendi varasemaid teemakohaseid resolutsioone;

- võttes arvesse komisjonile ja nõukogule esitatud suuliselt vastatavaid küsimusi;

- võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A. võttes arvesse mittesäästvate suundumuste jätkumist paljudes valdkondades, nagu maakasutus ja maavarad, transport, kliimamuutus, kalandus, fossiilkütuste kasutamine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine;

B. rõhutades kolme keskse ja omavahel seotud eesmärgi tähtsust, milleks on keskkonnakaitse, sotsiaalne õiglus ja ühtsus ning majanduslik jõukus, ja võttes arvesse vajadust tagada, et neid kolme säästva arengu komponenti ELi ja ülemaailmsel tasandil asjakohaselt arvestataks ja rakendataks;

C. võttes arvesse poliitika juhtpõhimõtteid, mis peavad säästvat arengut toetama, eriti elukvaliteeti ja solidaarsust ühe põlvkonna piires ning põlvkondade vahel;

D. rõhutades, et kultuuris peaks toimuma nihe säästva arengu põhimõtetele rajatud ühiskonna suunas, mis nõuab pikaajalist poliitikat sihiga lahutada majanduskasv loodusvarade kasutamisest;

E. arvestades, et märkimisväärne osa Euroopa elanikkonnast kannatab endiselt tõsiste majanduslike ja sotsiaalsete probleemide all, nagu vaesus, tööpuudus ja sotsiaalne tõrjutus, ning et sotsiaalselt kõige tõrjutumad inimesed elavad sageli kõige halvemate tingimustega sotsiaalses keskkonnas, sealhulgas halvad elamistingimused ja halb tervis; võttes arvesse ka ELis toimunud dramaatilisi demograafilisi muutusi ja vastupidiseid suundumusi vähimarenenud riikides,

Üldine hinnang

Vähene edasipüüdlikkus

1. avaldab pettumust seoses edusammude vähesusega Göteborgis 2001. aastal vastuvõetud säästva arengu strateegia arendamisel ja järelmeetmete võtmisel;

2. peab komisjoni tegevusprogrammi säästva arengu strateegia läbivaatamise kohta liiga ettevaatlikuks ja nõrgaks ja arvab, et praegusel kujul ei suuda see avalikku arvamust ega poliitikakujundajaid eesseisvate tähtsate ülesannete lahendamisele ergutada;

3. tervitab siiski eesistujariik Austria väärtuslikku tööd säästva arengu strateegia taaskäivitamiseks, komisjoni ettepanekute tugevdamiseks, olemasolevate eesmärkide ja näitajate koondamiseks ühte ja ühtsemasse raamistikku ning mõnede uute ideede esitamiseks,

Seos Lissaboni strateegiaga

4. arvab, et üldiste strateegiate vastuvõtmisest, nagu on tehtud Cardiffis, Lissabonis ja Göteborgis, on kasu üksnes siis, kui sellele järgneb ühtne, järjepidev ja kõikehõlmav protsess;

5. märgib, et Lissaboni strateegias peaksid keskkonnaalased eesmärgid olema sama olulised, kui konkurentsivõime ja töökohtade loomine, samas kui säästva arengu strateegias peaksid majanduse jätkusuutlikkus ja vaesuse vähendamine olema keskkonnaalaste eesmärkidega võrdväärsed prioriteedid;

6. võtab siinjuures teadmiseks uue säästva arengu strateegia ja Lissaboni strateegia paljud täiendavad aspektid, nagu ühised eesmärgid parandada konkurentsivõimet, luua rohkem ja parema kvaliteediga töökohti, suurendada sotsiaalset kaasatust, kaitsta keskkonda ja vältida ohte;

7. soovitab võtta konkreetseid meetmeid tagamaks, et nende rakendamine on õigeaegne ja nõuetekohaselt kooskõlastatud, eriti sobivate järelevalve- ja läbivaatamismenetluste abil;

8. soovitab Lissaboni ja säästva arengu strateegiate tulemusliku kooskõlastamise konkreetse sammuna ühtlasi, et energia- ja transpordisüsteemide vajalikku ümberkujundamist, mis peab põhinema energianõudluse lahutamisel majanduskasvust ja üleminekul keskkonnasõbralikumatele transpordiliikidele ja mis on üks säästva arengu strateegia peamisi eesmärke, tuleks kasutada majanduskasvu, tööhõive ja ekspordi ergutamiseks Lissaboni strateegia raames;

9. võtab ühtlasi teadmiseks 2006. aasta kevadise Euroopa Ülemkogu otsuse korraldada igal kevadkohtumisel energiavaldkonna läbivaatamine, kusjuures see töö peaks sobituma ka laiemasse säästva arengu strateegia ja Lissaboni protsessi raamistikku;

Strateegia tugevdamine

Eesmärkide tugevdamine: selgete keskmise tähtajaga ja pikaajaliste eesmärkide seadmine

10. märgib, et säästev areng on tõeliselt valdkondadevaheline majanduslik, sotsiaalne ja keskkonna-alane eesmärk; lisaks arvab, et selle sisu tuleb erinevaid tõlgendusi silmas pidades väljendada võimalikult täpselt;

11. nõustub ettepanekuga lisada läbivaadatud säästva arengu strateegiasse seitse olulist teemat (kliimamuutus ja puhtam energia, rahvatervis, sotsiaalne tõrjutus, rahvastik ja ränne, loodusvarade majandamine, säästev transport, ülemaailmne vaesus ja arengueesmärgid);

12. nõuab, et komisjon vaataks läbi eesmärgid ja kohustused, et tagada võimalikult kõrge edasipüüdlikkuse määr ning tagada, et need oleksid mõõdetavad ja konkreetsed, et edusamme oleks võimalik täpselt ja üksikasjalikult hinnata;

13. rõhutab bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja rahvatervisega seotud küsimuste tähtsust, arvestades ambitsioonikat eesmärki pidurdada 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse hävimine Euroopas ja maailmas, ning teeb ettepaneku, et need lisataks uue võtmeteemana säästva arengu strateegiasse või vähemalt pandaks nendele konkreetsetes tervishoidu ja loodusvarade majandamist käsitletavates osades erilist rõhku;

14. rõhutab soolise võrdõiguslikkuse tähtsust säästvas arengus; rõhutab, et Lissaboni strateegia ja säästva arengu strateegia ühiseid eesmärke ei ole võimalik saavutada, tegelemata praeguste ebavõrdsustega ja kasutamata paremini ära nii meeste kui naiste potentsiaali; rõhutab sellest tulenevalt, et sotsiaalset kaasamist tuleb käsitleda selle laiemas tähenduses, mis hõlmab ka soomõõdet;

15. arvab seetõttu, et piiratud arv keskmise ja kaugema tähtajaga eesmärke tuleks püstitada või uuesti kinnitada, et need peaksid põhinema ettevaatusprintsiibil ning olema edasipüüdlikud ja realistlikud ning et neid tuleks nõuetekohaselt ja süstemaatiliselt rakendada ja jälgida; on veendunud, et need eesmärgid peaksid puudutama eriti praegusi kahjulikke suundumusi maakasutuse ja maavarade, transpordi, kliimamuutuse, kalanduse, fossiilkütuste kasutamise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise valdkonnas ja ergutama üleminekut keskkonnasõbralikumatele transpordiliikidele, majanduskasvu lahutamist transpordist ning kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist nii, et keskmine temperatuuritõus ei ületaks 2 °C, võrreldes tööstuseelse ajastuga;

16. toetab ettepanekut rõhutada ressursitõhususe mõõtmise püüdeid keskkonnaressursside arvestuse teel; soovitab teha erilisi pingutusi ELi ökoloogilise mõju jälgimiseks maailmas, analüüsides keskkonnamõju nii tarbimise kui tootmise poolelt ja seades eesmärgiks ELi mõju süstemaatilise vähendamise;

17. tervitab komisjoni ettepanekut vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse Euroopa aasta tähistamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks konkreetsemad algatused ja tõhusad rakendamismeetmed, et teha tõelisi edusamme; toob sellega seoses näiteks komisjoni algatuse ühiskonna vananemise mõju uurimiseks, mille eesmärgiks on leida konkreetseid lahendusi, mis põhineksid nii ELi erinevate otsustustasandite kui ka kodanikuühiskonna osalusel,

Kasvu kvaliteedi parandamine kui säästva arengu strateegia eeltingimus

18. arvab, et sisemajanduse kogutoodangu rõhutamisele ühiskonna edukuse mõõtmisel tuleks vastukaaluks seada hoolitsus kasvu kvalitatiivse poole eest, kuna see on säästva arengu eeldus; on seetõttu veendunud, et tuleb saavutada kokkulepe piiratud arvu tähtsamate säästvuse näitajate üle, mida tuleks esitada ja põhjalikult arutada iga-aastasel säästva arengu strateegia läbivaatamisel; on seisukohal, et need näitajad peaksid puudutama elukvaliteedi peamisi aspekte ja võimaldama kvantitatiivselt ja kiiresti hinnata tervist (tervishoiu kvaliteet ja jaotumine, keskmine eluiga, laste suremus jne), teadlikkust (haridus ja kultuur, juurdepääs info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale jne), kaasatust (osalemine ühiskonna otsustes ja sotsiaalses kapitalis jne) ja keskkonna kvaliteeti (õhu ja vee saastatus jne);

19. nõuab Euroopa sotsiaalse mudeli edasiarendamist ja selle mudeli põhjal soovituste esitamist, et liikmesriigid asuksid tegevusse "mittesäästvate" suundumuste vastu, milleks on vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja elanikkonna vananemise tagajärjed; arvab, et selleks tuleks kujundada sotsiaalse olukorra näitajad, mis liidetaks seejärel säästvuse mõjuhinnanguga; rõhutab, et Euroopa vajab säästva arengu toetuseks makroökonoomilist raamistikku, mis tugevdaks keskkonnasäästlikku sisenõudlust, tööhõivet ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

20. on seisukohal, et säästvat arengut tuleks pidada rohkem majanduslikuks võimaluseks ning tehnoloogiliste uuenduste ja investeeringute ergutajaks kui takistuseks; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama liidu kasvustrateegiate tõhus koordineerimine ühendades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ja ressursitõhusad tehnoloogiad säästvaks arenguks ning "arukaks kasvuks" nii liidu piires kui välisriikides;

21. on veendunud, et tuleks edendada teadmistel, teadlikkusel ja osalusel, kaasamisel ja inimestevahelistel suhetel põhinevat ühiskonda, mis läheb Lissaboni tegevuskavast kaugemale; arvab, et nii kujuneb kõrgema kvaliteediga ühiskond, mis suudab info- ning kommunikatsioonitehnoloogia ulatuslikuma toetamise kaudu energia ja teiste loodusvarude nõudlust vähendada,

Säästvuse haldamise toetamine riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil

22. on veendunud, et säästva arengu strateegiat tuleb süstemaatiliselt jälgida, et selle asjakohast rakendamist tagada;

23. otsustab pidada korrapärase arutelu täiskogu istungil säästva arengu strateegia eesmärkide üle, mis põhineb asjakohaste parlamendikomisjonide panusel, et Euroopa Parlament saaks õigeaegselt esitada oma seisukohad säästva arengu strateegia edusammude ja prioriteetide kohta, nii et neid Euroopa Ülemkogus säästva arengu strateegia läbivaatamisel täielikult arvesse võetaks; on arvamusel, et Euroopa Parlament peaks pidama üldisel või kahepoolsel alusel regulaarselt dialoogi liikmesriikide parlamentide ja põhiseadusjärgsete piirkondlike esinduskogudega, et uurida parimaid lahendusi säästva arengu tagamiseks ja vahendada kogemusi säästva arengu strateegia rakendamise kohta kogu ELis ja liikmesriikides;

24. rõhutab riiklike säästva arengu strateegiate tähtsust igas liikmesriigis ning vajadust parimaid tavasid vahetada; rõhutab ühtlasi vajadust riiklikul, kohalikul ja üksikisikute tasandil säästva arengu suunas tegutseda, tugevdades haridust, osalusprotsesse ja üldsuse teadlikkust säästva arengu põhimõtetest;

25. arvab, et säästvuse läbivaatamine peaks olema kõigi ELi uute poliitikameetmete mõjuhinnangute ning poliitika rakendamisjärgse jälgimise keskmes;

26. on veendunud, et lisaks ELi tasandil toimuvale tegevusele tuleb tegutseda ka rahvusvahelisel tasandil, et ergutada säästva arengu põhimõtete toetamist kogu maailmas, sealhulgas kiiresti arenevates riikides, ning sel teel toetada majanduskasvu ja vähendada vaesust, säästes samas nappe ressursse ja kaitstes ülemaailmset keskkonda;

27. nõuab seetõttu Johannesburgi tegevuskava sihtidele ja aastatuhande arengueesmärkidele lähenemise süstemaatilisemat iga-aastast jälgimist;

28. tunnistab, et arenevatel riikidel pole vaja oma majanduse arendamisel korrata tööstusmaade vigu seoses saastamisega; nõuab lisaks säästvuspõhimõtete rakendamist ELi arengukoostöötegevuses ja vajaliku rahastamise tagamist, et vastata ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele ja vajadustele,

Täiendavad meetmed

29. rõhutab vajadust täiendavate meetmete järele, nagu säästvad fiskaalmeetmed ja riigihanked ning mittesäästvate riiklike toetuste võimalikult kiire kõrvaldamine reast poliitikavaldkondadest, eelkõige energeetikaja põllumajandusvaldkondadest; usub, et säästvust ei ole võimalik saavutada, suunamata maksukoormust tööjõult ressursside kasutamisele ja reostamisele;

30. rõhutab maaelu arengukavade ja nii tava- kui mahepõllunduse tähtsust säästva arengu jaoks, kuivõrd ainult majanduslikult ja ökoloogiliselt elujõulised maapiirkonnad suudavad maaelanikkonna vähenemist pöörata ja seega olulist infrastruktuuri kaitsta; nõuab konkreetseid teadusuuringutealaseid jõupingutusi, mis on seotud kliimamuutuse võimaliku mõjuga vee kättesaadavusele ja pinnase kvaliteedile Vahemere piirkonnas;

31. rõhutab teaduse ja uuendustegevuse tähtsust säästva arengu strateegias määratletud arvukate probleemide, sealhulgas konkurentsivõimet puudutava probleemi lahendamisel; kahetseb, et avaliku sektori toetus energiauuringutele ELis ja selle liikmesriikides on viimasel ajal järsult vähenenud, ja nõuab toetuse olulist suurendamist taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe toetamise eesmärgil;

32. tunnistab, et kliima püsivus ja vajadus lõpetada sõltuvus fossiilkütustest on kujunemas ELi poliitika peamisteks sihtideks, mille saavutamiseks vajatakse peale ambitsioonika riikliku tegevuse kasvuhoonegaaside vähendamiseks ka märkimisväärset rahalist tuge tehnoloogiakoostööks arenguriikidega, et ergutada investeeringuid energiatõhususse ja madala süsinikusisaldusega energiaallikaid kasutavasse tehnoloogiasse; rõhutab energiasäästu tähtsust selgelt kõige olulisema energiaallikana Euroopas, millel puuduvad negatiivsed mõjud keskkonnale;

33. on veendunud, et säästva arengu strateegia eesmärgid peavad kajastuma ELi eelarve kasutamises ajavahemikul 2007-2013 ja aitama ette valmistada ELi eelarve täieliku läbivaatamise kava aastatel 2008/2009; tervitab sellega seoses asjaolu, et ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (KOM(2004)0492), ütleb selgelt, et fondide eesmärke täidetakse säästva arengu raames, kuid kahetseb, et fondide poolt kaasrahastatava abi märgistamine ei ole säästva arengu strateegiaga kooskõlas ja arvab, et see tuleks läbi vaadata;

34. nõuab lõpuks tungivalt, et säästva arengu eesmärkide toetamiseks mõeldud meetmeid ei hinnataks ainult nende lühiajalise maksumuse, vaid ka neist pikema aja jooksul saadava kasu alusel ja et tegevusetusest tulenevaid kulusid samuti täielikult arvesse võetaks;

*

* *

35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

--------------------------------------------------