23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/210

—

koostada tegevuskava ühisettevõttelt Euroopa järelevalveametile ülemineku tegevuste kohta, et tagada kõnealuse ülemineku õiguskindlus;

—

lahendada õiguslikul ja praktilisel tasandil ühisettevõtte liikmeteks olevate kolmandate riikide (Hiina ja Iisrael) tegevuse Euroopa järelevalveametile üleviimise küsimus;

—

tagada ühisettevõtte käsutuses olevate assigneeringute tõhus ülekandmine Euroopa järelevalveametile;

—

vältida ühisettevõtte sulgemiseni ühisettevõtte ja Euroopa järelevalveameti ülesannete kattuvust;

—

vältida katkestusi kontsessioonilepingu üle toimuvate läbirääkimiste käigus;

—

tagada GALILEO satelliitide orbiidile saatmise rahvusvahelise vastutuse kord.

2.1

Ühisettevõtte GALILEO tegevuse üleviimine Euroopa järelevalveametile GALILEO tuleb lõpetada 2006. aasta lõpuks. GALILEO programmi edaspidiseks eduks on hädavajalik, et tegevuse üleminek toimuks nii õiguslikul, inimlikul, finants- kui ka eelarvetasandil kõige soodsamates tingimustes.

2.2

Samuti peaks ühisettevõtte poolt alustatud ning Euroopa järelevalveameti poolt jätkatavate kontsessioonilepingu läbirääkimiste puhul olema tagatud järjepidevus.

2.3

Käsitlemist väärib riikide rahvusvahelise vastutuse küsimus GALILEO programmi raames, kuna kõnealusele küsimusele tuleb leida lahendus kontsessioonilepinguga seotud läbirääkimiste lõpuks ja GALILEO satelliitide järgmise orbiidile saatmiste ajaks.

3.1.1

GALILEO on Euroopa Liidu jaoks sümboolse tähtsusega oluline teaduslik-tehniline projekt. Satelliitraadionavigatsiooni süsteem on strateegilise tähtsusega küsimus, mida Euroopa Liit ei saa eirata. Seega otsustas Euroopa Liit rahastada ja arendada oma globaalselt satelliitnavigatsiooni süsteemi Ühendriikide ja Venemaa eeskujul.

3.1.2

GALILEO tagab ülemaailmse ülimalt täpse, vastupidava kindla ja integreeritud positsioneerimisteenuse. GALILEO osutab tsiviilkontrolli all teineteisest sõltumatult navigatsiooni ja positsioneerimisteenust, olles samal ajal koostalitlusvõimeline kahe olemasoleva sõjalise süsteemiga: ameerika GPS (Global Positioning System) ja vene GLONASS süsteemiga. Lisaks sellele osutab GALILEO turvalist avalikku reguleeritud teenust, millele volitatud kasutajatel on juurdepääs igas olukorras.

3.1.3

Euroopa süsteem koosneb kolmekümnest satelliidist ja maapinnal asuvatest jaamadest, mis on vajalikud süsteemi optimaalseks toimimiseks ja mis peavad olema töökorras 2010. aasta lõpuks.

3.1.4

Kõnealust programmi teostavad ja toetavad kaks peamist osalejat: Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon, ja Euroopa Kosmoseagentuur. Euroopa Komisjon ja Euroopa Kosmoseagentuur asutasid ühisettevõtte GALILEO, mille eesmärk on programmi järelevalve ning Euroopa Liidu eraldatud rahaliste vahendite haldamine.

3.1.5

Pärast orbiidil kontrollimise etapi (viiakse kogu süsteem üle ühisettevõttelt ühenduse reguleerivale organile Euroopa järelevalveametile GALILEO, kelle ülesandeks on allkirjastada kontsessioonileping eraettevõtete rühmaga.

3.1.6

GALILEO programmi kavandamis-, arendus- ja orbiidil kontrollimise etapi kogumaksumust hinnatakse 1,5 miljardile eurole.

3.1.7

Praegu on käimas läbirääkimised kontsessioonilepingu üle ühisettevõtte GALILEO ja Euroopa ettevõtete (AENA, ALCATEL, EADS, FINMECCANICA, HISPASAT, IMMARSAT, TELEOP, THALES) konsortsiumi vahel.

3.1.8

Praegu määratletakse tegevuse ühisettevõttelt Euroopa järelevalveametile ülekandmise üksikasju, püüdes vältida hilinemist, komplikatsioone ja topeltkulusid.

3.2.1

Kõnealune ühisettevõte loodi Euroopa Liidu Nõukogu 21. mai 2002. aasta määrusega nr 876/2002 Euroopa Liidu lepingu artikli 171 alusel, mis näeb ette, et “Ühendus võib asutada ühisettevõtteid või luua muid struktuure, mis on vajalikud ühenduse uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- või tutvustusprogrammide edukaks elluviimiseks”. Määruse lisas on ära toodud ühisettevõtte põhikiri.

3.2.2

Ühisettevõtte asutajaliikmed on:

3.2.3

Põhikirja artikkel 2 näeb ette, et ettevõtted, ka kolmandate riikide ettevõtted, võivad saada ühisettevõtte liikmeks. Ühisettevõttesse kuulub praegu Hiina ettevõte (National Remote Sensing Center of China — NRSCC) ja Iisraeli kaubandusettevõte (MATIMOP). Kaks kõnealust organisatsiooni osalevad haldusnõukogu töös ning neil on hääletusõigus vastavalt nendepoolsele rahalisele toetusele.

3.2.4

Ühisettevõtte GALILEO õiguslik olemus on terviklik, kuna ta on oma haldusnõukogu liige. Vastavalt määrusele tuleb Euroopa käibemaksu- ja aktsiisimaksu käsitlevate õigusnormide seisukohalt vaadelda ettevõtet kui rahvusvahelist organisatsiooni. Määruses täpsustatakse samuti, et ettevõttel puudub majanduslik eesmärk. Vastavalt Euroopa Komisjonile, on ühisettevõtte GALILEO õiguslikult olemuselt palju sarnasem ühingu kui kaubandusettevõttega, kuna ühisettevõte GALILEO saab rahalist toetust üksnes oma liikmetelt ning ettevõttel puudub kasum. Belgia maksuameti arvates pole tegemist kaubandusettevõttega (aspektide puhul, mis pole reguleeritud eelnimetatud määrusega, kohaldatakse ühisettevõtte suhtes Belgia õigust) vaid juriidilise isikuga (kuna Belgia õiguse kohaselt võib ühisettevõtet määratleda kui ühingut).

3.2.5

Ühisettevõtte GALILEO kapital jaotub järgmiselt:

3.2.6

Ühisettevõtte erilise õigusliku olemuse tõttu ning seoses asjaoluga, et ettevõte saab üksnes “rahalist toetust”, tegi komisjon ettepaneku asendada termin kapital terminiga rahaline toetus, mis nõuab muudatust põhikirjas, mis kinnitati ühisettevõtte haldusnõukogus 2. juunil 2006. Euroopa Kontrollikoda on samuti viidanud asjaolule, et termini kapital kasutamine pole kohane, kuna ühisettevõtte eelarverida ei võimalda kapitali sissemakseid.

3.2.7

Ühisettevõtte GALILEO peamine ülesanne on GALILEO programmi edukas teostamine arengufaasis, ühendades riiklikud ja eravahendid ning olulise tähtsusega näidisprojektide haldamise tagamine. Ühisettevõtte ülesanne on ka vajalikke meetmete võtmine teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, et tagada arenguetapi edukas elluviimine ja kooskõlastada riikide tegevust kõnealuses valdkonnas ning hallata Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kuuenda raamprogrammi (FP6) raames sõlmitud lepinguid.

3.2.8

Ühisettevõtet GALILEO juhivad:

3.2.9

Lisaks sellele seadis Euroopa Liidu Nõukogu sisse järelvalvenõukogu ja julgeolekunõukogu, et kontrollida ühisettevõtte tegevust.

3.2.10

Ühisettevõte GALILEO loodi 28. mail 2002 neljaks aastaks (määruse EÜTs avaldamise kuupäev), mis vastas GALILEO programmi arenguetapi esialgsele kestusele. Määrus näeb ette, et ühisettevõtte GALILEO kestust võib pikendada arenguetapi lõpuni, määratlemata seejuures kõnealuse pikenduse üksikasju. Võttes arvesse Euroopa järelevalveameti loomist, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku lõpetada ühisettevõtte GALILEO tegevus 31. detsembril 2006. Ettepanek nõuab põhikirja muutmist, mis on lisatud nõukogu 21. mai 2002 määrusele nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja EMSK arvamust. Ühisettevõtte GALILEO järelvalvenõukogu ja ESA juhtorgani konsulteerimist 10. märtsil 2006, kinnitas ühisettevõtte GALILEO haldusnõukogu 2. juunil 2006 muudetud põhikirja, mis võimaldas komisjonil vastu võtta määruse ettepaneku, millega muudetakse ühisettevõtte GALILEO 29. juuni 2006. aasta määrust. Kõnealune määrus on praegu kinnitamisel Euroopa Liidu Nõukogus.

3.2.11

Tõhustamaks satelliitnavigatsioonisüsteemi laialdasemat kasutamist ning võimaldamaks kolmandate riikide osalust ühisettevõttes GALILEO, allkirjastati mitmeid rahvusvahelisi lepinguid Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel (Hiina, Iisrael, India, Ukraina jt), läbirääkimised on käimas lepingute üle järgmiste riikidega (Maroko, Korea, Venemaa, Argentiina). Kõnealused lepingud välistavad selgesõnaliselt igasuguse koostöö valitsusele osutatavate teenuste osas. Kaks tehnilise koostöö lepingut sõlmiti ühisettevõtte GALILEO poolt kahe maa esindajatega (National Remote Sensing Center Hiinas ja Matimop Israelis), mis vastavalt ühisettevõtte põhikirjale võimaldab kõnealuste ettevõtete esindajatel osaleda ühisettevõtte haldusnõukogus.

3.2.12

Ühisettevõtte GALILEO tegevuse lõpetamine on ette nähtud põhikirja artiklis 21.

3.3.1

Euroopa järelevalveamet GALILEO loodi Euroopa Liidu Nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrusega nr 1321/2004. Tegemist on ühenduse agentuuriga, mis on ühtlasi juriidiline isik.

3.3.2

Euroopa järelevalveameti GALILEO ülesandeks on tagada Euroopa GNSS programmidega seotud avalike huvide haldamine kõnealuseid programme reguleeriva ametina.

3.3.3

Järelevalveameti ülesanded, mis on määratletud määruse artiklis 2, on järgmised:

3.3.4

Tuleb rõhutada, et järelevalveamet on süsteemi ning eelkõige kontsessiooni valdaja poolt soetatud vara, ning et tema ülesanne on kaitsta ja võimalikult hästi kasutada ühenduse investeeringuid.

3.3.5

Järelevalveametit GALILEO juhivad haldusnõukogu (üks esindaja igast liikmesriigist ja komisjonist), süsteemi ohutus- ja julgeolekukomitee ning teadus- ja tehnikakomitee. Tegevdirektor esindab ametiasutusi ning tema ülesanne on järelevalveameti juhtimine.

3.4.2

Kui GALILEO programmi käivitamise alul olid kahe organi ülesanded ja rakendusprogrammid erinevad, siis näib, et praegu on arendusetapi hilinemist (ligikaudu 2 aastat) ja järelevalveameti (direktori ametissenimetamine 2005. aasta mais) edukat rajamist silmas pidades vajalik majanduslikel, õiguslikel ja tehnilistel põhjustel lubada järelevalveametil tegutsema hakata juba nüüd ning lõpetada ühisettevõtte tegevus võimalikult kiiresti (2), tükk aega enne arendus- ja kontrollimise etapi lõppu. Kõnealusel eesmärgil on oluline tagada ühisettevõtte tegevuse järkjärguline ülekandmine järelevalveametile, kaasa arvatud ühisettevõtte sõlmitud lepingute haldamine, ning kaasata juba nüüd järelevalveameti töötajad läbirääkimiste protsessi kontsessioonilepingu üle, mille allkirjastab ning mida haldab reguleeriv asutus.

3.4.3

Ühisettevõtte tegevuse lõpetamine on ette nähtud 31. detsembril 2006, juhul kui ühisettevõtte liikmed kiidavad heaks muudetud põhikirja. Ühisettevõtte tegevuse ja oskusteabe ülekandmise esimene kava otsustati ühisettevõtte ja järelevalveameti direktorite poolt ning esitati ühisettevõtte järelevalvenõukogule ja haldusnõukogule 2006. aasta veebruaris. Kava peab olema üksikasjalik ning kohandatud võimalikult kiire ning sujuva ülekandmise jaoks.

3.4.4

Et tagada tegevuse ja oskusteabe sujuv ja probleemideta ülekandmine, peavad kõnealused kaks organit tegema üleminekuperioodil tihedat koostööd. Kõnealune periood peaks lubama järelevalveametil saavutada täieliku tegutsemisvalmiduse, et vältida tööjõupuudust programmi edukaks läbiviimiseks vajalike ettevalmistuste ajal.

3.4.5

Meetmete kavandamisel tuleks pidada silmas seda, et tegevus oleks võimalik lõpetada 2006. aasta detsembris, mis võimaldaks ühisettevõtte likvideerimist alustada 2007. aasta algul. Kõnealune ülekandmine peaks toimuma võimalikult aegsasti, et reguleerival asutusel oleks võimalik määratleda ja rakendada GALILEO puhul kohaldatavaid turva- ja julgeoleku eeskirju, määratleda intellektuaalomandi õiguse kohta käivaid eeskirju, kooskõlastada liikmesriikide seisukohad ja meetmed GALILEO süsteemi kasutamiseks vajalike sageduste valdkonnas.

3.4.6

Ülekandmise kava peab sisaldama meetmeid kõnealuse kahe organi tegevuse kooskõlastamiseks ning nendevahelise võimaliku vaidluse lahendamiseks. Praegu kehtiva kokkuleppe kohaselt peaks ülekandmiselesinevate raskuste korral täitma vahendaja rolli ühisettevõtte ja järelevalveameti vahel energia ja transpordi peadirektoraadi direktor.

3.5.1

Järelevalveameti loomist käsitleva määruse praegu kehtiv sõnastus ei näe ette kõnealuse organi sekkumist arendusetapis, mille eest vastutab Euroopa Kosmoseagentuur. Et kõnealust pädevust järelevalveametile üle kanda, tuleks määrust muuta. Selleks on vajalik Euroopa Parlamendi arvamus (kuid mitte tingimata EMSK arvamus). Ühisettevõtte ja järelevalveameti vaheline leping peaks tagama ühisettevõtte varade järelevalveametile ülekandmise tehingute õiguskindluse, määratledes konkreetse tegevuste ülekandmise kava, kus on ära toodud erinevate asjaomaste organite ja üksuste rolli ning varade ja kohustuste täpne kirjeldus, ülekandmise üksikasjad, üleminekuperioodi ajakava, vajalikud meetmed, ülekandmise finants- ja fiskaaltagajärjed jms. Vastu tuleb võtta ühisettevõtte varade järelevalveametile ülekandmise üksikasju käsitlevad otsused, mis peaksid võimaldama teiste organite nt ühisettevõtte järelevalvenõukogu, ühisettevõtte haldusnõukogu, Euroopa Kosmoseagentuuri nõukogu, järelevalveameti GALILEO haldusnõukogu, Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi sekkumist.

3.5.2

Tuleb rõhutada, et vaatamata ühisettevõtte põhikirja artiklile 6, kus on sätestatud, et ühisettevõte on kogu loodud materiaalse ja immateriaalse vara või talle GALILEO arendusetapiks ülekantud vara omanik, näib, et suur osa GALILEO programmi raames arendatud objekte, nt satelliidid, ei kuulu ühisettevõttele vaid GalileoSat programmi raames Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA). ESA konventsiooni lisa III artiklis IV väljendub selgelt, et osalejariikide nimel tegutsevale ESAle kuuluvad satelliidid, kosmosesüsteemid ning teised ESA programmi raames loodud objektid nt programmi läbiviimiseks vajalikud rajatised ja varustus. Kõik vara üleandmisega seotud küsimused tuleb seega otsustada Euroopa Kosmoseagentuuri nõukogul. Kuni ESA nõukogu pole langetanud otsust vara ülekandmise või ühisettevõttele kasutusloa andmise kohta, puudub ühisettevõttel neile objektidele igasugune õigus. Komisjon on seisukohal, et ühenduse õigus on rakendatav ning et pärast järelevalveameti ja ühisettevõtte põhikirja muutmist ja ühisettevõtte sulgemist kantakse kogu vara automaatselt järelevalveametile üle. Seega võib tegemist olla erinevusega Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Komisjoni tõlgendustes.

3.5.3

Seetõttu võib kõnealune olukord tekitada vaidlusi ühisettevõtte GALILEO ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise lepingu artikli 7 tõlgendamisel, kuna artiklis on sätestatud, et satelliitide ning programmi raames loodud materiaalse ja immateriaalse vara omanikuks saab ühisettevõtte asemel ESA.

3.5.4

ESA on tõlgendanud väljendit “nimel” (on behalf of) vastavalt ESA konventsiooni lisa III artiklile IV. Kõnealuses kontekstis tähendab ülanimetatud väljend, et ESA omandab ESA programmis osalevate riikide nimel teostatud arendustegevuse tulemused ning et osalejariigid võivad taotleda ESAlt tulemuste rohkem või vähem piiratud kasutusluba, sõltuvalt osalejariigi poolt väljendatud vajadustele (kasutusluba majanduslike või teadusuuringutega jne seotud eesmärkide jaoks).

3.5.5

Näib, et kõnealust seisukohta kinnitab ka GalileoSat programmi deklaratsiooni artikkel 12, kus on sätestatud, et ESA on kõigi GalileoSat programmi materiaalsete ja mittemateriaalsete objektide omanik.

3.5.6

Seevastu programmi EGNOS jaoks on ESA üksnes materiaalsete objektide omanik programmi osalejariikide nimel. Intellektuaalomandi õigused jäävad vastavalt agentuuri eeskirjadele ESA lepinguvõtjate omandiks,.

3.5.7

Seega tõlgendab ESA väljendit “ESA poolt ühisettevõtte GALILEO nimel soetatud” kui “ESA poolt ühisettevõtte GALILEO huvides soetatud”.

3.5.8

Igal juhul ei järeldu Vestlustest ESAga ei järeldu siiski, et ESA ei soovi vara ühisettevõttele või järelevalveametile üle kanda. Kuid ESA teatas, et kõnealune ülekandmine nõuab ESA nõukogu luba (lihthäälteenamusega) ning et ülekandmise üksikasjad tuleb määratleda. ESA eelistab vara ESAlt järelevalveametile otse ülekandmise võimalust nii fiskaalsetel põhjustel kui otstarbekuse tõttu, pidades silmas asjaolu, et antud juhul ei ole kolmandatel riikidel, kellele kuulub osa ühisettevõtte kapitalist, õigusi ESA poolt ülekantavate objektide omandusele. Kõnealused objektid ei kuulu ühisettevõtte vara hulka ning nende kohta ei kehti ühisettevõtte sulgemismenetluse.

3.5.9

Kolmandate riikide poolt loodud intellektuaalomandi õigusi ja objekte käsitlev eriküsimus on reguleeritud rahvusvaheliste lepingutega, mis on sõlmitud ühelt poolt ELi ja kolmandate riikide ja teiselt poolt kolmandate riikide ja ühisettevõtte vahel (3).

3.5.10

Vastavalt järelevalveameti määrusele ei jää kahtlust, et järelevalveamet on kõigi materiaalsete ja mittemateriaalsete varade omanik, mis talle pärast arendusetapi lõppu ühisettevõttelt üle kantakse või mis on loodud või arendatud kontsessionääri poolt kasutuselevõtu- ja ekspluatatsioonietapis. Järelevalveameti määrus näeb ette, et ühisettevõtte osas kehtestatakse omandi ülekandmise üksikasjad ühisettevõtte põhikirja artiklis 21 ettenähtud sulgemismenetluse käigus. Vastavalt EGNOSi investoritega sõlmitud kokkuleppele EGNOSi rajatiste ja seadmete omandiõiguse täieliku või osalise ESAlt ametile üleandmise tingimuste kohta, on amet EGNOSi kogu materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Seda võib tõlgendada nii, et komisjoni arvates järelevalveameti ja ESA vaheline vara ülekandmise menetlus vajalik, kuna kogu materiaalne ja mittemateriaalne vara kuulub ühisettevõttele (vastupidiselt ESA praegusele tõlgendusele, mis põhineb ESA konventsioonil ja programmi käsitleval deklaratsioonil).

3.5.11

Rakendatavate õigusalaste meetmete hulgas tuleb nimetada järgmisi:

3.7.1

Tuleks paika panna ühisettevõtte personali vähendamise täpne kuupäevade kava, mis langeb kokku tegevuste ülekandmise kavaga, vältimaks personali liigset arvukust 2006. aasta detsembris, teha kokkuvõte töölepingutest ning vältida vaidluste tekkimise ohtu töölepingu lõpetamise korral, mis võiks takistada vara üleandmist. Ette on nähtud, et umbes 24 inimest peaksid jääma tööle kontsessioonilepingu läbirääkimiste lõpuni ehk 31. detsembrini 2006. Pärast 31. detsembrit 2006 tuleb ühisettevõtte likvideerimine läbi viia umbes kuue inimese poolt.

3.7.2

Samuti on väga oluline omada selget ülevaadet järelevalveameti kasvamise ning eelkõige personali töölevõtmise kava kohta, kontrollimaks kõnealuse kava kokkulangevust ühisettevõtte tegevuste ülekandmise kavaga. Tuleb märkida, et ühisettevõte peab arvestama ühenduse meetmetega ning piirangutega, mis puudutavad personali töölevõtmist (palgatase, 3-aastane leping, järelevalveameti lõplik asukoht, mis praeguseks pole otsustatud), mis pidurdavad järelevalveameti organisatsiooni loomise protsessi.

3.8.1

Ühisettevõtte sulgemisel on väga oluline, et assigneeringute ülejääk (hinnanguliselt ca 46 miljonit eurot) kantakse üle järelevalveametile. Komisjon soovib, et ühisettevõtte rahaliste vahendite ülekandmist järelevalveametile hakataks läbi viima kohe, kui järelevalveamet on võimeline juhtima arendusetapi lõppu. Seega jäävad ühisettevõtte tegevuse lõpufaasis tema käsutusse üksnes need rahalised vahendid, mis on vajalikud ühisettevõtte likvideerimiseks.

3.8.2

Ühisettevõtte 2006. aasta ülevaadatud eelarves, mis on 7 miljoni euro võrra suurem võrreldes 2005. aasta eelarvega, nähakse sulgemine ette 2006. aasta mais (14 miljoni euro asemel, mida ühisettevõte algselt taotles, arvestamata seejuures tegevuste ülekandmist järelevalveametile). 2006. aasta eelarve võimaldab täielikult katta tegevuste ülekandmist järelevalveametile 2006. aasta lõpus. Ühisettevõtte haldusnõukogu ja järelevalvenõukogu kinnitasid kõnealuse muudetud eelarve veebruari lõpus.

3.8.3

Järelevalveameti 2006. aasta eelarvet, milles peab arvestama lisapersonali töölevõtmise vajadusega 2006. aasta jooksul, tuleb seega suurendada. Pärast uue 2006. aasta 8 miljoni euro suuruse eelarveprojekti (algse, 2005. aastal vastuvõetud 5 miljoni euro suuruse eelarve asemel 2006. aastaks) kinnitamist järelevalveameti haldusnõukogu poolt 23. jaanuaril 2006, tuleb muudetud eelarveprojekt arutusele ECOFINi nõukogus ning seejärel Euroopa Parlamendis 2006. aasta teisel poolaastal. Järelevalveameti eelarve suurendamine kavandatud summa võrra on eeltingimus selleks, et järelevalveamet võiks tööle võtta vajalikku personali ning juhtida üle kantud tegevusi. Ühisettevõtte eelarve lõplikud säästud, mis on tegevuste järelevalveametile järkjärgulise ülekandmise tulemuseks, peaksid katma kõik järelevalveameti eelarve suurendamisega seotud kulud. See asjaolu, peaks rahustama parlamendi liikmeid seoses Euroopa Liidu rahaliste vahendite otstarbeka kasutamisega kõnealuse ülekandmise raames, isegi juhul, kui asjaomaste vahendite ja eelarvete puhul on tegemist erinevate allikatega.

3.8.4

Ühisettevõtte likvideerimisega seotud kulude hinnang (eelkõige likvideerimiseks vajamineva personaliga seotud kulud) ja varade ülekandmisega — käibemaksu ja teiste maksude kujul — seotud finantstagajärgede hinnang (nt omandiõiguse ülekandmisega seotud maksud) peab toimuma võimalikult aegsasti. Kuna Belgia maksuamet, kes saatis ühisettevõttele soodsa kirja, peab ühisettevõtet vastavalt Belgia õigusele juriidiliseks isikuks (mis kuulub samasse kategooriasse ühinguga), aga mitte kaubandusettevõtteks, siis ei kuulu põhivara realiseerimiskasum maksustamisele. Seega peaksid maksud olema väiksed ning seda enam, et suurem osa ühisettevõtte vahenditest kanti üle juba enne likvideerimist. Selge on, et sarnaste küsimustega tuleb juba eelnevalt tegeleda, vältimaks ebameeldivaid üllatusi.

3.9.1

Ühisettevõtte 2006. aasta muudetud eelarve võimaldab ühisettevõttel jätkata kontsessioonilepingu sõlmimist, eesmärgiga lõpetada kõnealused läbirääkimised hiljemalt 31. detsembriks 2006, edendades oskusteabe ülekandmist järelevalveametile ning kaasates järelevaleametit järkjärguliselt läbirääkimistesse vastavalt GSA osatähtsuse kasvule.

3.9.2

Tuleb rõhutada, et ühisettevõtet ja järelevalveametit kontrollivate erinevate instantside aruannetes kinnitatakse, et läbirääkimiste juhtimine, juhul kui neid ei lõpetata enne 31. detsembrit 2006, läheb alates 1. jaanuarist 2007 järelevalveameti pädevusse.

3.9.3

Ühisettevõtte peaks lisaks sellele algatama menetlust või koostama tegevuskava, mis võimaldaks sulgeda tehnilised toimikud ja viia lõpule tehniliste dokumentide koostamine enne ühisettevõtte sulgemist.

3.9.4

Euroopa Kosmoseagentuuri roll ja pädevus süsteemi vastuvõtmise ja kontrollimise etapis ning süsteemi tehnilisel arendamisel ja töökorras hoidmisel pärast süsteemi kontrollimist tuleb täpsustada järelevalveameti ja ESA vahel sõlmitavas raamlepingus. Asjaolu, et ESA on järelevalveameti haldusnõukogus vaatleja, aga mitte liige nagu ühisettevõtte puhul, ei võimalda tal olla otsuste tegemisel sama aktiivne. Järelevalveametit käsitlev määrus näeb ette, et koostöös ESAga tuleks maksimaalselt ära kasutada 25. novembril 2003 Euroopa Ühenduse ja ESA vahel sõlmitud raamlepingu võimalusi, juhul kui see on asjakohane (5) ning kui järelevalveamet palub ESAlt tehnilist ning teaduslikku toetust (6). Igal juhul tuleb enne 2006. aasta lõppu järelevalveameti ja ESA vahel sõlmida leping, mis kataks arendusetapi lõpetamisega seotud tegevuse. 2008. aastaks tuleks sõlmida veel teine leping, korraldamaks järelevalveameti ja ESA vahelisi suhteid pärast arenguetapi lõppu, süsteemi vastuvõtmise ja kontrollimise etapi jooksul ning vajaduse korral ka rakendusetapis.

4.1

Orbiidil kontrollimise etapis orbiidile saadetud satelliidid kuuluvad praegu ESAle (Satelliitide arendamine ESA GalileoSat programmi raames). Satelliitide omandiõigus tuleks järelevalveametile üle kanda pärast kontrollimise etapi lõppu.

4.2

Vastavalt järelevalveameti GALILEO ja ESA vahelisele lepingule, kannab ESA vastutust orbiidil kontrollimise etapi esimeste satelliitide orbiidilesaatmise eest ning nende registreerimise eest ÜRO Kosmoseasjade Ametis (Office of Outer Space Affairs, Viin). Esimene eksperimentaalsatelliit (GIOVE A) saadeti orbiidile 2005. aasta detsembris Starsemi poolt Baikonuri kosmodroomilt raketiga Sojuz-STl.

4.3

ESA peaks toimima samuti nagu satelliitide omandiõiguse ülekandmise korral kolmandate lepinguosaliste nimel, nt Meteosati ja Metopi puhul (omandiõiguse ülekandmine ESA-EUMETSAT). Teade orbiidil olevate satelliitide omandiõiguse ülekandmise kohta tuleks saata asjaomastele organitele.

4.4

Vastavalt 1967. aasta kosmost puudutava lepingu sätetele ja 1972. aasta rahvusvahelise vastutuse konventsioonile, tuleks läbi vaadata vastutuse kord GALILEO satelliitide orbiidile saatmise ja kasutamise puhul.

4.5

Vastavalt erinevatel kriteeriumitele, mille järgi võib riiki määratleda kui “satelliite orbiidile saatvat riiki”, mis toob endaga kaasa rahvusvahelise vastutuse kosmoseobjektide poolt maapinnal või orbiidil tekitatud kahjustuste korral, võiks Euroopa Kosmoseagentuuri pidada “satelliite orbiidile saatvaks riigiks”, kuna teda võib vaadelda kui riiki, kes “saadab” orbiidil kontrollimise etapi satelliite orbiidile ning kes sõlmib saatmist teostava operaatoriga asjakohase lepingu.

4.6

Samas võiks küsida, kas Belgiat võib vaadelda kui satelliite orbiidile saatvat riiki, arvestades asjaolu, et orbiidil kontrollimise etapi satelliitide arendamisse ja orbiidile saatmisse tihedalt kaasatud ühisettevõte GALILEO kohta kehtib Belgia jurisdiktsioon (ühisettevõte asub Brüsselis). Belgia õigust silmas pidades, näib, et Belgia riik kannab vastutust üksnes asjaomase tegevuse eest tema territooriumil või Belgia riigile või tema õiguspädevusse või kontrolli alla kuuluvate seadmete eest (7), mis aga kõnealusel juhul ei vasta tõele. Rahvusvahelise õiguse jaoks jääb küsimus lahtiseks.

4.7

Ühisettevõtte likvideerimise ja tegevuse ülekandmise tagajärjel järelevalveametile saab järelevalveametist satelliite orbiidile saatev üksus ning seetõttu võiks rahvusvahelist juriidilist isikut, kelle juurde ta kuulub, vaadelda rahvusvahelise õiguse kohaselt samuti kui satelliite orbiidile saatvat riiki. Euroopa Liidu satelliite orbiidile saatvat riiki ei tohi seega määratleda üksnes orbiidil kontrollimise etapi satelliitide orbiidile saatmist silmas pidades, vaid arvesse tuleb võtta ka GALILEO konstellatsiooni teiste satelliitide orbiidile saatmist kasutuselevõtu- ja rakendusetapis.

4.8

Kasutuselevõtu- ja rakendusetapis võiks konstellatsiooni eest vastutava operaatori (kontsessiooni haldaja) asukohariik, kust satelliidid orbiidile saadetakse, kanda samuti vastutust. Kuna vastavalt 5. detsembri 2005. aasta lepingule peamiste kontsessioonilepingu osapoolte vahel asub kontsessiooni haldaja peakorter Prantsusmaal (Toulouse), võiks Prantsusmaa kanda vastutust.

4.9

Lõpuks tuleb vaadelda riiki, kelle jurisdiktsiooni alla orbiidile saatev operaator kuulub, kui satelliite orbiidile saatvat riiki, samuti kui riiki, kelle territooriumit või seadmeid kasutatakse. Kui operaatoriks valitakse Prantsuse ettevõte Arianespace, võib Prantsusmaad vaadelda kui satelliite orbiidile saatvat riiki.

4.10

Kui tegemist on mitmete orbiidile saatvate riikidega, tuleb välja selgitada erinevate üksuste vastus ja riskide jagamine erinevate orbiidile saatvate riikide vahel, satelliitide orbiidile saatmise ja rakendusaja vältel tekitatud kahjustuste korral.

4.11

Tuleb mainida, et ESA ja Prantsusmaa vahel on juba allkirjastatud leping (Guyana kosmosekeskust puudutavad lepingud). Kõnealune leping sisaldab sätteid, mis käsitlevad rahvusvahelist vastutust eelkõige satelliitide orbiidile saatmise korral Arianespace'i poolt ning näib olevat rakendatav ka GALILEO programmi puhul. Orbiidile saatvate riikide rahvusvahelise vastutuse küsimus orbiidil olevate satelliitide rakendusaja kestel jääb lahtiseks. Samas võiks järele mõelda vajaduse üle sõlmida antud küsimuses leping Prantsusmaa ja teiste orbiidile saatvate riikide vahel (ESA, Belgia, EL).

1)

Council Resolution of 19 July 1999 on the involvement of Europe in a new generation of satellite navigation services — Galileo-Definition phase, EÜT C 221, 3.8.1999, lk 1

2)

Nõukogu otsus 98/434/EÜ, 18. juuni 1998, EÜT L 194, 10.7.1998, lk 15.

3)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002, 21. mai 2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo (põhikiri lisas), EÜT L 138, lk 1.

4)

Nõukogu otsus 2001/264/EÜ, 19. märts 2001, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad, EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

5)

Agreement between the Galileo Joint Undertaking (GJU) and the ESA — ESA/C(2002)51, rev 1 of 23 April 2002

6)

Galileo Joint Undertaking Organisation and Decision Process — ESA/PB-NAV(2003)20 of 5 September 2003

7)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004, 12. juuli 2004, Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta, ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.

8)

Komisjoni teatis — “Euroopa reguleerivate agentuuride tööraamistiku määratlemine” KOM(2002) 718 lõplik, 11.12.2002.

9)

Agreement between the EU and China of 30 October 2003

10)

Agreement between the EU and Israel of 13 July 2004

11)

Agreement between the GJU and the NRSCC of 9 October 2004

12)

Agreement between the GJU and MATIMOP of 6 September 2005

13)

Agreement between the GJU and ESA for the NRSCC of 9 October 2004

14)

Agreement between the GJU and ESA for MATIMOP of 18 October 2005

15)

Droits et obligations des nouveaux membres de l'entreprise commune Galileo (Rights and obligations of new members of the Galileo Joint Undertaking) — ESA/PB NAV(2004) 18 rev. 2 of 23 June 2004

16)

Galileo IPR: Ownership and protection — ESA/PB-NAV(2004)26 of 23 September 2004

17)

International Property Rights for the Galileo Programme — GJU-EXC-2004-50 of 2 September 2004

18)

Agreement between the Partners of the prospective Galileo Concession, 5 December 2005

19)

Transition Plan of GJU activities and know-how to the GSA — GSA-ADB-2005-13 rev of 11 February 2006-03-16

20)

Communication from the Commission to the European Parliament and the Council — Integration of the EGNOS programme in the Galileo programme, COM(2003) 123 final of 19.3.2003

21)

Euroopa ühenduse ja ESA vahel 25. novembril 2003 sõlmitud raamleping — ESA/C-M(2004)4.

22)

EMSK arvamus teemal “Euroopa Liidu satelliitnavigatsiooni süsteem (GALILEO)” — TEN/077 (12/09/2001)

23)

EMSK arvamus teemal “Proposal for a Council Regulation on the establishment of the GALILEO Joint Undertaking” (COM(2001)336 final — 2001/0136 CNS) — TEN/089 (28/11/2001)

24)

EMSK arvamus teemal “Komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule — GALILEO uurimisprogrammi eduraport 2004. aasta alguse seisuga” KOM(2004)112 lõplik — TEN/179 (20/06/2004)

25)

EMSK arvamus teemal “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi rakendamise kohta” KOM(2004)477 lõplik — 2004/0156 COD) — TEN/203 (09/02/2005).