23.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 318/67

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Sotsiaalturism Euroopas”

(2006/C 318/12)

19. jaanuaril 2006. aastal otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada arvamuse “Sotsiaalturism Euroopas”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni arvamus võeti vastu 26. juulil 2006. Raportöör oli hr Mendoza Castro.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 429. istungjärgul 13.–14. septembril 2006 (14. septembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 138, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 4.

A. ESIMENE OSA: PRAEGUSE OLUKORRA ANALÜÜS

1. Sissejuhatus

1.1

Euroopa turismipoliitika kavandamise raames on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juba koostanud mitmeid arvamusi ning on selles kontekstis otsustanud koostada arvamuse sotsiaalturismi kohta, milles analüüsitaks sotsiaalturismi lähtepunkte, osatähtsust ja hetkeseisu Euroopas, erinevate liikmesriikide kogemusi ning sotsiaalturismiga kaasnevaid hüvesid. Arvamuses tehakse ettepanekuid eelkõige avalikele ja erainstitutsioonidele, et edendada sotsiaalturismi Euroopas ning teha see kõigile kättesaadavaks. Käesolev arvamus annab panuse ka käimasolevasse Euroopa turismipoliitika arutellu, vaadeldes sotsiaalturismi Euroopa turismimudeli lahutamatu osana.

1.2

Turism Euroopas: hetkeolukord ja tulevased väljakutsed. On koostatud erinevaid uurimusi, aruandeid ja arvamusi turismi olukorra kohta majanduslikest, sotsiaalsetest kui ka keskkonnaalastest aspektidest lähtuvalt; turismi suure tähtsuse kohta Euroopa ja eriti teatud riikide majanduses; turismi positiivse panuse kohta Euroopa rikkusse ja tööhõivesse. Kõik nimetatud asjaolud kokku loovad pildi tugevast potentsiaalist, stabiilsusest ja kasvust. Siiski on välja toodud ka sisesed ja välised probleemid ning ohud lühikeses, keskpikas või pikas perspektiivis: hooajalisus, loodusvarade kasutamine või kuritarvitamine, kultuuripärandi ja kohaliku keskkonna vähene austamine ning terrorismiga seonduv reaalsus, mis mõjutab kohaliku elanikkonna ja turistide julgeolekut. Nimetatud tegurid tähendavad, et turismiga kaasnevad olulised väljakutsed, millega tuleb jätkusuutliku arengu saavutamiseks tegeleda. Väljakutsed hõlmavad turismi kõigile kättesaadavust, turismi reaalset panust paljude maailma arenguriikide arengusse, keskkonna säästmist, turismi eetikakoodeksi austamist, töökohtade stabiilsust ja kvaliteeti ning maailma rahule kaasa aitamist. Turismi kui Euroopa strateegilise majandusharu jaoks on need — ja paljud teised — väljakutsed vajalikud kõigile parema elukvaliteedi tagamiseks.

1.3

Turismipoliitika Euroopa Liidus.6. aprillil 2005. aastal võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu arvamuse “Turismipoliitika laienenud Euroopa Liidus”, milles põhiseaduse lepingut arvestades analüüsiti üksikasjalikult kehtivat turismipoliitikat ning eelmise ja tulevase laienemise tagajärgi. Arvamuses tervitatakse turismi rolli teiste Euroopa poliitikavaldkondade toetamisel, koordineerimisel ja täiendamisel. Näiteks on turism tugevalt seotud tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga, kvaliteedi tõstmise, tehnoloogilise teadus- ja arendustegevuse, tarbijakaitse, keskkonnapoliitika ja teiste väga erinevate poliitikavaldkondadega. Eelkõige tuleb rõhutada, et käesoleva arvamuse eesmärk on konkreetselt määratleda ja analüüsida sotsiaalturismi panust tööhõive- ja sotsiaalpoliitikasse. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee propageerib erinevate turismialaste arvamuste kontekstis Euroopa poliitikat, mis pöörab tähelepanu mitte tingimata õigusaktidel, vaid pigem väärtustel põhineva Euroopa turismimudeli loomisele. Sotsiaalturism ja sellega seotud väärtused võiksid moodustada selle mudeli keskse osa ja aidata kaasa selle loomisele ja levitamisele.

1.4

Lissaboni strateegia ja sotsiaalturism. Erilist tähelepanu tuleks pöörata Lissaboni strateegiast tulenevatele väljakutsetele turismi, eelkõige sotsiaalturismi jaoks. Kuna Lissaboni strateegia eesmärk on muuta Euroopa “maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mis suudab tagada säästva majanduskasvu, sellest tulenevalt luua rohkem ja paremaid töökohti ning suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust”, tuleb analüüsida, kas sotsiaalturism aitab tulemuslikult ja positiivselt selle eesmärgi saavutamisele kaasa, kuidas see toimub ning kuidas võiks sotsiaalturismi panust tõhustada. Nagu käesolevas arvamuses selgitatud, usub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et kuigi panus on reaalne, võiks see olla suurem. Seepärast pakutakse erinevatele sotsiaalturismis osalejatele mitmesuguseid meetmeid.

1.5

Arvamuse taust. Käesolevale arvamusele eelnesid arvukad tööd, näiteks uuringud, aruanded, konverentsid teoreetiliselt poolelt ning Euroopa sotsiaalturismi erinevad meetmed praktiliselt poolelt. Need tööd on teostanud erinevad avaliku ja erasektori asutused. Siinkohal tuleb mainida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. oktoobri 2003. aasta arvamust “Sotsiaalselt jätkusuutlik turism kõigile”, mis hõlmab sotsiaalturismi 100oalgatuse hulgas (punkt 5.5.2). Samuti väärib mainimist 6. aprilli 2005. aasta arvamus “Turismipoliitika laienenud Euroopa Liidus”, milles käsitletakse Euroopa sotsiaalturismi projekti Euroopa institutsioonilise koostöö võimaliku pilootprojektina.

2. Sotsiaalturismi mõiste

2.1

Sotsiaalturismi alus on õigus turismile. Igal inimesel on õigus erinevate ajavahemike jooksul (päev, nädal, aasta) puhata ning õigus vabale ajale, mis aitab igakülgselt arendada oma isiksust ja sotsiaalset integratsiooni. Loomulikult on igaühel õigus kasutada seda õigust oma isiklikuks arenguks. Õigus turismile on selle üldise õiguse konkreetne väljendus ning sotsiaalturismi eesmärk on tagada turismile üldine juurdepääs. Seetõttu ei ole sotsiaalturism vähetähtis või kõrvaline nähtus turismi kõrval üldiselt, mis on suur tööstusharu maailmas, Euroopas tervikuna ja eriti mitmetes liikmesriikides; vastupidi, sotsiaalturism on viis rakendada ellu üldist õigust osaleda turismis, reisida ning õppida tundma teisi piirkondi ja riike, mis on turismi tõeline alus. Rõhutada tuleks, et kõnealune õigus on kirjas 1. oktoobril 1999 Santiago de Chiles Maailma Turismiorganisatsiooni poolt heaks kiidetud ja 21. detsembril 2001 ÜRO poolt vastu võetud ülemaailmse turismieetika koodeksi artiklis 7.

2.2

Sotsiaalturismi määratlus. Sotsiaalturismi olemuse kohta on erinevaid ideid, mis teeb mõiste täpse määratlemise keeruliseks. Kuigi selle teemaga tegelevad institutsioonid määratlevad nimetatud mõistet väga erinevatel alustel (näiteks sisu, eeldatavad tulemused, eesmärgid, ideed ja veendumused), põhinevad need alati ühel tõekspidamisel: igaühel, sealhulgas ebasoodsaimates tingimustes inimestel, on õigus päeva, nädala ja aasta jooksul puhata, lõõgastuda ja omada tööst vaba aega. Rahvusvahelise Sotsiaalturismi Büroo määratluse kohaselt on sotsiaalturism kõik kontseptsioonid ja ilmingud, mis tulenevad elanikkonna madala sissetulekuga rühmade osalemisest turismis, mis on võimalik tänu täpselt defineeritud sotsiaalsetele meetmetelel. Rahvusvaheline Sotsiaalturismi Büroo tegeleb praegu selle määratluse läbivaatamisega, laiendades seda ka niisugusele turismile, mis annab panuse arengusse ja solidaarsusse.

2.2.1

Euroopa Komisjoni määratluse (1) kohaselt: “sotsiaalturismi korraldavad mõnedes riikides ühingud, ühistud ja ametiühingud ning see on mõeldud reisimise kättesaadavaks tegemiseks võimalikult suurele hulgale inimestele, eelkõige elanikkonna sotsiaalselt kõige ebasoodsamates tingimustes rühmadele”. Seda juba vananenud määratlust vaadatakse viimastel aastatel peetud tehniliste kohtumiste järel läbi. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et kumbki määratlus ei ole piisavalt täpne, kuid nagu sotsiaalteadustele omane on siingi täpne määratlus vähem oluline kui konkreetsete omaduste eristamine.

2.2.2

Seega võib — kavatsuseta sotsiaalturismi täpselt määratleda, vaid alustades eeldusest, et turism on üldine õigus, mis tuleks üritada muuta kõigile kättesaadavaks — öelda, et sotsiaalturismiga on tegemist, kui on täidetud kolm tingimust:

—

Elutingimustest tulenevalt on täielikult või osaliselt võimatu kasutada õigust turismile. Põhjus võib olla majanduslikes tingimustes, füüsilises või vaimses puudes, isiklikus või perekondlikus isoleerituses, piiratud liikuvuses, geograafilistes raskustes või muudes põhjustes, mis on reaalseks takistuseks.

—	Keegi — olgu see avaliku või erasektori institutsioon, ettevõte, ametiühing või organiseerunud rühm inimesi — otsustab tegutseda takistuste kõrvaldamise või vähendamise nimel, mis ei võimalda inimesel oma õigust turismile kasutada.

—	Nimetatud tegevus on tulemuslik ja aitab rühmal inimestel osaleda turismis viisil, mis austab jätkusuutlikkuse, juurdepääsu ja solidaarsuse väärtuseid.

2.2.3

Turism üldiselt on integreeritud tegevus, mis hõlmab erinevaid sektoreid, tegevusharusid ja majandusarengu valdkondi, ning sotsiaalturism sisaldab kõiki neid algatusi, mis muudavad turismi kättesaadavaks erivajadustega inimestele, luues samal ajal ühiskondlikku ja majanduslikku kasu mitmetele sektoritele, tegevustele ja rühmadele.

2.3

Sotsiaalturismi ajalugu

—	Kuigi tänapäevase sotsiaalturismi päritolu ei ole selge, võib see pärineda organisatsioonidelt, mis tegelesid 20. sajandi alguses Šveitsis ja Prantsusmaal füüsilisele tegevusele orienteeritud puhkuse pakkumisega mägedes või vähekindlustatud perede lastele mõeldud puhkelaagritega.

—

Ametivõimud hakkasid sotsiaalturismi varajaste vormidega tegelema peale Teist maailmasõda. Nende tegevused olid seotud töölisliikumistega — mõned Euroopa riigid (Prantsusmaa, Itaalia, Portugal ja Hispaania) pakkusid sotsiaalturismi tegevusi ja teised (Ühendkuningriik, Madalmaad) eelistasid mitte sekkuda.

—	Tõsiseid jõupingutusi sotsiaalturismi edendamiseks hakati tegema alles 50ndatel ja 60ndatel aastatel, kui asutati palju organisatsioone ja ühinguid, sealhulgas Brüsselis asuv Rahvusvaheline Sotsiaalturismi Büroo, mis tegeleb siiani sotsiaalturismi ulatusliku edendamise ja esindamisega.

2.4	Sotsiaalturismi põhialused. Rahvusvahelise Sotsiaalturismi Büroo määratluse kohaselt põhineb sotsiaalturism viiel näitajal:

2.4.1

Enamuse õigus turismist osa saada. Võibolla just selle õiguse kasutamise sooviga võib kõige rohkem põhjendada erinevaid sotsiaalturismi algatusi. Turismi levimise tulemusena kogu ühiskonnas on puhkust nautiva elanikkonna hulk tänaseks oluliselt kasvanud, kuid ikka on veel mitmeid rühmi, kes ei saa endale erinevatel põhjustel puhkust lubada. Kõige tavalisem põhjus, mis takistab selle õiguse üldist kasutamist, on rahaliste vahendite puudumine. Ei ole tõenäoline, et riigiasutused võiksid või saaksid kasutada riiklikke vahendeid turismi või puhkuse õiguse tagamiseks. Erinevad riigid reageerivad sellele teemale erinevalt: mõned on sotsiaalsetel põhjustel rohkem pühendunud, samas kui teised on puhkuste üldiseks muutumist takistavate olukordadega tegelemisel vähem aktiivsed. Oluline on rõhutada, et sotsiaalturismi ei tohi mingil juhul võrdsustada halvakvaliteedilise või madalama kategooria turismiga. Vastupidi, sotsiaalturismi tegevuste tunnus peab olema püüd tagada üldist kvaliteeti nii rajatiste kui teenuste osas.

2.4.2

Sotsiaalturismi panus sotsiaalsesse integratsiooni. Turism on võimas sotsiaalset integratsiooni tugevdav vahend, mille kaudu luuakse kontakte teiste kultuuride, paikade, tavade ja eelkõige inimestega: ilma reisimise, puhkuse ja turismita oleks inimestel võimatu kohtuda, rääkida ja tunnustada üksteist olemuselt võrdsete, kuid kultuuriliselt erinevatena. Selline kultuurivahetus ja vaba aja nautimine on oluline nii turistide kui ka nende kohalike vastuvõtjate isiklikuks arenguks. Turismist lähtuv kultuurivahetus on eriti väärtuslik noorte inimeste jaoks, soodustades nende intellektuaalset arengut ja rikastades nende maailmavaadet. Euroopa Liidu puhul võiks sotsiaalturism olla tõhus vahend kodanike Euroopa ülesehitamisele kaasaaitamisel. Üldiselt tunnustatud seisukoht on, et sotsiaalturismi pakkumised ei tohiks erineda üldistest turismipakkumistest, vaid nad peaksid kaasa aitama sotsiaalsele integratsioonile. Sotsiaalturismi rühmad peavad üldistes turismipakkumistes leidma võimalusi oma puhkuse veetmiseks ja mitte vastupidi. Loomulikult eeldab see jõupingutusi nii rajatiste kui ka teenusetüüpide osas ning samuti peaksid sektori töötajad saama erikoolitust.

2.4.3

Jätkusuutlike turismistruktuuride rajamine. Tegelikkuses ei saa turismisihtkohtade ja -piirkondade infrastruktuuri pidada alati jätkusuutlikuks, pigem näib, et turismi on tihti arendatud lühiajalise kasumlikkuse, loodusvarade kuritarvitamise ja parimate piirkondade — eelkõige ranniku ja mägede — hõivamise alusel. Sotsiaalturism, mis pöörab tähelepanu pigem sotsiaalsetele tingimustele kui majanduslikule küljele, võib aidata kaasa turismisihtkohtade ülesehitamisele või taastamisele ning olla samas majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkondlikult jätkusuutlik. Turismisihtkohtade ja -piirkondade jätkusuutlikkuse määravad sotsiaalturismi juhtimise viisid. Kui jätkusuutlikkus tähendab olemuselt erinevate inimtegevuse tahkude vahelist tasakaalu, siis sotsiaalturism on jätkusuutliku arengu vahend paljude vähem arenenud riikide jaoks, kus turism on majandustegevuse allikas, mille abil vaesusest välja püüelda.

2.4.4

Panus tööhõivesse ja majandusarengusse. Üldiselt vaadeldes on turism — võimalik, et juba praegu, kuid tulevikus kindlasti — maailma kõige võimsam tööstusharu ning üks võimsamaid sihtkohtade tööhõive, majandusarengu, jõukuse ja elukvaliteedile edendajaid. Kuigi ka sotsiaalturismil on majanduses väga oluline roll, ei olda veel piisavalt teadlikud selle võimsusest, majanduslikust tähtsusest ja ka võimest muuta sihtkohtade valik sõltuvaks jätkusuutlikkusest. Sotsiaalturismiga tegelevad ettevõtted ja organid ei tohi oma tegevuses arvestada vaid majanduslike kriteeriumitega. Üks kriteerium peaks olema stabiilse kõrgekvaliteedilise tööhõive saavutamine, mis on turismisihtkoha jätkusuutliku arengu võti. Tööhõive kvaliteedi ja stabiilsuse saavutamisel on oluline tingimus eelkõige sotsiaalturismi (väiksem või suurem) panus võitlusesse hooajalisuse vastu, mis peaks olema Euroopa turismimudeli lahutamatu osa. Avaliku ja erasektori partnerlus sotsiaalturismi juhtimisel võib selles kontekstis olla väärtuslik vahend ja kõnealuse kriteeriumi täitmise indikaator.

2.4.5

Sotsiaalturismi panus ülemaailmsesse arengusse. Eespool on mainitud, et turism, eelkõige sotsiaalturism, võib olla paljudele kogukondadele väljapääs vähesest arengust või tööstuskriisist või kaevandus-, tööstus- või põllumajandustegevuse lõpetamisest ülesaamiseks. Sotsiaalturismi areng peab vastama samadele tingimustele nagu need, mida on vaja selleks, et piirkonnad ja nende elanikud saaksid muuta turismi oma arengu liikumapanevaks jõuks. Kui kogukonnad suudavad ennast turismist elatada, siis tugevdab see nii kohalikku majandust kui ka sotsiaalset stabiilsust. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid on seisukohal, et turism on hea vahend sõdade ja nendega kaasnevate katastroofide vastu. Turism tähistab külalislahkust, vahetusi, kohalike väärtuste hindamist, inimestevahelist sõprust ja suhtlemist — vastupidiselt sõjale, mis tähendab agressiooni, sissetungi ja looduse hävitamist. Inimene armastab vaid seda, mida ta tunneb; turism võib aidata inimestel saada üksteisega lähedasemaks ja õppida üksteist tundma, edendades sellega rahu, tasakaalu ja arengut. Sotsiaalturismi saab ja tuleb tugevdada ning see peaks aitama kaasa võrdsuse, õigluse, demokraatia ja heaolu edendamisele, mis soodustab maailma kõigi rahvaste üksteist toetavat arengut.

2.5

Sotsiaalturismi põhimõtted ja eeldused ning sotsiaalturismi juhtimine. Oluline on analüüsida sotsiaalturismi ning selle juhtimist iseloomustavaid elemente ja näitajaid, et eristada neid aspekte, mida saab, ning neid, mida ei saa tähistada kui “sotsiaalseid”. Rahvusvahelise Sotsiaalturismi Büroo kohaselt on võimalik välja tuua mõned näitajad, mis iseloomustavad turismi üldist mõistet:

—	põhieesmärk peaks olema turismi kättesaadavuse suurendamine kõikide või mõnede nende elanikkonna rühmade jaoks, kelle juurdepääs turismile on raskendatud;

—	turism peaks olema avatud väga erinevatele rühmadele ja sektoritele. Turism peaks olema avatud ka erinevatele juhtimisvormidele ja sotsiaalturismiga tegelejatele;

—	sihtrühmad, kellele tegevused on suunatud, tuleb korrektselt määratleda: ühiskonnaklassid, vanuserühmad, puuetega inimesed ning alati tuleb täita rassilisel, kultuurilisel või sotsiaalsel kuuluvusel põhineva mittediskrimineerimise kriteeriumi;

—	hõlmama peaks algatusi ja eesmärke, mis on humanistlikud, harivad, kultuurilised ja seotud isiku üldise arenguga;

—	tegevuse majanduslik külg peab olema läbipaistev ning kasum vähendatud tasemele, mis on vajalik tegevuse sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks;

—	turismitoode peab tooma mitterahalist lisaväärtust;

—	peaks olema selga soov integreerida turismialane tegevus jätkusuutlikul viisil sihtkoha kohalikku keskkonda;

—	inimressursse tuleb juhtida viisil, mis edendab töökohaga rahulolu ja integratsiooni, pöörates põhitähelepanu sotsiaalturismi organisatsiooni töötajate tööhõive kvaliteedile.

Sotsiaalturismi korraldajad võivad neid ja sarnaseid kriteeriume kasutada tegevussuunistena ning kõnealuse tegevuse määratlemiseks.

2.6

Ettevõtete kasumlikkus ja sotsiaalturism. Sotsiaalturism on loomulikult majandustegevus (kuigi mitte ainult) ja seda tuleb juhtida lähtudes investeeringute kasumlikkuse põhimõttest ja põhieesmärkide saavutamiseks vajalikust kasumist. Tõhusalt, turvaliselt ja tarbijale tagatist pakkudes saavad toimida vaid need ettevõtted, kes on konkurentsivõimelised ja kasumlikud kõige laiemas mõttes. Mitmesugused tänased sotsiaalturismi vormid näitavad, et sellele tegevusele pühendunud ettevõtted ja organisatsioonid on kasumlikud, sest nad on oma struktuuri üles ehitanud ja neil on sobiv turg ning sellele turule vastavad hinnad. Eriti väärib märkimist, et sotsiaalturismi organisatsioonid loovad töökohti kogu aasta vältel ja madala tööhõive perioodidel ning tagavad seega asjaomaste töötajate tööhõive.

2.7

Turismiga kaasnev sotsiaalne kasu. Kuigi sotsiaalturism on majandustegevus, on see selgelt ka sotsiaalne tegevus, mis toob kõnealusele valdkonnale kasu. Kasutajad saavad kasu puhkusest, töötajad saavad kasu oma tööst ja kasu saab ühiskond tervikuna. Euroopa Liidu puhul on sotsiaalturismil järjest suurenev mõju kodanike Euroopa ülesehitamisele ja see mõju kindlasti suureneb. Võimalikult paljude kodanike reisimine Euroopas võib viia ainult suuremate teadmiste, mõistmise ja sallivuseni.

2.8

Euroopa sotsiaalturismi erinevad käsitlused ning arusaamad sotsiaalturismi kohta. Erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides, kus sotsiaalturismi programmidega tegeletakse, on arusaamad sotsiaalturismist erinevad, kuid kolm näitajat on ühised:

—	tegelik võimalus omada vaba aega puhkuseks;

—	rahaline võimalus reisimiseks;

—	struktuuri või vahendi olemasolu, mis võimaldab neid õigusi reaalselt kasutada.

2.8.1

Seega hõlmab sotsiaalturism kõiki ametiühingute, perekondlikel põhjustel, usulistel põhjustel korraldatud reise ja tegevusi, ettevõtete poolt töötajatele korraldatud reise ja tegevusi, riigiasutuste korraldatud reise, puuetega inimestele, noortele või eakatele inimestele korraldatud ning mitmeid muid reise.

2.9

Sotsiaalturismiga seotud institutsioonid. Euroopas on erinevaid sotsiaalturismi sektoris tegutsevaid institutsioone, sealhulgas:

—	siseriiklikud liidud või konsortsiumid;

—	sotsiaalturismile või sellega seotud tegevustele pühendunud riigiasutused;

—	sotsiaalturismi-, spordi- või kultuuriühingud;

—

ühistud;

—	ametiühingud;

—	ühisettevõtted.

3. Sotsiaalturismis osalejad ja nende rollid

3.1

Euroopa institutsioonid. Euroopa institutsioonid näitavad järjest suuremat huvi sotsiaalturismi vastu, mida tõestavad Euroopa Parlamendi, komisjoni ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud, edendatud või koordineeritud arvukad uuringud, arvamused, aruanded ja konverentsid. Peamiselt on nende tegevus suunatud Euroopa riikide laialdase kogemusepagasi kogumisele, klassifitseerimisele ja levitamisele. Komisjoni roll on eelkõige soodustada uute kogemuste levikut kõikides riikides ja viia rahvusvahelise koostöö eesmärgil kokku erinevate riikide vastutavad isikud. Praegu ei tundu komisjoni roll hõlmavat Euroopa Liidu tasandil sotsiaalturismi kogemuste üldise koordinaatorina toimimist. Tasub märkida hiljuti ettevõtluse peadirektoraadi turismiüksuse läbiviidud uuringut, mis käsitles ELi kodanike puhkusi ja põhjusi, miks 40 % nendest turismialases tegevuses ei osale. Tulevikus võiks komisjon asuda täitma sotsiaalturismi platvormi üldise koordinaatori ja ühendaja rolli Euroopa tasandil. Kõnealune roll ei nõua ühise rahvusvahelise platvormi arendamiseks tingimata Euroopa institutsioonide rahalisi panuseid.

3.2

Liikmesriikide valitsused. Nagu eespool märgitud, on liikmesriikide valitsuste kaasatus sotsiaalturismi tegevustesse ajaloolistel, ideoloogilistel ja sotsiaalsetel põhjustel väga erinev. Mõnedes riikides annab valitsus või piirkondlik või kohalik omavalitsus olulist rahalist abi. Vahendid on tihti suunatud erinevatele rühmadele: noored, eakad kodanikud, puuetega inimesed, vähekindlustatud inimesed jne. Praegu astuvad valitsused samme, et muuta oma sotsiaalturismi programmid rahvusvaheliste vahetuste kaudu rahvusvaheliseks.

3.3

Tööandjad. Oluline on märkida, et eksisteerivad algatused nagu nn puhkusetuusikud, kus tööandjad annavad oma töötajatele puhkuse veetmiseks rahalist abi. Kuid nagu mainitud, tuleks meeles pidada asjaolu, et sotsiaalturism on suure potentsiaaliga oluline majandustegevus ning meelitab sellega turismisektori ettevõtjaid, kes näevad võimalust oma pakutavate teenuste või vahendustegevuse laiendamiseks. Üks märkimisväärne algatus pärineb Hispaania firmalt Mundo Senior (“seenioride maailm”), mis hõlmab erinevaid suuri turismifirmasid ja loodi algselt töö- ja sotsiaalministeeriumi turismiprogrammi haldamiseks. Ettevõte on laiendanud oma sotsiaalset haaret ja tegevusi eakatele suunatud turismiteenuste kaudu. Ilmselgelt ei ole ettevõtte tegevuse sotsiaalne iseloom takistuseks konkurentsi kriteeriumile. Tulevikus tuleb kasumlikke sotsiaalturismi programme arendada avaliku ja erasektori partnerluse algatuste kaudu nii liikmesriikides kui erinevate riikide vahel.

3.4

Töötajad. Alates sotsiaalturismi tekkimisest on ametiühingud kui töötajate õigusi kaitsvad organisatsioonid alati turismiga tihedalt seotud olnud, et oma ühingu liikmetele kasu saada. See seotus väljendub infrastruktuuri, puhkusekomplekside, külalistemajade jne ning eriteenuste toetamises. Kogemused ja panuse määr on riigiti erinevad, kuid peaaegu kõikides riikides esineb mõni sotsiaalturismi tegevus, mis on saanud alguse ametiühingust. Mainida tasub ELi uute liikmesriikide ametiühinguorganisatsioone, mis otsivad sotsiaalturismi jaoks sobivat mudelit ja suhteid kogenumate organisatsioonidega. Samuti väärib märkimist, et Rahvusvaheline Sotsiaalturismi Büroo viis 2005. aasta mais läbi huvitava uuringu ametiühingute tegevuse kohta seoses töötajatele suunatud turismiga, kus loetleti ükshaaval 25 Euroopa riigis praegu toimuvad tegevused. See on kasulik teabeallikas ja analüüs hetkeolukorra kohta.

3.5

Spetsialiseerunud ühendused. Nende ühenduste hulka kuuluvad tarbijate ühistud, kellel on teatud riikides (Itaalias ja Ühendkuningriigis) ulatuslik sotsiaalturismi organiseerivate agentuuride võrgustik, kõnealuses valdkonnas tegutsevad noorsoo- ja keskkonnaorganisatsioonid ning samuti sotsiaalturismi organisatsioonid ise, näiteks Rahvusvaheline Sotsiaalturismi Büroo, mis tegeleb olulise toetus-, koordineerimis- ja edendamistööga.

3.6

Sotsiaalturismiga otseselt ja kaudselt seotud rühmad. Ilmselgelt on kasutajad erinevate sotsiaalturismi programmide ja tegevuste peamised osalejad. Esiteks saavad just nemad majanduslikku kasu, mis võimaldab neil oma vaba aega ja puhkust nautida ning osaleda neid huvitavates spordi- või kultuuritegevustes. Teiseks saavad nad kasu turismist, mis austab geograafilisi väärtusi, kultuuripärandit ja keskkonda, ning suhtlemisest vastuvõtva koha elanikkonnaga. Koos aitavad need tegevused parandada teadmisi teineteise kohta, lõõgastuda ja tõsta heaolu. Sotsiaalturismi sihtkohtade kogukondades suurenevad ka tööhõive, majandustegevus ja areng.

4. Sotsiaalturismi praegune olukord Euroopas

4.1

Teooria, õigusraamistik ja kavandamine. Euroopas ei ole sotsiaalturismi teoreetiline, õiguslik ja kavandamise raamistik hetkel väga ulatuslik, kuid on mitmeid uuringuid ja aruandeid, mille eesmärk on välja selgitada Euroopa sotsiaalturismi erinevad ilmingud ja viia läbi nende võrdlev analüüs. Mõned nendest on tehniliste ja dokumendiviidetena välja toodud käesoleva arvamuse osas D.

4.2

Euroopa erinevad praktilised kogemused. Nagu eespool märgitud, on uurimisrühma töö käigus, 4.–5. mail 2006 Barcelonas toimunud kuulamisel ning Rahvusvahelise Sotsiaalturismi Büroo ja komisjoni korraldatud konverentsi “Turism kõigile” põhjal olnud võimalik välja tuua palju praktilisi algatusi Euroopas. Nimetatud algatused on ilmselgelt edukad. Käesolevas arvamuses ei ole võimalik neid kogemusi üksikasjalikult käsitleda, kuid kohane on mainida mõnda olulisemat, mis kindlasti aitavad kaasa sotsiaalturismi positiivsele väärtustamisele ning mis võivad olla suuniseks teistele sotsiaalturismi sektoris tegutsejatele või riikidele või piirkondadele, kellel erinevatel põhjustel ei ole sotsiaalturismi programme.

4.2.1

Prantsuse Agence Nationale pour les Chèques-Vacances (Riiklik puhkusetuusikute agentuur) käive oli 2005. aastal hinnanguliselt umbes 1 miljard eurot. See loodi 1982. aastal “tööstuslikku ja kaubanduslikku laadi riikliku asutusena” ning pärast enam kui 23 tegevusaastat on ta jätkuvalt kasulik sotsiaalpoliitiline vahend turismi edendamiseks.

4.2.1.1

Agentuuril on kolm eesmärki:

—	võimaldada puhkusereise võimalikult paljudele inimestele, eriti madala sissetulekuga inimestele;

—	võimaldada vaba valik ulatusliku turismiettevõtete võrgustiku abil, mis suudab tõhusalt rahuldada kõik nõudmised;

—	aidata kaasa turismi arengule ja selle laiemale geograafilisele levikule.

4.2.1.2

Märkida tuleb, et puhkusetuusikuid saab aastas 2,5 miljonit inimest, millest saab kasu umbes 7 miljonit reisijat. Agence Nationale pour les Chèques-Vacances koondab üle 21 000 liikmesorganisatsiooni, kes osalevad rahastamises, ning teenuste osutamisse on kaasatud umbes 135 000 turismi- ja vabaajateenuste pakkujat.

4.2.1.3

Lisaks aitab agentuuri programm puhkusetoetustega umbes 4,5 miljoni euro ulatuses võimaldada puhkust ebasoodsates tingimustes rühmadele, puuetega inimeste rühmadele, noortele jne. Agentuur investeerib märkimisväärseid summasid sotsiaalturismi rajatiste kaasajastamisse.

4.2.1.4

Üldiselt näib, et programmi järjepidevus ja kasumlikkus on tagatud. Kahtlemata näitavad majandusuuringud, et agentuuri mõju majandustegevusele võimaldab programmil tasa teha rahalised kulutused.

4.2.1.5

Agentuuri eesmärgid järgnevateks aastateks on jätkata oma teenuste laiendamist ja levitamist kasutajate ja turismiettevõtete hulgas. Eesmärgid võiksid ehk hõlmata programmi rahvusvahelist mõõdet kokkulepete näol Euroopa riikidega. Kahtlemata oleks kasu vastastikune, eeskuju andev ning väga suure majandusliku ja sotsiaalse tähtsusega.

4.2.2

Hispaania sotsiaalturismi programmil IMSERSO on sarnased eesmärgid, kuid kasutatakse erinevat lähenemisviisi ja erinevaid vahendeid. Programm aitab igal aastal rohkem kui 1omiljonil inimesel, eelkõige eakatel, käia madalhooajal organiseeritud grupireisidel. Hispaania riik investeerib programmi aastas umbes 75 miljonit eurot, kuid tulenevalt erinevatest maksumehhanismidest (käibemaks, maks kaubandus- ja erialategevuselt, ettevõtete tulumaks ja füüsiliste isikute tulumaks), kõrgematest sotsiaalkindlustusmaksu tuludest ja säästetud töötuabirahadest on programmi tulu umbes 125 eurot ning seega on programm majanduslikult väga tulus. Programmi sotsiaalne ja majanduslik kasu on ilmne, kuna see on võimaldanud suurel hulgal vanematel inimestel esimest korda reisida, õppida tundma teisi linnu ja paiku, sõlmida sotsiaalseid suhteid samaväärsetega, parandada oma füüsilist tervist, kusjuures kvaliteet ja kasutajate rahulolu on õigustatud.

4.2.2.1

Kulude tasuvuse määr on 1,7 eurot iga programmi investeeritud 1 euro kohta.

4.2.2.2

Mainida tuleks kõnealuse programmi mõju tööhõivele. Hinnanguliselt loob programm 10 000 otsest töökohta, sest kui hotelle, ärisid ja muid rajatisi madalhooajaks ei sulgeta, siis ei jää nende töötajad töötuks.

4.2.2.3

Programm laieneb ja areneb pidevalt, otsitakse sotsiaalturismi uusi, suurema kultuurilise, tervishoiualase ja sotsiaalse väärtusega vorme, nagu näiteks kahtlemata edukad kuurortide külastused või kultuurireisid ja –üritused.

4.2.2.4

Nagu Prantsusmaa näite puhul, on ka siin võimalik programmi märkimisväärselt laiendada mitte üksnes oma riigis, vaid ka teistes riikides. Hispaania IMERSO on juba sõlminud kokkuleppe Portugali partnerorganisatsiooniga turistide vahetamiseks ning kavandab sarnast kokkulepet Prantsusmaaga. See võib olla suure väärtusega mudel ülejäänud Euroopa jaoks.

4.2.3

Muud kogemused. Lisaks kahele nimetatud sotsiaalturismi programmile on Euroopas teisigi häid näiteid, mis on küll ehk rohkem piiratud ja suunatud konkreetsemalt määratletud kasutajatele, kuid mille väärtus ei ole seepärast väiksem. Näiteks Barcelona kuulamisel analüüsitud Plataforma Representativa Estatal de Discapacitados Físicos (riiklik esindusplatvorm füüsilise puudega inimestele), mis keskendub väga konkreetsele rühmale, kuid mis juhib edukalt sellele rühmale suunatud puhkuseprogrammi.

4.2.3.1

Mainimist väärib erinev, kuid samuti väga huvitav kolme organisatsiooni ühine algatus. Üks organisatsioon on Ühendkuningriigist (Family Holiday Association), üks Belgiast (Toerisme Vlaanderen) ja üks Prantsusmaalt (Vacances Ouvertes) ning tehakse koostööd, et pakkuda nendes kolmes riigis “turismi kõigile”.

4.2.3.2

Sotsiaalturismi tegevusi kohtab ka teistes Euroopa riikides, sealhulgas Portugalis, Poolas ja Ungaris, kus ametiühingutel on oluline roll, ning Itaalias, kus programmi haldavad tarbijate ühistud. Kokkuvõtteks võib öelda, et algatuste mitmekesisus, kasutajate arv ja pakkumiste mitmekesisus on kõikides Euroopa riikides suurenemas.

4.2.3.3

Samuti tuleb märkida, et mõned piirkonnad ja omavalitsused arendavad ühel või teisel viisil sotsiaalturismi algatusi, nt Baleaari saarte autonoomse piirkonna Plan OCI 60.

4.2.3.4

Andaluusia (Hispaania) piirkondlik valitsus arendab programmi Residencias de Tiempo Libre (vaba aja veetmise külalistemajad) koos programmiga Conoce tu Costa (tunne oma rannikut), mis hõlmab koostööd piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel, eesmärgiga edendada turismi autonoomse piirkonna vanemate inimeste hulgas.

4.2.3.5

Märkimist väärib sotsiaalturismi esindatus Euroopa Liidu turismiportaalis www.visiteurope.com, mis annab teavet kogu Euroopa turismialaste tegevuste kohta, sealhulgas sotsiaalturismi kohta.

4.3

Sotsiaalturismi üldine hinnang. Sotsiaalturism toob Euroopa ühiskonda palju väärtusi, sealhulgas:

—	kasutajate rahulolu, mitte ainult otseselt puhkamise, aga ka nende vaba aja tegevuste “erilise” laadi tõttu;

—	tegevuse inimlik mõõde ja väärtused;

—	kasutajate ja vastuvõtva kogukonna heaolu parandamine ja isiklik areng;

—	turismitööstuse kasumlikkus ja majanduslik kasu, eriti kõrghooaja pikendamise kaudu;

—	stabiilse kõrge kvaliteediga aastaringse tööhõive loomisest tulenev kasu;

—	vastuvõtva piirkonna jätkusuutlikkuse suurendamine;

—	kohaliku keskkonna ja loodus-, sotsiaal- ja kultuurivarade ning -pärandi austamine;

—	Euroopa Liidu riikide vahelise teadmistevahetuse innustamine.

4.3.1

Need väärtused koos sotsiaalturismi juba saavutatud edusammude, sektori kasvuperspektiivide ning samuti uute toodete loomisega annab Euroopa sotsiaalturismile igast aspektist väga positiivse üldhinnangu.

4.3.2

See igakülgselt positiivne hinnang tähendab, et sotsiaalturismi võib nimetada “imeks”, millest nii turismiettevõtted kui kasutajad saavad mitmesugust kasu. Sotsiaalturism annab majanduslikku, sotsiaalset, tervishoiualast kasu, loob töökohti, aitab kaasa Euroopa kodakondsuse realiseerumisele; keegi ei saa selle kaudu kahju. Raske on leida teist majandus- või inimtegevust, mis oleks sedavõrd tunnustatud ja toetatud.

4.3.3

Seetõttu saab käesolevas arvamuses vaid toetada ettepanekute ja lahenduste esitamist, mis ühelt poolt võimaldaksid praeguste programmide tugevdamist ja parendamist ning teisalt võimaldaksid laiemal elanikkonnal sotsiaalturismist kasu saada.

B. TEINE OSA: ETTEPANEKUD

5. Euroopa sotsiaalturismi platvormi suunas

5.1

Eeltingimused. Eespool on näidatud, et olenemata sotsiaalturismi määratlusest või selle rahastamise ja juhtimise viisist, on sotsiaalturism tugev, kasumlik ning stabiilne majanduslik ja sotsiaalne tegur, mis saavutab oma eesmärgid ja rahuldab samal ajal oma kasutajate vajadusi, aitab kaasa tööhõivele ja vähendab turismi hooajalisust. See on suure väärusega tegevus kogu maailmas, eriti aga Euroopas. Eesmärk on seepärast uurida, kuidas saaks suurendada ja laiendada sotsiaalturismi kasulikku mõju isikutele, ettevõtetele ja ühiskonnale tervikuna.

5.1.1

Üleeuroopalist sotsiaalturismi meedet ei ole lihtne ühe nime alla koondada: rääkida võib platvormist, projektist, programmist, algatusest jne. Kuigi nende mõistete tähendus ei ole tingimata ühesugune, viitavad nad kõik organiseeritud, selgete eesmärkidega riigiülesele Euroopa tegevusele. Kuna tegemist on üldise ettepanekuga, siis kasutatakse käesolevas arvamuses neid mõisteid sünonüümidena, lootuses, et kõnealuse tulevase platvormi töö käigus leitakse sobiv nimi.

5.1.2

Vaatamata sellele on selge, et Euroopa turismil on mitmed puudused ja keskpika perspektiiviga ohud, näiteks:

—	turismitööstuse hooajalisus, mis on tõsine ja kasvav tendents nii Põhja-Euroopas kui Kesk-Euroopas, samuti Vahemere rannikul, kus piirkonnad on madalhooajal maha jäetud ning vajaka jääb piisavast aastaringsest infrastruktuurist;

—	tööjõu alakasutamine madalhooajal ja üleminekuhooajal;

—	töötava elanikkonna märkimisväärne kasv väljarände arvelt, mis tingib majandustegevuse suurendamise vajaduse, kui tahetakse sama elatustaset säilitada;

—	turismitööstusel on keeruline aasta jooksul piisavat hinna- ja tööhõive taset hoida, et kasumlikkus keskpikas perspektiivis säiliks;

—	puhkusekohtade vastuvõtuvõime objektiivsed piirid;

—	turismitööstuse jätkusuutlikuks arenemiseks peavad turismipiirkonnad pakkuma kõrgemat lisaväärtust kogu aasta kestel: tõstma kvaliteeti (ja selle tulemusel hinda) või pikendama keskmist tööhõivet hooaja pikendamise kaudu, mille kestel turismiasutused on avatud.

—	üle maailma arvukate turismisihtkohtade esilekerkimine, mis pakuvad konkurentsivõimelisi ja uuenduslikke tooteid ja teenuseid. See uus konkurents peaks eelkõige parandama kvaliteeti ja konkurentsivõimet.

5.1.3

Euroopa sotsiaalturismi võimaliku projekti või platvormi teostatavust aitavad tõsta järgmised selgeid võimalusi pakkuvad tegurid:

—	selliste kodanike hulga järkjärguline kasv (absoluutarvudes ja suhteliselt), kes ei tööta, aga kes saavad pensionit ja kellel on piisav elatustase;

—	eurooplaste keskmise eluea järkjärguline tõus;

—	vaba aja keskmise kestuse tõus inimese elu jooksul, eriti vanemas eas;

—	transpordikulude vähenemine seoses odavlennufirmade arvu kasvuga, mis soodustab liikuvust ja turismi;

—	kasvav kultuuriteadlikkus, mis soodustab vastutustundlikku, jätkusuutlikku turismi;

—	head ja edukad kogemused sotsiaalturismi programmidega kogu Euroopas;

—	Euroopa Liidu laienemine, mis suurendab turgu ja reisimise võimalusi.

5.2

Euroopa sotsiaalturismi platvormil võib olla mitmeid eesmärke:

—	üldistada ja laiendada sotsiaalturismi olemasolevaid programme ja suurendada kasutajate arvu Euroopas, kuni igal riigil on oma programm;

—	laiendada olemasolevate programmide rahvusvahelisust kahe- või mitmepoolsete koostööprogrammide kaudu;

—

tingimuste loomine Euroopa sotsiaalturismi platvormi kavandamiseks ja rakendamiseks, mille võimalikud kasusaajad on Euroopa kodanikud, kes saavad teisi riike külastada kättesaadava hinnaga ja jätkusuutlikul viisil; siinkohal oleks kasulik kindlaks teha, kui palju eurooplasi ei ole kunagi külastanud ühtegi teist Euroopa riiki, sest ilmselt on see rühm üsnagi suur ja õigustaks programmi;

—	edendada sotsiaalturismi järkjärgulist sisseviimist Euroopa tasandil, milles osaleks nii palju riike, kui võimalik.

5.3

Euroopa sotsiaalturismi platvormi kaasatud osalejad ja rühmad. Võimalikud kaasatavad rühmad ja osalejad on järgmised:

—	erinevates riikides praegu sotsiaalturismi programme haldavad organisatsioonid;

—	programmi arendamisest huvitatud ametiühinguorganisatsioonid ja ühistud;

—	oma ettevõtte jätkusuutliku kasumlikkuse suurendamisest huvitatud turismisektori tööandjad (kõige laiemas mõttes);

—	valitsused, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, kes on huvitatud turismisektoris tegutsemisest, selle parandamisest ja oma kodanike isiklikust ja sotsiaalsest arengust;

—

Euroopa Liit ja selle institutsioonid, kes on huvitatud tööhõive, majandustegevuse ja Euroopa kodakondsuse hoogustamisest ja edendamisest; arvestades platvormi riigiülest mõõdet, peaksid ELi institutsioonid võtma juhtiva rolli programmi ellurakendamisel ning nende ülesanne peaks olema programmi arendamise tingimuste koordineerimine ja järelevalve;

—	sotsiaalturismi organisatsioonid, eelkõige Rahvusvaheline Sotsiaalturismi Büroo.

5.4

Euroopa sotsiaalturismi põhiaspektid. Sotsiaalselt ja majanduslikult elujõuline Euroopa sotsiaalturismi platvorm peab vastama alljärgnevatele kriteeriumitele:

—

Platvorm peab olema suunatud majanduslikult, territoriaalselt, sotsiaalselt või vaimse või füüsilise puude tõttu ebasoodsates tingimustes rühmadele või rühmadele, kellel on geograafilistel põhjustel (nt Euroopa saared) keeruline reisida. See eeldab osalist, õiglast ja võrdset rahastamist sõltumata reisi või peatumise pikkusest kui kompensatsiooni ebasoodsates tingimustes rühmadele kõige laiemas mõttes.

—	Üldiselt peab platvorm olema lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis majanduslikult ja sotsiaalselt kasulik nii avaliku kui ka erasektori tasandile;

—	Platvorm peab looma stabiilseid kõrgekvaliteedilisi töökohti kogu aastaks. Keskne juhtimine ja turismiasutustes viibimiste maksimeerimine on vajalikud tööhõive eesmärgi täitmiseks.

—	Kasutamine peab toimuma madalhooajal;

—	Rakendamine toimub viisil, mis on jätkusuutlikul ja tagab nii kasutajate kui ka vastuvõtvate kogukondade isikliku ja sotsiaalse arengu;

—	Kooskõlas eesmärkidega peab teenuste tase püsima kõrge.

—	Tuleb kasutada avaliku ja erasektori partnerlust.

Kui need tingimused on täidetud, siis saab sotsiaalturismist kahtlemata Euroopa turismimudeli keskne element.

5.5

Avaliku ja erasektori partnerlus projekti raames. Projekti kavandamise, loomise ja juhtimise teostatavus võib sõltuda — või ka kasu saada — tõhusast avaliku ja erasektori koostööst. Euroopa organisatsioonide ja ettevõtete leidmine, kes on valmis Euroopa sotsiaalturismi platvormi ellu viima, tundub täiesti võimalik.

6. Euroopa sotsiaalturismi platvormi mõju ja tulemused.

6.1

Majanduskasv ja tööhõive. Platvormi erinevates etappides täismahus elluviimisel oleks suur mõju majanduskasvule ja tööhõivele ning see aitaks saavutada Lissaboni tippkohtumise eesmärke. Hispaania programm IMSERSO tõestab selgelt sotsiaalturismi kasulikku mõju töökohtade loomisele ja säilitamisele madalhooajal.

6.2

Turismile juurdepääsu tegelik õigus. Kuna vastavalt olemasolevale statistikale ei käi ligikaudu 40 % elanikkonnast puhkusel, siis oleks Euroopa sotsiaalturismi platvormi eesmärk seda protsenti oluliselt vähendada, mis kahtlemata ka õnnestuks, ja muuta turism kõigi jaoks reaalselt kättesaadavaks ning aidata Euroopa rahvastel üksteist paremini tundma õppida.

6.3

Euroopa turismimudel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on erinevates arvamustes väljendanud usku, et on võimalik luua Euroopa turismimudel, mis ei põhine õigusaktidel, vaid laialdaselt tunnustatud ja kehtivatel väärtustel. Üks väärtusi, mis tuleks sellese mudelisse lülitada, on turismi muutumine kõigile kättesaadavaks– turism kõigile. Euroopa sotsiaalturismi platvorm võiks oluliselt kaasa aidata Euroopa turismimudeli hoogustamisele.

7. Turismi, eelkõige sotsiaalturismi panus Euroopa identiteedi ja mõõtme loomisse

7.1

Viimastel aastatel on saanud selgeks, et Euroopa ülesehitamine ei ole lühiajaline ega lihtne ülesanne ja praegugi veel on vaja ületada palju määramatust ja raskusi. Sotsiaalturism võiks olla võimas vahend teabe levitamiseks, üksteisemõistmise innustamiseks ja rahvastevaheliseks solidaarsuseks. See võiks olla abiks kodanike Euroopa ülesehitamisel mitte ohverduste ja võitluse kaudu, vaid vaba aja nautimise, reisimise ja puhkuse kaudu. Eelkõige noored on rühm, kes reisib tõenäoliselt rohkem kõrghooajal — aeg, mil üliõpilaste ühiselamud on tühjad ning neid võiks ajutiselt kasutada turismialgatuste raames sarnaselt Erasmuse programmiga.

7.2	Turism näib sobiva viisina kodanike Euroopa saavutamiseks. Erinevate kasutajate rühmad, turismitööstus ja kohalikud kogukonnad võiksid oma huvid ühendada viisil, mis on meeldiv ja kõigile kättesaadav.

C. KOLMAS OSA: JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

8. Järeldused

8.1	Käesoleva Euroopa sotsiaalturismi käsitleva arvamuse esimene üldine järeldus on, et sotsiaalturism on keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik tegevus, mis avaldab kõigile kolmele valdkonnale positiivset mõju.

8.2	Majanduslik, sotsiaalne, tervishoiu- ja integratsioonialane kasu, millest programmi kasutajad ja turismiettevõtted osa saavad, on laialdaselt tunnustatud ja annab märkimisväärse lisaväärtuse.

8.3	Sotsiaalturismi erinevate kasutajarühmade ja eelkõige puudega ja/või piiratud liikuvusega inimeste täielik integratsioon ühiskonda saab märkimisväärse tõuke.

8.4	Euroopa sotsiaalturism hõlmab väga erinevaid sotsiaalturismi rikastavaid ja mitmekesistavaid osalejaid, arenguvorme, sihtrühmi, rahalisi vahendeid jne, mis selle edasisele arengule kaasa aitavad.

8.5	Eelkõige võib järeldada, et sotsiaalturismi sotsiaalne kasu on ühildatav ja positiivselt seotud majandusliku kasumlikkusega.

8.6	Majanduslikult teostatav ja sotsiaalselt soovitav on, et igas Euroopa riigis arendataks välja erinevate lähenemisviiside ja juhtimisvormidega riiklik sotsiaalturismi programm.

8.7	Majanduslikult teostatav ja sotsiaalselt soovitav on riigiülese Euroopa sotsiaalturismi platvormi loomine.

8.8	Iga sotsiaalturismi tegevus peaks kooskõlas Lissaboni strateegiaga hõlmama jätkusuutlikkuse ja töökohtade loomise väärtuseid,

8.9	Sotsiaalturism võib olla äärmiselt väärtuslik vahend kodanike Euroopa loomiseks; siinkohal on kõige olulisem roll siiski noortel.

8.10	Sotsiaalturism on tegevus, mis toob esile mõningaid väärtusi, millega saab täiendada Euroopa turismimudelit

8.11	Kõik kohalikud kogukonnad üle Euroopa võivad sotsiaalturismist kasu saada tänu selle panusele kohaliku kultuuripärandi säilitamisse.

8.12

Kokkuvõtteks võib öelda, et mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides on sotsiaalturism praeguseks hea juhtimise ja organisatsioonilise struktuuriga väljakujunenud tegevus, mis on valmis kõikidesse riikidesse ülekandmiseks ja selle teenuste riigiülesuse suurendamiseks. See suurendab sotsiaalturismi eesmärkide kvaliteeti ja kvantiteeti.

9. Soovitused

9.1

Peamine soovitus sotsiaalturismi programmide potentsiaalsetele kasutajatele on kindlasti võtta osa turismitegevustest, millele neil on õigus, kuid millele neil väga erinevatel põhjustel siiani võib-olla juurdepääsu ei olnud. Sotsiaalturism edendab ilmselgelt integratsiooni, suurendab teadmisi ja soodustab isiklikku arengut ning seetõttu on sotsiaalturismis osalemine soovitav.

9.2

Sotsiaalturismi erinevate programmide juhtimisega tegelejate osas peaksime esmalt tunnustama nende töö kasulikkust, nende pühendumist oma organisatsiooni missioonile ja nende tööd kättesaadava hinnaga, kuid kõrgekvaliteediliste teenuste pakkumisel. Siiski peavad nad oma tooteid ja teenuseid pidevalt parandama ning tuleb investeerida infrastruktuuri parandamisse ja uuenduslikesse, eriti riigiülestesse toodetesse. Hea vahend arenguks ja kogemuste vahetamiseks on programmide koordineerimine ja vastutavate organisatsioonide koostöö.

9.3

Turismisektori ettevõtetel soovitatakse sotsiaalturismi tegevustes otsusekindlalt osaleda. Sotsiaalturism esindab väärtusi, mida saab ühendada hea ärijuhtimise, konkurentsivõime ja kasumlikkusega, seda ka lühiajalises perspektiivis, kuid eelkõige siiski keskpikas ja pikas perspektiivis, ning tagab arvukate töötajate aastaringse tööhõive.

9.4

Riigivalitsustel ja riiklikel, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste asutustel soovitatakse sotsiaalse ja ka majandusliku kasu tõttu luua sotsiaalturismi programme. Suurem maksutulu ja töötuabirahade kokkuhoid on selged stiimulid, et võimaldada majanduslikult, sotsiaalselt või füüsiliselt ebasoodsates tingimustes rühmadele õiglaseid toetusi, kuna kulutused on kasumlikud ja teenitakse kindlasti tagasi.

9.5

Euroopa institutsioonidel soovitatakse meeles pidada, et sotsiaalturism on oluline tegevus, mis ühendab turismi ja sotsiaalpoliitika eesmärke, pälvib tunnustust, väärib arendamist, spetsiaalset tehnilist abi, toetust ja mitte tingimata majanduslikke stiimuleid. Euroopa tõhusa sotsiaalturismi platvormi loomiseks peaks eelkõige komisjon oma turismiüksuse kaudu enda vahenditega täitma stimuleerimise, tehnilise koordineerimise ja kogemuste levitamise ülesannet ja olema riigiüleste kokkulepete sõlmimise foorum. Kui komisjon võtaks sotsiaalturismi edendamisel Euroopas juhtiva rolli, oleks see kahtlemata väärtuslik vahend seatud eesmärkide saavutamiseks ja algatuste järelevalveks.

9.6	Kõik institutsioonid peaksid oma meetmeid tugevdama, et kõrvaldada kõik takistused transpordiinfrastruktuuridelt, majutuselt ja turismiteenustelt. Euroopa saarte puhul on selgelt näha, kuidas geograafiline olukord mõjutab tugevalt liikuvust ja turismi kättesaadavust kodanikele.

9.7	Arvestades Euroopa Parlamendi poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku mõõdet, peaks parlament käivitama algatusi ergutamaks arutelu ja lahendusi, mis edendavad Euroopa sotsiaalturismi.

9.8	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et käesolev arvamus tuleks teatavaks teha, avaldada ja seda tuleks levitada Euroopa sotsiaalturismi Barcelona deklaratsioonina, mis oleks panus 2006. aasta Euroopa turismifoorumisse ja 2006. aasta ülemaailmsesse turismipäeva.

D. NELJAS OSA: VIITED

—	“Erinevad sotsiaalturismi mõisted: pakkumise ja nõudluse areng”, Euroopa Komisjon, XXIII peadirektoraat, turismi üksus, 1993.

—	Montreali deklaratsioon: “Humanistliku ja sotsiaalse turismi visiooni suunas”, Rahvusvahelise Sotsiaalturismi Büroo, september 1996.

—	“Ülemaailmne turismieetika koodeks”, Maailma Turismiorganisatsioon, Santiago de Chile, 1. oktoober 1999.

—	Euroopa Liidu puhkusetoetusi käsitleva seminari aruanne, Euroopa Parlament, Strasbourg, märts 2000.

—	Mõisted turism kõigile ja sotsiaalturism Euroopa Liidus, Rahvusvaheline Sotsiaalturismi Büroo, Brügge seminar, juuni 2001.

—	Aruanne “Turism kõigile” uuringu tulemuste kohta, juuni 2001.

—	Arvamus “Jätkusuutlik sotsiaalturism kõigile”, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, oktoober 2003.

—	Uuring programmi “Eakate puhkused” kohta, Hispaania Rände ja Sotsiaalteenuste Instituut (IMSERSO), Hispaania, mai 2004.

—	Euroopa sotsiaalturismi foorum, Rahvusvaheline Sotsiaalturismi Büroo, Budapest, aprill 2005.

—	Aruanne turismi ja arengu kohta, Euroopa Parlament A6-0173/2005, mai 2005.

—	Aruanne Euroopa säästva turismi uute väljavaadete ja uute väljakutsete kohta, Euroopa Parlament A6-0235/2005, juuli 2005.

—	Turism kõigile. Hispaania puuetega inimeste esinduskomitee (CERMI) tegevuskava, detsember 2005.

—	Konsultatsioonid turismitegevuste ja töötajate puhkuste kohta, Rahvusvaheline Sotsiaalturismi Büroo, Brüssel, mai 2005.

—	Euroopa sotsiaalturismi, majanduskasvu ja tööhõive konverents, Baleaari saarte valitsus, Palma de Mallorca, november 2005.

—	Konverents “Turism kõigile — hetkeolukord ja praktika Euroopa Liidus”, Euroopa Komisjon, ettevõtluse peadirektoraat, turismi üksus, jaanuar 2006.

—	Maailma sotsiaalturismi kongress, “Arengul ja solidaarsusel põhineva turismi suunas”, Aubagne (Prantsusmaa), mai 2006.

Brüssel, 14. september 2006

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Anne-Marie SIGMUND

(1) “Erinevad sotsiaalturismi mõisted: pakkumise ja nõudluse areng”, Euroopa Komisjon, XXIII peadirektoraat, turismi üksus, 1993.